III-1/3-1/93 · Riigikohus

III-1/3-1/93

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Eesti Vabariigi Riigikohtu kriminaalkolleegium kooseisus

eesistuja: Jüri Ilvest

liikmed : Jüri Rätsep ja Eerik Kergandberg

prokurör: T. Vassilevskaja osavõtul

vaadanud 17.11.1993.a. avalikul kohtuistungil Tartu linnas süüdimõistetu Sergei Jakovlevi kaebuse

alusel läbi Harju Maakohtu 08.10.1992.a. määruse ja Eesti Vabariigi Ülemkohtu 23.11.1992.a.

määruse,

t e g i k i n d l a k s :

S. Jakovlev mõisteti Tallinna Lenini Rajooni Rahvakohtu otsusega 29.03.1984.a. süüdi ENSV KrK

§§ 115 lg.3; 184 lg.2; 195 lg.2 järgi ning karistati kuritegude kogumi eest 12-aastase

vabadusekaotusega renge reziimiga parandusliku töö koloonias. Karistuse kandmise alguseks loeti

25.11.1983.a.

Lenini Rajooni Rahvakohtu 25.05.1984.a. otsusega mõisteti Sergei Jakovlev süüdi ENSV KrK §§

139 lg.3; 88 lg.3 järgi ning karistati kuritegude kogumi eest 6-aastase vabadusekaotusega. ENSV KrK

§ 40 lg.3 järgi liideti selle karistusega osaliselt ärakandmata karistus Lenini Rajooni Rahvakohtu

29.03.1984.a. kohtuotsuse järgi ning lõplikuks karistuseks loeti 15 aastat vabadusekaotust range

reziimiga parandusliku töö koloonias ilma vara konfiskeerimata.

Seoses kriminaalkoodeksi uue redaktsiooni kehtestamisega kvalifitseeris Harju Maakohus oma

08.10.1992.a. määrusega S. Jakovlevi käitumise ümber KrK §§ 139 lg.2 p.1,2,3; 115 lg.2 p.2; 184

lg.2 järgi, jättes karistuse muutmata.

Eesti Vabariigi Ülemkohus oma 23.11.1992.a. määrusega jättis S. Jakovlevi erikaebuse rahuldamata,

Harju Maakohtu 08.10.1992.a. määruse muutmata. Nende kohtulahendite peale on esitanud kaebuse

S. Jakovlev, kes seoses tema käitumise ümberkvalifitseerimisega taotleb talle kogumis mõistetud

karistuse vähendamist.

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri arvamuse, kes

palub kaevatavad kohtulahendid osaliselt tühistada, lugedes Sergei Jakovlevi lõplikuks karistuseks

KrK § 40 lg.3 järgi 10 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas, leiab, et kohtulahendid tuleb osaliselt

tühistada.

S. Jakovlev pani talle 29.03.1984.a. kohtuotsusega inkrimineeritud teod toime ajavahemikul 15.08-

26.10.1983.a., 25.05.1984.a. kohtuotsusega inkrimineeritud kuriteod aga ajavahemikul september

1983.a.- 31.oktoober 1983.a., s.o. enne esimese kohtuotsuse tegemist. Seega on tegemist hiljem

tuvastatud konkurentsiga ning karistuste liitmisel mitme kohtuotsuse järgi oleks kohtutel tulnud

juhinduda KrK § 40 lg.3 sätetest. KrK § 43 lg.3 sätestab, et karistuste liitmisel KrK §-s 40 ettenähtud

juhtudel ei tohi karistuse üldine tähtaeg ületada koodeksi eriosa vastavas paragrahvis ettenähtud

karistuse ülemmäära. Raskeim S. Jakovlevile inkrimineeritud kuritegu kvalifitseeriti ENSV KrK §

115 lg.3 järgi, mille sanktsioon nägi ette vabadusekaotuse kuni 15 aastani. Pärast

ümberkvalifitseerimist on raskeim S. Jakovlevile inkrimineeritud kuritegu ettenähtud KrK § 115 lg.2

p.2, mille sanktsiooni ülemmääraks on 10 aastat vabadusekaotust.

Nii Harju Maakohus kui ka Ülemkohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et karistuste liitmisel KrK §

40 lg.3 alusel ei tohi karistuse üldine tähtaeg ületada isikule peale ümberkvalifitseerimist

inkrimineeritud raskeima kuriteo sanktsiooni ülemmäära, mis käesoleva kaasuse puhul on 10 aastat

vabadusekaotust.

Juhindudes Põhiseaduse § 24 lg.5, Kohtute seaduse § 23 lg.2, KrPK §§ 307 p.4; 311 p.1; 347 lg.1,

Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

Tühistada osaliselt Harju Maakohtu 08.10.1992.a. määrus ja Eesti Vabariigi Ülemkohtu 23.11.1992.a.

määrus Sergei Jakovlevi suhtes, lugedes tema lõplikuks karistuseks KrK § 40 lg.3 järgi 10 (kümme)

aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Ülejäänud osas jätta kohtulahendid muutmata. Sergei

Jakovlevi kaebus rahuldada.

Eesistuja Jüri Ilvest

Liikmed Jüri Rätsep

Eerik Kergandberg