III-1/3-6/94 · Riigikohus

III-1/3-6

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Lea KALM, Herbert LINDMÄE ja Peeter VAHER

vaatas Tartus, 1. märtsil 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi

kriminaalasja R. T. süüdistuses

KrK § 141 lg.2 p.1,3 ja 4 järgi ja

A. B. süüdistuses KrK § 140

lg.2 p.2 ja 4 järgi R. T.

avalduse alusel kohtuvea parandamiseks

Pärnu Linnakohtu 6. augusti 1992.a.

otsuses ning riigiprokuröri asetäitja

Jaan NAABRI avalduse alusel kohtuvea

parandamiseks Pärnu Linnakohtu

21. juuli 1993.a. otsuses.

Kohtuistungist võttis osa protsessiosalisena Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS.

Pärnu Linnakohtu 6. augusti 1992.a. otsusega mõisteti R. T. süüdi ja karistati KrK § 141 lg.2 p.1,3 ja 4 järgi

6-aastase

vabadusekaotusega kinnises vanglas.

R. T. tunnistati süüdi selles, et tema, eelneval

kokkuleppel A. B. tungis 17. veebruari 1992.a. öösel X X pst. baari "X" valvurit J. R. püstoliga ähvardades

akna purustamise teel baari lattu, kust varasti suhkrut, kohviube, sigarette ja alkohoolseid jooke 19.513,52

rbl. väärtuses.

Pärnu Linnakohtu 6. augusti 1992.a. määrusega A. B. osas kriminaalasja menetlus peatati ja eraldati

materjalid eraldi menetlemiseks.

Eesti Vabariigi Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 14. septembri 1992.a. määrusega jäeti Pärnu

Linnakohtu 6. augusti 1992.a. otsus R. T. suhtes muutmata.

Eesti Vabariigi Prokuratuuri 21. oktoobri 1992.a. järelevalveprotesti alusel taotleti Pärnu Linnakohtu 6.

augusti 1992.a. otsuse ja Eesti Vabariigi Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 14. septembri 1992.a.

määruse tühistamist, nentides, et R. T. ja A. B. tegudele õigusliku hinnangu andmine on võimalik üksnes

kriminaalasja ühisel menetlemisel.

Eesti Vabariigi Ülemkohtu presiidiumi 4. novembri 1992.a. määrusega jäeti järelevalveprotest rahuldamata.

Pärnu Linnakohtu 14. aprilli 1993.a. otsusega mõisteti A. B. süüdi ja karistati KrK § 141 lg.2 p.1,3 ja 4 järgi

6-aastase vabadusekaotusega.

Eesti Vabariigi Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 17. mai 1993.a. määrusega Pärnu Linnakohtu

14. aprilli 1993.a. otsus A. B. suhtes tühistati kohtuliku uurimise puudulikkuse tõttu ja kriminaalasi saadeti

arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus.

Pärnu Linnakohtu 21. juuli 1993.a. otsusega mõisteti A. B. süüdi ja karistati KrK § 140 lg.2 p.2 ja 4 järgi 2-

aastase vabadusekaotusega KrK § 47 sätteid kohaldades tingimisi 3-aastase katseajaga. Kohtuotsuses nenditi,

et baari valvuri ähvardamine püstoliga või füüsilise vägivallaga kohtualuse A. B. poolt ei ole tõendatud.

Riigiprokuröri asetäitja Jaan NAABRI avalduses kohtuvea parandamiseks taotletakse Pärnu Linnakohtu 21.

juuli 1993.a. otsuse tühistamist kuriteo ebaõige ümberkvalifitseerimise tõttu KrK § 140 lg.2 p.2 ja 4 järgi.

Prokuröri avalduses kohtuvea parandamiseks märgitakse, et püstoli kasutamine kuriteo toimepanemisel

valvuri ähvardamiseks on kriminaalasjas tõendatud, mistõttu kuriteo ümberkvalifitseerimine on alusetu.

Kuna R. T. ja A. B. panid kuriteo toime eelneval kokkuleppel ühise tahtlusega, ei saa olla nende tegude

kvalifitseerimine erinev.

Eeluurimisel on varjatud asjaolu, et A. B. oli X X Rahvakohtu 8. oktoobri 1985.a. otsusega süüdi mõistetud

ja karistatud KrK §-de 140 lg.2 p.1, 195 lg.2, ja 195 lg.3 järgi kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 4

aastat ja 6 kuud. Karistuse môistmisel ei saanud kohus A. B. varasemat karistust arvesse võtta.

A. B. põgenes vahi alt 2. juulil 1992.a. Seda varjati eeluurimisel tõkendi muutmise kohta koostatud fiktiivse

määrusega. Seetõttu ei võetud A. B. KrK § 176 lg.1 järgi kriminaalvastutusele.

Süüdimõistetu R. T. taotleb oma avalduses kohtuvea parandamiseks, et kriminaalasi tema süüdistuses

vaadatakse uuesti läbi ja tema teod kvalifitseeritakse KrK § 140 järgi, nagu seda on tehtud A. B. puhul.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja ära kuulanud prokuröri

seletuse, leidis, et A. B. süüdimõistmisel KrK § 140 lg.2 p.2 ja 4 järgi Pärnu Linnakohtu 21. juuli 1993.a.

otsuses esitatud järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele. Kui on tuvastatud R. T. ja A. B. ühine kuritegelik

kavatsus ja tahtlik ühine koostegutsemine kuriteo toimepanemisel, ei või olla nende tegude kvalifikatsioon

erinev. Samas on ilmnenud uusi andmeid, mis ei olnud kohtule teada otsuse tegemisel, kuid on vajalikud

kriminaalasja õigeks lahendamiseks. Sellest tulenevalt on kohus kohaldanud ebaõigesti kriminaalseadust.

Pärnu Linnakohtu 6. augusti 1992.a. otsuses R. T. süüdistuses KrK § 141 lg.2 p.1,3 ja 4 järgi on kohaldatud

kriminaalseadust õigesti ning kohtuotsus on kooskõlas faktiliste asjaoludega.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p.2, 65 lg.3, ning 779 Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Pärnu Linnakohtu 21. juuli 1993.a. otsus A. B. süüdistuses KrK § 140 lg.2 p.2 ja 4 järgi ning

saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks Pärnu Linnakohtule teises kohtukoosseisus.

2. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

3. Süüdimõistetu R. T. avaldus kohtuvea parandamiseks jätta rahuldamata.

4. Riigikohtu otsus jõustub 1. märtsil 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Riigikohtunikud Lea Kalm

Herbert Lindmäe

Peeter Vaher

III-1/3-7

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus JüRi ILVEST, Lea KALM ja Herbert LINDMÄE

vaatas Tartus, 01. märtsil 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi

kriminaalasja Lembit POPOVI süüdistuses

ENSV KrK § 88 lg.3 järgi Lembit POPOVI

avalduse alusel kohtuvea parandamiseks

Järva Maakohtu 23. juuli 1991.a. otsuses

ja EV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtu-kolleegiumi 22. augusti1991.a. määruses. Kohtuistungist võttis osa

protsessiosalisena Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS.

Lembit POPOV mõisteti süüdi Järva Maakohtu 23. juuli 1991.a. otsusega ENSV KrK § 88 lg.3 järgi ja

karistati vabadusekaotusega

3 aastat ja 6 kuud. Karistuse kandmise aja alguseks loeti L. POPOVI

kahtlustatavana kinnipidamise aega 29. aprill 1991.a. Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 22.

augusti 1991.a. määrusega jäeti Järva Maakohtu otsus muutmata. Harju Maakohtu 4. augusti 1992.a

mäarusega kvalifitseeriti L. POPOVI kuriteod ümber KrK § 139 lg.2 p.2,3 järgi.

Lembit POPOV taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks kergema karistuse mõistmist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse,

kes leidis, et

L. POPOVI avaldus temale mõistetud karistuse vähendamise osas ei kuulu rahuldamisele, küll aga tuleb L.

POPOVI karistuse kandmise aja alguseks lugeda 27. aprill 1991.a. ning juhindudes AKKS §-dest 779; 63

p.3; 65 lg.1 ja 2 ning KrK §-st 45

o t s u s t a s :

1.Tühistada osaliselt Järva Maakohtu 23. juuli 1991.a. otsus Lembit POPOVI süüdimõistmises ENSV KrK §

88 lg.3 järgi, mis kvalifitseeriti ümber Harju Maakohtu 4. augusti 1992.a. määrusega

KrK § 139 lg.2 p.2,3 järgi.

2. Lembit POPOVILE mõistetud karistuse kandmise aja alguseks lugeda 27. APRILL 1991.a.

3. Lembit POPOVI avaldus jätta rahuldamata.

Otsus jõustub 01. märtsil 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Riigikohtunikud Jüri Ilvest

Lea Kalm

Herbert Lindmäe