III-1/3-8/94 · Riigikohus

III-1/3-8

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri ILVEST, Herbert LINDMÄE ja Jüri RÄTSEP

vaatas Tartus, 1. märtsil 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi

kriminaalasja A.V. süüdistuses

ENSV Krk § 112 lg.1 ja 112 lg.2 järgi

A. V. kaitsja vandeadvokaat Astrid LALLI avalduse alusel.

Protsessiosalisena vôttis istungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS.

Pôlva Maakohtu 25. oktoobri 1991.a. otsusega môisteti A.V. süüdi ja karistati ENSV KrK § 112 lg.1 ja 112

lg.2 järgi kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 6 kuuks. Sellele karistusele liideti ENSV KrK § 41

alusel Jôgeva Maakohtu 14. veebruari 1989.a. otsusega ENSV KrK § 107 lg.1 järgi môistetud karistus (2 a. 6

k.), lôplikuks karistuseks môisteti kolm (3) aastat vabadusekaotust tugevdatud re iimiga parandusliku töö

koloonias.

Eesti Vabariigi Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 18. novembri 1991.a. määrusega jäeti Pôlva

Maakohtu 25. oktoobri 1991.a. otsus A.V. suhtes muutmata.

Seoses Eesti Vabariigi 7.05.1992.a. seaduse ""Eesti NSV kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni -

Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta" rakendamisega kvalifitseeris Harju Maakohus oma 20. augusti

1992.a. määrusega ümber A.V. ENSV KrK § 112 lg.1 ja 2 järgi kvalifitseeritud kuriteod KrK § 113 järgi,

jättes karistuse muutmata.

Süüdimôistetu kaitsja vaidlustab 1. juulil 1993.a. esitatud avalduses kohtulahendid karistusmäära

mittevastavuse pärast. Kaitsja osundab asjaolule, et KrK § 113 sanktsioon näeb ette karistusena vaid

rahatrahvi vôi aresti ning ka aresti maksimaalmäära liitmise puhul pidanuks koondkaristus lühenema 2 aasta

ja 9 kuule. Lisaks rôhutab kaitsja süüdimôistetu mitut isiksusetunnust, millele tuginedes taotleb karistuse

vähendamist ärakantud vabadusekaotuse osale ja vahi alt vabastamist.

Prokurör peab pôhjendatuks A.V. vabadusekaotuse lühendamist 2 aasta 9 kuule.

Riigikohtu kriminaalkolleegium tutvunud kriminaalasja materjalide ja protsessiosaliste seisukohtadega

leidis:

Harju Maakohtu 20. augusti 1992.a. määrusega A.V-le seoses kuritegude ümberkvalifitseerimisega säilitatud

koondkaristus

ei ole vastavuses karistuse liitmise ümberarvutamise ja vôrdleva raskuse sätestatud pôhimôtetega.

A.V-le, kes katseaja jooksul sooritas uued isikuvastased kuriteod, oli vôimalik tingimisi môistetud karistusele

(KrK § 107 lg.1 järgi 2 aastat 6 kuud) liita uute kuritegude ümberkvalifitseerimise järel vabadusekaotust KrK

§ 119 sanktsioonile vastava vabadusekaotuse määra piires - 3 kuud vabadusekaotust. Seega on A.V.

pôhjendatud koondkaristuseks kaks (2) aastat üheksa (9) kuud vabadusekaotust.

Arvestades A.V. isiksust iseloomustavaid andmeid ja tema poolt uute samaliigiliste kuritegude toimepanekut

katseaja jooksul, puudub alus nimetatud vabadusekaotuse kestvuse lühendamiseks.

Lähtudes AKKS § 779, 63 p.3, 65 lg.1 ja 2, Eesti Vabariigi seadusest ""Eesti NSV kriminaalkoodeksi" uue

redaktsiooni - Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta" §-st 4, KrK § 113, 232 lg.1 ja 43 lg.2 ja 4 Riigikohtu

kriminaalkolleegium

otsustas:

1. Tühistada osaliselt Pôlva Maakohtu 25. oktoobri 1991.a. otsus, Eesti Vabariigi Ülemkohtu kriminaalasjade

kohtukolleegiumi 18. novembri 1991.a. määrus ja Harju Maakohtu 20. augusti 1992.a. määrus, lugedes A.V.

lôplikuks karistuseks kaks (2) aastat ja üheksa (9) kuud vabadusekaotust.

2. Kaitsja avaldus rahuldada osaliselt.

Kohtuotsus jôustub 1. märtsil 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Riigikohtunikud Jüri Ilvest

Herbert Lindmäe

Jüri Rätsep