III-2/1-5/94 · Riigikohus

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

4. veebruar 1994

Tsiviilasi nr.III-2/1-5/94

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus:

eesistuja J. Odar

liikmed T. Vernik ja T. Kollom

O. Sepa osavõtul

vaatas 331. jaanuaril 1994 Tartus avalikul kohtuistungil läbi Pärnu Maakonna Maksuameti

kassatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtu otsusele 04. novembrist 1993 nende avalduses Olev Sepa vastu

maksu- võla sissenõudmiseks.

Pärnu Maakonna Maksuamet taotles Olev Sepalt 18462 kr. maksuvõla ja 0,2 % viivise väljamõistmist

iga viivitatud päeva eest. Nõuet põhjendati sellega, et O. Sepp töötas talu taastamiseks antud maadelt

üles metsamaterjali kuid jättis sellest saadud tulu 20750 kr. õigeaegselt deklareerimata ja keeldus

tulumaksu 6154 kr. tasumast. Seetõttu peab ta tasuma tulumaksu kolmekordses ulatuses ja maksma

viivist 0,2 % iga viivitatud päeva eest.

Pärnu Maakohus jättis 10. septembril 1993 avalduse ja Tallinna Ringkonnakohus 04. novembril 193

apellatsioonkaebuse rahuldamata. Mõlemas kohtulahendis tuginetakse sellele, et O. Sepp oli 1992 10.

jaanuarist registreeritud talupidajaks ja ta töötas üles metsamaterjali ning müüs seda talu taastamiseks

eraldatud maadelt. Taluseaduse § 2 järgi on talu põllumajandusliku ettevõtluse vorm. § 30 lg.2 järgi

on aga talu maksude maksmisest vabastatud 5 a jooksul alates talu loomisest.

Kassatsioonkaebuses palutakse Tallinna Ringkonnakohtu otsus tühistada ja avaldajalt 21086 kr. sisse

nõuda. Kaebuse motiividel on taluseaduse § 30 lg.2 järgi talu maksude maksmisest vabastatud 5 a

jooksul kuid taluseaduse rakendamise ajutise juhendi p.8 kohaselt rakendatakse maksude vabastamist

nende talude suhtes, mille tegevus on kooskõlas taluseaduse §-dega 2 ja 4 ning ajutise juhendi p-ga 2

. Viimases on määratud talu kaubatoodangu mahu näitajad, milleks on taime- ja

loomakasvatussaaduste realiseerimisest ning talu põllumajanduskõlvikutelt võsa raidest varutud

puidu müügist saadud summad. Need talu tulud on maksuvabad. Juhend ei vabasta maksudest talu

metsamaadelt varutud puidu realiseerimisest saadud tulusid. O. Sepp varus puidu talu metsamaadelt

(põllumajanduskõlvikud puuduvad). Pealegi ei ole 01. jaanuarist 1991 kehtinud üksikisiku tulumaksu

seaduses tehtud tulumaksusoodustusi talupidajatele. Normatiivaktide erinevuse korral lähtus

maksuamet viimati kehtima hakanud seadusest. Üksikisiku poolt metsamaadelt varutud puidu

realiseerimisest saadud tulud maksustatakse üksikisiku tulumaksuga kui ettevõtlusest saadud tulu.

Kolleegium, ära kuulanud O. Sepa, kes palus jätta kohtulahendid muutmata, leidis, et kaebuse

rahuldamiseks puudub alus.

Asjas esitatud dokumentidest nähtub ja poolte vahel puudub vaidlus selles osas, et O. Sepp on 1992

jaanuarist tunnistatud talupidajaks ja ta töötas metsamaterjali üles talle seaduslikus korras talu

taastamiseks eraldatud maadelt. Maksuamet ei ole vaidlustanud asjaolu, et talle anti

maakonnavalitsusest luba üles harida talu maadelt põllumaaks 7,9 ha metsamaid ning et ta töötas

metsamaterjali üles raiepileti alusel.

1992 kehtinud taluseaduse § 2 kohaselt on talu põllumajandusliku ettevõtluse vorm, seaduse § 30 lg.2

järgi on talu maksude maksmisest vabastatud viie aasta jooksul alates talu loomisest.

Kuna talu loomisest ei olnud 5 aastat möödunud, maksustati talult saadav tulu ebaõigesti.

O. Sepa tegevus - metsastunud talumaadest põllumajanduskõlvikute tegemisel - oli otseselt soeotud

talu tootmisega, selleks võimaluste loomisega. Tema tegevus oli seotud taluga. Soodustuste loomine

talu rajamiseks - see oligi taluseaduse § 30 lg.2 sätete eesmärk ja mõte. Juhendiga ei või seaduse

mõtet moonutada. Vastuolu korral seaduse ja tema rakendamiseks antud juhendi vahel juhindub

kohus seadusest.

Kassaatori väide selle kohta, et 11. oktoobril 1990 vastu võetud üksikisiku tulumaksu seadusega

muutus kehtetuks taluseaduse § 30 lg.2 märgitud maksusoodustus talunikele, on ekslik. Nimetetud

üksikisiku tulumaksu seadusega ei tunnistatud taluseaduse sätteid maksusoodustustest kehtetuks.

Seega kehtisid mõlemad seadused ja vastuolu nende vahel ei ole.

Kassaatori väide, et O. Sepp sai tulu ettevõtlusest, on vastuolus üksikisiku tulumaksu seaduse §-ga 1

lg.4. Selle järgi käsitletakse ettevõtlusena iga üksikisiku tegutsemist tulu saamiseks individuaaltöö

või peretöö vormis, kui see ei toimu registreeritud ettevõttes. Järelikult registreeritud ettevõttes,

milliseks on ka talu, tegutsemisest saadud tulu ei käsitata ettevõtlusest saadud tuluna üksikisiku

tulumaksu seaduse mõttes.

Ringkonnakohtu otsus on seaduslik ning kassaatori väited ei anna alust selle tühistamiseks.

Juhindudes TKS §-st 346 p.1 kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu otsus 4. novembrist 1993 jätta muutmata ja kassatsioonkaebus -

rahuldamata.

Eesistuja J. Odar

Liikmed T. Vernik, T. Kollom