III-4/1-3/93 · Riigikohus

III-/A-3

OTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartu Raekojas, 6. septembril 1993.a.

Õiguskantsleri poolt Põhiseaduse § 142 lg. 2 korras esitatud ettepaneku, tunnistada Sillamäe

Linnavolikogu 1993. aasta 6. juuli otsus "1993. aasta 30. juuni miitingust osavõtnute juhendite

täitmisest" kehtetuks, läbivaatamine.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegium koosseisus:

eesistuja kolleegiumi esimees Rait Maruste,

liikmed Tõnu Anton, Lea Kalm, Jaano Odar ja Jüri Põld,

õiguskantsleri Eerik-Juhan Truuväli, Sillamäe Linnavolikogu esindaja A. Maksimenko osavõtul ja

kolleegiumi sekretäri k.t. Katri Hellat ning tõlk Virve Heimann juuresolekul

vaatas läbi õiguskantsleri taotluse Sillamäe Linnavolikogu 1993. aasta 6. juuli otsuse "1993. aasta 30.

juuni miitingust osavõtnute juhendite täitmisest" kehtetuks tunnistamise kohta tema vastuolu tõttu

Põhiseaduse §-de 2, 3 ja 154 sätetega nende koostoimes.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumile esitatud materjalidest

n ä h t u b :

Sillamäe Linnavolikogu võttis 6. juulil 1993.a. vastu otsuse "1993. aasta 30. juuni miitingust

osavõtnute juhendite täitmisest". Otsuse punktiga 1 määrati 17. juulile referendum (elanike küsitlus)

järgmise küsimusega: "Kas Te soovite, et Sillamäel oleks Eesti Vabariigi koosseisus rahvuslik-

territoriaalse autonoomia staatus, mille territooriumil oleksid kõigile elanikele tagatud võrdsed

õigused?". Otsuse punktiga 2 tehti ühiskondlikele organisatsioonidele ja liikumistele ettepanek

esitada referendumi läbiviimiseks oma esindajad üheksaliikmelisse linnakomisjoni. 7. juulil 1993.a.

kinnitas Sillamäe Linnavolikogu linnakomisjoni koosseisu ja moodustas viis hääletusjaoskonda.

Õiguskantsler tugines Põhiseaduse §-le 142 lg. 1 ja tegi 12. juulil 1993.a. Sillamäe Linnavolikogule

ettepaneku viia linnavolikogu 6. juuli 1993.a. otsus "1993. aasta 30. juuni miitingust osavõtnute

juhendite täitmisest" kooskõlla Põhiseaduse ja seadusega. Sillamäe Linnavolikogu sai õiguskantsleri

ettepaneku kätte 12. juulil 1993.a. Kaks päeva hiljem, 14.07.1993.a., võttis linnavolikogu vastu

avalduse Vabariigi Presidendile. Avalduses ei olnud ühtki viidet õiguskantsleri ettepanekule.

2.augustil 1993.a. teatas Sillamäe Linnavolikogu esimees õiguskantslerile, et linnavolikogu "ei

leidnud võimalust tühistada 06.07.1993.a. vastu võetud otsust", viiteta sellekohasele linnavolikogu

otsusele.

Referendum (elanike küsitlus) viidi läbi 17. juulil 1993.a.

Õiguskantsler juhindus Põhiseaduse §-st 142 lg.2 ja Õiguskantsleri tegevuse korraldamise seaduse §-

st 17 ning esitas 3. augustil 1993.a. Riigikohtule taotluse. Taotluses tegi õiguskantsler Riigikohtule

ettepaneku tunnistada Sillamäe Linnavolikogu 6. juuli 1993.a. otsus "1993. aasta 30. juuni miitingust

osavõtnute juhendite täitmisest" Põhiseaduse § 152 lg.2 alusel kehtetuks.

Taotlust põhistab õiguskantsler järgmiste väidetega:

1. Põhiseaduse § 2 ei näe ette rahvuslik-territoriaalset autonoomiat Eesti Vabariigi koosseisus. Eesti

territooriumi haldusjaotuse seaduse (Põhiseaduse § 2) puudumine ei anna alust selleks, et kohaliku

omavalitsuse volikogu võiks ise määratleda oma staatust. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse

§ 2 lg.2 kohaselt teostub kohalik omavalitsus demokraatlikult moodustatud võimuorganite kaudu,

samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel. Rahvahääletuse

väljakuulutamine ei kuulu kohaliku omavalitsuse pädevusse;

2. Sillamäe Linnavolikogu 6. juuli 1993.a. otsuse punktis 2 sätestatud korraldavad toimingud on

tulenevalt õiguskantsleri taotluse punktis 1 vastuolus Põhiseaduse ja seadusega.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud asjaosaliste selgitused, kohus

l e i d i s :

Sillamäe Linnavolikogu 6. juuli 1993.a. otsuses kasutatakse mõistet "referendum (elanike küsitlus)".

Põhiseaduse ametliku tõlke venekeelses tekstis on mõiste "rahvahääletus" vasteks "referendum".

"Rahvahääletus" ja "elanike küsitlus" on erineva õigusliku sisuga mõisted. Elanike küsitluse

võimaluse näeb ette Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 15 lg.2. Elanike küsitluse ja

rahvaküsitluse õiguslikud tagajärjed ei erine. Elanike küsitluse tulemus, erinevalt rahvahääletuse

tulemusest, ei ole riigi- või kohaliku omavalitsuse organile õiguslikult kohustav ja seisneb üksnes

küsitluses osalenute arvamuse väljaselgitamises. Erisisuliste mõistete kasutamise tõttu jääb

ebaselgeks, mida Sillamäe Linnavolikogu 6. juuli 1993.a. otsuses tegelikult silmas peeti.

Põhiseaduse § 154 lg.1 alusel otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused kõiki kohaliku elu

küsimusi. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 2 lg.2 kohaselt teostub kohalik omavalitsus

demokraatlikult valitud võimuorganite kaudu, samuti rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel,

üksnes kohaliku elu küsimustes. Rahvuslik-territoriaalse autonoomse üksuse kujundamine ei ole

kohaliku elu, vaid üldriiklik küsimus. Seega on rahvahääletuse korraldamine rahvuslik-territoriaalse

autonoomia küsimuses väljaspool kohaliku omavalitsuse pädevust ja vastuolus nii Põhiseaduse §-ga

154 lg.1 kui ka Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-ga 2 lg.2.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 15 lg.2 järgi on volikogul õigus antud

omavalitsusüksuse territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. Kuid sama

seaduse § 2 lg.2 p.2 järgi peab küsitlus piirduma üksnes kohaliku elu küsimusega. Seega on elanike

küsitluse korraldamine rahvuslik-territoriaalse autonoomia küsimuses vastuolus Kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse §-ga 2 lg.2 p.2.

Põhiseaduse § 50 näeb vähemusrahvustele ette võimaluse luua rahvuskultuuri huvides

omavalitsusasutusi vähemusrahvuste kultuurautonoomia seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

Põhiseaduses ei ole ette nähtud rahvuslik-territoriaalset autonoomiat. Rahvuslik-territoriaalse

autonoomia Põhiseaduses nimetamata jätmine tähendab, et rahvuslik-territoriaalne autonoomia on

vastuolus Põhiseaduse mõttega.

Eeltoodud põhjustel on Sillamäe Linnavolikogu 6. juuli 1993.a. otsus "1993. aasta 30. juuni

miitingust osavõtnute juhendite täitmisest" vastuolus Põhiseaduse ja Kohaliku omavalitsuse

korralduse seadusega. Kehtetud on ka nimetatud otsuse alusel ja selle täitmiseks tehtud otsused ja

toimingud.

Eeltoodu alusel ja juhindudes Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-st 19 lg.1 p.2,

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegium

o t s u s t a s :

rahuldada õiguskantsleri 3. augusti 1993.a. taotlus ja tunnistada Sillamäe Linnavolikogu 6. juuli

1993.a. otsus "1993. aasta 30. juuni miitingust osavõtnute juhendite täitmisest" kehtetuks täielikult.

Kohtuotsus jõustub selle kuulutamisest ega kuulu edasikaebamisele.

Riigikohtu esimees

Rait Maruste