Legislator Case Law & Legislation
III-1/1-2/94 AI generated

III-1/1-2/94 · Riigikohus

Case Number III-1/1-2/94
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

P. ja T. K. kriminaalasjas KrK §-de 139 lg.2 p.1; 15 lg.2 ja 139 lg.2 p.1,2 järgi. P. kaitsja vandeadvokaat Margo Normann´i kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu

Legislator headnote

AI generated

III-1/1-2/94 · Riigikohus: krooni väärtuses. T. K. püüti kauplusest väljumisel müüja poolt kinni ja vargus jäi seetõttu lõpule viimata.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

III-1/1-2/94

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

M. P. ja T. K. kriminaalasjas KrK §-de 139 lg.2 p.1; 15 lg.2 ja 139 lg.2 p.1,2 järgi.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Lea Kalm, Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher

vaatas Tartus, 8.veebruaril 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi

M. P. kaitsja vandeadvokaat Margo Normann´i kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 21. oktoobri 1993.a. otsuse peale M. P. ja T. K. süüdistusasjas.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa M. P. kaitsja vandeadvokaat Margo Normann ja Riigiprokuratuuri

prokurör Marge Püss.

M. P. mõisteti süüdi Pärnu Maakohtu 27.augusti 1993.a. otsusega KrK § 139 lg.2 p.1 järgi ja karistati 6

(kuus) kuuse vabadusekaotusega ning KrK § 15 lg.2 ja 139 lg.2 p.1 ja 2 järgi 3 (kolm) kuuse

vabadusekaotusega. KrK § 40 lg.1 alusel mõisteti M. P. lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest 6

(kuus) kuud vabadusekaotust KrK § 47 sätete kohaldamisega tingimisi 1 (üks) aastase katseajaga.

M. P. mõisteti süüdi selles, et tema koos ja eelneval kokkuleppel T. K. varastas 8. detsembril 1992.a. salaja X

maakonnas, Y kauplusest "Sinilind" mustad meestekingad 247.- krooni väärtuses ja 9.detsembril 1992.a.

püüdis salaja ja eelneval kokkuleppel koos T. K. varastada samast kauplusest pruune meestekingi 247.-

krooni väärtuses. T. K. püüti kauplusest väljumisel müüja poolt kinni ja vargus jäi seetõttu lõpule viimata.

M. P. ja tema kaitsja vandeadvokaat M. Normann´i poolt esitati kaebused, mis vaadati läbi apellatsiooni

korras 21. oktoobril 1993.a.Tallinna Ringkonnakohtus. Kaebuses taotles M. P. kergema karistuse mõistmist,

tema kaitsja aga M. P. suhtes kohtuotsuse tühistamist ning antud asjas menetluse lõpetamist seoses kuriteo

koosseisu puudumisega.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium jättis kaebused rahuldamata ja Pärnu Maakohtu otsuse 27.

augustist 1993.a. M. P. süüdimõistmises muutmata.

M. P. kaitsja vandeadvokaat M. Normann esitas ringkonnakohtu otsusele kassatsioonkaebuse, milles palub

tühistada Tallinna ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. oktoobri 1993.a. otsus M. P. ja T. K. süüasjas ja

lõpetada kriminaalasjas menetlus M. P. käitumises kuriteokooseisu puudumise tõttu. Kassatsioonkaebuses

väidetakse, et M. P. ei ole toime pannud temale süüks arvatud varguse katset 9. detsembril 1992.a., M. P. on

ise kogu eeluurimise vältel seda eitanud ja ringkonnakohus on alusetult pidanud usaldusväärseks

kaaskohtualuselt T. K. protsessinormide rikkumise alusel saadud ütlusi. Ringkonnakohus ei ole arvestanud

asjaoluga, et M. P. tahtlus oli suunatus 70 - 80.- krooni maksvate kingade vargusele ja seega on M. P. 8.

detsembril 1992.a. toime pannud pisivarguse HÕS § 1441 järgi. Kassatsioonkaebuses vaidlustatakse ka M. P.

karistuse mõistmine kuritegude kogumi eest, sest kuritegude üheliigilise konkurentsi puhul ei kohaldata KrK

§ 40 sätteid. Puudub ka kuritegude konkurents, sest tegemist on kahe kuriteoga, millest üks on katse ja mis

on ette nähtud kriminaalkoodeksi eriosa samas paragrahvis.

Riigikohtu kriminaalkolleegium tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud kaitsja seletuse, kes

taotleb kassatsioonkaebuse rahuldamist ja prokuröri seletuse, kes leiab, et kassatsioonkaebus tuleb rahuldada

osaliselt ning kohtuotsus kuulub osaliselt tühistamisele süüdimõistetute M. P. ja T. K. poolt toimepandud

kuritegude ümberkvalifitseerimise ja karistuste mõistmisel kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu.

l e i d i s :

M. P. koos T. K.-ga varastasid salaja eelneval kokkuleppel 8.detsembril 1992.a. X Maakonnas, Y kauplusest

"Sinilind" meestekingad 247.- krooni väärtuses ja järgmisel päeval, 9.detsembril 1992.a. püüdsid koos salaja

varastada eelneval kokkuleppel samast kauplusest meestekingi 247.- krooni väärtuses.

Pärnu Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium hinnates nii eellurimisel kogutud kui ka

kohtulikul arutamisel kontrollitud tõendeid kogumis, on õigesti tuvastanud M. P. süü 8. detsembril 1992.a.

lõpule viidud salajases varguses ja 9.detsembril 1992.a. salajase varguse katses koos ja eelneval kokkuleppel

T. K. Seetõttu ei kuulu rahuldamisele kassatsioonkaebuses esitatud taotlus M. P. suhtes kriminaalasjas

menetluse lõpetamises kuriteo koosseisu puudumise tõttu.

M. P. poolt on toime pandud kaks samaliigilist kuritegu, millest üks jäi kuriteo katseks. Samaliigiliste

kuritegude toimepanemine, mida kvalifitseeritakse kriminaalkoodeksi eriosa sama paragrahvi järgi ja mis ei

näe ette erinevate kuritegude põhiliike, ei moodusta kuritegude konkurentsi või kogumit. Kuritegude

konkurents puudub ka siis kui süüdlane on toime pannud kaks kuritegu, mis on kvalifitseeritavad eriosa sama

paragrahvi sama lõike järgi, vaatamata vajadusele kuriteo katse puhul viidata üldosa §-le 15. Seetõttu kuulub

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus osalisele tühistamisele ja M. P. poolt toimepandud

kuriteod kuuluvad kvalifitseerimisele KrK § 139 lg.2 p.1 ja 2 järgi.

Karistuse mõistmisel on Pärnu Maakohus ebaõigesti juhindunud KrK § 40 lg.1 sätetest, mis näeb ette

karistuse mõistmise kriminaalkoodeksi eriosa erinevates paragrahvides ettenähtud kuritegude toimepanemise

eest. Eraldi, lõpule viidud varguse ja varguskatse eest karistuse ning seejärel lõpliku karistuse mõistmine on

kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine ja seetõttu tuleb M. P. lugeda karistatuks 6 (kuus) kuuse

vabadusekaotusega KrK § 47 sätete kohaldamisega tingimisi 1 (üks) aastase katseajaga.

Kuna Riigikohtu kriminaalkolleegium tuvastas kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise M. P. suhtes, siis tuleb

ka T. K., kes mõisteti süüdi samades kuritegudes, teod ümberkvalifitseerida KrK § 139 lg.2 p.1 ja 2 järgi

lugeda ta karistatuks 6 (kuus) kuuse vabadusekaotusega KrK § 47 sätete kohaldamisega tingimisi 1(üks)

aastase katseajaga.

Eirates kehtiva KrPK § 275 lg.1 p.6 on Pärnu Maakohus jätnud kohtuotsuses märkimata M. P. ja T. K.

süüdimõistmisel karistuse kandmise aja alguse. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et M. P. on viibinud

eelvangistuses 06. augustist 1993.a. kuni 27.augustini 1993.a. Vahi all viibimise aeg tuleb lugeda karistuse

kandmise aja hulka ja M. P. karistuse kandmise aja alguseks lugeda 06. august 1993.a. T. K. karistuse

kandmiseaja alguseks tuleb lugeda Pärnu Makohtu otsuse kuulutamise päeva 27.august 1993.a.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaakohtumenetluse seadustiku §-st 63

p.3

o t s u s t a s :

1. Tühistada osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21.oktoobri 1993.a. otsus M. P. ja T. K.

süüdistuses KrK §-de 139 lg.2 p.1 ja 15 lg.2 - 139 lg.2 p.1,2 järgi.

2. Ümber kvalifitseerida M. P. ja T. K. poolt toime pandud kuriteod KrK § 139 lg.2 p.1 ja 2 järgi, jättes Pärnu

Maakohtu 27.augusti 1993.a. otsusega mõistetud lõplikud karistused nende suhtes muutmata.

Karistuse kandmise aja alguseks M. P. suhtes lugeda 06.august 1993.a. ja T. K. suhtes 27. august 1993.a.

3. Süüdimõistetu M. P. kaitsja vandeadvokaat M. Normann´i kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Kohtuotsus jõustub 8. veebruarist 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Riigikohtunikud Lea Kalm

Eerik Kergandberg

Peeter Vaher