III-4/1-3/94 · Riigikohus

III-4/A-3/94

O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 18. veebruaril 1994.a.

Vabariigi Presidendi poolt Põhiseaduse § 107 alusel esitatud taotluse tunnistada

Teenetemärkide seadus Põhiseadusega vastuolus olevaks, läbivaatamine.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegium koosseisus: eesistuja Tõnu Anton, liikmed Lea

Kalm ja Jüri Põld vaatas

16. veebruaril 1994.a. kohtuistungil

Vabariigi Presidendi esindaja Vahur Glaase ja õiguskantsler Eerik-Juhan Truuvälja osavõtul ning

kolleegiumi sekretär

Ene Kulli juuresolekul läbi Vabariigi Presidendi taotluse 19. jaanuarist 1994.a.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumile esitatud materjalidest

n ä h t u b :

15.detsembril 1993.a. võttis Riigikogu vastu Teenetemärkide seaduse, mille Vabariigi President

29. detsembri 1993.a. otsusega nr. 250 jättis välja kuulutamata. 12. jaanuaril 1994.a. võttis Riigikogu

Teenetemärkide seaduse muutmata kujul uuesti vastu. 19.jaanuaril 1994.a. pöördus Vabariigi

President Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada 12. jaanuaril 1994.a. Riigikogus vastu võetud

Teenetemärkide seadus Põhiseadusega vastuolus olevaks.

Vabariigi President leiab, et Teenetemärkide seaduse § 9 lg 2 ei ole kooskõlas Põhiseaduse §-ga 78

p. 15. Teenetemärkide seaduse § 9 lg 2 lubab Vabariigi Presidendil anda teenetemärke ainult

Teenetemärkide Komitee esildise alusel, mis välistab Vabariigi Presidendi põhiseadusliku õiguse

anda riiklikke autasusid oma algatusel.

Kuulanud ära Vabariigi Presidendi esindaja selgitused ja õiguskantsleri sõnavõtu, põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtukolleegium

l e i d i s :

Teenetemärkide seaduse § 2 lg 2 alusel on teenetemärgid riiklikud autasud ja seega tuleb neid

kehtestada ja anda kooskõlas Põhiseadusega.

Põhiseaduse § 65 p. 12 alusel on Riigikogu pädevuses riiklike autasude kehtestamine. Sellest

tulenevalt on Põhiseadusega kooskõlas ka teenetemärkide taotlemise, andmise ja kandmise korra

kehtestamine Riigikogu poolt. See kord peab olema kooskõlas Põhiseaduse §-ga 78 p. 15, mille

kohaselt annab riiklikke autasusid Vabariigi President. Teenetemärkide seaduse § 9 lg 3 järgi

esitatakse aga taotlused teenetemärkide andmiseks mitte Vabariigi Presidendile, vaid Teenetemärkide

Komiteele.

Vastavalt Teenetemärkide seaduse §-le 9 lg 2 annab Vabariigi President teenetemärke Teenetemärkide

Komitee esildise alusel. Sellest tuleneb, et Teenetemärkide Komiteel on võimalik teha eelvalik, jättes

Vabariigi Presidendile õiguse otsustada teenetemärgi andmist üksnes nende isikute suhtes, kelle

autasustamiseks komitee tegi temale esildise. Seega otsustaks Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud

Teenetemärkide Komitee autasustamise eelvaliku teel, jättes vastava esildise Vabariigi Presidendile

esitamata. Vabariigi Valitsusel ja tema poolt moodustatud komiteel ei ole õigust otsustada

Põhiseadusega Vabariigi Presidendi pädevusse antud küsimusi.

Teenetemärkide seaduse alusel saab ka Vabariigi President esitada Teenetemärkide Komiteele taotlusi

teenetemärgi andmiseks. Kuid Teenetemärkide Komiteel on nimetatud seaduse § 9 alusel võimalus

jätta taotlus rahuldamata ja autasustamiseks vajalik esildis Vabariigi Presidendile esitamata. Seega

pole Vabariigi Presidendil võimalik oma äranägemisel otsustada teenetemärkide andmist isikuile, kes

vastavalt sellekohasele seadusele võiksid seda riiklikku autasu saada.

Eelnevast tuleneb, et Teenetemärkide seaduse § 9 lg 2 on vastuolus Põhiseaduse §-ga 78 p. 15.

Teenetemärkide seaduse §-s 15 lg 1 sätestatakse, et välisriikide au- ja teenetemärke võivad Eesti

kodanikud vastu võtta ja kanda Vabariigi Presidendi otsuse alusel. Seega on seadus andnud Vabariigi

Presidendile ülesande, mis laiendab Põhiseadusega ammendavalt määratud Vabariigi Presidendi

pädevust. Sellele asjaolule pole taotluses osutatud.

Juhindudes Põhiseaduse §-st 152 lg 2 ning Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-

st 19 lg 1 p. 4 põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegium

o t s u s t a b :

Tunnistada 12. jaanuaril 1994.a. Riigikogu poolt vastu võetud Teenetemärkide seadus

Põhiseadusega vastuolus olevaks.

Otsus jõustub selle kuulutamisest, on lõplik ega kuulu edasikaebamisele.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi liige

Tõnu Anton