III-1/1-3/94 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedProtsessiosalisena võttis istungist osa riigiprokuröri asetäitja Jaan NAABER. Võru Maakohtu 8. oktoobri 1993.a. otsusega mõisteti J. T. süüdi KrK § 139 lg.2 p.3 järgi selles, et ta 23.
Legislator headnote
AI generatedIII-1/1-3/94 · Riigikohus: Võru Maakohtu 8. oktoobri 1993.a. otsusega mõisteti J. T. süüdi KrK § 139 lg.2 p.3 järgi selles, et ta 23.
Full text
III-1/1-3
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri Ilvest, Eerik KERGANDBERG ja Jüri RÄTSEP
vaatas Tartus, 15. veebruaril 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi
kriminalasja J. T. süüdistuses
KrK § 139 lg.2 p.3 järgi riigiprokuröri
asetäitja kassatsioonprotesti alusel.
Protsessiosalisena võttis istungist osa riigiprokuröri asetäitja Jaan NAABER.
Võru Maakohtu 8. oktoobri 1993.a. otsusega mõisteti J. T. süüdi KrK § 139 lg.2 p.3 järgi selles, et ta 23.
aprillil 1993.a. kella 6.30 ajal sisenes suletud majaukse lahti lükkamise teel X linnas, Y asuvasse elumajja,
kust varastas salaja K. P. kassettraadio "Orianda" 1500.- krooni väärtuses.
Karistuseks mõisteti 1 aasta vabadusekaotust KrK § 47 rakendamisega tingimisi 2-aastase katseajaga.
Tartu Ringkonnakohtu 6. detsembri 1993.a. otsusega rahuldati süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat M.
SAARE appellatsioonkaebus ja tühistati osaliselt nimetatud Võru Maakohtu otsus. J. T. kuritegu
kvalifitseeriti KrK § 139 lg.1 järgi, karistus jäeti samaks.
Ringkonnakohus asus seisukohale, et J. T. kuriteo puhul puudus kvalifitseeriva tunnusena vara asukohta
pääsemist takistanud tõkke või lukustuse kõrvaldamine. J. T. avas vara juurde pääsemiseks lukustamata ukse
ja see ei ole tõkke või lukustuse kõrvaldamine KrK § 139 lg.2 p.3 mõttes.
Selle seisukoha vaidlustamiseks on esitanud kassatsioonprotesti riigiprokuröri asetäitja. Protestis on asutud
seisukohale, et kvalifitseeriv tunnus KrK § 139 lg.2 p.3 mõttes esineb kõigil juhtudel, kui vara asukohta
pääsemine on millegagi tõkestatud ning vara kättesaamiseks tuleb see tõke kõrvaldada. Konkreetsel juhul
takistasid majas asuvale varale juurdepääsu maja seinad, aknad, uksed, katus. Varale ligipääsemiseks valis
süüdlane kõige lihtsama tee - avas lukustamata ukse ja sisenes majja. Maakohtu poolt käsitletud
kvalifikatsiooni peetakse protestis motiveerituks, ringkonnakohus kvalifikatsiooni muutmist ei motiveerinud.
Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud riigiprokuröri
asetaitja seletuse, kes palus protest rahuldada,
l e i d i s :
Omandi ja kodu puutumatust ning kaitstust rõhutavad Eesti Vabariigi põhiseaduse §-d 32 ja 33, mille mõtte
kohaselt ei tohi ilma loata tungida kellegi eluruumi. J. T. sisenes majja varguse eesmärgil, võõra vara juurde
pääsemiseks avas kaks ust, mida vara omanik oli õigustatud pidama tõkkeks oma varale juurdepääsu
takistamise mõttes. Tõkke valiku ja kasutuskorra kehtestab vara omanik, kes ei pea oma vara kaitstuse
hindamisel orienteeruma kõige jõulisematele varavastastele rünnetele.
KrK § 139 lg.2 p.3 sätestatud kvalifitseeritud kuriteokoosseisu ohtlikkus erineb samas paragrahvis toodud
lihtkoosseisust seetõttu, et omanik on võtnud tarvitusele abinõusid oma vara kaitseks, takistamaks teiste
isikute juurdepääsu sellele varale. Seetõttu on igasugune materiaalses objektis väljenduv takistus, mis
eraldab vara ülejäänud maailmast ning mille ületamiseks, eemaldamiseks, lõhkumiseks või hävitamiseks
peab vara juurde pääseda sooviv isik tegema lisaks vara hõivamisele veel mingisuguseid toiminguid, mis
võivad väljenduda nii isiklikus füüsilises jõupingutuses kui ka nende toimepanemise organiseerimises teiste
isikute poolt, käsitletav tõkke kõrvaldamisena KrK § 139 lg.2 p.3 mõttes.
Eeltoodu alusel, juhindudes AKKS §-dest 63 p.2, 64 p.3 ja 65 lg.3 Riigikohtu kriminaalkolleegium
o t s u s t a s :
1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
6. detsembri 1993.a. otsus J. T. süüdistuses KrK § 139 lg.1 järgi ja saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks
Tartu Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
2. Prokuröri kassatsiooniprotest rahuldada.
3. Riigikohtu otsus jõustub tegemise päeval ja edasikaebamisele ei kuulu.
Riigikohtunikud Jüri Ilvest
Eerik Kergandberg
Jüri Rätsep