III-1/1-4/94 · Riigikohus

III-1/1-4

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri ILVEST, Eerik KERGANDBERG ja Jüri RÄTSEP

vaatas Tartus 15. veebruaril 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi

kriminaalasja E. K. süüdistuses

KrK § 176 lg. 1 järgi süüdimôistetu kas-

satsioonkaebuse alusel.

Kohtuistungist vôttis protsessiosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS.

E. K. on Harju Maakohtu 5. oktoobri 1993.a. otsusega süüdi tunnistatud selles, et ta, kandes Tallinna

Oktoobri Rajooni Rahvakohtu 27. augusti 1989.a. otsusega môistetud karistust Parandusliku töö koloonias

nr. 2 ja olles lubatud tööle ilma konvoita väljaspool kolooniat, pôgenes talle môistetud karistuse kandmiselt

12. detsembril 1991.a.

Teda karistati KrK § 176 lg. 1 järgi, karistuseks môisteti üks (1) aasta vabadusekaotust. Sellele karistusele

liideti KrK § 41 kohaselt Tallinna Oktoobri Rajooni Rahvakohtu 27. augusti 1989.a. otsusega môistetud

karistuse kandmata osa (3 kuud), lôplikuks karistuseks üks (1) aasta ja kolm (3) kuud vabadusekaotust

kinnises vanglas.

Asja materjalide kohaselt pani E. K. pärast karistuse kandmiselt pôgenemist 1992.a. jaanuaris ja märtsis

toime vargusi Lätis Jurmala linnas, mille eest teda karistati Jurmala Linna Rahvakohtu 8. juuli 1992.a. otsuse

alusel vabadusekaotusega 5 aastaks. Saadetuna karistuse kandmiseks Eestisse, vôeti E. K. vastutusele

kolooniast pôgenemise eest.

Tallinna Ringkonnakohus rahuldas oma 30. novembri 1993.a. otsusega osaliselt prokuröri

apellatsioonprotesti ja kohtualuse ning tema kaitsja apellatsioonkaebused - täpsustades kohtulahendeid

karistuse kandmise aja arvestuse osas.

Selle lahendiga ei nôustunud jätkuvalt süüdimôistetu E. K. Ta leiab, et ringkonnakohus ei arvestanud tema

puhtsüdamlikku süü ülestunnistust, eeskujulikku käitumist enne karistuse kandmiselt pôgenemist ning

môningaid pôgenemise ja joobeseisundiga seotud asjaolusid. Samuti ei ole E. K. nôus enda Läti Vabariigi

poolt Eesti Vabariigile üleandmise dokumentaalse küljega.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse,

leidis:

Kriminaalkoodeksi § 4 ja 5 môtte kohaselt ei allunud E. K. väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi sooritatud

kuritegude puhul Eesti Vabariigis kehtiva KrK toimele. Tallinna Ringkonnakohtu istungi ajal 30. novembril

1993.a. ei olnud Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahel jôustunud ühtegi lepingut, mis käsitleks vôimalust

teha muudatusi vôi täpsustusi teise riigi kohtulahendisse. Seega ei olnud ringkonnakohus pädev korrigeerima

teise vabariigi kohtuotsust.

Ühtlasi on kolleegium seisukohal, et E. K. karistamisel on Harju Maakohus ning ka Tallinna

Ringkonnakohus arvestanud süüdimôistetu isiksust ja ta kuriteolise käitumise jätkuvust.

Juhindudes AKKS § 63 p.3, 65 lg.3, 779 Riigikohtu kriminaalkolleegium

otsustas:

1. Tühistada osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu otsus, jättes resolutiivosast välja punkt 1.

2. Süüdimôistetu E. K. kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Kohtuotsus jôustub 15. veebruaril 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Riigikohtunikud Jüri Ilvest

Eerik Kergandberg

Jüri Rätsep