III-1/3-9/94 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedTühistada Eesti NSV Ülemkohtu 21. juuli 1954.a. otsus E.K. süüdistuses NSVL Ülemnôukogu Presiidiiumi 4. juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" §-de
Legislator headnote
AI generatedIII-1/3-9/94 · Riigikohus: juuli 1954.a. otsus E.K. süüdistuses NSVL Ülemnôukogu Presiidiiumi 4. juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" §-de
Full text
III-1/3-9
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri ILVEST, Herbert LINDMÄE ja Jüri RÄTSEP vaatas Tartus,
8. märtsil 1994 avalikul kohtuistungil läbi
kriminaalasja E.K. süüdistuses VNFSV KrK § 593 ja NSVL Ülemnôukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a.
seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 2 ja 4 järgi
süüdimôistetu E.K. avalduse alusel kohtuvea parandamiseks Eesti NSV Ülemkohtu 21. juuli 1954.a.
otsuses.
Kohtuistungist vôttis osa protsessiosalisena Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS.
Eesti NSV Ülemkohtu 21. juuli 1954.a. otsusega môisteti E.K. süüdi ja karistati VNFSV KrK § 593 ja NSVL
Ülemnôukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara
riisumise eest" § 2 ja 4 järgi karistuste liitmisel kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 10 aastat
paranduslike tööde laagris ühes ôiguste kaotusega 3 aastaks ja vara konfiskeerimisega.
Kohtuotsuse järgi tunnistati E.K. süüdi selles, et ta hoidus kôrvale Nôukogude Armeest, liitus 1952.a. sügisel
bandiitliku jôuguga ja varjas ennast nôukogude vôimu eest. Relvastatud jôugu koosseisus osales ta 5.
novembril 1952.a. Xxxxx Tarbijate Kooperatiivi kioskist toiduainete ja muu kauba riisumises väärtusega
4.612.- rubla. 24. veebruari 1953.a. öösel riisuti Xxxx hobusekasvatuse jaamast 5 siga, 1953.a. märtsikuus
Xxxxx kolhoosi laost 400 kg rukkeid ja 1953.a. aprillikuus kolhoosi "Uus Siht" farmist mullikas. Riisutud
sead ja mullikas tapeti ja liha tarvitati toiduks.
E.K. taotleb enda rehabiliteerimist talle süüksarvatud tegudes.
Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning ära kuulanud prokurör M.
PÜSSI arvamuse, milles toetati avaldust kohtuvea parandamiseks,
tuvastas:
E.K-le NSVL Ülemnôukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja
ühiskonnavara riisumise eest" §-de 2 ja 4 järgi süüksarvatud teod olid toime pandud nôukogude vôimu eest
varjamisel hädaseisundis elu alalhoiuks vajalike elatusvahendite hankimiseks.
Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimôistetud isikute
rehabiliteerimise kohta" § 2 p.1 alusel on E.K-le VNFSV KrK § 593 järgi süüksarvatud teod loetud
rehabiliteerituks.
Juhindudes AKKS §-dest 63 p.3, 65 lg.3, ja 779, KrPK § 5 lg.1 p.2, samuti Eesti Vabariigi 19. veebruari
1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimôistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-st
5 lg.1, Riigikohtu kriminaal-kolleegium
otsustas:
1. Tühistada Eesti NSV Ülemkohtu 21. juuli 1954.a. otsus E.K. süüdistuses NSVL Ülemnôukogu
Presiidiiumi 4. juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" §-de
2 ja 4 järgi ning lôpetada kriminaalmenetlus kuriteokoosseisu puudumise tôttu.
Rehabiliteerida E.K. talle NSVL Ülemnôukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse
kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" §-de 2 ja 4 järgi süüksarvatud tegudes ühes sellest tulenevate
ôiguslike tagajärgedega.
2. E.K. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.
Riigikohtu otsus jôustub 8. märtsil 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.
Riigikohtunikud Jüri Ilvest
Herbert Lindmäe
Jüri Rätsep