Legislator Case Law & Legislation
III-1/3-17/94 ECLI:EE:RK:1994:3.1.3.17.94.39 AI generated

III-1/3-17/94 · Riigikohus

Case Number III-1/3-17/94
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Kohtuistungist võttis osa protsessiosalisena Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS. Läti ja Eesti Riikliku Merelaevanduse Sõjatribunali 25. juuni 1946.a. otsusega tunnistati R. M. süüdi ja

Legislator headnote

AI generated

III-1/3-17/94 · Riigikohus: kus ta tulistas püstolist miilitsatöötajat K. ja põgenes. Tulistamisel sai miilitsatöötaja raskesti haavata. R. M.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

III-1/3-17

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Herbert LINDMÄE, Jüri RÄTSEP ja Peeter VAHER

vaatas Tartus, 15. märtsil 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi

kriminaalasja R. M. süüdistuses

VNFSV KrK §-de 1937 p.g, 19 ja 136 lg.1 p.a,

ning 182 lg.1 järgi süüdimõistetu R.

M. avalduse alusel kohtuvea parandamiseks

Läti ja Eesti Riikliku Merelaevanduse Sõja-

tribunali 25. juuni 1946.a. otsuses Eesti

NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi

6. mai 1960.a. määruses ja Eesti Vabariigi

Ülemkohtu presiidiumi 17. detsembri 1991.a.

määruses.

Kohtuistungist võttis osa protsessiosalisena Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS.

Läti ja Eesti Riikliku Merelaevanduse Sõjatribunali 25. juuni 1946.a. otsusega tunnistati R. M. süüdi ja

karistati VNFSV KrK § 1937 p.g järgi vabadusekaotusega 8 aastat ja VNFSV KrK § 588 järgi kõrgeima

karistusmäära - mahalaskmisega ühes vara konfiskeerimisega. Lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest

mõisteti viimane.

NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium asendas armuandmise korras 17. augustil 1946.a. mahalaskmise 20-

aastase vabadusekaotusega.

Kohtuotsuse järgi tunnistati R. M. süüdi selles, et tema, töötades Tallinna Meresadama sõjaväestatud

transpordiosakonnas, deserteerus 16. augustil 1945.a. ja varjas ennast nõukogude võimu eest. 11. detsembril

1945.a. peeti R. M. Tallinnas kinni ja toimetati kriminaalvastutusele võtmiseks Eesti NSV Miilitsavalitsusse,

kus ta tulistas püstolist miilitsatöötajat K. ja põgenes. Tulistamisel sai miilitsatöötaja raskesti haavata. R. M.

areteeriti uuesti 4. juunil 1946.a.

Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 6. mai 1960.a. määrusega Läti ja Eesti Riikliku

Merelaevanduse Sõjatribunali 25. juuni 1946.a. otsus muudeti ning R. M. süüdistus VNFSV KrK § 588 järgi

kvalifitseeriti ümber VNFSV KrK §-de 19 ja 136 lg.1 p.a, ning 182 lg.1 järgi. Lõplikuks karistuseks määrati

10 aastat vabadusekaotust.

Eesti Vabariigi Ülemkohtu presiidium vaatas 17. detsembril 1991.a. läbi kriminaalasja R. M. süüdistuses

Eesti Vabariigi Ülemkohtu esimehe järelevalveprotesti alusel, milles taotleti Läti ja Eesti Riikliku

Merelaevanduse Sõjatribunali 25. juuni 1946.a. kohtuotsuse ja Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade

kohtukolleegiumi 6. mai 1960.a. määruse tühistamist. Protestis märgiti, et R. M. kinnipidamine toimus

repressiivsel eesmärgil ja oli õigusevastane. R. M. tegutses tema isikut ja vabadust ähvardanud ohu

kõrvaldamise eesmärgil. Eesti Vabariigi Ülemkohtu presiidium jättis 17. detsembri 1991.a. määrusega

järelevalveprotesti rahuldamata.

R. M. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks enda rehabiliteerimist talle süüksarvatud tegudes. Ta oli

asunud ennast varjama pärast seda, kui sai teada, et teda tahetakse areteerida.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning ära kuulanud prokurör M.

PÜSSI arvamuse, milles toetati avaldust kohtuvea parandamiseks,

t u v a s t a s :

R. M. oli sunnitud ennast areteerimist kartes nõukogude võimu eest varjama. Areteerimisel toimetati ta 11.

detsembril 1945.a. Eesti NSV Miilitsavalitsusse, kus hädaseisundis enda päästmiseks tulistas teda

kinnipidanud miilitsatöötajat. Varjamine ja enda kaitsmine relvaga nõukogude okupatsioonivõimude omavoli

vastu oli võitluseks Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu.

Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute

rehabiliteerimise kohta" § 2 p.1 alusel on R. M. VNFSV KrK § 1937 p.g järgi süüksarvatud teod loetud

rehabiliteerituks.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p.3, 65 lg.3 ja 779, KrPK § 5 lg.1 p.2, samuti Eesti Vabariigi 19. veebruari

1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" § 5

lg.1, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Läti ja Eesti Riikliku Merelaevanduse Sõjatribunali 25. juuni 1946.a. otsus, Eesti NSV

Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 6. mai 1960.a. määrus ja Eesti Vabariigi Ülemkohtu

presiidiumi 17. detsembri 1991.a. määrus R. M. I süüdistuses VNFSV KrK §-de 19 ja 136 lg.1 p.a, ning 182

lg.1 järgi ja lõpetada kriminaalmenetlus kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Rehabiliteerida R. M. talle VNFSV KrK §-de 19 ja 136 lg.1 p.a, ning 182 lg.1 järgi süüksarvatud tegudes

ühes sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega.

2. R. M. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

Riigikohtu otsus jõustub 15. märtsil 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Riigikohtunikud Herbert Lindmäe

Jüri Rätsep

Peeter Vaher