III-1/3-13/94 · Riigikohus

III-1/3-13

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri ILVEST, Herbert LINDMÄE ja Peeter VAHER

vaatas Tartus, 8. märtsil 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi

kriminaalasja E. T., J. K ja E. U. süüdistuses ENSV

KrK §-de 68 lg.2, 70 ja 207 järgi ning

V. R. süüdistuses ENSV KrK

§-de 68 lg.1, 70, ja 207 järgi süüdi-

môistetute E. T. ja J. K.

avalduse alusel kohtuvea parandamiseks

Eesti NSV Ülemkohtu 1. detsembri 1962.a.

otsuses ja Eesti NSV Ülemkohtu presii-

diumi 25. aprilli 1990.a. määruses.

Kohtuistungist vôttis osa protsessiosalisena Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS.

Eesti NSV Ülemkohtu 1. detsembri 1962.a. otsusega môisteti E. T. süüdi ja karistati ENSV KrK §-de 68 lg.2,

70, ja 207 järgi kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 5 aastat ja 6 kuud range re iimiga parandusliku

töö koloonias.

Kohtuotsuse järgi tunnistati E. T. süüdi selles, et tema, kandes karistust nôukogudevastase tegevuse eest,

vaenulikult meelestatuna nôukogude korra vastu osales nôukogudevastase organisatsiooni loomises, oli

"Eesti Rahvuslaste Liidu" organisatsiooni juhi asetäitja Tartu linnas, värbas uusi liikmeid, levitas

organisatsiooni liikmete hulgas nôukogudevastast kirjandust, organiseeris Tartu organisatsiooni liikmete

kokkutulekuid ning muretses organisatsioonile tulirelvi ja laskemoona.

J. K. môisteti süüdi ja karistati ENSV KrK §-de 68 lg.2, 70, ja 207 järgi kuritegude kogumi eest

vabadusekaotusega 4 aastat ja 6 kuud range re iimiga parandusliku töö koloonias.

Kohtuotsuse järgi tunnistati J. K. süüdi selles, et tema, kandnud karistust nôukogudevastase tegevuse eest,

suhtus vaenulikult nôukogude korda, astus nôukogudevastasesse organisatsiooni "Eesti Rahvuslaste Liit",

osales organisatsiooni töös ja värbas sellesse uusi liikmeid. 1961.a. sügisest hoidis ebaseaduslikult

organisatsiooni relvadest püstolkuulipildujat ja püstolit, samuti laskemoona.

Sama kohtuotsusega môisteti süüdi organisatsiooni "Eesti Rahvuslaste Liit" liikmed E. U. ENSV KrK §-de

68 lg.2, 70, ja 207 järgi ning V. R. ENSV KrK §-de 68 lg.1, 70, ja 207 järgi. E. U. karistati

vabadusekaotusega 5 aastat ja 6 kuud range re iimiga parandusliku töö koloonias ja V. R. vabadusekaotusega

3 aastat tugevdatud re iimiga parandusliku töö koloonias.

NSV Liidu Ülemkohtu Pleenumi 27. juuni 1966.a. määrusega Eesti Ülemkohtu 1. detsembri 1962.a. otsus E.

U. osas muudeti ja kriminaalasi tema süüdistuses saadeti täiendavaks uurimiseks.

14. novembril 1966 kriminaalasi E. U. süüdistuses lôpetati ENSV KrK § 49 lg.1 järgi ja ta vabastati

kriminaalvastutusest.

Eesti NSV Ülemkohtu presiidiumi 25. aprilli 1990.a. määrusega tühistati Eesti NSV Ülemkohtu 1. detsembri

1962.a. otsus E. T. ja J. K. süüdistuses ENSV KrK §-de 68 lg.2, ja 70 järgi ning V. R. süüdistuses ENSV KrK

§-de 68 lg.1, ja 70 järgi ning lôpetati menetlus Eesti NSV Ülemnôukogu Presiidiumi 19. veebruari 1990.a.

seadluse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimôistetud isikute rehabiliteerimisest" § 2 alusel.

Kohtuotsus E. T., J. K. ja V. R. süüdistuses ENSV KrK § 207 järgi jäeti muutmata ja nenditi, et E. T., J. K. ja

V. R. on rehabiliteeritud osaliselt.

E. T. ja J. K. taotlevad avalduses kohtuvea parandamiseks rehabiliteerimist neile ENSV KrK § 207 järgi

süüksarvatud tegudes.

E. U. ja V. R. rehabiliteerimistaotlust esitanud ei ole.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning ära kuulanud prokuröri M.

PÜSSI arvamuse, milles toetati avaldust kohtuvea parandamiseks,

t u v a s t a s :

E. T., J. K., E. U. ja V. R. ENSV KrK § 207 järgi süüksarvatud teod tulenesid kuulumisest organisatsiooni

"Eesti Rahvuslaste Liit" ja selle pôhikirjalistest eesmärkidest. Nende tegevus oli vôitluseks Eesti Vabariigi

iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu ning kooskôlas vabadusvôitluse eesmärkidega.

Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimôistetud isikute

rehabili-teerimise kohta" § 2 p.2 alusel on E. U. ENSV KrK §-de 68 lg.2, ja 70 järgi süüksarvatud teod

loetud rehabiliteerituks.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p.3, 65 lg.3, ja 779, KrPK §-st 5 lg.1 p.2, samuti Eesti Vabariigi 19. veebruari

1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimôistetud isikute rehabiliteerimise kohta" § 5

lg.1, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Eesti NSV Ülemkohtu 1. detsembri 1962.a. otsus ja Eesti NSV Ülemkohtu presiidiumi 25.

aprilli 1990.a. määrus E. T. ja J. K. süüdistuses ENSV KrK § 207 järgi ning lôpetada kriminaalmenetlus

kuriteokoosseisu puudumise tôttu.

Rehabiliteerida E. T. ja J. K. neile ENSV KrK § 207 järgi süüksarvatud tegudes ühes sellest tulenevate

ôiguslike tagajärgedega.

2. E. T. ja J. K. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

3. Tühistada Eesti NSV Ülemkohtu 1. detsembri 1962.a. otsus ja Eesti NSV Ülemkohtu presiidiumi 25.

aprilli 1990.a. määrus V. R. süüdistuses ENSV KrK § 207 järgi ja lôpetada kriminaalmenetlus

kuriteokoosseisu puudumise tôttu.

Rehabiliteerida V. R. talle ENSV KrK § 207 järgi süüksarvatud tegudes ühes sellest tulenevate ôiguslike

tagajärgedega.

4. Tühistada Eesti NSV Ülemkohtu 1. detsembri 1962.a. otsus E. U. süüdistuses ENSV KrK § 207 järgi ning

lôpetada kriminaalmenetlus kuriteokoosseisu puudumise tôttu.

Rehabiliteerida E. U. talle ENSV KrK § 207 järgi süüksarvatud tegudes ühes sellest tulenevate ôiguslike

taga-järgedega.

Riigikohtu otsus jôustub 8. märtsil 1994.a. ja edasi-kaebamisele ei kuulu.

Riigikohtunikud Jüri Ilvest

Herbert Lindmäe

Peeter Vaher