III-1/1-5/94 · Riigikohus

III-1/1-5/94

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Lea KALM, Herbert LINDMÄE ja

Peeter VAHER

vaatas Tartus, 15. veebruaril 1994. a avalikul kohtuistungil läbi

kriminaalasja J. T. süüdistuses

KrK § 139 lg 2 p 1 ja 2 järgi riigiprokuröri

asetäitja Jaan NAABRI kassatsioonprotesti

alusel Tartu ringkonnakohtu 30. novembri

1993. a otsusele.

Kohtuistungist võttis protsessiosalisena osa riigiprokuröri asetäitja

Jaan NAABER.

Tartu Linnakohtu 28. septembri 1993. a otsusega mõisteti J. T. KrK § 139

lg 2 p 1 ja 2 järgi süüdi selles, et ta 21. aprillil 1992. a varastas

koos A. P-ga eelneval kokkuleppel salaja X, X baaris P. P. teksatagi,

nahkkindad ja kapuutssalli väärtusega 2650 krooni.

J. T-d karistati 21. aprillil 1992. a toimepandud varguse eest ühe aasta

ja 3-kuuse vabadusekaotusega.

J. T. oli varem Tartu Linnakohtu 6. veebruari 1991. a otsusega mõistetud

süüdi KrK §-de 139 lg 2 p 1, ja 112 lg 2 järgi ning lõplikuks karistuseks

mõistetud talle kuritegude kogumi eest 2 aastat ja 6 kuud

vabadusekaotust. Kohtuotsuse täitmine oli edasi lükatud kaheks aastaks.

Tartu Linnakohus liitis 28. septembril 1993. a mõistetud karistusele KrK

§ 41 järgi osaliselt Tartu Linnakohtu 6. veebruari 1991. a otsuse alusel

mõistetud kandmata karistusest 3 kuud vabadusekaotust ning luges

lõplikuks karistuseks üks aasta ja 6 kuud vabadusekaotust.

Apellatsioonkaebuses palus kaitsja tühistada Tartu Linnakohtu 28.

septembri 1993. a otsus J. T-le mõistetud karistuse osas ja mõista talle

kergem karistus.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkohtukolleegiumi 30. novembri 1993. a

otsusega tühistati Tartu Linnakohtu 28. septembri 1993. a otsus J. T.

osas ja kriminaalasi saadeti uueks arutamiseks Tartu Linnakohtule teises

kohtukoosseisus. Kohtuotsuses nenditi, et J. T. karistuse mõistmisel on

Tartu Linnakohus KrK § 41 järgi karistusele osaliselt liitnud eelnenud

kohtuotsusega mõistetud, kuid ärakandmata karistusest 3 kuud

vabadusekaotust, lugedes lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 6 kuud

vabadusekaotust, mis on kergem eelmise kohtuotsusega mõistetud

karistusest. Seejuures rikkus Tartu Linnakohus KrPK § 262 lg 1 nõudeid,

mis on kriminaalprotsessiseaduse oluline rikkumine.

Prokuröri kassatsioonprotestis nenditakse, et Tartu Ringkonnakohtu otsus

on vastuolus AKKS §-de 32 ja 33 sätetega, kusjuures Tartu Linnakohus on

ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust - KrK § 41 sätteid. Kohtuotsuse

tühistamine olnuks võimalik üksnes prokuröri protesti või kannatanu

kaebuse alusel, mida aga kriminaalasjas apellatsioonitähtaja jooksul ei

esitatud. Tartu Linnakohtu vea parandamine on võimalik ainult kohtuvea

parandamise korras.

Kassatsioonprotestis palutakse AKKS § 37 alusel tühistada Tartu

Ringkonnakohtu 30. novembri 1993. a otsus kriminaalasjas J. T.

süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 1 ja 2 järgi ja saata kriminaalasi uueks

läbivaatamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus.

Riigikohtu kriminaalkohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja

materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse,

t u v a s t a s :

Tühistades Tartu Linnakohtu 28. septembri 1993. a otsuse J. T. osas ja

saates kriminaalasja uueks arutamiseks Tartu Linnakohtule teises

kohtukoosseisus, eesmärgiga parandada KrK § 41 järgi karistuste liitmisel

tehtud viga, rikkus Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkohtukolleegium 30.

novembri 1993. a otsuse tegemisel ise kriminaalprotsessiseadust: Tartu

Ringkonnakohtu kriminaalkohtukolleegiumil ei olnud õigust AKKS § 20 järgi

väljuda esimese astme kohtu lahendi seaduslikkuse ja põhjendatuse

kontrollimisel kaitsja apellatsioonkaebuse piirest. Karistuste liitmisel

tehtud vea parandamine esimese astme kohtus tähendanuks süüdimõistetu J.

T. olukorra raskendamist.

Ringkonnakohus võib teha otsuse tühistada esimese astme kohtu otsus ja

saata kriminaalasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule teises

kohtukoosseisus siis, kui vastavalt AKKS §-le 33 kohtuistungil tuvastati

kriminaalprotsessiseaduse oluline rikkumine, mis toob vältimatult kaasa

kohtuotsuse tühistamise. Sellist rikkumist Tartu Ringkonnakohtu

kriminaalkohtukolleegium kindlaks ei teinud.

Vastavalt AKKS §-e 30 lg 1 p 1 ei võinud Tartu Ringkonnakohtu

kriminaalkohtukolleegium kaitsja kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel

muuta esimese astme kohtu otsust.

Kuigi Tartu Linnakohtu 28. septembri 1993.a. otsus on karistuste

liitmisel tehtud vea tõttu selles osas ebaõige, ei ole ka Riigikohtu

kriminaalkohtukolleegiumil õigust seda tühistada, väljumata prokuröri

kassatsioonprotesti piirest - AKKS § 49 lg 2 järgi vaadatakse kohtuotsus

läbi üksnes kassatsioonprotestis taotletud ulatuses.

Tartu Linnakohtu 28. septembri 1993. a otsuses karistuste liitmisel

tehtud viga on parandatav AKKS §-s 777 sätestatud kohtuvea parandamise

korras.

Eeltoodu alusel, juhindudes AKKS §-dest 63 p 2, ja 65 lg 3 Riigikohtu

kriminaalkohtukolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkohtukolleegiumi 30. novembri

1993. a otsus J. T. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 1 ja 2 järgi ja saata

kriminaalasi uueks läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule teises

kohtukoosseisus.

2. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada.

3. Riigikohtu otsus jõustub tegemise päevast ja edasikaebamisele ei

kuulu.

Riigikohtunikud Lea Kalm

Herbert Lindmäe

Peeter Vaher