III-1/3-10/94 · Riigikohus

III-1/3-10

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri ILVEST, Herbert LINDMÄE ja Jüri RÄTSEP

vaatas Tartus, 8. märtsil 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi

kriminaalasja Ü. L. süüdistuses

VNFSV KrK § 593 järgi süüdimõistetu Ü.

L. avalduse alusel kohtuvea paranda-

miseks Eesti NSV Siseministeeriumi

vägede Sõjatribunali 30. märtsi 1946.a.

otsuses.

Kohtuistungist võttis osa protsessiosalisena Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS.

Eesti NSV Siseministeeriumi vägede Sõjatribunali 30. märtsi 1946.a. otsusega mõisteti Ü. L. süüdi ja

karistati VNFSV KrK

§ 593 järgi 8-aastase vabadusekaotusega ühes vara

konfiskeerimisega.

Kohtuotsuse järgi tunnistati Ü. L. süüdi selles, et ta pärast teenistust Saksa sõjaväes mobiliseeriti

Punaarmeesse, kust

deserteerus ning asus relvastatult koos E. J-ga ennast varjama nõukogude võimu eest. Varjamise ajal metsas

varastasid

Ü. L. ja E. J. 1944.a. novembrikuus A. J. majapidamisest X valla X külas lõõtspilli, jope, riiet, pesu jm.

esemeid, 1944.a. detsembrikuus J. M. maja-

pidamisest X valla X külas kahel korral kokku 5 hane, 5 kodujänest ja kalkuni ning 1945.a. jaanuarikuus E.

V. majapidamisest X valla X külas rauasae jt. tööriistu.

E. J. mõisteti süüdi VNFSV KrK §-de 581 a, 58" ja 593 järgi ja karistati karistuste liitmisel kuritegude

kogumi eest

17-aastase sunnitööga ühes poliitiliste õiguste kaotusega

5 aastaks ja vara konfiskeerimisega.

Eesti Vabariigi Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi

11. veebruari 1991.a. määrusega muudeti Eesti NSV Siseministeeriumi vägede Sõjatribunali 30. märtsi

1946.a. otsus ning Ü. L. ja E. J. teod kvalifitseeriti VNFSV KrK

§ 162 p.v järgi ja nad loeti karistatuks 1-aastase vabadusekaotusega.

Ü. L. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks rehabiliteerimist talle VNFSV KrK § 162 p.v järgi

süüksarvatud tegudes.

E. J. rehabiliteerimistaotlust ei ole esitanud.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokurör M. PÜSSI

arvamuse, milles toetati avaldust kohtuvea parandamiseks,

t u v a s t a s :

Ü. L. ja E. J. süüdimõistmisel neile VNFSV KrK

§ 162 p.v järgi süüksarvatud teod seondusid enda varjamisega nõukogude võimu eest riikliku omavoli

ohvritena, mis oli võitluseks Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu. Varjamise

ajal toimepandud vargused olid põhjustatud ebaharilikest elutingimustest metsas, kus tunti puudust

riietusesemete, toidu ja tarbeesemete järele. Vargused pandi toime salaja, kusjuures tsiviilelanike vastu relva

ei kasutatud. Pärast Ü. L. ja E. J. arreteerimist varastatud esemed tagastati kannatanutele.

Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute

rehabiliteerimise kohta " § 2 p.2 alusel on Ü. L-le ja

E. J-le VNFSV KrK § 593 järgi süüksarvatud teod loetud rehabiliteerituks.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p.3, 65 lg.3, ja 779, KrPK§-st

5 lg.1 p.2, samuti Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult

süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-st 5 lg.1, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Eesti Vabariigi Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 11. veebruari 1991.a. määrus Ü.

L. ja E. J. süüdistuses VNFSV KrK § 162 p.v järgi ning lõpetada kriminaalmenetlus kuriteokoosseisu

puudumise tõttu.

Rehabiliteerida Ü. L. ja E. J. neile VNFSV KrK

§ 162 p.v järgi süüksarvatud tegudes ühes sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega.

2. Ü. L. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

Riigikohtu otsus jõustub 8. märtsil 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Riigikohtunikud Jüri Ilvest

Herbert Lindmäe

Jüri Rätsep