III-2/1-3/94 · Riigikohus

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

26. jaanuar 1994

Tsiviilasi nr. III-2/1-3/94

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus:

eesistuja J. Odar

liikmed: T. Kollom ja T. Vernik

kostja M. Maastiku ja kostja esindaja adv. A. Pilve osavõtul

vaatas läbi avalikul kohtuistungil Tartus

Tallinna Ringkonnakohtu 13. oktoobri 1993 määruse Lääne - Eesti Panga hagis Mart Maastiku

vastu 63816.- krooni nõudmiseks.

05. oktoobril 1992 esitas Lääne - Eesti Pank hagi Mart Maastiku vastu 63816 krooni nõudmiseks ja

palus hagi tagamiseks arestida kostjale kuuluva majavalduse Haapsalus Pähkli 5.

Lääne Maakohtu kohtuniku 11. jaanuari 1993 määrusega majavaldus arestiti.

23. augustil 1993 esitas M. Maastik kohtule avalduse majavalduse arestist vabastamiseks, kuna ta oli

hagetud summa tasunud kohtu deposiitarvele. Lääne Maakohtu 24. augusti 1993 määrusega vabastati

majavaldus arestist. Samal kohtuistungil esitas hageja täiendava avalduse Mart Maastikult

majandusavansi summade sissenõudmiseks erinevates valuutades ja palus hagi tagamiseks

majavaldust arestist mitte vabastada. Kohtumääruse motiivide kohaselt ei olnud see taotlus

põhjendatud, sest täiendav hagi oli esitatud ebapiisavalt kontrollitud andmete põhjal.

Tallinna Ringkonnakohtu 13. oktoobri 1993 määrusega jäeti kohtumäärus muutmata, sest hagetud

summa 63816 krooni oli tasutud kohtu deposiitarvele ja kohtul oli õigus vara arestist vabastada.

Kohtule esitatud täiendav hagiavaldus on nõuetekohaselt vormistamata, riigilõiv tasumata ja kohus ei

saanud sellega arvestada.

Kassatsioonkaebuses palub Lääne - Eesti Panga pankrotihaldur tühistada Tallinna Ringkonnakohtu

määruse osas, millega jäeti muutmata Lääne Maakohtu määrus osas, millega M. Maastiku majavaldus

Haapsalus, Pähkli 5 arestist vabastati. Täiendav hagiavaldus oli dokumentaalselt tõestatud ja kostja ei

tõendanud kohtuistungil vastupidist Seega ei ole õige kohtu väide, et hagi esitati ebapiisavalt

kontrollitud andmete põhjal. Ringkonnakohus leidis, et täiendav hagi oli nõuetekohaselt

vormistamata ja kohus ei saanud sellega arvestada. Hagi oli esitatud tsiviilprotsessikoodeksi nõuete

kohaselt, sest Haapsalu Linnavalitsuse 21.05.1993 määrusega nr. 96 vabastati AS Lääne - Eesti Pank

riigilõivude tasumisest kohtusse esitatavatelt hagidelt ja seetõttu riigilõivu mittetasumise motiivi

maakohtu määruses ka ei ole. Täiendavat hagiavaldust kohus hagejale ei tagastanud ega teinud selle

kohta ka määrust.

Tsiviilkolleegium leidis, et Tallinna Ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle

tühistamiseks ei ole alust.

TKS §158 lg.3 kohaselt hagi tagamine tühistatakse, kui kostja rahuldab nõude täies ulatuses. Lääne

Maakohtu 24. augusti 1993 määruse tegemise ajal kehtinud TsPK § 144 lg.3 kohaselt oli rahasumma

sissenõudmise hagi tagamisel kostjal õigus lubatud tagamisabinõude asemel tasuda kohtu deposiiti

hageja poolt nõutud summa. Ringkonnakohus märkis õigesti, et kostja poolt oli hagetav summa

makstud kohtu deposiitarvele ja kohtul oli õigus vara arestist vabastada. Ringkonnakohtul polnud

põhjust maakohtu määruse tühistamiseks ega kostja usaldatavuses kahtlemiseks. Ringkonnakohus

märkis põhjendatult, et täiendav hagiavaldus on nõuetekohaselt vormistamata. Rahaseaduse kohaselt

on Eesti Vabariigis ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Hagiavalduses esitatud

rahaline nõue peab olema väljendatud Eesti kroonides, sest vara arestitakse vaid osas, mis on tõesti

vajalik hagi tagamiseks. Kassatsioonkaebuse väited ei ole kohtumääruse tühistamise aluseks.

Juhindudes TKS § 346 p.1 tsiviilkolleegium

o t s u s t a s:

Jätta muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 13. oktoobri 1993 määrus ja kaebus rahuldamata.

Eesistuja J. Odar

Liikmed T. Kollom, T. Vernik