III-1/3-11/94 · Riigikohus

III-1/3-11

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri ILVEST, Herbert LINDMÄE ja Jüri RÄTSEP

vaatas Tartus, 8. märtsil 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi

kriminaalasja H. R. süüdistuses

VNFSV KrK § 1937 g ja NSVL Ülemnôukogu

Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse

"Kodanike isikliku omandi kaitse tugev-

damise kohta" § 2 lg.2 järgi süüdimôis-

tetu H. R. avalduse alusel kohtu-

vea parandamiseks Sôjaväeosa 02912 sôja-

tribunali 3. oktoobri 1951.a. otsuses.

Kohtuistungist vôttis osa protsessiosalisena Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS.

Sôjaväeosa 02912 sôjatribunali 3. oktoobri 1951.a. otsusega môisteti H. R. süüdi ja karistati VNFSV KrK §

1937 g järgi vabadusekaotusega 10 aastat ning NSVL Ülemnôukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse

"Kodanike isikliku omandi kaitse tugevdamise kohta" § 2 lg.2 järgi vabadusekaotusega 17 aastat ühes

ôiguste kaotusega 3 aastaks ja vara konfiskeerimisega. Lôplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest

môisteti H. R-le 17 aastat vabadusekaotust paranduslike tööde laagris ühes ôiguste kaotusega 3 aastaks ja

vara konfiskeerimisega.

Kohtuotsuse järgi H. R. tunnistati süüdi selles, et ta deserteerus 23. juunil 1950.a. Nôukogude Armeest ja

varjas ennast oma vanemate kodus X rajoonis. 24. veebruari 1951.a. öösel tungis ta koos A. T-ga, kes samuti

varjas end nôukogude vôimu eest, akna purustamise teel X kolhoosi kolhoosniku V. N. elamusse. Relva

ähvardusel nôuti raha ning rööviti riiet, kaks paari saapaid, hôbedase kella, poolkasuka jm.

H. R. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks rehabili-teerimist talle süüksarvatud tegudes ning väidab, et

V. N-lt vôeti ära ema onutütre mehe vara, kes hoidus kôrvale küüditamisest.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning ära kuulanud prokurör M.

PÜSSI arvamuse, milles ei toetatud avaldust kohtuvea parandamiseks,

t u v a s t a s :

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et riisutud vara kuulus V. N-le H. R. sai riisutust endale poolkasuka.

Riietuseseme kuulumist V. N. kinnitab selle kannatanule ômmelnud A. S, kes äratundmiseks esitamisel

kasuka ära tundis.

H. R. süüdimôistmisel talle NSVL Ülemnôukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse "Kodanike isikliku

omandi kaitse tugevdamise kohta" § 2 lg.2 järgi süüksarvatud tegu oli suunatud tsiviilelanike vastu. Sellel ei

ole seost Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu peetava vôitlusega ega

vastanud ilmselt nende eesmärkidele.

Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimôistetud isikute

rehabiliteerimise kohta" § 2 p.1 alusel on H. R. VNFSV KrK § 1937 g järgi süüksarvatud teod loetud

rehabiliteerituks.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p.1, 65 lg.3, ja 779, samuti Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992.a. seaduse

"Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimôistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-st 5 lg.2,

Riigikohtu kriminaal-kolleegium

o t s u s t a s :

1. Sôjaväeosa 029i2 sôjatribunali 3. oktoobri 1951.a. otsus H. R. süüdimôistmises NSVL Ülemnôukogu

Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse "Kodanike isikliku omandi kaitse tugevdamise kohta" § 2 lg. 2 järgi

jätta muutmata.

2. H. R. avaldus kohtuvea parandamiseks jätta rahuldamata.

Riigikohtu otsus jôustub 8. märtsil 1994.a. ja edasi-kaebamisele ei kuulu.

Riigikohtunikud Jüri Ilvest

Herbert Lindmäe

Jüri Rätsep