III-2/3-1/94 · Riigikohus

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

1. veebruar 1994

Tsiviilasi nr. III-2/3-1/94

EV Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus:

eesistuja P. Vaher

liikmed: J. Põld ja H. Salmann

vaatas läbi poolte - A. Krainjukova ja H.-M. Palmitsa ning nende esindajate advokaatide A. Vilmsi ja

K. Lille osavõtul ning Riigikohtu tõlgi L. Lombi juuresolekul 31. jaanuaril 1994 avalikul

kohtuistungil Tartus

Riigikohtu esimehe 24. mai 1993 protesti nr. 2-4/181 EV Ülemkohtu tsiviilasjade

kohtukolleegiumi 23. aprilli 1993 määrusele tsiviilasjas nr. 2-2/363 Antonina Krainjukova hagis

Elamuehituskooperatiivi "Neptuun" ja Helgi - Marianne Palmitsa vastu

elamuehituskooperatiivi liikmeks vastuvõtmisest keeldumise kohta ning Helgi - Marianne

Palmitsa vastuhagi Antonina Krainjukova vastu eluruumist väljatõstmiseks.

EV Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi 23. aprilli 1993 määrusega tühistati Tallinna

Linnakohtu 15. märtsi 1993 otsus, millega rahuldati A. Krainjukova hagi, tunnistades tema

eelisõigust astuda Elamuehituskooperatiivi (edaspidi EEK) "Neptuun" liikmeks ja jäeti rahuldamata

H. - M. Palmitsa vastuhagi A. Krainjukova väljatõstmiseks korterist Tallinnas, Tammsaare tee 81-

127.

Protestis taotletakse EV Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi määruse tühistamist, kuna see on

vastuolus Elamuseaduse § -ga 22 lg. 4 ja jätta muutmata Tallinna Linnakohtu 15. märtsi otsus.

A. Krainjukova elas koos abikaasa ja pojaga alates 5. maist 1972 EEK-le "Neptuun" kuuluvas majas

3-toalises korteris. Pärast abikaasa surma 1977 vahetas ta selle 2-toalise korteri vastu samas majas

Tallinnas, Tammsaare tee 8l-127. Korteri maksumuse tasus ta täielikult 1979.a. Alates 6. juulist 1979

elas A. Krainjukova nende perele eraldatud 2-toalises korteris Tallinnas, Siili 16-74. Vaidlusaluses

korteris elas aga tema poeg Valeri Krainjukov, kes võeti ka EEK "Neptuun" liikmeks. Pärast poja

surma vahetas A. Krainjukova aprillis 1990 Siili tn. 2-toalise korteri 1-toalise korteri vastu Tallinnas,

Ümera 44-62, kuhu on ka sisse kirjutatud.

Pärast poja surma sai A. Krainjukova pärimisõiguse tunnistuse, mille kohaselt ta päris " osa Valeri

Krainjukovi osakust EEK-s "Neptuun". Teise poole osakust päris V. Krainjukovi alaealine poeg

Roman, kes elab koos emaga Tallinnas, Tartu mnt. 70-3. Romanile kuuluva pärandiosa osakust 2 492

rbl. 53 kop. on välja võtnud tema ema 27. detsembril 1990 vastava avalduse alusel. A. Krainjukova

esitas seadusejärgse pärijana avalduse EEK "Neptuun" liikmeks astumiseks, kuid kooperatiivi

volinike koosoleku 8. novembri 1990 otsusega jäeti see rahuldamata. Volinike koosoleku 16.

detsembri 1990 otsusega eraldati vaidlusalune korter sama kooperatiivi liikme H.- M. Palmitsa 4-

liikmelisele perekonnale elamistingimuste parandamiseks, kes elab 1-toalises korteris Tammsaare tee

81-81. Vaidlusaluse korteri osamaksu 4 985 rbl. 06 kop. tasus H.- M. Palmits täielikult 1990.

Käesolev vaidlus on olnud erinevate kohtute menetluses aprillist 1991.

Protestis märgitud 15. märtsi 1993 otsusega rahuldas Tallinna Linnakohus A. Krainjukova hagi ja

tunnistas tema eelisõigust astuda EEK "Neptuun" liikmeks. H.- M. Palmitsa vastuhagi A.

Krainjukova väljatõstmiseks korterist jäeti aga sama otsusega rahuldamata. Selle otsuse motiivide

kohaselt on A. Krainjukova oma poja seadusjärgne pärija, pärandiks on nii osamaks kui ka

kooperatiivkorter EEK-s "Neptuun", mille liikmeks ta esialgu oli. Ta on kandnud kõik pere- ja

korterikulud kuni käesoleva ajani. Kuna täielikult väljamakstud kooperatiivkorterile pretendeerib

selle pärija, kellele korter varem kuulus, ei saa kooperatiiv Omandiseaduse § 8 lg. 2 ja § 16 lg. 2

alusel keelduda ühise omandiõiguse subjekti vastuvõtmisest kooperatiivi liikmeks. Seetõttu tunnistas

kohus A. Krainjukova eelisõigust kooperatiivi liikmeks astumiseks. Protestis märgitud EV

Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi 23. aprilli 1993 määrusega tühistati Tallinna Linnakohtu

15. märtsi 1993 otsus. A. Krainjukova hagi jäeti rahuldamata ja rahuldati H.- M. Palmitsa vastuhagi

ning otsustati tõsta A. Krainjukova välja korterist Tallinnas, Tammsaare tee 81-127. Selle määruse

motiivide kohaselt rakendas Tallinna Linnakohus ebaõiget materiaalõiguse normi.

Omandiseaduse § 22 lg. 1 kohaselt elamukooperatiivi liikme lahkumise korral kooperatiivist tekib tal

õigus tagasi saada tema poolt makstud osamaks, kui Eesti Vabariigi normatiivaktis, kooperatiivi

põhikirjas või lepingus ei ole ette nähtud teisiti.

EEK "Neptuun" volinike koosoleku 13. mai 1979 otsusega kustutati A. Krainjukova kooperatiivi

liikmete nimekirjast ning tema asemele võeti liikmeks tema poeg Valeri Krainjukov, kelle nimele

kanti ka korteri osamaks. Kooperatiivi liikmest lahkumisega kaotas A. Krainjukova ka õiguse

vaidlusalusele korterile. Tallinna Linnakohus asus ekslikule seisukohale, et A. Krainjukova, olles

oma poja seadusjärgne pärija, päris ühtaegu nii osamaksu kui ka kooperatiivkorteri. EEK "Neptuun"

põhikirja p. 24 järgi, mis on identne tollal kehtinud Elamukooperatiivi näidispõhikirja vastava

punktiga, läks elamukooperatiivi surnud liikme osamaks, kuid mitte kooperatiivkorter, üle tema

pärijatele. Vastavalt seadusjärgsele pärimisõiguse tunnistusele päris A. Krainjukova " osa selle

kooperatiivkorteri osamaksete summast. Teise poole osamaksete summa pärijaks on surnud V.

Krainjukovi alaealine poeg Roman, kelle osa on tema emale viimase avalduse alusel välja makstud

27. detsembril 1990.

Seega ei ole hageja ühise omandiõiguse subjekt ja elamukooperatiiv võib keelduda teda oma liikmeks

vastu võtmast. Vaidlusaluse korteri eraldamisel H.-M.Palmitsale arvestas EEK "Neptuun" tema

elamistingimuste parandamise vajadust ning seda, et A. Krainjukova kasutuses on veel teine korter

Tallinnas, Ümera 44-62.

H.- M. Palmitsa hagi A. Krainjukova väljatõstmiseks vaidlusalusest korterist on põhjendatud, sest

viimasel puudub õiguslik alus selle korteri kasutamiseks Elamuseaduse § 4 lg. 1 järgi.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi istungi ajal asja arutamisel andsid pooled ja nende esindajad arvamuse:

A. Krainjukova ja tema esindaja - protest tuleb rahuldada, H.- M. Palmits ja tema esindaja - protest

tuleb jätta rahuldamata.

Tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud poolte ja nende esindajate arvamused

tsiviilkolleegium

l e i d i s:

Protest tuleb jätta rahuldamata.

Kehtinud Omandiseaduse § 22 lg. 1 alusel elamukooperatiivi liikme lahkumise korral kooperatiivist

tekib tal õigus tagasi saada tema poolt makstud osamaks. EEK "Neptuun" volinike koosoleku 13. mai

1979 otsusega kustutati A. Krainjukova kooperatiivi liikmete nimekirjast ning asemele võeti liikmeks

tema poeg Valeri Krainjukov, kelle nimele kanti ka korteri osamaks. Kooperatiivist lahkumisega

kaotas A. Krainjukova ühtlasi õiguse vaidlusalusele korterile. Poja seadusjärgse pärijana päris A.

Krainjukova vaid osamaksu. EEK "Neptuun" põhikirja p. 24 alusel, mis on identne

Elamukooperatiivi näidispõhikirja vastava punktiga, läks elamukooperatiivi liikme surma korral tema

osamaks üle pärijatele. A. Krainjukova ei pärinud korterit, vaid " korteri osamaksude summast. Teise

poole osamaksust päris Valeri Krainjukovi alaealine poeg Roman, kelle osa maksti välja tema emale.

Seega ei ole A. Krainjukova Omandiseaduses ettenähtud ühise omandiõiguse subjekt, mistõttu võib

kooperatiiv keelduda tema vastuvõtmisest oma liikmeks.

Vaidlusaluse korteri eraldamisel H.- M. Palmitsale arvestas elamukooperatiiv vajadust parandada

oma liikme elamistingimusi, samuti asjaolu, et A. Krainjukova kasutuses on teine korter. H.- M.

Palmitsa hagi A. Krainjukova väljatõstmiseks vaidlusalusest korterist on põhjendatud, sest viimasel ei

ole õiguslikku alust Elamuseaduse § 4 lg. 1 järgi selle eluruumu kasutamiseks.

Protestis, mis koostati A. Krainjukova taotlusest lähtudes, on ebakorrektselt tõlgendatud EV

Ülemkohtu 23. aprilli 1993 tsiviilasjade kolleegiumi määrust ja asutud seetõttu väärale seisukohale,

nagu oleks kolleegium antud vaidluse lahendamisel kohaldanud Elamuseadust, kuid ekslikult

kohaldanud seda valesti (lk. 2 lg. 6) § -de 4 lg. 1 ja 22 lg. 4 osas.

1. juulil 1992 jõustunud Elamuseaduse § -i 22 lg. 4 ei saa võtta aluseks A. Krainjukova eelisõiguse

tunnistamisel elamukooperatiivi liikmeks astumiseks, sest see ei oma tagasiulatuvat jõudu ega tühista

EEK "Neptuun" põhikirja ning Elamukooperatiivi näidispõhikirja. Küll aga sätestab Elamuseaduse §

4 lg. 1 eluruumide kasutamise õiguslikud alused, mis andsid aluse korterist väljatõstmise hagi

esitamiseks ja selle lahendamiseks.

EV Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegium on hinnanud käesolevas vaidluses tähtsust omavaid

asjaolusid õigesti ning õigesti kohaldanud ka materiaalõiguslikke norme.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TKS § -dest 357 ja 364 lg. 8 kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Riigikohtu esimehe 24. mai 1993 protest nr. 2-4/181 rahuldamata ja EV Ülemkohtu tsiviilasjade

kohtukolleegiumi 23. aprilli määrus muutmata.

Otsus jõustub kuulutamisest, 9. veebruaril 1994.

Eesistuja P. Vaher

Liikmed J. Põld, H. Salmann