1-06-12187/11 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-06-12187

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 23. märtsil 2009.a. Tallinnas Kriminaalasja number 1-06-12187 Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova, Rahvakohtunikud Mart Miidu, ESillo Kohtuistungi sekretär Ülle Saks, Ave Mõistlik, Kristi Paju, Piret Vogt, Silvi Väikmeri, Monika Rubizova, Kriminaalasi Märt Ringmaa süüdistus KrK §-de 101 p 2, 5, 7 ja 9; 108 lg 2 p 3; 2074; 186; 143 lg 1 ja § 15 lg 2 – 139 lg 3 p 1 ja KarS § -de 114 p 2, 3, 4 ja 7; 121; 203; 405 lg 2 ja 415 lg 1 järgi üldmenetluses, Riigiprokurör Margus Kurm Süüdistatav Märt Ringmaa

isikukood: 33805310300, Eesti Vabariigi kodanik, rahvuselt eestlane, emakeel eesti keel, kõrgharidusega, elukoht: Xxx, pensionär, varem kriminaalkorras karistatud, alates 11.11.2005.a. kohaldatud tõkend vahistamine, viibib vahi all Vanglas, Varasem karistatus • Varem karistatud, karistus kustunud Kaitsja vandeadvokaat Urmas Simon RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p.p 4,9; 238 lg 1 p 3 ja lg 2; 311; 313 kohus otsustas: 1. Õigeks mõista Märt Ringmaa Krk §-de 144 ja 207 lg 1 järgi 1994.a episoodis seoses prokuröri poolt süüdistusest loobumisega. 2. Õigeks mõista Märt Ringmaa KrK §-de 15 lg 2 ja 139 lg 3 p 1 järgi 22.09.2000.a ja 04.01.2001.a episoodides seoses prokuröri poolt süüdistusest loobumisega. 3. Õigeks mõista Märt Ringmaa KrK §-de 101 p.p 2,5,7,9; 108 lg 2 p 3; 113; 144 lg 2 ja 2074 järgi 18.12.1998.a episoodis. 4. Õigeks mõista Märt Ringmaa KrK § 144 lg 1 ja 2074 järgi 22.09.2000.a episoodis.

2 5. Õigeks mõista Märt Ringmaa KrK § 144 lg 1 ja 2074 järgi 4.01.2001.a episoodis. 6. Õigeks mõista Märt Ringmaa KarS §-de 114 p.p 2,4,7; 121; 203; 405 lg 2 ja 415 lg 1 järgi 11.05.2003.a episoodis. 7. Õigeks mõista Märt Ringmaa KarS §-de 114 p 4 – 25 lg 2 järgi 19.11.2003.a episoodis. 8. Õigeks mõista Märt Ringmaa KarS §-de 114 p 2,3,4,7 – 25 lg 2; 121; 203; 405 lg 2 ja 415 lg 1 järgi 17.05.2004.a episoodis. 9. Õigeks mõista Märt Ringmaa KarS §-de 114 p.p 2,3,47; 203; 405 lg 2 ja 415 lg 1 järgi 03.09.2004.a episoodis. 10. Õigeks mõista Märt Ringmaa KarS §-de 121; 203; 405 lg 2 ja 415 lg 1 järgi 06.04.2005.a episoodis. 11. Õigeks mõista Märt Ringmaa KarS §-de 114 p.p 2,4,7; 121; 203; 405 lg 2 ja 415 lg 1 järgi 09.09.2005.a episoodis. 12. Õigeks mõista Märt Ringmaa KarS §-de 114 p.p 2,4,7; 405 lg 2 ja 415 lg 1 järgi 03.11.2005.a episoodis. 13. Süüdi tunnistada Märt Ringmaa KrK §-de 15 lg 2 - 144 lg 1 ja 2074 järgi 11.04.2001.a episoodis. 14. Süüdi tunnistada Märt Ringmaa KarS §-de 114 p.p 2,3,7 – 25 lg 2; 203 – 25 lg 2; 405 lg 2 – 25 lg 2 ja 415 lg 1 järgi 19.11.2003.a episoodis. 15. Süüdi tunnistada Märt Ringmaa KrK § 186 ja KarS § 209 lg 1 järgi ja karistada teda KarS § 63 lg 1 kohaldamisel vangistusega 1 (üks) aasta. 16. KrK §s 2074 ettenähtud kuriteo eest mõista Märt Ringmaale karistuseks vangistus 5 aastat. 17. KrK §-des 15 lg 2 – 144 lg 1 ettenähtud kuriteo eest mõista Märt Ringmaale karistuseks vangistus 2 aastat. 18. KarS §s 114 p.p 2,3,7-25 lg 2 ettenähtud kuriteo eest mõista Märt Ringmaale karistuseks vangistus 10 aastat. 19. KarS §s 203-25 lg 2 ettenähtud kuriteo eest mõista Märt Ringmaale karistuseks vangistus 1 aasta. 20. KarS §des 405 lg 2 – 25 lg 2 ettenähtud kuriteo eest mõista Märt Ringmaale karistuseks vangistus 5 aastat. 21. KarS §s 415 lg 1 ettenähtud kuriteo eest mõista Märt Ringmaale karistuseks vangistus 5 aastat. 22. KarS § 64 lg 1 alusel mõistes liitkaritust mitme kuriteo eest suurendada üksikaristustest raskeimat ning mõista Märt Ringmaale lõplikuks karistuseks vangistus 15 (viisteist) aastat. 23. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse alguseks Märt Ringmaa kinnipidamise päev so 11.november 2005.a. 24. Märt Ringmaa suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. 25. Märt Ringmaa’lt välja mõista Eesti Vabariigi kasuks tsiviilhagi katteks 20 255.- (kakskümmend tuhat kakssada viiskümmend viis) krooni. 26. Tallinna linna esitatud tsiviilhagi summas 193861,00.- (ükssada üheksakümmend kolm tuhat kaheksasada kuuskümmend üks krooni ja null senti) krooni jätta rahuldamata; 27. S N esitatud tsiviilhagi summas 500000,00.- (viissada tuhat krooni ja null senti) krooni jätta rahuldamata; 28. P P esitatud tsiviilhagi summas 300000,00.- (kolmsada tuhat krooni ja null senti) krooni jätta rahuldamata; 29. O J esitatud tsiviilhagi summas 700,00.- (seitse sada krooni ja null senti) krooni jätta rahuldamata; 30. A Teder esitatud tsiviilhagi summas 200000,00.- (kakssada tuhat krooni ja null senti)

3 krooni jätta rahuldamata; 31. T L esitatud tsiviilhagi summas 615000,00.- (kuussada viisteist tuhat krooni ja null senti) krooni jätta rahuldamata; 32. E T esitatud tsiviilhagi summas 70000,00.- (seitsekümmend tuhat krooni ja null senti) krooni jätta rahuldamata; 33. OÜ Lukos esitatud tsiviilhagi summas 177000,00.- (sada seitsekümmend seitse tuhat krooni ja null senti) krooni jätta rahuldamata; 34. OÜ Laudenter esitatud tsiviilhagi summas 36602,14.- (kolmkümmend kuus tuhat kuussada kaks krooni ja neliteist senti) krooni jätta rahuldamata; 35. Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS esitatud tsiviilhagi summas 97097,48.- (üheksakümmend seitse tuhat üheksakümmend seitse krooni ja nelikümmend kaheksa senti) krooni jätta rahuldamata; 36. Hansapank esitatud tsiviilhagi summas 205860,70.- (kakssada viis tuhat kaheksasada kuuskümmend krooni ja seitsekümmend senti) krooni jätta rahuldamata; 37. P R esitatud tsiviilhagi summas 72000,00.- (seitsekümmend kaks tuhat krooni ja null senti) krooni jätta rahuldamata; 38. V H esitatud tsiviilhagi summas 25000,00.- (kakskümmend viis tuhat krooni ja null senti) krooni jätta rahuldamata; 39. Tallinna Linna esitatud tsiviilhagi summas 1948798,00.- (üks miljon üheksasada nelikümmend kaheksa tuhat seitsesada üheksakümmend kaheksa krooni ja null senti) krooni jätta rahuldamata; 40. V B esitatud tsiviilhagi summas 600,00.- (kuussada krooni ja null senti) krooni jätta rahuldamata; 41. N S esitatud tsiviilhagi summas 31018,00.- (kolmkümmend üks tuhat kaheksateist krooni ja null senti) krooni jätta rahuldamata; 42. Tallinna Linna esitatud tsiviilhagi summas 88062,00,.- (kaheksakümmend kaheksa tuhat kuuskümmend kaks krooni ja null senti) krooni jätta rahuldamata; 43. KÜ XXXesitatud tsiviilhagi summas 705000,00.- (seitsesada viis tuhat krooni ja null senti) krooni jätta rahuldamata; 44. Tallinna Linna esitatud tsiviilhagi summas 897988,41.- (kaheksasada üheksakümmend seitse tuhat üheksasada kaheksakümmend kaheksa krooni ja nelikümmend üks senti) krooni jätta rahuldamata; 45. Tallinna Paekaare Gümnaasium esitatud tsiviilhagi summas 8000,00.- krooni (kaheksa tuhat krooni ja null senti) krooni jätta rahuldamata; 46. E U esitatud tsiviilhagi summas 2800,00.- (kaks tuhat kaheksasada krooni ja null senti) krooni jätta rahuldamata; 47. O D esitatud tsiviilhagi summas 14400,00.- (neliteist tuhat nelisada krooni ja null senti) krooni jätta rahuldamata; 48. Elion Ettevõtted AS esitatud tsiviilhagi summas 15410,00.- (viisteist tuhat nelisada kümme krooni ja null senti) krooni jätta rahuldamata; 49. KÜ Pae 66 esitatud tsiviilhagi summas 40507,64.- (nelikümmend tuhat viissada seitse krooni ja kuuskümmend neli senti) krooni jätta rahuldamata; 50. Sa NOÜ esitatud tsiviilhagi summas 4520,00.- (neli tuhat viissada kakskümmend krooni ja null senti) krooni jätta rahuldamata; 51. Venolink OÜ esitatud tsiviilhagi summas 10000,00.- (kümme tuhat krooni ja null senti) krooni jätta rahuldamata; 52. Tallinna Paekaare Gümnaasium esitatud tsiviilhagi summas 44188,55.- (nelikümmend neli tuhat ükssada kaheksakümmend kaheksa krooni ja viiskümmend viis senti) krooni jätta rahuldamata; 53. Tallinna Linna esitatud tsiviilhagi summas 356970,00.- (kolmsada viiskümmend kuus

4 tuhat üheksasada seitsekümmend krooni ja null senti) krooni jätta rahuldamata; 54. Välja mõista Märt Ringmaalt riigituludesse menetluskuludena: • Sundraha summas 10 875 krooni; • määratud kaitsjale makstud tasu summas 10 000 krooni. 55. Muus osas jätta menetluskulud riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada apellAiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellAioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtule kaudu. ApellAiooniteadete esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kantseleis kättesaadav 13.aprillil 2009.a.

SÜÜDISTUS

Märt Ringmaa on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse järgmiste kuritegude toimepanemises: 1) Märt Ringmaa valmistas koos JKga (surnud) ebaseaduslikult eeluurimise käigus kindlakstegemata ajal, kohas ja asjaoludel lõhkeseadeldise, mis koosnes plastanumasse paigutatud lõhkeainest ammoniit, äratuskellast, lülitist, kandiliseks viilitud kapinupust ja sütikust, ning toimetas selle koos JKga Harjumaal Kuusalu vallas Kiiu külas asunud JDehitusjärgus oleva maja krundile saun-abihoone juurde eesmärgiga tekitada plahvatus ja kahjustada saun-abihoonet. Toimunud plahvatus, mille avastas 05.12.1994 kella 18 ajal JD, tekitas purustusi saun-abihoone välisseinale, katusele ja sisutusele. Plahvatuse tagajärjel tekitati JD olulist varalist kahju kokku 10 000 krooni. Sellega pani Märt Ringmaa toime: − võõra vara tahtliku rikkumise üldohtlikul viisil, millega põhjustas olulise varalise kahju, ehk KrK §-s 144 ettenähtud kuriteo (KrK 19.05.1993 redaktsioon), mis praegu on karistatav KarS §-de 203 ja 405 lg 2 järgi; − lõhkematerjali ilma vastava loata omandamise ja hoidmise ehk KrK § 207 lg-s 1 ettenähtud kuriteo (KrK 10.02.1994 redaktsioon), mis praegu on karistatav KarS § 414 lg 1 järgi. 2) Märt Ringmaa valmistas ebaseaduslikult eeluurimise käigus kindlakstegemata ajal, kohas ja asjaoludel lõhkeseadeldise, mis koosnes ammooniumnitraadil baseeruvast lõhkeainest, musta värvi polüetüleenmaterjalist, õhukeseseinalisest terasplekist, teibist, 4,5V patareist, elektri-detonaatorist, musta värvi pakeliidist võrgupistikust ja RVP-72 tüüpi pneumolülitist, ning toimetas lõhkeseadeldise ööl vastu 18.12.1998 Tallinnas Pae tn 48 asuvasse elumajja eesmärgiga tekitada plahvatus ja põhjustada maja osaline kokkuvarisemine. Seda tehes sai Märt Ringmaa aru ja möönis, et öösel elumajas toimunud varingu tagajärjel sureb ja saab tervisekahjustusi rohkem kui üks inimene. 18.12.1998 kella 02.40 ajal toimunud plahvatuse tagajärjel said surma NN (ik XXX) ja lapseealine K K(ik XXX). Samuti tekitati plahvatuse tagajärjel raskeid kehavigastusi M M (ik XXX) ja kergeid kehavigastusi OR(ik XXX). Samuti varises plahvatuse tagajärjel osaliselt kokku Pae tn 48 elumaja esimEtrepikoda, rikkudes OÜ-le Lukos kuulunud baar-piljardisaali sisustuse ning muutes elamiskõlbmatuks korterid 1 kuni 7. Sellega tekitati varalist kahju OÜ-le Lukos 177 000 krooni, korter nr 1 omanikule P P le 300 000 krooni, korter nr 2 omanikule T L 615 000 krooni, korter nr 3 valdajale ET70 000 krooni, korter nr 4 omanikule AT 200 000 krooni, korter nr 5 omanikule S N 500 000 krooni ning Tallinna Linnale 193 861 krooni (130 648 kr kannatanute abistamine ning 63 213 kr koristamine ja kolimine). Samuti rikkusid

5 plahvatuse tagajärjel õhku paisatud aknaklaaside killud maja juures parkinud sõiduauto Žiguli 2105, millega tekitati selle omanikule OJ varalist kahju 700 krooni. Plahvatusega tekitati varalist kahju kokku summas 2 056 561 krooni. Sellega pani Märt Ringmaa toime: − kahe inimese tahtliku tapmise huligaansel ajendil, kasutades selleks lõhkeseadeldist viisil, mis on ohtlik paljude inimeste elule, ehk KrK § 101 p-des 2, 5, 7 ja 9 ettenähtud kuriteo (KrK 13.05.1998 redaktsioon), mis praegu on karistatav KarS § 114 p 2, 3 ja 7 järgi; − pikaajalise terviserikke kaasatoonud kehavigastuse tahtliku tekitamise paljude inimeste elule ohtlikul viisil, ehk KrK § 108 lg 2 p-s 3 ettenähtud kuriteo (KrK 07.05.1992 redaktsioon), mis praegu on karistatav KarS § 118 p 2 järgi; − kerge kehavigastuse tahtliku tekitamise ehk KrK §-s 113 ettenähtud kuriteo (KrK 07.05.1992 redaktsioon), mis praegu on karistatav KarS § 121 järgi; − võõra vara tahtliku hävitamise ja rikkumise, kasutades selleks lõhkeseadeldist üldohtlikul viisil ning põhjustades inimese surma ja olulise varalise kahju, ehk KrK § 144 lg-s 2 ettenähtud kuriteo (KrK 12.11.1997 redaktsioon), mis praegu on karistatav KarS §-de 203 ja 405 lg 2 järgi; − lõhkeseadeldise ebaseadusliku valmistamise ja edasitoimetamise ehk KrK §-s 2074 ettenähtud kuriteo (KrK 22.10.1998 redaktsioon), mis praegu on karistatav KarS § 415 lg 1 järgi. 3) Märt Ringmaa valmistas ebaseaduslikult eeluurimise käigus kindlakstegemata ajal, kohas ja asjaoludel lõhkeseadeldise, mis koosnes ammoonium- ja kaaliumnitraadi segust valmistatud lõhkeainega täidetud kanistrist, riidekotist, elektridetonaatorist, äratuskellast, musta värvi pistmikust, kahest 4,5V patareist, teibist ja ühendusjuhtmetest, ning toimetas lõhkeseadeldise ööl vastu 22.09.2000 Tallinnas Sõpruse pst 249 asuva kaupluse ,,Konsum" ukse kõrval asunud Hansapanga sularahaautomaadi juurde eesmärgiga purustada plahvatusega sularaha-automaat ja seeläbi varastada sularahaautomaadis olev suur kogus sularaha. 22.09.2000 kella 03.38 ajal toimunud plahvatuse tagajärjel muutus sularahaautomaat kasutamiskõlbmatuks ning purunesid sularahaautomaadi kõrval paiknenud klaasist vitriinaknad, millega tekitati AS-le Hansapank varalist kahju kokku 179 436,20 krooni. Kuna sularahaautomaadi korpus ei purunenud, jäi vargus Märt Ringmaa tahtest olenematutel asjaoludel lõpule viimata. Sellega pani Märt Ringmaa toime: − võõra vara tahtliku rikkumise, kasutades selleks lõhkeseadeldist üldohtlikul viisil ning põhjustades olulise varalise kahju, ehk KrK § 144 lg-s 1 ettenähtud kuriteo (KrK 12.11.1997 redaktsioon), mis praegu on karistatav KarS §-de 203 ja 405 lg 2 järgi; − suures ulatuses võõra vara salajase varguse kAes ehk KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 3 p 1 – (KrK 17.04.1996 redaktsioon), mis praegu on karistatav KarS § 25 lg 2 ja § 199 lg 2 p 6 järgi; − lõhkeseadeldise ebaseadusliku valmistamise ja edasitoimetamise ehk KrK §-s 2074 ettenähtud kuriteo (KrK 22.10.1998 redaktsioon), mis praegu on karistatav KarS § 415 lg 1 järgi. 4) Märt Ringmaa valmistas ebaseaduslikult eeluurimise käigus kindlakstegemata ajal, kohas ja asjaoludel lõhkeseadeldise, mis koosnes trotüüli, ammoonium- ja kaaliumnitraadi segust valmistatud lõhkeainega täidetud kanistrist, riidekotist, elektridetonaatorist, äratuskellast, musta värvi pistmikust, 9V patareist, teibist, ühendusjuhtmetest, surunupust ja RVP-72 tüüpi pneumolülitist, ning toimetas lõhkeseadeldise ööl vastu 04.01.2001 Tallinnas Vikerlase 23 asuva kauplus „Laagna” sissekäigu kõrval asunud Hansapanga sularahaautomaadi juurde eesmärgiga purustada plahvatusega sularahaautomaat ja seeläbi varastada sularahaautomaadis olev suur kogus sularaha. 04.01.2001 kella 04.06 ajal toimunud

6 plahvatuse tagajärjel muutus sularahaautomaat kasutamiskõlbmatuks, purunesid OÜ Stinger Trade valduses olnud kaupluse välisuks, aknad, ripplagi ja välisvalgustus, samuti purunesid OÜ-le Laudenter kuulunud kaupluse välisuks, valgusreklaam ja osa kaubast. Sellega tekitati varalist kahju AS-le Hansapank 344 796,70 krooni, OÜ-le Laudenter 36 602,14 krooni ning OÜ-le Stinger Trade 97 097,48 krooni. Plahvatusega tekitati varalist kahju kokku summas 478 496,32 krooni. Kuna sularahaautomaadi korpus ei purunenud, jäi vargus Märt Ringmaa tahtest olenematutel asjaoludel lõpule viimata. Sellega pani Märt Ringmaa toime: − võõra vara tahtliku rikkumise, kasutades selleks lõhkeseadeldist üldohtlikul viisil ning põhjustades olulise varalise kahju, ehk KrK § 144 lg-s 1 ettenähtud kuriteo (KrK 12.11.1997 redaktsioon), mis praegu on karistatav KarS §-de 203 ja 405 lg 2 järgi; − suures ulatuses võõra vara salajase varguse kAes ehk KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 3 p 1 – (KrK 17.04.1996 redaktsioon), mis praegu on karistatav KarS § 25 lg 2 ja § 199 lg 2 p 6 järgi; − lõhkeseadeldise ebaseadusliku valmistamise ja edasitoimetamise ehk KrK §-s 2074 ettenähtud kuriteo (KrK 22.10.1998 redaktsioon), mis praegu on karistatav KarS § 415 lg 1 järgi. 5) Märt Ringmaa valmistas ebaseaduslikult eeluurimise käigus kindlakstegemata ajal, kohas ja asjaoludel lõhkeseadeldise, mis koosnes 6,3 kilogrammist ammooniumnitraadi, alumiinium- pulbri ja suitsuta püssirohu segust valmistatud lõhkeainega täidetud kanistrist, riidest kotist, teibist, kahest 4,5V patareist, elektridetonaatorist, ühendusjuhtmetest, võrgupistmikust ja äratuskellast, ja toimetas lõhkeseadeldise ööl vastu 11.04.2001 Tallinnas Punane tn 15 asuva klaastaara vastuvõtupunktina toiminud kioski ukse kõrvale eesmärgiga tekitada plahvatus ja põhjustada sellega kioski kokkuvarisemine. Lõhkeseadeldise plahvatuse pidi Märt Ringmaa plaani kohaselt initsieerima töötav äratuskell, mille minutiosuti jõudmine kontaktini oleks ühendanud elektridetonaatori plahvatamiseks vajaliku vooluringi. Kuna aga äratuskell seiskus, jäi plahvatust toimumata põhjusel, mis ei olenenud Märt Ringmaa tahtest. 11.04.2001 kella 07.15 ajal lõhkeseadeldis avastati kioski omaniku poolt ning tehti hiljem eridemineerijate poolt kahjutuks. Sellega pani Märt Ringmaa toime: − võõra vara tahtliku rikkumise kAe üldohtlikul viisil, mis põhjustanuks olulise varalise kahju ja mis oleks toime pandud lõhkeseadeldise kasutamisega, ehk KrK § 15 lg-s 2 ja § 144 lg-s 1 ettenähtud kuriteo (KrK 12.11.1997 redaktsioon), mis praegu on karistatav KarS § 25 lg 2 ning §-de 203 ja 405 lg 2 järgi; − lõhkeseadeldise ebaseadusliku valmistamise ja edasitoimetamise ehk KrK §-s 2074 ettenähtud kuriteo (KrK 22.10.1998 redaktsioon), mis praegu on karistatav KarS § 415 lg 1 järgi. 6) Märt Ringmaa valmistas ebaseaduslikult eeluurimise käigus kindlakstegemata ajal, kohas ja asjaoludel lõhkeseadeldise, mis koosnes ammooniumnitraadi, trotüüli ja pentriidi segust valmistatud lõhkeainest, plastanumast, plekkmahutist, vähemalt kahest 4,5V patareist, elektri-detonaatorist, teibist, ühendusjuhtmetest ja musta värvi pakeliidist võrgupistikust, ning toimetas lõhkeseadeldise ööl vastu 11.05.2003 Tallinnas XXXasuva elumaja korterisse nr 30 eesmärgiga tekitada plahvatus ja põhjustada sellega maja osaline kokkuvarisemine. Seda tehes pidas Märt Ringmaa võimalikuks ja möönis, et öösel elumajas toimunud varingu tagajärjel sureb ja saab tervisekahjustusi rohkem kui üks inimene. 11.05.2003 kella 02.05 ajal toimunud plahvatuse tagajärjel sai VR a (ik 44701060341) surma ning V H (ik 36006200242) kergeid tervisekahjustusi. Samuti purunesid plahvatuse tagajärjel enamik elumaja esimese tiiva akendest, korterid 30 ja 70 muutusid elamiskõlbmatuteks ja korteris 28 purunes sisustus. Sellega tekitati varalist kahju korter 70 valdajale P R ile 72 000 krooni, korter 28 valdajale V H ile 25 000 krooni ja Tallinna Linnale 1 948 798 krooni (41 596 kr

7 kannatanute abistamine ja 1 907 202 kr koristus- ja taastamistööd). Plahvatusega tekitati varalist kahju kokku summas 2 045 798 krooni. Sellega pani Märt Ringmaa toime: − tapmise, kasutades selleks lõhkeseadeldist üldohtlikul viisil ning olles varem tapmise toime pannud isikuks, ehk KarS § 114 p-des 2, 4 ja 7 ettenähtud kuriteo; − teise inimese tervise kahjustamise ehk KarS §-s 121 ettenähtud kuriteo; − võõra asja rikkumise ja hävitamise, millega tekitas olulise kahju, ehk KarS §-s 203 ettenähtud kuriteo; − plahvatuse tekitamise, kasutades lõhkeseadeldist ja põhjustades ohu inimese elule, tervisele ja varale, ehk KarS § 405 lg-s 2 ettenähtud kuriteo; − lõhkeseadeldise ebaseadusliku valmistamise ja edasitoimetamise ehk KarS § 415 lg-s 1 ettenähtud kuriteo. 7) Märt Ringmaa valmistas ebaseaduslikult eeluurimise käigus kindlakstegemata ajal, kohas ja asjaoludel lõhkeseadeldise, mis koosnes 10,7 kg ammooniumnitraadi, trotüüli ja bensiini sisaldava põlevvedeliku segust valmistatud lõhkeainega täidetud kanistrist, riidekotist, teibist, viiest 4,5V patareist, elektridetonaatorist, RCA pistmikust ja soojus-liikumisandurist, ning toimetas lõhkeseadeldise ööl vastu 19.11.2003 Tallinnas Pae tn 23 asuva elumaja trepikotta eesmärgiga tekitada plahvatus ja põhjustada sellega maja osaline kokkuvarisemine. Seda tehes pidas Märt Ringmaa võimalikuks ja möönis, et öösel elumajas toimunud varingu tagajärjel sureb ja saab tervisekahjustusi rohkem kui üks inimene. Lõhkeseadeldise plahvatuse pidi Märt Ringmaa plaani kohaselt initsieerima soojusliku objekti, s.o inimese või looma, liikumine lõhkeseadeldise osaks oleva soojus-liikumisanduri poolt kontrollitavas alas, mis pidi sulgema elektridetonaatori plahvatamiseks vajaliku vooluringi. Elektridetonaatori plahvatus toimuski 19.11.2003 mitte hiljem kui kell 01.30. Põhilõhkeaine plahvatus jäi aga toimumata põhjusel, et elektridetonaatori plahvatus ei suutnud põhilõhkeainet initsieerida (süüdata). Seega jäi plahvatuse toimumata Märt Ringmaa tahtest olenemata. Sellega pani Märt Ringmaa toime: − kahe või enama inimese tapmise kAe, kasutades selleks lõhkeseadeldist üldohtlikul viisil ning olles varem tapmise toime pannud isikuks, ehk KarS § 25 lg 2 ja § 114 p-des 2, 3, 4 ja 7 ettenähtud kuriteo; − võõra asja rikkumise ja hävitamise kAe, millega tekitanuks olulise kahju, ehk KarS § 25 lg-s 2 ja §-s 203 ettenähtud kuriteo; − plahvatuse tekitamise kAe, kasutades lõhkeseadeldist ja põhjustades ohu inimese elule, tervisele ja varale, ehk KarS § 25 lg 2 ja § 405 lg-s 2 ettenähtud kuriteo; − lõhkeseadeldise ebaseadusliku valmistamise ja edasitoimetamise ehk KarS § 415 lg-s 1 ettenähtud kuriteo. 8) Märt Ringmaa valmistas ebaseaduslikult eeluurimise käigus kindlakstegemata ajal, kohas ja asjaoludel lõhkeseadeldise, mis koosnes nitraate ja trotüüli sisaldava lõhkeainega täidetud plastanumast, kotist, teibist, 4,5V patareist, elektridetonaatorist, ühendusjuhtmetest, musta värvi pakeliidist võrgupistikust, tumblerlülitist ja kahepoolsest tinatatud plekist, ning toimetas lõhkeseadeldise ööl vastu 17.05.2004 Tallinnas XXXasuva elumaja korterisse nr 18 eesmärgiga tekitada plahvatus ja põhjustada sellega maja osaline varing. Seda tehes pidas Märt Ringmaa võimalikuks ja möönis, et öösel elumajas toimunud varingu tagajärjel sureb ja saab tervisekahjustusi rohkem kui üks inimene. 17.05.2004 kella 02.45 ajal toimunud plahvatuse tagajärjel sai kergeid tervisekahjustusi V B (ik XXX), purunes enamik maja akendest ja korter 18 muutus elamiskõlbmatuks, samuti sai kahjustusi maja välisfassaad ning sisustus. Plahvatuse tagajärjel tekitati varalist kahju korter 18 omanikule N S 110 000 krooni, KÜ-le XXX705 000 krooni (taastamis-tööd) ja Tallinna Linnale 9080 krooni (2000 kr kannatanute abistamine ja 7080 kr ehitus-ekspertiis). Plahvatusega tekitati varalist kahju

8 kokku summas 824 080 krooni. Sellega pani Märt Ringmaa toime: − kahe või enama inimese tapmise kAe, kasutades selleks lõhkeseadeldist üldohtlikul viisil ning olles varem tapmise toime pannud isikuks, ehk KarS § 25 lg 2 ja § 114 p-des 2, 3, 4 ja 7 ettenähtud kuriteo; − teise inimese tervise kahjustamise ehk KarS §-s 121 ettenähtud kuriteo; − võõra asja rikkumise, millega tekitas olulise kahju, ehk KarS §-s 203 ettenähtud kuriteo; − plahvatuse tekitamise, kasutades lõhkeseadeldist ja põhjustades ohu inimese elule, tervisele ja varale, ehk KarS § 405 lg-s 2 ettenähtud kuriteo; − lõhkeseadeldise ebaseadusliku valmistamise ja edasitoimetamise ehk KarS § 415 lg-s 1 ettenähtud kuriteo. 9) Märt Ringmaa valmistas ebaseaduslikult eeluurimise käigus kindlakstegemata ajal, kohas ja asjaoludel lõhkeseadeldise, mis koosnes nitraate ja heksogeeni sisaldava lõhkeainega täidetud plastanumast, kotist, teibist, 4,5V patareist, elektridetonaatorist, ühendusjuhtmetest, plekist, kollasest metallist kraega lülitist, ning toimetas lõhkeseadeldise ööl vastu 03.09.2004 Tallinnas Pae tn 68/78 maja kõrval asuva taksofoni kabiini juurde eesmärgiga tekitada plahvatus ja sellega tappa inimene, kes lõhkeseadeldist peitvat kotti puudutab. Seda tehes pidas Märt Ringmaa võimalikuks ja möönis, et elurajooni tänaval toimunud plahvatuse tagajärjel sureb rohkem kui üks inimEning kahjustusi saavad lähedalasuvad majad ja autod. 03.09.2004 kella 05.27 ajal toimunud plahvatuse tagajärjel said surma PT(ik XXX) ja LBP(ik XXX). Samuti hävis plahvatuse tagajärjel Elion Ettevõtted AS-le kuulunud taksofon koos kabiiniga, purunesid vähemalt 33 aknaklaasi elumajas Pae 66, 3 aknaklaasi OÜ-le Rossis kuulunud juuksurisalongis ning kahjustusi said sõiduautod registreerimisnumbritega XXX, XXX, XXX, XXXja XXX. Plahvatusega tekitati varalist kahju sõiduauto XXX omanikule EU 2800 krooni, sõiduauto XXX omanikule OD 14 400 krooni, OÜ-le Rossis 1736 krooni, Elion Ettevõtted AS-le 15 410 krooni ning KÜ-le Pae 66 40 507,64 krooni. Plahvatusega tekitati varalist kahju kokku summas 74 853,64 krooni. Sellega pani Märt Ringmaa toime: − kahe inimese tapmise, kasutades selleks lõhkeseadeldist üldohtlikul viisil ning olles varem tapmise toime pannud isikuks, ehk KarS § 114 p-des 2, 3, 4 ja 7 ettenähtud kuriteo; − võõra asja rikkumise ja hävitamise, millega tekitas olulise kahju, ehk KarS §-s 203 ettenähtud kuriteo; − plahvatuse tekitamise, kasutades lõhkeseadeldist ja põhjustades ohu inimese elule, tervisele ja varale, ehk KarS § 405 lg-s 2 ettenähtud kuriteo; − lõhkeseadeldise ebaseadusliku valmistamise ja edasitoimetamise ehk KarS § 415 lg-s 1 ettenähtud kuriteo. 10) Märt Ringmaa valmistas ebaseaduslikult eeluurimise käigus kindlakstegemata ajal, kohas ja asjaoludel lõhkeseadeldise, mis koosnes ammooniumnitraadil baseeruva lõhkeainega täidetud plekkanumast, riidekotist, äratuskellast, teibist, 4,5V patareist, elektridetonaatorist, ühendus-juhtmetest ja RVP-72 tüüpi pneumolülitist, ning toimetas lõhkeseadeldise ööl vastu 06.04.2005 plahvatuse tekitamise eesmärgil Tallinnas Punane 17A asuva klaastaara vastu- võtupunktina toiminud kioski tagusele alale. Seda tehes pidas Märt Ringmaa võimalikuks ja möönis, et elurajoonis tänavast paarikümne meetri kaugusel toimunud plahvatuse tagajärjel saavad inimesed vigastada ning majad ja autod kahjustusi. 06.04.2005 kella 08.20 ajal toimunud plahvatuse tagajärjel sai elule mitteohtliku, kuid pikaajalist ravi nõudva tervisekahjustuse SR(ik XXX). Samuti purunesid OÜ-le Venolink kuulunud kioski tagasein, reklaamsilt ja aknaklaasid, OÜ Sa Nkontori aknaklaas ja laouks, Tallinna Paekaare Gümnaasiumi 84 aknaklaasi ning XXXkorteris 1 ja XXXkorteris 2 aknaklaasi, samuti said kahjustusi autod registreerimisnumbritega XXX, XXXja XXX. Plahvatuse tagajärjel tekitati

9 varalist kahju OÜ-le Venolink 10 000 krooni, OÜ-le Sa N4 520 krooni, Tallinna Paekaare Gümnaasiumile 44 188,15 krooni, Tallinna Linnale 356 970 krooni (koolimaja akende vahetus), XXX valdajale N K 250 krooni ja XXXkorteri valdajale Z M 500 krooni. Plahvatusega tekitati varalist kahju kokku summas 416 428,15 krooni. Sellega pani Märt Ringmaa toime: − teise inimese tervise kahjustamise ehk KarS §-s 121 ettenähtud kuriteo; − võõra asja rikkumise, millega tekitas olulise kahju, ehk KarS §-s 203 ettenähtud kuriteo; − plahvatuse tekitamise, kasutades lõhkeseadeldist ja põhjustades ohu inimese elule, tervisele ja varale, ehk KarS § 405 lg-s 2 ettenähtud kuriteo; − lõhkeseadeldise ebaseadusliku valmistamise ja edasitoimetamise ehk KarS § 415 lg-s 1 ettenähtud kuriteo. 11) Märt Ringmaa valmistas ebaseaduslikult eeluurimise käigus kindlakstegemata ajal, kohas ja asjaoludel lõhkeseadeldise, mis koosnes heksogeeni ja trotüüli sisaldava lõhkeainega täidetud plekkämbrist, metallkorpusest, teibist, 4,5V patareist, elektridetonaatorist, ühendusjuhtmetest, ja trumblerlülitist, ning toimetas lõhkeseadeldise ööl vastu 09.09.2005 Tallinnas XXXasuva elumaja korteri rõdu alla eesmärgiga tekitada plahvatus ja sellega tappa inimene, kes lõhkeseadeldist peitvat ämbrit puudutab. Seda tehes pidas Märt Ringmaa võimalikuks ja möönis, et paarikümne meetri kaugusel koolistaadionist elumaja all toimunud plahvatuse tagajärjel saavad inimesed vigastada ning maja kahjustusi 09.09.2005 kella 09.31 ajal toimunud plahvatuse tagajärjel sai V Š (ik XXX) surma ja lapseealine PS (ik XXX) kergeid tervisekahjustusi. Samuti purunesid plahvatuse tagajärjel kokku vähemalt 70 aknaklaasi Tallinna Paekaare Gümnaasiumil ja XXXelumajal ning kahjustusi said elumaja kandeseinad, keskkütte torustik, piirdeaed ja rõdu, mille alla lõhkeseadeldis oli asetatud. Plahvatuse tagajärjel tekitati varalist kahju KÜ-le 274 788,41 krooni, Tallinna Paekaare Gümnaasiumile 8000 krooni ning Tallinna Linnale 623 200 krooni (2800 kr kannatanute abistamine ja 620 400 koolimaja akende vahetus) Plahvatusega tekitati varalist kahju kokku summas 905 988,41 krooni. Sellega pani Märt Ringmaa toime: − tapmise, kasutades selleks lõhkeseadeldist üldohtlikul viisil ning olles varem tapmise toime pannud isikuks, ehk KarS § 114 p-des 2, 4 ja 7 ettenähtud kuriteo; − teise inimese tervise kahjustamise ehk KarS §-s 121 ettenähtud kuriteo; − võõra asja rikkumise, millega tekitas olulise kahju, ehk KarS §-s 203 ettenähtud kuriteo; − plahvatuse tekitamise, kasutades lõhkeseadeldist ja põhjustades ohu inimese elule, tervisele ja varale, ehk KarS § 405 lg-s 2 ettenähtud kuriteo; − lõhkeseadeldise ebaseadusliku valmistamise ja edasitoimetamise ehk KarS § 415 lg-s 1 ettenähtud kuriteo. 12) Märt Ringmaa valmistas ebaseaduslikult eeluurimise käigus kindlakstegemata ajal, kohas ja asjaoludel lõhkeseadeldise, mis koosnes eeluurimisel tuvastamata lõhkeainega täidetud plastanumast, teibist, 4,5V patareist, elektridetonaatorist, ühendusjuhtmetest ja pistmikust, ning toimetas lõhkeseadeldise eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal Tallinnas Pae tn 19 asuva Lasnamäe Sotsiaalkeskust piirava võrkaia äärde tühermaa poolsele alale eesmärgiga tekitada plahvatus ja sellega tappa inimene, kes lõhkeseadeldist peitvat kotti puudutab. 03.11.2005 kella 07.47 ajal toimunud plahvatuse tagajärjel sai surma AM(ik XXX). Sellega pani Märt Ringmaa toime: − tapmise, kasutades selleks lõhkeseadeldist üldohtlikul viisil ning olles varem tapmise toime pannud isikuks, ehk KarS § 114 p-des 2, 4 ja 7 ettenähtud kuriteo; − plahvatuse tekitamise, kasutades lõhkeseadeldist ja põhjustades ohu inimese elule, tervisele ja varale, ehk KarS § 405 lg-s 2 ettenähtud kuriteo; − lõhkeseadeldise ebaseadusliku valmistamise ja edasitoimetamise ehk KarS § 415 lg-s 1

10 ettenähtud kuriteo. 13) Märt Ringmaa esitas 05.07.2001 Tallinna Pensioniametile avalduse temale vanaduspensioni määramiseks, lisades avaldusele suurema vanaduspensioni saamise eesmärgil teadvalt ebaõigeid andmeid sisaldava Kolhoosiliikme tööraamatu, milles olevate kannete kohaselt töötas Märt Ringmaa Kuusalu kolhoosis alates 18.11.1979 kuni 31.01.1990. Tegelikult viibis aga Märt Ringmaa ajavahemikul 21.05.1979 kuni 05.06.1989 vanglas. Olles nii Märt Ringmaa tegelikust tööstaažist ebaõige ettekujutuse loomise tagajärjel viidud eksitusse, maksis Tallinna Pensioniamet 2001. aasta maist kuni 2005. aasta novembrini Märt Ringmaale alusetult vanaduspensioni kokku summas 20 255 krooni. Sellega pani Märt Ringmaa toime: − kelmuse ehk KrK § 143 lg-s 1 ettenähtud kuriteo (KrK 17.04.1996 redaktsioon), mis praegu on karistatav KarS § 209 lg 1 järgi; − teadvalt võltsitud ametliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi ehk KrK §-s 186 ettenähtud kuriteo (KrK 17.04.1996 redaktsioon), mis praegu on karistatav KarS § 345 lg 1 järgi.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistatav Märt Ringmaa tunnistas temale esitatud süüdistuses süüdi vaid kelmuse episoodis, lõhkeseadeldistega seotud episoodides oma süüd ei tunnistanud.

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 05.12.2007.a toimunud kohtuistungil kohtuliku uurimise käigus süüdistatav Märt Ringmaa kinnitas, et tema tunneb tunnistajatest AK kui endise naise õepoega, MK kui naise õde, KR– kes on endine abikaasa, V A ´i, H L - kes on hea sõber ja E K K , kui soliidset Eestiaegset prouat.

Riigiprokuröri poolt esitatud küsimustele andis süüdistatav Märt Ringmaa ütlusi selle kohta, et ta on toime pannud kelmuse, esitades võltsitud tööraamatu Pensioniametile, kuid tööraamatut ta ise ei võltsinud. Nimelt tekkis tal 1994.aastal idee minna tööle, kuid kuna varasem töökoht likvideeriti ja ta tahtis minna teise töökohta, kuid see oli riiklik asutus, kus kindlasti oleks tekkinud küsimus, kus ta 10 aastat viibis. Inimene, kes teda sinna soovitas, ütles, et katku see aeg kuidagi kinni. Juhuslikult Hiiu õllesaalis „Saloon“, kohtas ta inimest, kes ütles, et seda on võimalik teha, küsides ka, millal ta kinni istus. Ta sai selle raamatu kätte. Asutusse ta tööle ei läinud - inglise keel oli vilets. Tööraamat jäi vedelema. 2001.a tuli pensionimääramise aeg kätte ja siis viis ta selle raamatu Pensioniametisse, selle alusel määrati alusetult suurem pension, kokku sai ta pensioni 20 255 krooni rohkem.

Süüdistatav Märt Ringmaa kinnitas riigiprokurörile, et võltsitud tööraamatu Pensioniametisse viis ta ise, ta teadis, et see on võltsitud, tegi ta seda isikliku kasu saamise motiividel. Ta püüab end õigustada sellega, et 1. Ta on süüdi mõistetud süütu; 2. Ta töötas kogu karistuse kandmise aja ja suurendas kommunismi materiaaltehnilist baasi, selgitades, et kui inimesed said pensioni repressiivorganites teenimise eest, miks mitte tema vanglas töötamise aja eest!?

Süüdistatav Märt Ringmaa täpsustas, et Hiiu õllesaloonis kohtus ta ühe juhusliku inimesega, nad hakkasid rääkima ja jutuks tuli oma elu, ka viimane oli korra kinni istunud.

Riigiprokuröri esitatud küsimusele, kas ettepaneku tööraamatut võltsida tegi tema – Märt Ringmaa või teine, selgitas süüdistatav, et tema rääkis oma olukorrast, teine mees ütles, et seda on võimalik lahendada, öeldes, et teeb süüdistatavale kolhoosniku tööraamatu. Kas ta selle eest midagi maksis või ei, ta ei mäleta, aga ta tegi välja, kostitas alkohoolsete jookidega. Seda inimest kutsuti

11 Timmiks, täpset täisnime ei tea, on teda vast ka hiljem kohanud, kuid sel teemal enam rääkinud ei ole.

Riigiprokuröri küsimusele, kas ta on toime pannud süüdistuses märgitud 9 plahvatust ja 2 plahvatusekAet, vastas süüdistatav Märt Ringmaa ei, nende suhtes ta end süüdi ei tunnista, selgitades, et ta on kogu aeg öelnud, et ühtegi pommi pole ta valmistanud, toimetanud ega kuskile paigutanud ja pole kellelegi rääkinud pommi valmistamisest – paigutamisest, enne ta arreteerimist, ta mõtleb enne 11. novembrit 2005.

Riigiprokuröri esitatud küsimusele, mida ta tegi plahvatuste kuupäevadel – s.o 1998.a. 17 ja 18 detsember, selgitas süüdistatav, et väga huvitav, aga ta oskab öelda, kuid ei saa kinnitada, selle kuupäeva on ta hiljem välja tuletanud. Sel päeval oli ta tööl valveelektrikuna Arpos AS-s, 24 tundi alates 17nda hommikust kell 8 kuni 18nda hommikuni kella 8-ni. Märkides, et teab ta seda sellepärast, et ta oli samal aastal oma sünnipäeval 31. mail tööl, nad olid valves järjest ööpäev so 24 h ja seejärel kolm päeva vaba. Arvestades sellega, et ta oli sünnipäeval tööl, oli ta tööl ka 17-18 detsember, täpselt 4 päeva kaupa loetud. Miks ta sünnipäeva mäletab, sest sai 60-a, teda premeeriti, ta tegi tööjuures laua. Ta oli Tallinna linnas, tal oli mitu autot käsutuses. Ta ei saa öelda, et see on alibi, aga eeluurimise ajal rääkis ta kindlasti plahvatuste kohta tõtt, ta pole midagi muud öelnud.

Riigiprokuröri taotletud, kaitsja mittenõusolekul kohtu avaldatud (XVI kd. tl. 19 III lõik) Märt Ringmaa poolt eeluurimisel 28.11.2005.a. kahtlustatavana täiendaval ülekuulamisel, protokollis fikseeritud ütluste ja nimelt „Märt Ringmaa vastus: Minule esitatud kahtlustus ja kuupäevad on mulle arusaadavad. Nagu ma vanem ütlesin, ei ole mina neid kuritegusid toime pannud. Ma ei oska öelda, mida ma tegin nimetatud kuupäevadel. Seega ei oska ma öelda isiku või isikute nimesid, kes võiksid öelda minu asukoha kohta nendel päevadel.“ kohta selgitas Märt Ringmaa, et ta võis sel hetkel mitte mäletada, aga ta tuletas selle hiljem meelde. Ütluse andis ta siis, kui ei olnud selle peale mõelnud. Tal on seal palju tuletustehinguid. Küsimusele, kas ta on kindel, et sel perioodil sünnipäevast kuni 17-18.detsembrini ei vahetanud ta kellegagi tööpäevi, selgitas süüdistatav, et ta on selles kindel, kuna sellist kommet neil ei olnud. Seda on lihtne kontrollida, AS Arpos esineb nüüd OÜ-na Bronte. Vahetuses olid alati ühed ja samad inimesed. Vahetus algas hommikul kell 8 ja lõppes kell 8 hommikul järgmisel kuupäeval, kinnitades, et seega 17. detsember kell 8 algas, 18. detsember kell 8 lõppes ning eelnevail päevil, 14-16. detsember ei olnud ta tööl, mis ta siis tegi, ta ei mäleta, aga teab, et ei olnud tööl. Tööl oli ta 13. detsember kõik päevad nelja päeva liites ja lahutades on tal 24-h tööpäevad. Ta ei tea öelda, mida ta tegi 21-22. septembril 2000.a; 3-4.jaanuaril 2001.a; 10-11.aprillil 2001.a; 10-11. mail 2003; samuti ei tea ta, mida tegi 18-19. november 2003.a, kuid mäletab, et järgneval päeval, 20. novembril oli ta Tapa lähedal Moe asulas ja tegi KR korteris remonti. Raadiost kuulis, et Lasnamäele ühiselamusse koridori on toodud pomm, pärast ära viidud. Jutt kattus selle jutuga, mis prokurör hr Margus Kurm rääkis 1.veebruaril 2006 Postimehes avaldatud artiklis. Sellepärast tuli talle meelde, et on sellest kuulnud. Pomm toodi sisse ja viidi välja – sellest räägiti 1. veebruari 2006 Postimehes, tal on see leht olemas. Ta hakkas mõtlema, kust on kuulnud, selgus, et raadiost. See, et ta on midagi taolist kuulnud, meenus siis, kui ta luges Postimehest, talle tuli meelde, et oli Moe asulas kui kuulis raadiost seda uudist. Ta ei tea, kas Kariniga sel teemal rääkis. Ta oleks igaveseks unustanud, kui 1.veebruari Postimehe artiklit poleks olnud, mille KAPO talle andis. L ja Ringmaa pilt oli veel ja telefon, kus kutsuti inimesi üles teatama nende kuritegudest.

Riigiprokuröri esitatud küsimusele, mida ta 16-17 mail 2004 tegi, selgitas Märt Ringmaa, et ei tea, mida ta 2-3 septembril 2004 tegi ta ei tea, mida ta 5-6 aprillil 2005 tegi, ei mäleta ta midagi, kuid tal on jälitusprotokollid, mis on täpselt selle kohta, kus ta sel ajal oli. Ise ei mäleta ta midagi.

12

Kus oli tema – Märt Ringmaa elukoht aastatel 1998-2005, sellele küsimusele süüdistatav vastata ei soovinud, selgitades, et ta on elanud mitmes kohas ja ei vasta, sest see toob ebameeldivusi toredatele inimestele, kel pole pistmist kuritegudega.

Oma viibimise kohta Raasikul Pae 9 majas aastatel 1998-2005 selgitas süüdistatav, et kuni 2003. aastani käis ta seal ainult suvel, aitas K ja viimase tädi aiatöödel. Hiljem hakkas ta talvel vahetevahel seal elama. Ta ei mäleta, millal kolis KR sinna elama. Viimane elas tädi korteris pärast tädi surma ja tema – Märt Ringmaa aitas KR , kuna viimane on liikumispuudega invaliid, nad on olnud 10 aastat abielus ja nad leppisid kokku, et ta abistab teda, kui tihti seda ei oska ta öelda, aga tihemini kui kord kuus, ta arvab, et käis iga nädal. Raasiku võtmed olid vundamendi õhutusavas. Ei vasta küsimusele, kui tihti viibis ta Tallinnas XXX, see ei oma mingit tähtsust, selgitab, et ta elas seal aastatel 1978-1979, hiljem on käinud ainult külas. Kui tihti ta käis külas, seda ta tõesti ei oska öelda, kui sattus Tallinna, siis ikka käis, isegi ööbis seal. Kui tihti, kas kord kuus, kord nädalas, sellele ta ei vasta, märkides riigiprokurörile, et toimikus on piisavalt andmeid ja ta ei soovi oma isiklikku elu arutada, sest see puudutab ka teiste isikute elu, mis ei ole seotud ühegi kuriteoga - ei ole seal pommi valmistanud, dokumenti võltsind - see on isiklik elu, mis puudutab teiste elu.

Pae ja Punase tänava piirkonnas rohkem kortereid ei olnud, kus ta oleks elanud. Süüdistatav märkis, et elamise all mõtleb ta seda, kui omad õigust seal viibida, VEajal oli sissekirjutus. Oli sissekirjutus ja õigused elamispinnal elamiseks. Kui käid külas kellelgi, see on külastamine.

Riigiprokuröri taotlusel, kaitsja mittenõusolekul avaldas kohus (XIV kd. tl. 90-93) assistent KRoots poolt koostatud õiendi, milles on kajastatud Eestis tegutsevatesse pankadesse Märt Ringmaa osas tehtud järelpärimise tulemusi ja nimelt: „Järelepäringutega tuvastati, et M. Ringmaa omas Hansapangas alates 12.10.1994 kontot nr. 1108562630. Alates 12.04.1999 antud kontol tehingud puuduvad. Alates 24.05.2001 omab Märt Ringmaa kontot nr. 10010138681012 SEB Ühispangas. Samale kontole omavad arvete kasutamiseks üldvolitust ka KR. Nimetatud kontole on laekunud üksnes pension ja hoiuse intressid, samuti on teostatud sularaha väljamakseid. Alates 06.07.2001 kuni 09.11.2005 on Märt Ringmaa võtnud sularaha välja pangaautomaadist 96 korral. Kõige enam on raha välja võetud Hansapanga sularahaautomaadist nr. AMT00386 asukohaga Pae 74.“ Avaldatud õiendis oli ära toodud kõik sularahaautomaatide numbrid ja asukohad, kust M. Ringmaa on raha võtnud ning mitmel korral - ja nimelt nähtub koostatud õiendist, et „Pae 74 – 46 korral, Pae 84 – 16 korral, Sõpruse pst 249/251 – 15 korral, Jaama 1 – 4 korral, Peterburi tee 62a – 3 korral, Nõmme tee 23 – 2 korral, Suur – Sõjamäe 4 – 2 korral, Vesse 3/5 – 2 korral, Gonsiori 2 – 1 korral, Tartu mnt. 87 – 1 korral, Paldiski mnt 102 – 1 korral, Mooni 2 – 1 korral, Sütiste tee 19 – 1 korral ja Aia 3 – 1 korral, kokku 96 korral“ Samuti on koostatud õiendis ära toodud kuupäevaliselt, millal M. Ringmaa on oma kontolt 10010138681012 SEB Ühispangas võtnud välja sularaha. Õiendi koostaja on märkinud, et „Sularaha väljavõtmisel on Märt Ringmaa kasutanud peamiselt kolme sularahaautomaati. Lasnamäel Pae 74 ja Pae 84 asuvaid sularahaautomaate ning Mustamäel Sõpruse pst. 249/251 asuvat sularahaautomaati. Esimesed kaks sularahaautomaati jäävad Märt Ringmaa naistuttava VAi elukoha XXX vahetusse lähedusse. Samal aadressil elas Märt Ringmaa ka ise. Mustamäel asuva sularahaautomaadi vahetus läheduses on Märt Ringmaa endine elukoht aadressiga J. Sütiste tee 43-124. Käesoleval ajal elab sellel aadressil Märt Ringmaa tütar. Märt Ringmaa omab üldvolitust ka SEB Ühispangas KR arvelduskonto nr. XXXXXXXXXXXXXX, (avatud 01.01.1999) XXXXXXXXXXXXXX (avatud 24.05.2005) ja kasutushoiuse nr. XXXXXXXXXXXXXX (avatud 27.08.2003) kasutamiseks. KRkontodele teostatud analüüsist nähtub, et 22.09.2000 on SEB Ühispanga kontolt nr. XXXXXXXXXXXXXX sularahaautomaadist nr. ATM00016 asukohaga

13 Sõpruse pst. 249/252 välja võetud 2000 eek-i. Samal päeval kell 03:38 toimus Hansapanga sularahaautomaadi nr. HAN00128 plahvatus asukohaga Sõpruse pst. 249/252. Avaldatud õiendi pinnalt riigiprokuröri poolt esitatud küsimusele, millega Märt Ringmaa seletab, et on 96 korrast 62 korral võtnud raha välja Pae tänava pangaautomaatidest, märkis süüdistatav, et ta ei näe sellel küsimusel mõtet, aga selgitas, et tõi Lasnamäe turult toitu ja need on lähimad automaadid turule, kohe turu väravas, kui ta Lasnamäel oli, siis võttis ta raha välja küll. Märt Ringmaa kinnitas, et Sütiste tee 43-124 on ta elanud küll, elas ta seal 1973, ei mäleta…,1977 vist selgitades, et nimelt elab seal ta tütar, tütre juures on ta Tallinnas olles ööbinud, elanud pärast seda enam ei ole, aga tal olid tütre korteri võtmed. Kui tihti käis ta seal perioodil 1998-2005, ei mäleta, mitte eriti tihti, ta tõesti ei mäleta.

Kus viibis 2005.a 6 – 9.septembril, seda ta teab - käis Vihula vallas. Algul ei mäletanud, siis tuli välja, et VApalus, et süüdistatav viiks teda oma õepoja AS matustele. Enne seda oli KR palunud, et tahab sõita oma õe juurde. Need kaks vana daami on ta transpordi kliendid. Tal on jälitusprotokoll. Käis ta Koska külas. 8. septembril 2005 oli Raasikul, aga ega ta ei mäleta täpselt, miks. Millal ta Vihulasse läks, ei mäleta, aga ta on lugenud jälitusprotokolli, KAPO abiga mäletan. Ta teab, et käis Vihulas, kus täpselt oli, teab ainult tugijaamade kõneeristuste järgi. 6-7 septembri kohta ta ei mäleta, vaatas kõneeristustest.

Mida ta tegi 2-3 november 2005, seda ta mäletab, 3. novembrit mäletab. Pae 19 juures toimus plahvatus, ta hakkas valgel ajal Raasikult Tallinna sõitma. Tallinna jõudis, toetudes kõneeristustele, kuskil kell 8 hommikul, ta helistas Lasnamäe turult KR, peale seda läks VA külla, viimane elab Lasnamäe turu kõrval, ta oli kodus. Kella 10 ajal oli keegi helistanud HL. Arvab ta, et tema – Märt Ringmaa, ta ei mäleta seda kõnet, aga ta helistas viimasele tihti. Kõneeristustes on ta peamiselt 3 inimesele helistanud – L , A, Ringmaa, mida ta rääkis, ei mäleta. VA oli ikka kodus, kuidas ta muidu sisse sai. Kõne oli kell 10:02., aga ta võib eksida.

1998-2005 on ta töötanud AS Arpos 1998. OÜ Bronte, otsEAS Arpose järglane. Pärast töötas Milverston Infosüsteemides, seal oli ta lühikest aega - ametlikult rohkem töötanud ei ole. Mis ajani Brontes, mis ajani Milverstonis, seda ta ei mäleta, tööraamatus kindlasti olemas. Mitteametlikult on töötanud, kus ei hakka rääkima, KAPOs juba rääkis. Alates 1957. aastast kui lõpetas tehnikumi, on ta töötanud ainult elektri, automaatika ja elektroonika alal, ka kinnipidamiskohtades, nõukogude armees, ta ei ole midagi muud teinud.

Kinni peeti ta 11. november 2005. Politseinikud käisid esimest korda ta juures paar päeva varem -, kas 8. või 9. novembril, see on toimikus kirjas, käisid DNA-proovi võtmas. Võeti süljeproov - antakse puupulk, selle otsas on vatitups, seda lutsid, see läheb võrdlusprooviks. Ta oli nõus andma, tal polnud midagi selle vastu. Mida, ta rääkis, seda ta hästi ei mäleta. Ta luges toimikust, et ta olevat öelnud, et „Kas see ongi miljoniproov?“. Ta oli just enne seda Lasnamäel ja seal oli jutt, et miljon on välja pandud info eest, mis viib kurjategijate tabamiseni, et paljudelt võetakse DNA proovi, politseinikega ajasid naljajuttu, täpselt ei mäleta, miljoniproovist oli juttu, ta ei osanud oma isikuga seostada. Kas ta mainis seda esimesena, seda ta ei mäleta, ta võis seda ise öelda, sest seda oli ajakirjanduses ka kirjutatud.

Märt Ringmaa kinnitas, et sellel päeval, kui politsei esimest korda käis, võttis ta pangaautomaadist raha, kui palju, ei mäleta. Vist võttis rohkem, ta tahtis hakata autot remontima, aga mingit ebatavalist summat ei võtnud. Kas ta võttis kogu raha, seda ei mäleta, palju tal seal raha ei olnud ning kindlasti on ta ka varem nii palju raha võtnud.

14 Riigiprokuröri esitatud küsimusele, et avaldatud õiendist (XIV kd. lk. 90-93) nähtub, et aastast 2001 kuni kinnipidamiseni ei ole ta võtnud kunagi üle 5000 krooni, väga harva üle 2000 krooni, üks kord 6700 krooni, s.o 9. november 2005, samal päeval, kui politseinikud käisid, millega ta seda seletab, selgitas süüdistatav, et ta juba rääkis, ta näeb milleks prokurör tahab kasutada, aga tal pole midagi muud öelda, ta tahtis alustada autoremonti. Auto Mazda 626 vajas esisilla remonti. Ta tahtis seda Raasikul remontida, ta rääkis seal isegi töökoja peremehega, et seda kanali peal remontida. Kas ta võttis 9. novembril 2005 ja järgneval päeval uue mobiiltelefoni kaardi kasutusse, ta ei mäleta sellist asja, vist ei võtnud. Nad vahetasid K lihtsalt telefone, seal peab olema üks K telefonikaart. Riigiprokuröri taotletud, kaitsja nõusolekul ja kohtu avaldatud (XVIII kd. tl. 171-177) jälitusprotokolli viienda lehekülje lõpus oleva tabeli kohta riigiprokuröri esitatud küsimusele, kas ta – Märt Ringmaa võttis 9. või 10. novembril 2005 kasutusele uue kõnekaardi, mobiiltelefoni SIM-kaardi, selgitas süüdistatav, et ta järeldab, et ei võtnud, sest 10. novembril on ta helistanud kell 21.00 oma vanalt kõnekaardilt, numbrilt XXX, see on tema telefon. Seega ta arvab, et ei ole võtnud. 11. kuupäeval ta ei tea, mis kell ta arreteeriti. Ta võis kellegi telefonilt helistada. Telefon XXX oli tal vahistamisel taskus ja see on siiamaani KAPOs.

Riigiprokuröri taotlusel, kohtu poolt avaldatud ja süüdistatava Märt Ringmaale tutvumiseks esitatud toimiku (XVIII kd. lk. 157) asuva kirja ja nimelt kohta selgitas süüdistatav menetlusosalistele, et see kiri on tema poolt kirjutatud, aga pliiAiga kirjutatud osa ei ole, pliiAiga on midagi juurde kirjutatud. Ta kirjutas selle kirja vangla eeluurimiskambris, kuna see on tõde, et kõik teada saaksid. Andis kirja kellegi kinnipeetava kätte edasisaatmiseks, tutvustamiseks, see oli nagu iseloomustuseks. Sellist kirja pidi saatma, tutvustama selleks, et selline ohtlik inimene, valetab, annab valetunnistusi, tema eesmärk oli AK paljastamine. S , kits vanglažargoonis tähendab Koputaja. Ta võinuks kirjutada, et viimane on piider ka, mida AKka on, aga ta ei hakanud AK kohta kirjutama nii halvasti. Aga ta saab praegu seda kirjutada, sest AK viibib jälle seal, vanglas.„Ooper“ vangla žargoonis on moodsas keeles julgeoleku töötaja, KAPO on KAPO. Väljend „мочите козла“ ei ole tema kirjutatud, keegi on juurde lisanud, aga väga õige väljend, ta saab aru, et tahetakse AKuriiniga kasta.

Raasikult võetud asjadest, mis on kohtusaali laudadele laotatud, kuuluvad enamus talle, osa asju jäi sinna ka JK, ta ei suuda eristada, mis talle ja mis JKkuulub. Neid asju, mis on kindlalt tema omad, tunneb ta ära. Süüdistatav selgitas, et talle kuulub põrutusandur (pakend nr 0471), kindlasti kuuluvad talle fototakistid, trükkplaat, ta ei oska öelda, kas tema oma, ei tea, mis aparaadist pärineb, mingi skeemi osa mingist aparaadist. Kindlasti ei kuulu temale raam trafo ja kondensaatoriga - protokollis XV köites fototabelis nr 148, see ei kuulu talle, sellist asja pole Raasikul kunagi olnud, lüliti kohta ei oska ta öelda, selliseid lüliteid on olnud küll majapidamises. Kindlasti on tema oma see pump. Kindlasti ei kuulu talle see sinine plastmasslehter, hallika puudriga kokku määritud, see jäi Raasikule, kui JKja viimase K -nimeline sõber käisid Harju maakonnas torusid värvimas, alumiiniumpuuder oli nendel värvipigmendiks. Kindlasti ei kuulu temale need aegrelee pneumokambrid, need jäid JK viimase elektrikilpi lammutades, sealt tuli välja pneumorelee, kõik mõõteriistad jäid JK. Raasikul pole olnud aga läbiotsimisel ära võetud asja nr 121 – kandilise kujuga tops tinutatud raudplekist. Kindlasti ei kuulu süüdistatavale nn püstol TT „põsed“. Seda alumiiniumist piimanõu kasutas ta väetiste segamiseks, selgitades, et väetised ei reageeri alumiiniumiga. Hiljem JKja K võtsid selle alumiiniumpulbri ja panid sinna sisse, siis ta seda enam kasutanud ei ole. Vanad kanistrid, need vedelesid kuuri all, ta ei tea, millal tulid, vanad ja auklikud juba, ta pole toonud, pole ära ka visand. Punane kanister kotiga selle leidis ta Kostivere lähedalt prügimäelt. Kott oli ilus ja ta võttis selle ära. Elektrijuhtmed, kaabel 3- sooneline, vasksoontega – on tema oma, tema majapidamisest. Arpose tööriided on JKomad, kes töötas seal ja jättis samal korral kui alumiiniumnõu, Raasikule, tema – Märt Ringmaa kasutas neid

15 auto remontimisel. Terve Arpose komplekt oli JKoma. Kindlasti ei kuulu talle 5,6 millimeeter kaliibriga sportpüssi padrunid. Need olid K omad, tema ei teadnud, et need seal olid. Raasikul oli broomheksiinirohu pudelis must püssirohi. Sellest ta teadis, see jäi JK sinna, viimane oli jahimees, ta ei teadnud, et see on lõhkeaine. Ülejäänu paistab tema oma olevat.

Küsimusele, kas autost võetud kummikindad kuuluvad talle selgitas süüdistatav, et tal ei ole autos olnud kummikindaid, kummikinnastega tuleb tõsine vaidlus. Tema kasutatud kummikindad, aga need ei ole ikka veel siia ilmunud, 151. need, mis ta teab, et on kasutanud 15. köide nr 151 kindad.

Riigiprokuröri esitatud küsimusele, kas talle kuulusid väetised vaatlusprotokollis punktides 107- 111, selgitas süüdistatav, et väetised olid KR omad. Tema väetas nendega aga pommi ei teinud.

Kaitsja U. Simon esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis süüdistatav ütlusi selle kohta, et ta näeb Raasiku töökinnast, see kuulub talle, juhtides tähelepAsellele, et kindlasti ei ole autos olnud kummikindaid, mis siin on. Need on kasutamata. Tal ei olnud selliseid kindaid.

Märt Ringmaa selgitas kaitsjale, et kummikindaid kasutas ta autovärvi parandamiseks, pahteldamiseks. Rohkem kummikindaid ta ei kasuta. Tal pole neid muuks vaja läinud, märkides, et neid kutsutakse vinüülkinnasteks, kui käest ära võtta, kohe rebeneb, ei ole võimalik üldse tervelt ära võtta, et kui tõmbasid ära, läksid lõhki, viskad minema. Vastuseks kaitsja küsimusele, et millised asjad asitõendite hulgast kuuluvad temale ja milleks need vajalikud olid, selgitas süüdistatav, et ta alustab nendest asjadest, mis on ekspertiisiaktis kvalifitseeritud kui lõkspommide osad ja nimelt aassilmused traatide otsas, see on ekspertiisiaktis KP-35-06, (XV kd lk 39 foto 120), need aasad on auto akuklemmide aasad. Suurema läbimõõduga aas on pluss-klemm, väiksema läbimõõduga aas miinusklemm, sobivad täpselt sinna, kui keegi tahab akut kontrollida. Auto aknapesu paak - tema autol pole sellist peal olnud, ta ei oska rääkida. Pump on vEpump, sellel on teistsugune paak. Pumba vahetas ta 1995.a ära. Auto aknapesu pump - hiljem on ta vedelenud lihtsalt seal, esiklaasile vee pritsimiseks. (Plastpudel voolikuga) - see oli tosooli ümberpumpamiseks, radiaatori tihend läks nässu, nii kaua kuni ta uut otsis, pumpas ta sellega tosooli ümber - jahutusvedeliku survepaagist radiaatorisse. Piima tetrapakk - kaalukas süütõend, liikumisandur, oli koos suitsuanduriga Raasikul ülespanemiseks. KR tahtis Moele kolida ning nad otsustasid Raasikule panna liikumisanduri üles, raadiosaatja oleks juures olnud ja naabril raadiovastuvõtja, kui keegi oleks sisse tulnud, siis oleks raadiovastuvõtja piiksuma hakanud. Mõõteriistad, pneumolülitid jäid sinna K träni hulgas, peale K surma viimase sõbrad viisid träni ära, aastal 2004-2005 aastavahetusel. Pneumokambrid jäid sinna vedelema. Tema – Märt Ringmaa mõtles, et need on mingi gaasiseadme osad. Oleks ta neid täiskomplektis näinud, ta oleks teadnud millega on tegemist. Ta ei osanud anda sellele pneumaatilisele osale mingit tähendust, aga teab, milleks vEajal kasutati selgitades, et - katelde pumpade ohutusautomaatika kilpides lühiajalise viivituse tekitamiseks, enne lülitus tööle helisignaal, valgussignaal ja pärast seda, kui teatud aja jooksul seadet välja ei lülitanud, siis lülitas automaatika ta välja, selle relee reguleerimispiirid on 0,4 - 180 sekundit. Mõõteriistad on pärit ühest gaasiautomaatika seadistamise kilbist. Kilbis kontrolliti diferentsiaaltransformaatorilisi andureid. Kilp oli selline, et oli kontaktid väljaspool, vastavalt sellele sai mõõteriistu ühendada, 60-ndatest 70-ndatest aastatest, aastaarvud peal. See riistapuu oli reguleeritav stabilisaator koos magnetelektrilise mõõtesüsteemiga, mikroamprid, tegelikult millivoltides mõõtmiseks reguleeritud. Need jäid talle, osa olid vahelduvvoolu riistad, elektromagnetilisse süsteemi, sisseehitatud alaldiga magnetelektriline süsteem. Gaasimõõteriistade häälestamiseks oli kilp, vEajal kutsuti stendovaja proverka. Selle abil häälestati gaasiautomaatika anduri elektrilisi osi. Neid ei ole kuidagi võimalik nendes lõhkeseadeldistes kasutada, mida on uuritud, need on mõõteriistad väikestele vooludele ja pingetele. Sinine on RCA-pistik, seda pistikut ei leitud 2003. aastal, aga 2006.aastal, pärast seda

16 kui Ringmaa juures oli läbiotsimine 2005. aastal tehtud, leidus see episoodist 6. Neid oli tal kodus palju, kasutati tavaliselt antennide ühendamiseks. Kaabel TV-d ei olnud, vahetati antenne, need pistikud olid selle jaoks. Relee - vEajal nimetati mikroreleedeks. RES-22, 24-voldiline alalisvoolu relee. Väike karp, sees relee ümberlülitavate kontaktidega. Tavalised elektripistikud, huvitav asi, ühes otsas 3 kontakti, teises otsas kahe kontaktiga pistikupesa, see oli esimeses kohtus väga raske süütõend, hiljem eksperdi ülekuulamisel selgus, et see ei olnud see, vaid mingi Pärnust leitud pistik. Üleminek - vEajal kasutati kolmekontaktilisi pistikupesi, aga kõik kantavad elektritööriistad olid 2 pistikuga, et saada pinget pistikupesast, tuli panna sisse kolmene, siis kaheline, siis sai kasutada elektritööriistu - drellpuure ja taolisi kantavaid riistu.

Kaitsja palus süüdistatava Märt Ringmaalt selgitust laual olnud kolme dioodlambi kohta, üks lamp on, millest väljusid kaks juhet, teine krokodillidega, kolmas juhtmetega lamp, süüdistatav märkis, tal oli kunagi Moskvitš, selle kaitsmekontaktid olid viletsad, lamp, pistik. Mugav oli lambike sisse panna ja kaitsmeid kontrollida. See oli täiesti konkreetselt tema oma, ta teab milleks ta seda kasutas. Teine oli tavaline valgusdiood eeltakistiga, näitas, kas on pinge või pole. Siis on koridori vaakumlüliti kaaned, miks nad on ühte kotti pandud, sest Pae tn 23, kus sellist lülitit kasutati viivise tekitamiseks, kaane sees oli valgusdiood. Need jäid jälle sinna Kst, kes tegi installAioonitöid. Tema tugevvoolu töid praktiliselt ei teinud. Elekter hakkas maksma, hakati koridori panema vaakumlüliteid. Sisemus läks katki, kaas jäi järele. Veel on tavalised nõrklülitid, survelülitid. Krokodilliga juhe - jõulupuu lamp punase värviga, kaks on järele jäänud, ta ei tea, kas on ühendatud. Krokodilliga on hea mugav näiteks kuskil jaotuskapis paljaid elektrijuhtmeid ühendada, naks-naks ühendus olemas.

Süüdistatav märkis, et kõik asjad on tavalised igapäevased elektriseadmetes kasutatavad asjad. Siis on mingisugune toiteplokk, anduri, pisike raadio. Ta ei näe ühtegi asja, mida saab kasutada lõhkeseadmetes, need asjad olid ta tavalised töövahendid. SignalisAiooni liikumisandureid on ta pannud umbes 100 tükki üles. Nüüd kasutatakse põhiliselt neid ruumide kaitsmiseks.

Vastuseks kaitsja küsimusele selgitas, et on ühel korral elektrimaterjale müünud, see oli 2003.a sügisel kui otsustati, et Raasikule enam kedagi elama ei jää, tahtis rämpsu maha müüa. Selleks läks keskturule, ajas seal juttu tuttava mehega, kes elektrikaupu müüs. Nende juurde tuli üks vEmees, kes soovis osta elektritarbeid, süüdistatav ütles mehele, et tal on terve vannitäis vAreleesid, lüliteid, isegi elektriarvesti ning nad leppisid kokku, et mees tuleb Raasikule asjadele järele. Kuid see vEmees ei tulnud ise, vaid saatis mingi noore mehe ilma rahata, tema ei olnud nõus asju ilma rahata andma, vaid läks uuesti turu väravasse, kus andis sellele vEmehele „padajanni“ üle. Need asjad, mis Kle kuulusid ja sõbrad ära viisid, sidus ta kokku, juhtmed kimpudesse. Kleepribaga pani külge läbimõõdu ja pikkuse, aga palju jäi veel järele ka.

JKoli ta endise naise õemees, väga tore mees oli - töökas, tubli. Kui tuli EV, siis selgus, et ta ei oska kapitalismis elada - JKoskas hästi tööd teha, aga ei osanud raha küsida, tegi praktiliselt aitähi eest teistele tööd, sai pudeli viina, hakkas jooma - jõi korteri maha, naine hakkas jooma, poeg läks hukka. Süüdistatav ei tea, et JKl oleks olnud mingit seost lõhkeainete või lõhkeseadmetega. Isalt sai JKpüssi, Belgia Winchester. Kriminaalasja raames selgub, et see olevat ära võetud ja karistuseks saun õhku lastud. Niisuguses asjas pole JK keegi kahtlustanud. See tuli alles AKjutust välja. K elas Tallinnas Õismäel, siis kolis Kuusalu kolhoosi Kiiule, oli hinnatud gaasispetsialist. Korterid läksid poisi võlgade katteks, ühe korteri ostis võileivahinna eest Kuusalu valla komissar, et Ai tegusid kinni mätsida, siis kolis Lääne-Virumaale, siis tuli Tallinnasse ema, EKK juurde. Viimased kuud elas JKoma elukaaslase TLjuures Tondil. Tänaval varises kokku, suri.

17 Selle kohta, kuidas JK asjad Raasikule said selgitas Märt Ringmaa, et Raasiku maja kuulus MK. J ja M K ei tahtnud seal elada, nad laenasid KRlt raha, selle eest lubasid selle maja K . Kuskil 1990. aastate keskel, kui A oli suurem, hakkasid nad arutama, et milleks seda maja K jätta, et nad maksavad talle raha, maja maksis tollal mõnituhat rubla, et maksavad talle kroonides rublade asemel kinni - M K ütles K – „Et 10-kordne hind, et saad 3500 krooni selle maja eest“. Tema – Märt Ringmaa ütles, et mis jama, turuhind on ju, ta sõitis K juurde läbi rääkima, tuli suur pahandus. Maja hind koos maaga oli juba tollal umbes 100 000 krooni. Suhted läksid teravaks Raasiku maja pärast selline on Eesti tänapäeva tegelikkus, et õed ja vennad lähevad tülli vara pärast. Maja peale oli laenatud raha. M ja JK laenasid KR käest raha. Selle raha eest lubasid K maja ja said auto said lisaks rahale. Lõpuks kui maa ja majad läksid hinda, hakkasid tagasi tahtma. Tema – Märt Ringmaa käis läbirääkimistel. A oli ka läbirääkimistel aktiivne osavõtja, kutsus teise tuppa ema, konsulteerisid. Plaan oli maja kohe maha müüa ja siis K raha ära maksta. Seal oli juttu sajast tuhandest, et keegi ostab maja ära selle hinnaga. Tänu tema vahelesegamisele tehing jäi toimumata. Sellest ajast peale läks nende vahekord halvaks. J veel said läbi, aga kui ta neile külla läks, pani poiss alati plehku. Nüüd kohtus nägi ta viimast vist üle 10 aasta. A ähvardasin, et kui maali tagasi ei too, võtan kõrvad maha. Poisil oli viga küljes, varastas, viimane on talt palju varastanud, kõigilt sugulastelt varastanud. Mõni peab AK kleptomaaniks.

Ta teab, et J põdes paljusid haigusi, aga suri infarkti, süda oli täiesti läbi, probleemid kõhunäärmega, tarvitas pidevalt südamerohtu, mingeid väikeseid tablette. Süüdistatav Märt Ringmaa selgitas kaitsjale, et tema ei ole kelleltki küsinud lõhkeainet, detonaatoreid, dünamiidipulki. Tulirelva on ta käes hoidnud sõjaväes, mitte mujal. Märki ta moosipurkide vahel lasknud ei ole.

Riigiprokuröri teisesküsitlusel esitatud küsimustele vastas Märt Ringmaa, et mehega, kellele ta müüs elektritarbeid sai ta tuttavaks Keskturul, võis olla 2003 varasügis. Viimane tundis huvi veneaegsete releede, kontaktorite, trafode vastu. Tema ütles, et tal seda rämpsu küll, et toob talle selle müüa. Tema tahtis neist lihtsalt lahti saada, turule läks ta juhuslikult, mitte nimelt sellepärast.

Teist korda nägi seda meest siis, kui andis viimasele need asjad turu väravas. Mehel oli hele Ford Transit, nad tõstsid asjad sinna kottidega. Mees maksis talle selle eest 1000 krooni ringis. Müüdud asjade seas olid igasugused elektrilülitusaparaadid, vahereleed, ka külmutusseadmetes kasutatavaid releeandureid, juhtmeid, lüliteid, tumblereid, aga täpselt ei mäleta enam. Ta oli nad sorteerinud plastikkottidesse, ühetüübilised kokku. Oli igat sorti lõpplüliteid. Oleks teadnud, et küsitakse, oleks võinud nimekirja teha. Viimane neid ükshaaval läbi ei vaadanud, oli lihtsalt jutt, et ta võtab need. Temal polnud neid enam vaja. See inimEoli 10-15 aastat temast noorem, lühemat kasvu, tavaline keskmine vEinimene, ei oska viimast kirjeldada. Võib-olla ta tunneks viimase ära, kui ta üksinda esitatakse, teiste seas ta meest ära ei tunneks. Jutt oli, et too elab Kohtla-Järve kandis.

Riigiprokurör Margus Kurmi taotlusel kuulati kriminaalasja kohtulikul uurimisel tunnistajatena üle isikud, kes andsid ütlusi kõigis kuriteoepisoodides.

Tunnistaja HL andis Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 08.06.2007.a toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et süüdistatav Märt Ringmaad ta tunneb juba hulga aega, alates 1970 - st töötasid nad koos Vilniuse spetsialiseeritud montaažseadistusvalitsuses, 1979.a. lavastati nad süüdlasteks ja pandi ilmaaegu kinni, normaalselt said läbi.

Riigiprokurör M. Kurmi poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja HL ütlusi selle kohta, et ta küll ei mäleta, et Märt Ringmaa oleks palunud tal osta enda tarbeks erinevaid

18 elektritehnilisi komponente, kui viimane seda oleks palunud, ta arvab, et ta oleks seda teinud küll. Ta arvab, et oli oma arvutis Pae tänaval toimunud plahvatusest salvestanud pilte seoses sellega, et kui seal pakuti neid igasugu summasid ja ta ei olegi kindel, kas on tema, sest arvutit kasutasid ka ta pojad, kes on väga internetifännid ja igasugust porno saite uurivad ja kõike ettejuhtuvaid, nii et ta ei ole üldse kindel, et ta on salvestanud seda. Isegi ta ei tea seda, kas nad olid, aga talle öeldi Kapos, et olevat olnud.

Süüdistatava Märt Ringmaa esitatud küsimustele enda kahtlustatavana kinnipidamise kohta vastas tunnistaja HL, et ta kutsuti KAPOsse päeval kell 13.00 ja nagu ta aru sai, siis samal ajal tehti Valklas läbiotsimist ja siis ta nägi, et uurija telefoni teel ikka kuulis, et midagi ei ole leitud.

Kell 7 õhtul öeldi, et korras, võid ära minna, aga võtavad igaks juhuks jopelt lõhkeaine proovid, tõmmati mingi kleepsuga üle ja 5 minuti pärast öeldi talle, et ta jope on lõhkeainega koos ja pandi käed raudu ja viidi politseivalitsusse, hommikul kohtusse, kohtus pandi sanktsiooni peale. Jope oli ta ostnud kaks nädalat enne seda ja oli vist teist korda üldse seljas ja ta ei teagi siiamaani, mis lõhkeaine seal oli või midagi, jopet ta ei ole tagasi saanud siiani. Hiljem tuli välja, et ta on võltsitud dokumenti kasutanud, aga 11 kuud oli ta kahtlusalune pommipanija abilisena ja siis tunnistas ta end süüdi, mida ta teinud oli ja sai oma karistuse kätte ja nüüd kannab karistust.

Tunnistaja HL märkis, et KAPO hakkas tema vastu huvi ilmutama, sellepärast - ühesõnaga talle öeldi, et kuna ta olevat hakanud ajalehele vasemale ja paremale intervjuusid andma, tuli ta kinni panna, selline märkus talle öeldi. Aga muidugi, ta esimEõhtu muidugi ütles, et ta ei usu, et Ringmaa on süüdi.

Tunnistaja HL täpsustas kohtule, et samal hommikul ilmus Ekspressis see artikkel ja siis lõunal kutsuti ta kell 1 politseisse, kell 7 tuli välja, et ta on lõhkeainega määritud ja läks.

Süüdistatava Märt Ringmaa esitatud küsimusele, kas ta on tema majapidamisse toonud või teinud seal midagi kummikinnastega, vastas tunnistaja HL, et ei oska öelda, ei ole hapet midagi nagu sellist ei ole olnud, ta ei pööra tähelepanu, võib-olla, kui mingisugune must töö oli võib-olla, aga ei meditsiinilist kummikinnast ei ole ta üldse kuskil näinudki, tähendab neid kummikindaid ei leitud, kui kummikindad olid siis ilmselt majapidamises.

Kaitsja Urmas Simon poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja HL ütlusi selle kohta, et nagu ta hiljem kuulis, siis jope oli määritud mingisuguse nitroglütseriini või ammoniidiga või trotüüliga.

Kaitsja esitatud küsimusele, kas ta teab, kuidas see aine võis ta jopele sattuda, märkis tunnistaja, et tema ei usu üldse, et jopel see oli, jope oli nii uus.

Kohtule selgitas tunnistaja, et võib-olla, kaupluses asju proovitakse, võib-olla tõesti mingisugune, inimEproovis selga, ta on nüüd hiljem lugenud, huvi tundnud selle asja vastu, pidid olema, et hoopis mingisugused arstirohud annavad igasuguseid selliseid reaktsioone ja, nii et ei tea siis, ta lihtsalt ei ole huvi tundnud. Kohtuliku uurimise käigus iseloomustas tunnistaja kaitsjale Märt Ringmaad, kui väga vastutuleliku, abivalmi inimesena, märkides, et ta küll ei suuda uskuda, et viimasel on mingi seos nende pommidega olemas, seda ta juba esimeses intervjuus ütles Ekspressile. Märt Ringmaa hobiks, huviks on elektroonika – see on viimase töö ja hobi eluaeg olnud, aga lõhkeaine kohta ta ei ole kunagi sellist midagi kuulnud, isegi ei ole kommentaari kuskil võib-olla noh ega nad ei ole nii vestelnud ka - neil teemadel, nii väga tihti nad koos ei olnud, sest tema – HL elas ikkagi maal.

19 Kindlasti on nad omavahel arutanud nt elektroonika või elektriga seonduvaid mingeid probleeme, teoreetilisi lahendusi, sest kui tal ikka mingisugune isegi valgusrelee võib-olla automaatne voolu sisselülitamine, et nt öötuled põlema panna, ta alati küsis Ringmaa käest nõu, et kuidas parem oleks. Märt Ringmaa ei ole tema juures hoidnud mingisuguseid oma tööriistu, vahendeid, tema teada küll mitte midagi. Märt Ringmaa ei käinud tema juures aitamas midagi elektrivallas parandada, sellist asja ei olnud. Märt Ringmaa käis, see tähendab tõi oma abikaasa KR sauna iga kahe nädala tagant, sest seal Raasikul, kus Kelas, seal ei olnud vett ja pesemisvõimalusi. Kohtule täpsustas HL, et Märt Ringmaa tõi oma abikaasa mitte Abja – Paluojale vaid Valklasse, seal on Raasikult 14 km, seal samas ligidal. Ise tema – HL elab jah praegu Abja-Paluojal, aga siis see aeg elas ta Valklas.

Viimasel ajal elas Märt Ringmaa Raasikul, kuid tunnistaja teab, et ta külastas ka VALasnamäel. KAPOs talle kogu aeg räägiti, et Ringmaal pidi omaette korter olema kuskil Pae tänaval, aga tunnistaja polnud sellest kuulnud, kuid teda ei usutud. Kas neil omavahel on juttu olnud nendest pommiplahvatustest, seda ta täpselt küll ei mäleta, aga võis olla et nad midagi rääkisid, kuna inimesed ikka räägivad aktuaalsetest asjadest. Mingeid plahvatuste toimumise skeeme või motiive, nad Ringmaaga absoluutselt kindasti ei arutanud, aga tunnistaja arvates on see motiiv on ju selge, seal on ju maffia, jagab oma töömaid, kes kellele ära teeb ja see on ju tavaline lugu, see on ju 90-test aastatest peale.

Seoses sellega, et tunnistaja HL väitis, et teab neid plahvatuste motiive ja nimelt, et maffia jagab maid - palus riigiprokurör M. Kurm teisesküsitlusel tunnistajal täpsemalt selgitada, milline maffia ja mis maid jagatakse.

Tunnistaja HL selgitas riigiprokurörile, et see on ju teada, soovitades lugeda lehtedest, märkides, et siis on ju pilt kohe selge, kuidas 90-tel aastatel käis see, keegi maksab kuskil reketit kuskil baaris ja siis, kui ei taha maksta, siis tehakse paugukene. Mis telefoni ta 2005. aasta sügisel kasutas, seda ta ei tea, tähendab aga number pole muutunud, praegune number peaks olema, ta ei ole numbrit 10 aastat vahetanud, see on tal peas, see on XXX, see on hea kerge number. 2005.a sügisel number XXXsee on vist tema number, ta kardab, et see peaks olema tema SMART kaart.

Tunnistaja VA andis Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 08.06.2007.a toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et süüdistatavat Märt Ringmaad teab alates 1969.a nad said tuttavaks ja sõbrad on siiamaani. Tunnistaja VA kinnitas kohtus, et põhimõtteliselt vastab see tõele, et nemad Märt Ringmaaga on 1970-ndate aastate lõpus elanud aasta aega koos kooselu, siis olid nad kõige rohkem koos no ju siis elasid nad koos kui vabaabielupaar – lähedastes isiklikes suhetes. Tunnistajale on arusaadav, et ta võib keelduda ütluste andmisest, selgitades, et tal ei ole midagi varjata.

Riigiprokurör M. Kurmi poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja VAütlusi selle kohta, et Märt Ringmaa on teda külastanud. Kuid 1990.-ndate aastate teisel poolel ja aastatel pärast 2000 pidevalt Ringmaa tema juures elanud ei ole. Niikaua kui Märt Ringmaa tööl käis, viibis ta tihti tema juures, ka ööbis ja läks sealt tööle. Viimased 5 aastat on Märt Ringmaa tema juures käinud harva, ta hakkas käima mingit vanainimest hooldamas, seetõttu käis harvemini tunnistaja juures. Sagedamini käis Märt Ringmaa tunnistaja juures kuni 2002.aastani, pärast seda jäid need käigud iga aastaga harvemaks. Kas ta elas Märt Ringmaaga koos või mitte ta ei tea, kuna tal pole rohkem elukaaslasi olnud, ta ei tea, kuidas sellele küsimusele vastata. Ajavahemikul aastani siis 2002-2003, kohutusid, kuidas juhtus, vahest ei kohtunud Märt Ringmaaga paar nädalat, siis võisid kohtuda paar korda nädalas, vahest kord nädalas. Tihti oli nii, et kui tunnistajal

20 midagi vaja oli, siis ta ise helistas ja kutsus appi. Tunnistaja arvab, et kui Märt Ringmaa tema juures ei olnud, siis elas ta Raasikul. Märt Ringmaa töötas firmas Arpis või Arpos. Varasemalt olid Märt Ringmaa’l tunnistaja korteri võtmed, aga viimasel ajal ei olnud, sest neid lukkusid vahetati nii tihti, välisuksele pandi ka lukk, samuti tuli tunnistaja tütar Tartust Tallinnasse elama ja võtmed said temale. Nii ei olnud Märt Ringmaal viimasel ajal ei tunnistaja korteri ega välisukse võtit. 11. novembril 2005.a, kui Märt Ringmaa vahistati, siis tal tunnistaja korteri võtmeid ei olnud.

Riigiprokuröri taotletud, kaitsja nõusolekul ja kohtu avaldatud (XVII kd. tl. 61-62) VApoolt eeluurimisel tunnistajana täiendaval ülekuulamisel, protokollis fikseeritud ütluste ja nimelt teise lõigu „Kindlasti andsin Märt Ringmaale oma korteri välisukse võtme, sest muidu poleks ta saanud minu juurde korterisse sisse. Samuti andsin talle kõikide teiste uste võtmed – s.o koridori vaheukse ja välisukse võtmed. Kuna meie majas vahetati (tänu pidevale lõhkumisele) trepikoja välisukse lukustust, siis välisuksel tihti vahetatud sulgemis – avanemissüsteemi – võtmed ja magnetlukustus. Mina andsin alati ka Märdile kas tavalise võtme või magnetvõtme, et ta saaks korterisse sisse tulla. 2005.a. novembris, mil Märt Ringmaa vahistati, pidi tal kindlasti olema kogu võtmete komplekt, millega sai minu maja trepikotta ja korterisse siseneda. Kus see võtmete komplekt on, ma ei oska öelda. Minule seda tagasi Märt Ringmaa pole andnud. Ma tahtsingi, et Märdil oleks vaba juurdepääs minu korterisse, sest näiteks suvel oli vaja kasta lilli, kui mina olin Saaremaal sugulaste juures.“ kohta märkis VA, et see, mis ta praegu räägib on õige, selgitades riigiprokurörile, sest et ta oli eeluurimisel niivõrd segaduses, et tal oli täitsa ükskõik, mis ta seal räägib, sest ta oli niivõrd ära ehmatatud. Tegelikult on ta Märt Ringmaale muidugi neid võtmeid andnud, aga viimasel ajal Märt Ringmaal ei olnud võtmeid, sest ta ei käinud tunnistaja juuures enam praktiliselt üldse. Tõenäoliselt ta eeluurimise ajal valetas, tal oli täitsa ükskõik, mis ta seal rääkis, sest teda kutsuti niivõrd tihti ja ta oli nii ära sõimatud ja hirmutatud.

Tunnistaja kinnitas, et Märt Ringmaa algul võis viibida tema korteris ka siis, kui tunnistajat ei olnud kodus, kuid viimasel ajal, 2005.a kindlasti mitte. Märt Ringmaa tuli tema juurde siis, kui tunnistajal olid vabad päevad, ta käis vahetustega tööl. Ta töötab Regionaalhaiglas Kose tuberkuloosiosakonnas, vahel on ka öösel tööl olema, seda juhtub tavaliselt 7 korda kuus - 24 tundi öövalvet, vahetus algab hommikul 8-st 8-ni. Kui vahetus lõpeb hommikul kell 8, siis tema jõuab koju Punasele tänavale erinevalt, sõltuvalt sellest, millise transpordivahendiga tuleb, kuid igal juhul jõuab koju peale kella üheksat. Kui ta tuleb Paide bussiga, see on otse buss ja jõuab jõuab Tallinna bussijaama umbes 20 minutit enne kella 9-t. Marsruut jõuab kohe peale 9-t Tallinna. Ta tuleb bussijaamas maha. No eks ta sõidab niiviisi 40 minutit umbes, käib Kose- Uuemõisast läbi. Tunnistaja ei mäleta, kas ta viibis ööl vastu 9. septembrit 2005.a tööl või mitte, aga ta oli ööl vastu 9. septembrit 2005.a. õepoja matustel, õepoja nimi oli AS. Matused toimusid Muhu saarel. Ta teab seda, et igal juhul eelmine päev sõitsid nad sinna Saaremaale. Kus ta viibis ööl vastu 3. novembrit 2005.a, seda ta ei mäleta, võimalik, et võis viibida tööl, aga ta ei tea seda. Kui ta eeluurimisel seda mäletas ja see pandi kirja, siis see on õige, sest siis oli vähem aega möödas, kui ta oli tööl, siis ta pidi kindlasti seda sel ajal mäletama.

Riigiprokuröri taotletud, kaitsja nõusolekul ja kohtu avaldatud (XVII kd. tl. 54-55) VApoolt eeluurimisel tunnistajana ülekuulamisel, protokollis fikseeritud ütluste ja nimelt küsimuse „Kus Teie viibisite ööl vastu 09. septembrit 2005 ja 03. novembrit 2005.a.?“ teise lõigu „Ööl vastu 03. novembrit 2005 olin tööl. Tavaliselt, kui tulen hommikuti töölt Kose Tuberkuloosihaiglast, siis jõuan koju kella 11.00 ajal. Kella 11.00 ajal jõuan koju siis, kui käin kuskilt kauplusest läbi. Kui ma poes ei käi, siis jõuan koju natuke peale 10.30.“ kohta märkis VA, et 3.novembril 2005 öösel oli ta siis tööl küll, aga millal ta koju tuli, seda ta küll ei mäleta, see on nii erinevalt.

21 Tema elukohas Punase tänava korteris on umbes 5 aastat olnud lauatelefon, mille number on XXX. HL´t tunneb Märdi kaudu ja ta on HL helistanud, tunnistaja teab HLmobiiltelefoni numbrit, tal on see üles kirjutatud, peast ta seda ei tea, number oli seepärast, et L tahtis kogu aeg rääkida oma ema tervise probleemidest, seepärast rääkisid. 3. novembril 2005 kell 10.03 kui on ta koduselt numbrilt helistatud HLmobiiltelefoni numbrile, siis tõenäoliselt helistas tema ise, kuna keegi teine ei saanudki helistada. Selles on ta kindel, ta tuli koju, Märti seal ei olnud, viimane tuli kuskil alles päeval sinna.

Riigiprokuröri taotletud, kaitsja nõusolekul ja kohtu avaldatud (XVII kd. tl. 55) VApoolt eeluurimisel tunnistajana täiendaval ülekuulamisel, protokollis fikseeritud ütluste ja nimelt „Minu koduselt numbrilt XXX (nagu nähtub kõneeristusest) on tehtud kella 10.00 ajal kõne telefonile XXX. Olen kindel, et mina pole sellele numbrile helistanud. Mina ei helista tavaliselt oma lauatelefonilt mobiiltelefonile. Kui mina helistan mobiiltelefonile, siis teen seda äärmisel juhul ning mingile ametiasutusele, kui tavanumbrit ei tea. Mina ei tea ühtegi HLmobiiltelefoni numbrit. Samuti ei ole mina kordagi helistanud HL. Juhul, kui minu koduselt telefoninumbrilt o helistatud mõnele HLkontaktnumbrile, siis on seda teinud Märt Ringmaa. Keegi minu sugulastest, kes mind kodus külastada võivad, ei tea ei Märt Ringmaa ega ka HLkontaktandmeid.“ kohta selgitas tunnistaja, et kui sealt telefonilt tuli kõne, siis helistas tema – VA, sest keegi ei teine ei saanud helistada, aga ta ei julgenud, ta salgas sellepärast L kõned kõik maha, kui viimane võeti ühesõnaga samamoodi kinni, ta ei julgenudki rääkida, et veel tunneb kedagi.

Kaitsja Urmas Simon poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja VA ütlusi, selgitusi selle kohta, et ta oli ära hirmutatud ja sõimatud, selle all ta mõtles, et teda käidi korduvalt üle kuulamas, lubati panna kõrvalkongi, kuna ta pidavat kõike teadma. Ka kodus käidi teda kiusamas. Kes see käis kodus teda üle kuulamas, tunnistaja nimeliselt ei tea. Üks oli see Veenema aga teine kes oli - Tähismaa või Tähemaa, või ta ei tea, midagi sellist nimi oli. Temaga käis üks noormees kaasas, ta ei sõimanud, aga see teine oli väga agressiivne. Viimane luges kõik need igasugused laibad ja mis need tagajärjed.

Süüdistatava Märt Ringmaa esitatud küsimustele vastas tunnistaja VA, et kui asi oli L kõnes, siis ta ei julgenud sellest üldse iitsatada. Töölt jõuab koju pidevalt erineval ajal, aga loomulikult on võimalik, et ta jõudis enne 10-t koju.

Tunnistaja VT andis Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 08.06.2007.a. toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et süüdistatavat Märt Ringmaad on ta näinud Punasel tänaval, isiklikult ei ole tuttav.

Riigiprokurör M. Kurmi poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja VTütlusi selle kohta, et Märt Ringmaad on ta näinud Punane 33, selgitades, et ta nägi, et viimane käis seal esimesel korrusel, kas Märt Ringmaa seal elas või käis külas, seda ta ei tea. Märt Ringmaad nägi ta seal ikka rohkem kui üks-kaks korda. Ise tunnistaja oli seal oma tütre juures, tütar elab tal seal Punane 33 ja ta käib oma diabeetik tütre poega süstimas ja kuna ta seal oli, siis ta ikka vaatab aknast välja ja näeb seda härrast sealt käimas, aga seda ta ei oska öelda, kas viimane seal elas või oli pikemalt, lühemalt külas, ta ei tea seda, ta ei oska öelda.

Kaitsja Urmas Simon poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja VT ütlusi selle kohta, et kui ta aknast välja vaatas, siis Märt Ringmaa äratas ta tähelepAsellega, et oli heledapäine meesterahvas ja ta sealt majast enamjaolt ikka tunneb, kes sinna trepikotta lähevad ja rohkemat ta ei tea . Kui talle näidati pilti, siis ta tundis ära, et viimane on lihtsalt käinud majas, kas tuli poest või läks prügikasti viima.

22

Süüdistatav Märt Ringmaa kohtuliku uurimise käigus tunnistaja Virve Tint’ile küsimusi esitada ei soovinud.

Tunnistaja JB andis Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 08.06.2007.a. toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et süüdistatavat Märt Ringmaad tunneb ta, kas 1994-1997.a. ta ei mäleta, suhted on head, normaalsed. Riigiprokurör M. Kurmi poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja JB ütlusi selle kohta, et 90-te aastate lõpus 2000 alguses elas ta XXXja ta oli Märt Ringmaa naaber, viimane elas ta naaberkorteris koos Vga.

Küsimusele, millest ta järeldas, et Märt Ringmaa elas selles korteris, selgitas tunnistaja JB, et ta ei oskagi öelda, kui viimane käis sealt sisse-välja, siis järelikult elas seal, ta usub. Tunnistaja kinnitas, et ikka loomulikult Märt Ringmaa vahel sisenes korterisse ja väljus sealt üksinda ilma V . Vahest ta ikka vestles Märt Ringmaaga koridori peal, neil olid lühemad vestlused. Ta ei oska öelda, kas viimane oli pigem kinnine või avatud inimene, lihtsalt viisakas inimEoli ja kogu lugu, nii palju kui oli vaja, nii palju rääkis.

Tunnistaja JB märkis, et ise kolis ta sealt Punase tänava korterist ära 2000.a, sinna kanti sattus ta ka pärast, käies lapsele järgi, täpsustades, et lapsel elas seal kõrvalmajas sõber, siis käis ta peale tööd lapsel järgi ja viis ta koju. Hiljem, kui ta käis oma lapsel seal majas järgi ta Märt Ringmaad ei näinud, selles on ta kindel.

Riigiprokuröri taotletud, kaitsja nõusolekul ja kohtu avaldatud (17 kd. tl. 73) JBpoolt eeluurimisel tunnistajana ülekuulamisel, protokollis fikseeritud ütluste ja nimelt „Võin öelda, et Märt elas mitmeid aastaid V korteris edasi peale seda, kui mina XXX korterist ära kolisin. Sellisele järeldusele tulin ma sellepärast, et viisin Punane tn 33 kõrvalmaja juurde oma poega, kellel elas kõrvalmajas sõber. Poega viisin ma sõbra juurde külla päris tihti (mitmel korral nädalas), mistõttu nägin ka Märdi kasutuses olnud sõiduautosid Punane tn 33 maja ees seismas.“ selgitas tunnistaja JB, et aga see oli auto, mitte Märt, see on ikka vahe ju.

Kaitsja Urmas Simon poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja JBütlusi selle kohta, et ta teab, et Märdil olid omad võtmed. Kui Märt käis sisse välja, kas V oli see aeg kodus, seda ta ei oska öelda ju, ta ei käinud kontrollimas.

Süüdistatav Märt Ringmaa kohtuliku uurimise käigus tunnistaja JB’ile küsimusi esitada ei soovinud.

Tunnistaja AR andis Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 08.06.2007.a. toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et süüdistatavat Märt Ringmaad ta teab, viimane oli kunagi ta naabrimees, aastaarvu küll ei mäleta, aga 3-4 a tagasi.

Riigiprokurör M. Kurmi poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja ARütlusi selle kohta, et 2001-2005 aastani elas ta XXXTallinn ning Märt Ringmaa oli ta naabrimees siis, kui ta elas sellel aadressil.

Küsimusele, et millest ta järeldas, et Märt Ringmaa elas selles korteris, selgitas tunnistaja, et tal jäi selline mulje, viimane viibis seal üsna tihti, ning elas seal naisterahvaga koos, kelle nime tunnistaja ei tea. Naabrite käitumises midagi erilist ei olnud, mis oleks tema tähelepAäratanud.

23 Olid inimesed nagu inimesed ikka, ausalt öeldes ega ta ei süüvinud ka eriti teiste tegemistesse. Märt Ringmaaga tema peale „tere“ taseme ei suhelnud.

Süüdistatav Märt Ringmaa ja tema kaitsja kohtuliku uurimise käigus tunnistaja AR’ile küsimusi esitada ei soovinud.

Tunnistaja LLandis Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 08.06.2007.a toimunud kohtuistungil kohtu poolt esitatud küsimustele antud ütlusi selle kohta, et süüdistatavat Märt Ringmaad ta ei tunne, HL’t tunneb vist alates 2003.a. Riigiprokurör M. Kurmi poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja LL ütlusi selle kohta, et HL elas ta koos, aga viimane käis ära nädalate kaupa ema juures Abja Paluojal. Tunnistaja elas Valkla XXX, oma majas ja HL elas tema juures, aga mitte pidevalt. HLkäis tema juures niimoodi, et nädalalõpus oli tema juures, kuskil esmaspäev-teisipäev sõitis aga ema juurde ja ta arvab, et see toimus aastatel 2004-2005, siis käis viimane pidevalt ema juures.

Tunnistaja kinnitas riigiprokurörile, et HLl ikka oli mingeid asju tema juures, päris palju oli igasuguseid oma riided ja seal all oli ka, ta maja oli kahekordne ja allkorrusel, seal oli ka igasuguseid HLasju, aga viimane aeg viidi need tal sealt ära, mingid tööriistad ja HLasjad sealt läbiotsimise käigus ära viidi, põhiliselt kuulusid kõik need asjad L . Endal tal mingit kokkupuudet lõhkeainega olnud ei ole, aga poeg on tal rahuvalvaja ja viimasel oli küll kokkupuuteid lõhkeainega, ta nagu rääkisin pojaga, seal töö juures, kus ta töötab.

Tunnistaja LL märkis, et Märt Ringmaad ta isiklikult ei tunne, kuid ükskord ta nägi viimast seal, kui ta HL peale võttis, siis Märt Ringmaa oli seal tee ääres Punasel tänaval ja Märt Ringmaa jäi talle meelde, sest viimasel oli pea ära värvitud, sedasi jäigi meelde. Juuksed olid Märt Ringmaal punakat värvi, selline punakaspruun, tunnistajale tundus see meesterahva jaoks ebaloomulik värv.

Kaitsja Urmas Simon poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja LLütlusi selle kohta, et ta küll ei usu, et Märt Ringmaa oleks tema juures mingeid oma asju hoidnud.

Süüdistatav Märt Ringmaa kohtuliku uurimise käigus tunnistaja LLküsimusi esitada ei soovinud.

Tunnistaja M K andis Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 08.06.2007.a toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tunneb Märt Ringmaad kui õe KR endist meest, nende omavahelised suhted olid head.

Riigiprokurör M. Kurmi poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja M K ütlusi selle kohta, et AKon ta poeg ja JK oli ta endine abikaasa. JK suri . Märt Ringmaa ja JK said omavahel hästi läbi ning tema arvab, et tema abikaasa JK oskas valmistada lõhkeseadeldisi, selgitades, et arvab ta seda sellepärast nii, et mees remontis Keskkomitee Kirjastuses (tolleaegne Keskkomitee Kirjastuse garaaž) autot ja siis abikaasa ise rääkis tunnistajale, et ta lasi õhku sinna kogunenud suure šlaki hunniku. JK oli spordipüss, vist 7-lasuline, aga ta ei ole kindel. Sellest loost, kui see püss politsei poolt ära võeti teab tunnistaja seda, et JK laenas selle püssi JDile kasutada, kuid D ’i käest see püss konfiskeeriti. Mis juhtus pärast seda konfiskeerimist, tunnistaja täpselt ei mäleta, kas oli päev või oli paar päeva hiljem, tuli D nende juurde koju, kaasas olid mitu meest, võib-olla isegi kolm, otseselt ei ähvardanud JKt, kuna ilmselt päris kindel ta ei olnud, aga küsis JKlt, et kas sina tegid, kas sina lasid suvilas seina sisse augu. JKvastas, et „ei mina ei tea midagi“. Seda, et D ’i maja juures oli toimunud plahvatus sai tunnistaja teada järgmine päev, eks siis seal küla peal oli sellest juttu.

24 Millised näevad välja lõhkeaine ammoniitpulgad ja detonaatorid, seda tunnistaja ei tea, samuti ei ole kindel kas abikaasa hoidis või võis hoida kodus lõhkeainet, Joli palju igasugust tehnikat ja asju ning tunnistaja täpselt ei tea, mis tal oli või ei olnud.

Kohtu poolt näidatud ja eelnevalt avaldatud kirja nägi tunnistaja esimest korda eelmises kohtus.

Kaitsja U. Simon poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele vastas tunnistaja M K, et KAPO ametnikud on tema juures kodus käinud ühel korral, siis võeti ta autosse ja toodi ülekuulamisele. Kodus tal KAPO ametnikega mingit vestlust olnud ja nad ei ole talle mingeid hüvesid lubanud, kas kellelegi teisele on lubatud, seda tunnistaja ei tea. Samuti selgitas tunnistaja, et miilits ei ole meelitanud teda Märt Ringmaa vastu ütlusi andma. Talle isiklikult küll pole mitte midagi lubatud, miilits ei ole teda kunagi üle kuulanud. Kaitsja poolt esitatud küsimusele, kas ta teab, kas JK’ile on miilits survet avaldanud, selgitas tunnistaja M K, et tema käis omal ajal ülekuulamisel, aga ega ka temale midagi vist ei lubatud.

Kaitsja taotletud, riigiprokuröri nõusolekul ja kohtu poolt avaldatud I kd. tl. 48 tunnistaja M K´i pool eeluurimisel antud ütluste „Nimelt oli JK’ile hiljem miilitsa poolt pakutud, et anna Märt Ringmaa üles, siis saad load tagasi.“ kohta selgitas tunnistaja, et tal tuleb meelde, et abikaas rääkis talle seda, aga ei kasutanud seda võimalust. See oli seoses eelmise süüdistusega – seifi vargustega, nad olid küsinud otseselt, et andku ülesse, kus on raha.

Peale selle sportpüssi ei ole tema näinud, et JKl oleks kodus tulirelvi olnud. Kui tunnistaja on kohal olnud, ei tea ta küll, et Märt Ringmaa ja JKoleks kodu lähedal mingisugust pauku teinud. Kas ta abikaasa hoidis kodus mingeid keemilisi aineid ja mis seal oli, seda ta ei tea. Kui ta peale oma ema surma seal koristas, oli seal igasuguseid asju, seal olid isegi vanad loomarohud alles, mida ta viskas lihtsalt prügiauku.

Iseloomustades oma poega selgitas tunnistaja M K, et poeg on tal kuidas kunagi, vahel küllaltki töökas, poega on karistatud vähemalt 3 korda, viimased olid autovargused, need autod saadi kõik kätte. Reeglina tema abikaasa pojal autoga ringi sõita ei lubanud, poeg sõitis isa autoga ringi ilma loata. Kodunt A asju varastanud ei ole, aga Märt Ringmaalt varastas ühe maali, mis sellest maalist edasi sai ta ei tea. Arvab, et poeg võib olla narkootikume proovinud, kuid kindlasti ta tarvitaja ei ole, ühtegi süstlajälge ei ole kunagi olnud. Alkoholi tarvitab A mõõdukalt. Pärast poja vabanemist tunnistaja toetas oma poega, niipalju kui sai, samuti sai Avabanedes mingi summa ja abiraha Vihula vallast. Oma vanaemaga, Jaagu emaga ei olnud A mingeid konflikte.

Vastuseks süüdistatava Märt Ringmaa poolt esitatud küsimustele kinnitas tunnistaja, et 2000.a. kui JTallinnasse elama, tema ise asus Paasi külla elama. Sel ajal käis JK tunnistaja juures Paasi külas korra või kaks, mitte rohkem. Märt Ringmaa käes tunnistaja tulirelva näinud ei ole, samuti ei ole ta kuulnud Märt Ringmaad Paasi külas mingist relvast paugutamas, tunnistaja teab, et jahil Märt Ringmaa ei käinud. Mingit informAiooni tunnistajal selle kohta, et Märt Ringmaa oleks seotud JD sauna õhkulaskmisega, ei ole, motiivi ei olnud.

Riigiprokuröri Margus Kurm´i poolt teisesküsitluses esitatud küsimustele andis tunnistaja M K ütlusi selle kohta, et Märt Ringmaaga nad nii tihedalt ei suhelnud, tema vastu oli viimane viisakas, neil ei ole omavahel mingeid konflikte olnud.

Kohtule selgitas tunnistaja, et A ja tema isa said omavahel hästi läbi, kinnitades, et suhted olid neil tihedad.

25 Süüdistatava Märt Ringmaa poolt esitatud lisaküsimustele vastuseks selgitas tunnistaja M K, et viimast autot A isal ära ei lõhkunud, Jjättis ise selle auto sinna Kuusalusse vedelema, ära ei toonud ja üks Ai klassivend sõitis selle hunnikusse.

Tunnistaja AKandis Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 08.06.2007.a toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et süüdistatavat Märt Ringmaad tunneb ta kuskil 13-aastasest saati, mis on umbes 15 aastat, omavahelisi suhteid praegu ei ole, aga Ringmaa on perekonnatuttav.

Riigiprokurör M. Kurm´i poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis AKütlusi selle kohta, et JKon ta isa, kinnitades, et ta isa on koos Märt Ringmaaga korraldanud ühe plahvatuse, kas 1997-1998.a Kiiu aadressil, JDsuvekodus või elumajas. Isal oli sellel ajal Belgia sportpüss ja ta laenas selle JDile, aga kuna JDilt võeti see sportpüss politsei poolt ära, siis isa nõudis kahjutasu 12 000. Härra JD ei olnud nõus seda maksma. Sellepeale hakati plaanima kättemaksu. Tunnistaja oli koridoris, kohe elutoa juures aadressil: XXXja kuulis, kuidas Märt Ringmaa ja isa rääkisid, et midagi tuleb ette võtta, et tuleb kätte maksta selle eest, lubasid nagu mingi pommi või midagi sellist teha. Üks - kaks nädalat hiljem peale seda juttu, mäletab ta, et JD tuli neile ja oli hästi maruvihane; et „Teie korraldasite“, võib-olla algul isa peale ega tema ei teadnudki sellest ja et lasid nagu õhku ta maja ja et sinna oli auk seina sisse lastud. Isa muidugi rääkis, et tema ei tea asjast mitte midagi, vaidles D ga hetke, aga peale seda isa rääkis talle täpselt, öeldes, et: „jah, seda ära muidugi kellelegi räägi, et see oli nende korraldatud“. Et tunnistaja isa ja Märt Ringmaa poolt oli see pomm pandud. Pomm oli ehitatud nii: ammonniit, äratuskell, mingi tavaline kapinupp, mis oli neljakandiliseks viilitud, see oli pandud nagu äratus - selle üleskeeramise nupu asemele, seinalüliti oli lülitiks, et nii kui äratuskell õigele ajale seada, keerlema hakkab, siis lülitab nupu sisse, siis seadistub see lõhkemehhanism. Sel ajal võis tunnistaja olla 14-15 aastat vana, see võis toimuda 1998.a, päris tükk aega tagasi, võib-olla aastat ta täpselt ei ütle, aga muidu on kõik detailselt meeles.

Tunnistaja ei tea, kas tema isa ja Märt Ringmaa ka varem niimoodi lõhkeseadeldisi valmistasid või lõhkeainet kAetasid, midagi nad seal Paasi külas tegid, aga pärastpoole küll. Kui Kiiu korter oli juba maha müüdud, siis nad elasid Lääne-Virumaal Vihula vallas Paasi külas, endises vanaema talus. Kui nad sinna elama asusid, hakkas Märt isal pidevalt külas käima, nad pidevalt kAetasid seal igasuguseid segusid. Ta mäletab, kui mingi salpeeter, kollane väävel, ta ei tea, mis asjad seal kõik olid, et nitreerisid - põhiline asi, mis tal meeles oli, sest küsis isa käest, milleks üldse või mis asja nad teevad ja isa vahest ikka rääkis, ütles et põhiasi on, et odavat lõhkeainet saada. Ta mäletab veel, et üritati soolast teha, et nitreeriti soola. Tal on hästi meeles, sest isa näitas talle, et oli suitsupakikile sisse pandud, see oli ära kivistunud ja vahest oli kuulda väiksemat paugutamist, aga, kas sellest asja saadi või ei saadud, seda tunnistaja täpselt ei tea, aga mäletab seda, et igasugust keemiat oli hästi palju.

Tunnistaja teab, et tema isa muretses Märt Ringmaale 6 pulka ammoniiti ja detonaatoreid. Need ammoniidipulgad olid kuskil 40 cm pikad. Mäletab ka seda, mis hinnaga isa need sai - 100 krooni oli ammoniidipulk ja 25 krooni oli detonaator. Ta mäletab, et detonaatori pikkus võis olla mingi 7 või 8 cm, need sai isa Väli Ivo kaudu. Isa rääkis tunnistajale, et Märt tellis lõhkeainet ja ta sai seda Väli Ivo kaudu. Neid detonaatoreid ja ammoniiti on ta ise näinud - vaadanud, kAunud. Need asjad seisid mõnda aega toas, kapi peal, pärast seda, kui Märt Ringmaa neile järgi tuli, näitas isa, et sai raha ka kätte.

Tunnistaja mäletab, et kuskil 2000.a kandis oli selline intsident et, isa ja Märt Ringmaa istusid rohelises autos, see oli IŠ-kombi Moskvitš ja tunnistaja nägi isa käes granaati, see oli selline ümar granaat, keskelt vaskservaga. Pärast tunnistaja küsis isalt, et mis siukse asjaga tehakse ja siis isa

26 rääkis, et see pidi Märdi oma olema, selleks otstarbeks, et kui midagi väga tõsist juhtub, et kui muud võimalust ei ole siis Märt võtab vastasest kinni, tõmbab splindi ära ja laseb end koos vastasega õhku nagu õhib.

Samuti analoogsel ajavahemikul mäletab tunnistaja, et koju tulles leidis ta voodikastist lahtivõetud TT püstoli, isa sattus nagu samal momendil sinna ja ütles, et ära puudu seda, et see on Märdi oma ja et tal on vaja sinna ainult lasersihik peale paigaldada. Seda lasersihiku paigaldamist, tegemist nägi tunnistaja ise ja kui ta ei eksi, siis oli ta vist temaga isegi kaasas. See sai ostetud Hotell Tallinna ligidalt, elektroonikapoest Tevalo. Sealt sai lasersihik ostetud 1200 krooni eest ja kinnituse vormi tegi isa ise, see tehti alumiiniumist kAe- ja eksperimentaaltehases ja kui nad selle relva valmis said, siis veel isa ja Märt tulistasid saunast sahvrisse, niimoodi et maja seinas on siiamaani augud sees, tänapäevani veel. Nad kontrollisid nagu sihiku õigsust, et kas on täpne ja peale seda relva nende kodus enam ei olnud, sest Märt viis selle ära.

AKkinnitas kohtus, et tema isa ja Märt Ringmaa said läbi ideaalselt – väga hästi, neil oli pidevalt hästi palju omavahelisi asju, saladusi ning et tavaliselt, kui ikka mingisuguste asjadega seal tegeleti nt. mingi keemia asjaga ja kui tunnistaja läks ligi, siis muidugi vaikiti see moment, nagu eriti ei tahetud rääkida, aga isa tavaliselt hiljem talle ikka seletas.

Tunnistaja mäletab, et teda hakkas huvitama, mis tegelane see Märt siis selline on, aga isa ütles talle, et parem on, mida vähem sa tead, seda kasulikum sul on, et parem ära uuri, et selle inimese arvel on nii mõnegi inimese elu ja et parem on, kui sa üldse midagi ei tea, ei suhtle ja, ära kuula eriti. Seda võis isa öelda tunnistajale 2000.aastal, sest siis olidki need intsidendid ja tunnistajat hakkas asi huvitama.

Kaitsja U. Simon esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja AK ütlusi selle kohta, et ammoniit on lõhkeaine, millest koosneb, miuke ja, kuidas välja näeb, seda ta ei tea, kuna ta ei ole otseselt keemik, aga need pulgad, mida tema nägi olid tema teada eri suurusega, need olid kuskil 40 cm, siukses tumedas paberis, läbimõõtu ei tea. Kinnitab, et isa ja Märt Ringmaa korraldasid ennegi mingeid kAeid ja plahvatusi, isa jutu järgi ta teab, et purkides oli ammooniumsalpeeter, kollane väävel ja hästi palju asju, millest tema – AK üldse aru ei saanud ja isa seletas talle, et nad nitreerisid midagi. Mis see tähendab, et nitreerisid, seda ei oska tunnistaja täpselt kommenteerida, ta ei ole spetsialist. Isa näitas neid asju, aga niipalju ta teab, et sellest ammooniumsalpeetrist tehakse püssirohtu ja ta ei tea mida veel. Detonaatorid olid eraldi, neist tulid juhtmed välja, kas rohelised või valged, 2 juhet, mis olid 10 cm pikkused, aga võisid ka pikemad olla, pikkust ta ei mäleta.

Kui palju isal raha oli, mitut rahatähte viimane näitas, seda ta küll ei mäleta, igal juhul mingid sajalised seal olid, ta ei hakanud seda uurima, ta lihtsalt teab, et isa ütles ise talle lihtsalt hinna - ütles, et 100 krooni on see ammoniidi pulk ning detonaator eraldi on 25 krooni. Miks isa talle seda rääkis, seda tunnistaja öelda ei oska, selgitades, et isa rääkis talle paljusid asju, aga ta ei oskagi sellele nagu mingisugust seletust anda, isad ikka räägivad. Peale püstoli TT teab ta veel maketi järgi Valter B5, rohkem ta relvi ei tunne.

Kaitsja U. Simon poolt esitatud küsimustele, kust tunnistaja teadis, et see on TT püstol, selgitas tunnistaja, et vaevalt isal seda valetada oli vaja, tema teada on ta seda enne vist kuskil vEajakirjas ka veel näinud. Ta nägi seda, siis see oli lahti täitsa võetud ja siis tuli kohe isa ja isa seletas seda täpselt, milleks, mis, mismoodi, ütles ka, et ära küsi, et see ei ole minu oma, aga nagu noorel mehel ikka, tekkis tunnistajal huvi kohe siukse asja vastu, et ikkagi püstol.

27 Granaati nägi ta ise, see oli isa käes autos, isa talle küll granaati ei näidanud. Auto seisis maja ees, tähendab maja ja sauna vahel nagu tavaliselt, autouks oli lahti ja ta lihtsalt vaatas ja, siis nägi isa käes granaati, pärast ta küsis selle kohta, et, mis, mille jaoks see granaat oli mõeldud. Kui isa ja Märt omavahel rääkisid, siis ema oli tavaliselt ikka toas, köögis, saunas või seal ligidal, sest ta elas samal aadressil.

Sportpüssi kirjeldas AKjärgmiselt: et põhimõtteliselt nagu pumbamehhanismiga, ta ei tea, kas see on õige sõna nagu pumppüss. All on nagu eraldi toru, kuhu sisse läksid salv ja 12 padrunit ja kolmas läks nagu pesasse kohe, et tavaline sportpüssi kaliiber, ta ei tea, mis see number võib olla, aga Belgia oma. Seda ehitust teab ta nii täpselt, sest ta on seda ise niivõrd palju näinud. Ta oli koguaeg isal kõrval, aga ise lahti võtnud ei ole, sest siis oli ta selleks natukEliiga noor. Seda, et salve mahub 12 padrunit teab ta sellepärast, et ta on isa kõrval istunud, ta on ise näinud, palju isa on sisse pannud, ta on näinud, kui ta - isa on seda puhastanud, ta räägib, et tunneb seda, õigemini tundis seda relva päris hästi. Isa tavaliselt lasi selle püssiga märki ja seda igal pool nii maal, Kuusalus.

Kaitsja poolt esitatud küsimusele, kas kohtu poolt XVIII köitest tl. 34 avaldatud on kiri tema poolt kirjutatud emale vastas tunnistaja AKjaatavalt, selgitades selle juurde, et isikud ülikõrgest organisAioonist ongi tema teada terve Kaitsepolitsei, märkides, et need isikud ülikõrgest organisAioonist pidid tema ema juures käima, et tunnistus võtta Märt Ringmaa ja isa kohta. KAPO uurijad talle midagi ei lubanud. Miks nad kõigepealt tema juurde tulid, ta ei tea, tema teada käidi kõikide sugulaste juures. KAPO uurijad ütlesid, et nad lähevad ta ema juurde ning nad soovisid, et tema – AKtunnistaks täpselt nii nagu asjad olid, et räägiks, mida teab. Ausas tunnistuses ei leia ta midagi imelikku. KAPO uurijad ei lubanud teda avavanglasse paigutada, vaid ta ise üritas, aga pole kuhugi saanud, paljusid aidatakse, aga teda siiamaani mitte. Kirjutas ta teistmoodi, sest seda ta lootis. Jalule on teda juba sellega aidatud, et ta on oma elustiili muutnud, selgitades, et kui ta poleks tunnistanud, siis võib-olla oleks ta vana eluviisi juures üldse. Selgitades kaitsjale, et see tähendab, kuna ta on oma elustiili muutnud ja elab hoopis teist elu, siis sellega on juba väga palju aidatud, seda on väga raske lahti seletada. Põhimõtteliselt oled juba korra astunud kriminaalsest maailmast välja hoopis teise elustiili peale ja sa tead, et lävid selliste inimestega nagu KAPO, siis hoiad oma käed kuritegevusest elulõpuni eemal. Nendega ta ei lävinud mitte tihti, aga enne ikka käidi, seda siis, kui ta kinnipidamisasutuses viibis. Selgitades kaitsjale, et uurijad ikka alati käivad.

Teda on karistatud vist 6 korda varguste eest, KAPO uurijad käisid tema juures, kui ta Märt Ringmaa kohta tunnistusi andis ja nad ei ole talle midagi lubanud. Tänu sellele, et ta on lävinud KAPO-ga ta enam kuritegevusega ei tegele ja ongi jalul, seda on väga raske seletada. Enne käis ainult kurjategijatega läbi, aga praegu käib ta väga paljude politseinikega läbi, rääkides viimastega juttu, varem pani ta jooksu, kui politseiniku nägi. Ta ei ole loomulikult mitte KAPO palgal, ta ei ole kunagi KAPOst ega politseiasutusest raha saanud. Ta mõjutas ema ütlusi andma sest, et viimane tõtt räägiks, aga ega seal ei olegi millegagi mõjutatud, seal ei ole üldse mõjutust. KAPO oleks tema ema aidanud samamoodi, tema – AKon oma ema elu ka natukEära rikkunud ja tast sõltub nüüd ta ema tulevik samamoodi.

Riigiprokuröri poolt teisesküsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja AKütlusi selle kohta, et vargused, mille eest teda on karistatud on ta enamuses toime pannud igalt poolt, võibolla on ka kunagi kodunt mõne pisiasja varastanud, kuid karistatud teda selle eest ei ole. Märt Ringmaalt ta midagi varastanud ei ole, aga ühe maali on ta võtnud, aga see lubati talle ja ta ei teadnud, et see Märt Ringmaa oma on. Seda lubas vanaema siis, kui ta elus oli ja selle eest lubas veel Märt Ringmaa tunnistajal kõrvad peast ära lõigata, kui ta seda maali kohe tagasi ei too. Kahjuks ta ei

28 saanud seda kätte, sellepärast et ta tõesti teadis, et see oli lubatud ja vanaema ka ei öelnud, et see Märdile kuulub, aga see moment, kui kõrvad lubati ära lõigata, ta usub, et seal oli rohkem kui tõsi taga, sest et niukest pöörast pilku pole ta veel varem kunagi näinud. No kõrvad on tal alles, tal on õnneks läinud siis. Selle maali müüs ta antikvariaati edasi, vanaema teadis sellest. Mis aasta see oli, seda ta kahjuks ei mäleta, siis ta oli 17-18 aastane, kui palju ta raha sai, sellele vastusele jääb ta kahjuks võlgu, sest asju oli palju, seal oli mingeid vaagnaid. Nad käisid niimoodi, et nad kohe ostsid, talle maksti protsenti, et niimoodi konkreetset summat ta ei oskagi öelda. Narkootikume ta tarbinud ei ole, korra on proovinud, aga see oli väga ammu ja ei meeldinud.

Süüdistatava Märt Ringmaa poolt esitatud küsimustele andis tunnistaja AKütlusi selle kohta, et ta vabanes karistuse kandmisest 8 mail 2007, kinnitades, et vabaduses on ta nüüd viibinud üle kuu aja. Oma isa JKga sai ta läbi hästi. Isa autodega on ta sõitnud küll luba küsimata, aga ka tagasi viinud, sellest ei ole probleemi olnud ja tavaliselt tal lubati. Ära ajanud isa autot ta küll ei ole. Enda teada ta oma vanaemalt EKKlt varastanud ei ole, selgitades, et vanaema on talle ise raha andnud kui ta on küsinud, vanaemaga ta lihtsalt ei saa praegu läbi, ning viimane võib ka tema vastu olla. Tunnistaja mäletab, kuidas teda toodi pagasiruumis Rakverest Tallinna, selgitades, et kui ta päris ausalt ütleb, siis ta tänapäevani pole aru saanud, mis seal oli, sellepärast, et talt nõuti raha mingisuguste 500 dollariliste eest, mida ta olevat kellelegi müünud, mida ta ka tema – Märt Ringmaa kuuldes muideks, helistas ja kontrollis, et sellist raha pole olemaski ja tema – Märt Ringmaa peaks seda ise ka väga hästi mäletama. Tunnistaja AKkinnitas, et süüdistatavalt ei ole ta küll midagi varastanud, isegi mitte raha taskutest, selgitades, et ta poleks julgenudki seda teha teades Märt Ringmaa iseloomu. Märt Ringmaa mõõteriistade kohta selgitas tunnistaja A K, et ossinograafide kohta ütles isa, et need on tema oma, osad olid vist katki, isa ütles, et need ei tööta ja pole mõtetki korda neid teha ja siis tunnistaja võttis need lahti, võttis välja teatud elemendid. Tunnistaja AK kinnitas süüdistatava Märt Ringmaale, et osad mõõteriistad peaks alles olema jah, aga raha vargust taskust ta loomulikult eitab. AS Arpos töötas ta vist millalgi enne 2000. Ära tuli ta sealt, sest 2000 krooni palk ei olnud piisav, palka ei makstud ka õigel ajal välja ja ta ei saanud veel viimast töörahagi muidu kätte, kui palus teiste inimeste abi. Tema isa töötas ka ikka sel ajal.

Lõhkeainetest, mis seal segati, mäletab tunnistaja salpeetrit ning ta teab nii palju, et sellest tehakse püssirohtu, aga mis temaga rohkem tehakse, seda ta ei tea. Mis sinna salpeetrisse lisati ega ta ei näinud, ei teadnud. Teab et oli veel kollane väävel ja seal oli palju purke, aga ta ei tea, mis need kõik olid, sest kahjuks ta ei jaga keemiat nii hästi, aga seda ta teab, mida isa rääkis – kollane väävel. Tunnistaja mainis niisugust protsessi nagu nitreerimine, kuid mida see endast kujutab ta ei oska seda täpselt öelda, aga isa jutu järgi ta mäletab, isa oli küll tark nendes asjades, et näiteks nitreeritud papp vist pidi dünamiit olema. Isa seletas talle ka küllaltki lihtsalt, et ta aru saaks, aga tema ei jagagi nendest midagi. Kas see dünamiit plahvatas ka, seda tunnistaja ei tea.

Süüdistatavale kirjeldas tunnistaja AKeelnevalt mainitud pommi veel järgmiselt, et see oli ikka mehhaaniline, isa ütles alati mehhaaniline, et mehhaanilist äratuskella on vaja. Lõhkeseadeldist ta näinud ei ole, aga ta on kuulnud, isa seletas talle täpselt, konkreetselt detailselt ära. Märkides, süüdistatavale, et kellad on ju erineva suurusega ning, kas see mahuks nt 100 mm torusse, 10 cm läbimõõduga torusse ära ta tõesti vastata ei oska.

Tunnistaja AKkinnitas kohtus süüdistatava Märt Ringmaale, et tema – AKsugulasi st emapoolseid sugulasi on ülekuulatud selles kriminaalasjas, vähemalt niipalju kui ta teab, aga ta võib ka ebatäpselt teada, aga tema teada kuulati vist kõik üle, ta arvab küll jah.

Tunnistaja AKkinnitas riigiprokurörile, et ka Märt Ringmaa töötas AS Arpos, valveelektrikuna.

29

Teisesküsitluses vastas AKsüüdistatava Märt Ringmaa poolt esitatavatele küsimustele, et ta küll tahtis, aga kahjuks ei saanud sõjaväes teenida, samuti kahjuks ei ole ta Eesti Kaitseväes teeninud ning ega ta ikka „Kukk“ ei ole küll. Kas ta kujutab ette, milline on käsigranaat, milline on ta põhimõtteline ehitus, vastas tunnistaja süüdistatavale, et neid näitab pidevalt igal pool telekas. Mitme sekundi pärast, kui pika viite järel granaat detoneerub, kui see splint välja võtta, seda ta ei oska öelda, sellega ta võib kindlasti eksida, sest ta seda tõesti ei tea.

Tunnistaja MRpoolt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 08.06.2007.a toimunud kohtuistungil antud ütlusi selle kohta, et tema töötab Tallinna Transpordiametis peaspetsialistina, süüdistatavat Märt Ringmaad tunneb ta niipalju kui meedia kaudu.

Riigiprokurör M. Kurm´i poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis MRütlusi selle kohta, et 1994.a töötas ta Harju Politseiprefektuuris ja nimelt teenindas Kuusalu valda, oli vanemkonstaabli ametikohal, hiljem samast aastast oli abikomissar.

A K’it tunneb ta päris hästi - juba sellest ajast peale, kui tunnistaja alustas tööd Kuusalu vallas, ta on seal samas elanud kogu elu, selgitades, kui ta hakkas teenindama kordnikuna seda piirkonda, siis peale seda hakkas AK talle silma kui pisikEkrutskitega poiss, mis pärast kasvasid üle muidugi juba kuritegudeks, alguses olid A Kl pisemat sorti vargused, märkides, et samas, mis viimase juures nagu imestama pani oli see, et alati kui ta nendele vahele jäi, siis tunnistas ausalt kõik ülesse selle nagu asi oli juhtunud. Selliste puhul on see väga haruldane ja ta tunneb seda perekonda ka teisiti. Aastat ta ei mäleta, aga see oli kas 84-85.a. või midagi, kui tal oli kuulutus üleval, ta soovis osta korterit Kuusalusse Kiiu ja JKpakkus, et nad müüvad oma korteri maha, kuna nad lähevad kuskile Lääne-Virumaale talumajja elama.

Tunnistaja MRvastas kaitsja U. Simon poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele, et kuna sellest on niivõrd palju aega möödas, siis mitu korda ta on AKkahtlustatavana kinni pidanud, neid kordi ta meeles küll pidanud ei ole, et kas AKoli haldus - või kriminaalkorras kinnipeetud, aga ta teab, et päris mitmel korral, kui sai teda kriminaaluurija ja kaitsja juuresolekul vist üle kuulatud kahtlustatavana, andis ta seal väga tõesed ütlused iga oma teo kohta. Mis põhjusel oli AKhalduskorras kinni peetud ta ei mäleta, võis olla see alkoholi tarbimine, võis olla see suitsetamine või iganes mis, aga tal meeldis ka öisel ajal ringi luusida.

Tema ei tea seoseid A K’i ja narkootiliste ainete vahel tema ajal seda neid ei olnud A Kl oli rohkem alkoholiprobleeme.

Kaitsja poolt esitatud küsimusele, et kas ta teab, millised sidemed võisid valitseda A K’i ja tema perekonna liikmete vahel, kuidas viimasel perekonnas isa-emaga suhted olid, märkis tunnistaja M Reiska, et talle tundus, et nad hoidsid väga kokku, et usaldus neil omavahel oli, sest et väga palju tundsid - nii JKkui ka ema - muret tema- AKkäekäigu vastu, aga noh, kui poiss on läinud, siis teda vägisi kinni ei hoia ja nemad püüdsid ka mõjutada omal ajal.

Kaitsja esitatud küsimusele, millal ta viimati A K’iga kohtus, selgitas tunnistaja, et kui ta ei eksi, siis oligi see peale eelmist kohtuistungit, tähendab ta nägi siis viimast ja ei tundnud teda ära.

Tunnistaja K– E K andis Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 14.11.2007.a. toimunud kohtuistungil läbiviidud kaugülekuulamise käigus ütlusi selle kohta, et tema on Märt Ringmaad näinud 5 korda, Märt Ringmaa käis ikka vahel ta poja juures. Märt Ringmaa jättis talle väga hea mulje, viimane oli intelligentne, soliidne, ta tõesti ei oska ütelda, ta ei teagi, kus Märt Ringmaa

30 elas, ta ei tea mitte midagi. Kohtuliku menetluse käigus vastas tunnistaja K– E K kohtu poolt küsitud, riigiprokuröri esitatud küsimustele, et tema abikaasa OOnägi Märt Ringmaad sama palju kui tema, võib-olla isegi vähem, teda ei polnud vahel kodus. Tunnistaja lapselaps A K, keerutas selle supi kokku, viimane on igavEpätt, ta on nii palju varastanud, ta on nii palju teda osatanud, viimane on isa peale laimu rääkinud, AKtuli vanglast välja ja helistas ja tema ütles, et „kuule, mis asja sa teed, ma pole midagi teinud, ma kaeban selle prokuröri kohtusse, kaeban ajalehed kohtusse“.

Tunnistaja K– E K kinnitas, et tema abikaasa OOja Märt Ringmaa olid kohtunud mõned korrad. Omavahel läbisaamise kohta selgitas tunnistaja, et nad istusid kõik koos, rääkisid juttu, istusid, rääkisid juttu. Sõbralikult, ei olnud seal kaklust, ta oli lihtsalt liiga intelligentne, et kakelda.

Kohtu poolt esitatud küsimusele, kas ta majahoovis - Valgevase 16 hoovis oli midagi maha kaevatud, maetud, märkis tunnistaja, et ta naerab selle peale, selgitades, et sõjaaegu mees oli 12- aastane, no poisikestega koos, ega tema ei tea, viimane niisugune, et rääkis ja ta veel kiitis teda, tema ütles täpselt, et nii lollid, ah lastevembud. Olid siis mingisugused padrunid, need on ammu aegunud, uurija Kaasik käis siin kontrollimas, siin käidi politseiga kontrollimas.

Küsimusele, kas ta abikaasa ütles talle, mis asjad need on, mis seal maha olid maetud, selgitas tunnistaja K– E K, et need olid pisikesed, ta ise nägi ka, abikaasa hakkas seda aeda kaevama, pisikesed mustad junnid tulid välja, viimane ütles, et jah poistega, et siis võib-olla kuskil seal laiali vedelesid ja nemad tõid omale aeda ja siis nad mAid maha ja ütles, et hakkas kaevama ja siis ütles, et näed, kus me lolli vembud on, siin käis koer, siis nad käisid selle aparaadiga, mitte midagi, see oli selle poisi keerutus.

Küsimusele, kas ta abikaasa OOsoovis Märt Ringmaa käest midagi osta vastas tunnistaja, et Ooli niisugune, et tema ütles, et tema tahab omale revolvrit saada ja tema – KE K ütles, et sina ei tohi seda omale saada, sellepärast, et sina oled nii närviline, et sa lased teise inimese valuga tedagi maha, nojah võibolla ta Märdile jah rääkis, et küll ta – OOtahaks omale saada, aga mingisugust ostmist, mingisugust kauplemist seal ei olnud.

Kohtuliku menetluse käigus vastas tunnistaja K– E K kohtu poolt küsitud, kaitsja U. Simon esitatud küsimustele, et AKon talt nii palju varastanud, et ei oska nimetadagi, märkides, et üks asi peab olema seal Es arhiivis alles, selgitades, et nad olid maal suvel puhkusel - abikaasa ja ta poeg, selle poisi isa ja tulid tagasi, neil oli sisse murtud 16 000.- eest viidi ära ja tema – K- E K ei julgenud prokurörile ütelda, et see oli ta lapselaps ja niimoodi viimane jäi ja kadus see asi ära, aga AKon talt varastanud ära laulatussõrmused, raha, tolmuimeja, ta ei saa nii palju rääkidagi, kui palju see poiss on varastanud. Märdilt varastas ju selle kalli maali ka ära ja sellepärast AKkannab viha, seda sellepärast, et Märt Ringmaa ütles, et ta veel näitab sellele poisile, et kas ükskord saab poisist inimene.

Küsimusele, millesse suri JK, vastas tunnistaja, et JKleiti tänavalt, ta oli vähihaige. Politsei ütles, et süda, aga millesse tegelikult suri, seda ta tõesti ei tea. Milliseid ravimeid JKtarvitas, seda ta küll ei tea, ega JKväga palju ravimeid üldse ei kasutanud, viimasel ajal JKei töötanud, tema oli rohkem tunnistaja ülevalpidaja, aitas teda siin, aga elas üleval teisel korrusel, mitte ei elanud nendega koos.

Tunnistaja kinnitas, et JKl oli süda haige, tal oli enne infarkt. Kas JKtarvitas südamerohtusid, seda ta ei oska ütelda, võib-olla tõesti, ta ei mäleta ju ka enam. Eks siis midagi ikka tarvitas, sellepärast JKoli ju noor, kui tal see esimEinfarkt oli, viimane kukkus ju tänaval kokku.

31

Tunnistaja IGV andis Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 15.06.2007.a. toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tema Märt Ringmaad ta ei tunne.

Kaitsja U. Simon ´i poolt esmasküsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja IGVütlusi selle kohta, et ta tunneb Jja A Kt, selgitades, et Jkunagi remontis tema Žigulit ja tuttava kaudu sai ta viimast tundma, A aga on tema poeg ning käis oma isaga vahel kaasas, tunneb ta neid 2000.a., võib-olla 1999.a. või sinna kanti.

JKja tema omavaheliste suhete kohta selgitas tunnistaja IGV, et ega nad eriti läbi ei käinud, ei olnud nagu vajadust. Tunnistaja kinnitas kaitsjale, et JKtal otseselt lõhkeainet ei küsinud, selgitades, et see eelmine kord oli nii, et uurija pani sõnad selliselt, aga päris nii see ei olnud. JKkuidagi küsis, aga otseselt sellist juttu ei olnud. Uurija siis lõpuks ütles, et paneme nii, et neid ei ole tarvis, et need ütlused on niikuinii ainult tal tarvis.

Kaitsja U. Simon esitatud küsimusele, mis tasandil neil juttu lõhkeainest oli, kui viimane otseselt ei küsinud, selgitas tunnistaja IGV, et see on nii ammu, et niimoodi täpselt ei oskagi mäletada, aga tema JKlõhkeainet muretsenud, andnud, müünud ei ole. JK ta detonaatoreid müünud ei ole.

Kaitsja paludes tunnistajal iseloomustada A Kt, märkis viimane, et AKon valetaja, eriti ei tea ta midagi, aga kui võimalik varastab ja ükspuha, kelle tagant. Tal oli kunagi mingi asi, mis läks kaduma, aga pärast Jtõi tagasi ja vabandas, aga ta ei mäleta mis seal oli, mingi tööriist garaažist kadus korraks ära, sest teisi tal ei käinud. Kas ta isa tagant on midagi varastatud, seda ta ei oska öelda.

Tunnistaja selgitas, et tema elabki Jja A K ühes külas, umbes 2-3 km vahet. Samuti kinnitas tunnistaja kaitsjale, et JKon talt raha laenanud, AKon küsinud, aga ta teadis, et viimane on selline, et kui laenad ei anna kunagi tagasi. AKon talle kunagi müüa pakkunud varastatud telefone, tema teada üht autot, see oli ka kuskil pihta pandud, aga ostnud ta talt ei ole. Tema arust sõitis AKka JKautoga, kas viimane oma ise autoga avarii teinud on, seda ta ei tea.

Riigiprokurör M. Kurm poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja IGV ütlusi selle kohta, et JKga oli juttu sellest, et kopratammid on vaja hävitada, aga uurija pani siis, et on vaja lõhata, aga nii see otseselt ei olnud, uurija ütles, et need ütlused jäävad ainult temale enda tarbeks, et neid ei ole kohtus üldse vaja, et võime siia need ütlused julgelt panna.

Riigiprokuröri taotletud, kaitsja nõusolekul ja kohtu avaldatud (I kd. tl. 138-142) tunnistaja Ivo Gabriel Väli eeluurimisel kahtlustatavana antud ja protokollitud ütluste kohta ja nimelt „JKkohta võin öelda niipalju, et sel ajal, kui ta minu autot remontis, küsis ta minu ühel päeval käest lõhkeainet. Lõhkeainet küsis Jminu käest kopratammide õhkulaskmiseks. Kas tema elukoha läheduses oli kopratamme või mitte, ma ei oska öelda. Minu elukoha läheduses kopratamme ei ole. Miks JKjust minu poole pöördus lõhkeaine ostmise sooviga, ma ei oska seletada. Ta küsis minult üksnes lõhkeainet, täpsustamata, millist liiki lõhkeainet tal vaja läheb. Minul ei ole mitte midagi kunagi olnud ei lõhkeainet ega deotnaatoreid. Jutuajamine lõhkeaine teemal jäi minule meelde sellepärast, et jutt oli kopratammidest, mida vaja õhku lasta, sest ei minu ega ka Jaagu elukoha läheduses ma ei teadnud kobraste elukohti. Jelas minu elukohast ca 3-4 kilomeetrit eemal metsa sees“, selgitas tunnistaja, et K rääkis, et vaja on hävitada kopratamme, hävitada ära, aga niimoodi see asi ei olnud, et mingit lõhkeainet, uurija pani ise need sõnad niimoodi paika. Temal on vaja enda jaoks neid, et see ei lähe kohtusse ega tähenda mitte midagi. Kuna ta oli esimest korda kinni, siis oli ta pinges, ei pannud tähele, mis sinna kirja sai. Tema juures tehti ka

32 läbiotsimine ja politsei leidis 4 relva ja laskemoona, palju laskemoona oli, seda ta öelda ei oska, ta ei lugenud neid, need ei olnud otseselt tema omad, aga oli umbes üle 100.

Riigiprokuröri poolt esitatud küsimusele, kas JKrääkis millegi lõhkamisest või õhkamisest vastas tunnistaja kohtus, et viimane rääkis rohkem hävitamisest, et on vaja kopratammid hävitada ära.

Tunnistaja IGVmärkis, et see äri mille juht ta on tegeleb metsa väljaveoga, planeerimistööd, kaevetöödega, selgitades, et sai muretsetud üks kopp, et kui on vaja trasse kaevata, kanalisAioone teha, mahuteid maa sisse panna, autot laadida.

Süüdistatav Märt Ringmaa kohtuliku uurimise käigus tunnistaja IGVle küsimusi esitada ei soovinud.

Tunnistaja KRpoolt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 23.08.2007.a. toimunud kohtuistungil antud ütlusi selle kohta, et süüdistatav Märt Ringmaa on tema jaoks lahutatud abikaasa, laste isa, abielu on lahutatud vist alates 1977.a., käesoleval ajal nende omavahelised suhted – ta ei oska öelda, igal juhul viimane aitas teda, õigemini aitas oma lapsi sellega, et organiseeris oma tütre lapsega sinna Sütiste tee korterisse, Raasiku maja jäi pojale, vihavaenu teatud mõttes ta vastu on, samas ei saa öelda, et ta ikka vihane on, kohtule saab rääkida tõtt.

Kaitsja U. Simon esmasel küsitlusel esitatud küsimustele, andis tunnistaja KRütlusi selle kohta, et praegu tema päris Raasikul ei ela, vaid Sütistes, selgitades, et suvel on ta Raasikul vahest 2 nädalat korraga ka. Tema teadis, et Märt Ringmaa käis peale nende lahutust tööl nii viimane talle ütles, viimasel oli mingisugune Vilniuse kontor. Kellena töötas, ta ei tea, mingi elektri või automaatikaseadmete ülesseadistajate ülemus või – täpselt ta ei tea, juttu oli, aga ega tema – KRei mäleta seda. Siis töötas ta kunagi veel Maratis, siis kui nad abiellusid, siis oli Maratis ja veel töötas mingis firmas Orpus või Arpus, väimehe käest ta küsis ja väimees ütles, et see on see firma, kus Märt töötas ja töötas K Jja K Jaagu poeg ka, kes olevat varguse pärast sealt minema löödud - seda rääkis väimees.

JKoli tema – KR õe abikaasa. JK elas algul Õismäel ja sealt läksid Kiiule, viimane oli seal katlamaja juhataja, kui ta ei eksi, Märt võib-olla teab paremini ja sealt siis, kui tuli Eesti valitsus, siis läks JKema juurde, tähendab oma ämma juurde koos Maiega. J Raasikul elanud ei ole, aga on seal käinud, ta tassis sinna oma auto osi ja eriti peale seda, kui ta oli sunnitud sellele M Reiskale müüma oma korteri ära, siis oli vaja ruttu teha puhtaks, siis ta tassis sinna igasugu asju, autoosi ja muud träni, täpsemalt tunnistaja ei vaadanud.

A K’it teab ta teda väiksest saadik, siis oli ta niisugune tore poiss, aga kuskil 7-s klassis jäi ta toppama, siis ta hakkas kurameerima ühe tüdrukuga, sellega oli tal laps. A on valetaja, varastaja väljapressija, tunnistaja ei teagi teist niisugust inimest, kuid kahjuks on ta tema sugulane ja paha on rääkida inimesest halvasti. Ta võib tuua sadu näiteid, kus A on petnud ja varastanud ja isegi oma isa tagant ning kunagi on teinud nii palju pahandusi oma isale. A pärast oli isa sunnitud ära müüma Õismäe korter, ühetoalise. Siis oli J kuigi palju raha ja AK ütles, et ostame endale Haljalast auto ja viis isa sinna auto juurde, näitas, et näed tuttuus auto, peaaegu et 12 000-ga müüb maha, tunnistaja ei tea miks Jusaldas poja kätte raha, AK läks seda „auto omanikku“ otsima ja kadus ära koos rahaga majade taha ja sõitis hoopis linna. Sama tegi A ka Kuusalus, kui võttis inimestelt raha ja läks ostma salaviina, et odavalt saab ja kadus selle rahaga minema. Ise tunnistaja seletab seda asja sellega, et isa ja ema jõid, lapsele üldse tähelepAei pööratud, õde muidugi alati hirmsasti kaitses seda Ai ja ütles, et õpetajad on kõik halvad, ei oska õpetada, isa õpetas tund aega ja poisil oli kõik selge ja läks vastama ja vastas ära oma puudujäägid, aga miks JKsiis edasi ei

33 õpetanud, laskis poisil lihtsalt logeleda ja kurameerida nii noorelt ja lõpuks siis laps ka, ja see jäeti maha ja nüüd on tal teine laps ka, kes on maha jäetud. Siis kirjutas AKemale, kuidas ta on jumalatallekeseks muutunud, nüüd hiljuti oli sõitnud Haljalast Vihulasse ja seal olid ka nende sugulased, kes kuulsid pealt, kuidas AKainult prassis seal, rääkis kõva häälega, kuidas viimane oli pidu pidanud ja, kuidas jälle oli vaja pidu pidada ja muidugi inetult, kuidas viimane eitedega tema sõnade järgi oli siis joonud ja, mis ta teinud oli ja noh igasugust inetut juttu rääkis ainult terve selle tee 14 km, nii et mingit jumalatallekest A Kst ei ole olnud kunagi, see on kõik vale ja valesid on nii palju. Siis müüs AK ära oma isa püssi - jahipüssi müüs ära, tema – KRei tea, kas see oli isa või isa sõbra oma, aga õnneks oli see tuttav inimene, see sai tagasi, Jsai selle tagasi. Neid valesid oli nii palju, isegi need majad müüdi või korterid müüdi AKpärast, et muidu oleks viimane vist varguste ja petmiste pärast maha löödud. Nüüd praegu, kui AKtuli tagasi sinna Vihulase, siis sugulased lukustavad uksi ja kardavad, et tuleb viimaks sisse ja varastab, nüüd on täiesti põhja läinud pätt. Andke andkeks, et ta seda oma sugulase kohta räägib, nii ei tohiks rääkida, aga nii ta on. Viimati osteti veel sinna lähedale, hästi ilus koht oli, Võsu mnt ääres Alguse talu, 5 hektarit maad oli, jäi ainult vormistamata ja kui AKhakkas oma seltskonnaga seal mööbeldama ja ümberringi hakati varastama, siis need müüjad ütlesid kauba üles ja andsid raha tagasi Mja Jaagule, mis joodi õige ruttu ka maha.

Kaitsja U. Simon esitatud küsimusele, kas mõni Ai kiri on sattunud ta kätte, vastas tunnistaja KR, et jah on küll, selgitades, et tähendab, seal, kus M elas, tema – KR isa majas, nad käisid seal ja need kirjad vedelesid tal igal pool ja ega ta ei pane purjus peaga tähelegi, kuhu ta need viskab, need olid selles majas ja tema – KRvennapoeg võttis need ära sellepärast.

Vennapoja nimeks on Andres Sandberg ja viimane luges sealt välja, et AKpüüdis M selgeks teha, et kui sa räägid täpselt nii nagu tema, siis on nad majanduslikult eluaeg kindlustatud, et emal ei tarvitse muud teha, kui ainult tunnistada seda, mis poeg ütleb, kirjas ta kirjutas ka, mida M peab siis ütlema, et viimane pidi kinnitama, et Märt olevat mingisuguseid, lõhkeaineid teinud. See kiri oli saadetud A’i poolt eeluurimise ajal vanglast, oli adresseeritud MK.

Tunnistaja KRkinnitas, et tema on ostnud nii ilutaimi kui ka puid, selgitades, et ta ostab koguaeg, et nad said täitsa tühja maa ja nüüd on see puid täis. Samuti kinnitas tunnistajaja, et ta on ostnud nii leinakaske kui ka madalkirssi, selgitades, et tal on väga tore õemees. Enne seda, kui õemees suri, oli ta seal kuu aega ja viimane oli tõesti niisugune hästi tore mees, kodu korras ja talle – KR ta meeldis.

Õemehe nimi oli HG ja ta sai H ja oma õega väga hästi läbi. Tunnistaja selgitas kaitsjale, et ta tahtis kinkida viimasele leinakase, tähendab mälestuseks ja ta rääkisin seda juba siis, kui oli matusepäev ja ta rääkis Märdile korduvalt, et nad viiks selle leinakase ja kuna ta eelmisel kohtuistungil rääkis ka sellest, siis tal on nüüd täpselt meeles, et nad viisid 09. septembril siis Kostale H mälestuseks, H maeti Vihula vald Kosta külla, 8-ndal 2005.a. nad ostsid selle Linnu tee aiandist. See kuupäev on tal meeles sellepärast nii hästi, et 6-ndal tema – KR sõitis kunstiringi, ta ise ei liikunud, Märt viis ta sinna. Tunnistajal on imelik öelda, et ta kasutas seda võimalust ära ja palus, et Märt tuleks sinna, viiks ta sinna kunstiringi ja tooks ta tagasi, sellepärast et praegu on perroonid niisugused, et tema oma jalaga ei oleks rongi pealt astunud perrooni peale. 6-ndal oli see kunstiring ja peale seda nad kohe ostsid leinakase. Nad käisid juba enne üks päev kaske otsimas Pirita kandis, leinakaske seal ei olnud ja, siis nad käisid 8-ndal Nõmme teel ja said sealt ka madalkirsi ja kui ta ei eksi siis ostis ta veel vist ühe roosi. Siis käisid nad oma laste juures, läksid õhtuks koju, sai selle kirsi maha istutatud ja hommikul sõitsid kasega Vihulasse.

34 Kas 6. septembril, kui Märt teda viis ja tõi kunstiringist, siis jah õhtul ta üksinda kodus ei olnud, nad koos sõitsid sinna, Märt Ringmaa jäi sinna, seepärast, et nad pidid otsima seda kaske, viimasel ei olnud enne aega ja siis sellel kuupäeval oli nõus minema kaske ära viima. Ära viisid nad selle 9ndal, aga enne seda alates 6nda õhtust oli Märt Raasikul. Ja tegelikult oli Märt 10-ndani, sellepärast, et 9-nda õhtul sõitsid nad Moele seda korterit veel vaatama ja nad olid öösel seal, seepärast et nad sõitsid nii hilja Kostalt ära ja siis Märt Ringmaa viis ta Raasikule ja siis tema – KRteada sõitis ära.

KR kinnitas, et kartis Raasikul üksi elada ja sellepärast ta ostis Moe korteri, see on korruselamu ja seal ta ei karda, selgitades, et kui oleks keegi seal, kellel tõesti ei ole elamiskohta ja on aus inimene, ta hea meelega võtaks enda kõrvale, aga üksi ta pelgab, ta ei tea, kas teised naised pelgaks üksi kuskil elada. NatukEon see nagu varjatud koht ka ja samas on vAinimesi ümberringi röövitud ja nende naabruses elab ka praegu üks mees, kes oli vangis ja tuli tagasi ja läks röövima ühte vana inimest ja nüüd läks viimane uuesti vangi ja nüüd on ta jälle seal, seepärast tunnistaja kartis.

2004-2006 sügistalvisel perioodil viibis tunnistaja ka Raasikul, sellepärast ta aitas seal ühte poissi ja need naabrid aitasid tal puid ja vett tuua, aga mitte pidevalt, ta leiab ennast Sütiste teel ka nagu tüliks, aga ta pole lihtsalt jõudnud nii kaugele, et oleks selle Moe korteri ära lõplikult remontinud, et saaks sinna elama asuda. Raasiku maja on puuküttega, aga Moes on keskküttega, see on talle parem, aga kõige tähtsam on see, et ta ei julge üksi olla. Kui ta on olnud seal Raasiku majas sügistalvisel perioodil, siis et tuba soe oleks, tuleks seda maja kütta iga päev. Kui ta oli seal hästi külmal ajal, siis ta küttis hommikul pliiti ja õhtul ahju ja ega seal ikka hästi soe ei olnud. Neid küttekoldeid tuleb ametlikult tuhast puhastada muidugi tihti, aga siis, kui nad sinna läksid, tähendab nad käisid tädiga kui viimane elas seal harva, siis püüdis ta puhastada, aga ilmselt ta puhastas väga halvasti, aga nüüd käis sealt kõrvalt üks Iigo, kes puhastas ülemöödunud talvel korralikult ära, korstna puhastas möödunud suvel. Pliidi alt või ahjust võtab ta tuhka välja koguaeg, kui tihti, kui ta kütab rohkem, siis võtab 3 päeva tagant, sest resti all on nii väike ruum, et sealt ei saagi muidu, kui peab tihti võtma. Tuha viib ta kompostihunnikusse ja siis nende luuviljaliste alla on ta ka pannud.

Tunnistaja kinnitas, et esimEläbiotsimine oli Raasikul 11.novembril, kuid see ei olnud ainus kord, kolm korda käidi.

Esimesel korral viidi niimoodi asju minema, et tema ei tea, mis sealt ära viidi. Ka teistel kordadel ei tea, mis võeti, aga esimEkord viidi kõik ta väetised ära ja ta ei tea üldse, mida ära viidi ja teine kord, kui käidi, siis oli niimoodi, et ta oleks tahtnud ka näha, mida ära viiakse ja kust kohast. Kui politseinikud hakkasid välja minema, oli ajakirjandus seal sees kohe ja hakkas tunnistajaga rääkima ja ta ei saanudki näha, mida nad otsisid ja kust, ning siis kui Õhtulehe inimesed läksid minema, oli kohe Üllar Luubi jalg köögi ukse vahel ja tal ei lastudki minna vaatama, mis sealt üldse ära võeti, nii et ta ei tea siiamaani, mis on ära võetud. Aga väetiseid ei ole enam kuskil ja hiire-roti mürk viidi ka minema ja pesupulber, see kapp, kust olid tema enda ja veel tädi ostetud väetised, seal polnud enam mitte midagi, nii et tehti talle teEja tehti see koht tühjaks. Seal oli igasuguseid väetiseid segaväetisi ja noh nagu vanasti müüdi, fosforväetis eraldi, kaaliumväetis eraldi, siis nad segasid, tähendab tema segas neid väetisi, ta vaatas raamatust, mis ühele teisele on vaja anda ja siis valas, aga kõrvetas ühed asjad ära ka.

Kust ja kuidas võeti maja küttekolletest tuhaproovid, seda ta nägi, et võeti kuskilt pliidi alt mingisuguse vatitükiga, aga ta ei tea, ta oli seal 100 korda juba kütnud. No võeti sealt, kuhu puud

35 pannakse, seal ta põletas, ta ei tea, ta oli siis täitsa šokis, kui seal tuldi nende automaatidega ja ta ringi piirati.

Kaitsja esitatud küsimusele, kas ta on kunagi ahjus või pliidi all põletanud olmesodi, näiteks mingid mahlapakid, vorstikiled, plastmasspudelid, selgitas tunnistaja, et plastmasspudeleid nagu ei lubatud, aga siis ta seda rääkiski, et läks segi ja põletas ära niisuguseid asju, mida poleks võibolla tohtinudki põletada. Psühhiaater ütles talle ka, et see oli nagu reageering sellele šokile, ta põletas ära Märdi pangakaardi ja raamatuid ja ta ei tea, mis sodi, kõik mis viimase asjad olid, neid põletas tema – KRseal tal ära, tal polnudki õieti asju seal tegelikult.

Kuuris ja keldris toimus ka läbiotsimine, nende läbiotsimiste juures ta ei olnud, aga ta oleks tahtnud teada, mida nad kaasa viisid. Kui need tegid selle konku tühjaks, mis tal köögis on, siis oli terve see köök paberist kotte täis, mis seal oli, tunnistajal pole aimu, ainult pärast leidis ta, et kõik väetised ja rotimürgid ja need vanast ajast olid veel mingisugused pesupleegitajad või ta ei tea – valgendajad - kõik oli ära viidud, seal polnudki midagi. Läbiotsimise puhul talle tunnistajaid või manukaid ei tutvustatud. Samuti ei näidatud ega tutvustatud talle nimekirja, mis on ära võetud. Kui võeti proove autost, seda ta ei näinud, siis olidki need ajakirjanikud, kes tulid koos nende uurijatega sinna, nad ei lasknud teda sinna.

Kaitsja esitatud küsimusele, kas Märdil oli vanadest tööaegadest Raasikule jäänud töövahendeid, selgitas tunnistaja et seal Raasikul polnud Märdil tema teada mitte midagi, seal olid vanast ajast jäänud teiste omi, tähendab selle eelmise perekonna omi vist. No labidaid ta ei tea, aga Jtõi sinna küll asju, esimest korda siis, kui pidi müüma poisi pahategude pärast Kiiu korteri M Reiskale. Reiska tahtis sisse sinna kolida ja Jtõi millegi pärast asjad Raasikule, tunnistaja ei vaadanud, mida Jtõi aga igal juhul autoosi seal oli. Pärast kadusid sealt kõik ära.

Kaitsja esitatud küsimusele, et kui Märt töötas elektrikuna, kas siis temast ei jäänud sinna mingeid juhtmeid, lüliteid, elektriasju, mõõteriistu selgitas tunnistaja KR , et kui ta tahtis sealt ära kolida, korterit puhtamaks teha oma tütrele, siis tõid nad mitmel korral ära ja neil oli juba Sütiste teel igasuguseid elektrijuhtmeid ja asju, see oli juba väga vanast ajast ja osa oli seal riidekapis, ta tegi tütrele riidekapi puhtaks ja nad panid need kõik banaanikasti ja siis, kui tal poeg oli väike, ta mäletab, et ostis Tehnika või Luise tänaval olevast poest niisuguseid peenikesi mitmevärvilisi elektrijuhtmeid, need olid odavad, aga need juhtmed olid hästi sassis, sellepärast need siis müüdi, siis ta ostis sealt talle paar raadiot, tähendab nendest sai kokku panna raadio ja poiss oli siis, ta ei tea, viimane oli üle 10-ne, kas oli siis 13 või 14 ja ta mõtles, et paras aeg teha ja siis nendest see kord tehti nendest peenikestest juhtmetest tehti järjehoidjaid ja tehti vöösid punumistehnikas ja tema – KRkasutas neid ka, aga kui ta püüdis tühjendada seda korterit tütre huvides, siis ta võttis kõik need asjad, pani kasti ja viis ka Raasikule ja ei mõelnud tookord üldse, kas neid on vaja või ei ole, nagu vanad inimesed ikka, ei raAi midagi ära visata, praegu käib see hoopis teistmoodi, et ostetakse ja kui on vanad, siis visatakse minema, aga seekord hoiti kõik alles ja tema on kasvanud sellel ajal, kui oli väga kitsas ja midagi ei olnud.

Ka Moel toimus läbiotsimine, aga seal juures ta ei viibinud, selgitades, et Moel oli ta küll, aga ta istust laua taga või algul hoidis koera kinni. Kohapeal ta oli jah, aga ega ta ei näinud, mis asjad nad võtsid. Sellepärast, et ta istus köögilaua taga, algul oli kasvuhoone juures ja hoidis oma koera kinni, tal oli seal külm ja ta palus, et nad läheksid tooksid talle majast mantli, ta juhatas, et see on tagatoas, et tooge talle mantel, seda nad ei toonud ja ta külmetas seal ja siis lõpuks öeldi niimoodi, tema seda ei näinud, aga öeldi, et koer on käinud toas, et nüüd võib minna ja, siis sai ta tuppa, toas oli siis natukEsoojem. Ta ei tea, ta ei mäleta, kas ta pani mantli selga või ei, aga ta istus köögi laua

36 taga, aga nemad olid seal kahes järgmises toas, aga selleks ajaks, kui tema sinna tuppa sai, oli juba see konku vist tühjaks tehtud, need olid paberikottides.

Kaitsja esitatud küsimusele, kas peale läbiotsimisi on ta alla kirjutanud mingisugustele dokumentidele, mis talle anti, selgitas tunnistaja KR, et ta ei mäleta seda, aga ta kirjutas alla sellele, kui teist korda käidi, selgitades, et seal oli niimoodi kirjutatud, et mingi piimapleki viisid ära - seal oli hästi vähe asju - seal oli piimaplekk, ta ei tea, seal olid mingisugused padrunid, mis olid puuvirna taga. See virn oli juba ammu enne Orvi tädi seal, seda nad siis puistasid või noh palusid talt, et kas nad võivad selle virna ümber tõsta, selle nad tõstsid ümber, tagumisse ruumi nad üldse ei läinud, sellepärast, et väimees oli vahepeal selle tagumise ruumi vineeriga kinni löönud, nad ei hakanud seda avama ja miski üks asi oli veel, aga ta ei mäleta, sinna ta ka küll kirjutas ja, , tema – KR ei tea, siis viimane kartis nagu selle peale, „et, kas Te tahate, ma toon Teile näha seda“, tema – KR ütles, et ei ole tarvis, oleks pidanud. Aga ta ei näinud midagi, kus nad võtsid või, mis nad võtsid.

Tunnistaja KR selgitas, et ta ei kujuta ette, kui elektrik on majas, et midagi seal ei ole, aga Märt ei toonud sinna mingit elektri - neid peenikesi juhtmeid, tema - KRtõi küll niisuguseid juhtmeid, ta ei tea, kas kolme soonega. Üks juhe oli niisugune, et kumm oli ümber, niisugune juhe, mida võib panna, ta vähemalt ütles, et võib panna seina peale, sellepärast, et seal osa neid pistikupesi olid lahtised.

Tunnistaja KR vastas süüdistatava Märt Ringmaa poolt esitatud küsimustele, et viimase auto ukselukud olid katki ja Jparandas ära.

Kohtu esitatud küsimusele, millal see parandamine oli, millal nad katki olid, selgitas tunnistaja KR, et no tema ei mäleta, kas ta käis enne seda teist kordset, ei peale seda, nemad siis, kui need asjad sealt kuuri alt tõsteti kõik laiali õue, muist pandi tagasi, aga osa jäid laiali õue ja siis püüdsid nad need asjad sinna kuuri alla tagasi panna ja, siis viimane võttis autost ära aku, et seda autot ei saa kuskile teisaldada ja sisse ta sai niisama, aga lõpuks, ta ei tea, kuidas viimane pani selle ukse kuidagi kinni ja siis, kui poeg tuli sinna - siis, poeg võttis veel ühe asja ära jagaja või mis ta on, niisugune tema – KRei tea silindrikujuline mingisugune metallist üks nii kõrge, selle võttis ka ära, et see pidi olema igal autol isesugune ja see auto seisab sinnamaani niimoodi, nii et sealt võib ekspertiisi uuesti teha, seepärast seal pole sees keegi käinud.

Riigiprokurör Margus Kurm esmasel küsitlusel esitatud küsimustele, andis tunnistaja KRütlusi selle kohta, et tema kirjutas jah siis alla mingitele dokumentidele, kui oli teine läbiotsimine ning ta ei mäleta, et talle oleks esimEkord neid nimekirju tutvustatud ja et ta oleks alla kirjutanud, selgitades, et ta oli šokis, ta võis millelegi alla kirjutada, siis nad võisid kirjutada, et näiteks 20 kotti on, aga mis seal sees on, seda ta ei teadnud, ta kirjutas ning ta viidi siis sinna politseijaoskonda või Toompeale ja seal kirjutas ta ka ühele paberile alla.

Riigiprokuröri poolt taotletud ja kohtu poolt tunnistaja KR’le näidatud XV kd. tl. 2-l3 asuvaid läbiotsimisprotokolle ja määruseid, selgitas KRkohtule, et need allkirjad on küll natuke tema allkirjade moodi, märkides, et ta oli siis nii šokis, et ta ei lugenudki neid.

Tunnistaja KRselgitas riigiprokurörile, et ta põletas mitte Märdi raamatuid, aga ta põletas neid igasuguseid reklaamajakirju, siis põletas ta selle Märdi telefonikaardi ja, pangakaardi, miks ta telefonikaardi ja pangakaardi põletas, seda ta ei oska isegi öelda, pärast kahetses.

37 Riigiprokuröri esitatud küsimusele, kas ta mäletab mingeid asju, mida ta veel peale pangakaardi, telefonikaardi põletas, selgitas tunnistaja KR, et Märdi asju seal ei olnudki, ta ei tea, võib olla oli mõni elektrimõõteriist, märkides, et seal oli niimoodi, et toas oli igasuguseid elektriasju, millest ta hästi ei jaga ja ta tahtis seda tuba korda teha, ta pani ja palus tal viia see lakka, seepärast lakka ta ise ei pääsenud oma jalgadega ega pääse ka praegu. Talle – KR ei meenu, ta põletas neid ajakirju ja, seal polnud midagi niisugust.

Tunnistaja KR kinnitas riigiprokurörile, et ta nüüd tunneb HL, selgitades, et ennem oli niimoodi, viimane oli siis, kui oli eelmine kohus halli peaga vanamees, aga siis HLkutsus ta millegi pärast sinna Lea sauna, seepärast et Raasikul sauna ei ole. Viimane kutsus niimoodi kolmel korral ja ta käis seal saunas, ilmselt Märt ei tahtnud linna teda viia ja eks viimane siis tundis, et kui inimEon ikka kuu aega koha peal ja ainult kausi peal peseb, et siis on vaja ikka vahepeal pesta ka, siis viis sinna sauna, viimasel oli mingi saun.

Tunnistaja KRkinnitas, et kui ta seal saunas käis, siis ta ei teadnud, et see mees on HL. Et see mees on HLseda ütles talle uurija. Seega enne, kui Märt Ringmaa vahistati, ta ei teadnud HL, ta teadis, et viimane on Venemaal. VA’i tema – KRtunneb.

Riigiprokuröri Margus Kurm esitatud küsimusele, kas ta ennem, kui Märt Ringmaa vahistati, suhtles ka VAiga, helistas talle vastas tunnistaja KRei, nad suhtlesid siis, kui Märt Ringmaa oli esimest korda kinni. Märkides kohtule, et esimest korda 80ndal aastal.

Tunnistaja KRselgitas riigiprokurörile, et ajavahemikus 2000-2005 november, kui Märt Ringmaa vahistati, kas sellel ajavahemikul ta VA’iga ei suhelnud - V tuli siis ise 81.aastal. Samuti märkis tunnistaja KR, et, kui Märt 6-l tema juurde tuli ja oli 10ni, siis selle aja jooksul viimane kuskil kordagi ära ei käinud. Seda mäletab ta täiesti kindlasti.

Seda ta mäletab, see oli hiljuti, talle tuletati seda meelde ja küsiti, siis jäi see tal meelde, siis küsisid tunnistajad ka, muidu võib-olla poleks praegu küll meelde tulnud. Selgitades riigiprokurörile, et siis, kui ta käis seal teist korda 18 –l, siis küsis või see võis olla veel hiljem, siis, kui nad käisid Moel, kaks uurijat oli, kellega nad käisid Moel, Moel tehti ka läbiotsimine ja, siis küsiti tema käest, selles on ta kindel. A ei, ta valetab, seda ta valetab, tema arvates ei küsinudki nemad, seda küsiti hoopis kohtus, seda ta vist jah valetab, sellepärast et vist ei küsitud, seda küsis hoopis kohus.

Aga sellel perioodil 6-st kuni 9-nda septembrini 2005. aastal kinnitas tunnistaja KR, et oli koguaeg Märt Ringmaaga koos. Ta ei anna pead, aga tema arvates ei küsinud nemad, küsis kohus ta käest, aga kohus ei küsinud, kus Märt Ringmaa öösel oli, kohus küsis ainult seda kase viimist ja kuulati ära ta õde ja õetütred ja nemad kinnitasid seda, aga kui nad õhtu hilja panid seda kirssi maha ja öösel viimane ära käia ei saa, kuna siis ta ju kuuleks seda. Märt Ringmaa läks 10-l, viimane aitas tal mahla teha.

Neli päeva ja kolm ööd, selle aja jooksul viimane ära ei käinud nad olid Raasikul, selles on ta täiesti kindel, sellepärast, et viimane aitas tal mahla teha ning ta pidi mahla viima oma elukaaslasele ka, või tema – KRei tea, elas viimane üksi, ta ütles, talle, sageli, et elab üksi.

Tunnistaja KRkinnitas riigiprokurörile, et vahel Raasikul juhtub niimoodi, et nad seal Raasikul olles omavahel suhtlevad mobiiltelefoniga. No tema arvates, kui mängisid niisama, ta ei tea, märkides no võib olla, et nad vahest mängisid niimoodi, et üks on õues ja teine on toas ja siis

38 helistasid üksteisele mobiiltelefoniga, ta ei tea, eks nad vahel mürasid ka niisamuti nagu ikka inimesed, aga ta ei mäleta küll.

Riigiprokuröri esitatud küsimusele, kuidas ta seletab seda asjaolu, et Märt Ringmaa on talle helistanud nende kolme päeva jooksul mobiiltelefonile märkis tunnistaja, et no ta ei tea, ei viimane selle kolme päeva jooksul ei saanud helistada kuskilt mujalt, seda ta mäletan kindlasti, et Märt Ringmaa oli seal, kui viimane oleks ära käinud, eks siis ta oleks helistanud, väga võimalik, et Märt Ringmaa helistas seal või tema – KRei tea, neil olid need telefonid kuidagi vahetuses ka sellepärast, et tema telefoni aku oli täitsa tühi, ta ei saanudki peaaegu kasutada seda, Märt Ringmaa andis oma aku talle, ütles et ostab ise uue.

Süüdistatava Märt Ringmaa esitatud küsimusele, kuidas sattusid Arpose tööriided Raasikule, selgitas tunnistaja KR, et need olid mingid katkised püksid ja pluus, seal oli Jaagu oma, need olid viimase asjade hulgas seal, aga pluus pakuti neile tagasi, aga tütar ütles, et visake minema, et mingisugune, ta ei tea, vist tunked või katkine, aga siis oli seal mingi pluus ka juures olnud, seda ta ei teadnudki või ei mäleta õieti, seda pakuti tagasi ja mingisugune kiri on ka, et kätte saanud, aga tütar ei võtnud seda vastu, tema – KR ei pakkunud seda keegi. Tütar ütles, et visake minema, ja midagi vist see plekk ka visati minema või mis nad ära võtsid ja mis nad sealt lakast ära võtsid, seda ta ei tea siiamaani, aga noh tema pani ise toas kõik elektriasjad sinna ja palus Märdil viia üles, et mis need seal toas teevad.

Riigiprokuröri poolt teisesküsitlusel esitatud küsimusele, kas ta praegu kasutab sama telefoni numbrit, mida 2005.a vastas tunnistaja KR, et vahel kasutab, vahel ei kasuta, mis see telefoni number on seda ta peast ei tea, ta ei mäleta ja vaadata ei saa.

Kriminaalasja I köitest uuris kohus järgmisi riigiprokuröri poolt taotletud, kaitsja nõusolekul avaldatud tõendeid:

Eesti Vabariigi Riikliku Politseiameti Kuusalu politseijaoskonna vanemkonstaabel M. Reiska 06.12.1994.a koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli, selle lisaks olevat skeemi ning fototabeleid (I kd tl. 7-12), millest nähtub, et 06.12.1994.a. teostati sündmuskoha vaatlus Kuusalu vallas, Kiiu külas, Harju maakonnas ning seda seoses J. D kuuluval krundil oleva sauna õhkimisega. Sündmuskoha vaatlust teostati päevavalguses kell 13.30-14.15 vahel. Sündmuskoha vaatlusel tuvastati, et Harju mk, Kuusalu vallas, Kiiu külas, Kuusalu poolt mööda Vana – Narva mnt minnes keeras tee enne Kiiu Bensiinijaama A/S TEKTOON-A paremale. Sõites otse 850 meetrit edasi, keeras tee vasakule individuaal elamute poole, paremale poole jäi endine Kuusalu kolhoosi rohujahuveski. Sõites veel edasi 150 meetrit, jäi vasakut kätt kodanik Josif T ’i individuaalehitus krunt, kus asus viimase pooleliolev ehitus – maja koos kõrvalhoonetega – laut, garaaž ja saun. Rohujahuveskipoolne sauna sein, õigemini Kiiu alevikupoolne nurk oli tugevasti vigastatud. Tegemist võis olla mingisuguse (tugevatoimelise) lõhkelaenguga. Samuti olid purunenud kõik sauna aknad ümber hoone. Tugevad vigastused olid ka kanalisAiooni truubil, mis asus kohas, kus oli kõige suuremad vigastused sauna seinas – seinas oli auk 0.5 meetrit x 0,5 m. Teostatud vaatluse käigus kasutati mõõtetehnikat, sündmuskohta fotografeeriti, koostati joonis ja kasutati EV Päästeameti töötajate abi lõhkeaine kindlakstegemiseks. Sündmuskohalt midagi kaasa ei võetud.

Kaitsepolitseiameti assistent O. Rõõm 13.12.2005.a koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokolli sh. DVD-l olevat salvestust (I kd. tl. 38-42), millisest nähtub, et märgitud kuupäeval s.o. 13.12.2005.a. seostati tunnistaja A K´i ütlusi olustikuga. Teostatud menetlustoimingu käigus tehti tunnistaja A K’ile ettepanek selgitada ja täpsustada tõendamisesemesse puutuvaid asjaolusid

39 kohapeal. Teostatud menetlustoimingu käigus kasutati tehnikavahendeid ja nimelt: videokaamerat „Sony“ ja videokassetti „Sony“. Uurimistoimingut alustati kell 10.49 Talllinna Vangla territooriumi kõrval aadressil Tallinn Magasini 35 ning tunnistaja A Kle tehti ettepanek anda kohepeal selgitusi asjaolude kohta, mille osas on ta varasemalt kriminaalasjas tunnistajana ütlusi andnud. AKseletas, et temale tehtud ettepanek ütluste seostamise kohta on talle arusaadav ja ta on nõus toimunu osas seletusi andma. AKseletas ütluste seostamisel, et Märt Ringmaaga sai ta tuttavaks, kui oli umbes 13-14 aastane. Tollel ajal elas ta Kiiul 43 majas korteris 18 ja ta mäletab asjaolu, et tema isa JKlaenas enda ebaseadusliku relva naabrile Josip Dzuganile. Mingil hetkel aga konfiskeeris politsei Josipilt antud ebaseadusliku relva ja A kuulis, kuidas tema isa JKja Märt Ringmaa rääkisid omavahel, et kuna Josip ei olnud nõus relva eest raha ära maksma, siis selle eest tuleb talle (venelasele seega nn. sibulale) kätte maksta. Kättemaksmine pidi toimuma maja õhkulaskmise teel. Mingi aja möödudes tuligi Josip Dzugan nende juurde külla ning süüdistas JKt plahvatuse toimepanemises. JKmuidugi eitas Josipi ees, et ta midagi sellist oleks toime pannud ning ka politsei käis JKt küsitlemas. Kuid asi jäigi lahtiseks ning politsei ei saanudki teada, kes plahvatuse toime pani.

Kell 10.52 uurimistoiming ja videosalvestus peatati kuni jõudmiseni Kiiu 43 maja juurde, kus AKvarasemalt elas. Kell 11.43 uurimistoimingut jätkati AKendise elukoha juures Kiiul maja 43 juures, kus AKseletas, et elas antud majas (osutas käega esimesel korrusel asuva akna suunas), kus oli toimunud jutuajamine Märt Ringmaa ja tema isa JKvahel, kus nad lubasid Josip Dzugani maja õhku lasta. Maja õhkulaskmine oli toimunud kättemaksuks seoses relvade äravõtmisega politsei poolt. Samuti rääkisid nad, et kuna tegemist oli venelastega nn. „sibul“, siis ei saa ka seda andestada. Josip Dzugan ise elas tollel ajal maja 43 juurest vaadatuna järgmise majas st. 45 majas. Umbes nädal aega peale antud Märt Ringmaa ja JKvahelist jutuajamist toimuski Josip Dzugani elukoha juures plahvatus ning Josip tuli ka nende elukohta sõimama, et miks selline asi toimus. Isa Josipi juuresolekul midagi ei rääkinud, kuid kui Josip ära läks, siis isa seletas talle, et nemad koos Märt Ringmaaga olid maja õhku lasknud. Samuti seletas JKtalle lõhkeseadeldise ülesehituse osas, et vaja oli äratuskella, seinalülitit, valguslülitit ja äratuskella äratusüleskeeramise nupu asemel panna kandiliseks viilitud kapinupp, mis vastavalt äratusajale keerab lüliti tööle ja paneb ammoniidist lõhkeaine plahvatama. Seda ei oska AKseletada, kus tema isa ja Märt Ringmaa võisid antud lõhkeseadeldise valmistada. Samuti käis Märt Ringmaa sageli külas JKnaise talus Lääne – Virumaal Vihula vallas Paasi külas, kus nad tegelesid erinevate lõhkeainete segude kAetamisega leidmaks midagi äärmiselt odavat ja tõhusalt töötavat. AKmäletab, et Jja Märt Ringmaa proovisid isegi soola nitreerida. Siis tegelesid JKja Märt Ringmaa seal veel püstoli TT-le lasersihiku paigaldamisega ning hiljem seda ka kAetati ning majaseinas on siiani näha laskmise tagajärjel tekkinud augud.

Kell 11.44 uurimistoiming ja videosalvestus peatatakse, kuni jõudmiseni Lääne – Virumaal Vihula vallas asuvasse Paasi külla.

Kell 11.46 uurimistoimingut jätkatakse ning AKtäpsustas, et JD elas küll Kiiul 45 majas, kuid plahvatus toimus tema poolelioleva maja juures, mis asub Kiiu külas ning ta on nõus antud Josipi maja näitama.

Kell 11.48 uurimistoiming ja videosalvestus peatatakse, kuni jõudmiseni JDmaja juurde. Kell 11.53 uurimistoimingut jätkatakse ning AKosutab majale, kus Josip Dzugan elab. AKseletas veel, et kuna uurimisest midagi välja ei tulnud, siis vaikiti toimunud plahvatus maha.

40 Kell 11.56 uurimistoiming peatati, kuni jõudmiseni Lääne – Virumaal Vihula vallas asuvasse Paasi külla. Kell 14.00 uurimistoimingut jätkatakse Lääne – Virumaal Vihula vallas, Paasi külas, kus AKseletas, et tema isa ja Märt Ringmaa tegelesid erinevate kAetustega just antud maja juures asuva saunaruumi juures. Samuti kAetasid nad seal saunaruumi ukse juures TT püstolit. Nimelt seisid seal pukid, mille külge kinnitati kruustangid ja selle külge relv. Peale seda tulistati relvast metallplaadi pihta, millel on näha kuulimuhud, kus kuul pole läbi läinud. Kui püstolile TT saadi lasersihik peale, siis tulistati laserkiire järgi saunaukse pealt otse läbi maja sahvri. Isa kommenteeris veel, et tema paikapandud sihikuga saab lasta sahvris asuvate moosipurkide vahelt nii täpselt, et purgid jäävad terveks. Tulistamisest on kas veel käesoleval ajal järgi jäänud augud maja seinas. AKosutaski maja seina kohale, kus on näha maja läbivad kuuliaugud. Peale seda näitas AKkohta majas, kus ta leidis TT püstoli ning ammoniidipulgad.

AKseletas, et osutatud voodikastis nägi ta 2000.a. sügisel laialivõetud kujul TT püstolit. Isa rääkis talle, et tegemist on Märt Ringmaale kuuluva relvaga, millele ta pidi lasersihiku kinnitama. Lasersihik oli ostetud Tallinnas hotell „Tallinn“ juures asuvast „Tevali“ poest 1200 krooni eest. Isa ehitas peale seda veel püstoli TT maketti, mille järgi sai lasersihiku kinnitust paigaldada. Maketi valmistas isa klaasfiiber pahtlist, mis lasti lõpuks „TIPI“ kAe-eksperimentaaltehases alumiiniumist valmis teha. Samuti näitas A K, et toas ahju peal on alles püstoli TT pideme küljepõsed, kuhu sisse tehti pesad patareide jaoks. Antud küljepõsed tehti samuti klaasfiibrist ning värviti mustaks, et tunduks originaalosadena, kuna originaalosasse ei olnud võimalik paigaldada akuelemente. AKnäitas ahju peal olnud objekte, kus on näha pidemeosad ning paksem osa, kuhu jäid ümarad patareide kohad. Samuti on säilinud tükk, kus on näha laserihoidiku jälgi. Samuti näitas AKosa, kus on näha püstoli päästikualune raud ja laserhoidik (protokolli juurde lisati antud 5 tk osa). Mingil ajal 2000.a. rääkis isa A Kle, et ta tellis Ivo Gabriel Väli käest lõhkematerjali ammoniiti. Nimelt pidi Ivol olema mingi tuttav Ida – Virumaa kaevandustes, kust pidi lõhkematerjali saama. Isa rääkis, et Märt Ringmaa oli temalt lõhkematerjali tellinud. Mingi nädala aja pärast tõigi Ivo Gabriel Väli ammoniidipulgad ära ning need pani isa seisma tuppa kapi peale. Ammoniidipulgad olid tumepruuni värvi (kokku 6 pulka) ning samuti olid seal vaskset värvi detonaatorid, millest väljusid traadijupid. 1 pulga hind oli olnud 100 krooni ning detonaatori hind 25 krooni. Umbes poolteist nädala pärast tuli Märt Ringmaa antud lõkematerjalile järele ning viis need majast ära. AKseletas, et kui Märt Ringmaa JKl külas käis, siis kAetasid nad erinevaid lõhkematerjale. Näiteks näitas isa talle suitsupaki kile sisse pandud soola, mida nad üritasid nitreerida, kuid, mis ei andnud vastavat tulemust st. ei plahvatanud. KAetustega ja segude segamisega tegelesid Märt Ringmaa ja tema isa JKsaunaruumis ning on säilinud ka üks foto (lisatakse protokolli juurde), kus isa ja Märt Ringmaa saunaruumis viibivad. Märt Ringmaa ja isa viibisid antud ruumis ainult eranditult kahekesi ja ka A sattus mõnikord lihtsalt peale ja nägi, millega nad seal tegelesid. Sellel hetkel kui aga AKnäiteks saunaruumi astus jäid mõlemad kohe vait ja rohkem millestki ei räägitud. Protokolli juurde lisatud pilt on tehtud 16.08.2000 ning AKmäletab, et Märt Ringmaal oli selle ajal rohelist värvi sõiduauto IZ kombi (Moskvitš kuudiga). AKseletas veel, et tema isa tundis Märt Ringmaad juba tema sünnist alates. Märt Ringmaa näol on tegemist tema tädimehega. Nimelt oli Märt Ringmaa kunagi istunud kinni seifivarguse eest ja siis oli isa Märt Ringmaa nn „päästeingel“, et isa sõitis ringi ja ajas Märt Ringmaaga asju ning tegemist oli nn usaldusisikuga. Märt Ringmaad nägi AKise alles siis, kui ta oli 13-14 aastane, kui Märt Venemaalt tagasi tuli. Enne seda oli ta isa käest Märt Ringmaast vaid kuulnud. Märt Ringmaa oli väga salalik inimene, kuna endast ta midagi ei rääkinud. AKküsis isa käest Märt Ringmaa kohta, kuid isa rääkis talle, et tegemist on väga ohtliku inimesega, sest tema hingel pidid ka inimelud olema ja, et mida vähem ta Märt Ringmaast teab seda parem talle. Märt Ringmaast veel niipalju, et ühel korral lubas ta A Kl kõrvad maha lõigata, kuna toas rippus üks pilt ja A teadis, et tegemist on ema poolt jäetud pärandusega ning küsis vanema käest pildi endale, et see ära müüa, kuna tegeles sellel ajal ise antiikäriga. Hiljem selgus, et tegemist oli Märt Ringmaale kuuluva pildiga ja siis Märt ähvardaski tal kõrvad maha

41 lõigata, kui ta seda tagasi ei too. Isa rääkis samuti talle, et ta pildi uuesti välja otsiks, kuna tema ei saa millegagi aidata, muidu lõikabki kõrvad peast ära. Samuti nägi AKsel hetkel, kui isa ja Märt Ringmaa istusid viimasele kuuluvas sõiduautos Moskvitš, et tema isa hoidis käes ümmargust granaati. Hiljem ta küsis isa käest, et milleks Märdil see granaat on ja isa seletas, et kui tekib ohusituAioon ja enam midagi muud üle ei jää, siis tõmbab Märt Ringmaa granaadilt splindi ära, võtab isikult ümbert kinni ja laseb ennast koos temaga õhku. Elust pidid tal olema ükskõik, et selline hull natukene. Enamjaolt käis Märt Ringmaa JKjuures üksi kohal, kuid mõnikord oli tal kaasas ka tädi KR. Üldiselt tuli Märt Ringmaa külla ettekäändega, et on vaja autot parandada. Külasoleku ajal viibisid Märt Ringmaa ja isa JKkahekesi omavahel ning alati oli neil midagi vaja teha ja meisterdada ning majas sees nad kunagi juttu ei ajanud. Kui juttu räägiti, siis ainult Märdi autos või saunaruumis, kus teisi inimesi juures ei olnud. AKsõnul elas isa elu lõpus Tallinnas Valgevase tänava ning kui Märt Ringmaa seal külas käis, siis rääkisid nad samuti tundide kaupa ainult majast väljas. AKseletas veel, et Märt Ringmaa ja JKkAetasid õuepeal väiksemaid koguseid lõhkematerjali, sest olid kosta vaid väiksemad kärgatused (osutas õues kohale elektriposti juures, kus paugutati). Detonaatoreid ei ole ta näinud, et oleks kAetud ning viimased Ivo Gabriel Väli poolt toodud viidi lihtsalt tervelt minema. Märt Ringmaa ja JKkAetasid kättesaadavatest materjalidest lõhkematerjali valmistamist. Isa töötas sellel ajal mingis gaasifirmas Tallinnas projekteerijana, Märt Ringmaa töötas üksaeg firmas „Arpos“ valveelektrikuna väljakutsete peal. AKsõnul töötas ka tema antud firmas „Arpos“ lukksepana. Uurimistoiming lõpetati kell 14.15.

Kaitsepolitseiameti assistent O.Rõõm poolt koostatud asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabelitega 03.05.2006.a (I kd tl.43-45) millest nähtub, et vaadeldavaks objektiks on 13.12.2005 A Kga ütluste ja olustiku seostamise käigus protokolli juurde lisatud kriminaalasjas tähtsust omavad esemed. Kasutatud tehnikavahendid: digitaalne fotoaparaat Sony Cyber-shot. Vaatluse käik: Vaadeldavaks objektiks on: 1. 5 võimalikust kipsmaterjalist tükki, mille tükkide sees on näha püstoli TT Pidemeosade jälgi ning ühe paksema osa peal ümarate patareiosade jälgi. Samuti asub ühel objektidest võimalik laserhoidiku jälg. 2. 1 foto, millel on kujutatud Märt Ringmaa ja JK.

II episood 18.12.1998.a kella 02.40 ajal Tallinnas maja esimeses trepikojas toimunud plahvatuse episoodis uuris kohus järgmisi tõendeid:

KannatAM M ´i poolt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 11.06.2007.a. toimunud kohtuistungil antud ütlusi selle kohta, et süüdistatavat ta ei tunne ja saab kohtule tõtt rääkida.

Riigiprokurör M. Kurm poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis kannatAM M ütlusi selle kohta, et ta mäletab kuni 19.detsembril kella kaheni öösel. Enne seda oli 18.detsember, pärast seda, mis toimus, sai ta teada politseilt ja videosalvestuselt, mida nägi. Videosalvestis on Kaitsepolitseis. Ise ta ei mäleta enam midagi, kuna oli teadvusetu.

KannatAM M selgitas, et ta tegeles isiklike asjadega väljas, veel piljardisaalis, täitis oma töökohustusi, ta oli administraator, instruktor ja enne lõppu oli siis piljardisaalis. See piljardisaal asus Pae 48, seal oli ka suur riietepood ja seal oli ka piljardisaal.

Sellest õhtust ja kahest hommikutunnist mäletab ta seda, et võttis veidi konjakit, hakkas piljardit mängima, kolme minuti pärast plahvatas, toimus plahvatus, ta sai teha kaks sammu, mis päästsid ta elu, sest seljatagant kukkus 6 meetriline palk, mis seal üleval oli, ülejäänud, kõik mis toimus nägi ta videosalvestusest, sai sellest kõigest teada, kui oli haiglas.

42

Kaitsja U. Simon esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis kannatAM M ütlusi selle kohta, et seda videosalvestust nägi ta Kaitsepolitseis, kuna nad uurisid seda asja. See on ööpäevaringne videosalvestus, seal on paigaldatud turvakaamerad, mis näitavad salvestisi, nagu turvameetmed.

Süüdistatav Märt Ringmaa kohtuliku uurimise käigus kannatAM M ile küsimusi esitada ei soovinud.

KannatAOR ´i poolt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 11.06.2007.a. toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et süüdistatavat ta ei tunne ja saab kohtule tõtt rääkida.

Riigiprokurör M. Kurm poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis kannatAOR ütlusi selle kohta, et kus ta viibis 1998.a 18.detsembri õhtul ja järgmisel ööl, ta tervet päeva ei mäleta, kuid kuskil kella kaheteistkümne paiku öösel läks ta piljardisaali Lukas, see oli selle piljardisaali endine nimi, ta läks ülemisse saali. Seal oli kaks saali, seal viibis M , kes näitas talle paar võtet, kuidas piljardit mängida ja siis toibus ta alles pärast teadvusetut olekut hiljem, põrandal. Selle plahvatuse kohta ta midagi ei mäleta, ta jõi lõpuni kruusi õlut, pani selle laua peale ja siis pilt kadus ära.

Süüdistatav Märt Ringmaa ja kaitsja Urmas Simon kohtuliku uurimise käigus kannatAOR ’ile küsimusi esitada ei soovinud.

KannatA ET´i poolt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 11.06.2007.a. toimunud kohtuistungil antud ütlusi selle kohta, et süüdistatavat ta ei tunne ja saab rääkida kohtule tõtt.

Riigiprokurör M. Kurm poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis kannatA ET ütlusi selle kohta, et 1998.a. 18. detsembri päeval oli ta tööl ja õhtul kodus. Sellest ööst mäletab ta seda, et ta läks magama ja ärkas ülesse ilmselt mingisuguse paugu peale. Ega tal midagi muud selle kohta öelda ei ole. Siis ta tõusis ülesse, igal pool olid klaasikillud ja see olekski nagu kõik.

KannatA ET kinnitas kohtule, et 1998.a. elas ta korter 3.

Riigiprokuröri poolt esitatud küsimustele selgitas kannatA ET veel, et pärast plahvatust, see pool, mis oli esik ja köök, see pool oli täiesti puru. Tal oli ühetoaline korter, see sein, mis oli vastu tuba, seal olid suured praod sees, et ühest poolest ei jäänud praktiliselt midagi, sealpool, kus olid vannituba ja tualett, esik ja köök, see oli täielikult purustatud aga teine pool sealt jäi enam vähem, niimoodi, et ta sealt kaudu julges isegi pärast akna kaudu mõningaid asju välja tuua. See oli trepikoda, mis oli täielikult purustatud, ülevalt alla.

KannatA ET kinnitas kohtus, et linna poolt anti talle uus korter, kuigi sellega läks päris kaua aega, teistele anti alguses kohe, aga kuna tema oli üksik, siis talle seda kohe ei antud, sellega oli tükk tegemist, aga lõpuks ikka sai ta korraliku korteri, muidugi remont oli vaja teha.

Kohtuistungil riigiprokurör M. Kurm märkis kannatA ET’ile, et viimane on eeluurimisel fikseerinud mälu järgi endale tekitatud kahjuna remondikulud 70000.- krooni, kannatA ET selgitas, et remondikulud otseselt 70000.- ei olnud, sest ta rehkendas sinna juurde, sest see, mis on remondikuludena, see oli firma tehtud, seda on võimalik kõik kontrollida, tal peaksid olema kõik paberid alles. Aga sinna ta siiski arvestas sisse purunenud mööbli, seal oli veel televiisor ja niisugused asjad, need on ka seal juures, sest remondikulud on täpselt fikseeritavad, aga see, mida ta muidugi juurde rehkendas see on visuaalne ning üldiselt jääb ta selle 70000,00.- krooni juurde,

43 aga kui on vaja paberitega täpselt teha, siis on ainult see remondikulu, mida ta saab täpselt fikseerida.

Süüdistatav Märt Ringmaa ja kaitsja Urmas Simon kohtuliku uurimise käigus kannatA ET’ile küsimusi esitada ei soovinud.

KannatAP P poolt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 11.06.2007.a. toimunud kohtuistungil antud ütlusi selle kohta, et süüdistatavat ta ei tunne.

Riigiprokurör M. Kurm poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis kannatAP P ütlusi selle kohta, et 1998.a. 18. detsembril ja sellele järgneval ööl viibis ta kodus XXX, XXXkorteri ostis ta suvel, nad lõpetasid remondi ja pidid sinna kolima vastu uut aastat, juhtunust sai ta teada kell 6.45 hommikul, helistas viiendast korterist naaber teatades, et nende trepikoda ei ole enam olemas, S Novatšjonov oli komandeeringus ja ta kuulis sellest raadiouudistest. Nemad abikaasaga läksid kohale. See on kõik.

Kohtuistungil riigiprokurör M. Kurm märkis kannatAP P ’le, et viimane on eeluurimisel öelnud, et talle tekitati selle plahvatusega kahju 300000,00.- krooni, kannatAselgitas, et kõik tšekid ja arved on tal säilinud, korteris oli tehtud kapitaalremont, aknad olid vahetatud ja nagu ta ütles tahtsid nad sinna kolida enne uut aastat.

KannatAP P kinnitas kohtus, et tema tsiviilhagi suurus on 300000,00.- krooni s.o remondiraha, korter on eraldi ja, kui vaja, siis ta võib esitada need arved. Samuti kinnitas kannatAP P kohtus, et linna poolt anti talle selle hävinud korteri asemel uus korter.

Kaitsja U. Simon esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis kannatAP P ütlusi selle kohta, et uurija ei küsinud talt näha neid tšekke, millistest ta rääkis, selgitades, et ta ütles kohe uurijale, et ta võib esitada vastavad tšekid, kõik on tal säilinud, uurija ei palunud neid esitada. See 300000,00.- on täpne summa, materjalid pluss töö.

Süüdistatav Märt Ringmaa kohtuliku uurimise käigus kannatAP P ’le küsimusi esitada ei soovinud.

Kaitsepolitseiameti assistent E Juksari poolt 18.12.1998.a koostatud kriminaalasja algatamise määrust (II kd. tl.1) millest nähtub, et on algatatud kriminaalasi nr 98150123 seoses 18.12.1998 Tallinnas toimunud 2-e isiku tahtlikus tapmises lõhkematerjali kasutamisega, millega tekitati oluline varaline kahju KrK §-de 101 p-de 5 ja p-i 9 ning KrK § 144 lg-e 1 järgi.

Tallinna Keskuurimisbüroo Põhja Politseiprefektuuri uurija L. Kamenskaja 18. detsembril 1998.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli ning selle juures olevaid fototabeleid (II kd tl. 3-18), millest nähtub, et 18.12.1998.a teostati sündmuskoha vaatlus seoses 18.12.1998.a. kella 02.33 paiku Tallinnas maja I trepikojas (krt 1-9) plahvatuse toimumisega ning, et 18.12.1998.a. kell 19.35 leiti I trepikoja varemete alt kaks laipa. Sündmuskoha vaatluse juures viibisid Päästeameti spetsialistid. Teostatud sündmuskoha vaatlus viidi läbi kella 20.15 - 21.05 vahel. Teostatud menetlustoimingu käigus tuvastati, et maja, mis asus aadressil Pae tn 48, Tallinn on kolmekorruseline plokkmaja, kahe trepikojaga, majas on 18 korterit (igas trepikojas 9 korterit). Maja esimese trepikoja korterid 1-9 on plahvatusest tugevalt kannatanud. Samas trepikojas kõik kolm korrust koos treppidega ja katus nende korruste kohal on täielikult purunenud ja alla vajunud, kõigil kolmel korrusel olevatest vasakpoolsetest korteritest on üks tuba samuti alla vajunud. Trepikoja rusude alt päästetööde käigus oli leitud naisterahva ja lapse laibad. Vaatluse teostamise

44 momendil naisterahva ja lapse laibad asuvad kanderaamidel II trepikoja esimese korruse mademetel. Teostatud vaatluse käigus tuvastati, et leiti umb 50 aastase naisterahva laip – tugeva kehaehitusega, ümar nägu, tumepruunid juuksed, keskmise pikkusega, käed – jalad keha kõrval, silmad suletud, hulgalised roide murrud. Esmane surma põhjus: lämbumine rindkere kompressioon. Riietatud: musta värvi aluspüksid, tumedat värvi triibuline särk. Oletatavalt naisterahva perekonnanimi N a Nina. Umb. 3-4 aastase tüdruku laip, normaalse kehaehitusega, tumedad keskmise pikkuse juustega, mõlemad jalad põlvest kõverdatud, käed kõverdatud, silmad suletud. Riietatud: roosad sukkpüksid, sinise – roosa mustriga flanell kleit. Laibal on vasakpoolne koljuluu hulgaline murd, peaaju põrutus, mis on põhiline surmapõhjus. Mõlemad laibad on kaetud tugevalt ehitustolmuga. Kuna esialgne sündmuskoht (laipade leidmiskoht) on muudetud, seega vaatluse jätkamine on ebaotstarbekas. Teostatud vaatluse käigus sündmuskohalt midagi kaasa ei võetud.

Politsei Keskuurimisbüroo Tallinna Politseiprefektuuri uurija T. Artjomova 18.12.1998.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli (sh sündmuskoha vaatlusprotokolli tõlget) (II kd tl. 19- 24), millest nähtub, et 18.12.1998.a teostati uurija T. Artjomova poolt sündmuskoha vaatlus seoses Tallinnas asuvas elamus toimunud plahvatusega. Teostatud menetlustoiming viidi läbi eelpool märgitud kuupäeval kella 03.37 – 09.30 vahel. Teostatud sündmuskohta pildistati, sündmuskohalt midagi kaasa ei võetud. Sündmuskoha vaatlusel tuvastati, et Tallinnas aadressil asuv elamu on kolmekorruseline, plokkidest, kollast värvi maja. Pae tänava poolt, esimesel korrusel asub sissekäik asutusse sildiga „SAUN, PILJARD, BAAR“, välisuks on lukus, vigastused välisuksel puudusid, vitriinklaasid paremalt ja vasakult on purustatud. Sissekäik trepikodadesse – elamusse asuvad hoovi poolt, sissekäik trepikotta paremalt on vigastusteta, välisuks on terve. Elamu keskses osas on olemas välisuks ja selle juurde viib käsipuuga trepp. Välisukse kohal on varikatus, mille äärel on kirje „KAUPLUS ON LUKUS“. Elamu osa vasakult poolt, kus asub sissekäik elamu trepikotta on lagunenud – teise ja esimese korruse tasandi vahelagede paneelid moodustavad suurtest ja väikestest raudbetoonpaneelide tükkidest koosneva kaootilise hunniku. Elamu selle osa kohal oleval katusel on läbiv auk. KommunikAioonide torud ripnevad kolmanda korruse tasandist alates kuni teise korruseni. Tuletõrjetrepil vasakul vigastusi ei ole. Elamu tervena säilinud osa akendes puuduvad klaasid. Lagunenud osa vasakul ja paremal esineb paneelide ühendusvuukides pragusid, vahelagede ja paneelide rusude ummistus ulatub maksimaalse kõrguseni teise korruse tasandil. Umbes 50-60 meetri kaugusel sellest elamust asub viiekordne telliskivist elamuhoone Pae tänava numbri 46 all. Selles elamus on 4 trepikoda: esimEtrepikoda – korterid 1 kuni 15, teine trepikoda - korterid 16 kuni 25, kolmas trepikoda - korterid 26 kuni 40 ja neljandas trepikoda - korterid 41 kuni 45. Neljas trepikoda asub kõige lähemal elamule nr. 48 (kus toimus plahvatus) ja selle neljanda trepikoja sissekäigu kohal olevates akendes on purustatud kõik klaasid, samuti on purustatud aknaklaasid esimese ja teise korruse korteristes, mis asuvad trepikoja sissekäigust vasakut ja paremat kätt. Samuti on purustatud klaasid elamuga põiki asetsevas elamus aadressil Punane 9, Tallinnas (korter 49). Teostatud menetlustoimingu käigus kell 04.37 saabus kohale Kesklinna Päästeteenistuse erisõiduk, töölised üritasid lõigata maha vasakult poolt ripnevat paneeli, kuid see neil ei õnnestunud ning kella 04.45 ajal lahkus see ekipaaž sündmuskohalt. Päästeteenistuse töötajad ei asunud varingut likvideerima. Kella 05.00 ajal saabus kohale Lilleküla Päästeteenistuse erisõiduk, päästjad vaatasid trepil olles üle seinte seisukorda. Kella 07.40 ajal jätkati sündmuskoha vaatlust piljardisaali – baari – sauna ruumides, kuhu võimaldas juurdepääsu selle asutuse töötaja, kes avas võtmetega välisukse. Sissekäik viib suurde saali, kus asub neli piljardilauda, piki seina asuvad lauad, aknaklaasid on purustatud, klaasikillud vedelevad põrandal. Sissekäigust paremat kätt asub baarilett, millisest vasakut kätt asub sissekäik, mis on tõkestatud allavajunud seinaga. Väikese piljardisaali, mille aknad on hoovi poole on purustatud, lae parempoolne paneel on varisenud, selle sisemine pool alla vajunud ja väline pool ripneb seina küljes. Ruumi otsaosas seinal on seinakell, millise seierid

45 on peatunud ja mis näitasid kellaaega 02.40. Suure saali keskse sissekäigu vastas on olemas sissekäik ruumi, kus all keldris asub saun, esimesel korrusel paremat kätt asub ametiruum, mis ei saanud vigastada. Vasakut kätt on sissekäik väiksesse saali, kus asuvad üks piljardilaud ja lauad, aknad selles ruumis jäid terveks, aknaklaasid purustamata. Selles ruumis on olemas sissekäik, mis viib teise piljardituppa, kus on samuti üks piljardilaud, seinakell ruumis on töökorras. Selles toas olev hoovipoolne aken on purustatud. Baari – piljardisaali – sauna ruumide kõikidel akendel on metallvõred, mis jäid kinnituskohtades vigastamata. Vaatlus lõppes kell 18.12.1998.a. kell 09.30, sest päästeteenistus ei asunud varingut likvideerima.

Kaitsepolitseiameti assistent E. Juksar 18.12.1998.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli ja sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks olevat joonist – plaani (II kd tl. 25-26), millest nähtub, et märgitud kuupäeval on teostatud sündmuskoha vaatlus seoses Tallinnas toimunud plahvatusega, mille tulemusel sai surma kaks inimest. Teostatud menetlustoiming viidi läbi Tallinnas, maja hoovis, vaatlus algas kell 5.00, vaatlus lõppes kell 11.00. Teostatud menetlustoimingu käigus kasutati videokaamerat Panasonic M3000 ja digitaalkaamerat Canon Power Shot 600. Teostatud sündmuskoha vaatluse käigus tuvastati, et Tallinn - kolme korruseline elumaja, värvitud oranžika värviga paikneb sõiduteega paralleelselt. Majal 6 välisust – kaks maja ees, kolm maja taga, üks maja plahvatuse poolse külje peal viib keldrikorrusele. maja esipoolel on kaks sissekäiku I korrusel asetseva baari, piljardi ja sauna ruumidesse. Baari, piljardi ja sauna ruumide välisuste juures on vitriinklaasid purunenud (vt. joonisel plaanil nr. 1), samuti on purunenud tänava poolse trepikoja (vt. joonis nr. 1) korterite aknaklaasid. 1/3 baari, piljardi ja sauna ruumidest asus nn. maja tagumisel poolel, mis on plahvatuse tagajärjel osaliselt purunenud – tagumise piljardiruumi aknaklaasid on purunenud, laest on alla kukkunud üks laepaneel, ruum on krohvi ja paneelitolmu täis. Tagumise piljardiruumi ja eesruumide ühises seinas olevad aknaklaasid on purunenud. tänava – ja hoovipoolse majaosa II trepikoda (vt. joonis nr. 1) on väliselt purustusteta. I trepikoja hoovipoolne osa on I kuni III korruseni ning katuse osa on kokku kukkunud, samuti on kokku kukkunud I trepikojaga n.ö ühenduses olnud eluruumid I kuni III korruseni. Elamiskõlbmatud on kõik I trepikojas asetsenud korterid nr. 1 kuni nr. 7. Kokkuvarisenud paneelide ja ehitusplokkide jäänused ulatuvad kõrguselt kuni II korruseni, pealmised on katusepaneelid ja I trepikoja uksest u 10 meetri kaugusele. Plahvatuse tagajärjel on aknaklaasi ja ukse tükid lennanud majast 50-75 meetri kaugusele. taga asuva I korruselise Pae 46 hoone viimase trepikoja (autoteest vt. joonist) I – II korruse aknaklaasid on purunenud.

Asitõendite vaatlusprotokolli koos fototabelitega 07.jaanuarist 1999.a (II kd tl. 27-34), millest nähtub, et Kaitsepolitseiameti assistent E Juksar on vaadelnud 18.12.1998 Tallinnas, toimunud plahvatuse sündmuskohalt leitud ja äravõetud tõenduslikku tähtsust omavaid esemeid. Vaatlusega tuvastati: Vaadeldavaks objektiks on: 1) Musta elastse plastmassi ja paela tükid; 2) Kergekaaluline 2 mm seinapaksusega plastmassitükk; 3) musta värvi polüetüleenikilest koti fragment; 4) 0,12-0,03 mm paksuse musta kile/paela fragment; 5) õhukeseseinalised 0,25-0,05 mm paksused teraspleki tükid. Suurima pleki mõõt on 45x53, plekitükid on rebenenud ja õhenevate servadega; 6) toiteelemendi korpuse fragmendid; 6) toiteelemendi ferriitsüdamiku 2 tükki; 7) Rohelise isolAiooniga ühesooneline nn. montaažijuhe; 8) Mustast tekstoliidist lambipirnipesad; 9) Jõukaabli armeering; 10) Erinevat päritolu klaasi tükid;

46 11) pneumaatilise lüliti tükid. Vaatlus toimus elektrialgusel. Vaatluse käigus fotografeeriti, kasutades fotoaparaati Sony Cyber-shot ja värviprinterit CANON 302.

Kaitsepolitseiameti assistent E. Juksar’i 07.01.1999.a. koostatud asitõendiks tunnistamise määrust (II kd tl. 35), millest nähtub, et märgitud kuupäeval Kaitsepolitseiameti assistent E. Juksar vaadanud läbi kriminaalasja nr. 98150123 materjalid, tegi kindlaks, et kriminaalasi on algatatud 19.12.1998 KrK § 101 p – de 5 ja 9, § 144 lg 1 tunnustel. Kriminaalasja eeluurimisel on tuvastatud et 18.12.1998 kell 02.40 plahvatas seni tuvastamata asjaoludel Tallinnas asuv III – korruseline paneelplokkidest ehitatud elumaja. 07.01.1999 teostati 18.12.1998 Tallinnas toimunud plahvatuse sündmuskohalt leitud ja äravõetud asitõenduslikku tähtsust omavate järgnevate esemete vaatlus: 1) Musta elastse plastmassi ja paela tükid; 2) Kergekaaluline 2 mm seinapaksusega plastmassitükk; 3) musta värvi polüetüleenikilet koti fragment; 4) 0,12-0,03 mm paksuse musta kile/paela fragment; 5) õhukeseseinalised 0,25-0,05 mm paksused teraspleki tükid, suurima pleki mõõt on 45x53, plekitükid on rebenenud ja õhenevate servadega; 6) toiteelemendi korpuse fragmendid; 6) toiteelemendi ferriitsüdamiku 2 tükki; 7) Rohelise isolAiooniga ühesooneline nn. montaažijuhe; 8) Mustast tekstoliidist lambipirnipesad; 9) Jõukaabli armeering; 10) Erinevat päritolu klaasitükid; 11) pneumaatilise lüliti tükid. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMK § - st 61 ja 62 asus Kaitsepolitseiameti assistent E. Juksar seisukohale, et nimetatud esemed on vaadeldavad asitõenditena ning määras tunnistada määruses toodud esemed kriminaalasjas asitõenditeks, asitõendeid hoida Kaitsepolitseiametis ja määruse koopia saata järelevalve prokurörile.

Kaitsepolitseiameti assistent E. Juksar 18.01.1999.a. koostatud ekspertiisimäärust (II kd tl. 55), millest nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval s.o. 18.01.1999.a. E. Juksar vaadanud läbi kriminaalasja nr. 98150123 materjalid tegi kindlaks, et kriminaalasi on algatatud 19.12.1998 KrK § 101 p –de 5 ja 9, § 144 lg 1 tunnustel. Kriminaalasja eeluurimisel on tuvastatud, et 18.12.1998 kell 02.40 plahvatas seni tuvastamata asjaoludel Tallinnas asuv III-korruseline paneelblokkidest ehitatud elumaja. Plahvatuse tagajärjel purunes maja 1. trepikoda I-III korruseni ühes seal asunud korteritega. 18.12.1998.a. kell 20.05 leiti hävinenud 1. trepikojast I – korruselt rusude vahelt kaks laipa. Laipade peal lebasid plahvatuse tagajärjel alla kukkunud laepaneelid. Mõlemad hukkunud, kelleks osutusid NN a Matvei t. (sünd. 09.10.1952) ja K K(sünd. 26.02.1996), viibisid eeluurimisel kogutud andmete kohaselt enne plahvatuse toimumist 1. trepikoja III korrusel asunud korteris nr. 5. I korrusel asuvas baari ja piljardi ruumis said kehavigastusi baaris viibinud MM ja OR. Kuna MM ’i ja ORubitsovi kehavigastuste iseloomu tuvastamiseks on vajalikud eriteadmised, siis uurija määras: 1. teostada MM ’i suhtes kohtuarstlik ekspertiis. 2. Eksperdiks määrata Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisbüroo spetsialistid. 3. Ekspertide käsutusse anda: 3.1. MM ja 3.2. MMakaritsev’i haiguslugu ning ekspertidele esitada küsimused: 1. Kas MM ’il on kehavigastusi, mille vanus vastab eeltoodu sündmus ajale? 2. Milline on kannatanutele tekitatud kehavigastuste raskusaste (kehavigastuste iseloom)? ja 3. Milline on kehavigastuste tekitamise mehhanism?.

47 Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo kohtuekspert N. Alehhova poolt 21. jaanuaril 1999.a. kannatAM M suhtes kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr. 89 (II kd tl. 56-58) antud ekspertarvamust, mille kohaselt: 1. Meditsiiniliste dokumentide andmeil ja 20.01.99.a. kohtuarstliku läbivaatuse alusel kod. M. M ’il esinesid järgmised kehavigastused: näo ja pea hulgalised marrastused, parema alalõualuu – aluse piirkonna lõike – torkehaav, peaaju vapustus, parema silma sarvkesta puue, mõlema silma konjunktiivi võõrkehad, keha plahvatusjärgne kahjustuse sündroom, selja, mõlema sääre ja vasaku hüppeliigese verevalumid, vasaku sääre hulgalised põrutushaavad, parema kanna haavarm. 2. Esinenud vigastused võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses märgitud ajal plahvatuse tagajärjel kõvade tömpide esemete toimel. Parema alalõualuu – aluse piirkonnas lõike – torkehaav on tekitatud teravaservalisest toimet omava esemega. 3. Vigastused ei olnud eluohtlikud ja raskusastmelt kuuluvad raskete kehavigastuste liiki, sest põhjustasid pikaajalist üle 3 nädala kestvusega tervisehäire.

Kaitsepolitseiameti assistent E. Juksar 18.01.1999.a. koostatud ekspertiisimäärust (II kd tl. 86), millest nähtub, et kriminaalasjas on määratud kohtuarstlik ekspertiis ORubitsovi kehavigastuste iseloomu tuvastamiseks Ekspertide käsutusse anda OR ning ekspertidele esitada küsimused: 1. Kas OR ’il on kehavigastusi, mille vanus vastab eeltoodu sündmus ajale? 2. Milline on kannatanutele tekitatud kehavigastuste raskusaste (kehavigastuste iseloom)? ja 3. Milline on kehavigastuste tekitamise mehhanism?.

Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo kohtuekspert N. Alehhova poolt 22.03.1999.a. kannatAOR suhtes kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr. 146 (II kd tl. 87-88), antud ekspertarvamust, mille kohaselt: Kod. O. R ’il 27.01.1999.a. kohtuarstlikul läbivaatusel esinenud paranenud haavad peas paremal nibujätke piirkonnas ja lael, vasaku käelaba seljal ja mitteparanenud haavad vasaku sääre piirkonnas, marrastuse jäljed vasakul jäsemete piirkonnas. Kuna eksperdile seni ei ole esitatud tõendit Kiirabijaamas ja lisauuringute andmeid, siis ekspertiisimääruse küsimusi ei ole võimalik lahendada.

Kaitsepolitseiameti assistent E. Juksar’i 20.12.1998.a poolt koostatud tsiviilhagejaks tunnistamise määrust (sh tsiviilhagejaks tunnistamise määruse tõlget) (II kd tl. 97-98), millest nähtub, et 20.12.1998.a. on uurija E. Juksar läbi vaadanud kriminaalasja nr. 98150123 materjalid ja juhindudes KrMK § 114 määranud tunnistada S N märgitud asjas tsiviilhagejaks, milles on viimast teavitatud. S N on märkinud, et tema on määrusega tutvunud ja tema avaldus on üles kirjutatud õigesti.

Kaitsepolitseiameti assistent E. Juksar’i 21.01.1999.a poolt koostatud kannatanuks tunnistamise määrust (II kd tl. 102), millest nähtub, et 21.01.1999.a. on Kaitsepolitsei assistent E. Juksar läbi vaadanud kriminaalasja nr. 9850123 materjalid selles, ja juhindudes KrMk § 114 määras tunnistada ET kriminaalasjas kannatanuks. KannatAon nimetatud määrusega tutvunud 21.01.1999.a. ja märkinud, et ta on tutvunud ka kõikide oma õigustega ning pretensioone ei ole.

Kaitsepolitsei assistent E. Juksar 05.01.1999.a. koostatud ekspertiisimäärust (II kd tl. 163), millest nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval s.o. 05.01.1999.a. E. Juksar vaadanud läbi materjalid kriminaalasjas 98150123 määras teostada kriminaalasjas Tallinnas hoonele ehitusekspertiis. Eksperdiks määrata OÜ Ehitusekspert spetsialist ÜL. Eksperdi käsutusse anda sündmuspaiga Tallinnas hoone projektide peale ümberehitamist (5-l lehel) koopiad, analoog Pae 52 projektide

48 (6-l lehel) koopiad, seletuskirja tehniliste näitajate kohta (2-l lehel) koopia, fototabelid nr. 566, 2/566 – kokku 13 fotot, 562-kokku 12 fotot. Eksperdile esitada järgmised küsimused: 1. Kas hoone ümberehituse projekt on koostatud arvestades kehtivat seadusandlust ja, kas on vajalike instantsidega kooskõlastatud? 2. Kas ümberehitus mõjutas hoone kandevõimet ja stabiilsust (nõrgendas)? 3. Anda hinnang hoone praegusele ehitustehnilisele seisukorrale. 4. Kas plahvatus (I korrusel) võis põhjustada kogu sektsiooni konstruktsioonide varisemist?.

OÜ Ehitusekspert Ekspertiisi – ja Projekteerimisbüroo (Litsents EE-2908/647 Keskkonna – alane litsents KKM-0056) juhataja Ü. L ja peaekspert L. S poolt ajavahemikul 06.01-20.01.1999.a. koostatud eksperthinnangus nr. C-0399, antud ekspertarvamust (II kd tl. 164-175), millest nähtub, et: 4.1. OÜ Ehitusekspert, teostanud Tallinnas, Pae t. 48 elamus toimunud plahvatusega seoses hoone ehitustehnilise ja osalise ümberehitamise uuringu, märgib kokkuvõttes ekspertiisile esitatud küsimuste ja probleemide sisulise analüüsi põhjal järgmist: 4.1.1. Hoone ümberehitamise projekt, mille on koostanud OÜ Patiks, on koostatud arvestades kehtivat seadusandlust ja kooskõlastatud vajalike instantsidega. 4.1.2. Hoone ümberehitus endise kaupluse ja korteri osas piljardisaaliks ei mõjutanud hoone kandevõimet ja ei nõrgestanud tema stabiilsust. Plahvatuse tagajärjel ei ole kahjustatud need kandekonstruktsiooni osad, kus paiknevad ekspertiisipunktides 3.2.11 ja 3.3. toodud avad. Samuti ei mõjutanud nimetatud avad kahjustuste suurust muudes konstruktsioonides. 4.1.3. Plahvatusest põhjustatud kahjustused hõlmavad umbes 20-25 % hoone kandekonstruktsioone. 4.1.4. Hoone I – korrusel toimunud plahvatus põhjustas samas sektsioonis ehituskonstruktsioonide purunemist ja varisemist.

Kaitsepolitsei assistent E. Juksar 07.01.1999.a. koostatud ekspertiisimäärust (II kd tl. 178), millest nähtub, et E. Juksar vaadanud läbi materjalid kriminaalasjas 98150123 määras kriminaalasjas plahvatuse ekspertiisi. Eksperdiks määrata kaitsepolitsei ekspert HPriimets, AS EMV lõhketööde jsk. spetsialist Aleksander Saare ja Päästeameti eridemineerija Arno Pugonen’i.. Eksperdi käsutusse anda sündmuspaiga vaatlusprotokoll ja hoone projektid, plahvatuskohast ja selle ümbrusest leitud oletatavast asitõenduslikku tähtsust omavad objektid ja fragmendid. Plahvatuse uurimiseksperimendi materjalid. Eksperdile esitada järgmised küsimused: 1. Mis oli elumaja tagaosa trepikoja ja eluruumide ulatuslike kahjustuste põhjuseks. 2. Missugust lõhkeainet kasutati? 3. Kui suur oli võimalik lõhkelaengu kuju ja lõhkeaine kogus? 4. Missugune oli lõhkeseadeldise konstruktsioon? 5. Kus asetses plahvatuse tsenter? 6. Kas tehniliste asjaolude alusel saab teha oletusi plahvatuse motiivi kohta?

Kaitsepolitseiameti Kaitsepolitsei kriminalist HPriimets, Päästeameti eridemineerija Arno Pugoneni ja AS EMV lõhketööde jsk. töödejuhataja Aleksander Saare poolt 25.01.1999.a koostatud ekspertiisiaktis KP-3-9 (II kd tl. 179-189) antud eksperdiarvamust, mille kohaselt: 1.Tallinnas elumaja osalise varingu põhjuseks oli tugevajõulise lõhkeseadeldise plahvatus. 2. Suure tõenäosusega kasutati ammooniumnitraadil või heksogeenil baseeruvat lõhkeainet. 3. Lõhkeaine kogus oli (ammooniumnitraadil baseeruva LA puhul) vahemikus 2…3 kg, laengu tõenäoline kuju – piklik, rõhtsalt põrandaga, korteri nr. 1 välisukse vastasseinaga pikisuunaliselt.

49 4. lõhkeseadeldise pakend ei tekitanud rakseid kilde ning sisaldas musta polüetüleenmaterjali, õhukeseseinalist terasplekki ja tõenäoliselt elektrilist initsieerimismehhanismi. Viitemehhanismi konstruktsiooni ei olnud võimalik tuvastada. 5. Lõhkeseadeldis oli paigutatud maja hoovipoolse sissekäigu korterite I korruse trepikoja põrandale, piljardisaali ja baari köögikoridori seinte taha moodustunud nurga piirkonda. (fototabel 4/5). 6. Arvestades lõhkeseadeldise paigutuskohta, oli plahvatuse kõige tõenäolisemaks eesmärgiks seinte taga asetsevatele ruumidele, nende sisustusele või nendes viibinud isikutele (intsidendi ajal viibis külgnevates ruumides külastajaid ja baaritöötaja) kahjustuste/vigastuste tekitamine.

Kaitsepolitsei assistent E. Juksar 23.12.1998.a. koostatud ekspertiisimäärust (II kd tl. 190), millest nähtub, et E. Juksar vaadanud läbi materjalid kriminaalasjas 98150123 määras kriminaalasjas ekspertiisi lõhkeaine jääkidele. Eksperdiks määrata TTÜ Keemiainstituudi spetsialist, vanem- teadur Mati Müürisepp. Eksperdi käsutusse anda sündmuspaigast Tallinnas plahvatuse tsentri piirkonna seintelt võetud lõhkeaine tahmaproovid. Nimetatud proovid pakiti läbipaistvasse kilekotikestesse 1-3. Eksperdile esitada järgmised küsimused: 1. Kas sündmuskohalt võetud proovid sisaldavad iseloomulikke jääkaineid, mis tekivad peale lõhkeaine detoneerimist? 2. Mis liigilise ja võimalusel mis marki lõhkeainega on tegemist? 3. Kas sellise koostisega lõhkeaine jääke on varem Keemiainstituudis uuritud?.

Ekspertiisiaktis 11.01.1999.a (keemiline võrdlusuuring, lisa ekspertiisiakti KP-3-9 juurde; II kd. tl.191) ekspert Mati Müüriseppa poolt antud eksperdiarvamust, millest nähtub, et plahvatuses kasutatud lõhkeaine puhul on välistatud trinitrotoluooli, teda sisaldavate segulõhkeainete ja pikriinhapet sisaldavate lõhkeainete kasutamine. Välistada ei saa ammooniumnitraati või heksogeeni sisaldava lõhkeaine kasutamine. Analüüside läbiviimist raskendas konkreetsel juhul proovidega kaasnev suur müra ehk saaste.

Kaitsepolitsei assistent E. Juksar 20.12.1998.a. koostatud ekspertiisimäärust (II kd tl. 213-314), millest nähtub, et E. Juksar vaadanud läbi materjalid kriminaalasjas 98150123 määras kriminaalasjas kohtuarstliku ekspertiisi surnu K K(sünd. 26.02.1996) surma põhjuste ja kehavigastuste iseloomu selgitamiseks. Eksperdiks määrata Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisi Büroo spetsialistid. Ekspertide käsutusse anda: K Ki surnukeha, milline asub Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisi Büroo lahangukambris Tallinnas, Ravi 18. Eksperdile esitada järgmised küsimused: 1. Millal saabus kannatAsurm? 2. Millised kehavigastused kannatanul esinevad, milline on nende raskusaste, iseloom ja lokalisAioon? 3. Mis on kannatAsurma põhjus? 4. Kas kannatanul esineb gaasimürgituse tunnuseid?

Politsei Keskuurimisbüroo Tallinna Politseiprefektuuri uurija L. Kamenskaja 18. detsembril 1998.a. koostatud ekspertiisimäärust (II kd tl. 215-216), millest nähtub, et uurija on määranud teostada kriminaalasjas kohtuarstlik ekspertiis. Eksperdiks määrata kohtuarstliku ekspertiisi büroo eksperdid. Ekspertide käsutusse anda: umb. 50 a. naisterahva laip (oletavalt NN a).. Ekspertidele esitada küsimused: 1. Surma põhjus? 2. Surma saabumise aeg? 3. Kehavigastuste lokalisAioon, tekkemehhanism, raskusaste? 4. Kas esinenud kehavigastused on tekkinud eluajal või peale surma? 5. Veregrupp?

Politsei Keskuurimisbüroo Tallinna Politseiprefektuuri uurija L. Kamenskaja 18. detsembril 1998.a. koostatud ekspertiisimäärust (II kd tl. 217-218), millest nähtub, et uurija on määranud teostada kriminaalasjas kohtuarstlik ekspertiis. Eksperdiks määrata kohtuarstliku ekspertiisi büroo

50 eksperdid. Ekspertide käsutusse anda: umb. 4 a. tüdruku laip (roosad sukkpüksid, roheline roosa mustriga kleit), oletavalt KK’i laip. Ekspertidele esitada küsimused: 1. Surma põhjus? 2. Surma saabumise aeg? 3. Kehavigastuste lokalisAioon, tekkemehhanism, raskusaste? 4. Kas esinenud kehavigastused on tekkinud eluajal või peale surma?

Eesti Kohtuarstlik Ekspertiisibüroo kohtuarst V. Parvet’i poolt 19. detsembril 1998.a. koostatud laiba – KK kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr. 1387 (II kd tl. 119-120) antud ekspertarvamust, millest nähtub, et ekspert lahangu eelandmete alusel arvab: 1. Lapse KK’i surma põhjuseks on peaaju purustus koljuluude hulgi murruga. 2. Muudest vigastustest esinesid rebimishaav peas, hulgalised marrastused näol ja jäsemetel. 3. Surm võis saabuda 18.12.98.a. maja rusude alla jäämisel. Samuti on kohtuarst V. Parvet märkinud Kaitsepolitsei poolt saadud 21.12.1998.a. määruses esitatud küsimustele täiendavad vastused: 1. Surm saabus silmapilkselt, 2. Gaasimürgituse tunnuseid ei esinenud.

Eesti Kohtuarstlik Ekspertiisibüroo kohtuarst V. Parvet’i poolt 19. detsembril 1998.a. koostatud laiba – NNkohtuarstliku ekspertiisi aktis nr. 1388 (II kd tl. 121-122) antud ekspertarvamust, mille kohaselt ekspert lahangu eelandmete ja täiendavate uuringute alusel arvab: 1. Kod. N N surma põhjuseks on mehhaaniline lämbus rindkeres ja kõhu piirkonna kompressioonist. 2. Vigastustest esinesid verevalumid rinnalihastes, hulgalised verevalumid ja marrastused näol, kehal ja jäsemetel. 3. Vigastused võisid olla saadud maja rusude alla jäämisel 18.12.1998.a. 4. Laiba veres alkoholi ei leitud. Samuti on kohtuarst V. Parvet märkinud Kaitsepolitsei poolt saadud 22.12.1998.a. määruses esitatud küsimustele täiendavad vastused: 1. Surm võis saabuda 10-15 min. jooksul pärast plahvatust. 2. Kehavigastused olid ülirasked, sest põhjustasid surma. 3. Gaasimürgituse tunnuseid ei esinenud.

Tallinna Linnavalitsuse Linnasekretär T. S Kaitsepolitseiametile 17. aprillil 2006.a. allkirjastatud kirja nr. ÜP-65/589 (II kd tl. 246), millest nähtub, et seoses kriminaalasja 0491300047 menetlusega, millele on ühendatud kriminaalasi nr. 98150123 teatavad nad, et Tallinna Linn kandis 18.12.1998.a. kella 02.40 ajal Tallinnas I trepikojas toimunud plahvatusega seoses kahjusid kokku 193861 krooni ulatuses, millest: 130648 krooni moodustas kannatAabistamiseks kantud toetustest ning 63213 krooni kulus koristamis – ja kolimisteenuste eest tasumisele. Teatele oli lisatud juurde 1. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 10. aprilli 2006 kiri nr 1-7/364 (1 lehel); 2. Väljavõte Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna poolt määratud teotustest (1 lehel); 3. Väljavõte Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande 21 detsembri 1998 otsustest toimetulekutoetuse maksmiseks S N ile (2 lehel); 4. Tallinna Linnavalitsuse 15. septembri 1999 korraldus nr 6213-k (1 lehel); 5. Koopia veoteenuste eest tasumise kohta (1-l lehel) ja 6. Koopia kolimisteenuse eest tasumise kohta (1 lehel).

Lasnamäe Linnaosa Valitsuse Linnaosa vanema asetäitja T. M 10.04.2006.a. allkirjastatud teatise nr 1-7/364 koopiat (II kd tl. 247), millest nähtub, et märgitud kuupäeval on saadetud Linnasekretärile teatis selle kohta, et 18. detsembril 1998 aastal elamu I trepikojas toimunud pommiplahvatuse kahjustuste likvideerimisel on Lasnamäe Linnaosa Valitsus raamatupidamise andmetel kandnud kulutusi: kannatanute abistamiseks maksti peale pommiplahvatust toetusi summas 130648,00 krooni. Kolimis – ning koristamisteenuste eest 63213 krooni. Seega kokku 193861.00 krooni. Maja haldas AS Ehitajate EEV, kes oli ka elamu kaasomanik. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 13. detsembri 2001 otsusele nr 399 võõrandas Tallinna linn tasuta senistele korteriomanikele eluruumid elamus Vikerlase 15. Vastu sai linn tasuta kõik eluruumid

51 ning mitteeluruumid, kusjuures võõrandamiskulud kandsid korteriomanikud. Linna omandisse tulnud elamu

rekonstrueeriti Tallinna Elamumajandusameti poolt 24 korteriga munitsipaalelamuks.

Väljavõtte koopiat Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna poolt määratud toetustest (II kd tl. 248), millisest nähtub katastroofi kannatanutele määratud toetus ja nimelt 1. B J , XXX, otsuse kuupäev 29.12.98 summa 1500,00; 2. BM, XXX, otsuse kuupäev 29.12.98 summa 1500,00; 3. E S , XXX, otsuse kuupäev 29.12.98 summa 1500,00; 4. K H , XXX, otsuse kuupäev 29.12.98 summa 1500,00; 5. KS, XXX, otsuse kuupäev 29.12.98 summa 3000,00; 6. L A XXX, otsuse kuupäev 29.12.98 summa 1500,00; 7. L T , XXX, otsuse kuupäev 29.12.98 summa 8000,00; 8. N S , elukohata, otsuse kuupäev 29.12.98 summa 19648,00; 9. P V , XXX, otsuse kuupäev 29.12.98 summa 8000,00; 10. R L , XXX, otsuse kuupäev 29.12.98 summa 1500,00; 11. T E, XXX, otsuse kuupäev 29.12.98 summa 8000,00. Kokku summas 55648,00. Väljavõtte koopiat Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna 21. detsembri 1998.a. otsusest toimetulekutoetuse maksmiseks S N ’ile (II kd tl. 249-250), millest nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval võeti vastu otsus S N ’ile välja maksta toimetuleku toetus summas 75000,00.- krooni ja katastroofi kannatanute toetus summas 19648,00.- krooni.

Koopiat Tallinna Linnavalitsuse 15. septembri 1999 korraldusest nr 6213-k (II kd tl. 251), millest nähtub, et lähtudes Valla – ja linnaeelarve seaduse § 6 ning Tallinna Linnavolikogu 13. novembri 1997 määruse nr 55 punktist 5 otsustati: 1. Eraldada reservfondist 802800 krooni, sealhulgas: Lasnamäe Linnaosa Valitsusele 300000 krooni, sellest 60000 krooni ümbruse heakorratöödeks.

Eraettevõtja RK poolt 28.12.1998.a. Lasnamäe Linnaosa Valitsusele esitatud arve nr TL-1 koopiat (II kd tl. 252), millest nähtub, et märgitud kuupäeval on esitatud arve veoteenuse osutamise eest tasumiseks summas 1620,00.- krooni.

AVA Express OÜ poolt 23.12.1998.a. Lasnamäe Linnaosa Valitsusele esitatud arve nr 98/22/12 koopiat (II kd tl. 253), millest nähtub, et märgitud kuupäeval on esitatud arve 20.12.1998.a. kolimisteenuse aadressil ja transpordi osutamise eest tasumiseks summas 1593,00.- EEK.

III episood 22.09.2000.a kella 03.38 ajal Tallinnas, Sõpruse pst 249 maja esimesel korrusel asuva kaupluse Konsum ukse kõrval asunud Hansapanga sularahaautomaadi juures toimunud plahvatuse episoodis uuris kohus järgmisi tõendeid:

Tunnistaja RRpoolt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 11.06.2007.a. toimunud kohtuistungil antud ütlusi selle kohta, et süüdistatavat ta ei tunne ja saab rääkida kohtule tõtt.

Riigiprokurör M. Kurm poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja RRütlusi selle kohta, et 22. septembril 2000.a. töötas ta AS ESS Eesti, ta oli seal patrullekipaaži turvatöötaja. Nimetatud päeval ja nimetatud ööl oli ta tööl. Sellest ööst mäletab ta seda, et öö oli iseenesest suhteliselt rahulik, väljakutseid ei olnud, enamus ajast viibis ta oma baseerumispunktis, mis siis oli Sipelga Statoil, kui siis kusagil ajaliselt, ta täpselt öelda ei oska, kolme, nelja paiku kuulis ta suurt kõmakat plahvatust siis, mis tuli kuskilt Sõpruse pst ja Ehitajate tee poolt ja siis hakkas ta vaikselt sinna poole liikuma, ta sai samal ajal juhtimiskeskuselt siis ka korralduse sõita Konsumisse, kohale jõudes nägi ta, et sularahaautomaat oli õhku lastud, selle ekraan oli puruks, siis teavitas ta sellest juhtimiskeskust, et, mis seal nagu kõik toimunud oli, piirasid ala piirdelindiga ja tema ülesanne sellega lõppes. Selgitades veel, et kuna talle sealt juhtimiskeskusest häire anti konkreetselt selle sularahaautomaadile, siis ta nagu esmalt pööras nagu tähelepAsellele,

52 et ekraan ja klaviatuuristik selle kohal olid tugevad kahjustused neid nagu sisuliselt ei olnud.

Süüdistatav Märt Ringmaa ja kaitsja Urmas Simon kohtuliku uurimise käigus tunnistaja Raul Rämo’le küsimusi esitada ei soovinud.

Tsiviilhageja AS Hansapank esindaja MLpoolt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 11.06.2007.a toimunud kohtuistungil antud ütlusi selle kohta, et töötab Hansapank AS juristina.

Riigiprokurör M. Kurm poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tsiviilhageja – Hansapank AS esindaja ML ütlusi selle kohta, et 22.09.2000.a. Sõpruse pst 249 juures asunud sularahaautomaadi plahvatuse tagajärjel kannatas Hansapank AS kahju kokku 51086,05.- krooni, seal siis sisaldub sularahaautomaadi parandamine, valgusreklaami asendamine uuega ja Konsumi akenderemont. Sellest osa on hüvitanud Zürich Kindlustuse AS, põhisummast on see maha võetud. 04.01.2001.a. Vikerlase 23 juures asunud sularahaautomaadi juures toimunud plahvatuse tagajärjel AS Hansapank sularahaautomaat hävines täielikult, nii, et pidi ostma uue automaadi. Seal said nad kahju 205860,70.- krooni ja sealt on ka kindlustusest saadud hüvitis maha võetud.

Kaitsja U. Simon esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tsiviilhageja AS Hansapank esindaja ML ütlusi selle kohta, et tema teada nendel kummalgi sularahaautomaatidel kaamerat küll ei olnud, tol ajal oli neid suhteliselt vähe seal

Süüdistatav Märt Ringmaa kohtuliku uurimise käigus tsiviilhageja AS Hansapank esindajale küsimusi esitada ei soovinud.

AS Hansapank jurist S. Pailk 22.09.2000.a. Tallinna Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonnale koostatud avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks (III kd. tl. 1), millisest nähtub, et 22.septembril 2000 kell 03.38 sai Hansapank turvafirmalt ESS teate häirest Tallinnas Sõpruse pst 249 asuvast sularahaautomaadis HAN00128. Kohapeal selgus, et toimunud on plahvatus, mis purustas täielikult sularahaautomaadi HCR5684 esiosa, muutes selle kasutamiskõlbmatuks, sularahaautomaadis olnud raha kannatada ei saanud. Esialgse hinnangu järgi on Hansapank saanud juhtumi tagajärjel kahju ca 200000 Eesti krooni.

Tallinna PP vaneminspektor A. Motuzov 22.09.2000.a. koostatud ettekannet (sh. ettekande tõlget (III kd. tl. 3-4), millest nähtub, et tema sai valveinspektorina väljakutse sündmuskohale kaupluse KONSUM vitriinis Sõpruse pst. 249 Tallinnas asuva Hansapanga pangaautomaadi lõhkamise faktis, kohale sõitis ka pürotehnika spetsialistide grupp, kes teostasid paralleelselt politseiametnikega sündmuskoha vaatlust, samuti määrasid ekspertiisi. Ühtlasi saavutati nendega kokkulepe vastavasisuliste andmete esitamisest politseiorganitele. Samuti kuulati üle ESS esindaja häiresignaali laekumise aja kohta seoses ülalnimetatud faktiga. Samuti kuulati üle panga valveülem, kes andis antud ala spetsialistina oma ütlusi antud fakti kohta, aga samuti selgitas, et käesoleval ajal ei ole võimalik teha kindlaks aparaadis olevat summat, selleks on vaja pangaautomaadi väljavõtet, samuti kohustus esitama avalduse Hansapanga poolt ning kõik vajalikud dokumendid.

Sündmuskoha vaatlusprotokolli koos lisatud fototabelitega (III kd. tl. 5-11), millest nähtub, et 22.09.2000 kella 04.14 ajal teostati sündmuskoha vaatlus Tallinnas, Sõpruse pst 249 kaupluse Konsum juures asuva Hansapanga sularaha automaadi juures, vaatlusega tuvastati, et sularahaautomaat oli ehitatud kaupluse Konsum vitriini sisse. Pangaautomaadi esipaneel oli täielikult purustatud, vitriin rikutud. Pangaautomaadi ees asfaldil klaasikillud ja pangaautomaadi osad. Pangaautomaadi sisemisel osal ( kaupluse sees) väliseid kahjustusi ei ole, seifi uks on kinni.

53 Viie meetri kaugusel seifist asuva müügisaali uksed on kinni ja ei ole kahjustatud. Puudub kaupluse fuajee küljeklaas, mis oli kahjustatud aparaadile kõige lähemal. Samuti teostasid sündmuskoha vaatlust ka Päästeameti töötajad, mille käigus võeti ära killud ja mikroosakesed ekspertiisi tegemiseks. Vaatluse käigus kasutati fotoaparaati.

Keskkriminaalpolitsei vaneminspektor S. Otsus 10.01.2001.a. koostatud vaatlusprotokolli (sh. vaatlusprotokolli tõlget) (III kd. tl. 12-15), millisest nähtub, et teostatud menetlustoimingu käigus on vaadeldud aadressil Sõpruse pst. 249 Tallinnas asunud sündmuskohalt äravõetud fragmente. Vaatluse käigus tuvastati ja nimelt. 1. Fragmendid valgest plastmassist – 2 tükki (plastmassist kanistri osad). Ühel tükil on avaus korgi jaoks (kanistri ülemine osa). Teisel tükil (kanistri põhjaosa) on olemas markeering „B 90000 GENT5 ……… CORPLAST ….. PE-HD“. 2. Erineva formaadiga plaastri fragmendid, mis on osaliselt värvitud helesinist värvi. 3 Pruuni värvi kleeplindi fragmendid – 2 tükki. 4. 2 tükki kartongi – suurusega 7x6 cm kirjega: „Directions for U…“ ja suurusega 4x6, 5 cm kirjega: „…rau..hsinf…“.5. Erineva suurusega puidust jupid (5 tükki). Kolmes nendest on sees naelad ja üks nendest on kinni liimitud valge kleeplindiga. 6. Musta värvi keermega plastmassist korgi 2 fragmenti. 7. Halli värvi kunstnahast 3 fragmenti rihmade kujul. 8. Halli värvi kunstnahast koti erineva suurusega fragmendid (3 tükki). Üks fragment suurusega 7x43 cm /koti ülemine osa). Teine fragment suurusega 16x28 cm (kotitasku), kotitasku pöördel on olemas kirje: „Сумка жен….“. Kolmas fragment suurusega 20x18 cm (koti alumine osa). 9. Erineva suurusega kartongi fragmendid (väikeste tükkidena). 10. Valget värvi jämepaberi 3 fragmenti (väikeste tükkidena). 11. Tükk õhukest paberit. 12. Valgest plastmassist detail koos kahe liigutatava kinnitusega. 13. Kruvikeeraja. 14. Põlenud nööri fragment suurusega 36 cm. 15. Monteerimisplaat trükkimise jaoks suurusega 2x7 cm. 16. Rohelist värvi plastmassdetail suurusega 2, 5x8 cm. 17. Mustast plastmassist erineva suurusega fragmendid. 18. Pistiku ja pistikupesa detailid (musta värvi erineva suurusega plastmassdetailid, mutter, kaks metallist pistikukahvli taolist eset, kaks metallist pistikupesa eset). 19. Äratuskella detailid (musta värvi erineva suurusega plastmassdetailid äratuskellanupu näol, erinevad metallist osad, metallist rull). 20. Kaks paberist äratuskella numbrilaua tükki numbritega. Antud tükkide kokkupanemisel saab välja lugeda kirje „KANSAI“. 21. Metallist ese kellaseieri näol. 22. Erineva suurusega fragmendid läbipaistvast violetset värvi plastmassist. 23. Erineva suurusega elektrijuhtmed koguses 10 tükki. 24. Kahe patarei Varta Longlife 4, 5V osad. 25. Üks patarei 1, 5V Toshiba Heavy Duty AA. 26. Valget ja halli värvi isoleerpaela osakesed, millistel on läbipaistvad violetset värvi plastmasskorpuse osakesed. 27. Erineva suurusega halli värvi plastmassi fragmendid. Antud tükkidel on Hansapanga deebetkaardi kirjega „Card“ „Maes“ fragmendid. 28. Erineva suurusega fragmendid halli värvi plastmassi näol, eeldatavasti Hansapanga rahaaparaadi korpusest.

Asitõendiks tunnistamise määrust koos tõlkega vEkeelest (III kd. tl. 16-19), millest nähtub, et 10.01.2001.a on keskkriminaalpolitsei vaneminspektor S.Otsus kriminaalasjas nr 00231704881 teostanud aadressil Sõpruse pst 249 Tallinnas asuvalt sündmuskohalt äravõetud fragmentide vaatlust, mille kohta on koostatud protokoll. Juhindudes KrMK §-st 61 ja §-st 62 uurija määras: 1. tunnistada kriminaalasjas nr 00231704881 asitõenditeks valgest plastmassist kanistri fragmendid – 2 tükki; erineva formaadiga plaastri fragmendid, mis on osaliselt värvitud helesinist värvi; pruuni värvi kleeplindi fragmendid – 2 tükki; 2 tükki kartongi - suurusega 7x6 cm kirjega: „Directions for U…“ ja suurusega 4x6,5 cm kirjega:“…rau.hsinf…“; erineva suurusega puidust jupid – 5 tükki, kolmes nendest on sees naelad ja üks nendest on kinni liimitud valge kleeplindiga; musta värvi keermega plastmassist korgi 2 fragmenti; halli värvi kunstnahast 3 fragmenti rihmade kujul; halli värvi kunstnahast koti erineva suurusega fragmendid – 3 tükki; erineva suurusega kartongi fragmendid; valget värvi jämepaberi 3 fragmenti; õhuke paberitükk; valgest plastmassist detail koos kahe liigutatava kinnitusega; kruvikeeraja; põlenud nööri fragment suurusega 36 cm; monteerimisplaat trükkimise jaoks suurusega 2x7 cm; rohelist värvi plastmassdetail suurusega

54 2,5x8 cm; mustast plastmassist erineva suurusega fragmendid; pistiku ja pistikupesa detailid; äratuskella detailid; erineva suurusega elektrijuhtmed koguses 10 tükki; kahe patarei Varta Longlife 4,5V osad; üks patarei 1,5V Toshiba Heavy Duty AA; valget ja halli värvi isoleerpaela osakesed, millistel on läbipaistvad violetset värvi plastmasskorpuse osakesed; erineva suurusega halli värvi plastmassist pangaautomaadi korpuse fragmendid. 2. Hoida asitõendeid kriminaalasja nr 00231704881 juures.

Politseiinspektor N. Pugatova koostatud teatist kriminaalmenetluse alustamise kohta (III kd. tl. 20), millisest nähtub, et 22.09.2000.a. Hansapanga avalduse alusel alustati Lõuna politseiosakonna poolt kriminaalmenetlust nr. 00231704881 selle kohta, et 22.09.2000.a. aadressil Tallinn, Sõpruse pst. 249 on toimunud sularahaautomaadis HAN00128 plahvatus, mille käigus on purustatud sularahaautomaadi esiosa.

Tallinna PP kriminaalosakonna Lõuna kriminaaltalituse politseiinspektor N Pugatova poolt 16.10.2000.a koostatud ekspertiisimäärust (III kd. tl. 23), millest nähtub, et 22.09.2000.a kell 03.38 paiku aadressil Tallinn, Sõpruse pst 249 toimunud sularahaautomaadi HAN00128 toimunud plahvatuse asjas on määratu trassoloogia ja lõhkeseadeldise ekspertiis, eksperdiks on määratud KEKK ja ekspertide käsutusse antud fragmendid, mis oli ära võetud sündmuskohalt. Ekspertidele esitati järgmised küsimused: 1. Kas esitatud fragmendid kuuluvad lõhkeseadeldise komponentidehulka, ja kui jah milliste komponentidega on tegu. 2. kui tegu oli lõhkeseadeldisega, siis milline on tema käivitusmehhanism. 3. Kas esitatud kanistri ja isoleerpaela tükkidel on eristatavaid sõrmejälgi.

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ekspert E. Armolik 27.10.2000.a. koostatud lõhkeaine ekspertiisi ekspertiisiakti nr. AL-1092/0/4995 (III kd. tl 26-27), mille ekspertarvamusest nähtub: 1. Ekspertiisi tegemiseks esitatud pakendis nr.4 olev pulbriline aine sisaldab ammoonium – ja kaaliumnitraadi mehaanilist segu, millist võib vaadelda kui väetist, mida oli püütud kasutada lõhkeainena.

Ekspert Arno Paikles poolt ekspertiisiaktis nr PL-142-00/4986 15.novembrist 2000 antud eksperdiarvamust sh. ekspertiisiakti juures lisaks olevaid fototabeleid (III kd. tl. 31-54), millest nähtub et: 1. Esitatud fragmendid võisid kuuluda lõhkeseadeldise komponentide hulka. Lõhkeseadeldis võis olla koostatud järgmistest esemetest: kott, pappkarp, lõhkeainega täidetud kanister, äratuskell, pistik, pistikupesa, vooluallikas, ühendusjuhtmed, teip, initsieeriv vahend – elektridetonaator. 2. Lõhkeseadeldise käivitusmehhanismina võis olla kasutatud äratuskella KANSAI. Äratuskell võis täita ajarelee ülesannet – vooluringi ühendusklemmideks võisid olla äratuskella minutiseier ning kella klaasi sisse kinnitatud metallese (joonis 1). Kella seier võis olla seatud nii, et teatud aja möödudes puutus seier vastu klaasi sisse kinnitatud metalleset – vooluring sulgus ning elektridetonaator initsieerus.

Kaitsepolitseiameti juhtivassistent uurija õigustes E.Juksari poolt 03.11.2004.a koostatud ekspertiisimäärust (III kd. tl. 79), millest nähtub, et Kaitsepolitseiamet menetleb käesolevat kriminaalasja (nr 04913000047), mille menetlust alustati 17.05.2004.a KarS § 405 lg 2 tunnustel selle kohta, et 17.05.2004.a kella 02.45 ajal toimus Tallinnas, XXXkorteris nr 18 plahvatus, mille tagajärjel said kannatada maja välisfassaad, purunesid maja aknad, kannatada sai maja sisustus.

55 Sündmuskoha vaatluse käigus tuvastatud asjaolud annavad aluse arvata, et plahvatuse toimepanemiseks on kasutatud lõhkematerjali või lõhkeseadeldist. Kriminaalasja eeluurimisel on vajalik teostada kiuekspertiis, eesmärgiga tuvastada identifitseerimiskõlbulikud „juukse“ karvad. Juhindudes KrMS §-dest 95 lg 3; 105 lg 1 ja 106 uurija määras: 1. Korraldada käesolevas kriminaalasjas kiuekspertiis; 2. Ekspertiisimääruse täitmine teha ülesandeks: Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskuse ekspertidele; 3. Anda eksperdi käsutusse ekspertiisi teostamiseks: 3.1 19.04.2000.a Pae 23 a toimunud plahvatuse sündmuskohalt leitud teibi vahelt saadud tumeda värvusega karv. (1 karv – 1 pakendis) 3.2 22.09.2000 Tallinnas, Sõpruse pst 249 toimunud plahvatuse sündmuskohalt leitud lõhkeaine seest olevad karvad. (mitmeid karvu – 4 pakendis) 4. Ekspertidele esitada küsimused: 4.1 Kas ekspertiisiks esitatud karvad on identifitseerimiskõlblik.

Keskkriminaalpolitsei menetlusosakonna politseijuhtivinspektor Svetlana Otsuse poolt 25.10.2004.a koostatud ekspertiisimäärust (III kd. tl. 83), millest nähtub, et keskkriminaalpolitsei menetleb käesolevat kriminaalasja (nr 00231704881), mille menetlust alustati 22.09.2000.a Tallinna Politseiprefektuuri poolt KrK §-i 144 lg 1 tunnustel selle kohta, et 22.09.2000.a toimus pommiplahvatus aadressil: Tallinn, Sõpruse 247. 10.01.2001.a saadeti kriminaalasi Tallinna Politseiprefektuuri poolt vastavalt uurimisalluvusele Keskkriminaalpolitseisse. Kriminaalasjas on vaja tuvastada, kas sündmuskohalt Tallinnas Sõpruse 247 plahvatuse sündmuskohalt leitud esemetelt on võimalik määrata DNA profiili tuvastamaks lõhkeseadeldise või selle osadega kokku puutunud isikuid. Juhindudes KrMS §-dest 95 lg 3; 105 lg 1 ja 106 uurija määras: 1. Korraldada käesolevas kriminaalasjas DNA ekspertiis; 2. Ekspertiisimääruse täitmine teha ülesandeks: Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskuse ekspertidele; 3. Anda eksperdi käsutusse ekspertiisi teostamiseks: 3.1 22.09.2000.a. toimunud pommiplahvatuse, aadressil Tallinn, Sõpruse 247 sündmuskohalt leitud esemed; 4. Eksperdile esitatavad küsimused: 4.1 Määrata ekspertiisiks esitatud lõhkeseadeldise osadel DNA profiil.

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse kohtuekspert K Lagemaa 09.12.2004.a. koostatud DNA ekspertiisiakti nr. GE-4214-04/8683 (III kd, tl. 84-86), mille ekspertarvamusest nähtub, et 1. Rüüsi all olnud valgelt juhtmelt (pakend nr 2, minigrip kilekott nr 4.6), valgelt rüüsilt (pakend nr 2, minigrip kilekott nr 4.6), halli leukoplaastri kolmandalt fragmendilt (pakend nr 2, minigrip kilekott nr 5), neljandast karvast (alusklaas nr 2) ja selle ladestunud bioloogilisest materjalist seitsmendast karvast (alusklaas nr 3-3) ja selle ladestunud ja sellele ladestunud bioloogilisest materjalist ning kaheksandast karvast (alusklaas nr 3-3) ja selle ladestunud bioloogilisest materjalist DNA analüüsiks võetud proovidest saadi DNA analüüsil segaproovide tulemused, mis viitavad enam kui ühelt inimeselt pärinevale bioloogilisele materjalile nendes proovides. 2. Kolmandast karvast (alusklaas nr 2) ja sellele ladestunud bioloogilisest materjalist DNA analüüsiks võetud proovist ei õnnestunud DNA analüüsil määratleda DNA täisprofiili, st kõik analüüsitud DNA lookused ei andnud DNA analüüsil tulemust. 3. Halli leukoplaastri esimeselt fragmendilt (pakend nr 2, minigrip kilekott nr 5) ja halli leukoplaastri teiselt fragmendilt (pakend nr 2, minigrip kilekott nr 5) DNA analüüsiks võetud proovid saavad pärineda sellele mehelt, kelle DNA profiili on määratletud kriminaalasjas nr. 03912000113 määratud DNA ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE- 3747-03/10041) analüüsitud proovidest punase pulkpistiku võrgult (pakend nr 1), detonaatori

56 juhtme ja punase pulkpistiku ühenduskeerult (pakend nr 1), patarei „-„ klemmilt (pakend nr 1), keskmise patarei musta värvi põhjalt (pakend nr 1), relee ühendusel olnud rüüsilt (pakend nr 1) ja sisendpistiku juhtmel olnud plaastrilt (pakend nr 1). 4. Võrdlusproovide puudumise tõttu ei saa tuvastada, kellelt eelnimetatud proovides sisalduv bioloogiline materjal pärineb. Säilitame DNA ekspertiisi tulemused edasisteks võrdlusteks. 5. Rüüsi all olnud kahelt roheliselt kokkukeeratud juhtmejupilt (pakend nr 2, minigrip kilekott nr 4.6), esimesest karvast (alusklaas nr 1) ja sellele ladestunud bioloogilisest materjalist ning üheksandast karvast (alusklaas nr 3-3) ja sellele ladestunud bioloogilisest materjalist DNA analüüsiks võetud proovid andsid DNA analüüsil segaproovide tulemused, mis viitavad enam kui ühelt inimeselt pärinevale bioloogilisele materjalile nendes proovides. Samas ei õnnestunud nende segaproovide analüüsil kõigi analüüsitud DNA lookuste korral DNA alleele määratleda. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes segaproovide sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta. 6. Heleda teibi esimeselt fragmendilt (pakend nr 2, minigrip kilekott nr 5), heleda teibi teiselt fragmendilt (pakend nr 2, minigrip kilekott nr 5), heleda teibi esimeselt fragmendilt (pakend nr 3, minigrip kilekott nr 3), kandekoti fragmendi küljes olnud tõmbeluku lukuripAilt (pakend nr 2, minigrip kilekott nr 2), kanistri korgi esimeselt fragmendilt (pakend nr 2, minigrip kilekott nr1), kanistri korgi teiselt fragmendilt (pakend nr 2, minigrip kilekott nr 1), teisest karvast (alusklaas nr 2) ja sellele ladestunud bioloogilisest materjalist, viiendast karvast (alusklaas nr 3-2) ja sellele ladestunud bioloogilisest materjalist ning kuuendast karvast (alusklaas nr 3-3) ja sellele ladestunud bioloogilisest materjalist DNA analüüsiks võetud proovidest õnnestus määratleda ainult üksikuid DNA alleele. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta.

AS ESS Eesti Falck Security vastust järelpärimisele (III kd. tl. 121), millest nähtub, et 22.09.2000.a kell 03.39 saabus Hansapanga sularahaautomaadist asukohaga Sõpruse pst 249 AS ESS Eesti juhtimiskeskusesse sissetungi häire. Ekipaaž Kuku-7 turvatöötaja RRjõudis objektile kell 03.40 (häire saamisel alustas liikumist Sõpruse pst McDonalds´i eest). Jõudes objektile tuvastas ekipaaž, et tegemist oli pommiplahvatusega (ATM-i esikülg oli õhku lastud). Kohale kutsuti eridemineerijad ja politsei.

AS Hansapank vastust järelepärimisele koos sellele lisatud koopiatega volikirjast, arvetest ja sularahaautomaadi remondi arvest ja aruandest 25.aprillist 2006.a (III kd. tl. 124-133) millistest nähtub, et 22.09.2000.a ja 04.01.2001.a toimunud lõhkeseadeldiste plahvatuste tagajärjel on AS-ile Hansapank tekkinud materiaalse kahju suurused järgmised: 1. Tallinnas, Sõpruse pst 249 asuva maja esimesel korrusel paikneva kaupluse „Konsum“ välisukse kõrval asunud Hansapanga sularahaautomaadi peal toimunud plahvatuste tagajärgede likvideerimisel kandis AS Hansapank järgmised kulutused – - sularahaautomaadi parandamine maksumusega 168 281 krooni (sisaldab käibemaksu). Kahju on tõendatud AS-i Hansab poolt 14.11.200.a esitatud sularahaautomaadi remondi arvega ja remondi aruandega. Zürich Kindlustuse Eesti AS poolt hüvitati AS-ile Hansapank remondikulusid maksumuses 128 350.15 krooni; - hävinud sularahaautomaadi valgusreklaami asendamine AS Laansoo Grupp poolt uuega 4296, 40 krooni (sisaldab käibemaksu). Kahju on tõendatud AS Laansoo Grupp poolt 23.09.2000.a esitatud arvega. - Sõpruse pst 249 asunud sularahaautomaadi juures paiknevate akende remont summas 6858,80 krooni (sisaldab käibemaksu). Kahju suurus on tõendatud Hekun Ehitus OÜ poolt 28.09.2000.a esitatud arvega nr 214. Tulenevalt eeltoodust kandis AS Hansapank Tallinnas, Sõpruse pst 249 asuva maja esimesele korrusel paikneva kaupluse Konsum välisukse kõrval asunud Hansapanga sularahaautomaadi peal toimunud plahvatuse tõttu kahju summas 51 086, 05 krooni.

57 2. Tallinnas, Vikerlase 23 asuva Laagna kaupluse seinas paikneva Hansapanga sularahaautomaadi juures toimunud lõhkeseadeldise plahvatuse tagajärjel hävines sularahaautomaat täielikult. Hävinud sularahaautomaadi asemele paigutatud uue sularahaautomaadi maksumus oli 344 796, 70 krooni (soetusmaksumus + sularahaautomaadi Eestisse toimetamisega seonduvad maksud), millest Zürich Kindlustuse Eesti AS hüvitas AS-ile Hansapank 138 936 krooni. Uue sularahaautomaadi maksumus on tõendatud NCR Finland OY poolt 17.04.2001.a esitatud arvega nr 11069. Tulenevalt eeltoodust kandis AS Hansapank Tallinnas, Vikerlase 23 asuva Laagna kaupluse seinas paikneva Hansapanga sularahaautomaadi juures toimunud lõhkeseadeldise plahvatuse tagajärjel kahju 205 860, 70 krooni. Kokku kandis AS Hansapank Tallinnas, Sõpruse pst 249 ja Vikerlase 23 juures toimunud plahvatuste tagajärjel kahju 256 946, 75 krooni.

Samuti uuris kohus kaitsja Urmas Simoni poolt taotletud, prokuröri nõusolekul avaldatud järgmisi tõendeid:

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse daktüloskoopiaekspert K. Jegorov ja keemiaekspert L. Hein 01.11.2000.a. koostatud daktüloskoopia ekspertiisiakti nr. SS-1514-00/4985 (III kd. tl. 24- 25), millise ekspertarvamuse kohaselt: 1. Sündmuskoha vaatlusel 22.09.2000 Tallinnas, Sõpruse pst 249 asunud purustatud sularahaautomaadi HAN00128 juurest leitud ja ekspertiisiks esitatud rebenenud kanistritükkide plastpindadel ja tükkidelt eemaldatud leukoplasti lõikude liimipindadelt naha papillaarkurrustiku jälgi ei avastatud.

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse kohtuekspertide ANeuman ja Õnne – Ly Tammsaar 12.11.2004.a. koostatud kiuekspertiisi ekspertiisiakti nr. AK-1340-04/8956 (III kd. tl. 80), millise ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud karvade hulgast leiti kümme (üks Petri tassist ja üheksa minigrip kilekotist) inimpäritoluga karva, mis edastati DNA ekspertiisi.

IV episood 04.01.2001.a kella 04.06 ajal Tallinnas, Vikerlase 23 asuva „Laagna“ kaupluse sissekäigu kõrval asunud Hansapanga sularahaautomaadi juures toimunud plahvatuse episoodis uuris kohus järgmisi tõendeid:

Tunnistaja MSpoolt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 11.06.2007.a. toimunud kohtuistungil antud ütlusi selle kohta, et süüdistatavat ta ei tunne ja saab rääkida kohtule tõtt.

Riigiprokurör M. Kurm poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja MS ütlusi selle kohta, et 2001.a. jaanuaris oli ta Laagna kaupluses valves. Ka ööl vastu 04. jaanuarit 2001.a. oli ta tööl. Sellest ööst mäletab ta seda, et kuulis ainult kohutavat plahvatust, lendasid klaasid, ta jooksis helistama, et teatada, midagi ta ei näinud, nägin, et politsei oli kohal, mitte kedagi ta rohkem ei näinud kui ainult politseid. Esimesena, keda ta nägin oli politsei. Ta nägi ainult ümberringi klaasi, palju klaasikilde oli, rohkem ta midagi ei näinud.

Süüdistatav Märt Ringmaa ja kaitsja Urmas Simon kohtuliku uurimise käigus tunnistaja Maria Stoljarova’le küsimusi esitada ei soovinud.

Ida kriminaaltalituse komissar A. Krusta 04.01.2001.a. koostatud teatist kriminaalmenetluse alustamise kohta (IV kd. tl. 1), millest nähtub, et Ida politseiosakonna sündmusteraamatus nr. 38 on alustatud 04.01.2001.a. kriminaalmenetlust nr. 01231500035 KrK § 195 lg 3 tunnustel selle kohta, et 04.01.2001.a. toimus pommiplahvatus Laagna kaupluses aadressil Vikerlase 23.

58 Ida PO KT inspektor D. Velbaum 04.01.2001.a. koostatud ettekannet (IV kd. tl. 3), millest nähtub, et 01.04.2001.a. kell 04:34 sai tema väljakutse aadressile Vikerlase 23. Tema jõudis kohale kell 04:55 ja tuvastas, et antud aadressil asub Laagna turg, kus oli plahvatanud Hansapanga rahaaparaat. Sündmuskohal oli patrull 867, juhtivinspektor A. Štabonko, kohal käis eridemineerimistalitus ja nad tegid esialgse vaatluse ja talituse juhataja MK palus valvata sündmuskohta kuni hommikuni kuna väljas oli pime ja ei olnud võimalik teostada sündmuskoha ülevaatust. Tema – D. Velbaum poolt oli ülekuulatud ESS patrull Andrus Kask, kes jõudis esimesena sündmuskohale. Tema – D. Velbaum poolt oli teostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll.

Ida politseiosakonna A. Butko ja noorempolitseiinspektor Rljakovski 04.01.2001.a. koostatud ettekannet (IV kd. tl. 4) selle kohta, et 04.01.01.a. kell 04.12 said nad „RISTI“ korrapidajalt väljakutse aadressile Vikerlase 23 kauplus „PRIISLE“, kus oli pommiplahvatus. Kohale jõudes oli kohal turvafirma Securitas ja ESS turvatöötajad. Pommiplahvatuse tagajärjel sai kannatada „Laagna“ kaupluse peasissekäik ja sinna paigaldatud Hansapanga sularahaautomaat.

Ida PO KT inspektor D. Velbaum 04.01.2001.a. koostatud ettekannet (IV kd. tl. 5), millest nähtub, et 04.01.2001.a. toimunud plahvatuse faktis aadressil Vikerlase 23 oli tema – D. Velbaum poolt teostatud küsitlus võimalike tunnistajate kohta, teostatud küsitluse käigus tuvastatud, et pr K. Tomberg teadis, et üks mees nägi, et peale plahvatust sõitis sündmuskohalt ära üks sõiduauto.

AS Hansapanga jurist S. Pailk 05.01.2001.a. koostatud avaldust kriminaalasja algatamiseks (IV kd. tl. 6), millisest nähtub, et märgitud kuupäeval s.o 05.01.2001.a on esitanud Hansapank AS avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks ja nimelt teatakse avalduses, et 04.01.2001 varahommikul kell 04:07 sai Hansapank turvafirmalt ESS teate häirest Tallinnas, Vikerlase 23, kaubanduskeskuses „Laagna“ asuvast sularahaautomaadist nr HAN00148. Kohapeal selgus, et toimus plahvatus, mis purustas täielikult sularahaautomaadi (tüüp NCR028) esiosa ja muutis selle täiesti kasutamiskõlbmatuks. Sularahaautomaadis olnud raha (287175 EEK) kannatada ei saanud. Materiaalne kahju on selgitamisel. Täpsema kahjunõude esitab Hansapank kohtueelse uurimise käigus. Kahjude käsitlemisega tegeleb Zürich Kindlustuse Eesti AS. Eelmainitust tulenevalt paluti alustada juhtunu asjaolude uurimiseks kriminaalmenetlust.

Ida PO uurija T.Stogovi poolt koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli koos lisatud fototabelitega (IV kd. tl. 7-18), millest nähtub, et 04.01.2001 kella 10.45-st kuni 11.45-ni teostati sündmuskoha vaatlus Tallinnas, Vikerlase 23 juures, vaatlusega tuvastati, et vaadeldavaks objektiks on Laagna kaubakeskus, mis asub aadressil Vikerlase 23. Kaubakeskus on oraanzi värvi, ühe korruseline. Maja keskosas asub kõrgemale ulatuv osa. Kauplusest paremal pool asub 16 korruseline paneelelamu. Vasakule poole jääb Laagna kanal. Kaupluse kõrvalt läheb üle Laagna kanali jalakäijate sild. Silla ees kaupluse vasaku poole lõpus üle jalgtee asub müügikiosk. Kaupluse vasakul nurgal üleval on silt mööbli komisjonikauplus. Paremal tiival üleval on suurte tähtedega kirje LAAGNA. Sildi all olevatel akendel on kirjed LAAGNA. VALUUTAVAHETUS. KULD JA HÕBE. LAAGNA. Vasakul tiival on seitse sammast, millede ees on viieastmeline trepp. Kuues vahes on näha klaasist raamidega uksed ja müügikioskite vitriinid. Vitriinidel on purunenud parempoolsed aknaklaasid ja need asuvad vitriinide ees ja parempoolsetel külgedel. Paremalt esimese ja teise samba taga asuvate sissepääsu ja müügikioski vahel on maas laest kukkunud laekatted ja purunenud on valgustuskuplite katted. Parempoolses ääres on otse sissepääs alkoholi kauplusesse. Ukse kõrval vasakul pool on sinist värvi telefoniautomaat mille tablool on number 6211110 ja üleval number 9.44 EEK. Uks, millest saab siseneda kauplusesse, on tehismaterjalist ja jagatud kaheks. Keskel olev liist mis eraldab ukse kaheks on vasakult poolt äärest ukse küljest lahti murdunud. Klaasid on purunenud. Ukse taga kaupluse põrandal on maas seinakell mittedigitaalne, mis on seisma jäänud ja näitab aega 04.10.26 (neli tundi, kümme minutit ja kakskümmend kuus

59 sekundit). Tagapool on maas liistud, hele nelinurkne plaat. Kaupluses oleval alkoholi müügi riiulil on kolmandal ja neljandal riiulil ümber kukkunud üksikud pudelid. Purunenud on klaas ukse kohal oleval kaupluse sildil. Paremal pool kaupluses on ees metallkonstruktsioonist sein millesse on paigutatud klaasid. On kaks uksepaari sisse ja väljaminemiseks. Uksepaaride vahel on pangaautomaadi koht. Välimised klaasid on purunenud. Väändunud on sissepoole pangaautomaadi ümber olevad metallist piirdeliistud. Sellelt kohalt on puudu lagi 2,5 m ulatuses, mis on alla kukkunud. Uste esine, pangaautomaadi ümbrus ja kaupluse sisemise ukse tagune on täis klaasikilde. Sisse ja väljakäigu uksed on seest ja väljast kahepoolsed. Sisemine vasakpoolse uksepaari vasak uks on hingedelt ära paindunud, terve on ülemine klaas, alumine on puudu. Paremal pool on parempoolse ukse ülemine klaas paremalt alt äärest mõranenud. Teised klaasid on terved. Kaupluse seest välja vaadates on pangaautomaadi tagune sein purunenud pooles ulatuses. Pangaautomaat on kaldu taha ja toetub ainult tagumise serva peale. Pangaautomaadi kohal kaupluses sees on väljapääsu tähistav roheline tabloo, mis on töökorras. Seest vaadates on paremal pool seina küljes signalisAiooni sisselülitamise pult. Selles põleb valgus ja vilguvad kaks punast ja roheline lamp. Kauplusesse sissekäigu taga uksepaaride vahel ja kaupluses sees on maas klaasikilde. Pangaautomaat on kaldu kaupluse sissepoole 45° nurga all. Kaupluses on riiulid terved ja kinni kaetud riidega. Pangaautomaadi kohal olev ripplagi on ära nihkunud. Selle kohal asub ventilAioonitoru. Ripplae peal on näha klaasikilde 25-30 cm pikkused. Sise ja välisukse kohal on sisepoolel NOIROT soojapuhurid, mis on ühest küljest lahti. Pangaautomaadi avatud osadel on kukkunud halli-musta värvi pulbrit. Metallosad on väljapoole paindunud. Vaatluse käigus kasutati OLYMPUS (11 kaadrit). Sündmuskohalt midagi kaasa ei võetud.

Asitõendiks tunnistamise määrust koos tõlkega vEkeelest (IV kd. tl. 19-22, 23-27), millest nähtub, et 03.04.2001.a on keskkriminaalpolitsei vaneminspektor S.Otsus kriminaalasjas nr 01231500035 teostanud aadressil Vikerlase 23 Tallinnas asuvalt sündmuskohalt leitud ja ära võetud fragmentide vaatlust, mille kohta on koostatud protokoll. Juhindudes KrMK §-st 61 ja §-st 62 uurija määras: 1. tunnistada kriminaalasjas nr 00231500035 asitõenditeks kolm vigastatud patareid Supercell 9V; üks vigastatud patarei HV 9V; kaks vigastatud patareid GP Supercell 9V, millistel on kleeplindi fragmendid; erineva suurusega sinist värvi plastmasstükid (15 tk.); halli värvi kleeplindi tükk (rebitud) pikkusega 3,5 cm; erineva suurusega halli värvi kleeplindi rebitud tükid; üks juhtmekesta fragment pikkusega 13 cm; kolm metallist detaili paksusega 1,5 mm; kaks musta värvi kummitükki; kolm pruuni värvi plastmassist fragmenti, millistele on kleebitud punane kumm; metallist silindrikujuline ese, mille ühelt poolt väljuvad elektrijuhtmed; elektrijuhtme fragment pikkusega 8,5 cm valget värvi isolAiooniga/ kestaga, millega on ühendatud lisajuhe pikkusega 3,2cm; kaks valget värvi plastmasstükki; valget värvi plastmassist hammasratta fragment; kaks musta värvi plastmassist fragmenti; viis metallist deformeerunud tükki, millistest neljale on kinnitatud poldid; valget värvi isolAiooniga/ kestaga juhtme tükk pikkusega 5cm; elektrijuhtmed (jupid) koguses 9 tükki pikkusega 2; 2,5; 5; 5,5; 8; 11; 13; 14; 15 ja 17 cm; kaks elektrijuhtme (ühesoonelised) tükki pikkusega 4 ja 21,5 cm; kaks elektrijuhtme (kahesoonelised) tükki pikkusega 37 ja 3,5 cm; kümme erineva pikkuse ja läbimõõduga elektrijuhtme fragmenti; erineva suurusega halli värvi plastmassist fragmendid; erinevad metallist detailid; monteerimisplaat trükkimiseks 10x7 cm, patarei ja erinevad elektridetailid (pangaautomaadi detailid); vedrunõel; valgest plastmassist toru pikkusega 17,5 cm; valgest plastmassist hammasrõngas; valge isolAiooniga elektrijuhtmete tükid koguses 6 tükki pikkusega 10; 6; 5; 5,5; 7 ja 15 cm; kaheksa isolAioonita alumiiniumjuhet pikkusega 5; 5,5; 6,5; 6; 5; 4; 3,5 ja 1,5cm; rohelist värvi isolAiooniga 18 elektrijuhet pikkusega 7; 7; 9; 1,5; 3; 11; 1,5; 15; 10,5; 4,5; 13,5; 5; 4; 7; 3,5; 4,5; 5 ja 5 cm; üks musta värvi isolAiooniga elektrijuhe, üks punast värvi isolAiooniga elektrijuhe ja üks valget värvi isolAiooniga elektrijuhe; erineva suurusega mutrid, poldid ja nende fragmendid; erinevad metallist detailid; erineva suurusega k8sta värvi plastmassist, klaasist, paberist ja plaastrist fragmendid;

60 kunstnahast koti fragmendid; erineva suurusega puidust tükkide fragmendid; erineva suurusega valget värvi plastmasstükid; 14 g halli värvi pulbrit. 2. Asitõendeid hoida kriminaalasja nr 0123500035 juures.

Tsiviilhagejaks tunnistamise määrust koos tõlkega vEkeelest (IV kd. tl. 32-33), millest nähtub, et ööl vastu 4.01.2001.a toimunud plahvatuse tulemusena tekitati OÜ-le Laudenter kuuluvale Vikerlase tn 23 asuvale alkoholikauplusele kahju. UÜ Laudenter poolt on esitatud tsiviilhagi 46 780, 10 krooni.

Tsiviilhageja OÜ Laudenter avaldust koos tõlkega vEkeelest, inventuuri akti ja lisa inventuuri akti juurde (IV kd. tl. 34-37; 38-39, 40), millistest nähtub, et 04.01.2001.a Vikerlase 32 toimunud plahvatusega tekitati kahju nende firma alkoholikauplusele. Inventuuri tulemusena tehti kindlaks OÜ-le Laudenter tekitatud kahju summa. Kauba rikkumisest tulenev kahju moodustas 37 980, 10 krooni ja ruumide kahjustamises 8800 krooni. Kokku kahju summas 46 780, 10 krooni.

Keskkriminaalpolitsei politseijuhtivinspektor Svetlana Otsuse poolt 28.01.2001.a koostatud ekspertiisimäärust (IV kd. tl. 53), millest nähtub, et vaneminspektor S.Otsuse menetluses on kriminaalasi nr 00231500035 Tallinnas, Vikerlase 23 asuvas sularahaautomaadis HAN 00148 toimunud plahvatuse kohta. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et sündmuskohalt leiti ja võeti ära fragmendid, millised pakendati. Nende fragmentide osas on vaja teostada daktüloskoopia ja lõhkematerjali ja lõhkeseadeldise kompleksekspertiis. Juhindudes KrMK §-dest 58; 59 lg 1, 2, 3 ja 156 uurija määras: Teostada käesolevas kriminaalasjas daktüloskoopia ja lõhkematerjali ning lõhkeseadeldise kompleksekspertiisid; Ekspertideks määrata Kohtuekspertiisi ja Kriminalistikakeskuse eksperdid. Ekspertide käsutusse anda sündmuskohalt leitud fragmendid, millised asuvad pakendis nr 1. Ekspertidele esitada küsimused: 1. Kas ekspertiisiks esitatud kanistri tükkidel, kahel patareil „Supercell“ (teibiga) ja sinise plastiku tükkidel leidub sõrmejälgi? 2. Kui ja, siis kas need on identifitseerimiskõlbulikud? 3. Kas ekspertiisiks esitatud lõhkematerjali fragmendid kuuluvad lõhkeseadeldise komponentide hulka, kui ja, siis milliste komponentidega on tegemist? 4. Kas on võimalik tuvastada kogu lõhkamise käivitusskeemi (kõik lõhkeseadeldise osad)? 5. Millise lõhkeainega on tegemist? 6. Millistest osadest koosnes lõhkeseadeldis?

Ekspert E Armolik poolt ekspertiisiaktis nr AL-273-01/1060 08.märtsist 2001 antud eksperdiarvamust (IV kd. tl. 54-55), millest nähtub et: • Ekspertiisi tegemiseks esitatud sündmuskohalt kogutud erinevatel fragmentidel olevas ladestuses leiti plahvatanud lõhkeaine detoneerumata jääke nagu trotüüli, ammoonium- ja kaaliumnitraati ning alumiiniumpulbri osakesi. Selline koosseis viitab võimalikult omavalmistatud segulõhkeainele, vt ka uurimuslikku osa.

Ekspert K Kla poolt ekspertiisiaktis nr 29-06 3.märtsist 2006 antud eksperdiarvamust (IV kd. tl. 58), millest nähtub et: • Sündmuskohtadelt saadud lõhkeaine komponentide osas leidub kokkulangevusi. Plahvatustel (nr. 1-8) kasutati peakomponendina nitraate sisaldavat ainet, millele oli lisatud alumiiniumpulbrit, kui ka sõjanduses kasutatavaid aineid lõhkeaine võimsuse kui tundlikkuse tõstmiseks.

61 Ekspert A Paikles poolt ekspertiisiaktis nr PL-41-01/1045 30.märtsist 2001 antud eksperdiarvamust sh. ekspertiisiakti lisaks olevaid fototabeleid ja põhimõttelist elektriskeemi (IV kd. tl. 61-74), millest nähtub et: 3. Ekspertiisiks esitatud fragmendid võisid kuuluda lõhkeseadeldise komponentide hulka. Lõhkeseadeldis võis olla koostatud järgmistest esemetest: kott, lõhkeainega täidetud kanister, elektridetonaator, äratuskell, pistik koos pistikupesaga, patareid, ühendusjuhtmed, teip. 4. Antud esemete põhjal ei ole võimalik täielikult tuvastada kogu lõhkamise käivitusskeemi, tõenäoliselt koosnes see 9 V patareidest, äratuskellast, elektridetonaatorist (vt lisaks alapunkti 1.2) 6.vt vastus nr 3.

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse Kaitsepolitsei kriminalistikatalituse Kaitsepolitsei juhtivekspert H. Priimets, Päästeameti Demineerimiskeskuse valvetalituse juhataja A. Pugonen ja KEKKi tehnikaosakonna kohtuekspert A. Juhe 08.06.2006.a. koostatud lõhkeseadeldise komisjonekspertiisi ekspertiisiaktis KEKK nr PL-9-06/1843 Kaitsepolitsei nr KP 35-06 antud eksperdiarvamust (IV kd. tl. 82), millest nähtub et: 1. Erinevate plahvatusjuhtumite ning leitud lõhkeseadeldiste detailide ja ehituspõhimõtete vahel esineb määruses loetletud juhtumites sarnaseid tundemärke. 2. Ühesuguste või sarnanevate osadega lõhkeseadeldiste tundemärgid on esitatud tabelis ning uurimuses. 3. Väga oluliste kokkulangevustena arvestati plahvatuses kasutatud tööstuslike lülitite RVP – 72 pneumokambreid ja viimaste nupplüliteid. Olulisteks ühistunnusteks on 1,7…1,9 mm valkja isolAiooniga 7-kiuliste juhtmete ja sõlmede, MP1 tüüpi pika vindikraega tööstuslülitite ning sõiduki aknapesuri pumba osade ja selle mahuti kasutamine. Liigi ja meetodi alusel on seostatavad lõhkeseadeldistes kasutatud plastmahutid, toitepatareid, riidest ja nahast kotid, rüüsid, isoleerpaelad, detonaatorid ja pistmikud vastavalt uuringus ning tabelis esitaud andmetele. 4. Kõikide uuritud juhtmete vahel esineb sarnaseid tundemärke. Tehniliste iseärasuste alusel on ekspertarvamuse alusel ülejäänud nimetatutega vähem seostatavad juhtumid nr 1 ja 12. 5. Improviseeritud lõhkeseadeldiste osadena on kasutatud käepäraseid materjale. Raadiotehnilised detailid ja installAioonimaterjalid pärinevad põhiliselt nõukogudeaegsest perioodist. Objektide kasutusala on käsitletud uurimuses ja lisalehel.

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse Kaitsepolitsei kriminalistikatalituse Kaitsepolitsei juhtivekspert H. Priimets ja KEKKi tehnikaosakonna kohtuekspert A. Juhe 06.04.2006.a. koostatud lõhkeseadeldise komisjonekspertiisi ekspertiisiaktis KEKK nr PL-7-06/798 Kaitsepolitsei nr KP 10-06 (IV kd. tl. 85-93) antud eksperdiarvamust, millest nähtub et: 1. Läbiotsimistelt leiti objekte, mida saab kasutada lõhkeseadeldiste elektrilistes initsieerimismehhanismides. Tõenäoliselt on M.Ringmaa juurest leitud alumiiniumnõu kasutatud omavalmistatud lõhkeaine segamiseks või hoidmiseks. 2. Läbiotsimistelt leiti mitmeid objekte, mis on sarnased plahvatanud või leitud lõhkeseadeldise osadega uurimuses loetletud juhtumites. 3. M.Ringmaa elukoha läbiotsimistelt leitud asitõendite eripärasused lisaks liigilistele sarnasustele on järgmised: - sage võrgupistikute kasutamine madalapingelistes vooluringides; - paindjuhtmete tõenäoliseks eristamiseks kasutatud ühekordsed sõlmed; - meetodid (elektrikontaktide aegviite tekitamiseks kasutatakse pneumoefekti). - Läbiotsimistelt leitud omavalmistuslikud elektroonikakooslused viitavad sellele, et on püütud koostada liikumisele ja valgusele tundlikke skeemilahendusi.

62 4. Leitud objektidest on suure kaalukusega: - pneumokambrid (eraldatud lõhkeseadeldise jaoks tarbetutest ja viiteaega lühendavatest alustest. Vähelevinud tööstuslüliteid on kasutatud 4-s plahvatanud lõhkeseadeldises); - valkjast plastmassist alus (moodustab tõenäoliselt terviku lõhkeseadeldises kasutatud skeemiplaadiga); - suur nõu, millel sisaldab tõenäoliselt alumiiniumpulbrit ja nitraate.

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse kohtuekspertide ÕLTammsaare ja M Toometi 11.04.2006.a koostatud värvkatteekspertiisi aktis nr AV-260-06/1336 antud eksperdiarvamust (IV kd. tl. 96-67), millest nähtub et: Ekspertiisiks esitatud kanistril 1.1 olevad valkjad kuni valkjaskollased pehmed ladestused, teibitükil 1.2 ja 1.3 olevad valkjad kuni valkjaskollased pehmed ladestused, teekarbi paki 2 mõlemal tükil olevad kollased pehmed ladestused; puidutükkidel 3.1-3.3 olevad valkjad pehmed ladestused; magnetil 4 olevad valkjad pehmed ladestused ning plekitükil 5.1 ja 5.3 olev valkjas pehme ladestus on samaliigilised uurimuslikus osas toodud tunnuste alusel. Ekspertiisiks esitatud puidutükil 3.2 olev valge kõva ladestus, plekitükil 5.3 olev valge kõva ladestus ning puidutükil 6 olevad ladestused on eriliigilised eelnevalt loetletud objektidel olevatest ladestustest. Samuti on eriliigilised puidutükil 3.2 olev valge kõva ladestus ja plekitükil 5.3 olev valge kõva ladestus.

Keskkriminaalpolitsei menetlusosakonna politseijuhtivinspektor Svetlana Otsuse poolt 25.10.2004.a koostatud ekspertiisimäärust (IV kd. tl. 99), millest nähtub, et keskkriminaalpolitsei menetleb käesolevat kriminaalasja (nr 00231500035), mille menetlust alustati 04.01.2001.a Tallinna Politseiprefektuuri poolt KrK §-i 195 lg 3 tunnustel selle kohta, et 04.01.2001.a toimus pommiplahvatus Laagna kaupluses aadressil: Tallinn, Vikerlase 23. 19.01.2001.a saadeti kriminaalasi Tallinna Politseiprefektuuri poolt vastavalt uurimisalluvusele Keskkriminaalpolitseisse. Kriminaalasjas on vaja tuvastada, kas sündmuskohalt Tallinnas Vikerlase 23 plahvatuse sündmuskohalt leitud esemetelt on võimalik määrata DNA profiili tuvastamaks lõhkeseadeldise või selle osadega kokku puutunud isikuid. Juhindudes KrMS §-dest 95 lg 3; 105 lg 1 ja 106 uurija määras: 1. Korraldada käesolevas kriminaalasjas DNA ekspertiis; 2. Ekspertiisimääruse täitmine teha ülesandeks: Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskuse ekspertidele; 3. Anda eksperdi käsutusse ekspertiisi teostamiseks: 3.1 04.01.2001.a Tallinnas, Vikerlase 23 plahvatuse sündmuskohalt leitud esemed; 4 Eksperdile esitatavad küsimused: 4.1 Määrata ekspertiisiks esitatud lõhkeseadeldise osadel DNA profiil.

Taotlust tsiviilhagejaks tunnistamise kohta, juurdekuuluvat maksekorraldust ja tsiviilhagejaks tunnistamise määrust (IV kd. tl. 114-115; 116), millistest nähtub, et 06.aprillil 2001.a on Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse aktsiaselts esitanud kriminaalasjas nr 001231500035 taotluse tsiviilhagejaks tunnistamise kohta. Nimetatud avalduse kohaselt toimus 04.01.2001.a pommiplahvatus Tallinnas, Vikerlase 23 asuva AS-le Stinger Trade kuuluva Laagna Kaubanduskeskuse sussepääsu juures oleva sularahaautomaadi juures. Plahvatuse tagajärjel sai kahjustada Laagna Kaubanduskeskuse esifassaadi aknad, välisvalgustus, seinad ja ripplagi. Kuna ülalnimetatud vara oli kindlustuslepingu nr 44341 alusel kindlustatud Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse Aktsiaseltsis (edaspidi Seesam), hüvitas Seesam pommiplahvatuse käigus Stinger Trade OÜ-le tekitatud kahju summas 97 097, 48 krooni (arvestades lepingujärgset omavastutust summas 10 000 krooni). Vastavalt kindlustusseaduse §-le 18 läheb nõudeõigus varalist kahju

63 tekitanud vastu kindlustushüvitist saanud isikult üle kindlustusandjale viimase poolt välja makstud kindlustushüvitise ulatuses. Keskkriminaalpolitsei politseivaneminspektor Svetlana Otsuse poolt 24.04.2001.a koostatud tsiviilhagejaks tunnistamise määrusega on Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse Aktsiaselts esindaja Kaidi Reiljan tunnistatud tsiviilhagejaks kriminaalasjas nr 01231500035.

AS Hansapank hagiavaldust koos lisadega (IV kd. tl. 122-124), millest nähtub, et 27.02.2001.a on AS Hansapank kriminaalasjas nr 01231500035 esitanud alljärgneva nõude. Käesolevaga teatab AS Hansapank, et 04.01.2001.a varahommikul kell 04.07 toimus Tallinnas, Vikerlase 23, kaubanduskeskuses Laagna asuva Hansapangale kuuluva sularahaautomaadi nr HAN00148 plahvatus. Plahvatuse käigus purunes täielikult eelmainitud sularahaautomaadi (tüüp NCR028) esiosa ja sularahaautomaat muutus kasutamiskõlbmatuks. Eeltoodust tulenevalt Hansapangale tekitatud materiaalne kahju 228 205, 02 krooni, mille hüvitamist kahjutekitajate poolt AS Hansapank juhindudes TsK §-st 448 lg 1 palub.

Keskkriminaalpolitsei politseivaneminspektor Svetlana Otsuse poolt 25.04.2001.a koostatud tsiviilhagejaks tunnistamise määrust (IV kd. tl. 125), millest nähtub, et AS Hansapank esindaja SPailk on tunnistatud tsiviilhagejaks kriminaalasjas nr 01231500035.

AS Hansapank vastust järelepärimisele 25.aprillist 2006.a (IV kd. tl. 128-129), millest nähtub, et 22.09.2000.a ja 04.01.2001.a toimunud lõhkeseadeldiste plahvatuste tagajärjel on AS-ile Hansapank tekkinud materiaalse kahju suurused järgmised: 1. Tallinnas, Sõpruse pst 249 asuva maja esimesel korrusel paikneva kaupluse „Konsum“ välisukse kõrval asunud Hansapanga sularahaautomaadi peal toimunud plahvatuste tagajärgede likvideerimisel kandis AS Hansapank järgmised kulutused – - sularahaautomaadi parandamine maksumusega 168 281 krooni (sisaldab käibemaksu). Kahju on tõendatud AS-i Hansab poolt 14.11.200.a esitatud sularahaautomaadi remondi arvega ja remondi aruandega. Zürich Kindlustuse Eesti AS poolt hüvitati AS- ile Hansapank remondikulusid maksumuses 128 350.15 krooni; - hävinud sularahaautomaadi valgusreklaami asendamine AS Laansoo Grupp poolt uuega 4296, 40 krooni (sisaldab käibemaksu). Kahju on tõendatud AS Laansoo Grupp poolt 23.09.2000.a esitatud arvega. - Sõpruse pst 249 asunud sularahaautomaadi juures paiknevate akende remont summas 6858,80 krooni (sisaldab käibemaksu). Kahju suurus on tõendatud Hekun Ehitus OÜ poolt 28.09.2000.a esitatud arvega nr 214. Tulenevalt eeltoodust kandis AS Hansapank Tallinnas, Sõpruse pst 249 asuva maja esimesele korrusel paikneva kaupluse Konsum välisukse kõrval asunud Hansapanga sularahaautomaadi peal toimunud plahvatuse tõttu kahju summas 51 086, 05 krooni. 2. Tallinnas, Vikerlase 23 asuva Laagna kaupluse seinas paikneva Hansapanga sularahaautomaadi juures toimunud lõhkeseadeldise plahvatuse tagajärjel hävines sularahaautomaat täielikult. Hävinud sularahaautomaadi asemele paigutatud uue sularahaautomaadi maksumus oli 344 796, 70 krooni (soetusmaksumus + sularahaautomaadi Eestisse toimetamisega seonduvad maksud), millest Zürich Kindlustuse Eesti AS hüvitas AS-ile Hansapank 138 936 krooni. Uue sularahaautomaadi maksumus on tõendatud NCR Finland OY poolt 17.04.2001.a esitatud arvega nr 11069. Tulenevalt eeltoodust kandis AS Hansapank Tallinnas, Vikerlase 23 asuva Laagna kaupluse seinas paikneva Hansapanga sularahaautomaadi juures toimunud lõhkeseadeldise plahvatuse tagajärjel kahju 205 860, 70 krooni. Kokku kandis AS Hansapank Tallinnas, Sõpruse pst 249 ja Vikerlase 23 juures toimunud plahvatuste tagajärjel kahju 256 946, 75 krooni.

64 Samuti uuris kohus kaitsja Urmas Simoni poolt taotletud, riigiprokuröri nõusolekul avaldatud tõendeid:

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse daktüloskoopiaekspert Katrin Jegorv ja keemiaekspert Lilian Hein 13.03.2001.a. koostatud daktüloskoopia ekspertiisi ekspertiisiakti SS-234-01/1044 (IV kd. tl. 59-60), mille arvamuse osast nähtub, et 1. Sündmuskoha vaatlusel 04.01.2001 Tallinnas, Vikerlase 23 asuva Hansapanga sularahaautomaadi HAN00148 juurest leitud ja ekspertiisiks esitatud: - halli metalse läikega pulbrilise ainega määrdunud nelja lapiku väikepatarei ja sinist värvi plasttükikeste pinnad on daktüloskoopilisteks uuringuteks kõlbmatud; - kahe patarei ümbert, plasttükikeste ümbert ja teibikogumist lahti harutatud teibilõikude halli pulbrilise ainega mittemäärdunud sisemisel liimipindadel naha papillaarkurrustiku jälgi ei avastatud.

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse kohtuekspert K. Lagemaa 08.12.2004.a. koostatud DNA ekspertiisi ekspertiisiakti nr GE-4215-04/8684 (IV kd. tl. 100-101), mille ekspertarvamusest nähtub, et 1. Hallilt leukoplaastri fragmendilt (minigrip kilekott nr 3, pakend nr 1) ja põlenud rüüsilt (minigrip kilekott nr 6, pakend nr 1) DNA analüüsiks võetud proovid on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Võrdlusproovide puudumise tõttu ei saa tuvastada kellelt. Säilitame DNA analüüsi tulemused edasisteks võrdlusteks. 2. Valgelt rüüsifragmendilt (minigrip kilekott nr 9, pakend nr 1) ja hallilt leukoplaastri fragmendilt (minigrip kilekott nr 4, pakend nr 1) DNA analüüsiks võetud proovidest õnnestus määratleda ainult üksikuid DNA alleele. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta.

V episood 11.04.2001.a Tallinnas, Punane 15 asuva klaastaara kioski juurde paigaldatud lõhkeseadeldise episoodis uuris kohus järgmisi tõendeid:

Tunnistaja VK poolt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 12.06.2007.a. toimunud kohtuistungil antud ütlusi selle kohta, et süüdistatav Märt Ringmaa ei ole talle tuttav, saab kohtule tõtt rääkida.

Riigiprokurör M. Kurm poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja VKütlusi selle kohta, et tema mäletab 11.04.2001 hommikut. Varahommikul läks ta koeraga välja, möödudes talle kuuluvast taarakioskist nägi ta kioski ukse juures, mille kaudu viiakse taarat välja, ühte pakki. Kuna seal käivad sageli kodutud, kes ootavad, millal taarapunkt lahti tehakse, siis seepärast arvas ta, et see on nende kott. Ta läks viis koera koju, siis läks auto järele, tuli kioski juurde ja see pakk oli samas, kus enne. Kuna kioski uks käis lahti paremale poole, siis see kott segas teda ja seepärast ta liigutas kotti paremale, telliskivi aia poole ja tegi ukse lahti ning hakkas taarat laadima. Taara ära laadinud, ust kinni panema hakates, nägi ta, et pakk oli lahti läinud, see oli riidest koti moodi, ta nägi seal sees kanistrit, mille küljes oli karp, juhtmed tulid välja, edasi polnud midagi näha. Ta tegin natuke rohkem lahti ja nägi äratuskella. Kuna ta on endine sõjaväelane siis jagas ta neid asju, ta nägi, et välja on lõigatud selle äratuskella klaasi peale ava ja, millest oli välja toodud mingisugune metallist ese, et see klemm läheks millegagi kokku. Ta sai aru, et see on lõhkeseadeldise moodi, kuid kui reaalne see võis olla, ta hinnata ei osanud. Ta lihtsalt kuulas ja sai aru, et äratuskell ei tööta, see rahustas teda ja ta tõmbas juhtmetest. Ta nägi seal pistikut ja veel mingisugused plaadid ja see ongi kõik ja pärast seda otsustas ta, et peab helistama politseisse. Pae tn poe juures liikus turvamees ja ta palus talt telefoni, et helistada ja tema – VKkutsus välja politsei.

65 Tunnistaja VKkinnitas riigiprokurörile, et kotis oli jah mingi plaat, aga ta ei tea, mille jaoks, kas lihtsalt niisama, nad olid justkui eraldi teisest seadmest. Plaat oli pruuni värvi, tavaliselt kasutatakse raadio sees. Kõike detaile kinnitatakse sellise plaadile, kuid ta ei tea, kas see oli teiste asjadega kontaktis. Äratuskella juurest tulid juhtmed, ta ei võtnud seda välja, lihtsalt tõmbas juhtmetest ja see tuli nagu sealt pistikust välja.

Tunnistaja VKmärkis, et palju aega on möödas ja ta ei mäleta, et politsei oleks teda selles asjas üle kuulanud, ta arvab, et mitte. KAPOs käisid uurijad tema juures, näitasid talle ja abikaasale fotosid, see oli juba hiljem.

Riigiprokuröri taotletud, kaitsja nõusolekul ja kohtu poolt avaldatud, tunnistaja VKakovkin’ile näidatud joonist (V kd. tl. 36) kohta viimane kinnitas, et tema joonistas selle, selgitades, et kotti ta ei sobranud, lihtsalt tegi rohkem lahti ja vaatas.

Kaitsja U. Simon esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja VK ütlusi selle kohta, et kioskil numbrit ei ole, aadressiks on Punane 15A, kuid tegelikult see on koolimaja ja Pae kaupluse vahel, seal on ainult vundament alles, alus betoonist, mitte vundament.

Kui see kott oli ukse ees, siis ta tõstis selle eemale, kanistri peal oli paberiga kinni kaetud ja, kui ta tõstis, siis kukkus ajaleht välja, kui ta tõstis ja pani tagasi, siis sellepärast need sangad läksid niimoodi laiali.

See kott paljastas kanistri 50% ulatuses ja nähtavale tuli äratuskell. Äratuskell oli ümmargune, tunnistaja VK selgitas kaitsjale, et ta ei saa kindlalt väita, aga see isegi oli vist kollast värvi.

Kaitsja poolt esitatud küsimusele, et, kui äratuskell oli ümmargune, kuidas saab klaasi nurgast näha väljalõiget ja, et sealt tulevad juhtmed välja, kus on klaasinurk, selgitas tunnistaja VKakovkin, et see ava oli niisugune kolmnurkse kujuga.

Kaitsja U. Simon taotletud, riigiprokuröri nõusolekul ja kohtu avaldatud tunnistaja VKakovkin’i eeluurimisel antud ütluste kohta (V kd. tl. 35) ja nimelt „Äratuskellal oli klaas ühest nurgast kolmnurga kujuliselt ära lõigatud ja sealt august paistis metallist kontakt.“, kinnitas tunnistaja, et ümmargusel klaasil ei saa olla nurka, selgitades, et ta ei väljendanud ennast täpselt, täpsustades, et see ava oli kolmnurkse kujuga.

Samuti kinnitas tunnistaja VK kaitsjale, et kanistril oli kork peal. Selgitades, et seal oli karp, mis oli kinnitatud ja kleebitud kanistri alumise osa külge, nagu isetehtud kartongist karp ja selle juurde viisid juhtmed, need läksid sellesse karpi ja edasi ta ei tea. Need juhtmed läksid sinna karbi külge külje pealt, kinnitades, et tema – VK ei ole seda tõstnud, välja võtnud ja ta ei oleks näinud, kui need oleks alt tulnud. Täpselt ta ei tea, aga äratuskell oli vist kollast värvi, kindel ei ole.

Kaitsja U. Simon taotletud, riigiprokuröri nõusolekul ja kohtu avaldatud tunnistaja VKakovkin’i eeluurimisel antud ütluste kohta (V kd. tl. 35) ja nimelt „Äratuskell oli musta värvi kleeplindiga seotud puust tahvli külge.“ selgitas tunnistaja kaitsjale, et musta värvi oli kleeplint. Tunnistaja märkis, et kui see kott alla pudenes, siis nägi ta seal stepslit, pistikut ja selle peal oli puuklots. Stepsel ja pistik olid heledat värvi, nende kuju ei tule talle meelde. Kas stepsel oli siis pistikuga ühendatud, seda ta ei tea, aga kui ta tõmbas juhtmest, siis see pistik tuli välja, aga kas ta oli ühendatud stepsliga või mitte, seda on raske öelda, ta ei ole näinud. Tunnistaja VKselgitas kaitsjale, et ta nägi neid juhtmeid, mis olid ühendatud karbi külge, mis oli kanistri küljes ja ta nägi, et seal oli karp.

66

Juhtmed läksid kuskile, aga kuhu, ta ei tea, kust ta võis teada kuhu need juhtmed viivad, ta lihtsalt nägin neid juhtmeid, tema seal midagi lahti ei võtnud.

Kohtule kinnitas tunnistaja VK veelkord, et ta tõmbas juhtmest ja stepsel tuli lahti, kas stepsel oli ühendatud, seda ta ei näinud, seal olid paberid, ta nägi kanistrit ja juhet, tõmbas juhtmest ja juhe oli lahti.

Kaitsja U. Simon poolt esitatud küsimusele, et kust see stepsel välja tuli, selgitas tunnistaja, et loomulikult kotist.

Süüdistatava Märt Ringmaa poolt esitatud küsimusele, mis oli millega ühendatud märkis tunnistaja, et loomulikult see ei saanud olla ühendatud, sest pistik oli tema käes aga seda, mis seal enne oli seda ta ei tea.

Tallinna Politseiprefektuuri Ida Kriminaaltalituse komissar A. Krusta 12.04.2001.a. koostatud teadet kriminaalmenetluse alustamise kohta (V kd. tl. 1), millest nähtub, et 11. aprillil 2001 aastal on Tallinna Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna kriminaaltalituses sündmuskoha vaatlusprotokolliga alustatud kriminaalmenetlust nr. 01231501833 KrK § 195 lg 3 tunnustel, seoses 11. aprillil 2001 aastal Tallinn Punane tn. 15 asuva klaastaara kioski juurde paigaldatud lõhkeseadeldisega.

Ida politseiosakonna inspektor K. Piibemann 11.04.2001.a. koostatud ettekannet (V kd. tl. 2), millest nähtub, et 11.04.2001.a. kell 07.55 said nad „RISTILT“ väljakutse aadressile Punane tn. 15, kus keegi meesterahvas oli näinud taara vastuvõtu kioski taga kahtlast pakki. Kohale jõudes nägid, et kioski nurga taga oli riidest kott, mille sees paistis isoleerpaelaga kinniteibitud äratuskell ja mingid juhtmed. Koti kõrval asetses plastmass kanister, mille küljes oli stepsliga juhe ja mingi karp. Inimesed ligiduses eemale aetud ja sündmuskoht piiratud politseilindiga. Teatatud „RISTILE“, kohale saadeti pommirühm, kiirabibrigaad ja tuletõrje. Pommirühm tegi veekahuriga selle kahjutuks. Nende sõnul oli pommiseade kellamehhanismiga lõhkeseadeldis, detonaatoriga. Antud asjast teatas „RISTILE“ klaastaara ülemus kod. Kakovkin Viktor.

Sündmuskoha vaatlusprotokolli koos lisatud skeemiga (V kd. tl.3-4), millest nähtub, et 11.04.2001 kell 07.55 – 08.30 teostas Ida PO uurija K.Piitermann (?) sündmuskoha vaatlust Tallinnas, Punane 15 juures, vaatlusega tuvastati, et sündmuskoht asub Tallinnas, Punane 15 kaupluse juures. Kauplusest 10 m kaugusel asub klaastaara kiosk. Klaastaarat ja kauplust eraldab metallist aed. Kioski uste juures aia kõrval on näha halli värvi riidest kott, mille seest paistab äratuskell, juhtmed ning isoleerpael. Koti kõrval on näha valget värvi plastmasskanister, mille küljes on karp ja stepsliga juhe. Juhe kotis oleva esemega ühenduses pole. Vaatluse käigus koostati skeem.

Sündmuskoha vaatlusprotokolli koos tõlkega vEkeelest ja lisatud skeemiga (V kd. tl.5-9), millest nähtub, et 11.04.2001 kell 10.10 – 10.40 teostas Ida PO uurija N.Katjužanskaja sündmuskoha vaatlust Tallinnas, Punane 15 juures, vaatlusega tuvastati, et taarapunkti laoks oleva puidust putka külje paremas nurgas asuvad asjad, mis on korjatud kottidesse demineerijate grupi spetsialistide poolt. Pakend nr 1: selles asuvad äratuskell, patarei, elektriskeem, seinakontakt. Pakend nr 2: elektridetonaatoriga ühendatud pistik. Pakend nr 3: võimalik et lõhkeaine granuleeritud püssirohi. Riidest sangadega kott, selles asuvad: valget värvi 5-liitrine plastmassist kanister musta värvi keeratava korgiga, on täidetud seguga, võimalik, et granuleeritud püssirohi ja hõbepulber + ammooniumnitraat. Pakend nr 4: Sündmuskohalt korjatud paberitükid, kelladetailid ja plastmassist killud. Pakend nr 5: Riidest kotist välja võetud reklaamialased läikivad paberilehed. Pakend nr 6:

67 Võimalik et granuleeritud püssirohi ja paberitükid. Pakend nr 7: Paberitükid. Putka välisuste juures maas umbes 1 m kaugusel on maha puistatud, võimalik, et granuleeritud püssirohi. Lõhkeseadeldis purustati kahe lasuga veekahurist ja seejärel korjati eraldi kottidesse. Sündmuskohalt võeti kaasa 7 pakendit, riidest kott. Pakendid on kinni kleebitud, nummerdatud.

Assistent A Kase poolt koostatud õiendit kriminaalasjas nr 01231501833 (V kd. tl. 10), millest nähtub, et 11.04.2001 fotografeeriti Kaitsepolitseiameti poolt Punane 15 asuvat sündmuskohta ning antud fotod 9 lehel lisatakse sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde.

Kaitsepolitseiameti uurija A.Kask poolt koostatud fototabeleid (V kd. tl. 11-15), millest nähtub olustik sündmuskohal Punane 15 klaastaara kioski juures.

Eridemineerimistalituse väljasõiduaruannet nr 136 (V kd. tl. 17), millest nähtub, et 11.04.2001.a kell 07.55 sõitis eridemineerimistalituse meeskond koosseisus Mullar, Kurvits, Pugonen, Kask, (järgmised kaks nime arusaamatud) välja aadressil Punane 15 taarakioski juurde. Väljakutsest teatas PA korrapidaja ja väljakutse põhjuseks pommikahtlus. Kohalejõudmise kuupäev 11.04.2001 kellaaeg 08.12. Aruande kohaselt teatati, et kioski kõrval on kahtlane kott. Kohale jõudes selgus, et tegu on plastikkanistriga 5L, mille küljele oli kinnitatud kell ja juhe koos tepsliga. Kanistri kõrval oli kott. Kasutades rasket pommiülikonda ja veekahurit lasti kell koos el.det.-ga kanistri küljest minema. Konksuga kotti avades paistsid sealt juhtmed ja patareid. Kott lasti puruks … (arusaamatu sõna) laenguga. Kotist tuli nähtavale elektroonika elementidega plaat, 4,5V patareid kaks tükki teibiga koos ning juhe pistikupesaga. Kanistris oli oletatavalt LA segu (Al. pulber, am. nitraat, granupor). Ainesse oli segatud ka mingit lahustit ja see oli paakunud. NB! Pistik ei olnud pistikupesas. Esemed toodud Esse. Väljakutse lõpu kuupäev 11.04.2001 kellaaeg 9.32

Asitõendite vaatlusprotokolli koos fototabelitega 16.aprillist 2001.a (V kd tl. 19-26), millest nähtub, et Kaitsepolitseiameti assistent A.Kask on vaadelnud Tallinnas, Punane 15 asuva klaastaara kioski juurde paigutatud lõhkeseadeldist. Vaatluse käigus tehti kindlaks järgmist: 1. Halli värvi, sangadega, riidest kott, mõõtmetega 30x40cm. 2. plastmassist 5l mahtuvusega valget värvi kanister, milles alumiiniumi sarnane aine. Kanistri ühe seina külge on kleebitud Liptoni teepakend ja mille külge on omakorda kinnitatud valget värvi juhtmed, mille otsas on stepsel. 3. äratuskell, mille klaas on ühest nurgast kolmnurga kujuliselt ära lõigatud ja sealt august paistab metallist kontakt. Äratuskell on musta kleeplindiga seotud puust tahvli külge. 4. elektroskeem. 5. kaks 4,5V omavahel kokkuteibitud patareid. 6. elektridetonaator, mille külge on teibitud juhe koos pistikuga. Asitõendid fotografeeriti, kasutades digitaalfotoaparaati Olympus. Vaatlus toimus elektrivalguses. Pärast vaatlust jäeti asitõendid Kaitsepolitseiameti asitõendite hoidlasse vastutavale hoiule.

Asitõendiks tunnistamise määrust (V kd. tl. 27) millest nähtub, et 16.aprillil 2001.a on Kaitsepolitseiameti assistent A.Kask kriminaalasjas nr 01231501833 juhindudes KrMK §-st 61 tunnistanud Tallinnas, Punane 15 asuva klaastaara kioski juurde paigutatud lõhkeseadeldise käesolevas kriminaalasjas asitõendiks. Asitõend on antud vastutavale hoiule Kaitsepolitseiameti ekspertidele.

Kaitsepolitseiameti assistent A.Kask poolt 29.06.2001.a koostatud ekspertiisimäärust (V kd. tl. 38), millest nähtub, et kriminaalasjas nr 01231501833 on menetlust alustatud 11.aprillil 2001.a Tallinna Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna kriminaaltalituses KrK § 195 lg 3 tunnustel seoses sellega,

68 et 11.04.2001.a paigaldati aadressile Tallinn Punane tn 15 asuva klaastaara kioski juurde lõhkeseadeldis. Sündmuskoha vaatluse käigus võeti aadressilt Tallinn Punane tn 17a asuva klaastaara kioski juurest kaasa varem kahjutuks tehtud lõhkeseadeldis, mis sisaldas granuleeritud tahke aine, metallipulbri ja tõenäoliselt orgaanilise vedeliku segu. Kriminaalasja eeluurimisel on vaja tuvastada, kas plahvatava aine segusse oli lisatud ka kütust ja/või mingit muud orgaanilist põlevainet. Asjaolu tuvastamiseks viia läbi eriteadmisi nõudev põlevvedeliku ekspertiis. Juhindudes KrMK §-dest 58 lg 1; 59 lg 1,2 ja 156 lg 1,2 uurija määras: Teostada kriminaalasjas aineekspertiis; Ekspertideks määrata Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskuse keemia- ja bioloogialabori eksperdid. Ekspertide käsutusse anda 11.04.2001.a sündmuskohalt aadressilt Tallinn, Punane 17a kaasa võetud erinevate suurusega graanulitest koosnev hõbedavärviline ainesegu. Aine on pakitud hermeetilisse kilekotti. Ekspertidele esitada küsimused: 1. Millise ekspertiisiks esitatud ainega on tegemist? 2. Milline on ekspertiisiks esitatud ainega otstarve ja kus kasutatakse? 3. Kas ekspertiisiks esitatud segusse on lisatud ka naftast töödeldud kütust ja/või mingit muud orgaanilist põlevainet?

Ekspert EArmolik poolt ekspertiisiaktis nr AL-719-01/3029 13.juulist 2001 (V kd tl.39-40) antud eksperdiarvamust, millest nähtub et: 1.2. Ekspertiisi tegemiseks esitatud aine kujutab endast omavalmistatud segu ammooniumväetisest, mida on töödeldud alumiiniumpulbriga ja lisatud mõned suitsuta püssirohu graanulid ja on mõeldud kasutamiseks omavalmistatud lõhkeseadeldistes. 3. Esitatud aine ei sisalda naftasaadusi ega teisi põlevvedelikke.

Kaitsepolitseiameti assistent A.Kask poolt 17.04.2001.a koostatud ekspertiisimäärust (V kd. tl. 48- 49), millest nähtub, et kriminaalasjas nr 01231501833 on menetlust alustatud 11.aprillil 2001.a. Sündmuskoha vaatluse käigus võeti 11.04.2001.a aadressilt Tallinn Punane tn 17a asuva klaastaara kioski juurest Eridemineerimistalituse töötajate poolt kaasa varem kahjutuks tehtud lõhkeseadeldis, kuhu kuulus riidest kott, elektroonika elementidega plaat, kaks 4,5V omavahel kokkuteibitud patareid, juhe pistikupesaga, plastmassist kanister koos oletatava lõhkeaine seguga (alumiinium pulber, ammooniumnitraat, granupor), papist teepakk, ajaleht, mehhaaniline kell ja elektridetonaator koos teibitud juhtmega, mille otsas oli pistik. Kriminaalasja eeluurimisel on vaja tuvastada, kas lõhkeseadeldise tunnustega ese moodustab lõhkeseadeldise ning kas ekspertiisiks esitatud nimetatud esemetel leidub identifitseerimiskõlbulikke naha- ja papilaarkurrustiku jälgi. Asjaolu tuvastamiseks tuleb läbi viia läbi eriteadmisi nõudev lõhkeseadeldise, -aine ja daktüloskoopiaekspertiis. Juhindudes KrMK §- dest 58 lg 1; 59 lg 1,2 ja 156 lg 1,2 uurija määras: 1. Teostada kriminaalasjas lõhkeseadeldise, -aine ja daktüloskoopiaekspertiis; 2. Ekspertideks määrata kaitsepolitsei eksperdid HPriimets ja KLasn. 3. Ekspertide käsutusse anda 11.04.2001.a sündmuskohalt aadressilt Tallinn, Punane 17a kaasa võetud lõhkeseadeldise osad vastavalt protokollile. Esemed on pakitud kilekotti ning suletud Kaitsepolitseiameti Tallinna osakonna templijäljenditega pitseeritud ümbrikusse. Ekspertidele esitada küsimused: Küsimused daktüloskoopiaekspertiisiks: 1. Kas sündmuskohalt aadressilt Tallinn, Punane 17a kaasa võetud ekspertiisiks esitatud esemetel - riidest kott, elektroonika elementidega plaat, kaks 4,5V omavahel kokkuteibitud patareid, juhe pistikupesaga, plastmassist kanister koos oletatava lõhkeaine seguga (alumiinium pulber,

69 ammooniumnitraat, granupor), papist teepakk, ajaleht, mehhaaniline kell ja elektridetonaator koos teibitud juhtmega, mille otsas oli pistik – leidub identifitseerimiskõlbulikke naha- ja papilaarkurrustiku jälgi?

Küsimused lõhkeseadeldise ja –aine ekspertiisiks: 1. Mis esemega on tegemist? 2. Kas ekspertiisi läbiviimiseks esitatud esemed on lõhkematerjal? 3. Millised esitatud esemetest moodustavad lõhkeseadeldise? 4. Kas ekspertiisiks esitatud ese või esemed on klassifitseeritavad lõhkeseadeldise valmistamiseks vajalike osadena, millised neist? 5. Kui ekspertiisiks esitatud objektid moodustavad lõhkeseadeldise, siis mis eesmärgil seda kasutatakse, mis on selle konstruktsioon, kahjustusefekt, tööpõhimõte ning tööseisukord.

Ekspertide K Lasni ja H Priimetsa poolt ekspertiisiaktis nr KP – 29- 1 2.juulist 2001 (V kd. tl.50- 56) antud eksperdiarvamust, millest nähtub et: 1. Ekspertiisiks esitatud fragmentide põhjal on tegemist mehhaanilise kella poolt juhitava viitega lõhkeseadeldisest. 2. Lõhkematerjaliks on uurimuses kirjeldatud nii elektridetonaator ja omavalmistatud lõhkeaine kui ka lõhkeseadeldisena käsitletav kooslus. 3. Käesoleva ekspertiisiga ei saa tagantjärele tuvastada kõikide esitatud komponentide kuuluvust lõhkeseadeldise juurde, kuid suure tõenäosusega moodustasid objektid ühtse lõhkeseadeldise. Elektroonikaplaat lõhkeseadeldise juhtimisel tähendust ei omanud. 4. Välja arvatud välised pakendusmaterjalid, elektroonikaskeem ja lõhkeaine, on esitatud objektid kvalifitseeritavad lõhkeseadeldise valmistamiseks vajalike osadena. 5. Omavalmistatud elektromehhaanilise sütikuga lõhkeseadeldis oli ette nähtud kuni 55 minutilise viiteajaga kõrgetemperatuurilise pahvatuse korraldamiseks 6...7 kg ammoniidile vastava purustusjõuga. Ekspertiisiks esitatud objektidelt identifitseerimiskõlbulikke sõrmejälgi ei tuvastatud. Ekspertiisiakti KP-29-1 sisu selgitamiseks ja täiendamiseks riigiprokuröri taotlusel üle kuulatud ekspert HPriimets selgitas kohtuistungil, et tema isiklikult sellel sündmuskohal ei käinud, kuid see oli tänuväärne juhtum, kuna lõhkeseadeldis saadi pea tervelt kätte, kuna ta ei plahvatanud laengust, mis oli ette nähtud plahvatuse tekitamiseks. Lõhkeseadeldis purustati päästeameti demineerijate poolt veekahuriga, kuid isegi peale veekahuriga mõjutamist jäid sündmuskohta järele iseloomulikud detailid. Sellisteks on küllaltki vähelevinud valge pikendusjuhtme pistikupesa, lisatud omavalmistatud elemendid, valged juhtmed, samuti oli näha lapikpatareid toiteelementidena, mille ümber on mähitud isoleerpael, mehaaniline äratuskell, mis töötas kella kineetilise ja üleseskeeratava potentsiaalse energia arvelt, kasutati kahte lapikpatareid 3R22, kumbki 4,5V, on ühendatud järjestikku, juhtmed on joodetud patarei klemmidega, on kasutatud järjestikku ühendust, mis teeb 9 V. Kuna nagu varem öeldud on detonaator võimeline plahvatama vaid 1,5 V-st, siis teeb ekspert järelduse, et antud juhul on mindud kindla peale välja või on siis tegemist siis mitte eriti kompetentse inimesega, kuna pingega on liialdatud. Kella on täiendatud, kasutatud minutiosutit, kuid siis viide oli seadistatud vähema kui 60 minuti peale. Kell on käesoleval ajal katkine, kuna purustati veekahuriga, seega seda, mis aeg oli kellale seadistatud, ei ole võimalik tagantjärgi kindaks. Detonaator oli sisenenud korgi alt, eksperdi arvates on tõenäoline, et demineerijad eraldasid detonaatori lõhkeainest. Lõhkeaine oli paigutatud plastkanistrisse, ekspertiisi käigus aine kaaluti, koguseks ainet 6,3 kg, mis koosnes keemilise ekspertiisi andmetel ammooniumnitraadist ning alumiiniumpuudrist ning oli lisatud püssirohu graanuleid. Ekspert selgitas, et aine täpsem uurimine lõhkeseadeldise ekspertiisi ei kuulunud, kuid selle ekspertiisi tegemise käigus käis ekspert selle ainega Tehnilise Järelevalve Inspektsioonis, kus

70 spetsialistid tegid selle ainega põlemiskAe, aine põles väga rahutult ja tõenäoliselt oleks detoneerunud välisest detonaatorist. Ekspertiisi tegemise käigus oli vaidlus, et kas ainele oli lisatud mingisugust orgaanilist vedelikku või mitte. Sellele võimalusele viitasid esmalt sündmuskohal käinud päästeametnikud, kes kinnitasid, et tundsid kütuse lõhna. Ekspert Priimets kinnitab, et kui aine jõudis temani, siis tema tundis ka mingit tugevat lõhna, nagu nitrolahustitel või Aetoonil, samas möönab, et on kursis aine keemilise aktiga ja arvab, et orgaaniline vedelik oli tõenäoliselt keemilise ekspertiisi tegemise ajaks ainest välja auranud. Sellele lõhkeseadeldisele oli lisandiks pandud üks skeemiplaat, mis eksperdi arvates ei omanud selle lõhkeseadeldise konstruktsiooni funktsioneerimise seisukohalt mingisugust tähtsust. Eksperdi selgituste kohaselt lisavad valmistajad mõnikord lõhkeseadeldisele mingisuguse objekti või objekte, mis võivad pärast seda, kui lõhkeseadeldis plahvatab, tekitada segadust, kuna jääb selline mulje, et selles lõhkeseadeldises oli väga palju elektroonilisi detaile. Samuti oli selle lõhkeseadeldise juures kasutatud väga iseloomulikku isolAiooniplaati, mis oli pehmest kartong, sellise plaadi kasutamine näitab eksperdi sõnul lõhkeseadeldise koostaja käekirja ning selliseid plaate on leitud ka mujalt Lasnamäe piirkonnast. Selle ekspertiisiakti osas vastuseks kaitsja küsimustele selgitas ekspert HPriimets, et antud ekspertiisiaktis uuritud detailid esitati temale asitõenditena, lisaks kasutas ka fotosid, mis olid tehtud sündmuskohal. Kuidas asitõendid eksperdile üle anti ja kuidas nad olid pakendatud, seda ekspert konkreetse akti puhul ei mäleta. Seda, miks see nn pomm ei plahvatanud, ei ole hilisema tehnilise ekspertiisi käigus kategooriliselt võimalik öelda, kuid ekspert mäletab, et uurimuste käigus mõõdeti kahte toiteelementi ja need olid liigtühjenenud. Selleks, miks toiteelemendid olid liigtühjenenud, on kaks võimalust – kas see oli põhjustatud lõhkeseadeldise purustamisest (näiteks juhtmed lühistusid) või olid toiteelemendid tühjad juba plahvatuse toimepanija poolt lõhkeseadeldise ülesseadmise hetkel. Kuid kõige tõenäolisem põhjus, miks plahvatust ei järgnenud, võis olla see, et plahvatuseks ettenähtud aeg ei olnud kätte jõudnud, et kontaktid ei olnud veel kokku saanud. Vastuseks küsimusele, miks on ekspert viidanud kasutatud pistikupesale, kui harvaesineva kujuga pistikupesale (V kd tl.51 ekspertiisiakti uurimuslikus osas ja tl.53 fototabelil F8), selgitas ekspert, et selline väide põhineb tema, kui eksperdi arvamusele, sest sellist tüüpi pistikuid kasutati enne, kui Eestisse saabusid nn europistikud, kus oli ka maanduskontakt. See, et ekspertiisiakti uurimuslikus osas (V kd tl.51 keskel) on kirjas, et lõhkeaine sisaldas hõbedavärvilist mittemetallilist puudrit, on eksitus, mis on põhjustatud hooletusest, on mõeldud ja peaks olema mittemagnetiline metallpuuder, kuna seda ainet kAetati tugevajõulise magnetiga ja see hõbedapuuder ei olnud magnetiline. Mis puutub sellesse, kas 6,3 kg ainet võis üldse mahtuda viieliitrisesse kanistrisse, siis selgitas ekspert, et konkreetselt lõhkeaine mahu määramist 2001.a nad ei teinud, ekspertiisi läbiviimiseks piisas vaid aine kaalust, kuid eksperdi arvamuse kohaselt võib see kogus mahtuda viieliitrisesse kanistrisse. Samuti on eksperdi arvamusega tegemist selle väite puhul, et antud aine purustusjõud võis vastata 6…7 kg ammoniidile vastava purustusjõuga. Et seda väita, ei pea läbi viima eksperimente, vaid ekspert saab tugineda oma kogemusele.

Ekspert K Kla poolt ekspertiisiaktis nr 29-06 3.märtsist 2006 antud eksperdiarvamust (V kd. tl. 41-43), millest nähtub et: 5. Sündmuskohtadelt saadud lõhkeaine komponentide osas leidub kokkulangevusi. Plahvatustel (nr. 1-8) kasutati peakomponendina nitraate sisaldavat ainet, millele oli lisatud alumiiniumpulbrit, kui ka sõjanduses kasutatavaid aineid lõhkeaine võimsuse kui tundlikkuse tõstmiseks.

71 Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse kohtuekspertide E Armolik ja M Toometi poolt 10.01.2006.a koostatud lõhkeaine ekspertiisi aktis nr AL-1470-05/8789 (V kd. tl. 44-46) antud eksperdiarvamust, millest nähtub et: 1. ekspertiisiks esitatud piimanõu seintel ja põhjas ning lehtri pinnal leidub ladestusena alumiiniumpulbrit, mis sisaldab alumiiniumnitraati. Mainitud ainete segamise kohta piimanõus ja valamise kohta lehtriga vt uurimuslikus osas. 2. 11.04.2001 Tallinnas Punane 15 paigaldatud lõhkekehast leitud lõhkeaine sisaldab alumiiniumpulbri, ammooniumnitraadi ja suitsuta püssirohu graanulite segu, mis on alumiiniumpulbri ja ammooniumnitraadi, kui koostisainete poolest kokkulangev piimanõust ja lehtrilt leitud koostisainetega, kuid nende samasust e päritolu samast kogumist ei ole võimalik tuvastada individualiseerivate eritunnuste puudumise tõttu. 3. Alumiiniumpulbrit kasutatakse laialdaselt värvitööstuses värvipigmendina. Ammooniumnitraati kasutatakse väetisena ja lõhkeainena segulõhkeainetes. Kuid nende ainete segu (lisaks veel mürsu suitsuta püssirohi) saab olla ainult omavalmistatud lõhkeaine/pürotehniline segu, tööstuslikult sellist segu ei valmistata.

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse Kaitsepolitsei kriminalistikatalituse Kaitsepolitsei juhtivekspert H. Priimets ja KEKKi tehnikaosakonna kohtuekspert A. Juhe 06.04.2006.a. koostatud lõhkeseadeldise komisjonekspertiisi ekspertiisiaktis KEKK nr PL-7-06/798 Kaitsepolitsei nr KP 10-06 (V kd. tl. 67-76) antud eksperdiarvamust, millest nähtub et: 1. Läbiotsimistelt leiti objekte, mida saab kasutada lõhkeseadeldiste elektrilistes initsieerimismehhanismides. Tõenäoliselt on M.Ringmaa juurest leitud alumiiniumnõu kasutatud omavalmistatud lõhkeaine segamiseks või hoidmiseks. 2. Läbiotsimistelt leiti mitmeid objekte, mis on sarnased plahvatanud või leitud lõhkeseadeldise osadega uurimuses loetletud juhtumites. 3. M.Ringmaa elukoha läbiotsimistelt leitud asitõendite eripärasused lisaks liigilistele sarnasustele on järgmised: a. sage võrgupistikute kasutamine madalapingelistes vooluringides; b. paindjuhtmete tõenäoliseks eristamiseks kasutatud ühekordsed sõlmed; c. meetodid (elektrikontaktide aegviite tekitamiseks kasutatakse pneumoefekti). d. Läbiotsimistelt leitud omavalmistuslikud elektroonikakooslused viitavad sellele, et on püütud koostada liikumisele ja valgusele tundlikke skeemilahendusi. 4. Leitud objektidest on suure kaalukusega: a. pneumokambrid (eraldatud lõhkeseadeldise jaoks tarbetutest ja viiteaega lühendavatest alustest. Vähelevinud tööstuslüliteid on kasutatud 4-s plahvatanud lõhkeseadeldises); b. valkjast plastmassist alus (moodustab tõenäoliselt terviku lõhkeseadeldises kasutatud skeemiplaadiga); c. suur nõu, millel sisaldab tõenäoliselt alumiiniumpulbrit ja nitraate.

Kaitsepolitseiameti vanemassistent A.Kask poolt 24.11.2003.a koostatud ekspertiisimäärust (V kd. tl. 101), millest nähtub, et kriminaalasjas nr 01231501833 on menetlust alustatud 11.aprillil 2001.a. Et teha kindlaks, kas sündmuskohalt Tallinnas, Punane 15 leitud esemetelt on võimalik saada DNA profiile ja selgitada välja isikuid, kes võisid lõhkeseadeldise või selle osadega kokku puutuda, tuleb teostada DNA ekspertiis. Juhindudes KrMK §-dest 58 -60; 156-160 ja 162 uurija määras: 1. Teostada DNA ekspertiis; 2. Eksperdiks määrata Kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskuse eksperdid; 3. Ekspertide käsutusse anda:

72 3.1 11.04.2001.a sündmuskohalt vaatluse käigus aadressil Punane tn 15 leitud ja ära võetud lõhkeseadeldise osad ja esemed. 4. Ekspertidele esitada järgmised küsimused: 4.1 Määrata ekspertiisiks esitatud lõhkeseadeldise osadel ja esemetel DNA profiil; 4.2 Kas lõhkeseadeldise osadelt ja esemetelt leitud DNA profiil on kokkulangev 19.11.2003.a sündmuskohalt Tallinnas, Pae tn 23 maja juurest ära võetud lõhkeseadeldise osadelt leitud DNA profiiliga?

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse kohtuekspert K Lagemaa 13.02.2004.a. koostatud DNA ekspertiisi ekspertiisiakti nr GE-3820-03/10198 (V kd. tl. 102-103), mille ekspertarvamuse kohaselt: 1. Plastiliinilt DNA analüüsiks võetud esimEproov ja riidest koti sangadelt DNA analüüsiks võetud proovid on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. 2. Plastiliinilt DNA analüüsiks võetud teine proov pärineb mehelt, kuid mitte sellelt mehelt, kelle DNA profiil määratleti kriminaalasjas nr 03912000113 määratud DNA ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-3747-03/10041) ekspertiisiks esitatud punase pulkpistiku võrgult (pakend nr 1), detonaatori juhtme ja punase pulkpistiku ühenduskeerult (pakend nr 1), patarei “ – “ klemmilt (pakend nr 1), keskmise patarei musta värvi põhjalt (pakend nr 1), relee ühendusel olnud rüüsilt (pakend nr 1) ja sisendpistiku juhtmel olnud plaastrilt (pakend nr 1) DNA analüüsiks võetud proovidest. Samuti ei ole plastiliinilt DNA analüüsiks võetud teisest proovist määratletud alleelide kombinAioon kokkulangev kriminaalasjas nr 03912000113 määratud DNA ekspertiisi käigus ekspertiisiks esitatud sõrmejäljefragmendilt DNA analüüsiks võetud proovist määratletud peamise DNA profiili vastavate DNA lookuste alleelide kombinAiooniga. 3. Kriminaalasjas nr 03912000113 määratud DNA ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-3747-03/10041) analüüsitud proovid punase pulkpistiku võrgult (pakend nr 1), detonaatori juhtme ja punase pulkpistiku ühenduskeerult (pakend nr 1), patarei “ – “ klemmilt (pakend nr 1), keskmise patarei musta värvi põhjalt (pakend nr 1), relee ühendusel olnud rüüsilt (pakend nr 1) ja sisendpistiku juhtmel olnud plaastrilt (pakend nr 1) saavad pärineda samalt mehelt. Sellelt mehelt pärinevat bioloogilist materjali saab sisalduda riidest koti sangadelt DNA analüüsiks võetud proovides. Sellelt mehelt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta plastiliinilt DNA analüüsiks võetud esimeses proovis ei ole võimalik saadud tulemuste alusel usaldusväärseid järeldusi teha. 4. Kriminaalasjas nr 03912000113 määratud DNA ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-3747-03/10041) analüüsitud proov sõrmejäljefragmendilt on segaproov. Samas on selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel võimalik eristada peamist DNA profiili, st DNA profiili, mis pärineb isikult, kelle DNA-d on selles segaproovis enam. See peamine DNA profiil osutab selle segaproovi korral mehelt pärinevale bioloogilisele materjalile. Sellelt mehelt pärinevat bioloogilist materjali ei sisaldu plastiliinilt DNA analüüsiks võetud esimese proovis ega riidest koti sangadelt DNA analüüsiks võetud proovides.

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse kohtuekspert EArmolik poolt 15.03.2006.a koostatud lõhkeaine ekspertiisi aktis nr AL-202-06/1083 (V kd. tl. 97-99) antud eksperdiarvamust, millest nähtub et: 1. Ekspertiisi tegemiseks esitatud ained erinevatest plahvatuste sündmuskohtadest (19.11.2003 Tallinnas, Pae tn 23; 22.09.200 Tallinnas Sõpruse pst 247; 11.04.2001 Tallinnas, Punane tn 15) sisaldavad lõhkeainena ammooniumnitraati. 2. Märt Ringmaa kodust Harjumaal Raasiku alevik XXX leitud ainete koostised ja nimetused on toodud uurimuslikus osas. 3. Märt Ringmaa kodust Harjumaal Raasiku alevik XXX leitud ainetest 5 ja 10 on sarnased plahvatuse sündmuskohtadelt 22.09.2000 Tallinnas Sõpruse pst 247 (aine 1) ja 11.04.2001 Tallinnas Punane tn 15 (aine 2) leitud ainete ammooniumnitraadiga ning aine 6 on sarnane

73 plahvatuse sündmuskohalt 19.11.2003 Tallinnas, Pae tn 23 leitud aine (aine 3) ammooniumnitraadiga. Sarnasus väljendub ainete värvuste varjundites, graanulite olemasolus või mitteolemasolus ja lisandite olemasolus.

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse kohtuekspert M Ritari poolt 11.04.2006.a koostatud jäljeekspertiisi aktis nr TR-037-06/1333 (V kd. tl. 77-92; ekspertiisiakti originaal asub XIII kd tl.10-115) antud eksperdiarvamust, millest nähtub et ekspertiisiks esitatud trükkplaat (vt foto 1 ja 2) pärineb ekspertiisiks esitatud plastilisest sulamist raamist (vt foto 4).

Selle ekspertiisiakti sisu selgitamiseks ja täiendamiseks riigiprokuröri taotlusel üle kuulatud ekspert M Ritari selgitas, et ekspertiisiks esitatud trükkplaadilt leiti üheksa jootepunkti, millest kaheksa oli murdumisjälgedega. Juhtmed koosnesid jootepunktis 7 traadist, ühes jootepunktis on auk, märgitud fototabelil numbriga 9. Ekspertiisiks esitatud raami (fototabel XIII kd. tl.107) küljes oli trafo koos 7 juhtmega, kaks juhet oli kondensaatori küljes. Fototabelilt (XIII kd tl.108) on jälgitav ekspertiisiks esitatud trükkplaadi sobivus ekspertiisiks esitatud raamile oma mõõtmetelt ja kujult. Järgmiselt fototabelilt (XIII kd tl.111) ja kohtuistungil täiendavalt lisatud slaidilt (XX kd tl.40) on näha trükkplaadil oleva jootepunkti nr. 1, ja ekspertiisiks esitatud raami küljes oleva kondensaatori sinise juhtme otsad. Eristatavad on juhtme kolm traati, mis on teistest pikemad ja kolm madalamat traati trükkplaadil. Jootepunkt nr. 2 hall juhe (XIII kd tl.113-115), nähtav on traatide murdumispind ühel kõrgusel, välja arvatud ühe traadi puhul, kus traat on oma pesast välja tulnud, välja venitatud, traadi otsas on näha venitusjälge. Traatide keerduvus nii juhtmel, kui jootepunktis on sarnane. Selleks, et oleks võimalik jälgida, pandi trükkplaadil oleva jootepunkti traatidele nummerdatud tähised, vastavad tähised on ka halli juhtme traatidel. Traadil nr 1 on näha kolmnurkne murdepind, mis on peegelpildis nähtav ka trükkplaadil. Juhtme kõrgem murdepind ühildub trükkplaadi traadil oleva madalama pinnaga. Samuti ühildub traadi kõrgem murdepind jootepunktis oleva traadi madalama murdepinnaga traatidel 2,3,4. Tähistusega nr. 5 juhtmel kolmnurkne kõrgem murdepind ühildub jootepunktis oleva traadi, madalama murdepinnaga. Tähistusega number 6 traatidel mõlemal otsas on näha venitusjälg, see traat oli kondensaatoripesast välja tulnud, ta oli kõrgemal kui teised traadid. Teravad kohad slaidil (XX kd tl.50) on kõrgemad ja udusemad kohad on madalamad pinnad. Jootepunktis nr. 3 oli kollane juhe (XIII kd tl.110), siin oli traatide keerdumus sarnane nii juhtmel kui ka jootepunktis, muid olulisi sarnasusi ei leitud. Jootepunkt nr. 4 oli oranž juhe (XIII kd tl.110), seal oli eristatavad kaks kõrgemat traati, mis ühildusid kahe madalama traadiga jootepunktis trükkplaadil. Jootepunkt nr. 5 punane juhe (XIII kd tl.109), seal oli traatide murdumispind ühel kõrgusel nii juhtmel kui ka jootepunktis. Jootepunkt nr. 6 valge triibuga punane juhe (XIII kd tl.109). Antud juhul oli jootepunktis traatide murdumisepind oluliselt kõrgemal, kui teiste jootepunkide puhul, seetõttu on esitatud fotol (XX kd tl. 44; foto nr 26) taust udune, kuna teravussügavus on erinev. Samuti on juhtmetraadid lühemad, kui olid teistel juhtmetel võrreldes isolAiooniga. Veel on näha, et kaks juhtme kõrgemat traati ühilduvad kahe madalama traadiga trükkplaadil ja vastupidi - kaks juhtme madalamat traati ühilduvad kahe kõrgema traadiga trükkplaadil. Jootepunkt nr. 7 pruun juhe (XIII kd tl.112), on tuvastatav, et traatide murdumiskoht on suhteliselt ühel tasapinnal, välja arvatud esimesel traadil, mis on venitusjäljega, samas on jootepunktis üks traat ära murdunud oluliselt madalamal tasapinnal võrreldes ülejäänud traatidega (vt fototabel XX kd tl.45). Jootepunkt nr. 8 valge joonega pruun juhe (XIII kd tl.112), millest on näha, et juhtme madalam traat ühildub kõrgema traadiga trükkplaadil.

74 Jootepunkt nr. 9 must juhe (XIII kd tl.113), eripäraks on see, et jootepunktis on auk, seal ei ole traate ja juhtme traadid on lõikejälgedega. See tähendab, et tõenäoliselt on juhe tervelt välja tulnud sellest jootepunktist. Vastuseks kaitsja küsimustele selgitas ekspert, et ta ei saa vastata küsimusele mis materjalist alusplaat oli, kuna ekspertiisi käigus uuris ta vaid murdumispindasid ja juhtmeid. Samuti ei olnud ekspertiisi küsimuseks see, mis materjalist oli alus, mille küljes olid jootepunktid, eksperdile oli esitatud küsimus, kas esitatud trükkplaat pärineb esitatud aluselt.

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse kohtuekspertide ÕLTammsaare ja M Toometi 11.04.2006.a koostatud värvkatteekspertiisi aktis nr AV-260-06/1336 antud eksperdiarvamust (V kd. tl. 93- 96; ekspertiisiakti originaal asub XIII kd tl.132-135), millest nähtub et: Ekspertiisiks esitatud kanistril 1.1 olevad valkjad kuni valkjaskollased pehmed ladestused, teibitükil 1.2 ja 1.3 olevad valkjad kuni valkjaskollased pehmed ladestused, teekarbi paki 2 mõlemal tükil olevad kollased pehmed ladestused; puidutükkidel 3.1-3.3 olevad valkjad pehmed ladestused; magnetil 4 olevad valkjad pehmed ladestused ning plekitükil 5.1 ja 5.3 olev valkjas pehme ladestus on samaliigilised uurimuslikus osas toodud tunnuste alusel. Ekspertiisiks esitatud puidutükil 3.2 olev valge kõva ladestus, plekitükil 5.3 olev valge kõva ladestus ning puidutükil 6 olevad ladestused on eriliigilised eelnevalt loetletud objektidel olevatest ladestustest. Samuti on eriliigilised puidutükil 3.2 olev valge kõva ladestus ja plekitükil 5.3 olev valge kõva ladestus. Selle ekspertiisiakti sisu selgitamiseks ja täiendamiseks kaitsja taotlusel üle kuulatud ekspert ÕLTammsaar selgitas, et tema viis selle ekspertiisi raames läbi juhtmete uurimise infrapunaspektroskoobi abil kasutades materjalide analüüsimeetodit KBO – MR- AE02, mis on meetod, kus analüüsitakse materjalide koostist infrapunaspektroskoopiliselt, mõõtes materjalide infrapuna neeldumisspektrit. Ekspertiisi uurimuslikus osas tähistati tähisega U1 halli värvi isolAioonimaterjaliga kolme juhtsoonega juhtme tükid ja tähisega V1 süüdistatava viibimiskohast võetud halli isolAiooniga kolme juhtsoonega juhe, millede isolAioonide infrapunaspektrid olid kokkulangevad, selle uurimise alusel sai öelda, et mainitud materjalid U1 ja V1 on infrapunaspektrite alusel valmistatud samaliigilistest materjalist. See meetod ei võimalda määrata materjalide protsentuaalset koosseisu, komponentide omavahelist suhet. Ekspert möönab, et ekspertiisiakti uurimusliku osa lõpus ja eksperdiarvamuses (XII kd tl.134) on kirjaviga, Punane 23 asemel peab olema märgitud sündmuskohalt Punane 17 A. Sündmuskohalt Vikerlase 23 leitud juhtme U3 ja süüdistatava viibimiskohas on võetud juhtme V3 isolAioonimaterjal on infrapunaspektrite alusel erinev.

Selle ekspertiisiakti sisu selgitamiseks ja täiendamiseks kaitsja taotlusel üle kuulatud ekspert M Toomet selgitas, et elektronmikroskoopskaala abil saab traadikiu läbimõõtu mõõta täpsusega umbes 0,001 mm, kiudude läbimõõt võib aga traadi lõikes kõikuda, uuritud kaablite U1 ja V1 juhtsooned koosnesid 7 kiust. Seda, kas antud juhul kiudude läbimõõt erines ekspertiisiakt ei näita, kuna täppismõõtmisi läbi ei viidud. Samuti kinnitab ekspert, et voolujuhimaterjali analüüsis tema ja kasutatud meetod andis tulemuseks, et materjal sisaldab ainult vaske (Cu), väiksemaid lisandeid ei tuvastatud. Et kasutatud meetod tuvastaks lisandite olemasolu, peaks lisandeid olema ligikaudu üks protsent. Kiu läbimõõt on vastavalt ekspertiisiaktile lisatud tabelile (XIII kd tl.135) juhtme U1 puhul 0,34 mm ja V1 puhul 0,35 mm, mida võib antud mõõtevea juures lugeda samaks. Ilma töölehtedelt kontrollimata ei saa ekspert kinnitada, kas mõõtis ühte kiudu või mitut, kuna ei mäleta üksikasjalikult, mismoodi mõõtmine toimus. Erinevuse, mis nähtub tabelist sai ta ekspertiisi käigus juhtmete kiudude mõõtmisel ja võrdlemisel, see on mõõtmisvahendi mõõtevea piires. Ainult traadikiu läbimõõdu põhjal ei saa öelda, kas need juhtmetükid on kunagi ühe kaabli moodustanud või mitte.

75 Vastuseks kaitsja küsimustele selgitas ekspert, et ekspertiisi tegemiseks mõõtis ta e voolujuhi diameetrit, koos isolAiooniga ja lisaks veel eraldi 1 kiu läbimõõtu. Täppismõõtmisi ei teostatud, kuna oli näha, et erinevusi ei ole. Tulemuseks sai väita, et ekspertiisiks esitatud juhtmed olid läbimõõtude osas samaliigilised. Kui hakata diameetrit arvutama matemaatiliselt ühe kiu diameetri põhjal, siis oleks tulemus ebatäpne, tegelikust väärtusest oluliselt erinev. Ekspertiisi tulemuste põhjal ei saa ekspert väita, et sündmuskohalt leitud juhtmetükk U1 ja süüdistatava elukohast leitud juhe V1 on algselt olnud üks kaabel, tegemist oli samaliigilise kaabliga.

Eksperdi arvamuse punkt 6 on esimeses lauses viga. Sama esimesest lausest tuleb välja võtta sõna „tinatükid“. (XIII kd tl. 153). Eksperdi arvamus korrektselt kõlab selliselt: „Ekspertiisiks esitatud Märt Ringmaa viibimiskohast leitud jootetina rull ja skeemiosal leiduv jootetina ning HLelukohast leitud lülititel leiduv jootetina on ekspertiisiks esitatud 17.05.2005 Pae tn 23-30 sündmuskohalt leitud juhtmel leiduva jootetinaga põhikomponentide kontsentrAiooni osas samaliigiline.“ Sellest tulenevalt tuleb muuta ka sama punkti teist lauset: „Samalt sündmuskohalt leitud detailil (kõlar) leiduv jootetina ja juhtmel leiduv jootetina ning Märt Ringmaa viibimiskohast ja HLelukohast leitud jootetina on eriliigilised ning ei pärine ühisest kogumist. Sisuliselt üks objekt tuleb ringi tõsta, kuna on arvamuse osas sattunud valesse lausesse, akti uurimuslikus osas on see sama objekti kohta käiv jutt korrektne. Mis puudutab akti punktis nr 8 viidatud jootetina samaliigilisuse hindamist põhikomponentide plii ja tina kontsentrAioonide põhjal, siis selgitas ekspert, et jootetina on küllalt laialt levinud, tunnuseid mida võrrelda ja uurida, on suhteliselt vähe. Ekspertiisi käigus lihtsalt grupeeriti objektid ära sellel alusel, et millised võivad pärineda ühest kogumist ja millised mitte, kusjuures grupeerimine toimus metallisulami komponentide kontsentrAiooni alusel. Mingeid muid tunnuseid peale sulami komponentide kontsentrAiooni ekspertide käsutuses olnud vahendite ja meetoditega ei olnud võimalik tuvastada, see tähendab, et muid eritunnuseid objektidel ei tuvastatud.

VI episood 11.05.2003.a kella 02.05 ajal Tallinnas, XXX toimunud plahvatuse episoodis uuris kohus järgmisi tõendeid:

KannatAP R poolt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 12.06.2007.a. toimunud kohtuistungil antud ütlusi selle kohta, et süüdistatavat ta ei tea, saab rääkida kohtule tõtt.

Riigiprokurör M. Kurm poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis kannatAP R ütlusi selle kohta, et 11.05.2003.a elas ta Pae 23A, korteri numbrit ei mäleta, kuid protokollis on kirjas praegu ei mäleta. Sellest 11.05.2003.a. ööst mäletab, et ta, magas ja ärkas üles, aknaid ei olnud, ema kukkus teises toas korrus allapoole. Tema jooksis läbi ukse välja treppikotta ja siis välja. Kas ta ise sai ka mingeid vigastusi, seda ta ei mäleta, mingi põrutus seal oli, kõik on kirjas, praegu ei mäleta.

KannatAP R kinnitas kohtus riigiprokurörile, et selle plahvatusega on tekitatud talle varalist kahju, kui ta ei eksi siis kirjas oli 75 000.- , kõik tema korterist kukkus alla teisele korrusele. Kõik, mis korteris olid, kukkusid allkorrusele. Ta müüs need 2 tuba maha, kus plahvatus oli ja nüüd elab ta vanaema juures. Linna poolt talle uut korterit ei antud. Linna poolt tehti korteri põrand ainult korda, uued põrandad valati ja linn andis raha ja selle raha eest pani ta aknad.

Riigiprokuröri taotlusel, kaitsja nõusolekul ja kohtu avaldatud 6. kd. tl. 48 olev kannatApoolt eeluurimisel antud ütlustes viimase lause kohta ja nimelt „Plahvatuse tagajärjel tekitati mulle

76 moraalset ja materiaalset kahju kokku 72000.- krooni, mille kohta esitan ka vastavasisulise avalduse ülekuulamise juurde 1- lehel“ selgitas viimane, et ta jääb selle juurde.

Süüdistatav Märt Ringmaa ja kaitsja Urmas Simon kohtuliku uurimise käigus kannatAP R ’ile küsimusi esitada ei soovinud.

KannatAV H poolt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 12.06.2007.a. toimunud kohtuistungil antud ütlusi selle kohta, et süüdistatav on talle võõras ja kohtule saab ta rääkida tõtt.

Riigiprokurör M. Kurm poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis kannatAV H ütlusi selle kohta, et 2003.a mais elas tema samal aadressil, kus praegu. Ööst vastu 11.maid 2003.a võib mäletada tema mida, kui ta ei ole isegi seda plahvatust kuulnud, selgitades, et sein purunes tükkideks, tema ilmselt kaotas teadvuse, ainult moment nägi neid päästjaid, ilmselt see plahvatus lõi tuimaks.

Kuna ta ei kuulnud, siis ilmselt lõi plahvatus ta oimetuks. Tal oli koljuluu ja kaela trauma. Ta sai aru, et plahvatusest läks sein tükkideks, plahvatust ta ei kuulnud, see oli une pealt tema - V H magas.

Sel ajal seal korteris 30 mitte keegi ei elanud, tema lõin aknad laudadega väljastpoolt kinni, et keegi ei roniks sinna sisse, see oli ta kõrvalt tuba ja ta ei tahtnud, et keegi sinna roniks. Enne plahvatust ilmusid sinna mingid inimesed, keegi käisid seal vaatamas - inimEmapiga nagu töödejuhataja ja ta mõtles, et lõppude lõpuks tehakse see tuba puhtaks ja, et keegi tuleb sinna elama ja sellepärast, kui nad tõmbasid lauad eest ära ei hakanud ta uuesti kinni panema ja mõtles, et keegi tuleb sinna elama.

KannatAV H kinnitas riigiprokurörile, et kui toimus plahvatus, siis oli sinna korterisse võimalik vabalt ligi pääseda, täpsustades, et tol ajal oli uks kinni, aga akna kaudu sai ja see on madal esimEkorrus, sisse pääseda on väga kerge, see aken seal on karjääripoolne ja elumaja seal ei ole.

Kohtuistungil riigiprokurör M. Kurm märkis kannatAV H ’ile, et viimane on eeluurimisel hinnanud varalise kahju suuruse 25000.- kroonile, kannatAkinnitas kohtus, et ta jääb antud summa juurde, selgitades, et selle 25000.- krooni moodustab kõik olmetehnika, televiisor, külmutuskapp, muusikakeskus mikrolaineahi.

Kaitsja U. Simon esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis kannatAV H ütlusi selle kohta, et kust ta oleks võtnud tšekid, mida uurijale esitada, selgitades kaitsjale, et kõik hävines, isegi riided olid lõhki, märkides, et ta jäi ilma riieteta ning võttis laenu oma tuttavalt.

Süüdistatav Märt Ringmaa kohtuliku uurimise käigus kannatAV H ’ile küsimusi esitada ei soovinud.

KannatAKRpoolt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 13.06.2007.a. toimunud kohtuistungil kohtu poolt esitatud küsimustele antud ütlusi selle kohta, et tema töötab Tallinna Linnakantselei õigusteenistuses juristina.

Riigiprokurör M. Kurm poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis kannatAKR ütlusi selle kohta, et 11.05.2003.a. toimus XXXkorteris 30 lõhkeseadeldise plahvatus ning selle plahvatusega seotud kahjude likvideerimisel kandis Tallinna linn kahju kuludena 1 948 798 krooni. KannatAkinnitas riigiprokurörile kohtus, et Tallinna linn on esitanud need kahjunõuded ka

77 kirjalikult, kirjalikes nõuetes on summa lahtikirjutatud ja nad jäävad selle juurde. 17.05.2004.a XXX korteris 18 toimunud lõhkeseadeldise plahvatuses kandis Tallinna linn varalist kahju summas 88062.- krooni ning kannatAkinnitas, et ka selle lahtikirjutatud kahju juurde nad jäävad. 09.09.2005.a. XXXelamu tagaküljel korteri nr 12 rõdu all toimunud lõhkeseadeldise plahvatuses kandis Tallinna linn kahju summas 277588,41.- krooni ning KR kinnitas, et selle lahtikirjutatud kahjunõude juurde nad jäävad. 06.04.2005 XXXjuures ja, siis ka 19.09.2005.a XXXlõhkeseadeldise plahvatuse tagajärjel, millega purunesid Paekaare Gümnaasiumi aknad, mil kahel juhul purunesid Paekaare Gümnaasiumi esimese kuni kolmanda korruse aknad, kokku kandis Tallinna linn likvideerimisega kahju 977370.- krooni ja 1998.a. 18.12 elumajas plahvatuse tagajärjel kandis Tallinna Linn varalist kahju, mille moodustas kahju kannatanute abistamiseks, toetusteks ja koristamiseks ning kolimise kulude - teenuste eest 193861.- krooni.

Süüdistatav Märt Ringmaa ja kaitsja Urmas Simon kohtuliku uurimise käigus kannatAKR’ile küsimusi esitada ei soovinud.

Kaitsepolitseiameti assistent O. Rõõm 11.05.2003 koostatud teatist, ettekannet (VI kd. tl. 1), millises O. Rõõm teatab, et 11.05.2003 kella 02.05 paiku toimus Tallinna linnas XXXkorteris nr. 30 plahvatus, mille tagajärjel said kannatada maja välisfassaad, purunesid maja aknad, kannatada sai maja sisustus. Plahvatuse toimumise tagajärjel hukkus 1 inimene. Sündmuskoha vaatluse käigus tuvastatud asjaolud annavad aluse arvata, et plahvatuse toimepanemiseks on kasutatud lõhkematerjali või lõhkeseadeldist.

Kaitsepolitseiameti assistent O. Rõõm 12.05.2003 koostatud teadet kriminaalmenetluse alustamise kohta (VI kd. tl. 2), millest nähtub, et 11.05.2003.a. on Kaitsepolitseiameti poolt alustatud kriminaalasja nr. 03913000036 menetlust KarS § 405 lg 2 tunnustel selle kohta, et 11.05.2003 kella 02.05 paiku toimus Tallinna linnas XXX korteris nr 30 plahvatus, mille tagajärjel said kannatada maja välisfassaad, purunesid maja aknad, kannatada sai maja sisustus. Plahvatuse toimumise tagajärjel hukkus 1 inimene. Sündmuskoha vaatluse käigus tuvastatud asjaolud annavad aluse arvata, et plahvatuse toimepanemiseks on kasutatud lõhkematerjali või lõhkeseadeldist. Kriminaalasja nr. 03913000036 võttis oma menetlusse Kaitsepolitsei assistent O. Rõõm.

Sündmuskoha vaatlusprotokolli koos lisatud skeemiga (VI kd. tl. 3-7), millest nähtub, et 11.05.2003 kell 05.00 – 12.05 teostas Kaitsepolitseiameti vanemassistent E Juksar sündmuskoha vaatlust Tallinnas, XXXelumaja esimesel korrusel korteris 30 toimunud plahvatusel. Vaatluse juures viibisid Viljar Subka, Kalle Jänes. Spetsialistina osalesid menetlustoimingus KLasn, KKla, HPriimets. Vaatlusega tuvastati: Plahvatuse toimumise kohaks on Tallinn Pae tn.-l asuv maja. XXXasub Pae tn teest vanade „stalini“ aegsete majade taga e. Pae tn 21 ja Pae 25 majade taga. Plahvatus on toimunud Tallinnas, Pae 23 A asuvas ühiselamutüüpi viiekorruselises paneelmajas esimesel korrusel. Maja koosneb n.ö kahest tiivast ja on ühe sissekäiguga. 1. maja tiib kollakas- oranžika värvusega (värvus luitunud) maja 2. tiib maja eest punakas-pruuni värvusega. Maja taga asub autoparkla. Plahvatus toimus maja 1. tiivas maja taga, kus maja aknad on autoparkla poole (elumaja sissekäik jääb Pae tänava poole). Maja taga asuva autoparkla poolt vaadatuna asuvad suured puud maja esimese tiiva vasakus osas ja paremal asuvad pesukuivatus postid, millised metallist. Plahvatus toimus 1. korrusel korteris nr 30. Plahvatuse tagajärjel on maja esimese tiiva 1, 2, 3, 4, 5 korruse aknad enamuses purunenud (v.a plastikaknad). Maja tagant autoparkla poolt vaadatuna on täielikult või osaliselt plahvatuse tagajärjel välja löödud ning kahjustatud kahe akna konstruktsioonid (6. ja 7. aken, vaata jooniselt lisa 1. Aknaid loetletud autoparkla poolt vaadatuna paremalt vasakule). Kõige suuremad kahjustused korter nr 30 sisustusel ja akendel. Korteri nr 30 toa akna, mis täielikult purunenud kuni maani (aken 6) taga olev lagi on sissekukkunud esimesele korrusele ja ripub metallvõrede otsas 1 korruse üldkasutatava koridori kohal. Sama toa põrand on

78 plahvatuse tulemusena purunenud ja kukkunud keldrikorrusele. Toa põrand on purunenud samas ulatuses, kui sissekukkunud lagi. Nimetatud korteri nr 30 sissekäik s.o uks ja selle ümber olevad seinakonstruktsioonid on purunenud ning vähesel määral on säilinud seina köögi osas (korteri plaan Lisa nr 2) ja n.ö toa osas paremas nurgas, kus on ilmselt olnud tualettruum. Plahvatuse tagajärjel on korteri 30 vaheseinad purunenud. Korteri akna raami jäänused ja klaasikillud on paiskunud kuni 100 meetri kaugusele maja taha ja autoparklasse. Korteri akna plekist aknalaua tükid on plahvatuse tagajärjel deformeerunud ja kannavad plahvatuse tagajärjel tekkinud jälgi ning on laiali paiskunud majatagusele plAile ja autoparkla territooriumile. Peale plahvatust puudub akna 6 kõrval olnud vihmaveetoru alt kuni teise korruse akendeni. Korteri nr 30 seisukorra kohta saab öelda, et ta oli keskmises korras, suured mööbliesemed korteris puudusid. Korteri nr 30 akende joonisel tähistatuna nr 6. ja 7. vahelised ülemised paneelid tugevalt kahjustatud ning ulatuvad välja maja üldisest fassaadist. Lisa 2 plahvatuse epitsentriks olnud korteri joonis. Sündmuskoha vaatluseks siseneti korterisse 20/ 22 akna kaudu omaniku palvel. Korter koosneb elutoast, köögist ja WCst kokku 24 m2. Korter on halvas seisukorras, esiku sein on korteril sissepoole vajunud. Elutoa sein on samuti sissepoole vajunud. Korteri uks on kinni kiilunud, uksepiidad on paindes vastu ust. Korteril on kaks trellidega akent, milliste klaasid on purunenud. Korteris on toad segamini, elutoa ja köögi vaheline uks on avatud. Korterist ei võetud kaasa midagi. Käsitsi tehtud kaks joonist Lisa 1 (maja tagumine pool üldine plaan) ja LISA 2 (oletatav plahvatuse epitsentriks olev korteri plaan) Sündmuskohalt võetakse kaasa ekspertide poolt metalliosakesi ja muid detaile, millistel võib olla tähtsust plahvatuse tekitamise asjaolude selgitamisel. Lisa nr 1 on ära toodud nr 1-9, millised tähistavad detailide asetsemist maja läheduses ning millised võtavad eksperdid kaasa, samuti võeti hulgaliselt kaasa detaile autoparkla territooriumilt. Detailid on fotografeeritud ja vastavalt sellele saanud oma numbri. Eeltoodud detailid on pakitud ja kaasa võetud sündmuskohalt ekspertide poolt. Sündmuskohta fotografeeriti so lisatakse fototabelitena vaatlusprotokollile.

Kaaskirja fototabelite saatmise kohta, millest nähtub, et 14.05.2003.a on Kohtuekspertiisi ja Kriminalistikakeskuse poolt kaitsepolitseiametile edastatud 11.05.2003.a XXXplahvatuse sündmuskohal koostatud fototabel (VI kd. tl. 8) ja fototabeleid (VI kd tl. 9-18).

Koopiat demineerimiskeskuse väljasõiduaruandest nr 130 koos lisatud koopiatega plahvatusjärgse töö aruannetest (VI kd. tl. 19-27), millest nähtub, et Häirekeskusest on 11.05.2003.a kella 02.08 ajal saadud teade, et aadressil XXXon toimunud plahvatus. Sündmuskohale on 11.05.2003.a kella 02.13 ajal välja sõitnud meeskond koosseisus Pugonen, Allas, Kurvits, Mullas, Mägi, Ohtra, Tamm, Riismaa, Sõnum, Sulepi. Sündmuskohale jõuti 11.05.2003.a kella 02.29 ajal, väljakutse tegelikuks põhjuseks oli plahvatus, inimesed evakueeriti, hukkunuid 1, vigastatuid 5. Väljakutse lõpu kuupäev 13.05.2003.a kell 18.00. Abijõuna sündmuskohal päästeteenistus, politsei, kiirabi, KAPO, koer, turvateenistus. Erivahendina kasutatud expray´d. Expray tulemus B-kat., võeti aknalaualt. Sündmuse, leiu ja asjaolude täpne kirjeldus: Plahvatus toimus esimese korruse korteris nr 30, kus purunesid kõik seinad ja lagi. Hukkus naisterahvas, kes elas krt 30 peal korteris nr 70. kogu majal on purustusi (peam. aknad). Vahetult peale plahvatust teostati perimeetri kontroll. Väljaspoolt maja otsiti läbi territoorium (plaanil) ja koguti erinevaid fragmente. Leitud esemed ja osa prügist, mis koguti sõelumiseks toodud demineerimiskeskusesse. Töö lõpp esimesel päeval kell 15.43 seoses varinguohuga. Töö lõpp sündmuskohal 18.00 13.05.2003.a Varingu praht transporditi Demineerimiskeskusesse Tikitreileri järelhaagises sõelumiseks.

Asitõendite vaatlusprotokolli koos fototabelitega 14.maist 2003.a (VI kd tl. 28-33), millest nähtub, et Kaitsepolitseiameti assistent uurija õigustes O.Rõõm on vaadelnud XXXplahvatuspiirkonnas majataguselt alalt leitud fragmente. Vaatluse käigus tehti kindlaks järgmist:

79 1. Vaadeldavaks objektiks on 4 kettakujulist plastiktihendit (fotodel T); 2. 4 mm läbimõõduga grafiitelektroodi tükid (fotodel S); 3. Grafiitelektroodi vaskkübar ja kaks tinatatud plekist jootejälgedega 6,8…7 mm laiust klemmi (K); 4. Toitepatareide tsingist galvaanilise silindriseina tükid (P); 5. rebestatud servadega väheläbipaistvast plastmaterjalist mahuti tükid ja sinist värvi korgi tükid; 6. erineva suurusega raudplekist tükid; 7. riide ja kiletükid, sinine õhuke plastkile (S); 8. Erinevad juhtmed (J); 9. Hall ümberpööratud nahast kinnas. Vaatlus toimus elektrivalguses. Vaatluse käigus fotografeeriti, kasutades fotoaparaati Nikon coolpix digital camera, printerit Ricoh Aficio 220 ja joonlauda.

Asitõendiks tunnistamise määrust (VI kd. tl. 34), millest nähtub, et 14.mail 2003.a on Kaitsepolitseiameti assistent uurija õigustes O.Rõõm kriminaalasjas nr 0391300036 juhindudes KrMK §-st 61 tunnistanud kriminaalasjas asitõenditeks 14.05.2003.a XXXplahvatuspiirkonnas majataguselt alalt leitud ja vaadeldud alljärgnevad fragmendid: 1. 4 kettakujulist plastiktihendit (fotodel T); 2. 4 mm läbimõõduga grafiitelektroodi tükid (fotodel S); 3. Grafiitelektroodi vaskkübar ja kaks tinatatud plekist jootejälgedega 6,8…7 mm laiust klemmi (K); 4. Toitepatareide tsingist galvaanilise silindriseina tükid (P); 5. rebestatud servadega väheläbipaistvast plastmaterjalist mahuti tükid ja sinist värvi korgi tükid; 6. erineva suurusega raudplekist tükid; 7. riide ja kiletükid, sinine õhuke plastkile (S); 8. Erinevad juhtmed (J); Hall ümberpööratud nahast kinnas.

Isiku äratundmiseks esitamise protokolli koos tõlkega vEkeelest (VI kd. tl. 40-42), millest nähtub, et 11.05.2003.a on P R ile aadressil Tallinn, Ravi 18 asuvas EKAEB surnukuuris äratundmiseks esitatud tundmatu naisterahvas. Äratundja, vaadanud üle talle esitatud tundmatu naisterahva avaldas, et tunneb surnud naisterahvas ära oma ema, ja seda näojoonte, kehaehituse ja riiete, samuti vasaku käe nimetusõrmel oleva ruudukujulise kuldsõrmuse poolest, surnu on tema ema Valentina, kes elab Pae tn. 23-70.

Ekspertiisimäärust laiba kohtumeditsiinilisele uurimisele saatmise kohta koos tõlkega vEkeelest (VI kd. tl. 43-45), millest nähtub, et 15.05.2003.a on Ida Politseiosakonna KT politseiinspektor Valeri Moltšanov saatnud kohtumeditsiiniliseks ekspertiisiks R a Vlaiba. Eksperdile/ekspertidele esitatavad küsimused: 1. Millal võis surm saabuda? 2. Mis on surma põhjus? 3. Kas laibal esineb kehavigastusi ja millisesse raskusastmesse need kuuluvad? 4. Kas laiba veres leidub alkoholi (või narkootilisi aineid)? 5. Kas laiba veres leidub narkootilisi aineid?

Ekspertiisimäärust (VI kd. tl.178), millest nähtub, et kaitsepolitseiameti assistent O.Rõõm 11.05.2003.a läbi vaadanud kriminaalasja nr 03913000036 määras kriminaalasjas kohtuarstliku

80 ekspertiisi VR surma põhjuste selgitamiseks. Ekspertideks määrata Kohtuarstliku Ekspertiisi büroo eksperdid. Ekspertide käsutusse anda kannatAVR surnukeha. Ekspertidele esitada küsimused: 1. Milline on kannatanule tekitatud kehavigastuste iseloom ja raskusaste? 2. Mis on kannatAsurma põhjus ja surma saabumise aeg? 3. Kas kannatAoli tarvitatud enne surma alkoholi või narkootikumi?

Laiba kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 516 – 12.maist 2003.a (VI kd. tl. 179-186) antud eksperdiarvamust, millest nähtub, et ekspert eelandmete laiba kohtuarstliku lahangu ja täiendavate uuringute põhjal arvab: 1. VR surma põhjuseks on eluohtlikud tervisekahjustused: pea kinnine tömp trauma: sisserõhutusmurd vasakul pool oimu-kiiruluul koljuvõlvil; joonmurrud otsmiku-oimu- kiiruluudel vasakul pool koljuvõlvil; killunenud murrud koljupõhimikul eesmises koljuaugus; joonmurd mõlemal pool keskses koljuaugus; kõvakelmealune verevalum; difuusne pehmekelmealune verevalum; peaajupõrutus kolletega vasakus otsmiku-oimu- kiirusagaras ja paremas oimusagaras; verevalum vasakul pool otsmiku-oimu-kiiru piirkonnas kõõlustanul, verevalum vasakul oimulihases; nahaalused verevalumid näol. 2. Laibal esinevad veel järgmised tervisekahjustused: kehatüve kinnine tömp trauma (vähEverikõht; põrna rebend; nahamarrastus ja kriimustused keskkõhul); nahamarrastus vasakul küünarnukil, nahaalune verevalum vasakul õlavarrel. 3. Kõik laibal esinevad tervisekahjustused võivad olla saadud tömbi vägivalla toimel löögist/kompressioonist kõva tömbi massiivse esemega. 4. Kohtukeemilisel uuringul laibaverest alkoholi ja narkootilisi aineid ei leitud. 5. Surm võis saabuda määruses näidatud ajal.

Ekspertiisimäärust (VI kd. tl. 187), millest nähtub, et kaitsepolitseiameti assistent O.Rõõm 28.05.2003.a läbi vaadanud kriminaalasja nr 03913000036 materjalid määras kriminaalasjas kohtuarstliku ekspertiisi kannatAV H kehavigastuste raskusastme ja iseloomu tuvastamiseks. Ekspertidele esitatud küsimused: 1. Kas V H on kehavigastusi, mille vanus vastab plahvatuse tekkimise ajale? 2. Milline on kannatanule tekitatud kehavigastuste raskusaste (kehavigastuste iseloom)? 3. Milline on kehavigastuste tekitamise mehhanism?

Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 883 – 3.juunist 2003.a (VI kd. tl. 188-192) antud eksperdiarvamust, millest nähtub, et: 1. Ekspertiisiks esitatud ravidokumentide ja 03.06.03 kohtuarstliku läbivaatuse alusel olid V.H ´il tuvastatud tervisekahjustused: põrutushaavad (3 haava) näol lokalisAiooniga paremal kulmul ja silma all ning ninaseljal, verevalum parema silma laugudel, peaaju vapustus, kaela põrutus muljumise jälgede ja marrastustega nahal ning kilpkõhre murdudega paremal hematoomiga pilkkõhre piirkonnas ja kõri sissepääsu pehmete kudede tursega, parema õlaliigese ja vasaku jalalaba nahahaavadega põrutus. Haigusloo väljavõttes märgitud peaaju põrutuse diagnoos on ekslik diagnoos. 2. Tuvastatud tervisekahjustused on tekitatud tömbi vägivalla toimel ja võisid olla saadud 11.05.03 kõvade tömpide esemete toimel, milleks võisid olla majas toimunud plahvatusel tekkinud rusud. 3. Kaela põrutus kilpkõhre murdude, hematoomi esinemisega pilkkõhre piirkonnas ja kõri pehmete kudede tursega ei vajanud operatiivset vahelesegamist ning ei ohustanud elu. Nendest paranemine kestis alla nelja nädala ilma tagajärgedeta (lühiajaline tervisekahjustus).

81 Ekspertiisimäärust (VI kd. tl. 193), millest nähtub, et kaitsepolitseiameti assistent O.Rõõm 14.05.2003.a läbi vaadanud kriminaalasja nr 03913000036 materjalid määras kriminaalasjas lõhkeaine ekspertiisi, et välja selgitada, kas XXXsündmuskohalt ja plahvatuskoha piirkonnas majataguselt alalt ja autoparkla territooriumilt leitud fragmentidel on lõhkeaine jääke ja millise lõhkeainega on tegemist. Ekspertideks määrata Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskuse kaitsepolitsei Kriminalistikatalituse ekspert K Kla. Ekspertide käsutusse anda: Ekspertide poolt sündmuskohalt Tallinnas, XXXmaja tagant kaasa võetud detailid nr 1-9 maja vahetus läheduses (maja tagant muru seest) ja autoparklast kaasa võetud detailid pakendatud hermeetilistesse kilepakenditesse nr 1-5, autoparklast selekteeritud detailid kilekottides nr 6-12, maja vahetus läheduses murult kokkupühitud pealispinnas kahes plastkastis, sorteerimata plahvatuskoha ehituspraht seitsmes mustas prügikotis. Ekspertidele esitatud küsimused: 1. Kas ekspertiisiks esitatud esemetel leidub lõhkeaine jääke, kui jah, siis millise? 2. Kui ekspertiisiks esitatud esemetel leidub lõhkeaine jääke, siis kust antud lõhkeaine võib pärineda? 3. Kas ekspertiisiks esitatud esemetelt leitud lõhkeainet või lõhkeainete komponente on varasemates ekspertiisides esinenud?

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse Kaitsepolitsei kriminalistikatalituse ekspert K. Kla 10. juunil 2003.a. koostatud keemiaekspertiisi ekspertiisiakti KP 31-03 (VI kd. tl. 194-195), millise ekspertarvamusest nähtub: 1. Ekspertiisiks esitatud esemetel leidub ammooniumnitraadile, trotüülile ja PETN-ile vastavaid lõhkeainejääke. 2. Ekspertiisiks esitatud esemetel leidub lõhkeaine jääke, kuid antud lõhkeainete otsest pärinevust esialgsete andmete põhjal ei ole võimalik selgitada. 3. Ekspertiisiks esitatud esemetelt leitud lõhkeaine komponente on varasemates ekspertiisiaktides eelnevalt esinenud.

Ekspertiisimäärust (VI kd. tl. 199-200), millest nähtub, et kaitsepolitseiameti assistent O.Rõõm 16.05.2003.a läbi vaadanud kriminaalasja nr 03913000036 materjalid määras kriminaalasjas plahvatuse ja lõhkeseadeldise ekspertiisi, et välja selgitada, kas XXXsündmuskohalt ja plahvatuskoha piirkonnas majataguselt alalt ja autoparkla territooriumilt leitud fragmentide näol on tegemist lõhkeseadeldise osadega. Ekspertideks määrata Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskuse Kaitsepolitsei kriminalistikatalituse eksperdid. Ekspertide käsutusse anda: Ekspertide poolt sündmuskohalt Tallinnas, XXXmaja tagant kaasa võetud detailid nr 1-9 maja vahetus läheduses (maja tagant muru seest) ja autoparklast kaasa võetud detailid pakendatud hermeetilistesse kilepakenditesse nr 1-5, autoparklast selekteeritud detailid kilekottides nr 6-12, maja vahetus läheduses murult kokkupühitud pealispinnas kahes plastkastis, sorteerimata plahvatuskoha ehituspraht seitsmes mustas prügikotis, vaatlusprotokoll koos skeemiga. Ekspertidele esitatud küsimused: 1. Missugused ekspertiisiks esitatud objektidest võisid kuuluda plahvatanud objekti juurde? 2. Kas esitatud objektid on klassifitseeritavad lõhkeseadeldise valmistamiseks vajalike osadena? 3. Missugune oli plahvatanud objekti konstruktsioon, sütik ja viitemehhanism? 4. Kas ekspertiisiks esitatud esemetel leidub lõhkeaine jääke, kui jah, siis millise? 5. Kui plahvatuse tekitas lõhkeaine, siis kui suurt kogust konkreetset lõhkeainet vajati XXXmaja plahvatuskahjustuste tekitamiseks? 6. Kas sündmuskohal fikseeritud purustused olid tekitatud vahetult plahvatusjõududest või ka mingitest lisafaktoritest? 7. Kus asetses plahvatuskese?

82 Ekspert HPriimetsa poolt ekspertiisiaktis nr KP 26-03 03.juunist 2003 antud eksperdiarvamust (VI kd. tl. 201-203), millest nähtub et: 1. Ekspertiisiks esitatud objektide kuuluvus plahvatanud objekti juurde on loetletud uurimuses. 2. Lõhkeseadeldise osadena on klassifitseeritavad plahvatanud objekti juurde kuulunud toitepatarei ja korpuste detailid. 3. Lõhkeseadeldis koosnes vähemalt kahest 4,5V toitepatareist ja korpustest, milledeks olid valgest plastmassist sinise korgiga anum ja plekkmahuti. 4. Plahvatuse tekitamiseks käsutati ammooniumnitraadil baseeruvat lõhkeainet. 5. Maja kahjustuste ulatus vastab hinnanguliselt 2kg +/- 50% kg ammooniumnitraadil baseeruva lõhkeaine plahvatusele. 6. Plahvatuspiirkonnas asetsenud põranda allalangemise põhjustasid ülevalt oma toetuspindadelt äranihkunud ja allakukkunud betoonpaneelid. 7. Plahvatuskese asetses ruumi akna ligiduses alumise piida kõrgusel või sellest allpool. Lõhkeseadeldise paiknemispiirkond on kujutatud skeemil 3-2.

Ekspertiisiakti KP-26-03 sisu selgitamiseks ja täiendamiseks riigiprokuröri taotlusel üle kuulatud ekspert HPriimets selgitas, et plahvatusekspertiisid on küllalti rasked ekspertiisid, kuna sündmuskohalt leitakse päris palju prahti, fragmente, milledest ekspertiisi käigus selekteeritakse välja kõige tõenäolisemalt lõhkeseadeldise juurde kuulunud objektid, 100 % kategoorilist arvamust on väga harva võimalik anda, kuid ekspert oma kogemuste põhjal võib teha teatud järeldusi. Plahvatuskese asetses skeemil (VI kd tl.205) punasega tähistatud alal, selle ala sisse jäi ka korteris asunud radiaator, järelikult võis lõhkeseadeldis olla paigutatud radiaatori peale. Ekspertiisi ei kajasta seda, kuidas kurjategija sai korterisse selle lõhkeseadeldise panna, kas aken oli lahti või kinni, või sisenes-väljus korteris seest poolt, seda ei ole tagantjärele võimalik tuvastada. Lõhkeseadeldis koosnes lapikpatareidest, millest leiti 4 pealmist tihendusketast, samuti leiti tükid patarei galvaanilise elemendi aktiivsüdamikust, patarei klemm, klemmil on siis näha pluss ja miinus pikem klemm, tinatatud plekk, mis on joodetud siis vasksulamismaterjali kübara külge joodetava materjali külge, ning tsinkpleki kannu tükid tähisega P. Sündmuskohast selekteeriti välja ka juhtmed, kuid neid ekspertiisi tegemise ajal kindlalt selle lõhkeseadeldisega ei seostatud, kuid ka kategooriliselt ei välistatud. Laeng asetses sinise korgiga valges plastanumas (VI kd tl.206; joonis 2-3), samuti leiti fragmente riidest, plekitükke, mis detonAioonilisele plahvatusele iseloomulike rebestunud servadega, mis annab alust väita, et kasutati plekki, kuid millisel otstarbel, seda pole nende detailide põhjal võimalik kindlaks teha. Antud ekspertiisiaktis ei ole üldse juttu detonaatorist, kuid üldine praktika on selline, et kui lõhkeseadeldisest leitakse toiteelement, mis on olnud plahvatuskeskmele väga lähedal ja leitakse ka juhtmeid, on see juba tõend, et lõhkekeha juures kasutati tõenäoliselt nii elektrilisi initsieerimismeetodeid, kui ka elektridetonaatorit, nii et ekspertarvamuse järgi kasutati lihtsat elektrilist initsieerimist, mis siis koosnes toiteallikast, tõenäoliselt võidi kasutada lihtsalt viitemehhanismi, millest kõige tõenäolisem antud juhtumil võis olla on plastdetailidega lauaäratuskell ja selle kontakt, aga neid lihtsalt sündmuskohalt ei leitud. Vastuseks kaitsja küsimustele selgitas ekspert HPriimets, et järeldab seda, et võidi kasutada lauaäratuskella seepärast, et ekspertiisiakti uurimuslikus osas on lause, et leiti plastdetailid, mis tõenäoliselt võivad kuuluda äratuskella juurde. Kui plastmasstükid, mis leiti, võisid kuuluda äratuskella juurde, siis pidi see äratuskell olema kontaktis lõhkeseadeldisega, sest äratuskellast, mille detailid, isegi hammasrattad on valmistatud plastmassist, ei jää sellest plahvatusejärgselt järgi ei jää. Ekspert selgitab, et see on tõenäoline arvamus, oletus, et kasutati äratuskella, kuid tõendusmaterjale on tõesti vähe selles plahvatuses. Sündmuskohalt leiti ka juhtmeid, aga neid ei osatud kategooriliselt lõhkeseadeldisega seostada.

83 Vastuseks süüdistatava küsimustele selgitas ekspert HPriimets, et ekspertiisi valmimise hetkeks, so 3.06.2003.a ei olnud leitud fragmente mustast võrgupistikust, kuid need selekteeriti välja hiljem. See et plahvatuse keskmes olnud väljakujunenud tundemärkidega juhtmeid ei sündmuskohal ei eristatud, see ei välista, et nad lõhkeseadeldises olid.

Ekspertiisimäärust (VI kd. tl. 232), millest nähtub, et kaitsepolitseiameti assistent uurija õigustes O Rõõm 06.06.2003.a läbi vaadanud kriminaalasja nr 03913000036 materjalid määras kriminaalasjas DNA ekspertiisi, et välja selgitada, kas XXXsündmuskohalt leitud nahast kindal esineb identifitseerimiskõlbulikke jälgi ning kas seda on kasutatud kahtlustatava Georgi Filjovi või kellegi teise poolt. Ekspertideks määrata Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskuse eksperdid. Ekspertide käsutusse anda: sündmuskoha järgsel plahvatusfragmentide sõelumisel leitud üks nahast kinnas, kahtlustatavalt Georgi Filjovilt võetud DNA proovid. Ekspertidele esitatud küsimused: 1. Kas ekspertiisiks esitatud nahast kindal esineb DNA uuringuteks identifitseerimiskõlbulikke bioloogilisi jälgi isikust, kes on seda kasutanud? 2. Kui leidub, siis kas identifitseerimiskõlbulik jälg/jäljed on jäetud/ühtib ekspertiisiks esitatud Georgi Filjovi DNA proovi analüüsidega?

Kaitsepolitseiameti vanemassistent A Kask poolt kriminaalasjas nr 04913000047 koostatud õiendit (VI kd. tl. 245-246), selles, et kriminaalasja kohtueelse uurimise käigus kogutud andmete põhjal koostati võimaliku kahtlusaluse isiku profiil, kes oma olemuselt võis olla võimeline toime panema lõhkeseadeldise plahvatusi Tallinnas, Lasnamäe linnaosa Pae ja Punase tänava elamupiirkonnas. Kriminaalasjas läbiviidud analüüsi käigus tuvastati täiendavaid liigilisi kokkulangevusi lõhkeseadeldiste ülesehituses ning lõhkeseadeldise osadelt oli leitud võimaliku kahtlusaluse bioloogiline materjal e. DNA. Kuritegude liigilistele kokkulangevustele tuginedes oli alust arvata, et lõhkeseadeldise valmistamise ja plahvatuste toimepanemisega võib seotud olla üks ja seesama isik, kes tunneb talle omast piirkonda või suhtleb seal elavate lähedaste isikutega. Seoses eelpool nimetatuga viidi esialgselt läbi antud piirkonnas aktiivselt tegutsevat isikute seas selektsioon kokkulangeva profiili põhjal ning huviorbiiti sattunud isikutele tehti ettepanek vabatahtlikult anda võrdlusmaterjaliks oma DNA proov. DNA võtmise protokolli ja määruse koostamine ei olnud vajalik, kuna isikud andsid oma DNA proovi vabatahtlikult. Alljärgnevates ekspertiisiaktides käsitletud isikute puhul on tegemist nendega, kelle profiil oli kukkulangev või nad sattusid oma tegevusega huviorbiiti. Ekspertiisiaktis nr GE-3747-03/10041 käsitletavad isikud: 1. V Z ik.XXX (kontrollitav isik seotud 19.11.2003 kella 01.30 ajal Tallinnas Pae tn 23 maja 1 korruse trepikojas lõhkeseadeldise leidmisega) 2. G L ik.XXX (kontrollitav isik seotud 19.11.2003 kella 01.30 ajal Tallinnas Pae tn 23 maja 1 korruse trepikojas lõhkeseadeldise leidmisega) 3. A V ik.XXX((kontrollitav isik omas Pae tänav 23a ühiselamu kõrval autoremondiga tegelevat ettevõtet “Alekard“) 4. M K ik.XXX(kontrollitav isik tegeles Pae tänav 23a ühiselamu kõrval ettevõttes “Alekard“ autoremonditöödega) Ekspertiisiaktis nr GE-1174-03/4177 käsitletavad isikud: 1. G F ik.XXX (11.05.2003 kella 02.05 paiku toimus Tallinna linnas XXXkorteris nr 30 plahvatus. Nimetatud sündmuskohajärgsel plahvatusfragmentide sõelumisel leiti nahast ehituskinnas. Kontrollitav isik omas varem võimalikku seost antud nr.30 korteriga) NB! Hilisemalt on kinnitust leidnud, et kindalt pärinev DNA on kokkulangev korter nr.30 kõrval asetsevas korteris nr 28 plahvatuse tagajärjel kehavigastusi saanud V H ´i DNA´ga.

84 Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse kohtuekspert K. Lagemaa 14.07.2005.a. koostatud DNA ekspertiisi ekspertiisiakti nr. GE-1817-05/4386 (VI kd. tl. 236-238), millise ekspertarvamusest nähtub: 1. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-1174- 03/4177) analüüsitud proov kinda sisevoodrilt (punaselt) on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Samas on selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel võimalik eristada peamist DNA profiili, st DNA profiili, mis pärineb isikult, kelle DNA-d on selles segaproovis enam. See peamine DNA profiil on kokkulangev V H ’i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi sellelt mehelt, kelle DNA profiil on määratletud kriminaalasjas nr 03912000113 määratud DNA ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr. GE-3747-03/10014) analüüsitud proovidest punase pulkpistiku võrgult (pakend nr 1), detonaatori juhtme ja punase pulkpistiku ühenduskeerult (pakend nr 1), patarei „-„ klemmilt (pakend nr 1), keskmise patarei musta värvi põhjalt (pakend nr 1), relee ühendusel olnud rüüsilt (pakend nr 1) ja sisendpistiku juhtmel olnud plaastrilt (pakend nr 1), pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis. 2. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-4215-04/8684) analüüsitud proovid hallilt leukoplaastri fragmendilt (minigrip kilekott nr. 3, pakend nr 1) ja põlenud rüüsilt (minigrip kilekott nr 6, pakend nr 1) on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi sellelt mehelt, kelle DNA profiil on määratletud kriminaalasjas nr. 03912000113 määratud DNA ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE- 3747-03/10041) analüüsitud proovidest punase pulkpistiku võrgult (pakend nr 1), detonaatori juhtme ja punase pulkpistiku ühenduskeerult (pakend nr 1), patarei „-„ klemmilt (pakend nr 1), keskmise patarei musta värvi põhjalt (pakend nr 1), relee ühendusel olnud rüüsilt (pakend 1) ja sisendpistiku juhtmel olnud plaastrilt (pakend nr 1), pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides. 3. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-4337-04/8967) analüüsitud proov kilekoti fragmendilt nr 5 on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi sellelt mehelt, kelle DNA profiil on määratletud kriminaalasjas nr 03912000113 määratud DNA ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-3747-03/10041) analüüsitud proovidest punase pulkpistiku võrgult (pakend nr 1), detonaatori juhtme ja punase pulkpistiku ühenduskeerult (pakend nr 1), patarei „-„ klemmilt (pakend nr 1), keskmise patarei musta värvi põhjalt (pakend nr 1), relee ühendusel olnud rüüsilt (pakend 1) ja sisendpistiku juhtmel olnud plaastrilt (pakend nr 1), pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis. 4. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-0924-05/2264) analüüsitud proovid pruunist riidetükist nr 1 (pakend nr 3), pruuni riidetüki nr 4 servalt (pakend nr 3), pruuni riidetüki nr 2 küljeõmbluse juurest (pakend nr 3) ja kotiriidetükist (pakend nr 5) ning esimEproov jopetükist (pakend nr 4) on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldus sellelt mehelt, kelle DNA profiil on määratletud kriminaalasjas nr 03912000113 määratud DNA ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-3747-03/10041) analüüsitud proovidest punase pulkpistiku võrgult (pakend nr 1), detonaatori juhtme ja punase pulkpistiku ühenduskeerult (pakend nr 1), patarei „-„ klemmilt (pakend nr 1), keskmise patarei musta värvi põhjalt (pakend nr 1), relee ühendusel olnud rüüsilt (pakend 1) ja sisendpistiku juhtmel olnud plaastrilt (pakend nr 1), pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides. 5. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-0924-05/2264) analüüsitud poov pruuni riidetüki nr 4 küljes olnud sanga riidetükipoolselt küljelt (pakend nr 3) on segaproov, mille sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa välistada sellelt mehelt, kelle DNA profiil on määratletud kriminaalasjas nr 03912000113 määratud DNA ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-3747-03/10041) analüüsitud proovidest punase

85 pulkpistiku võrgult (pakend nr 1), detonaatori juhtme ja punase pulkpistiku ühenduskeerult (pakend nr 1), patarei „-„ klemmilt (pakend nr 1), keskmise patarei musta värvi põhjalt (pakend nr 1), relee ühendusel olnud rüüsilt (pakend 1) ja sisendpistiku juhtmel olnud plaastrilt (pakend nr 1), pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna kõigis analüüsitud ja tulemusi andnud DNA lookustes olid esindatud ka kõik nimetatud mehel esinevad DNA alleelid. 6. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-0924-05/2264) analüüsitud proov riidetüki nr 4 küljes olnud sanga teiselt küljelt (pakend nr 3) on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa välistada sellelt mehelt, kelle DNA profiil on määratletud kriminaalasjas nr 03912000113 määratud DNA ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-3747-03/10041) analüüsitud proovidest punase pulkpistiku võrgult (pakend nr 1), detonaatori juhtme ja punase pulkpistiku ühenduskeerult (pakend nr 1), patarei „-„ klemmilt (pakend nr 1), keskmise patarei musta värvi põhjalt (pakend nr 1), relee ühendusel olnud rüüsilt (pakend 1) ja sisendpistiku juhtmel olnud plaastrilt (pakend nr 1), pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna kõigis analüüsitud DNA lookustes olid esindatud ka kõik nimetatud mehel esinevad DNA alleelid.

Koopiat Tallinna Linnavalitsuse 20. märtsi 2006.a vastusest järelepärimisele koos lisadega (VI kd. tl. 247-252), millest nähtub, et Tallinna linnale on seoses plahvatustega Tallinnas, Pae ja Punase tänava piirkonnas tekitatud materiaalne kahju kukku 3 291 818, 41 krooni. Lõhkeseadeldiste plahvatuse tulemusena tekitatud kahjustuste likvideerimisel on Lasnamäe Linnakosa Valitsuse poolt hüvitatud kokku 2 314 448, 41 krooni, millest 1 948 798 krooni moodustab 11.mail 2003 XXXkorteris 30 toimunud lõhkeseadeldise plahvatusega tekitatud kahjustuste likvideerimisel kantud kulutused. 88 062 krooni moodustab 17.mail 2004 XXXkorteris 18 toimunud lõhkeseadeldise plahvatusega tekitatud kahjustuste likvideerimisel kantud kulutused. 277 588, 41 krooni moodustab 9.septembril 2005 XXXelamu tagaküljel korteri 112 lodža all toimunud lõhkeseadeldise plahvatusega tekitatud kahjustuste likvideerimisel kantud kulutused. Lisaks eeltoodule on Tallinna linn Tallinna Haridusameti kaudu kandnud kulutusi 6.aprillil 2005.a Punane tn 17a juures ja 9.septembril 2005.a XXXjuures toimunud lõhkeseadeliste plahvatuste tagajärjel Tallinna Paekaar Gümnaasiumile tekitatud kahjustuste likvideerimisel 977 370 krooni ulatuses.

Kaitsja U. Simon taotletud, riigiprokuröri nõusolekul kohtu poolt avaldatud tõendeid:

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse kohtuekspert A. Aaspõllu 02.07.2003.a. koostatud DNA ekspertiisiakti nr. GE-1174-03/4177 (VI kd. tl. 233-234), millise ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud kinda sisevoodrilt DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Samas on selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel võimalik eristada peamist DNA profiili, s.t. DNA profiili, mis pärineb isikult, kelle DNA-d on selles segaproovis enam. See peamine DNA profiil osutab selle segaproovi korral mehelt pärinevale bioloogilisele materjalile, kuid ei ole kokkulangev Georgi Filjov’i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei sisaldu selles segaproovis Georgi Filjov’ilt pärinevat bioloogilist materjali.

VII episood 19.11.2003.a Tallinnas Pae 23 maja I korruse trepikotta lõhkeseadeldise toimetamise episoodis uuris kohus uuris järgmisi tõendeid:

Tunnistaja VZpoolt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 12.06.2007.a. ja 13.06.2007.a. toimunud kohtuistungil antud ütlusi selle kohta, et süüdistatavat ta ei tunne ja ta saab kohtule tõtt

86 rääkida.

Riigiprokurör M. Kurm poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja VZütlusi selle kohta, et 19.11.2003.a. ööst mäletab ta seda, et kella 1 ajal öösel toodi neid Jürist koju, materjalid said otsa, nad otsustasid paarimehega suitsu teha, väljas oli külm ja nad läksid vahetreppikotta, seal oli kott, selgitades, et tavaliselt on nii, et kui keegi viib majast prügi välja, jätab selle kuskile. Nad tegid suitsu, tuli u. 30.a mees ja küsis neilt, kas see on nende kott, nad ütlesid, et ei ole nende kott ja nad lõid seda kotti jalgadega. Seal hakkasid mingisugused tulekesed põlema, ta ütles paarimehele, et „vaata, mis seal on?, paarimees vaatas ja ütles, et „tosool on“. Seal seisis kanister, tema tegi selle lahti, isiklikult oma kätega keeras korgi pealt. Seal oli kirjutatud, et „tosool“, aga ta teab, mida tosool endast kujutab, seal oli mingi hall aine. Päev enne seda oli neil auto plahvatanud, Pae 23, ta läksin välja see kolmekümneaastane mees rääkis seal telefoniga. Ta küsis viimase käest, et „miks sa tundsid huvi selle vastu?“ aga viimane ei vastanud talle vaid, rääkis kellegagi mingist pommist. Tema läks tagasi oma paarimehe juurde. Tal on hüüdnimi „Samosa“ ja paarimees ütles, et „äkki see ongi pomm“, ning tema ütles, et „jookseme laiali, mul naine ja 3 last üleval 5 korrusel“. Ta ütles paarimehele, et hakaku ära minema, sest ta teenis armees ja teadis, mis tähendab granaat, sõber läks minema, aga tema – VZvõttis lõhkeseadeldise sülle, läks välja ja viskasis selle õue, võttis selle lõhkeaine ja viisin selle lasteaia juurde, pärast ma läks ülesse, tal oli telefon „väljas“, laadimata. Neil on seal nagu midagi hotellitaolist, ta helistas uksekella ja palus, et kas saaks politsei välja kutsuda. Ta kutsus politsei välja ja läks üles, kell oli juba 2 öösel, sõi 2 võileiba ära ja läks tagasi alla, sest teadis, et niikuinii tullakse talle järgi. Õhtul kiideti, aga kella 6 paiku hommikul tuli KAPO järgi.

Tunnistaja VZ kinnitas riigiprokurörile, et kotis nägi ta veel lõhkeseadet, papitükki, 5 patareid küljes, ühelt poolt oli tehtud justkui niisugused asjad, mis seisavad nurkades, osutades liikumisanduritele kohtusaali nurgas, teises nurgas oli nagu lüliti, tema – VZ tahtis seda lülitit välja lülitada, aga see ei toiminud. Minöörid (demineerijad) ütlesid, et seal oli mingi vedelik, aga seda ta ei mäleta.

Kaitsja U. Simon esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja VZ ütlusi selle kohta, kanistris olnud aine oli midagi pahtli taolist nagu märg pahtel, näpuga ta seda ei katsunud, aga ta teab, kuidas tosool välja näeb - on sinist värvi kanistri peale oli kirjutatud tosool.

Lülitit välja lülitamise kohta selgitas tunnistaja kaitsjale, et ta vajutas nupule, tahtis neid patareisid sealt ära võtta, need olid Nõukogudeaegsed, tal oli selline taskulamp kodus ja ta tahtis need endale võtta. Märkides, et tema – VZ või paarimees lõi veel jalaga vastu kotti.

Kohtule selgitas tunnistaja VZ kohtusaalis tahvlile skeemi joonistamise teel, et on lüliti, patareid, valgus, kogu see plaat selle kupatusega on kokku pandud kleeplindiga. Tema tahtis tule välja lülitada, nõukogudeaegsed patareid endale võtta.

Tunnistaja VZ kinnitas, et, kui nad lõid jalga vastu kotti, siis see lamp läks põlema, ta vajutas küll lüliti peale, aga see lamp ei lülitunud välja. Mitu punast tuld seal oli, seda ta ei mäleta, aga pärast võttis ta selle plaadi ja viskas lihtsalt minema.

Lisaks selgitas tunnistaja, et seal on suur eeskoda ja, siis on väike vestibüül nagu fuajee, nad läksid sinna suitsu tegema, räpane lahtine kott aga oli põrandal maas - see kott oli lahti, puldanist ja katkine ning selle võttis ta ka kätte ja nimelt, kui see noormees välja tuli, siis nad ei pööranud talle tähelepanu, vaid panid lihtsalt oma koti maha ja tegid suitsu. See mees tuli ja küsis, kas see kott on nende oma, nad vastasid, et ei ole, siis läks viimane välja ja nemad lõid seda kotti jalaga.

87 Hiljem tuli välja, et see kott oli juba hommikust samas kohas, sest ta naine rääkis sellest, kuid nad ei pööranud sellele tähelepanu.

Süüdistatav Märt Ringmaa kohtuliku uurimise käigus tunnistaja VZ’ile küsimusi esitada ei soovinud.

Tunnistaja N B poolt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 12.06.2007.a. toimunud kohtuistungil antud ütlusi selle kohta, et süüdistatav ei ole tuttav ja tema saab tõtt rääkida.

Riigiprokurör M. Kurm poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja N B ütlusi selle kohta, et kuupäeva ta ei mäleta, kuid ta mäletab seda intsidenti - plahvatust, mis toimus Pae 23 territooriumil, kohal käis politsei, sealt leiti mingi pakk, tema oli valveadministraator sel päeval ja võeti talt ütlused, ta kutsuti autosse ja, siis seal küsitleti.

Samuti kinnitas tunnistaja, et ta mäletab ka midagi sellist, et keegi palus kasutada ta telefoni, selgitades, et selliseid juhtumeid on olnud mitu korda, kriitiline rajoon, korduvalt küsiti telefoni ja isegi võib-olla ka seekord. Kui ta ütlusi andis, siis ta mäletas, aga praegu ei mäleta ja, kui ta ei eksi, siis keegi nende majast viskas mingi paki selle majaelanike territooriumile, siis tuli kohale politsei ja ütles, et see pakk oleks plahvatanud. Ise ta ei ole näinud, aga räägiti, et midagi paistis sealt välja ja, et see mees viskas paki majahoovi, et mingisugused juhtmed olid ja, et midagi plinkis, tema isiklikult ei kuulnud ega näinud, kuid nii talle räägiti. Politsei piiras suure ala ümber.

Ta mainis nende majas elavat meesterahvast, kes kasutas telefoni, aga isiku nime ta ei tea, ei teadnud ka tol ajal, ta ei oleks ära tundnud, ja ta ei oska öelda, kas ise see mees tuli nende juurde või keegi naisterahvas.

Riigiprokuröri taotletud, kaitsja nõusolekul ja kohtu poolt avaldatud (VII kd. tl. 72-75) tunnistaja N B eeluurimisel antud ütluste ja nimelt „Asja kohta annan järgmise ütluse: Mina töötan Pae tn. 23 Tallinnas asuvas OÜ-s Alvasar valveadministraatorina alates 1999.a. augustikuust. Pae tn. 23 teisel korrusel asub OÜ Alvasar hotell. Minu tööülesandeks hotellis on registreerida kliente, anda toavõtmeid, võtta klientidelt teenuste eest raha. Minu tööruum asub samuti teisel korrusel sissekäigu vastas. 18.11.2003.a. hommikul kell 08.00 algas minu vahetus ja ma tulin tööle. Kui ma tuli Pae tn. 23 tööle, siis ma sisenesin majja maja vasakult poolt Pae tänavalt vaadatuna. Kui ma sisenesin majja, siis ma maja välisuste juures midagi kahtlast ei näinud. 19.11.2003.a. umbes kella 00.30 paiku andis uksekella teisel korrusel Slava, kes elab selles majas. Slava palus kutsuda politsei, kuna ta avastas mingisuguse kahtlase eseme. Ma ütlesin, et mina ei ole seda näinud ning, et kutsuma politsei peab tema. Ma valisin politsei numbri 110 ja andsin temale toru, pärast seda ta rääkis politseiga. Pärast helistamist läks Slava alla ja sel ajal helistati taas polisteist ja taheti Slavat. Ma väljusin trepimademetele ja hõikasin alla, et ta tuleks tagasi. Salva tuli tagasi ja rääkis politseiga ning ütles torusse, et läheb alla tänavale neile vastu. Pärast seda ma nägin aknast, et saabus mitu politseiautot ja sealt väljunud politseiametnikud rääkisid Slavaga. Pärast ma sain teada, et Slava elab XXX.“ kohta, kinnitas viimane, et ette loetu on tema sõnade järgi kirjutatud, kuid ei ole tema väljendid, aga tema sõnade kohaselt, märkides, et seal on kirjutatud Slava nime kohta justkui tema – N B tundis viimast, aga tema sai viimase nime teada protsessis, selgitades, et varem ta ei ole teda näinud ega tähele pannud ja ta nime ta ei tea, kuid ta kinnitab seda, mida rääkis, mitte tema sõnadega, kuid õigesti.

Kaitsja U. Simon esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja N B ütlusi selle kohta, tema tööruum näeb välja selline, et kui tuled teisele korrusele, siis vasakule läheb koridor läbi

88 terve maja ja selles koridoris asub võõrastemaja, kuid seal on ka erastatud korterid, aga see osa on võõrastemaja.

Täpsemalt kirjeldas oma tööruumi tunnistaja N B järgmiselt, et, kui tuled ülesse, siis teisel korrusel on väike fuajee, vasakule läheb koridor ja otse on tema tuba, uks on alati lahti, kuid trepikojauks on alati kinni.

Tunnistaja selgitas kaitsjale, et tema uks on täitsa pärani - avatud olekus, kuna selles koridoris tulevad inimesed ja ta annab neile võtme. Tema toal on kaks ühepoolega ust, aga mõlemad on kogu aeg avatud. Tuppa viib üks uks ja esik lõpeb teise uksega ja, selles väikses vahekoridoris on ta laud.

Tunnistaja märkis kaitsjale, et sel päeval mingisugust erilist lõhna majas tunda ei olnud. Sellel päeval või ööl ta mingisugust heli, pauku ei kuulnud, ta kuulis ainult juttu ja, siis tuldi ja öeldi, et oleks olnud plahvatus, et oli minisugune oht. Oli ohtlik seda niisama jätta. Seda ütlesid politseinikud, nad rääkisid seda, et nii ei oleks tohtinud teha, et see oli ohtlik.

Süüdistatav Märt Ringmaa kohtuliku uurimise käigus tunnistaja N B ’ile küsimusi esitada ei soovinud.

Tunnistaja DK poolt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 12.06.2007.a. toimunud kohtuistungil antud ütlusi selle kohta, et süüdistatav ei ole talle tuttav, ta saab kohtule tõtt rääkida.

Riigiprokurör M. Kurm poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja DKütlusi selle kohta, et 2003.a. novembris elas ta samal aadressil Pae 23. 18.novembri õhtust ja ööst vastu järgmist päeva mäletab seda, et ta leidis keskööl koti, tundus et see on ohtlik, ta helistas hädaabi numbril. Kui ta selle koti leidis, siis seal juures ei olnud mingeid inimesi, selgitades, et ta läksin ülesse korterisse ja helistas päästeteenistusse, sealt küsiti, kas ta võiks politseipatrullile vastu minna, kes kohale tuleb, tema oli nõus, ta läks alla ja nägi koti juures kahte meest, kellest üks elab nende majas, teist ei tundnud. See kott oli juba ühe mehe käes, nad võtsid sealt midagi välja ja küsis viimastelt, kas see on nende kott ja nemad vastasid, et jah on nende kott. Siis läks tema tänavale helistas tagasi ja ütles, et kõik on lahenenud, et keegi ei pea tulema ja on vale väljakutse. Teist korda helistas ta politseisse, kui väljakutset tühistas tänavalt mitte oma korterist, kui ta esimest korda helistas, siis tegi seda enda korterist, selgitades, et ta läks üles ja umbes 5 minutit mõtles ja, siis helistas. Tal paluti tulla politseile vastu, ta hakkas väljuma ja, kui ta nägi neid mehi, siis jooksin ta neist mööda, uksest välja ja sealt, siis helistas.

Tunnistaja DKmärkis kohtus, et kott nägi välja ohtlik, kuna olid juhtmed ja toalüliti, see tundus talle tõeliselt ohtlikuna.

Selle mehe nime, kes ütles, et see kott on tema oma ja, kes elab tema majas, viimase nime ta ei tea, ta lihtsalt nägi teda ka enne nende trepikojas, maja on suur, kõiki ei tunne, aga ta nägin teda tihti. Politsei näitas järgmise päeva hommikul pilti ja ta tundsin viimase ära ja ta ütles, et see on tema ja ka täna on ta viimast siin näinud.

Kaitsja U. Simon esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja DKütlusi selle kohta, et lüliti, mis kotist välja rippus see oli selline neljakandiline karp ja keskel on ümmargune nupp, mis lülitab umbes minuti pärast välja, paigaldatakse trepikojas. Seda ta ei näinud mitte siis, kui kott meeste käes oli vaid koheselt, kui ta esimest korda tuli sisse ja vaatas kotti, ja kohe märkas, samuti

89 nägi ta seda, et seal sees on plastmass kanister. Kotti tema ei puudutanud. Midagi tal sellest kotist tal iseäralikku meelde rohkem ei jäänud. Mingeid tulukesi vilkumas, tuld, lampi ta seal ei näinud.

See koridor , kus see kott oli see on otse sissekäigu juures, enne olid seal vanad uksed, see ei ole suur koridor, vaid väike - umbes 2 meetrit lai ja 4 meetrit pikk. See kott seal koridoris asetses sissepääsust vasakul, kui sisse minna, siis vasaku seina juures, seina kõrval, sissepääsu uksest oli see kuskil 2,5 m kaugusel.

Kaitsja esitatud küsimusele, palju sealt maad, siis selle koridori nurgani jäi märkis tunnistaja Deniss Klimjuk, et seal oli kaks ust ja see koridor asub - nende kahe ukse vahel.

Kaitsja palvel joonistas tunnistaja Dennis Klimjuk vastava skeemi, kus asus kott., selgitades sealjuures joonistatud joonise juures, et nr 1 on välisuks, nr 2 on trepikoja teine uks ja kott on nr 3.

Kaitsja poolt esitatud küsimusele, kui kaugel see kott kõige lähematest nurkadest võis olla, kas see kitsam sein on umbes 2 m, selgitas tunnistaja, et jah see on täpne koht, kus kott oli, kott oi seal keskel, vahekoridoris mingit lõhna tunda ei olnud, kui tema sisenes, siis mingisugust imelikku heli kuulda ei olnud.

Süüdistatav Märt Ringmaa kohtuliku uurimise käigus tunnistaja Deniss Klimjuk’ile küsimusi esitada ei soovinud.

Tunnistaja OKpoolt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 12.06.2007.a. toimunud kohtuistungil kohtu poolt esitatud küsimustele antud ütlusi selle kohta, et süüdistatavat ta ei tunne, kohtule ta saab rääkida tõtt, ise töötab ta Rävala 8 koristajana.

Riigiprokurör M. Kurm poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja OKütlusi selle kohta, et ta on valmistanud kotte, need olid linasest ja ta on neid Balti jaama turul müünud.

Riigiprokuröri taotletud, kaitsja nõusolekul ja kohtu avaldatud (VII kd. tl. 86) oleva fototabeliga tutvunud tunnistaja OK, märkis, et pildil valmistatud kott oleks justkui tema tehtud, kuid tänapäeval teevad paljud samasuguseid.

Kaitsja U. Simon esmasel küsitlusel esitatud küsimustele, mille järgi ta eeldab, et kott on justkui tema valmistatud, andis tunnistaja OK ütlusi selle kohta, väga hästi tehtud töö.

Süüdistatav Märt Ringmaa kohtuliku uurimise käigus tunnistaja OK’ile küsimusi esitada ei soovinud.

Vanemassistent R. Tähemaa 19.11.2003 koostatud ettekannet (VII kd tl. 1), millest nähtub, et 19.11.2003 kella 01.30 ajal avastati Tallinnas Pae tn 23 1 korruse trepikojas lõhkeseadeldis, mis esialgsetel andmetel koosnes ligikaudu 11,4 kilogrammist trotüülist ja ammooniumnitraadi segust, detonaatorist ning infrapunase liikumisanduriga käivitusmehhanismist. Lõhkeseadeldise käitlemise tulemusena oli plahvatanud detonaator. Sündmuses esinevad KarS § 405 lg 2 ettenähtud kuriteo tunnused, mistõttu on vajalik kriminaalmenetluse alustamine.

Kaitsepolitsei assistent O. Rõõm koostatud teatist 19.11.2003.a. kriminaalmenetluse alustamise kohta KarS § 405 lg 2 tunnustel kriminaalasjas nr. 03913000113 (VII kd tl. 2). Koostatud teatisest on märgitud, et et 19.11.2003 kella 01.30 ajal avastati Talllinnas Pae tn 23 maja 1 korruse trepikojas lõhkeseadeldis, mis esialgsetel andmetel koosnes ligikaudu 11.4 kilogrammist trotüüli ja

90 ammooniumnitraadi segust, detonaatorist ning infrapunase liikumisanduriga käivitusmehhanismist. Lõhkeseadeldise käitlemise tulemusena oli plahvatanud detonaator. Esimeseks uurimis – või muu menetlustoiming: Sündmuskoha vaatlus, ettekanne sündmuse kohta.

Politseiinspektor V. Moltšanov 19.11.2003 koostatud ettekannet (sh. ettekande tõlget) (VII kd tl 4- 5) selle kohta, et 19.11.2003.a kell 02.30 saabus teade lõhkeainega kanistri avastamisest Pae tn. 23 elamus. Kohale saabusid demineerijad – Pugonen, KAPO esindaja Rõõm ja Ida PO operatiivgrupp. Kohale saabudes tuvastati: Pae tn. 23 elamu asub hoovi sees, elamu ees on lagendik, elamu vasakus tiivas on sissepääs. Tamburisse sisenedes on nurgas paremat kätt maha puistatud helepruuni värvi pulber 20x30 cm ristküliku kujul. Enne operatiivgrupi saabumist korjasid demineerijad kõik objektid ära. Pugonen’i sõnul avastati kilekotis olev 10-liitrine sinist värvi kanister, kanistris oli lõhkeaine, eeldatavalt „ammoniit“, koos sütikuga, kuid sütik oli juba kasutatud. Demineerijate sõnul avastas kanistri VZ, kelle küsitlemine ei osutunud võimalikuks seoses sellega, et uksele koputades keegi ei vastanud. Kõik objektid on võetud demineerijate poolt kaasa keemilise koostise uurimiseks ja sõrmejälgede leidmiseks.

Kiirreageerimistalituse politseiinspektor J. Hütt ning politseinooreminspektorite A. Murumets ja A. Kiinvald 19.11.2003 koostatud ettekannet (VII kd tl 7) selle kohta, et olles 19.11.2003.a olles autopatrullis sidekutsungiga 030 koos politseinooreminspektor Algis Kiinvald’iga ja politseinooreminspektor Andrus Murumetsaga said nad „RISTILT“ kella 01.20-ne paiku väljakutse Pae 23 maja juurde, kus oli leitud kahtlane lõhkeseadeldis ja, et päästeamet on juba välja sõitnud. Jõudes antud aadressile kell 01.25 tuli nende juurde VjAeslav Samjatin, kes rääkis neile, et kui ta oli läinud korterist prügi välja viima, märkas ta kahe välisukse vahel kahtlast kilekotti, milles oli 10liitrine kanister valge pulbriga ja kanistri peal olid mingid juhtmed ja teibiga kokku ühendatud patarei lülitiga, mis asus kanistri peal. Antud kodanik kartis, et seadeldis võib lõhkeda, siis võttis ta selle sülle ja tassis majast umbes 10ne meetri kaugusele muruplAile ja lammutas selle kahtlase seadeldise oma kätega juppideks. Maja eest muruplAilt avastasidki nad lõhkeseadeldise ja tagasid sündmuskoha puutumatuse kuni saabus pommirühm, kelle juhendamisel piirasid sündmuskoha politseilindiga. Antud olukorrast teavitati juhtimiskeskust. 01.50 ajal jõudis kohale Ida PO vahetusvanem patrull kutsung 3868, kellele anti ülevaade olukorrast, samuti tunnistaja andmed ja asukoht. Sündmuskoha puutumatust tagasid nemad kuni 02.05 kui lõppes nende tööpäev, neid vahetas välja autopatrull 031 pol.ins Toomas Kivisikk ja pol.ins Endel Kask.

TPP KKO kiirreageerimistalituse politseiinspektor Toomas Kivisikk 19.11.2003 koostatud ettekannet (VII kd tl. 8) selle kohta, et olles tööl 19.11.2003 autopatrullis sidekutsungiga 031 koos politseiinspektor Ende Kask’iga said nad väljakutse „RISTILT“ kell 01.51 Pae 23 maja juurde, et vahetada välja autopatrull 030. Kohale jõudsid nemad kell 02.00. Kohapeal oli pommirühm kiirabi ja Ida PO vastutav (vaneminspektor), kes andis korralduse politseilint kaugemale panna. Sündmuskohal olid nad kella 02.40ni, kui vaneminspektor lubas neil lahkuda. Kogu see aeg tagasid nad sündmuskoha puutumatust.

Ida politseiosakonna uurija V. Moltšanov’i 19.11.2003.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli (sh. sündmuskoha vaatlusprotokolli tõlget) ja sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks olevat skeemi (VII kd tl. 9-12), millest nähtub, et teostatud uurimistoiming toimus 19.11.2003.a. Pae 23 kell 02.50-03.10. Teostatud sündmuskoha vaatluse käigus tuvastati, et Pae tn. 23 elamu asub sisehoovis. Elamu on kivist, viiekorruseline. Vasakus tiivas asub sissepääs. Sissepääs kujutab endast: ava pikkusega viis meetrit koos klaasitud puidust seintega, keskel on kahepoolne uks, sissepääsu juures asub tambur laiusega 150 cm, edasi sein koos kahepoolse uksega, mis viib hoone fuajeesse. Esimesest uksest sisenedes on paremas nurgas vasakut kätt maha

91 puistatud helepruuni värvi pulber 20x30 cm ristküliku kujul. Elamu ees on puudega lagendik. Sündmuskohalt midagi kaasa ei võetud.

Õiendit kriminaalasjas nr. 03913000113 (VII kd tl. 13), millest nähtub, et assistent O. Rõõm on koostanud dokumendi selle kohta, et 19.11.2003 fotografeeriti Kaitsepolitsei ameti poolt Pae 23 sündmuskohta ning Demineerimiskeskusesse transporditud esemed, milliste fotod 21 lehel (VII kd tl. 14-34) lisatakse vaatlusprotokolli juurde.

Koopiat Demineerimiskeskuse väljasõiduaruandest nr 408, sh. lisasid – lõhkeseadeldis või imitAioon ja joonist väljasõiduaruandele nr. 408 19.11.2003 (VII kd tl. 35-37), millest nähtub, et 19.11.2003.a. kell 01.22 on Häirekeskusest saadud teade – väljakutse esialgseks põhjuseks märgitud pommikahtlus nimelt Pae 23 on leitud kahtlased kotid. Väljasõidu kuupäevaks märgitud 19.11.2003.a kell 01.25, väljasõidu meeskonda on kuulunud: Esper, Kurvits, Pugonen ja Allas. Sündmuskohale jõuti 19.11.2003.a. kell 01.37. Väljakutse tegelikuks põhjuseks koostatud aruandes märgitud lõhkeseadeldis. Väljakutse lõpu kuupäevaks märgitud 19.11.2003.a. kell 03.36. Abijõud sündmuskohal: Päästeteenistus, politsei, kiirabi ja KAPO. Erivahenditena kasutati röntgeni ja expray. Expray tulemus: 1 reageeris nõrgalt koht, kust võeti plastmass kanister. Koostatud aruande kohaselt teatati, et kahtlased kotid on jälle üles leitud (vt. ar. 407). Kohapeal selgus, et Pae 23.58 elav kodanik Замятин Вячеслав (s. 07.10.1960) tuli majast välja ja nägi trepikojas kahtlast kotti, kus vilkus tuli. Ta tõi koti majast välja, kiskus sealt kõik eemaldatavad osad küljest ja pildus mööda muru laiali. Nemad kohale jõudes piirasid ala ja tegid kindlaks, et tegemist oli lõhkeseadeldisega, mis koosnes: kandekott, plastmasskanister, plahvatanud elektridetonaator koos juhtme ja pistikuga, mahu ja ruumi andur, relee ja patareid ning magnet. Kanister oli täidetud helepruuni ainega. Kanistrist tegid nad röntgen ülesvõtte. Midagi kahtlast ei avastanud. Kõik esemed toodud E tn DEK-i ja nendega tegeleb edasi ekspert. Koostatud demineerimiskeskuse väljasõiduaruanne nr 408 on allkirjastatud demineerimistööde juhi R. Esper poolt 19.11.03.a, koopia aruandest on antud 24.11.03 assistent O. Rõõm’ule ning sündmuskohalt leitud lõhkeseadeldise asukoht on kajastatud A. Pugonen koostatud joonisel, mis on lisatud aruande juurde (VII kd tl. 37). Dokumendi - Lõhkeseadeldis või imitAioon, mille koostas A. Pugonen 24.11.03.a. punkti 1. kohaselt käivitusmehhanism: peale ohutuslüliti vajutamist u 3-4 min pärast, liikumisandur. Punkt 2. Lõhkeaine nimetus: TNT +oletatavalt ANFOtaoline segu – 11 kg. Punkt 3. Lõhkeseadeldise osad ja täpsem kirjeldus: LS koosnes – 10 L kanister LA-ga, mis oli olet. puuvillasest materjalist heledas kandekotis. LS käivitusmeh. oli monteeritud nn „soome papist“ peitkiudplaadile, mille mõõtmeed olid 330x48x3,5 mm. Peale oli tõmmatud eelnevalt sinise pastakaga triipe. Kasutatud oli kokku 5x4,5V patareid (Sirius Extra), erinevaid teipe – 1) maalriteip valge, laius 19 mm, 2) maalriteip valge laius 26 mm, 3) kahepoolne teip, peal kollakas paber, alt valge, laius 47 mm, 4) must isoleerteip, laiusega 19 mm, 5) roosakas riidest leikoplaaster, laius 24 mm. Kõik montaažijuhtmed valge isolAiooniga läbimõõt 1,8 ja 1,2 mm. Kollaka isol-ga juhtmetega vasetatud elektridetonaator. EL.det teises otsas pulkpistik punase plastmassiga. 12V relee järgnevate kirjadega: RYDEN JZC-20F – relee mõõtmed 22x24x17 mm (4088) 10 ADC 12V, trepikodades kasutatav nn viitlüliti, kuhu oli lisatud punane dioodlamp. Liikumisandur koos plekist isetehtud aluse ja ümar nn kõlari magnetiga – välisläbimõõt 76 mmm, siseläbimõõt 28 mm, paksus 13 mm, väike pruuni eloniidiga, vEpäritolu lüliti, valge plastrüüs. Montaažiplaadile oli esemete kinnitamiseks kasut. olet. „Moment“ tüüpi valget liimi, lisaks oli sinna kleebitud värvilist paberit (midagi vist lasekirjandusest) Pulkpistikupesa oli samuti punase plastmassiga. Lisaks leiti väikese rohelise anuma keermega ots (plastik) ja kollased plastmassitükid (olet. väiksema anuma kork). Ümber koti ja kanistri oli laiali lennanud olet. liiva. Juhtmete montaažis oli + klemmidest tulevatel osadel juhtmetel sõlmed sisse tehtud. Juhtmete ühendused olid joodetud. Montaažiplaadilt oli näha, et enne kolme „Sirius Extra“ omavahel ühendatud patarei liimimist, oli samale kohale liimitud punase ümbrispaberiga patarei „EBF“,

92 mille ümbrispaber oli montaažiplaadile allesjäänud. Kanister, milles lõhkeaine sees oli, oli valgest plastmassist, musta plastkorgiga. Ühel küljel eesti keeles kiri musta markeriga „VETOSOOL“. Teisel küljel olet. paberist originaaletikett, mille järgi tegemist tootega ZERO – antifriis 10 L.

Kaitsepolitsei assistent O. Rõõm 24.11.2003.a. koostatud vaatluse protokolli ja selle lisaks olevaid fototabeleid (VII kd tl. 38-51), millisest nähtub, et teostatud menetlustoimingu käigus on vaadeldavateks objektideks olnud 19.11.2003 sündmuskohalt Pae tn 23 maja juures leitud esemed, vaatluse käigus tuvastati, et tegemist oli: 1) peEstruktuuriga pulbrisegu kogukaaluga 63,2 g; 2) papitükk mõõtmetega 3x50x35 m, millel asub sinise pastapliiAiga käsitsi kirjutatud kirje „KAT; KOHT“; 3) 10 liitrine musta keermeskorgiga Soome firma Aspokem jahutusvedeliku Zero plastmasskanister. Muutuva tehasekirjena on tootele kantud musta värviga nr. 40807, pakend on valmistaud 1996.a oktoobrikuus; milles asetses helepruuni värvi aine 10,7 kg; 4) sangadega alt rebenenud tekstiilkott; 5) kleeplindid: paberpõhimikul lindid laiustega 19, 25,5 ja 35,5 mm; must veekindel 18,8 mm isoleerpael; valkjas 23 mm tekstiilleikoplaaster; 46 mm kahepoolne, valge liimikihiga kombineeritud põhimikul „powerteip“; 6) 5 3R12 tüüpi 4,5V mustades plastkorpustes lapikpatareid, milledest kaks ühepoolse punasekirju etiketi (firmatähis EBF Super Heavy Duty – A Green Produkt). Kolm kõikidele klemmidele olid ühendused teostatud välja isolAiooniga paljusooneliste juhtmete jootmise teel. Mitmesooneliste juhtmete ühenduskohtades on kasutatud 4 mm valgest isolAioonimaterjalist rüüsi ja jootmist; 7) VEpäritolu tumberlüliti; 8) VEpäritolu 250v ja 2,5A hõrendusel töötav vaakumlüliti ja vaskne ülakontakt; 9) Valge plastkaan, millesse tehtud avauses punast värvi valgusdioodid; 10) Infrapuna soojus/liikumisandur; 11) Relee RYDEN; 12) Plahvatanud jälgedega tsiviilotstarbeline detonaator lühendatud läbipaistva isolAiooniga juhtmete ja RCA pulkpistiku juures keermetamisega jätkatud elektridetonaator koos juhtme ja pistikuga. Helepruunist tihenduskorgist 16 mm kaugusel asetseb teraskorpusel kollasest sulanud materjalist rõngas; 13) Ümmarguse kujuga magnet. Teostatud menetlustoimingu käigus vaadeldud objekte fotografeeriti, fotod paigutati fototabelitesse.

Kaitsepolitseiameti assistent O. Rõõm 24.11.2003.a. kriminaalasja nr 03913000113 menetluse raames koostatud asitõendiks tunnistamise määrust (VII kd tl. 52-53), millest nähtub, et kriminaalasja menetlust alustati 19.11.2003 Kaitsepolitseiameti poolt KarS § 405 lg 2 tunnustel selle kohta, et 19.11.2003 kella 01.30 ajal avastati Tallinnas Pae tn 23 maja 1 korruse trepikojas lõhkeseadeldis, mis esialgsetel andmetel võis koosneda lõhkeainena (ligikaudu 11,4 kilogrammist trotüülist ja ammooniumnitraadi segust), detonaatorist ning infrapunase liikumisanduriga käivitusmehhanismist. Lõhkeseadeldise käitlemise tulemusena oli plahvatanud detonaator. Kriminaalasjas teostati 22.12.2003 19.11.2003 sündmuskohalt, Tallinnas Pae tn 23 maja juurest leitud alljärgnevate esemete vaatlus: 1) peEstruktuuriga pulbrisegu kogukaaluga 63,2 g; 2) papitükk mõõtmetega 3x50x35 m, millel asub sinise pastapliiAiga käsitsi kirjutatud kirje „KAT; KOHT“; 3) 10 liitrine musta keermeskorgiga Soome firma Aspokem jahutusvedeliku Zero plastmasskanister. Muutuva tehasekirjena on tootele kantud musta värviga nr. 40807, pakend on valmistaud 1996 a. oktoobrikuus; milles asetses helepruuni värvi aine 10,7 kg; 4) sangadega alt rebenenud tekstiilkott; 5) kleeplindid: kollasel paberpõhimikul lindid laiustega 19, 25,5 ja 35,5

93 mm; must veekindel 18,8 mm isoleerpael; valkjas 23 mm tekstiilleikoplaaster; 46 mm kahepoolne, valge liimikihiga kombineeritud põhimikul „powerteip“; 6) 5 3R12 tüüpi 4,5 V mustades plastkorpustes lapikpatareid, milledest kaks ühepoolse punasekirju etiketi (firmatähis EBF Super Heavy Duty-A Green Produkt). Kolm sinisekollase paberkattega ja 12.2006 aegumistähtajaga Sirius Exstra patareid. Patareide kõikidele klemmidele olid ühendused teostatud välja isolAiooniga paljusooneliste juhtmete jootmise teel. Mitmesooneliste juhtmete ühenduskohtades on kasutatud 4 mm valgest isolAioonimaterjalist rüüsi ja jootmist; 7) VEpäritolu tumberlüliti; 8) VEpäritolu 250v ja 2,5A hõrendusel töötav vaakumlüliti ja vaskne ülakontakt; 9) Valge plastkaan, millesse tehtud avauses punast värvi valgusdiood; 10) Infrapuna soojus/liikumisandur; 11) Relee RYDEN; 12) Plahvatanud jälgedega tsiviilotstarbeline detonaator lühendatud läbipaistva isolAiooniga juhtmete ja RCA pulkpistiku juures keermetamisega jätkatud elektridetonaator koos juhtme ja pisitikuga. Helepruunist tihenduskorgist 16 mm kaugusel asetseb teraskorpusel kollasest sulanud materjalist rõngas; 13) ümmarguse kujuga magnet. Juhindudes KrMS § 61 menetleja määras: 1. tunnistada määruses äratoodud esemed kriminaalasjas asitõenditeks. 2. asitõendid liita kriminaalasja nr. 03913000113 materjalidega ja 3. Määruse ärakiri saata järelevalvet teostavale prokurörile.

Eeluurimisel 19.11.2003.a. GL tunnistajana antud ütlusi (VII kd tl. 62-64; isik surnud) selle kohta, et käesoleval ajal töötab ta mitteametlikult s.o ilma töölepinguta objektil, mis asub umbes 10 km Tallinnast väljas s.o Jüris. Antud objektil teostab ta sanitaartehnilisi töid. Antud objekti juhataja on Kostjar, kelle perekonnanime ta ei tea. Kostjari tunneb ta kusagil poolteist aastat, ta tutvus viimasega mingil ehitusobjektil, millistel tema – GL pidevalt juhtutöid teeb. Temaga koos töötavad Jüril asuval objektil veel: VZ ja R , kelle perekonnanime ta ei tea. VZ’i tunneb ta juba üle 10 aasta, tuttavaks sai ta viimasega Pae 23 ühiselamus, kus tema – GL varasemalt elas. Nimelt kolis V umbes 10 aastat tagasi samuti elama ühiselamusse aadressil TallinnXXX. Ise elas tema kuni 2001 aastani samas ühiselamus toas nr. 60, 2001.a. alguses tõsteti neid aga koos perega antud korterist välja, kuna tal oli üürivõlg, mis summas, seda ta enam ei mäleta. Tema – GL elas antud aadressil koos oma elukaaslase AS, poja IS’i ning tütre S L . Käesoleval ajal üürivad nad tuba aadressil Tallinn XXX. R tunneb ta samuti kusagil üle aasta ning nad kohtusid mingil objektil. 18.11.2003.a. töötas tema – GL samuti J asuval objektil, nad alustasid tööd kusagil kella 11.00 paiku ja lõpetasid töö kella 01.00 paiku öösel. Objektil töötasid nad neljakesi s.o. tema – GL, VZ, R ja K . Peale töö lõppu tõi R talle kuuluva musta värvi sõiduautoga, marki ja r/n ta ei tea nii teda – GL’it koos VZi’ga Pae 23 asuva ühiselamu ette. Peale seda R ja K lahkusid. Nemad koos V ’iga läksid maja fuajeesse suitsetama. Nende seal suitsetamise ajal läks neist mööda üks kusagil 20 aastat vana meesterahvas, tumedates riietes, lühikeste tumedate juustega, vEkeelt kõnelev, keskmise kehaehitusega, mingeid erilisi isikupäralisi eritunnuseid ta antud meesterahva juures ei märganud ning teistkordsel nägemisel arvatavasti ära ei tunneks. Antud meesterahvas küsis nende käest, kas nendele kuulub valget värvi kott, mis seisis välisukse ja siseukse vahelisel alal välisukse poolt vaadatuna vasakul pool seina ääres nurgas. V ütles antud meesterahvale, et antud kott meile ei kuulu, mille peale läks antud meesterahvas uksest välja õue ning peale seda tema – GL viimast enam ei näinud. Peale seda läks V antud valget värvi riidest koti juurde ning vaatas, mis seal sees on. V tiris kotist välja mingi juhtmetega alusel, mille küljes olid patareid, mingi lüliti ning punase valgusega lambike, mis vilkus. Ta mäletab, et V vajutas antud objektil olevat nuppu, et antud asjandus seisma panna, kuid see ei õnnestunud. Samuti asus kotis arvatavasti 5 liitrine valget värvi kanister. Antud kanistrit V tema nähes lahti ei teinud. Mingil hetkel ütles ta V ’ile, et äkki on selle asja näol tegemist lõhkeseadeldisega. Peale seda ütles V , et võib-olla on tõesti tegemist pommiga ning ta otsustas selle majast välja visata. V võttis kanistri käepidemest kinni ning tassis selle majast välja. Antud patareide, lüliti ja vilkuva punase tulega aluse viskas V maja ette murule ning kanistri viis ta kuhugi veel kaugemale eemale. Tema – GL läks peale seda XXXasuvasse ühiselamusse KM’i poole ööbima. K elab XXXkolmandal korrusel, korteris elab K üksinda ning kedagi rohkem öö jooksul antud toas ei käinud. Tema – GL ei tea, kas V kutsus kohale

94 politsei või, mida ta seal üldse edasi tegi. Sel hetkel, kui V viskas antud pommi osad majast välja, kedagi nad maja ümbruses ei märganud. Kell võis olla kusagil 01.30 paiku. Rohkem ei tea ta antud teemast midagi ja kedagi pommi paigutamises koridori ta kahtlustada ei oska.

Rahvastikuarvestuse andmebaasi väljavõtet (VII kd tl. 65), millisest nähtub, et GL(sünd. XXX) on surnud

Kaitsepolitseiameti assistent O. Rõõm 24.11.2003.a. koostatud ekspertiisimäärust (VII kd tl. 87), millest nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval s.o. 24.11.2003.a. O. Rõõm vaadanud läbi kriminaalasja nr. 03913000113 materjalid asus seisukohale, et kriminaalasja kohtueelsel uurimisel on vajalik tuvastada, kas sündmuskohalt Pae 23 leitud ja ära võetud kanistris asetsenud pulbritaolise aine näol on tegemist lõhkeainega. Mistõttu antud asjaolude väljaselgitamiseks oli vaja kasutada eriteadmisi ekspertiisi vormis juhindus menetleja KrMK § 58-60, 156-160 ja 162 ning määras 1. Teostada kriminaalasjas lõhkematerjali, - aine ekspertiis. 2. Ekspertideks määrata Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse Kaitsepolitsei Kriminalistikatalituse eksperdid. 3. Ekspertide käsutusse anda: 19.11.2003 sündmuskohalt, Tallinnas Pae 23 maja juurest leitud lõhkeseadeldise osad. 4. Ekspertidele esitada küsimused: 4.1 Kas ekspertiisiks esitatud aine näol on tegemist lõhkematerjaliga? 4.2 Milline on ekspertiisiks esitatud aine kogus ja kas see on kasutamiskõlblik? 4.3 Kui ekspertiisiks esitatud aine näol on tegemist lõhkeainega, siis kas see on tsiviilkäibes keelatud? 4.4 Kas ekspertiisiks esitatud lõhkeainet või lõhkeaine komponente on varasemates ekspertiisides esinenud?.

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse Kaitsepolitseiameti kriminalistikatalituse ekspert K. Kla 18. detsembril 2003.a. koostatud aineekspertiisi ekspertiisiakti KP 87-03 (VII kd tl. 88-89), mille eksperdiarvamusest nähtub: 1. Ekspertiisiks esitatud aine näol on tegemist omavalmistatud lõhkeainega (ANFO+TNT). 2. Ekspertiisiks esitatud aine kogus on 10,7 kg ja see on kasutamiskõlblik. 3. Ekspertiisiks esitatud ainesegu puhul on tegemist lõhkeainega ning see on tsiviilkäibes keelatud. 4. Ekspertiisiks esitatud lõhkeainet ja lõhkeaine komponente on varasemates ekspertiisides esinenud korduvalt, kuid mitte omavalmistatud seguna.

Kaitsepolitseiameti assistent O. Rõõm 20.11.2003.a. koostatud ekspertiisimäärust (VII kd tl. 90), millest nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval s.o. 20.11.2003.a. O. Rõõm vaadanud läbi kriminaalasja nr. 03913000113 materjalid asus seisukohale selleks, et kindlaks teha, kas sündmuskohalt, Tallinnas Pae tn 23 maja juurest leitud esemete hulgas (kanister, milles asetseb pulbriline aine) sisaldab põlevvedelikku tuleb teostada põlevvedeliku ekspertiis. Kuna nende asjaolude väljaselgitamiseks oli vaja kasutada eriteadmisi ekspertiisi vormis, siis juhindudes KrMK § 58-60, 156-160 ja 162 uurija määras 1. Teostada põlevvedeliku ekspertiis; 2. Eksperdiks määrata Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse eksperdid; 3. Eksperdi käsutusse anda: 3.1 Umbes 200 g pruuni värvi pulbritaolist ainet, mis leiti 19.11.2003 sündmuskohal asetsenud kanistrist, Tallinnas Pae tn 23 maja juurest. 4. Ekspertidele esitada järgmised küsimused: 4.1. Kas esitatud aine sisaldab põlevvedelikku? 4.2. Millist põlevvedelikku esitatud aine sisaldab?.

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse kohtuekspert E. Armolik 24.11.2003.a. koostatud põlevvedeliku ekspertiisi ekspertiisiakti AP-1502-03/10043 (VII kd tl. 91-92), mille eksperdiarvamusest nähtub: 1. Ekspertiisi tegemiseks esitatud aines leiti põlevvedeliku sisaldus. 2. Esitatud aine sisaldab bensiini, mis kuulub ülisüttivate vedelike hulka.

Kaitsepolitseiameti assistent O. Rõõm 21.01.2004.a. koostatud ekspertiisimäärust (VII kd tl. 94), millest nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval s.o. 21.01.2004.a. O. Rõõm vaadanud läbi kriminaalasja nr. 03913000113 materjalid asus seisukohale, et kriminaalasja eeluurimise raames

95 on vaja tuvastada sündmuskohalt, Tallinnas Pae tn 23 maja juurest leitud lõhkeseadeldise juures asetsenud pulbrilise aine koostis. Kuna nende asjaolude väljaselgitamiseks oli vaja kasutada eriteadmisi ekspertiisi vormis, siis juhindudes KrMK § 58-60, 156-160 ja 162 uurija määras 1.Teostada keemiline ekspertiis; 2. Eksperdiks määrata Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse eksperdid; 3. Eksperdi käsutusse anda: 85 g pruuni värvi pulbritaolist ainet, mis leiti 19.11.2003 sündmuskohal lõhkeseadeldise avastamiskohast Tallinnas Pae tn 23 maja trepikojas. 4. Ekspertidele esitada järgmised küsimused: 4.1. Mis ainega on tegemist? 4.2. Mis otstarbel ja kus võidakse ekspertiisiks esitatud ainet kasutada?.

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse kohtuekspert P. Rausberg 28.01.2004.a. koostatud aineekspertiisi ekspertiisiakti AM-078-04/588 (VII kd tl. 95), mille eksperdiarvamusest nähtub: 1. Ekspertiisiks esitatud pulber kaaluga 63,2 grammi on tõenäoliselt sinepipulber. 2. Sinepipulbrit kasutatakse meditsiinis ja toiduainetetööstuses. Nimetatud ekspertiisiakti sisu selgitamiseks kuulati 07.06.2007.a toimunud kohtuistungil üle ekspert Peep Rausberg, kes vastuseks süüdistatava ja kaitsja küsimustele selgitas, et ekspertiisi saabus aine minigripkilekotis, mis oli pitseeritud. Ekspertiisiks esitatud aine oli sinepipulber, vastavalt ekspertiisiakti kirjeldavale osale leidus kilekotis kaks suitsukoni ja paberitükike. Ainet uurides ei märganud ekspert midagi mis oleks viidanud põlemisele või kõrbemisele, samas ei oska ekspert öelda, kuidas mõjub sinepipulbrile kõrge temperatuur. Seda, miks ekspertiisimääruses on öeldud, et eksperdi käsutusse antakse 85 grammi ainet, samas kui ekspertiisiaktis on vaadeldud pulbrit kaaluga 63, 2 grammi, ei oska ekspert seletada, kinnitab vaid, et kaalus ära selle aine, mis ekspertiisi teostamiseks saadeti.

Kaitsepolitseiameti assistent O. Rõõm 01.03.2006.a. koostatud ekspertiisimäärust (VII kd tl. 97- 99), millest nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval s.o. 01.03.2006.a. O. Rõõm menetledes kriminaalasja nr. 04913000047 on koostatud ekspertiisimääruses märkinud, et 1) Kaitsepolitsei menetleb kriminaalasja nr. 04913000047, mille menetlust alustati 17.05.2004.a. KarS § 405 lg 2 tunnustel selles, et 17.05.2004 kella 02.45 ajal toimus Tallinnas XXXkorteris nr 18 plahvatus, mille tagajärjel said kannatada maja välisfassaad, purunesid maja aknad, kannatada sai maja sisustus. 30.08.2004 ühendati kriminaalasjaga nr. 04913000047 järgnevad kriminaalasjad: 2) kriminaalasi nr. 03913000113, milles alustati menetlust 19.11.2003.a. KarS § 405 lg 2 tunnustel, selles et 19.11.2003 kella 01.30 ajal avastati Tallinnas Pae tn 23 maja 1 korruse trepikojas lõhkeseadeldis. 3) kriminaalasi nr. 03913000036, milles alustati menetlust 11.05.2003.a. KarS § 405 lg 2 tunnustel selles, et 11.05.2003 kella 02.05 paiku toimus Tallinna linnas XXXkorteris nr 30 plahvatus, mille tagajärjel said kannatada maja välisfassaad, purunesid maja aknad, kannatada sai maja sisustus. Plahvatuse toimumise tagajärjel hukkus 1 inimene. 4) kriminaalasi nr. 01231501833, milles alustati menetlust 11.04.2001.a. KrK § 195 lg 3 tunnustel, selles et 11.04.2001 paigaldati Punane 15 asuva klaastaara kioski juurde lõhkeseadeldis. 14.12.2004 ühendati kriminaalasjaga nr. 04913000047 järgnevad kriminaalasjad: 5) kriminaalasi nr. 00231704881, milles alustati menetlust 22.09.2000 Keskkriminaalpolitsei poolt KrK § 144 lg 1 tunnustel selles, et 22.09.2000 kella 03.38 ajal toimus Sõpruse pst. 249 asunud Hansapanga sularahaautomaadi juures plahvatus. 05.11.2004 edastati kriminaalasi Keskkriminaalpolitsei poolt edasise menetluse jätkamiseks Kaitsepolitseiametisse. 6) kriminaalasi nr. 04231503677, milles alustati menetlust 03.09.2004 Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna poolt KarS § - i 405 lg 2 tunnustel selle kohta, et 03.09.2004 kella 05.27 ajal toimus Tallinnas Pae tn 68/78 maja kõrval asuva telefoniputka kõrval plahvatus. 03.09.2004 saadeti kriminaalasi Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna poolt vastavalt uurimisalluvusele Kaitsepolitseiametisse. 03.01.2005 ühendati kriminaalasjaga nr. 04913000047 järgnev kriminaalasi: 7) kriminaalasi nr. 01231500035, mille menetlust alustati 04.01.2001 Ida politseiosakonna poolt KrK § 195 lg 3 tunnustel selles, et 04.01.2001 kella 04.06 ajal toimus Tallinnas Vikerlase 23 asuvas Laagna kaupluses plahvatus.

96 04.01.2001 edastati kriminaalasi vastavalt taotlusele edasise kohtueelse menetluse läbiviimiseks Keskkriminaalpolitseisse. 27.12.2004 edastati kriminaalasi edasise menetluse jätkamiseks Kaitsepolitseiametisse. 20.04.2005.a. ühendati kriminaalasjaga nr. 04913000047 järgnev kriminaalasi: 8) kriminaalasi nr. 05913000027, mille menetlust alustati 06.04.2005 KarS § 405 lg 2 tunnustel selles, et 06.04.2005 kella 08.20 ajal toimus Tallinnas, Punane 17A asuva klaastaara vastuvõtupunkti kioski tagusel alal lõhkeseadeldise plahvatus, mille tagajärjel sai kahjustada klaastaara vastuvõtupunkti kiosk ning purunesid osad Paekaare Gümnaasiumi, Punane 15 ja Punane 19 majade aknaklaasid. Toimunud plahvatuse tagajärjel sai kannatada üks inimene. 13.02.2006 ühendati kriminaalasjaga nr. 04913000047 järgnev kriminaalasi: 9) kriminaalasi nr. 05913000060, mille menetlust alustati 09.09.2005.a. KarS § 114 p 7 tunnustel selle kohta, et 09.09.2005 kella 09.31 ajal toimus Tallinnas, maja tagusel alal lõhkeseadeldise plahvatus, mille tagajärjel sai kahjustada maja välisfassaad, purunesid maja aknad, kannatada sai maja sisustus. Samuti purunesid osad Paekaare Gümnaasiumi aknaklaasid. Toimunud plahvatuse tagajärjel sai surma 1 inimene; 10) kriminaalasja nr. 05913000074 menetlust alustati 03.11.2005 KarS § 114 p 7 tunnustel selle kohta, et 03.11.2005 kella 07.47 ajal toimus Tallinnas, Pae tn 19 asuva Lasnamäe Sotsiaalkeskust piirava võrkaia ääres, tühermaa poolsel alal lõhkeseadeldise plahvatus. Lõhkeseadeldis oli esialgsetel andmetel paigutatud võrkaia ääres asetsevasse lehehunnikusse. Toimunud plahvatuse tagajärjel sai surma 1 inimene; 11) kriminaalasja nr. 94762448, mille menetlust alustati 09.12.2004.a. KrK § 144 tunnustel selle kohta, et 05.12.1994 õhtul kella 18.00 ajal avastas Josif Dsugan, et tema ehitusjärgus oleva maja krundi kõrval asuva sauna nurk on õhku lastud asukohaga Kuusalu vald, Kiiu küla. Kriminaalasjas oli vaja läbi viia eelpoolnimetatud sündmuskohtadelt tuvastatud lõhkeaine osas võrdlev ekspertiis, tuvastamaks võimalikke kokkulangevusi lõhkeaine komponentide osas. Uurija, juhindudes KrMS §-dest 95 lg 3, 105 lg 1 ja 106 määras: 1. Korraldada kriminaalasjas lõhkeaine ekspertiis; 2. Ekspertiisimääruse täitmine teha ülesandeks: Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse Kaitsepolitsei Kriminalistikatalituse ekspertidele; 3. Anda eksperdi käsutusse ekspertiisi teostamiseks: 3.1 Ekspertiisiakt KP 50-04 02 juuni 2004 (17.05.2004 Tallinnas XXXkorteris nr 18 toimunud plahvatus); 3.2 Ekspertiisiakt 87- 03 18 detsember 2003 (19.11.2003 avastati Tallinnas Pae tn 23 maja 1 korruse trepikojas lõhkeseadeldis); 3.3 Ekspertiisiakt KP 31-03 10 juuni 2003 (11.05.2003 Tallinna linnas XXXkorteris nr. 30 toimunud plahvatus); 3.4 Ekspertiisiakt AL-719-01/3029 13.07.2001 (11.04.2001 Punane tn 15 asuva klaastaara kioski juurest leitud lõhkeseadeldis); 3.5 Ekspertiisiakt AL-1092/0/4995 27.10.2000 (22.09.2000 Sõpruse pst. 249 asunud Hansapanga sularahaautomaadi juures toimunud plahvatus); 3.6 Ekspertiisiakt KP 70-04 29 september 2004 (03.09.2004 Tallinnas Pae tn 68/78 maja kõrval asuva telefoniputka juures toimunud plahvatus); 3.7 Ekspertiisiakt AL- 273-01/1060 08.03.2001 (04.01.2001 Tallinnas Vikerlase 23 asuvas Laagna kaupluse juures toimunud plahvatus); 3.8 Ekspertiisiakt KP 29-05 18. aprill 2005 (06.04.2005 Tallinnas, Punane 17A asuva klaastaara vastuvõtupunkti kioski tagusel alal toimunud plahvatus); 3.9 Ekspertiisiakt KP 58-05 10 oktoober 2005 (09.09.2005 Tallinnas, maja tagusel alal toimunud plahvatus). 4. Ekspertidele esitatavad küsimused: Kas sündmuskohtadelt saadud lõhkeaine komponentide osas leidub kokkulangevusi, kui jah siis milliseid ja millisel määral? 5. Ekspertiisi tegemise tähtajaks määratakse: esmajärjekorras.

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse Kaitsepolitsei kriminalistikatalituse ekspert K. Kla 3. märtsil 2006.a. koostatud lõhkeaineekspertiisi ekspertiisiakti KP 29-06 (VII kd tl. 100-102), mille eksperdiarvamusest nähtub, et sündmuskohtadelt saadud lõhkeaine komponentide osas leidub kokkulangevusi. Plahvatustel (Nr. 18) kasutati peakomponendina nitraate sisaldavat ainet, millele oli lisatud alumiiniumpulbrit, kui ka sõjanduses kasutatavaid aineid lõhkeaine võimuse kui tundlikkuse tõstmiseks.

97 Kaitsepolitseiameti assistent O. Rõõm 24.11.2003.a. koostatud ekspertiisimäärust (VII kd tl. 103), millest nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval s.o. 24.11.2003.a. O. Rõõm vaadanud läbi kriminaalasja nr. 03913000113 materjalid asus seisukohale selleks, et välja selgitada, kas sündmuskohalt Pae 23 maja lähedusest leitud esemete näol on tegemist lõhkeseadeldise osadega on vajalik läbi viia eriteadmisi nõudev lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiis ning juhindudes KrMK § 58 lg 1, § 59 lg 1, 2 § 156 lg 1, 2 uurija määras: 1. Teostada kriminaalasjas plahvatuse ja lõhkeseadeldise ekspertiis. 2. Ekspertideks määrata Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse Kaitsepolitsei Kriminalistikatalituse eksperdid; 3. Eksperdi käsutusse anda: 3.1 19.11.2003 sündmuskohalt, Tallinnas Pae tn 23 maja juurest leitud esemed. 4. Eksperdile esitada küsimused: 4.1 Mida kujutavad enesest ekspertiisiks esitatud objektid? 4.2 Kas ekspertiisiks esitatud objektidel esinevad kõik lõhkeseadeldisele iseloomulikud tunnused? 4.3 Missugune oli lõhkeseadeldise rakendumise põhimõte ja initsieerimise vahendid? 4.4 Mida kasutati lõhkeseadeldise põhilaengu ja detonaatorina? 4.5 Mida võib lugeda ekspertiisiks esitatud lõhkeseadeldise juures eriliseks ehk millised olid selle eritundemärgid? 4.6 Kas lõhkeseadeldis oli enne purustamist töökorras? Kas see oleks võinud plahvatada viisil, nagu see oli selle ülespanija poolt kavandatud? 4.7 Kas lõhkeseadeldise kõik osad olid selle funktsioneerimiseks vajalikud või esines selle konstruktsioonis midagi liigset? 4.8 Kui suur oleks lõhkeseadeldise plahvatusel olnud selle purustusjõud? 4.9 Kas esitatud lõhkeseadeldis omab ühiseid tundemärke varasemalt Kaitsepolitseiameti ekspertiisides uuritud objektidega?

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse Kaitsepolitsei kriminalistikatalituse ekspert H. Priimets 30. jaanuaril 2004.a. koostatud lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisiakti KP 83-3 koos lisadega (VII kd tl. 104-110), mille eksperdiarvamusest nähtub: 1. Ekspertiisiks esitatud objektide ja plahvatanud detonaatori puhul on tegemist lõhkeseadeldise juurde kuuluvate osadega, mida täpsemalt on kirjeldatud akti uurimuses. 2. Ekspertiisiks esitatud objektidel esinevad koomiliste, funktsionaalsete ja visuaalsete tundemärkide alusel komplektse lõhkeseadeldise osade iseloomulikud tunnused. 3. Lõhkeseadeldise pidi selle kavandaja poolt initsieerima soojusliku objekti liikumine firma Texacom ümbertegemata anduri Reflex poolt kontrollitavas alas. Anduri väljund oli täiendatud elektromagnetilise releega omavalmistusliku lõppastmega. Viimane oli teostatud nn kokkulangeva vooluringina, mis hoidis elektridetonaatori vooluringi lahutatuna vaid relee pingestatud olekus. 4. Lõhkeseadeldise põhilanguks oli ekspertiisiakti KP 87-3 andmetel 10,9 kg segulõhkeainet ammooniumnitraadist, trotüülist ja põlevvedelikust. Detonaatorina käsutati ED-Z tüüpi elektrodetonaatorit. 5. Ekspertiisiks esitatud lõhkeseadeldise elektroonikaosa oli koostatud valmisdetailidest elektrotehnikat tundva spetsialisti tasemel. Mehaanilise ümberlülitatava lülitiga koos käsutati viitega turvalülitit ning lõhkeseadeldise kahjutustamist raskendavat „kokkulangevat vooluringi“. Tõenäoliselt asetses detonaator pulbriga täidetud „ohutus“ kapslis, kust see enne plahvatust eksperdile teadmata põhjustel jäi välja võtmata. Elektroonika ja detonaatori jaoks käsutati sõltumatuid vooluahelaid. Täpsemalt on eritundemärke kirjeldatud uurimuses. 6. KAetuste alusel oli lõhkeseadeldise taastatud elektroonikaosa töökorras. Vooluringide ühenduste algset korrasolekut pole tagantjärele võimalik tuvastada. Seadeldis oleks võinud plahvatada viisil, nagu selle valmistaja oli seda kavandanud. Tõenäoliselt oli põhilaengu mitteplahvatuse põhjuseks asjaolu, et detonaator ei asetsenud sellega kokkupuutes. 7. Esitatud lõhkeseadeldise osad olid selle funktsioneerimiseks vajalikud ning selle konstruktsioonis ei esinenud eksitamise mõistes üleliigseid elektroonikamooduleid. 8. Lõhkeseadeldise purustusjõust oleks tõenäoliselt piisanud ehitise trepikoja piirkonna varinguks kogu maja kõrguses. 9. Esitatud lõhkeseadeldises kasutatud plastmasskanister on LS puistelõhkeaine hoidmiseks üldlevinud. EBF – liigilisi toiteelemente kasutati Tallinnas Punane 25 11.04.2001 kahjutuks tehtud lõhkeseadeldises.

98 Ekspertiisiakti KP 83-3 sisu selgitamiseks ja täiendamiseks riigiprokuröri taotlusel üle kuulatud ekspert HPriimets selgitas, et ekspertiisiks esitati muuhulgas järgmised lõhkeseadeldise koostisosad: kolmeks tükiks purunenud liikumisandur, toiteelemendina oli kasutatud viite 3R12 tüüpi patareid, millest kolm patareid oli järjestikku ühendatud liikumisanduri toiteks. Kaks ülejäänud patareid olid detonaatoriga ühenduses. Leitud olid ka koridori vaakumlüliti, mille keskel must nupp, see lüliti oli ümber tehtud niimoodi, et kui ta oli alla vajutatud, siis olid kontaktid lahutatud, aga kui klõpsas ülesse, siis alla kogunes õhk ja kontaktid sulgusid ja selle tagajärjel siis see lõhkeseadeldise elektriskeem on ooteasendis, mis tähendas seda, et kui keegi oleks liikunud selle liikumisanduri vaateväljas, siis see olekski lõhkeseadeldise valmistaja kavAuste kohaselt põhjustanud plahvatuse. Leitud oli ka punase korpusega RCA pistik, koridori vaakumlüliti tagakaant oli täiendatud punase valgusdioodiga. Oli kaks valgusdioodi, üks liikumisanduril ja teine vaakumlülitil. Lõhkeseadeldise pakendiks kasutati riidest kotti, lõhkeaine hoidmiseks Soomes toodetud plastkanistrit. Raydeni releed kasutati vooluringis. Ekspertiisiakti lisas fototabelil (VII kd tl.110) on tuletatud skeem sellest seadeldisest, millel on näha anduri ahel ja detonaatori ahel. Skeemil on märgistuse TU all märgitud turvalüliti, selleks kasutati antud lõhkeseadeldise juures väiksemat tumblerit, mida Pae tn plahvatuste puhul oli ainsana kasutatud just selle lõhkeseadeldise juures. Mis asendis leiti detonaator selle kohta eksperdil andmed puuduvad, kuid kinnitab, et detonaator oli plahvatanud (VII kd tl 109 foto 8). Kuigi detonaator oli plahvatanud, siis laeng 10,6 kg oli säilinud täiesti kahjustusteta, sellest ekspert järeldab, et detonaator pidi asetsema väljaspool lõhkeainet, see lõhkeaine oleks olnud detoneerimisvõimeline, kuid plahvatus jäi toimumata. Eksperdi tõenäolise arvamuse kohaselt asetses detonaator vist sinepi- ja liivapulbriga täidetud „ohutus“ kapslis. Miks laeng ei olnud detonaatoriga kokkupuutes, seda ei saa ekspert kindlalt väita, võib vaid oletada, et detonaator ei olnud põhilaengusse sisestatud kas siis teadmatusest, unustamisest, kiirustamisest, võib-olla et ülespanijat segati, ta ei jõudnud detonaatorit sisse panna. Eksperdi selgituste kohaselt kui keegi transpordib lõhkeseadeldist, siis on ohutuskaalutlustel mõislik, et detonaator ei oleks lõhkeaine sees, et detonaator ühendatakse lõhkeainega viimasel hetkel, siis kui seadeldis on juba üles pandud. Käesolevalt nähtavasti see viimane toiming jäi tegemata. Vastuseks kaitsja küsimustele vastas ekspert, et millist ohutuslahendust peeti paremaks, see sõltus konkreetsest lõhkeseadeldise koostajast ja ülesseadjast, eelpooltoodud väide kajastab eksperdi seisukohti. Vastuseks kaitsja küsimusele, et kuidas punane valgusdiood sai põleda, kui RCA pistmikühendus oli lahti ühendatud, selgitas ekspert, et detonaatoriahelas ei olnud valgusdioodi, RCA pistmikühendus oli aga detonaatoriahelas ja see oli katkestatud, seega punane valgusdiood põles sellest sõltumatult. Ekspert Rausbergi poolt koostatud aineekspertiisi akti ta selle akti koostamise ajaks näinud ei olnud, kuid oli olnud ekspert Rausbergiga telefoniühenduses, informAioon edastati telefoni teel. Peab sellist lähenemist õigeks, kuna ekspertiisidega on alati kiire ja ekspertiis oli vaja valmis saada. Kaitsja küsimusele, kus paiknes liikumisandur, saab ekspert vastata tõenäolises vormis, et lähtudes seadeldise ülespanija loogikast pidi liikumisandur asetsema selle koti peal tundliku elemendiga koridori suunas, õhuruumi poole, kuid see on vaid oletuslik, täpsemat ekspertiisi selle anduri asukoha kohta ei tehtud. Kus detonaator plahvatas, seda ekspert täpselt öelda ei oska, kuna see ei kuulunud selle ekspertiisi eesmärkide hulka. Detonaator võis olla plahvatanud juba enne ülespanemist, kuid esitatud andmete põhjal täpsemalt öelda ei saa.

Kaitsja küsimusele eksperdiarvamuse punkti 2 sõnastuse kohta selgitab ekspert, et seal on eksitus ja sõna „koomiliste“ asemel tuleb õigeks lugeda „keemiliste“. Arvamuse punkti 2 kohta selgitas ekspert, et kuna seda lõhkeseadeldist ei esitatud ekspertiisi tervikuna, vaid see oli veekahuri poolt kahjustatud, siis nende keemiliste, funktsionaalsete ja visuaalsete tundemärkide alusel hindas tema eksperdina, kas tegemist võis olla toimiva lõhkeseadeldisega.

99 Eksperdiarvamus punkris 9 on trükiviga, Punane 25 asemel peaks olema Punane 15. Vastuseks süüdistatava Märt Ringmaa küsimustele selgitas ekspert, et ohutuskapsli fragmente ja detonaatori teraskesta kilde ekspertiisiks ei esitatud. Selgitas, et jääb eksperdiarvamuse punktis 3 antud arvamuse juurde, et seadeldise oleks initsieerinud ainult soojusliku objekti liikumine, külm objekt ei kutsuks seda esile. Selles osas on konsulteerinud vastava valdkonna spetsialistiga. Täpsem anduri uurimine väljub käesoleva ekspertiisi raamest.

Kaitsepolitseiameti assistent O. Rõõm 11.12.2003.a. koostatud ekspertiisimäärust (VII kd tl. 133), millest nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval s.o. 11.12.2003.a. O. Rõõm vaadanud läbi kriminaalasja nr. 03913000113 materjalid asus seisukohale, et kriminaalasjas on vaja tuvastada, kas sündmuskohalt Pae 23 maja lähedusest leitud lõhkeseadeldise osadel leidub identifitseerimiskõlbulikke naha papilaarkurrustiku jälgi ning, kas lõhkeseadeldise osadelt leitud naha papilaarkurrustiku jäljed on sarnased AV’i või M K ’i omadega. Nimetatud asjaolu tuvastamiseks oli vaja läbi viia eriteadmisi nõudev daktüloskoopiline ekspertiis. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMK § 58 lg 1, § 59 lg 1, 2 § 156 lg 1, 2 uurija määras: 1. Teostada kriminaalasjas daktüloskoopiline ekspertiis. 2. Eksperdiks määrata Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse eksperdid. 3. Eksperdi käsutusse anda: 3.1 19.11.2003 sündmuskohalt, Tallinnas Pae 23 maja juurest leitud esemed: AVi sõrmejälgede kaart ja MKsõrmejälgede kaart. 4. Eksperdile esitada küsimused: 4.1 Kas ekspertiisiks esitatud lõhkeseadeldise osadel leidub identifitseerimiskõlbulikke naha papilaarkurrustiku jälgi? 4.2 Võrrelda leitud papilaarkurrustiku jälgi sõrmejälgede keskkartoteegis olevatega, et tuvastada isikut, kellele jäljed kuuluvad? 4.3 Kas sündmuskohalt Pae 23 maja lähedusest leitud lõhkeseadeldise osadelt saadud naha papilaarkurrustiku jäljed on sarnased A V omadega? 4.4 Kas sündmuskohalt Pae 23 maja lähedusest leitud lõhkeseadeldise osadelt saadud naha papilaarkurrustiku jäljed on sarnased M K omadega?.

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse kohtuekspertide G. Ling ja K. Vasser ning ekspertide P. Lepik ja L. Hein 05.01.2004.a. koostatud sõrmejäljeekspertiisi ekspertiisiakti nr. SS-2520- 03/10261 (VII kd tl. 134-136), mille eksperdiarvamusest nähtub: 1. Sündmuskoha vaatlusel Tallinnas Pae 23 juurest leitud ja ekspertiisi esitatud musta elektriku teibi mittekleepuvalt pinnalt avastatud üht identifitseerimiskõlbulikku sõrmejälje fragmenti ei ole jätnud AV (sünd. XXX) ega M K (sünd. XXX) 2. Nimetatud sõrmejälje fragmendi uurimisel AFIS süsteemis ilmnes, et selles kujunenud papilaarkurrustiku üld – ja eritunnuste kogum on piisav võrdlusuuringute teostamiseks konkreetse võrdlusmaterjaliga, kuid ei ole informatiivselt piisav sõrmejälgede keskkartoteegiga võrdlusuuringute teostamiseks. Eelneva alusel ei ole sõrmejälgede keskkartoteegis võrdlusuuringute teostamine võimalik.

Kaitsepolitseiameti juhtivassistent E. Juksar 08.12.2005.a. koostatud ekspertiisimäärust (VII kd tl. 138), millest nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval s.o. 08.12.2005.a. E. Juksar vaadanud läbi kriminaalasja nr. 04913000047 on märkinud, et Kaitsepolitsei alustas märgitud kriminaalasjas menetlemist 17.05.2004.a. KarS § 405 lg 2 tunnustel selles, et 17.05.2004 kella 02.45 ajal toimus Tallinnas XXXkorteris nr 18 plahvatus, mille tagajärjel said kannatada maja välisfassaad, purunesid maja aknad, kannatada sai maja sisustus. Kriminaalasjaga nr. 049113000047 on ühendatud veel kriminaalasjad nr. 03913000113, 03913000036, 01231501833, 00231704881, 04231503677, 01231500035, 05913000027. Kriminaalasja nr. 03913000113 eeluurimisel tuvastati 05.01.2004 sõrmejäljeekspertiisiga SS-2520-03/10261 sõrmejälje fragment. Nimetatud sõrmejälje fragmendi uurimisel AFIS süsteemis ilmnes, et selle kujunenud papilaarkurrustiku üld – ja eritunnuste kogum on piisav võrdlusuuringute teostamiseks konkreetse võrdlusmaterjaliga Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMK § 95 lg 3, 105 lg 1 ja 106 uurija määras: 1. Korraldada kriminaalasjas daktüloskoopia võrdlusekspertiis. 2. Ekspertiisimääruse täitmine teha ülesandeks: Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ekspertidele; 3. Ekspertidele esitada küsimus: 3.1

100 Palun võrrelda ekspertiisiaktiga SS-2520-03/10261 tuvastatud sõrmejälje fragmenti Märt Ringmaa sõrmejälgedega, millised on KEKK kartoteeki eelnevalt edastatud. Kas Tallinnas Pae 23 juurest leitud mustalt elektriku teibilt tuvastatud sõrmejälje fragment on jäetud Märt Ringmaa poolt? Ekspertiisiks teostamise tähtaeg: ei määrata.

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse kohtuekspert L. Tooming ja ekspert K. Pikkur 08.05.2006.a. koostatud sõrmejäljetäiendekspertiisi ekspertiisiakti nr. SS-1385-05/86251 (VII kd tl. 139-140), mille eksperdiarvamusest nähtub: Sündmuskoha vaatlusel Tallinnas Pae 23 juurest leitud musta elektrikuteibi mittekleepuvalt pinnalt avastatud ja ekspertiisiaktiga nr SS-2520- 03/10261 05.01.2004 identifitseerimiskõlblikuks tunnistatud sõrmejälje fragmendi on jätnud sõrmejälgede keskkartoteegis registreeritud kahtlustatav Märt Ringmaa (ik 33805310300; reg –nr 003514M) vasaku käe keskmise sõrmega.

Kaitsepolitseiameti assistent O. Rõõm 10.12.2003.a. koostatud ekspertiisimäärust (VII kd tl. 142), millest nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval s.o. 10.12.2003.a. O. Rõõm vaadanud läbi kriminaalasja nr. 03913000113 materjalid asus seisukohale selleks, et kindlaks teha, kas sündmuskohalt, Tallinnas Pae tn 23 maja juurest leitud esemelt saadud DNA profiil on kokkulangev AVi või MKomaga, tuli teostada DNA ekspertiis ning kuna nende asjaolude väljaselgitamiseks oli vaja kasutada eriteadmisi ekspertiisi vormis, siis juhindudes KrMK §-dest 58-60, 156-160 ja 162 uurija määras 1. teostada DNA ekspertiis; 2. Eksperdiks määrata Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse eksperdid; 3. Eksperdi käsutusse anda: 3.1 AV DNA profiil ja 3.2 M K ’i DNA profiil; 4. Ekspertidele esitada järgmised küsimused: 4.1 Kas lõhkeseadeldise osadelt leitud DNA profiil on kokkulangev AV’i DNA profiiliga? 4.2 Kas lõhkeseadeldise osadelt leitud DNA profiil on kokkulangev MK DNA profiiliga?.

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse kohtuekspert K. Lagemaa 12.01.2004.a. koostatud DNA ekspertiisi ekspertiisiaktis nr. GE-3747-03/10041 (VII kd tl. 143-146) antud eksperdiarvamust, millest nähtub: 1. Lüliti mustalt nupult (pakend nr 1) DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil ei õnnestunud kõigi analüüsitud DNA lookuste korral DNA alleele määratleda. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi selles proovis sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta, sh V Z ’ilt ja/või GL’ilt ja/või AV’ilt ja/või M K ’ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis. 2. Pulkpistikult (pakend nr 1), kolmest ühendatud patareist keskmise patarei välimiselt sinise paberiga kaetud osalt (pakend nr 1), kahelt patareilt (kollase teibi alt, pakend nr 1) lülitusploki kaanel olnud dioodi juhtme rüüsilt (pakend nr 1), sisendpistiku juhtmel olnud plaastrist (pakend nr 1), lüliti kinnitusmutrilt (pakend nr 1), liikumisanduri klemmide juures olnud juhtmetelt (pakend nr 1), riidest koti põhjast (pakend nr 2) ja 10-liitrise kanistri mustalt korgilt (pakend nr 3) DNA analüüsiks võetud proovid on segaproovid, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel ei sisaldu nendes segaproovides V Z ’ilt, GL’ilt, AV’ilt ega M K ’ilt pärinevat bioloogilist materjali. 3. Punase pulkpisitiku võrgult (pakend nr 1), detonaatori juhtme ja punase pulkpisitiku ühenduskeerult (pakend nr 1), patarei „-„ klemmilt (pakend nr 1), keskmise patarei musta värvi põhjalt (pakend nr 1), relee ühendusel olnud rüüsilt (pakend nr 1) ja sisendpistiku juhtmel olnud plaastrilt (pakend nr 1) DNA analüüsiks võetud proovid saavad pärineda samalt mehelt, kuid mitte V Z ’ilt, GL’ilt, AV’ilt ega M K ’ilt. 4. Detonaatori juhtme all olnud teibi alt (pakend nr 1), kahe patarei ümber olnud kollaselt teibilt (pakend nr 1), riidest koti ühest sangast (pakend nr 2) ja riidest kotis teistest sangast (pakend nr 2) DNA analüüsiks võetud proovid on segaproovid. Samas on nende segaproovide analüüsil saadud

101 tulemuste alusel võimalik eristada peamisi DNA profiile, st DNA profiile, mis pärinevad isikult, kelle DNA-d on nendes segaproovides enam. Need peamised DNA profiilid osutavad nende segaproovide korral mehelt pärinevale bioloogilisele materjalile ja on kokkulangevad eelmises punktis mainitud mehe DNA profiiliga, kuid mitte V Z ’i, GL’i, AV’i ega M K ’i võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega. Saadud tulemuste aluselt ei sisaldu nendes segaproovides V Z ’ilt, GL’ilt, AV’ilt ega M K ’ilt pärinevat bioloogilist materjali. 5. 10- liitrise kanistri sangalt (pakend nr 3) DNA analüüsiks võetud proov on segaproov. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi V Z ’ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis. Saadud tulemuste alusel ei sisaldu selles segaproovis GL’ilt, AV’ilt ega M K ’ilt pärinevat bioloogilist materjali. 6. Veeklaasi servalt DNA analüüsiks võetud proov saab pärineda AV’ilt, kuid mitte V Z ’ilt, GL’ilt ega M K ’ilt. Arvutused näitavad, et proovide A6526 ja V3854 juhusliku kokkulangemise tõenäosus on 6,5x10-14. Juhusliku kokkulangemise tõenäosus väljendab seda, et keegi teine juhulikult populAioonist valitud isik võib omada sama DNA profiili. Mida väiksem on juhusliku kokkulangemise tõenäosus, seda suurem on tõepärasus, et DNA proovid pärinevad samalt isikult. Juhusliku kokkulangemise tõenäosusest arvutatud tõepärasuste suhe n 1,5x1013. See tähendab seda, et DNA profiilide kokkulangemine on 1,5x1013 korda tõenäolisem juhul, kui DNA proovid pärinevad samalt isikult, võrreldes sellega, kui nad pärinevad kahelt juhuslikult populAioonist valitud isikult. Teiste sõnadega tähendab see seda, et antud DNA profiil esineb statistiliselt ühel inimesel 1,5x1013 inimesest. 7. Sõrmejäljefragmendilt DNA analüüsiks võetud proov on segaproov. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel eristatav peamine DNA profiil osutab mehelt pärinevale bioloogilisele materjalile, kuid ei ole kokkulangev V Z ’i, GL’i, AV’i ega M K ’i võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega ega kolmandas punktis mainitud mehe DNA profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei sisaldu selles segaproovis V Z ’ilt, GL’ilt, AV’ilt ega M K ’ilt pärinevat bioloogilist materjali.

Kaitsepolitseiameti assistent O. Rõõm 11.11.2005.a. koostatud ekspertiisimäärust (VII kd tl. 148- 149), millest nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval s.o. 11.11.2005.a. O. Rõõm menetledes kriminaalasja nr. 04913000047 on koostatud ekspertiisimääruses märkinud, et 1) Kaitsepolitsei menetleb kriminaalasja nr. 04913000047, mille menetlust alustati 17.05.2004.a. KarS § 405 lg 2 tunnustel selles, et 17.05.2004 kella 02.45 ajal toimus Tallinnas XXXkorteris nr 18 plahvatus, mille tagajärjel said kannatada maja välisfassaad, purunesid maja aknad, kannatada sai maja sisustus. 30.08.2004 ühendati kriminaalasjaga nr. 04913000047 järgnevad kriminaalasjad: 2) kriminaalasi nr. 03913000113, milles alustati menetlust 19.11.2003.a. KarS § 405 lg 2 tunnustel, selles et 19.11.2003 kella 01.30 ajal avastati Tallinnas Pae tn 23 maja 1 korruse trepikojas lõhkeseadeldis. 3) kriminaalasi nr. 03913000036, milles alustati menetlust 11.05.2003.a. KarS § 405 lg 2 tunnustel selles, et 11.05.2003 kella 02.05 paiku toimus Tallinna linnas XXXkorteris nr 30 plahvatus, mille tagajärjel said kannatada maja välisfassaad, purunesid maja aknad, kannatada sai maja sisustus. Plahvatuse toimumise tagajärjel hukkus 1 inimene. 4) kriminaalasi nr. 01231501833, milles alustati menetlust 11.04.2001.a. KrK § 195 lg 3 tunnustel, selles et 11.04.2001 paigaldati Punane 15 asuva klaastaara kioski juurde lõhkeseadeldis. 14.12.2004 ühendati kriminaalasjaga nr. 04913000047 järgnevad kriminaalasjad: 5) kriminaalasi nr. 00231704881, milles alustati menetlust 22.09.2000 Keskkriminaalpolitsei poolt KrK § 144 lg 1 tunnustel selles, et 22.09.2000 kella 03.38 ajal toimus Sõpruse pst. 249 asunud Hansapanga sularahaautomaadi juures plahvatus. 05.11.2004 edastati kriminaalasi Keskkriminaalpolitsei poolt edasise menetluse jätkamiseks Kaitsepolitseiametisse. 6) kriminaalasi nr. 04231503677, milles alustati menetlust 03.09.2004 Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna poolt KarS § - i 405 lg 2 tunnustel selle kohta, et 03.09.2004 kella 05.27 ajal toimus Tallinnas Pae tn 68/78 maja kõrval asuva telefoniputka kõrval plahvatus. 03.09.2004 saadeti kriminaalasi Põhja Politseiprefektuuri Ida

102 politseiosakonna poolt vastavalt uurimisalluvusele Kaitsepolitseiametisse. 03.01.2005 ühendati kriminaalasjaga nr. 04913000047 järgnev kriminaalasi: 7) kriminaalasi nr. 01231500035, mille menetlust alustati 04.01.2001 Ida politseiosakonna poolt KrK § 195 lg 3 tunnustel selles, et 04.01.2001 kella 04.06 ajal toimus Tallinnas Vikerlase 23 asuvas Laagna kaupluses plahvatus. 04.01.2001 edastati kriminaalasi vastavalt taotlusele edasise kohtueelse menetluse läbiviimiseks Keskkriminaalpolitseisse. 27.12.2004 edastati kriminaalasi edasise menetluse jätkamiseks Kaitsepolitseiametisse. 20.04.2005.a. ühendati kriminaalasjaga nr. 04913000047 järgnev kriminaalasi: 8) kriminaalasi nr. 05913000027, mille menetlust alustati 06.04.2005 KarS § 405 lg 2 tunnustel selles, et 06.04.2005 kella 08.20 ajal toimus Tallinnas, Punane 17A asuva klaastaara vastuvõtupunkti kioski tagusel alal lõhkeseadeldise plahvatus, mille tagajärjel sai kahjustada klaastaara vastuvõtupunkti kiosk ning purunesid osad Paekaare Gümnaasiumi, Punane 15 ja Punane 19 majade aknaklaasid. Toimunud plahvatuse tagajärjel sai kannatada üks inimene. Kriminaalasja kohtueelse uurimise käigus oli vaja kindlaks teha, kas eelnevalt kriminaalasja nr. 03913000113 raames sündmuskohalt Tallinnas Pae 23 maja juurest leitud esemetelt saadud DNA profiil on kokkulangev Märt Ringmaa omaga. Uurija, juhindudes KrMS §-dest 95 lg 3, 105 lg 1 ja 106 määras: 1. Korraldada kriminaalasjas DNA ekspertiis; 2. Ekspertiisimääruse täitmine teha ülesandeks: Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ekspertidele; 3. Anda eksperdi käsutusse ekspertiisi teostamiseks: 3.1 Märt Ringmaa DNA proov; 4. Eksperdile esitatavad küsimused: Kas lõhkeseadeldise osadelt leitud DNA profiil on kokkulangev ekspertiisiks esitautd isiku DNA profiiliga? 5. Ekspertiisi tegemise tähtajaks määratakse: ei määrata.

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse kohtuekspertide A. Aaspõllu ja K. Sinivee 11.11.2005.a. koostatud DNA ekspertiisi ekspertiisiakti nr GE-3367-05/7868 (VII kd. tl. 150-159), mille eksperdiarvamusest nähtub, et 1. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-1174-03/4177; kriminaalasi nr 03913000036) analüüsitud proov kinda sisevoodrilt (punaselt) on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Samas on selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel võimalik eristada peamist DNA profiili, st DNA profiili, mis pärineb isikult, kelle DNA-d on selles segaproovis enam. See peamine DNA profiil on kokkulangev V H ’i (ik 36006200242) võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid ei ole kokkulangev Märt Ringmaa võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi Märt Ringmaa’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis. 2. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-3747-03/10041; kriminaalasi nr 03912000113) analüüsitud proov lüliti mustalt nupult (pakend nr 1) on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Samas ei õnnestunud selle segaproovi analüüsil kõigi analüüsitud DNA lookuste korral DNA alleele määratleda. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi selles proovis sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta, sh Märt Ringmaa’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis. 3. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-3747-03/10041; kriminaalasi nr 03912000113) analüüsitud proovid punaselt pulkpistikult (pakend nr 1), sisendpistiku juhtmel olnud plaastrist (pakend nr 1) ja lüliti kinnitusmutrilt (pakend nr 1) on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa välistada Märt Ringmaa’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides, kuna kõigis analüüsitud DNA lookustes olid esindatud ka kõik Märt Ringmaa’l esinevad DNA alleelid. 4. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-3747-03/10041; kriminaalasi nr 03912000113) analüüsitud proovid detonaatori juhtme all olnud teibi alt (pakend nr 1), kahe patarei ümber olnud kollaselt teibilt (pakend nr 1), riidest koti ühest sangast (pakend nr 2) ja riidest

103 koti teisest sangast (pakend nr 2) on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel eristatavad peamised DNA profiilid on kokkulangevad Märt Ringmaa võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. 5. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-3747-03/10041; kriminaalasi nr 03912000113) analüüsitud proovidest punase pulkpistiku võrgult (pakend nr 1), detonaatori juhtme ja punase pulkpistiku ühenduskeerult (pakend nr 1), patarei “ – “ klemmilt (pakend nr 1), keskmise patarei musta värvi põhjalt (pakend nr 1), relee ühendusel olnud rüüsilt (pakend nr 1) ja sisendpistiku juhtmel olnud plaastrilt (pakend nr 1) määratletud DNA profiilid on kokkulangevad Märt Ringmaa võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Märt Ringmaa võrdlusproovist määratletud DNA profiili esinemissagedus on 2,4 x 10-13. Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populAioonis statistiliselt ühel inimesel 4,3 x 1012 inimese kohta. 6. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-3747-03/10041; kriminaalasi nr 03912000113) analüüsitud proovid kolmest ühendatud patareist keskmise patarei välimiselt sinise paberiga kaetud osalt (pakend nr 1), kahelt patareilt (kollase teibi alt; pakend nr 1), lülitusploki kaanel olnud dioodi juhtme rüüsilt (pakend nr 1), liikumisanduri klemmide juures olnud juhtmetelt (pakend nr 1) ja 10-liitrise kanistri mustalt korgilt (pakend nr 3) on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi Märt Ringmaa’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides. 7. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-3747-03/10041; kriminaalasi nr 03912000113) analüüsitud proovid riidest koti põhjast (pakend nr 2) ja 10-liitrise kanistri sangalt (pakend nr 3) on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Märt Ringmaa’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. 8. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-3747-03/10041; kriminaalasi nr 03912000113) analüüsitud proovist 10-liitrise kanistri põhjalt (pakend nr 3) ei õnnestunud ühtegi inimese DNA alleeli määratleda. 9. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-3747-03/10041; kriminaalasi nr 03912000113) analüüsitud proov sõrmejäljefragmendilt on segaproov. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel eristatav peamine DNA profiil osutab mehelt pärinevale bioloogilisele materjalile, kuid ei ole kokkulangev Märt Ringmaa võrdlusproovidest määratletud DNA profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada ka Märt Ringmaa’lt pärineva bioloogilise materjali väikeses koguses sisaldumist selles segaproovis. 10. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-3820-03/10198; kriminaalasi nr 01231501833) analüüsitud esimEproov plastiliinilt on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi Märt Ringmaa’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis. 11. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-3820-03/10198; kriminaalasi nr 01231501833) analüüsitud teisest proovist plastiliinilt ei õnnestunud määratleda DNA täisprofiili, st kõik analüüsitud DNA lookused ei andnud DNA analüüsil tulemusi. Saadud osaline DNA profiil ei ole tulemusi andnud DNA lookuste osas kokkulangev Märt Ringmaa võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. 12. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-3820-03/10198; kriminaalasi nr 01231501833) analüüsitud proovid riidest koti sangadelt on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa välistada Märt Ringmaa’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist

104 nendes segaproovides, kuna kõigis analüüsitud DNA lookustes olid esindatud ka kõik Märt Ringmaa’l esinevad DNA alleelid. 13. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-2194-04/4388; kriminaalasi nr 04913000047) analüüsitud proovid esimeselt kollaselt paberitükilt (pakend nr 1), kolmandalt teibitükilt (pakend nr 2), neljandalt kollaselt paberitükilt (pakend nr 3) ja viieteistkümnendalt teibitükilt (pakend nr 5) on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi Märt Ringmaa’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides. 14. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-2194-04/4388; kriminaalasi nr 04913000047) analüüsitud proovidest esimeselt teibitükilt (pakend nr 1), teiselt teibitükilt (pakend nr 1), neljandalt teibitükilt (pakend nr 2), viiendalt teibitükilt (pakend nr 3), kuuendalt teibitükilt (pakend nr 3), seitsmendalt teibitükilt (pakend nr 3), kaheksandalt teibitükilt (pakend nr 4), kümnendalt teibitükilt (pakend nr 4), üheteistkümnendalt teibitükilt (pakend nr 5), kolmeteistkümnendalt teibitükilt (pakend nr 5) ja seitsmeteistkümnendalt teibitükilt (pakend nr 6) õnnestus määratleda ainult üksikuid inimese DNA alleele. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta, sh Märt Ringmaa’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes proovides. 15. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-2194-04/4388; kriminaalasi nr 04913000047) analüüsitud proovid teiselt kollaselt paberitükilt (pakend nr 2) ja kolmandalt kollaselt paberitükilt (pakend nr 2) on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Samas ei õnnestunud nende segaproovide analüüsil kõigi analüüsitud DNA lookuste korral DNA alleele määratleda. Nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes segaproovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta, sh Märt Ringmaa’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides. 16. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-2194-04/4388; kriminaalasi nr 04913000047) analüüsitud proovidest üheksandalt teibitükilt (pakend nr 4) ja kaheksateistkümnendalt teibitükilt (pakend nr 6) ei õnnestunud määratleda ühtegi inimese DNA alleeli. 17. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-2194-04/4388; kriminaalasi nr 04913000047) analüüsitud proov kaheteistkümnendalt teibitükilt (pakend nr 5) on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel eristatav peamine DNA profiil on kokkulangev Märt Ringmaa võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. 18. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-2194-04/4388; kriminaalasi nr 04913000047) analüüsitud proovidest neljateistkümnendalt teibitükilt (pakend nr 5), kuueteistkümnendalt teibitükilt (pakend nr 5) ja viiendalt kollaselt paberitükilt (pakend nr 6)määratletud osalised DNA profiilid (tõenäoliselt ei andnud osad DNA alleelid mõningates DNA lookustes tulemusi) osutavad mehelt pärinevale bioloogilisele materjalile. Saadud tulemuste alusel saavad need proovid pärineda Märt Ringmaa’lt. 19. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-4214-04/8683; kriminaalasi nr 00231704881) analüüsitud proovid rüüsi all olnud kahelt roheliselt kokkukeeratud juhtmejupilt (pakend nr 2, minigrip kilekott nr 4.6), esimesest karvast (alusklaas nr 1) ja sellele karvale ladestunud bioloogilisest materjalist ning üheksandast karvast (alusklaas nr 3-3) ja sellele karvale ladestunud bioloogilisest materjalist andsid DNA analüüsil segaproovide tulemused, mis viitavad enam kui ühelt inimeselt pärineva bioloogilise materjali sisaldumisele nendes proovides. Samas ei õnnestunud nende segaproovide analüüsil kõigi analüüsitud DNA lookuste korral DNA alleele määratleda. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes

105 segaproovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta, sh Märt Ringmaa’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides. 20. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-4214-04/8683; kriminaalasi nr 00231704881) analüüsitud proovidest heleda teibi esimeselt fragmendilt (pakend nr 2, minigrip kilekott nr 5), heleda teibi teiselt fragmendilt (pakend nr 2, minigrip kilekott nr 5), heleda teibi esimeselt fragmendilt (pakend nr 2, minigrip kilekott nr 3), kandekoti fragmendi küljes olnud tõmbluku lukuripAilt (pakend nr 2, minigrip kilekott nr 2), kanistri korgi esimeselt fragmendilt (pakend nr 2, minigrip kilekott nr 1), kanistri korgi teiselt fragmendilt (pakend nr 2, minigrip kilekott nr 1), teisest karvast (alusklaas nr 2) ja sellele karvale ladestunud bioloogilisest materjalist, viiendast karvast (alusklaas nr 3-2) ja sellele karvale ladestunud bioloogilisest materjalist ning kuuendast karvast (alusklaas nr 3-3) ja sellele karvale ladestunud bioloogilisest materjalist õnnestus määratleda ainult üksikuid inimese DNA alleele. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta, sh Märt Ringmaa’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes proovides. 21. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-4214-04/8683; kriminaalasi nr 00231704881) analüüsitud proovist kolmandast karvast (alusklaas nr 2) ja sellele karvale ladestunud bioloogilisest materjalist ei õnnestunud määratleda DNA täisprofiili, st kõik analüüsitud DNA lookused ei andnud DNA analüüsil tulemust. Saadud osaline DNA profiil ei ole tulemusi andnud DNA lookuste osas kokkulangev Märt Ringmaa võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. 22. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-4214-04/8683; kriminaalasi nr 00231704881) analüüsitud proovidest rüüsi all olnud valgelt juhtmelt (pakend nr 2, minigrip kilekott nr 4.6), valgelt rüüsilt (pakend nr 2, minigrip kilekott nr 4.6), neljandast karvast (alusklaas nr 2) ja sellele karvale ladestunud bioloogilisest materjalist, seitsmendast karvast (alusklaas nr 3-3) ja sellele karvale ladestunud bioloogilisest materjalist ning kaheksandast karvast (alusklaas nr 3-3) ja sellele karvale ladestunud bioloogilisest materjalist saadi DNA analüüsil segaproovide tulemused, mis viitavad enam kui ühelt inimeselt pärineva bioloogilise materjali sisaldumisele nendes segaproovides. Nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi Märt Ringmaa’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides. 23. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-4214-04/8683; kriminaalasi nr 00231704881) analüüsitud proovidest puutüki küljes olnud plaastrifragmentidelt (pakend nr 2) ja heleda teibi teiselt fragmendilt (pakend nr 2, minigrip kilekott nr 3) ei õnnestunud ühtegi inimese DNA alleeli määratleda. 24. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-4214-04/8683; kriminaalasi nr 00231704881) analüüsitud proovidest halli leukoplaastri esimeselt fragmendilt (pakend nr 2, minigrip kilekott nr 5) ja halli leukoplaastri teiselt fragmendilt (pakend nr 2, minigrip kilekott nr 5) määratletud osalised DNA profiilid (tõenäoliselt ei andnud osad DNA alleelid mõningates DNA lookustes tulemusi) osutavad mehelt pärinevale bioloogilisele materjalile. Saadud tulemuste alusel saavad need proovid pärineda Märt Ringmaa’lt. 25. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-4214-04/8683; kriminaalasi nr 00231704881) analüüsitud proov halli leukoplaastri kolmandalt fragmendilt (pakend nr 2, minigrip kilekott nr 5) on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Märt Ringmaa’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. 26. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-4215-04/8684; kriminaalasi nr 01231500035) analüüsitud proovidest valgelt rüüsifragmendilt (minigrip kilekott nr 9, pakend nr 1) ja hallilt leukoplaastri fragmendilt (minigrip kilekott nr 4, pakend nr 1) õnnestus määratleda ainult üksikuid inimese DNA alleele. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid

106 järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta, sh Märt Ringmaa’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes proovides. 27. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-4215-04/8684; kriminaalasi nr 01231500035) analüüsitud proovid hallilt leukoplaastri fragmendilt (minigrip kilekott nr 3, pakend nr 1) ja põlenud rüüsilt (minigrip kilekott nr 6, pakend nr 1) on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi Märt Ringmaa’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides. 28. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-4337-04/8967; kriminaalasi nr 04231503677) analüüsitud proovid kilekoti fragmendilt nr 1, kilekoti fragmendilt nr 3 ja kilekoti fragmendilt nr 4 on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Samas ei õnnestunud nende segaproovide analüüsil kõigi analüüsitud DNA lookuste korral DNA alleele määratleda. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes segaproovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta, sh Märt Ringmaa’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides. 29. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-4337-04/8967; kriminaalasi nr 04231503677) analüüsitud proovid kilekoti fragmendilt nr 2 ja kilekoti fragmendilt nr 5 on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi Märt Ringmaa’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides. 30. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-0924-05/2264; kriminaalasi nr 05913000027) analüüsitud proovidest patareidelt Super 2000 ja Sirius (pakend nr 1), pruunidest riidetükkidest nr 2 ja nr 3 (pakend nr 3), jopetüki parandusõmbluse niidist (ja selle ümber olnud jopetükist, pakend nr 4), jopetükil olnud trukilt (pakend nr 4), paberitükkidelt nr 1, nr 2 ja nr 3 (millede küljes oli pruun teip, pakend nr 6), suure halli teibi välisküljelt (pakend nr 8), klemmi ümber olnud halli teibi välisküljelt (pakend nr 8), valge juhtme küljes olnud kitsama halli teibi välisküljelt (pakend nr 8), halli ja sinise riide vahelisest õmblusniidist (pakend nr 9) ning teisest proovist punase-valgeruuduliselt riidelt (pakend nr 11) õnnestus määratleda ainult üksikuid inimese DNA alleele. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta, sh Märt Ringmaa’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes proovides. 31. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-0924-05/2264; kriminaalasi nr 05913000027) analüüsitud proovidest metallitöötluspingi pneumaatilise lüliti rullikupoolselt otsalt (pakend nr 2), metallitöötluspingi pneumaatilise lüliti tükkidelt nr 1, nr 2, nr 3 ja nr 4 (pakend nr 2), visiitkaardi nimepoolselt küljelt ja tagaküljelt (pakend nr 7), siniste juhtmete sõlmelt (pakend nr 8), suure halli teibi siseküljelt (pakend nr 8), klemmi ümber olnud halli teibi siseküljelt (pakend nr 8), leukoplaastri välisküljelt (pakend nr 8), valge juhtme küljes olnud kitsama halli teibi siseküljelt (pakend nr 8), rohelisest lõngajupist (pakend nr 9), Solpadeine kasutusjuhendi eestikeelselt ja võõrkeelselt poolelt (pakend nr 10) ning esimesest proovist punase-valgeruuduliselt riidelt (pakend nr 11) ei õnnestunud inimese DNA alleele määratleda. Tegemist võib olla inimpäritolu DNA sisaldumisega nimetatud proovides allpool tuvastuspiiri. 32. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-0924-05/2264; kriminaalasi nr 05913000027) analüüsitud proovid pruunist riidetükist nr 1 (pakend nr 3), pruuni riidetüki nr 4 servalt (pakend nr 3), pruuni riidetüki nr 4 küljeõmbluse juurest (pakend nr 3) ja kotiriidetükist (pakend nr 5) ning esimEproov jopetükist (pakend nr 4) on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi Märt Ringmaa’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides.

107 33. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-0924-05/2264; kriminaalasi nr 05913000027) analüüsitud proov pruuni riidetüki nr 4 küljes olnud sanga riidetükipoolselt küljelt (pakend nr 3) on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Samas ei õnnestunud selle segaproovi analüüsil kõigi analüüsitud DNA lookuste korral DNA alleele määratleda. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Märt Ringmaa’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna kõigis analüüsitud ja tulemusi andnud DNA lookustes olid esindatud ka kõik Märt Ringmaa’l esinevad DNA alleelid. 34. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-0924-05/2264; kriminaalasi nr 05913000027) analüüsitud proov pruuni riidetüki nr 4 küljes olnud sanga teiselt küljelt (pakend nr 3) on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa välistada Märt Ringmaa’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna kõigis analüüsitud DNA lookustes olid esindatud ka kõik Märt Ringmaa’l esinevad DNA alleelid. 35. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-0924-05/2264; kriminaalasi nr 05913000027) analüüsitud teine proov jopetükist (pakend nr 4) ja proov kaitsme korpuselt (pakend nr 8) on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Samas ei õnnestunud nende segaproovide analüüsil kõigi analüüsitud DNA lookuste korral DNA alleele määratleda. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes segaproovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta, sh Märt Ringmaa’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides.

Ekspertiisiakti GE-3367-05/7868 sisu selgitamiseks ja täiendamiseks riigiprokuröri taotlusel üle kuulatud ekspert AAaspõllu selgitas kohtuistungil 11.juunil 2007.a isiku tuvastamist DNA profiili alusel. Prokuröri küsimusele koondakti punkti nr 5 kohta selgitas ekspert, et analüüsitud viie proovi puhul on määratletud DNA profiil kokkulangev süüdistatava Märt Ringmaa DNA profiiliga, võrreldud on samu DNA lookusi Märt Ringmaa võrdlusproovi tulemustega ja kõigis lookustes on samad alleelid, mis tähendab, et need profiilid on kokkulangevad. Eksperdiarvamuse punktis 4 antud arvamus, et nende proovide puhul on tegemist segaproovidega, mis tähendab, et proovis olev DNA on pärit rohkem kui ühelt inimeselt. Kuna ühel inimesel saab ühes lookuses olla maksimaalselt 2 alleeli, kuid nt proovis nr A6297 (proov riidest koti ühest sangast XX kd tl. 284) on lisaks kõrgematele piikidele näha ka madalamaid piike, mis osutavad sellele, et proovis on rohkem kui ühe inimese DNA. Kui ekspert seda proovi analüüsis, siis oli selgesti tuvastatav peamine profiil, selle inimese profiil, kelle DNA-d on selles segaproovis rohkem, antud juhul kattub see peamine profiil Märt Ringmaa võrdlusproovi tulemusega. Koondakti punktis kolm antud arvamuse puhul, et ei saa välistada Märt Ringmaa’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides, kuna kõigis analüüsitud DNA lookustes olid esindatud ka kõik Märt Ringmaa’l esinevad DNA alleeli, selle kohta selgitas ekspert, et nendes segaproovides esinevad ka kõik Märt Ringmaal esinevad alleelid, seega ei saa välistada, et segaproovis sisaldub ka Märt Ringmaa bioloogiline materjal. Mis puutub eksperdiarvamuse punktis 7 toodud vastusesse, et ei saa kindlalt välistada Märt Ringmaa bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides, siis näiteks proovi A6299 analüüsides (proov riidest koti põhjast; tabel XX kd tl.287) on näha, et tegemist on segaprooviga, enamustes lookuste esinevad ka kõik Märt Ringmaa võrdlusproovis esinevad alleelid, kuid midagi on puudu ja see mis on puudu on D2S1338 lookuses alleel 24, mis Märt Ringmaa DNA profiilis esineb, kuid selles võrdlusproovis puudub. See, et alleeli 24 selles lookuses ei ole, ei pruugi eksperdi selgituse kohaselt tähendada seda, et seda alleeli üldse selles proovis ei ole vaid võib tähendada seda, et alleel ei tulnud määramise käigus välja, see omakorda võib olla tingitud sellest, et DNA-d oli liiga vähe või et DNA oli deformeerunud. Vastuseks prokuröri küsimusele ekperdiarvamuse punkti 17 kohta selgitas ekspert, et proov A9236 (kaheteistkümnendalt teibitükilt; tabel XX kd tl. 289) on loetud segaprooviks kasutades konservatiivset lähenemist, arvestades üksikuid alleele mõnedes lookustes, nö piigialgeid

108 piikidena, seetõttu on tegemist segaprooviga. Kuigi ka kõrgemad piigid on selles proovis suhteliselt madalad, on need alleelid selgelt kokkulangevad Märt Ringmaalt saadud tulemustega nin seetõttu on seda määratletud kui peamist profiili. Eksperdiarvamuse punkti 18 kohta selgitas ekspert, et selles punktis analüüsitud DNA proovidest saadi osaline DNA profiil ning nende proovide puhul ei andnud osad DNA alleelid mõnedes lookustes tulemust. Kui võtta näiteks proov A9240 (proov kuueteistkümnendalt teibitükilt; tabel XX kd tl.290), siis FGA lookus ei ole üldse tulemust andnud, samuti on ka teistes lookustes alleele puudu võrreldes Märt Ringmaa võrdlusprooviga, samas ei ole lisaks ühtegi alleeli, mida ei oleks Märt Ringmaal, samuti ei ole tegemist segaprooviga. Arvamuse punktis 24 analüüsitud proovidest on määratletud osalise DNA profiili kohta selgitas ekspert, et neis proovides esinevad kõik alleelid, mis on olemas Märt Ringmaal, kuid osades lookustes on mõned alleelid puudu, mis võis olla tingitud sellest, et alleelid ei ole tulnud määramise käigus välja. Selline tulemus on iseloomulik vähese DNA-sisaldusega proovidele. Proovi nr E2053 (proov halli leukoplaastri esimeselt fragmendilt; XX kt tl.291) puhul 11 lookusest 7 on kokkulangevad Märt Ringmaa võrdlusprooviga, samas ei esine proovis ühtegi alleeli, mida ei oleks Märt Ringmaa võrdlusproovis. Arvamuse punktis 25 analüüsitud proovi näol on tegemist segaprooviga, proov halli leikoplaastri kolmandalt fragmendilt (E2055; XX kd tl.292), arvamuseks on antud, et ei saa kindlalt välistada Märt Ringmaa’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis seetõttu, et kuigi kahes lookuses on kummaski puudu üks Märt Ringmaal esinev alleel (D18S51 lookuses puudu alleel 14 ja FGA lookuses puudu alleel 24), on kõik ülejäänud Märt Ringmaal esinevad alleelid selles segaproovis olemas. Arvamuse punktis 33 analüüsitud proovi C5610 (XX kd tl.292a) puhul oli tegemist segaprooviga, kus üks lookus, D18S51 ei ole andnud tulemusi. Kõikides tulemusi andnud DNA lookustes olid esindatud ka kõik Märt Ringmaa’l esinevad DNA alleelid, seetõttu andis ekspert arvamuse, et ei saa välistada Märt Ringmaa’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Samasugune eksperdiarvamus on antud ka koondekspertiisi punktis nr 34, mille kohta ekspert selgitas, et analüüsitud proov E5611 (XX kd tl.293) oli segaproov, kus esinesid ka kõik Märt Ringmaale kuuluvad DNA alleelid.

Kaitsepolitseiameti juhtivassistent E. Juksar 23.11.2005.a. koostatud ekspertiisimäärust (VII kd tl. 161-162), millest nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval s.o. 23.11.2005.a. E. Juksar vaadanud läbi kriminaalasja nr. 04913000047 on märkinud, et Kaitsepolitsei alustas märgitud kriminaalasjas menetlemist 17.05.2004.a. KarS § 405 lg 2 tunnustel selles, et 17.05.2004 kella 02.45 ajal toimus Tallinnas XXXkorteris nr 18 plahvatus, mille tagajärjel said kannatada maja välisfassaad, purunesid maja aknad, kannatada sai maja sisustus. Kriminaalasjaga nr. 049113000047 on ühendatud veel kriminaalasjad nr. 03913000113, 03913000036, 01231501833, 00231704881, 04231503677, 01231500035, 05913000027. Kriminaalasjas oli vaja tuvastada, kes kirjutas 19.11.2003.a. Pae tn 23 majast leitud lõhkeseadeldises tuvastatud vineerile kirjed „Kont.Kat.“ (vEkeeles). Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMK § 95 lg 3, 105 lg 1 ja 106 uurija määras: 1. Korraldada kriminaalasjas käekirja ekspertiis. 2. Ekspertiisimääruse täitmine teha ülesandeks: Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse Kaitsepolitsei talituse eksperdile KKla; 3. Anda eksperdi käsutusse ekspertiisi teostamiseks: 3.1 1911.2003 Pae tn. 23 ära võetud lõhkamata lõhkeseadeldise osa – vineerplaat kirjega „kont.kat“ (vEkeeles). 3.2 11.11.2005.a. läbiotsimisel Harjumaal Raasiku alevikus Pae tn. 9/2 leitud elektroskeemi. 3.3 K ondsus ja MigrAiooniametist edastatud M. Ringmaa Eesti kodaniku passi saamiseks ja HL Eesti kodaniku passi saamiseks ning HLavaldus lisa passi saamiseks. 3.4 Käesoleva kriminaalasja materjalidest M. Ringmaa avaldus 13.01.2006 ja M. Ringmaa avaldus 10.01.2006. 3.5 Tallinna Pensioniametist edastatud M. Ringmaa käsikirjalise tekstiga 3 avaldust. 3.6 11.11.2005.a. läbiotsimisel Harjumaal Raasiku alevikus XXXleitud Märt Ringmaa taskumärkmik käsikirjaliste märkmetega. 4. Eksperdile esitatavad küsimused: 4.1 kas ekspertiisiks esitatud vineerplaadil olevad märkmed on kirjutatud

109 ühe ja sama isiku poolt? 4.2 kas ekspertiisiks esitatud käsikirjalised märkmed on kirjutatud Märt Ringmaa poolt? 4.3 kas ekspertiisiks esitatud käsikirjalised märkmed on kirjutatud HLpoolt?

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse Kaitsepolitsei kriminalistikatalituse ekspert K. Kla 2. veebruaril 2006.a. koostatud kirjaekspertiisi ekspertiisiakti KP 16-06 koos lisadega (VII kd tl. 163- 169), mille eksperdiarvamusest nähtub, et: 1. Ekspertiisiks esitatud vineerplaadil olevad märkmed on kirjutatud ühe ja sama isiku poolt. 2. Ekspertiisiks esitatud käekirjalised märkmed on suure tõenäosusega kirjutatud Märt Ringmaa poolt. 3. Ekspertiisiks esitatud käsikirjalised märkmed ei ole kirjutatud HLpoolt.

Kaitsepolitseiameti assistent O. Rõõm 01.03.2006.a. koostatud ekspertiisimäärust (VII kd tl. 174- 176), millest nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval s.o. 01.03.2006.a. O. Rõõm menetledes kriminaalasja nr. 04913000047 on koostatud ekspertiisimääruses märkinud, et 1) Kaitsepolitsei menetleb kriminaalasja nr. 04913000047, mille menetlust alustati 17.05.2004.a. KarS § 405 lg 2 tunnustel selles, et 17.05.2004 kella 02.45 ajal toimus Tallinnas XXXkorteris nr 18 plahvatus, mille tagajärjel said kannatada maja välisfassaad, purunesid maja aknad, kannatada sai maja sisustus. 30.08.2004 ühendati kriminaalasjaga nr. 04913000047 järgnevad kriminaalasjad: 2) kriminaalasi nr. 03913000113, milles alustati menetlust 19.11.2003.a. KarS § 405 lg 2 tunnustel, selles et 19.11.2003 kella 01.30 ajal avastati Tallinnas Pae tn 23 maja 1 korruse trepikojas lõhkeseadeldis. 3) kriminaalasi nr. 03913000036, milles alustati menetlust 11.05.2003.a. KarS § 405 lg 2 tunnustel selles, et 11.05.2003 kella 02.05 paiku toimus Tallinna linnas XXXkorteris nr 30 plahvatus, mille tagajärjel said kannatada maja välisfassaad, purunesid maja aknad, kannatada sai maja sisustus. Plahvatuse toimumise tagajärjel hukkus 1 inimene. 4) kriminaalasi nr. 01231501833, milles alustati menetlust 11.04.2001.a. KrK § 195 lg 3 tunnustel, selles et 11.04.2001 paigaldati Punane 15 asuva klaastaara kioski juurde lõhkeseadeldis. 14.12.2004 ühendati kriminaalasjaga nr. 04913000047 järgnevad kriminaalasjad: 5) kriminaalasi nr. 00231704881, milles alustati menetlust 22.09.2000 Keskkriminaalpolitsei poolt KrK § 144 lg 1 tunnustel selles, et 22.09.2000 kella 03.38 ajal toimus Sõpruse pst. 249 asunud Hansapanga sularahaautomaadi juures plahvatus. 05.11.2004 edastati kriminaalasi Keskkriminaalpolitsei poolt edasise menetluse jätkamiseks Kaitsepolitseiametisse. 6) kriminaalasi nr. 04231503677, milles alustati menetlust 03.09.2004 Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna poolt KarS § - i 405 lg 2 tunnustel selle kohta, et 03.09.2004 kella 05.27 ajal toimus Tallinnas Pae tn 68/78 maja kõrval asuva telefoniputka kõrval plahvatus. 03.09.2004 saadeti kriminaalasi Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna poolt vastavalt uurimisalluvusele Kaitsepolitseiametisse. 03.01.2005 ühendati kriminaalasjaga nr. 04913000047 järgnev kriminaalasi: 7) kriminaalasi nr. 01231500035, mille menetlust alustati 04.01.2001 Ida politseiosakonna poolt KrK § 195 lg 3 tunnustel selles, et 04.01.2001 kella 04.06 ajal toimus Tallinnas Vikerlase 23 asuvas Laagna kaupluses plahvatus. 04.01.2001 edastati kriminaalasi vastavalt taotlusele edasise kohtueelse menetluse läbiviimiseks Keskkriminaalpolitseisse. 27.12.2004 edastati kriminaalasi edasise menetluse jätkamiseks Kaitsepolitseiametisse. 20.04.2005.a. ühendati kriminaalasjaga nr. 04913000047 järgnev kriminaalasi: 8) kriminaalasi nr. 05913000027, mille menetlust alustati 06.04.2005 KarS § 405 lg 2 tunnustel selles, et 06.04.2005 kella 08.20 ajal toimus Tallinnas, Punane 17A asuva klaastaara vastuvõtupunkti kioski tagusel alal lõhkeseadeldise plahvatus, mille tagajärjel sai kahjustada klaastaara vastuvõtupunkti kiosk ning purunesid osad Paekaare Gümnaasiumi, Punane 15 ja Punane 19 majade aknaklaasid. Toimunud plahvatuse tagajärjel sai kannatada üks inimene. 13.02.2006 ühendati kriminaalasjaga nr. 04913000047 järgnev kriminaalasi: 9) kriminaalasi nr. 05913000060, mille menetlust alustati 09.09.2005.a. KarS § 114 p 7 tunnustel selle kohta, et 09.09.2005 kella 09.31 ajal toimus Tallinnas, maja tagusel alal lõhkeseadeldise plahvatus, mille tagajärjel sai kahjustada maja välisfassaad, purunesid maja aknad, kannatada sai maja sisustus. Samuti purunesid osad Paekaare Gümnaasiumi aknaklaasid.

110 Toimunud plahvatuse tagajärjel sai surma 1 inimene; 10) kriminaalasja nr. 05913000074 menetlust alustati 03.11.2005 KarS § 114 p 7 tunnustel selle kohta, et 03.11.2005 kella 07.47 ajal toimus Tallinnas, Pae tn 19 asuva Lasnamäe Sotsiaalkeskust piirava võrkaia ääres, tühermaa poolsel alal lõhkeseadeldise plahvatus. Lõhkeseadeldis oli esialgsetel andmetel paigutatud võrkaia ääres asetsevasse lehehunnikusse. Toimunud plahvatuse tagajärjel sai surma 1 inimene; 11) kriminaalasja nr. 94762448, mille menetlust alustati 09.12.2004.a. KrK § 144 tunnustel selle kohta, et 05.12.1994 õhtul kella 18.00 ajal avastas Josif Dsugan, et tema ehitusjärgus oleva maja krundi kõrval asuva sauna nurk on õhku lastud asukohaga Kuusalu vald, Kiiu küla. Kriminaalasjas oli vaja tuvastada, kas alljärgnevatel sündmuskohtadelt leitud esemetel asetsev aine osas esines kokkulangevusi: 1) 11.11.2003 Pae 23 maja ees seisnud sõiduautos Nissan toimunud plahvatuse sündmuskohalt leitud vineer ja plekk liimiga; 2. 22.09.2000 Sõpruse pst 249 asunud Hansapanga sularahaautomaadi juures toimunud plahvatuse sündmuskohalt leitud teibitükid ja kanistriosa liimiga; 3) 19.11.2003 Pae 23 trepikojast leitud lõhkeseadeldises asetsenud magnet liimiga; 4) 11.04.2001 Punane 15 asuva klaastaara kioski juurest leitud lõhkeseadeldises asetsenud teepaki karbi osad liimiga; 5) 04.01.2001 Vikerlase 23 asuva Laagna kaupluse juures toimunud plahvatuse sündmuskohalt leitud puidutükid liimiga; 6) 06.04.2005 Punane 17A asuva klaastaara vastuvõtupunkti kioski tagumisel alal lõhkeseadeldise plahvatuse sündmuskohalt leitud puidutükk liimiga; Uurija, juhindudes KrMS §-dest 95 lg 3, 105 lg 1 ja 106 määras: 1. Korraldada kriminaalasjas materjali ekspertiis; 2. Ekspertiisimääruse täitmine teha ülesandeks: Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ekspertidele; 3. Anda eksperdi käsutusse ekspertiisi teostamiseks: 3.1 11.11.2003 Pae 23 maja ees seisnud sõiduautos Nissan toimunud plahvatuse sündmuskohalt leitud vineer ja plekk liimiga; 3.2 22.09.2000 Sõpruse pst 249 asunud Hansapanga sularahaautomaadi juures toimunud plahvatuse sündmuskohalt leitud teibitükid ja kanistriosa liimiga; 3.3 19.11.2003 Pae 23 trepikojast leitud lõhkeseadeldises asetsenud magnet liimiga; 3.4 11.04.2001 Punane 15 asuva klaastaara kioski juurest leitud lõhkeseadeldises asetsenud teepaki karbi osad liimiga; 3.5 04.01.2001 Vikerlase 23 asuva Laagna kaupluse juures toimunud plahvatuse sündmuskohalt leitud puidutükid liimiga; 3.6 06.04.2005 Punane 17A asuva klaastaara vastuvõtupunkti kioski tagumisel alal lõhkeseadeldise plahvatuse sündmuskohalt leitud puidutükk liimiga; 4. Eksperdile esitatavad küsimused: Kas ekspertiisiks esitatud ainete komponentide osas esineb kokkulangevusi ning kas tegemist on (punktid 1-6 võrdlus) ühe ja sama ainega?

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse kohtuekspertide Õnne – Ly Tammsaar ja M Toomet 11.04.2006.a. koostatud värvkatteekspertiisi ekspertiisiakti AV-260-06/1336 (VII kd tl. 177-179), mille eksperdiarvamusest nähtub: Ekspertiisiks esitatud kanistril 1.1 olevad valjad kuni valkjad kollased pehmed ladestused, teibitükil 1.2 ja 1.3 olevad valkjad kuni valkjad kollased pehmed ladestused, teekarbipaki 2 mõlemal tükil olevad kollased pehmed ladestused; puidutükkidel 3.1- 3.3 olevad valkjad pehmed ladestused; magnetil 4 olevad valkjad pehmed ladestused ning plekitükil 5.1 ja 5.3 olev valkjas pehme ladestus on samaliigilised uurimuslikus osas toodud tunnuste alusel. Ekspertiisiks esitatud puidutükil 3.2 olev valge kõva ladestus, plekitükil 5.3 olev valge kõva ladestus ning puidutükil 6 olevad ladestused on eriliigilised eelnevalt loetletud objektidel olevatest ladestustest, samuti on eriliigilised puidutükil 3.2 olev valge kõva ladestus ja plekitükil 5-3 olev valge kõva ladestus.

VIII episood 17.05.2004.a kella 02.45 ajal Tallinnas, XXXtoimunud plahvatuse episoodis uuris kohus järgmisi tõendeid

KannatAN S poolt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 12.06.2007.a. toimunud kohtuistungil antud ütlusi selle kohta, et süüdistatavat ta ei tunne, kohtule saab ta rääkida tõtt.

111

Riigiprokurör M. Kurm poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis kannatAN S ütlusi selle kohta, et 2004.a. kuulus talle Pae 23 majas korter nr 18. Ööl vastu 17.05.2004.a. helistati talle hommikul ja ja öeldi, et ta toas oli plahvatus, ta sõitis hommikul tööle ja enne kella 12 läks seda tuba vaatama ja ta nägi, milline see plahvatus on olnud. Kui ta sinna jõudis, olid politsei ja eksperdid juba kohal. Plahvatuse hetkel oli tema korteril puust aknad ja võre oli ees. Selle korteri asemel ta linnalt uut korterit ei ole saanud, linna poolt ehitati välissein koos aknaga, sest alles jäi 2 seina ning sisse - ja väljapääs. Varalise kahju suuruseks hindab ta 50 000 krooni, nad esitasid suurema summa, ta ei mäleta, kui suur see summa oli, aga ta jääb 50 000 krooni juurde, kuna nad tegid teise remondi, ja nad said selle toa maha müüa, sellepärast nad selle korteri eest raha saada ei taha. 50 000 krooni on selle eest, et seal tehti kaks remonti, nad ehitasid uuesti välja, vahetult enne plahvatust tõid sinna mööbli sisse, aga ta isegi ei jõudnud mööblit kokku panna. Nad tõid mööbli sisse - diivani, kõik oli vaja kokku panna, asjad tõid lihtsalt sinna ühte hunnikusse, aga nad ei jõudnud paigaldada.

Kaitsja U. Simon esmasel küsitlusel esitatud küsimustele, andis kannatAN S ütlusi selle kohta, et, kes võis niimoodi teha, ta ei tea, tal ei ole selliseid vaenlasi, kui nad ostsid selle korteri, siis alles pärast plahvatust said nad teada, et enne olid ka selles majas plahvatused olnud.

Süüdistatav Märt Ringmaa kohtuliku uurimise käigus kannatAN S ’le küsimusi esitada ei soovinud.

Kaitsepolitseiameti assistent O. Rõõm 17.05.2004.a koostatud ettekannet (VIII kd. tl. 1), millest nähtub, et 17.05.2004.a. kella 02.45 ajal toimus Tallinnas XXXkorteris nr 18 plahvatus, mille tagajärjel said kannatada maja välisfassaad, purunesid maja aknad, kannatada sai maja sisustus. Sündmuskoha vaatluse käigus tuvastatud asjaolud annavad aluse arvata, et plahvatuse toimepanemiseks on kasutatud lõhkematerjali või lõhkeseadeldist.

Kaitsepolitseiameti assistent O. Rõõm 17.05.2004.a. koostatud kriminaalmenetluse alustamise teatist (VIII kd. tl. 2), millest nähtub, et. 17.05.2004.a. on Kaitsepolitseiameti poolt alustatud kriminaalasja nr. 04913000047 menetlust KarS §-i 405 lg 2 tunnustel selle kohta, et 17.05.2004 kella 02.45 ajal toimus Tallinnas XXXkorteris nr 18 plahvatus, mille tagajärjel said kannatada maja välisfassaad, purunesid maja aknad, kannatada sai maja sisustus. Sündmuskoha vaatluse käigus tuvastatud asjaolud annavad aluse arvata, et plahvatuse toimepanemiseks on kasutatud lõhkematerjali või lõhkeseadeldist. Kriminaalasja nr. 04913000047 võttis oma menetlusse Kaitsepolitseiameti assistent O. Rõõm.

Kaitsepolitseiameti assistent O. Rõõm 30.08.2004.a. koostatud kriminaalasjade ühendamise määrust (VIII kd. tl. 4-5), millest nähtub, et märgitud kuupäeval on uurija juhindudes KrMS § 216 lg 1 ühendanud kriminaalasjad nr. 04913000047, 03913000036, 03913000113 ja 01231501833 ühiseks menetluseks, lugedes ühendatud kriminaalasja numbriks 04913000047.

Kaitsepolitseiameti assistent O. Rõõm 14.12.2004.a. koostatud kriminaalasjade ühendamise määrust (VIII kd. tl. 6-7), millest nähtub, et märgitud kuupäeval on uurija juhindudes KrMS § 216 ühendanud kriminaalasjad nr. 04913000047, 00231704881 ja 04231503677 ühiseks menetluseks, lugedes ühendatud kriminaalasja numbriks 04913000047.

Kaitsepolitseiameti assistent O. Rõõm 03.01.2005.a. koostatud kriminaalasjade ühendamise määrust (VIII kd. tl. 8-9), millest nähtub, et märgitud kuupäeval on uurija juhindudes KrMS § 216

112 ühendanud kriminaalasjad nr. 04913000047 ja 01231500035 ühiseks menetluseks, lugedes ühendatud kriminaalasja numbriks 04913000047.

Kaitsepolitseiameti assistent O. Rõõm 20.04.2005.a. koostatud kriminaalasjade ühendamise määrust (VIII kd. tl. 10-11), millest nähtub, et märgitud kuupäeval on uurija juhindudes KrMS § 216 lg 1 ühendanud kriminaalasjad nr. 04913000047 ja 05913000027 ühiseks menetluseks, lugedes ühendatud kriminaalasja numbriks 04913000047.

Kaitsepolitseiameti assistent O. Rõõm 13.02.2006.a. koostatud kriminaalasjade ühendamise määrust (VIII kd. tl. 12-14), millest nähtub, et märgitud kuupäeval on uurija juhindudes KrMS § 216 lg 1 ühendanud kriminaalasjad nr. 04913000047, 05913000060, 05913000074 ja 94762448 ühiseks menetluseks, lugedes ühendatud kriminaalasja numbriks 04913000047.

Kaitsepolitseiameti assistent O. Rõõm 30.08.2004.a. koostatud kriminaalasjade ühendamise määrust (VIII kd. tl. 15-17), millest nähtub, et märgitud kuupäeval on uurija juhindudes KrMS § 216 lg 1 ühendanud kriminaalasjad nr. 04913000047 ja 98150123 ühiseks menetluseks, lugedes ühendatud kriminaalasja numbriks 04913000047.

Sündmuskoha vaatlusprotokolli koos lisatud skeemide, fototabelite ja tehnilise uuringu protokolliga (VIII kd. tl. 18-47), millest nähtub, et 17.05.2004 kell 04.00 – 15.00 teostas Kaitsepolitseiameti assistent O.Rõõm sündmuskoha vaatlust Tallinnas, XXXelumaja esimesel korrusel korteris 18, elumaja taha jääval plAil ning elumaja tagusel. Vaatluse juures viibisid A.Kask, K.Roots. Spetsialistina osalesid menetlustoimingus K Lasn, K Kla, HPriimets, A Kipso. Vaatlusega tuvastati: Plahvatuse toimumise kohaks on Tallinn XXXasuv maja, mis asub Pae tänavalt vaadatuna Pae tn 21 ja Pae 25 majade taga. Plahvatus on toimunud Tallinnas, Pae 23 A asuvas ühiselamutüüpi viiekorruselises paneelmajas esimesel korrusel. Maja koosneb n.ö kahest tiivast ja on ühe sissekäiguga. Üks maja tiib kollakas-oranži värvusega (luitunud) teine maja tiib maja eest (s.o sissekäigu poolt vaadatuna punakas pruuni värvi. XXXmaja tagusel alal asub autoparkla, mille territoorium on piiritletud traataiaga. Autoparkla paikneb ka XXXkõrval (maja sissekäigu poolt vaadatuna vasakut kätt) asuva Pae 23 maja tagusel alal. XXXmaja taga asuva autoparkla poolt vaadatuna asuvad maja tagusel alal suured puud ning maja esimese tiiva vasakus osas ja paremal asuvad metallist pesukuivatus postid. Plahvatus on toimunud XXXmaja taga esimeses maja sissekäigu poolt vaadatuna vasakule poole jäävas tiivas, kus maja aknad asuvad autoparkla poole (elumaja sissekäik jääb Pae tänava poole. Plahvatus toimus maja esimesel korrusel korteris nr 18. Plahvatuse tagajärjel on maja esimese ja teise tiiva 1-5 korruse aknad v.a mõned plastikaknad purunenud. Maja tagant autoparkla poolt vaadatuna on plahvatuse tagajärjel korteri 18 akna (12 aken aknaid loetud autoparkla poolt vaadatuna paremalt vasakule) ja maja välisseina konstruktsioonid. Korteri akna raami jäänused ja klaasikillud on paiskunud kuni 50 meetri kaugusele maja tagusele alale ja autoparklasse. Korteri akna plekist aknalaua tükid ja akna ees olnud trellid on plahvatuse tagajärjel deformeerunud ja kannavad plahvatuse tagajärjel tekkinud jälgi (Vaatlusprotokolli lisa nr 1). Korteri nr 18 akna ees olnud metallist trellid on plahvatuse tagajärjel lennanud korteri ees asunud vahtrapuu otsa ning ripuvad okste küljes s.o umbes 7-8 meetri kõrgusel. Korteri 18 (Vaatlusprotokolli lisa nr 2) välisuks ja selle ümbrus on plahvatuse tagajärjel täielikult purunenud, samuti on hävinenud korteris asunud sanitaartehnika s.o WC pott ja kraanikauss. Korteri nr 18 seisukorra kohta saab öelda, et ta oli keskmises korras. Korteris asusid plahvatuse ajal suurematest esemetest elektriradiaator, diivan, külmkapp ning komplekteerimata sektsioonkapp. Korteri näol on tegemist ühetoalise korteriga, mis koosnes elutoast, köögist ja WCst kokku 24 m2. Plahvatuse tagajärjel on XXXmaja trepikojast vaadatuna purunenud maja korteri välisustega seonduvad seinakonstruktsioonid ning samuti on purunenud elamistoa ja WC vaheline vahesein. Korteri

113 aknaava ülemistes osades asetsevad plahvatuslaine tagajärjel rebenemisjälgedega valget värvi paksemast riidest kardina tükid. Aknaava all asetsevas korteri seinas on plahvatuse tagajärjel tekkinud auk (võimalik plahvatuse epitsenter), mille sügavus välisukse avast vaadatuna paremal pool seina ääres on 59 cm, keskel 30 cm ja korteri vasakpoolse seina poole jäävas osas 69 cm (Vaatlusprotokolli lisa nr 3). Korteri elutoa seinad on kaetud seineksiga ning värvitud helesiniseks, WC-l on roosat värvi seinad. Suuremaid paneeli konstruktsiooni purustusi ei esine, vaid korteri lae keskosast on paneeli vahekohast välja pudenenud suurem krohvitükk. Vaatlusprotokollile on lisatud käsitsi tehtud kolm joonist LISA 1 (maja tagumine pool üldine plaan); LISA 2 (korteri nr 18 üldplaan koos mõõtmetega) ja LISA 3 (oletatav plahvatuse epitsentriks olev korteri akna alumise seina plaan koos plahvatuse tagajärjel tekkinud kraatri mõõtmetega). Uurimistoimingu läbiviimisel kasutati tehnikavahenditena videokaamera „Sony Handycam“ ja fotoaparaati „Nikon coolpix digital camera“. Enne tehnikavahendite kasutamist teatati sellest vastavalt KrMK § 79 lg-le 3 uurimistoimingust osavõtjatele ja juuresolijatele. Sündmuskohalt võetakse kaasa ekspertide poolt erinevaid detaile, millistel võib olla tähtsust plahvatuse tekitamise asjaolude selgitamisel. Lisa nr 1 on ära toodud mõningad punktid detailide asetsemise asukohtadest maja läheduses ning millised võtavad eksperdid kaasa, samuti võeti kaasa detaile autoparkla territooriumilt. Detailid on fotografeeritud ja vastavalt sellele saanud oma numbri. Sündmuskohta fotografeeriti so lisatakse fototabelitena vaatlusprotokollile.

Koopiat demineerimiskeskuse väljasõiduaruandest nr 140 koos lisatud koopiatega plahvatusjärgse töö aruannetest (VIII kd. tl. 48-54), millest nähtub, et Häirekeskusest on 17.05.2004.a kella 02.56 ajal saadud teade, et aadressil XXXon toimunud plahvatus. Sündmuskohale on 17.05.2004.a kella 03.05 ajal välja sõitnud meeskond koosseisus Sulepi, Ohtra, Esko, Tamm, Sims, Pugonen + 2 ajateenijat Tallinna ÜPK-st. Sündmuskohale jõuti 17.05.2004.a kella 03.21 ajal, väljakutse tegelikuks põhjuseks oli plahvatus, inimesed evakueeriti. Väljakutse lõpu kuupäev 17.05.2004.a kell 17.48. Abijõuna sündmuskohal päästeteenistus, politsei, kiirabi, KAPO. Erivahendina kasutatud expray´d. Expray tulemus A,B,C, võeti aknalaualt ja trellidelt. Sündmuse, leiu ja asjaolude täpne kirjeldus: Plahvatus toimus umbes 02.45 korteri nr 18 akna taga. Lõhkeseadeldis oli suure tõenäosusega kinnitatud akna ees olnud trellide külge. Plahvatuse tagajärjel lendasid aknatrellid akna vastas oleva puu oksale. Korteri kaks koridoripoolset seina purunesid täielikult. Korteris oli lahtikäiv diivan, külmik ja sektsioonkapp, milline ei olnud kokku monteeritud. Korteri kogu sisustus sai kannatada. Expray esimEproov aknalaualt reageeris B kategooriale ja teine proov trellidelt kõigile 3-le kat.-le. Lõhkeseadeldis asetses pruunikas-kollakast kunstnahast kotis, vooluallikana kasutati vähemalt ühte 4,5V patareid Sirius Extra. Lõhkeaine oli tõenäoliselt õhukeses plastmassist anumas.

Asitõendite vaatlusprotokolli koos fototabelitega 24.maist 2004.a (VIII kd tl. 55-65), millest nähtub, et Kaitsepolitseiameti assistent uurija õigustes O.Rõõm on vaadelnud Tallinnas, XXXkorteris 18 toimunud plahvatuse sündmuskohalt leitud esemeid: 1. pruunivärvilisest kunstnahast koti tükid (fototabelil sektoris F7a) ja koti juurde kuuluvad kergemetallist ja vaskse pinnakattega needid (fototabelil sektoris F7b); 2. sinise kirjega valge kilekoti tükid (fototabelil sektoris F8); 3. hõbedavärvilised õhukesest plastmassist tükid (fototabelil sektoris F9 punases ristkülikuga piiratud alas); 4. poolläbipaistvast plastkanistri kollaseks muutunud materjali tükid (fototabelil sektoris F9), 5. lapikpatarei 3R12 Sirius Extra galvaanilise tsinkkannu, selle tihendite, söeelektroodi, musta plastkorpuse ja kaane tükid koos kollase – sinise trükitud etiketi jäänusega (fototabelil sektoris F10);

114 6. kahepoolselt tinatatud 0,3 mm paksuse tugevalt kägardunud ja rebenenud servadega pleki tükid (fototabelil sektoris F11);; 7. mustast plastmaterjalist fikseeritav paneelilüliti puuduva klahviosaga (fototabelil sektoris F12 kirje P); 8. VEpäritolu tumbleri TB2-1 või TП1-2 keermestatud metallkaela purunenud ja deformeerunud fragment (fototabelil sektoris F12 kirje T); 9. Erinevad juhtmetükid; võrgupinge kaabli halli väliskesta tükid; torukujulise valge rüüsi fragmendid (fototabelil sektoris F13); 10. VEtsiviilotstarbelise elektridetonaatori oksüdeerunud lipik numbriga 5 (fototabelil sektoris F11). Vaatlus toimus elektrivalgusel. Vaatluse käigus fotografeeriti, kasutades fotoaparaati Nikon coolpix digital camera, printerit HP Color LJ ja joonlaudu.

Asitõendiks tunnistamise määrust (VIII kd. tl. 66), millest nähtub, et 24.mail 2004.a on Kaitsepolitseiameti assistent uurija õigustes O.Rõõm kriminaalasjas nr 03913000047 juhindudes KrMK §-st 61 tunnistanud kriminaalasjas asitõenditeks 17.05.2004.a XXXplahvatus sündmuskohalt leitud ja vaadeldud esemed: 1. pruunivärvilisest kunstnahast koti tükid (fototabelil sektoris F7a) ja koti juurde kuuluvad kergemetallist ja vaskse pinnakattega needid (fototabelil sektoris F7b); 2. sinise kirjega valge kilekoti tükid (fototabelil sektoris F8); 3. hõbedavärvilised õhukesest plastmassist tükid (fototabelil sektoris F9 punases ristkülikuga piiratud alas); 4. poolläbipaistvast plastkanistri kollaseks muutunud materjali tükid (fototabelil sektoris F9), 5. lapikpatarei 3R12 Sirius Extra galvaanilise tsinkkannu, selle tihendite, söeelektroodi, musta plastkorpuse ja kaane tükid koos kollase – sinise trükitud etiketi jäänusega (fototabelil sektoris F10); 6. kahepoolselt tinatatud 0,3 mm paksuse tugevalt kägardunud ja rebenenud servadega pleki tükid (fototabelil sektoris F11);; 7. mustast plastmaterjalist fikseeritav paneelilüliti puuduva klahviosaga (fototabelil sektoris F12 kirje P); 8. VEpäritolu tumbleri TB2-1 või TП1-2 keermestatud metallkaela purunenud ja deformeerunud fragment (fototabelil sektoris F12 kirje T); 9. Erinevad juhtmetükid; võrgupinge kaabli halli väliskesta tükid; torukujulise valge rüüsi fragmendid (fototabelil sektoris F13); 10. VEtsiviilotstarbelise elektridetonaatori oksüdeerunud lipik numbriga 5 (fototabelil sektoris F11).

KannatAV B ´i poolt kohtueelsel uurimisel 23.07.2004.a antud ütlusi (VIII kd. tl. 91-93; isik surnud), selle kohta, et aadressil XXXelas koos oma ema V B iga. Kuskil kevadel, täpset aega ta ei mäleta, toimus nende majas plahvatus, mille toimumise ajal kannatAviibis korteris nr 46 ja magas. Ärkas millegipärast paar minutit enne plahvatust, vaatas lakke, kui nägi väljast heledat valgust, siis käis kõva plahvatus, kuulis klaasiklirinat ning järgmisel hetkel purunes ka nende korteri aken, mis kukkus talle peale. Aknaklaasi purunemise tagajärjel sai kannatAkergeid peahaavu, mille kiirabi hiljem puhastas ja plaastrid peale pani. Korteris viibis ka ema, kes plahvatust ei kuulnud, kuna kuuleb halvasti, ema plahvatuses vigastada ei saanud. Kannatanule kukkus aknaklaas peale, kuna ta magas põrandal.

Ekspertiisimäärust (VIII kd. tl. 97), millest nähtub, et kaitsepolitseiameti assistent uurija õigustes O Rõõm 24.mail 2004.a läbi vaadanud kriminaalasja nr 03913000047 materjalid määras kriminaalasjas DNA ekspertiisi, et välja selgitada, kas XXXsündmuskohalt leitud esemetelt on

115 võimalik saada DNA profiile ja selgitada välja isikud, kes võisid lõhkeseadeldise võis selle osadega kokku puutuda. Ekspertideks määrata Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskuse eksperdid. Ekspertide käsutusse anda: 17.05.2004 sündmuskohalt Tallinnas, XXXmaja juures leitud esemed kokku 3 pakendis. Ekspertidele esitatud küsimused: Määrata ekspertiisiks esitatud lõhkeseadeldise osadel DNA profiil.

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse kohtuekspert K. Lagemaa 30.06.2004.a. koostatud DNA ekspertiisi ekspertiisiakti nr GE-2194-04/4388 (VIII kd. tl. 98-100), millise ekspertarvamusest nähtub: 1. Esimeselt kollaselt paberitükilt (pakend nr 1), kolmandalt teibitükilt (pakend nr 2), neljandalt kollaselt paberitükilt (pakend nr 3) ja viieteistkümnendalt teibitükilt (pakend nr 5) DNA analüüsiks võetud proovid on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. 2. Esimeselt teibitükilt (pakend nr 1), teiselt teibitükilt (pakend nr 1), neljandalt teibitükilt (pakend nr 2), viiendalt teibitükilt (pakend nr 3), kuuendalt teibitükilt (pakend nr 3), seitsmendalt teibitükilt (pakend nr 3), kaheksandalt teibitükilt (pakend nr 4), kümnendalt teibitükilt (pakend nr 4), üheteistkümnendalt teibitükilt (pakend nr 5), kolmeteistkümnendalt teibitükilt (pakend nr 5) ja seitsmeteistkümnendalt teibitükilt (pakend nr 6) DNA analüüsiks võetud proovidest õnnestus määratleda ainult üksikuid DNA alleele. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta. 3. Teiselt kollaselt paberitükilt (pakend nr 2) ja kolmandalt kollaselt paberitükilt (pakend nr 2) DNA analüüsiks võetud proovid on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Samas ei õnnestunud nende segaproovide analüüsil kõigi analüüsitud DNA lookuste korral DNA alleele määratleda. Nende proovide analüüsil saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva biologilise materjali päritolu kohta. 4. Kaheteistkümnendalt teibitükilt (pakend nr 5) DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Samas on selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste aluselt võimalik eristada peamist DNA profiili, st DNA profiili, mis pärineb isikult, kelle DNA-d on selles segaproovis enam. See peamine DNA profiil osutab selle segaproovi korral mehelt pärinevale bioloogilisele materjalile ja on kokkulangev DNA profiilidega, mis on määratletud kriminaalasjas nr 03912000113 määratud ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-3747-03/10041) punase pulkpistiku võrgult (pakend nr 1), detonaatori juhtme ja punase pulkpistiku ühenduskeerult (pakend nr 1), patarei „-„ klemmilt (pakend nr 1), keskmise patarei musta värvi põhjalt (pakend nr 1), relee ühenduselt olnud rüüsilt (pakend nr 1) ja sisendpistiku juhtmel olnud plaastrilt (pakend nr 1) DNA analüüsiks võetud proovidest (proovid A6284, A6285, A6287, A6288, A6291 ja A6293). 5. Neljateistkümnendalt teibitükilt (pakend nr 5), kuueteistkümnendalt teibitükilt (pakend nr 5) ja viiendalt kollaselt paberitükilt (pakend nr 6) DNA analüüsiks võetud proovid saavad pärineda samalt mehelt. Selle mehe DNA profiil on määratletud kriminaalasjas nr. 03912000113 määratud ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-3747-03/10041) punase pulkpistiku võrgult (pakend nr 1), detonaatori juhtme ja punase pulkpistiku ühenduskeerult (pakend nr 1), patarei „-„ klemmilt (pakend nr 1), keskmise patarei musta värvi põhjalt (pakend nr 1), relee ühenduselt olnud rüüsilt (pakend nr 1) ja sisendpistiku juhtmel olnud plaastrilt (pakend nr 1) DNA analüüsiks võetud proovidest (proovid A6284, A6285, A6287, A6288, A6291 ja A6293). 6. Võrdlusproovide puudumise tõttu ei saa tuvastada, kellelt esimeses, neljandas ja viiendas punktis mainitud proovides sisaldub bioloogiline materjal pärineb. Säilitame DNA analüüsi tulemused edasisteks võrdlusteks.

Ekspertiisimäärust (VIII kd. tl. 112), millest nähtub, et kaitsepolitseiameti assistent O Rõõm 28.05.2004.a läbi vaadanud kriminaalasja nr 03913000047 materjalid määras kriminaalasjas plahvatuse ja lõhkeseadeldise ekspertiisi, et välja selgitada, kas ekspertide poolt

116 XXXsündmuskohalt ja plahvatuskoha piirkonnas majataguselt alalt ja autoparkla territooriumilt leitud fragmentide näol on tegemist lõhkeseadeldise osadega. Ekspertideks määrata Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskuse Kaitsepolitsei kriminalistikatalituse eksperdid. Ekspertide käsutusse anda: Ekspertide poolt sündmuskohalt Tallinnas, XXXmaja tagant kaasa võetud detailid. Ekspertidele esitatud küsimused: a. Missugused ekspertiisiks esitatud objektidest võisid kuuluda plahvatanud objekti juurde? b. Kas esitatud objektid on klassifitseeritavad lõhkeseadeldise valmistamiseks vajalike osadena? c. Missugune oli plahvatanud objekti konstruktsioon, sütik ja viitemehhanism? d. Kui plahvatuse tekitas lõhkeaine, siis kui suurt kogust konkreetset lõhkeainet vajati XXXmaja plahvatuskahjustuste tekitamiseks? e. Kas sündmuskohal fikseeritud purustused olid tekitatud vahetult plahvatusjõududest või ka mingitest lisafaktoritest? f. Kus asetses plahvatuskese?

Ekspert HPriimetsa poolt ekspertiisiaktis nr KP 48-04 17.augustist 2004 antud eksperdiarvamust sh. ekspertiisiakti lisaks olevaid fototabeleid (VIII kd. tl. 113-119), millest nähtub et: 1. Plahvatanud objekti juurde kuulusid tõenäoliselt kunstnahast kott, toitepatarei, rüüs, tumbler, kahepoolselt tinatatud plekk ja hall võrgujuhtme isolAioon, mida on täpsemalt käsitletud uurimuses. 2. Leiud, mis uurimuse käigus seostati tõenäoliselt plahvatanud objektiga on klassifitseeritavad lõhkeseadeldise valmistamiseks vajalike osadena. 3. Plahvatanud lõhkeseadeldise pakendi hulka kuulus pruunist kunstnahast metallneetidega kott. Lõhkeaine asetses plastmahuti (te)s, millest vähemalt üks oli hõbedavärviline plastpudel ja teine tõenäoliselt valkjast plastikust kanister. Raskeid metallkilde tekitavaid materjale ei kasutatud. Sütik ja selle rakendusmehhanism olid suure tõenäosusega elektrilised. Toiteallikana kasutati vähemalt ühte 3R12 Sirijus lapikpatareid. 4. Laenguks kasutati lõhkeainet, mille kogus trotüülekvivalendis oli 0,8+/- 0,5 kg. 5. Sündmuskohal fikseeritud purustused olid tekkinud plahvatuse brisantjõududest ja lööklainest. Plahvatuskese asetses aktis osutatud piirkonnas korteri aknaava alumisel välispinnal või sellest kuni kolmekümne sentimeetri kõrgusel.

Ekspertiisiakti KP 48-04 sisu selgitamiseks ja täiendamiseks riigiprokuröri taotlusel üle kuulatud ekspert HPriimets selgitas, et pakendiks kasutati pruunist või helepruunist kunstnahast kotti, mis oli seest tugevdusega, eksperdi arvates oli kott tõenäoliselt selline, mida kasutati varasemalt autoapteekides, leiti ka neete, fototabelil on näha plastkanistritükid, eraldi selekteeritud (VIII kd. tl 119; fotol F9) õhemad hõbedased plastikutükid, tükid lapikpatareist, Sirijus Extra, patarei tsinkkesta tükid ja pealmise elastse tihendi rõngaste tükid, kuid nende fragmentide alusel ei saa öelda, et patareid oleks olnud rohkem kui üks, nendest tükkidest saaks kokku panna maksimaalselt ühe patarei. Leitud ja analüüsitud oli ka hallist kaablist fragmente, mis on kategooriliselt asetsenud plahvatusekeskme ligidal. Fototabelil all vasakul (VIII kd tl.199; fotol F11) on näha leitud detonaatori lipik, mis oli väga roostes ja tõenäoliselt see ei olnud kasutusel detonaatori juures, vaid ta oli seal plahvatuskoha ligiduses juba enne plahvatust. Paneellülitit, mida on aktis kirjeldatud ja mille tükke on näha fototabelil tähe P all (VIII kd tl.119) ei õnnestunud plahvatusega otseselt seostada, selline kahjustus võis tekkida ka lihtsalt mingi raske eseme või kivi pealekukkumisel. Leiti tumblerlüliti keermestatud kaelaga krae (VIII kd tl.199; fotol F12; T) millel leiti plahvatuskahjustusi. Plahvatuskese võis asetseda aknalaua kohal, suure tõenäosusega oli lõhkeseadeldis riputatud trellide külge väljastpoolt akent, tähendab, keegi käis

117 mööda ja riputas selle lõhkeseadeldise siis trellide külge. Sündmuskohalt leiti ka mustast bakeliidist tükid (VIII kd tl.116 fotol), mida ekspertiisi tegemise ajal ei osatud seostada ühegi tuntud pistikuga või pistikupesaga, kuid peale ekspertiisi valmimist see arvamus muutus ja on mitmeid inimesed, kes olid näinud, et on olemas sellised pistikud. Füüsilist võrdlusmaterjali ei ole, kuid ekspert annab tõenäolise arvamuse, et see võib pärineda vanaaegsest veneaegsest pistikust. Sellel järeldusele on ta jõudnud konsulteerides teiste ekspertidega, kui kahjuks on see nii vana asi, et kellelgi ei ole kodus säilinud sellist asja, võrdlusmaterjalina ta ise sellist pistikut näinud ei ole. Vastuseks süüdistatava küsimustele selgitas ekspert, et jääb oma arvamuse juurde, et rocker swich tüüpi lüliti ei olnud lõhkeseadeldises kasutusel, et selle purustused sarnanesid rohkem mehhaanilisele mõjutamisele. Exprayga seda konkreetset eset ilmselt ei kontrollitud, kuna peeti tõenäolisemaks, et ta ei kuulunud lõhkeseadeldise juurde. Sellist tüüpi kraed kasutatakse eksperdi teadmise kohaselt ainult sellist tüüpi lülititel nagu on fototabelis toodud. Ekspertiisiakti uurimuslikus osas on öeldud, et sündmuskohalt leitud juhtmetelt puuduvad plahvatuskahjustused ja tõenäoliselt ei olnud need lõhkeseadmes kasutusel, see puudutab neid juhtmeid, mis on fototabelil R tähe mõjupiirkonnas (VIII kd tl.119). Leitud halli võrgupinge kaabli tükid, mille sees oli ka soon, läks koheselt DNA ekspertiisi, see ei ole käesolevas aktis kajastatud, kuigi on foto olemas (VIII kd tl.119; foto F13). Seda, et akti tekstis ei ole seda kirjeldatud, on põhjendatav sellega, et DNA-ga oli nii kiire, et see läks DNA ekspertiisi kohe ekspert kirjutas akti ainult need, mis tal olid laua peal. Elektridetonaatorile kuuluvaid fragmente sündmuskohalt ei leitud, see birka, mida on kirjeldatud ja pildistatud leiti 5-10 meetri kauguselt ja ei olnud ilmselt lõhkeseadeldisega seotud. Ekspert jääb kindlaks ekspertiisiaktis antud arvamusele, et lõhkeseadeldis paiknes väljaspool akent. Mingisuguseid teipe selle juhtumiga seoses ekspertiisiks ei esitatud ja ekspert neid ei vaadelnud. Vastuseks kaitsja küsimustele selgitab ekspert, et paberitükkidest vaatles ta ekspertiisi tegemise ajal kollast tükki patareiümbrisest. Selgituseks ekspertiisiakti uurimuslikus osas leheküljel 3 öeldud lause „ Kahepoolselt tinatatud 0,3 mm paksuse tugevalt kägardunud ja rebenenud servadega pleki õnarustest leiti tahma, mis sisaldas Ionscan 400B analüüsi põhjal lõhkeainet RDX. Kui tegemist ei ole enne käesoleva ekspertiisi jõudnud objektide kõrvalise saastumisega, oli nimetatud „juudiplekk“ suure tõenäosusega kasutuses lõhkeseadeldise (detonaatori) lähedal võis selle konstruktsioonis“ kohta selgitas ekspert, et selle ekspertiisi tegemine võttis küllalt kaua aega ja neid osi transporditi ning vahepeal olid nad Päästeameti Demineerimiskeskuses, RDX leid oli üllatuslik ja see tekitas kahtluse, et see tükk võib olla mujal saastunud. Aga sellest, et see plekk oli lõhkeseadeldise osa, on ka teisi tundemärke, spetsiifiliselt rebenenud servad, kägardunud, nõrk lõhkeainejääk, mida kasutatakse detonaatorites.

Ekspertiisimäärust (VIII kd. tl. 120), millest nähtub, et kaitsepolitseiameti assistent O.Rõõm 28.05.2004.a läbi vaadanud kriminaalasja nr 03913000047 materjalid määras kriminaalasjas lõhkeaine ekspertiisi, et välja selgitada, kas ekspertide poolt XXXsündmuskohalt ja plahvatuskoha piirkonnas majataguselt alalt ja autoparkla territooriumilt leitud fragmentidel on lõhkeaine jääke ja millise lõhkeainega on tegemist. Ekspertideks määrata Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskuse Kaitsepolitsei kriminalistikatalituse eksperdid. Ekspertide käsutusse anda: Ekspertide poolt sündmuskohalt Tallinnas, XXXmaja tagant kaasa võetud detailid. Ekspertidele esitada küsimused: 1) Kas ekspertiisiks esitatud esemetel leidub lõhkeaine jääke, kui jah, siis millise? 2) Kui ekspertiisiks esitatud esemetel leidub lõhkeaine jääke, siis kust antud lõhkeaine võib pärineda? 3) Kas ekspertiisiks esitatud esemetelt leitud lõhkeainet või lõhkeaine komponente on varasemates ekspertiisides esinenud? Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse Kaitsepolitsei kriminalistikatalituse ekspert K. Kla 2. juunil 2004.a. koostatud aineekspertiisi ekspertiisiakti KP 50-04 (VIII kd. tl. 121), millise

118 ekspertarvamusest nähtub, et 1. Ekspertiisiks esitatud esemetel leidub nitraate ja trotüüli sisalduvaid lõhkeainejääke. 2. Ekspertiisiks esitatud esemetel leidunud lõhkeainejääkide päritolu ei ole võimalik esitatud esemetelt kindlaks määrata. 3. Ekspertiisiks esitatud esemetel leidunud lõhkeaine komponente on varasemates ekspertiisides esinenud juhtudel KP 31-03 ja KP 87-03.

Ekspertiisimäärust (VIII kd. tl. 130), millest nähtub, et kaitsepolitseiameti assistent uurija õigustes O.Rõõm 26.07.2004.a läbi vaadanud kriminaalasja nr 03913000047 materjalid määras kriminaalasjas kohtuarstliku ekspertiisi kannatAV B i kehavigastuste raskusastme tuvastamiseks. Ekspertidele esitatud küsimused: 1) Kas V B il esineb kehavigastusi, mille vanus vastab plahvatuse tekkimise ajale? 2) Milline on kannatanule tekitatud kehavigastuste raskusaste (kehavigastuste iseloom)? 3) Milline on kehavigastuste tekitamise mehhanism?

Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 973 – 2.augustist 2004.a (VIII kd. tl. 131-134) antud eksperdiarvamust, millest nähtub, et ekspertiisiks esitatud Tallinna Kiirabi teatisele oli V B il läbivaatusel 17.05.2004.a tuvastatud pindmised haavad pea piirkonnas. 2.08.2004.a kohtuarstlikul läbivaatusel leitud viis paranenud haava (armid) peas vasakul pool. Tuvastatud nahahaavad võisid olla tekitatud 17.05.2004.a klaasikildude ja kõva tömbi eseme toimel, näiteks löögist lillepotiga. Tuvastatud tervisekahjustused ei põhjustanud ohtu elule, paranevad ilma oluliste tagajärgedega alla 4 nädala.

Koopiat Tallinna Linnavalitsuse 20.märtsi 2006.a vastusest järelepärimisele koos lisadega (VIII kd. tl. 155-160), millest nähtub, et Tallinna linnale on seoses plahvatustega Tallinnas, Pae ja Punase tänava piirkonnas tekitatud materiaalne kahju kukku 3 291 818, 41 krooni. Lõhkeseadeldiste plahvatuse tulemusena tekitatud kahjustuste likvideerimisel on Lasnamäe Linnakosa Valitsuse poolt hüvitatud kokku 2 314 448, 41 krooni, millest 1 948 798 krooni moodustab 11.mail 2003 XXXkorteris 30 toimunud lõhkeseadeldise plahvatusega tekitatud kahjustuste likvideerimisel kantud kulutused. 88 062 krooni moodustab 17.mail 2004 XXXkorteris 18 toimunud lõhkeseadeldise plahvatusega tekitatud kahjustuste likvideerimisel kantud kulutused. 277 588, 41 krooni moodustab 9.septembril 2005 XXXelamu tagaküljel korteri 112 lodža all toimunud lõhkeseadeldise plahvatusega tekitatud kahjustuste likvideerimisel kantud kulutused. Lisaks eeltoodule on Tallinna linn Tallinna Haridusameti kaudu kandnud kulutusi 6.aprillil 2005.a Punane tn 17a juures ja 9.septembril 2005.a XXXjuures toimunud lõhkeseadeliste plahvatuste tagajärjel Tallinna Paekaar Gümnaasiumile tekitatud kahjustuste likvideerimisel 977 370 krooni ulatuses.

Tallinna Kiirabi 01.06.2004.a vastust järelepärimisele (VIII kd. tl. 162), millest nähtub, et Tallinna Kiirabi kiirabibrigaad nr 10 sai 17.05.2004.a väljakutse aadressile XXX57-aastase V B ´i juurde. PAiendil diagnoositi stress-reaktsioon, kõrgenenud vererõhk ja pindmised haavad pea piirkonnas, muid vigastusi ei täheldatud.

Korteriühistu XXXavaldust seoses varalise kahjuga, koos lisadega (VIII kd. tl. 163-207), millest nähtub, et KÜ-le XXXon tekitatud varaline kahju kogusummas 705 000 krooni. Samuti on lisatud elanike avaldusi, kellele on tekitatud mittevaralist (moraalset) kahju.

VIII episoodis süüdistatava Märt Ringmaa poolt taotletud, riigiprokuröri ja kaitsja nõusolekul kohtu poolt avaldatud:

119 Kaitsepolitseiameti assistent O. Rõõm 20.04.2005.a. koostatud kriminaalasjade ühendamise määrust (VIII kd. tl. 10-11) millest nähtub, et märgitud kuupäeval on uurija juhindudes KrMS § 216 lg 1 ühendanud kriminaalasjad nr. 04913000047 ja 05913000027 ühiseks menetluseks, lugedes ühendatud kriminaalasja numbriks 04913000047.

IX episood 03.09.2004.a Tallinnas, Pae 68/78 maja kõrval asuva telefoniautomaadi kabiinis toimunud plahvatuse episoodis uuris kohus järgmisi tõendeid:

Tunnistaja VSpoolt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 13.06.2007.a. toimunud kohtuistungil antud ütlusi selle kohta, et süüdistatavat ta ei tunne, saab kohtule tõtt rääkida.

Riigiprokurör M. Kurm poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja VSütlusi selle kohta, et 3. septembri 2004.a. hommikust mäletab, et, kui toimus plahvatus, jooksis ta tänavale, sinna kogunes veel nende maja elanikke, nad nägime kahte inimest, kes olid elusad ja roomasid seal. Alguses ta mõtles, et need on kodutud, nad olid peaaegu paljad, pärast kuulis ta nende omavahelist juttu ja hääle järgi tundis ära, et see on PT, kes on nende maja juures asuva parkla valvur. Tema – VS küsis, „Kas oled see sina Petrjuhha, et kas oled täna valves?“ ja viimane ütles „jah, et võta mult parkla võtmed ära“ ja osutas justkui pükstetasku poole, aga pükse tal jalas ei olnud. Tema- VS ütles, et „seal ei ole midagi“ viimane pööras teise külje ja ütles, et „vaata teisest taskust“ ning ta ütles viimasele, et „sul ei ole üldse pükse jalas“.

Tema – VS küsis, „mis juhtus?“, tundus, et viimane oli pime, ei näinud midagi. Ta küsis, „mis silmadega juhtus?“ ja viimane ütles, et „klaasikild vist läks silma“, ta küsis, et „mis juhtus?“ ja viimane ütles talle, et nad tegid telefoniputkas ühe koti lahti ja pärast seda ei mäleta midagi.

Seda teist inimest, kes maas oli, viimasega ta isiklikult tuttav ei ole, tunnistaja VSmärkis, et pärast keegi majaelanikest ütles, et ta see naine on justkui koristaja nende majas, ja viimase nimi on kas Ljuda, nimeliselt tema viimast ei tea vaid ta tundis ainult meest.

Tunnistaja VS selgitas riigiprokurörile, et naine oli esimesel pilgul vaadates rohkem vigastatud, midagi oli sõrmedega, nägu oli ka rohkem kahjustatud ja riided olid seljas põlenud, verd oli palju ja viimane palus abi.

Mida Pjotr rääkis talle telefoniputkast, kotist, sellest ta täpselt aru ei saanud. Tema – VSsai aru, et viimane ise ei saanud ka aru, mis see oli, teadis ainult, et oli kott, ütles, et vist oli naiste kott, aga ta ka ei saanud aru, mis see oli.

Kaitsja U. Simon esmasel küsitlusel esitatud küsimustele, andis tunnistaja VSütlusi selle kohta, et ta mäletab, kui ta sündmuskohale jõudis, siis mõned autod olid vigastustega, osasid Pae 66 maja aknaklaase ei olnud akende ees, see telefoniputka oli täielikult purunenud, maja seinast, seal, kus putka asus, olid telliskivid välja lennanud, kui inimesed lamavad maas, siis pöörad rohkem tähelepAneile.

Tunnistaja VS märkis, et ta elab ülemisel korrusel ja aknad on teisele poole, kui oli plahvatus siis ta vaatas aknast välja ja nägi, et oli ähmane, aga tulekahju ei olnud.

Kaitsja poolt esitatud küsimusele, et kas inimestel olid riided põlenud, kui ta kohale jõudis ning, kas seal veel midagi põles selgitas tunnistaja, et sellele mõttele jõudis ta hiljem, alguses mõtles ta, et nad olid ise paljad.

120

Riigiprokurör M. Kurm poolt teises küsitluses esitatud küsimustele andis tunnistaja VSütlusi selle kohta, et tema jõudis alla välja võib-olla 5-10 minuti pärast, mitte rohkem - ta pani riidesse ja niikaua, kui lift tuli, ta isegi ei pesnud ennast ja telefoni unustas koju.

Süüdistatav Märt Ringmaa kohtuliku uurimise käigus tunnistaja VSen’ile küsimusi esitada ei soovinud.

Tunnistaja OLpoolt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 24.08.2007.a. toimunud kohtuistungil antud ütlusi selle kohta, et süüdistatavat Märt Ringmaad ta ei tunne, kohtule saab rääkida tõtt.

Riigiprokurör M. Kurm poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja OL ütlusi selle kohta, et 2003.a. septembris töötas ta City Casino OÜ Pae tänaval, aadressi täpselt ta ei mäleta, Lasnamäe turu juures. Ööst vastu 2. septembrit 2003.a. mäletab ta niimoodi, et öösel läks ta puhkeruumi teed jooma, järsku kuulis ta tugevat pauku, see oli vastu hommikut, võib-olla nelja- viie paiku, täpset kellaaega ta ei tea. Tundus, et kuskil saalis juhtus midagi, järgmine hetk läks ta saali, vaatas, saalis istus rahulikult kaks klienti, üks nendest tormas välja vaatama, et mis toimub, väljas oli suur suitsupilv, viimane tuli tagasi ütles, et seal on kaks inimest pikali maas. Ta läks välja, vaatas, kaks inimest olid pikali maas, maas oli igasuguseid põlevaid juppe asju, üks oli naisterahvas, kes siis oli täiesti pikali maas, meesterahvas oli veel niimoodi püsti. Ta mäletab, et hüüdis viimasele, et heitke pikali, et kohe kutsume kiirabi, ta jooksis saali sisse tagasi, kutsusid kiirabi, tähendab kassapidaja kutsus kiirabi, siis oli kõik läbi, kiirabi ja politsei tulid kohale. Tunnistaja märkis, et eks see sündmus oli ikka 2004.a.

Tunnistaja OL selgitas riigiprokurörile, et meesterahvas oli kuidagi kägaras, sellepärast ta mäletab täpselt, et ta oli selle naisterahva kõrval, naisterahvas oli täiesti pikali maas, et viimane hoidis, üritas endal kätega nagu nägu puudutada, aga sellest näost nagu ei olnud eriti midagi alles. Tema – OL ütles, et hoidke nagu käsi eemale, et kohe kiirabi tuleb, aga see meesterahvas, kes seal tagapool seisis, kus see telefoniputka nagu asus, see viimane oli, ta ei mäleta täpselt, kas viimane seisis või oli ta kuidagi kägaras, ta mäletab, et ta ütles viimasele koguaeg, et heitke pikali, heitke pikali, et kohe tuleb kiirabi.

Riigiprokuröri esitatud küsimusele, kas ta mäletab ka, millised vigastused nendel inimestel olid, selgitas tunnistaja OL, et meesterahval nagu ei olnud midagi, väliselt nagu ei olnud midagi viga, ainuke imelik asi, mis talle tundus, et kummalgi inimesel ei olnud riideid peale aluspesu nagu seljas, talle alguses tundus, et nad kuskilt sealt, et midagi muud, kuskilt sealt korterist lendasid välja või midagi toimus, naisterahvas oli pikali maas, nagu ta ütles, nägu viimasel ta ei näinud, oli ainult siukEmust nagu käkk, nahk oli üldiselt tume, põlenud.

Talle tundus, et naisterahva ühel käel ei olnudki nagu midagi alles, et ühel käel nagu ei olnudki näppe või midagi, sest ta nägi, et viimasel oli käest jäänud nagu siuke käntsakas alles, aga naisterahvas üritas koguaeg endal nägu puudutada, ta ütles viimasele, et „ärge puutuge, ärge puutuge, kohe tuleb kiirabi, et heitke külili“.

Riigiprokuröri esitatud küsimusele, kas see meesterahvas üritas ka midagi rääkida, ütles midagi, selgitas tunnistaja OL, et viimane nagu pomises midagi, aga ta küll midagi aru ei saanud, et meesterahvas otseselt midagi oleks rääkinud, inimEoli võibolla ikkagi sellises šokiseisundis, alguses ta vaatas, et viimasel nagu ei olegi midagi viga, lihtsalt oli selline, tuikus kuidagimoodi, eks tema – OL ise oli ka nagu natuke ehmatanud.

121 Tunnistaja OL märkis, et sündmuskohal osad jupid põlesid leegiga, sest ta mäletab, et ta ise lükkas mingisuguseid juppe jalaga sellest naisest eemale, et mis olid seal pea lähedal, mis otseselt leegiga nagu põlesid. Kõige lähedasem võibolla sellele põlemisele oli siuke plastmassi põlemine, talle tundus nagu siuke plastmassikaabel. Pärast ta nägi, et seal olid mingid telefoni jupid maas, et telefoniaparaadi, just selle metallkorpuse, seda ta mäletab ilusti, et seal oli nagu mingisugune metallkorpuse jupp.

Kaitsja Urmas Simon ja süüdistatav Märt Ringmaa kohtuliku uurimise käigus tunnistaja OLele küsimusi esitada ei soovinud.

Tunnistaja SK poolt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 24.08.2007.a. toimunud kohtuistungil antud ütlusi selle kohta, et süüdistatavat Märt Ringmaad ta ei tunne, kohtule saab rääkida tõtt.

Riigiprokurör M. Kurm poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja SKütlusi selle kohta, et 2004.a. septembris elas ta Punane 21, Tallinn.

Ka ööl vastu 3. septembrit oli ta kodus, sest kell 5 millegagi hommikul läheb ta tööle. Tunnistaja SKmärkis, et kui ta kodus oli, siis kõlas plahvatus, ta avas akna ja nägi valget suitsu, samal ajal rääkis ta abikaasale, et ta läheb tööle, ta läks sinna sündmuskohale välja ja vaatas, et telefoniputkat ei ole, ta nägi udus tulesid tulukesi ning maas lamavat naisisikut ja meesisikut. Põlesid või lõõmasid siis need telefoniputka jäänused ning riided. Naisisik lamas kuskil poole meetri kaugusel teest ja meesisik 2-3 meetri kaugusel viimasest. Tema – SK tundis ära meessoost isiku, see oli mees, kes töötas parklas ja ta küsis, „mis juhtus, mida Te puudutasite?“, kuid viimane ei vastanud midagi ning siis, kui udu tõusis, siis nägi ta, et naine oli väga põlenud ja riideid viimasel seljas praktiliselt ei olnud, samamoodi nagu mehel ning nad ei saanud suitsu pärast vist rääkida. Naine isegi püüdis tõusta, aga ta ütles viimasele, „et ära tõuse, et praegu tuleb kiirabi“ ning siis ta kutsus välja kiirabi. Sel ajal meesisik nagu lamas istuli ja hingas raskelt, naine aga püüdis pidevalt üles tõusta ja siis helistas tema - SKpolitseisse, politseis vastati, et nad juba sõitsid välja ning samal ajal tuli siis kohale Falcki auto ja siis läks ta tööle.

Kaitsja Urmas Simonil ja süüdistatav Märt Ringmaa kohtuliku uurimise käigus tunnistaja S K ’ile küsimusi esitada ei soovinud.

Ida politseiosakonna politseiinspektor A. Voog 3.09.2004.a. koostatud ettekannet (IX kd. tl. 2), millest nähtub, et 3.09.2004 kell 5.50 käis ta väljakutsel Pae 68/78 kus oli maja kõrval oleva telefoniputka kõrval kell 5.27 toimunud plahvatus. Lõhkekeha oli paigutatud naiste käekotti mille kannatanud leidsid. Plahvatuses said üliraskeid kehavigastusi pea ja ülakeha piirkonda PT (ik. XXX) ja LBP(ik. XXX). Kannatanud toimetati Mustamäe Haiglasse operAioonile. Plahvatuses said veel kannatada kõrvalasuvate kahe elumaja aknad ning kergelt kaks sõiduautot. Sündmuskohal viibisid Põhja PP politseinõunik K. Klandorf, Ida politseiosakonna ülemkomissarid A. Truss ja T. Ingerainen vahetusejuht D. Gorbatovski, Päästeameti pommirühm, Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse vaneminspektor A. Ivanov. Materjalid vormistas KAPO uurija O. Rõõm.

Politseiinfosüsteemis OTarassova poolt 03.09.2004.a. kell 05:37 registreeritud teadet nr. 2302,04,0,0076266 kriminaalasjas nr. 04231503677 (IX kd tl. 3), millisest nähtub, et 03.09.2004.a. kell 05:37 laekus Ida politseiosakonna politseiinspektor A. Voog ettekanne selle kohta, et aadressil Pae 68/78 kella 05.35 paiku toimus plahvatus. Kohalpeal selgus, et lõhkekeha oli paigutatud naiste käekotti, mille kannatanud leidsid. Plahvatuses said üliraskeid kehavigastusi pea ja ülakeha piirkonda PTja L B – P , kes toimetaid Põhja – Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpusesse

122 operAioonile. Plahvatuse said veel kannatada kõrvalasuvate kahe elumaja aknad ning kergelt kaks sõiduautot. Kohal käisid AP-855, välijuht D. Gorbatovski, Ida PO opergrupp, Päästeameti demineerijate grupp, kriminalist A. Ivanov, politseinõunik K. Klandorf, KAPO uurija O. Rõõm, valveprokurör.

Kaitsepolitseiameti assistent O. Rõõm koostatud kriminaalmenetluse teadet (IX kd. tl. 4), millest nähtub, et 03.09.2004.a. alustati Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna poolt kriminaalasjas nr. 04231503677 menetlust KarS § 405 lg 2 tunnustel selle kohta, et 03.09.2004 kella 05.27 ajal toimus Tallinnas Pae tn 68/78 maja kõrval asuva telefoniputka kõrval plahvatus, mille tagajärjel said kannatada maja välisfassaad, kõrvalasuvate kahe elumaja aknad ja maja läheduses seisnud sõiduautod. Seoses toimunud plahvatusega said PTik. XXX ja L B – P ik. XXX üliraskeid kehavigastus. Sündmuskoha vaatluse käigus tuvastatud asjaolud annavad aluste arvata, et plahvatuse toimepanemiseks on kasutatud lõhkematerjali või lõhkeseadeldist. 03.09.2004 saadeti kriminaalasi Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna poolt vastavalt uurimisalluvusele Kaitsepolitseiametisse.

Sündmuskoha vaatlusprotokolli koos lisatud skeemide, fototabelite ja tehnilise uuringu protokolliga (IX kd. tl. 6-31), millest nähtub, et 03.09.2004 kell 06.30 – 14.00 teostas Kaitsepolitseiameti assistent O.Rõõm sündmuskoha vaatlust Tallinnas, Pae 68/78 maja ümbruses, kus maja juures asuvas telefoniputkas oli toimunud plahvatus. Uurimistoimingus osalesid K.Roots, HPriimets. Kasutati tehnikavahendeid: videokaamera „Sony Handycam“ ja fotoaparaat „Nikon coolpix digital camera“. Vaatlusega tuvastati: Sündmuskoht asub Tallinnas, Pae 68/78, Punane 21 ja Pae 66 majade vahelisel alal. Plahvatus on toimunud Pae 68/78 maja välisuste kõrval asuvas telefoniputkas, mille tagajärjel see on tugevalt purunenud. Pae 68/78 maja näol on tegemist punastest tellistest 2 tornmajaga, milledel on ühine sissekäik. Üks tornmajadest, mis jääb suunaga Pae 66 maja poole on 12 korruseline ja teine pae turu poole jääv tornmaja on 14 korruseline. Majade ühine sissekäik on ühekorruseline eraldi seisev hoone, mis on tornmajade esimeste korrustega kokku ehitatud. Toimunud plahvatuse tagajärjel on Pae 66 majal purunenud „esimese“ trepikoja, mis jääb suunaga Pae turu poole kokku 15 trepikoja aknaklaasi. Samuti on purunenud samas trepikojas 6 korrusel asuva korteri maja küljeseina poole jääva akna suurema ruudu klaas ning nn 10-nda korruse liftišahti aknaklaas. Samuti on plahvatuse tagajärjel purunenud Pae 66 maja „teise“ trepikoja, mis algab korteriga nr 37 ja lõpeb korteriga 72 kokku 6 trepikoja aknaklaasi ning purunenud on ka nn 10 korruse liftišahti aken Pae 66 maja „kolmandas“ trepikojas, mis algab korteriga nr 1 ja lõpeb korteriga 36 on kokku purunenud 7 trepikoja aknaklaasi. Pae 21 maja „viimases“ trepikojas Pae 66 maja poolt vaadatuna, mis algab korteritega nr 253 ja lõpeb korteriga nr 288 on plahvatuse tagajärjel purunenud korteri nr 253 ja korteri nr 257 aknaklaasid. Korteri 253 akendest, mis asub maja esimesel korrusel on purunenud kaks välisseina poolset aknaklaasi. Korteri nr 288, mis asub maja teisel korrusel on purunenud välisseina poolt vaadatuna teine e keskmise aknaraami aknaklaas. Pae 68/78 maja ühise sissekäigu hoones asuval juuksurisalongis on plahvatuse tagajärjel purunenud maja sissepääsu poolt vaadatuna suunaga Punane 21 maja poole kolmas aknaklaas. Samuti on plahvatuse tagajärjel mõranenud Pae 68/78 12 korruselise maja esimesel korrusel asuva moeateljee „Garcia Grand“ maja sissekäigu poole jääv aken. Pae 68/78 maja välisukse esisel alal asuvad mõlemal pool sissekäiku metallaiaga piiritletud ning betoonribal ca 0,5 m kõrgusel ja umbes 15 m2 suurused haljasalad. Pae 66 maja suunas jääval haljasalal ja maja esisel umbes 20 m raadiuses asetsevad erineva suurusega plahvatuse tagajärjel tekkinud tükid. Pae 66 maja suunas jääva haljasala lõpus Pae 68/78 maja seina juures asunud betoonalusel ning metallraamiga telefoniputka on plahvatuse tagajärjel purunenud ning see on liikunud maja seinast ca. 0,5 m kaugusele. Plahvatuse tagajärjel on murdunud üks neljast vinkelrauast katuse tugipostist ning samuti on ühenduskohtadest lahti tulnud ning ca 1 meetri

123 kaugusele telefoniputka asukohast kukkunud neljakandiline metallist katusekonstruktsioon. Plahvatuse tagajärjel on purunenud lillat värvi plastikkiust materjalist küljeseinad ja katus ning sinist värvi korpusega telefoniaparaat koos toruga asetsevad telefoniputka metallkonstruktsiooni ees. Pae 68/78 maja juures asunud telefoniputkani viib plaatidest tee, mille alguses asetseb vereloik. Plahvatuse tagajärjel on telefoniputka tagusele alale majaseinal tekkinud umbes 1m kõrgusel maapinnast süvend läbimõõduga 50x50 cm. Peale sillutusriba asuvat muruplAi asub asfalteeritud ala, millele on pargitud sõiduautod. Pae 68/78 maja esisel alal asub laste mänguväljak, mis on maja poolsest küljest piiratud musta värvi metallist aiaga. Pae 66 ja Punane 21 maja poolt piirab mänguväljakut umbes 1,3 m kõrgune punastest tellistest müür. Müür on Pae 66 maja teise trepikoja poolsest otsast lagunenud ja osaliselt katki. Pae 68/78 maja välisukse juurest vaadatuna suunaga Pae 66 maja poole on pargitud punast värvi sõiduauto Opel r/n XXX, mille esiosa on suunaga Punane 21 maja poole. Sõiduautol on ära kukkunud stanges asetsev veojooksu kate. Sõiduautol puudub juhipoolne tagavaate peegel. Telefoniputkaga horisontaalselt on pargitud maja esisele alale punast värvi sõiduauto Plymonth Voyager r/n XXX, mille esiosa on suunaga Pae 66 maja poole. Sõiduautol on purunenud parempoolne tagumine salongiaken ja vasakpoolne tagumine salongiaken, mis on kukkunud sõiduauto kõrvale maha. Sõiduauto esiaken on mõranenud. Pae 68/78 12 korruselise tornmaja esisel asfaltribal, mis külgnev laste mänguväljakut piirava metallaiaga on pargitud sõiduauto Žiguli 01 r/n XXXbeeži värvi, millele oli kinnitustest lahti tulnud tagaklaas. Sõiduauto oli pargitud esiosa suunaga punase Opeli XXX poole. Žiguli taha oli pargitud halli värvi Volkswagen Passat r/n XXX, millel oli mõranenud esiklaas. Volkswageni taga seisis punane Mitsubichi Colt r/n XXX, millel oli purunenud katuseluuk. Mitsubichi taha oli pargitud sinist värvi Opel Vectra r/n XXX. Sündmuskohalt võetakse kaasa eksperdi poolt erinevaid detaile, millistel võib olla tähtsust plahvatuse tekitamise asjaolude selgitamisel. Lisades nr 1,2,3 on ära toodud mõningad punktid detailide asetsemise asukohtadest maja läheduses ning plahvatuskoha joonised koos mõõtmetega. Sündmuskohalt kaasavõetud detailid on fotografeeritud ja vastavalt sellele saanud oma numbri. Eeltoodud detailid on pakitud ja kaasa võetud sündmuskohalt ekspertide poolt. Sündmuskohta fotografeeriti so lisatakse fototabelitena vaatlusprotokollile.

Koopiat demineerimiskeskuse väljasõiduaruandest nr 259 koos lisatud koopiatega plahvatusjärgse töö aruannetest (IX kd. tl. 32-36), millest nähtub, et Häirekeskusest on 03.09.2004.a kella 05.31 ajal saadud teade, et aadressil Pae 68 on toimunud plahvatus, on ka kaks vigastatut. Sündmuskohale on 03.09.2004.a kella 05.34 ajal välja sõitnud meeskond koosseisus Kurvits, Pugonen, Esko, Esper, Sims, Allas. Sündmuskohale jõuti 03.09.2004.a kella 05.49 ajal, väljakutse tegelikuks põhjuseks oli plahvatus, vigastatuid 2. Väljakutse lõpu kuupäev 3.09.2004.a kell 11.45. Abijõuna sündmuskohal päästeteenistus, politsei, kiirabi, KAPO, koer. Erivahendina kasutatud expray´d, reageeris 2, proov võeti telefoniputka sisemiselt seinalt. Sündmuse, leiu ja asjaolude täpne kirjeldus: HK teatas, et on toimunud plahvatus ja on ka kaks vigastatut. Sündmuskohale jõudes anti kannatanutele esmaabi. Kohale saabusid abijõud ning alustati plahvatusjärgset tööd. Ala otsiti läbi sektorite kaupa. Kõik leitud esemed ja lahtine praht toodud DEKi edasiseks uurimiseks. Pahvatus toimus telefoniputkas, Telefoniputka ja telefoni automaat purunesid täielikult. Kõik sündmuskohalt leitud esemed antud üle hr. O Rõõmu´le 21.10.04.a.

Asitõendite vaatlusprotokolli koos fototabelitega 06.septembrist 2004.a (IX kd tl. 37-46), millest nähtub, et Kaitsepolitseiameti assistent O.Rõõm on vaadelnud 03.09.2004 Tallinnas, Pae 68/78 maja kõrval asuvas telefonikabiinis toimunud plahvatuse sündmuskohalt leitud ja äravõetud esemeid. Tehnikavahenditest on kasutatud fotoaparaati Sony Cyber-shot. Vaatluse käik: 03.09.2004 Tallinnas, Pae 68/78 maja kõrval asuvas telefonikabiinis toimunud plahvatuse sündmuskohalt leitud ja äravõetud esemed: Vaadeldavaks objektiks on:

124 1. Mustast ning helepruunist nahast koti tükid, mille seemisnahale sarnaneva siseküljel asetseb paberetikett, mille on säilinud kirjed „_ees_te tel 68…“ 2. Valge isolAiooniga mitmesoonelised vaskjuhtmed ja rüüsi tükid; 3. 10 mm laiune sinist värvi isoleerpaela tükid; 4. Maalriteibi tükid; 5. võimalikud detonaatori tükid; 6. Pika keermeosa ja surunupuga lüliti tükid; 7. kollast värvi plastmassnõu tükid; 8. punase korgi tükid ja kork; 9. 4,5 V patarei tükid; 10. Raudpleki tükid; 11. Kapronmaterjalist ehituskiilu tükid; 12. musta värvi võimaliku prügikoti tükid; 13. Erinevad plastikust tükid (sinist, punast, valget, musta ja rohekat värvi. Vaadeldud objektide suhtes rakendatud meetmed: 1. Mustast ning helepruunist nahast koti tükid, mille seemisnahale sarnaneva siseküljel asetseb paberetikett, mille on säilinud kirjed „_ees_te tel 68…“ 2. Valge isolAiooniga mitmesoonelised vaskjuhtmed ja rüüsi tükid; 3. 10 mm laiune sinist värvi isoleerpaela tükid; 4. Maalriteibi tükid; 5. võimalikud detonaatori tükid; 6. Pika keermeosa ja surunupuga lüliti tükid; 7. kollast värvi plastmassnõu tükid; 8. punase korgi tükid ja kork; 9. 4,5 V patarei tükid; 10. Raudpleki tükid; 11. Kapronmaterjalist ehituskiilu tükid; 12. musta värvi võimaliku prügikoti tükid; 13. Erinevad plastikust tükid (sinist, punast, valget, musta ja rohekat värvi. - esemed edastati ekspertidele DNA, lõhkeaine, lõhkeseadeldise ja daktüloskoopia ekspertiisi läbiviimiseks.

Kaitsepolitseiameti assistent O Rõõm´u poolt koostatud õiendit kriminaalasjas (IX kd. tl. 103), millest nähtub, et kriminaalasja kohtueelse uurimise käigus on tuvastatud, et 03.09.2004.a kella 05.27 ajal Tallinnas aadressil Pae 68/78 asuva maja seinal paiknenud telefoniautomaadi juures toimunud lõhkeseadeldise plahvatuse tagajärjel sai kannatada sõiduauto Mitshubishi Golt XXX. 14.09.2004.a teostatud tunnistaja ülekuulamise käigus ei osanud sõiduki kasutaja RP täpsemalt öelda, missugune on tekitatud kahju suurus, kuna purunenud sõiduki remondiga ei olnud ta veel tegelenud. 08.03.2006.a võeti RPtelefoni teel uuesti ühendust, et täpsustada tekkinud kahju suurust, mille käigus selgus, et plahvatuse tagajärjel mingit kahju tekkinud ei ole.

Ekspertiisimäärust (IX kd. tl. 117), millest nähtub, et kaitsepolitseiameti assistent uurija õigustes O Rõõm 06.09.2004.a läbi vaadanud kriminaalasja nr 04231503677 materjalid määras kriminaalasjas DNA ekspertiisi, et välja selgitada, kas sündmuskohalt Tallinnas Pae 68/78 maja ning telefoniputka juurest leitud esemetelt on võimalik määrata DNA profiili tuvastamaks lõhkeseadeldise või selle osadega kokku puutunud isikuid. Ekspertideks määrata Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskuse eksperdid. Ekspertide käsutusse anda: 03.09.2004.a sündmuskohalt Tallinnas Pae 68/78 maja ja telefoniputka juurest leitud esemed; LBP´i DNA profiil. Ekspertidele esitatud küsimused: 1) Määrata ekspertiisiks esitatud lõhkeseadeldise osadel DNA profiil?

125 2) Kas lõhkeseadeldise osadelt leitud DNA profiil on kokkulangev LBP´i DNA profiiliga?

Ekspertiisimäärust (IX kd. tl. 122), millest nähtub, et kaitsepolitseiameti assistent uurija õigustes O Rõõm 25.10.2004.a läbi vaadanud kriminaalasja nr 04231503677 materjalid määras kriminaalasjas DNA ekspertiisi, et välja selgitada, kas sündmuskohalt Tallinnas Pae 68/78 maja kõrval asunud telefoniputka juurest leitud kiletükkidelt on võimalik määrata DNA profiili tuvastamaks lõhkeseadeldise või selle osadega kokku puutunud isikuid. Ekspertideks määrata Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskuse eksperdid. Ekspertide käsutusse anda: 03.09.2004.a sündmuskohalt Tallinnas Pae 68/78 maja kõrval asunud telefoniputka juurest leitud kiletükid. Ekspertidele esitatud küsimused: 1. Määrata ekspertiisiks esitatud kiletükkidelt DNA profiil?

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse kohtuekspertide K. Sinivee ja A. Aaspõllu 30.12.2005.a. koostatud DNA ekspertiisi ekspertiisiakti nr. GE-3367A-05/7868 (IX kd. tl. 126- 128), millise eksperdiarvamusest nähtub, et 1. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-3745-04/7587; kriminaalasi nr 04231503677) analüüsitud proovist juhtmelt määratletud DNA profiil on kokkulangev LBP’i (P ) võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid ei ole kokkulangev Märt Ringmaa võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. 2. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-3745-04/7587; kriminaalasi nr 04231503677) analüüsitud proovid telefoni toru kuulari osalt, sinise isoleerpaela tükilt nr 3 (pakend nr 3), sinise isoleerpaela tükilt nr 6 (pakend nr 5) ja esimeselt kollaselt plastdetaililt (teibi alt) on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Samas on nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel võimalik eristada peamisi DNA profiile, st DNA profiile, mis pärinevad isikult, kelle DNA-d on nendes segaproovides enam. Need peamised DNA profiilid on kokkulangevad LBP’i (P ) võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi Märt Ringmaa’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides. 3. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-3745-04/7587; kriminaalasi nr 04231503677) analüüsitud proovid telefoni toru mikrofoni osalt, telefoni toru käepideme ühelt küljelt, juhtme ümber olnud siniselt isoleerpaelalt (pakend nr 2), sinise isoleerpaela tükilt nr 1 (pakend nr 3), nahast fragmendilt altpoolt (pakend nr 6), kilefragmendilt (pakend nr 7), teibi fragmendilt nr 8, teibi fragmendilt nr 11, teibi fragmendilt nr 16, teiselt kollaselt plastikdetaililt (teibi alt) ja teibi fragmendilt nr 22 on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi Märt Ringmaa’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides. 4. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-3745-04/7587; kriminaalasi nr 04231503677) analüüsitud proovidest teibi fragmendilt nr 1 (pakend nr 1), teibi fragmendilt nr 7 ja teibi fragmendilt nr 14 ei õnnestunud ühtegi inimese DNA alleeli määratleda. 5. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-3745-04/7587; kriminaalasi nr 04231503677) analüüsitud proovidest teibi fragmendilt nr 2 (pakend nr 1), teibi fragmendilt nr 4, teibi fragmendilt nr 6, teibi fragmendilt nr 9, teibi fragmendilt nr 10, teibi fragmendilt nr 13, teibi fragmendilt nr 15, teibi fragmendilt nr 18, teibi fragmendilt nr 19, teibi fragmendilt nr 20 ja teibi fragmendilt nr 21 õnnestus määratleda ainult üksikuid inimese DNA alleele. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta, sh Märt Ringmaa’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes proovides. 6. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-3745-04/7587; kriminaalasi nr 04231503677) analüüsitud proovist sinise isoleerpaela tükilt nr 2 (pakend nr 3) määratletud DNA profiil osutab naiselt pärinevale bioloogilisele materjalile, kuid ei ole kokkulangev Märt Ringmaa võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. 7. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-3745-04/7587;

126 kriminaalasi nr 04231503677) analüüsitud proovid sinise isoleerpaela tükilt nr 4 (pakend nr 4), sinise isoleerpaela tükilt nr 7 (pakend nr 5), teibi fragmendilt nr 3 ja teibi fragmendilt nr 5 on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Samas ei õnnestunud nende segaproovide analüüsil kõigi analüüsitud DNA lookuste korral DNA alleele määratleda. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes segaproovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta, sh Märt Ringmaa’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides. 8. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-3745-04/7587; kriminaalasi nr 04231503677) analüüsitud proovid sinise isoleerpaela tükilt nr 5 (pakend nr 4) ja nahast fragmendilt pealtpoolt (pakend nr 6) on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Märt Ringmaa’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. 9. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-3745-04/7587; kriminaalasi nr 04231503677) analüüsitud proov teibi fragmendilt nr 12 proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa välistada Märt Ringmaa’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna kõigis analüüsitud DNA lookustes olid esindatud ka kõik Märt Ringmaa’l esinevad DNA alleelid. 10. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-3745-04/7587; kriminaalasi nr 04231503677) analüüsitud proov teibi fragmendilt nr 17 on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel eristatav peamine DNA profiil on kokkulangev Pjotor Tokarev’i (ik XXX) võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi Märt Ringmaa’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis.

Ekspertiisimäärust (IX kd. tl. 130), millest nähtub, et kaitsepolitseiameti assistent O.Rõõm 13.09.2004.a läbi vaadanud kriminaalasja nr 04231503677 materjalid määras kriminaalasjas lõhkeaine ekspertiisi, et välja selgitada, kas sündmuskohalt Tallinnas Pae 68/78 maja ning telefoniputka juurest leitud esemetelt on lõhkeaine jääke ja millise lõhkeainega on tegemist. Ekspertideks määrata Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskuse Kaitsepolitsei Kriminalistikatalituse eksperdid. Ekspertide käsutusse anda: 03.09.2004.a sündmuskohalt Tallinnas Pae 68/78 maja ja telefoniputka juurest leitud esemed; Ekspertidele esitatavad küsimused: 1) Kas ekspertiisiks esitatud esemetel leidub lõhkeaine jääke, kui jah, siis millise? 2) Kui ekspertiisiks esitatud esemetel leidub lõhkeaine jääke, siis kust antud lõhkeaine võib pärineda? 3) Kas ekspertiisiks esitatud esemetelt leitud lõhkeainet või lõhkeaine komponente on varasemates ekspertiisides esinenud?

Ekspert KKla poolt ekspertiisiaktis nr 70-04 29.septembrist 2004 (IX kd. tl. 131-132)antud eksperdiarvamust, millest nähtub et: 1. Ekspertiisiks esitatud esemetelt leidub nitraate sisaldavat lõhkeainet ning heksogeeni jääke. 2. Ekspertiisiks esitatud esemetelt leidunud lõhkeaine jääkide päritolu ei ole võimalik esitatud esemetelt kindlaks määrata. 3. Ekspertiisiks esitatud esemetelt on leitud lõhkeaine jääke ja sarnase koostisega lõhkeaineid on ekspertiisiaktides esinenud mitmetel erinevatel kordadel.

Ekspert KKla poolt ekspertiisiaktis nr 29-06 3.märtsist 2006 (IX kd. tl. 133-133) antud eksperdiarvamust, millest nähtub et:

127 6. Sündmuskohtadelt saadud lõhkeaine komponentide osas leidub kokkulangevusi. Plahvatustel (nr. 1-8) kasutati peakomponendina nitraate sisaldavat ainet, millele oli lisatud alumiiniumpulbrit, kui ka sõjanduses kasutatavaid aineid lõhkeaine võimsuse kui tundlikkuse tõstmiseks.

Ekspertiisimäärust (IX kd. tl. 136-137), millest nähtub, et kaitsepolitseiameti assistent O.Rõõm 13.09.2004.a läbi vaadanud kriminaalasja nr 04231503677 materjalid määras kriminaalasjas lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi, et välja selgitada, kas sündmuskohalt Tallinnas Pae 68/78 maja ning telefoniputka juurest leitud fragmentide näol on tegemist lõhkeseadeldise osadega. Ekspertideks määrata Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskuse Kaitsepolitsei Kriminalistikatalituse eksperdid. Ekspertide käsutusse anda: 03.09.2004.a sündmuskohalt Tallinnas Pae 68/78 maja ja telefoniputka juurest leitud esemed; Ekspertidele esitatud küsimused: 1) Missugused ekspertiisiks esitatud objektidest võisid kuuluda plahvatanud objekti juurde? 2) Kas esitatud objektid on klassifitseeritavad lõhkeseadeldise valmistamiseks vajalike osadena? 3) Missugune oli plahvatanud objekti konstruktsioon, sütik ja viitemehhanism? 4) Kui plahvatuse tekitas lõhkeaine, siis kui suurt kogust konkreetset lõhkeainet vajati Pae 68/78 maja juures asunud telefoniputka plahvatuskahjustuste tekitamiseks? 5) Kas sündmuskohal fikseeritud purustused olid tekitatud vahetult plahvatusjõududest või ka mingitest lisafaktoritest? 6) Kus asetses plahvatuskese? 7) Kas leitud lõhkeseadeldise osad omavad ühiseid tundemärke varasemalt Kaitsepolitseiameti ekspertiisides uuritud objektidega?

Ekspert HPriimetsa poolt ekspertiisiaktis nr KP –68- 04 17.maist 2005 (IX kd. tl. 138-145), antud eksperdiarvamust millest nähtub et: 1) Plahvatanud objekti juurde kuulusid suure tõenäosusega nahast ja mustast kilest kott, pika kollasest metallist kraega lüliti, plekk, kartongmaterjal, punase korgiga kollane plastnõu ja sinine isoleerpael. Täpsemalt on üksikobjekte käsitletud uurimuses. 2) Leiud, mis uurimuse käigus seostati tõenäoliselt plahvatanud objektiga on klassifitseeritavad lõhkeseadeldise valmistamiseks vajalike osadena. 3) Plahvatanud lõhkeseadeldis oli paigutatud rippuvas asendis mitmekordse seinaga kotti, lõhkeaine laeng asetses plastmahutis. Raskeid metallkilde tekitavaid materjale ei kasutatud, küll aga õhukest plekki. Sütik ja selle rakendusmehhanism olid suure tõenäosusega elektrilised ja primitiivsed. Toiteallikana kasutati tõenäoliselt lapikpatareid. 4) Laenguks kasutati lõhkeainet, mille kogus trotüülekvivalendis oli 0,7...0,9 kg. 5) Fikseeritud purustused olid tekkinud plahvatuse brisantjõududest ja lööklainest. 6) Plahvatuskese asetses aktis osutatud piirkonnas telefonikabiini tagaseina keskosas 86 sentimeetri kõrgusel maapinnast. 7) Kasutatud lõhkeseadeldise võrdlemine varasemate juhtumitega on plahvatusjärgselt raskendatud. Toiteelemendi kokkulangevused teiste lõhkeseadeldiste osadega on esitatud uurimuse lõpus. Eritundemärgiline kokkulangevus (vähelevinud lüliti) on hilisemalt 06.04.2005.a Punane 17A toimunud plahvatusega ja Päästeameti andmetel ka 04.01.2001.a Laagna turu Hansapanga automaadi juures toimunud plahvatuses.

Ekspertiisimäärust (IX kd. tl.148), millest nähtub, et kaitsepolitseiameti assistent O.Rõõm 12.10.2004.a läbi vaadanud kriminaalasja nr 04231503677 määras kriminaalasjas kohtuarstliku ekspertiisi PT´i ja LBP´i surma põhjuste selgitamiseks. Ekspertideks määrata Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo eksperdid. Ekspertidele esitada küsimused:

128 1) Mis oli kannatanute surma põhjus? 2) Kas PT´il ja LBP´il esines kehavigastusi, mille vanus vastab plahvatuse tekkimise ajale? 3) Milline oli kannatanutele tekitatud kehavigastuste raskusaste (kehavigastuste iseloom)? 4) Milline oli kehavigastuste tekitamise mehhanism?

Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 898 – 21.septembrist 2004.a (IX kd. tl. 149-163) antud eksperdiarvamust, millest nähtub, et ekspert eelandmete, laiba kohtuarstliku lahangu, täiendavate uuringute põhjal ja haigusloo nr 46235 andmeil arvab: 1) PT´i surma põhjuseks on eluohtlik tervisekahjustus: Liittrauma – pea, kaela, kehatüve, üla- ja alajäsemete ning välissuguelundite termilised põletused: põletuste üldpind üle 30 % II a astme; näo pehmete kudede hulgalised rebimishaavad; silmade ulatuslik vigastus; mõlema silma sidekesta perforAioon – sidekestade all verevalumid, sidekestade kemoos (turse), parema silma sarvkesta perforAioon, mõlema silma sidekesta haavad; IV-VII roide murd paremal pool eesmisel kaenlajoonel; kopsude põrutus; mõlemapoolne vererind (vasakus rinnaõõnes 200 ml + paremas rinnaõõnes 200 ml); verevalum paremat neeru ümbritsevates kudedes; parema ülajäseme pehmete kudede hulgalised rebimishaavad; nahamarrastused näol, kehatüvel, üla- ja alajäsemetel. 2) haiglaravi käik tüsistus ägeda respiratoorse distress-sündroomi, sepsise ja hulgiorganpuudulikkusega. 3) Kõik PT´il esinevad tervisekahjustused võivad olla tekitatud ühemomentselt lõhkeainelaengu plahvatuse tagajärjel, võimalik, et ekspertiisimääruses näidatud ajal so 03.09.2004.a. Vigastuste morfoloogilised iseärasused ja nende reaktiivsed muutused ei võimalda täpsemalt lõhketrauma mehhanismi määrata. 4) Surm saabus SA PERH Mustamäe korpuses 18.09.2004.a kell 16.15.

Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 941 – 07.oktoobrist 2004.a (IX kd. tl. 164-177) antud eksperdiarvamust, millest nähtub, et ekspert eelandmete, lahanguleiu ja laboratoorsete uuringute põhjal arvab: 1. LBP´i surma põhjus on liittrauma lahtiste näokoljuluude murdude, näo ja kaela eesmise osa pehmete kudede ulatuslike rebimishaavade ning vasaku silmamuna ja trahhea vigastustega, killunenud koljupõhimiku murruga vasakul pool eesmises koljuaugus, peaajupõrutusega; söögitoru, kopsude ja peensoolevigastusega; pehmete kudede ulatuslike rebimishaavadega mõlema labakäe, vasaku küünarvarre ning vasaku rinna piirkonnas, põrutushaavadega kehatüvel, ja ülajäsemetel ning nahamarrastused ja nahapõletused näol, kaelal, kehatüvel, üla- ja alajäsemetel; vigastuste tüsistusena tekkis mõlemapoolne õhkrind ning kujunes ravi käigus välja bronhopneumoonia, sepsis ning hulgiorganpuudulikkus. Sellised tervisekahjustused on eluohtlikud. 2. Kõik kohtuarstliku diagnoosi I lõigus loetletud vigastused võivad olla tekitatud ühemomentselt lõhkeainelaengu plahvatuse tagajärjel ekspertiisimääruses näidatud ajal - 03.09.2004.a. Ainuüksi vigastuste morfoloogiliste omaduste alusel ei ole täpsem lõhketrauma mehhanism määratav. 3. Haavad rangluualuse veeni punkteerimisest mõlemal pool rangluualuses piirkonnas, haavad veresoonte punkteerimisest paremal randmel ning sinakaslillad nahaalused verevalumid paremal õlavarrel võivad olla tekitatud meditsiiniliste protseduuride tagajärjel haiglaravi käigus. 4. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla intensiivravi osakonna haigusloo nr 46234 andmetel saabus surm 05.10.2004.a kell 22.10.

Korteriühistu Pae 66 avaldust seoses varalise kahjuga, koos lisadega (IX kd. tl. 200-202), millest nähtub, et KÜ-le Pae 66 on tekitatud varaline kahju kogusummas 40 507, 64 krooni.

129

Kaitsepolitseiameti assistent O Rõõm´u poolt koostatud õiendit kriminaalasjas (IX kd. tl. 204), millest nähtub, et kriminaalasja kohtueelse uurimise käigus on tuvastatud, et 03.09.2004.a kella 05.27 ajal Tallinnas aadressil Pae 68/78 asuva maja seinal paiknenud telefoniautomaadi juures toimunud lõhkeseadeldise plahvatuse tagajärjel sai kannatada ka Pae 68/78 maja välisfassaad ja purunesid aknad. 13.09.2004.a saadeti korteriühistule tekitatud kahju osas vastavasisuline päring, millele vastust aga ei saadud. 08.03.2006.a võeti uuesti ühendust Korteriühistu Pae 68/78 juhatuse esinaise Ingrid Lvovaga, kes seletas, et majaelanikud pole KÜ-le mingeid kahjunõudeid seoses toimunud plahvatusega edastanud, kuigi vastava võimaluse osas on majaelanikele informAioon edastatud. Ingrid Lvova sõnul Korteriühistule Pae 68/78 plahvatusega mingit kahju ei tekitatud.

Elion Ettevõtte AS-i avaldust 9.septembrist 2004.a varalise kahju kohta (IX kd. tl. 207), millest nähtub, et 3.09.2004.a Lasnamäel Pae 68 asunud taksofoni hävimise tõttu on Elion Ettevõtted Aktsiaseltsile tekitatud varalist kahju summas 15 410 krooni, millises ulatuses palutakse Elion Ettevõtted AS tunnistada tsiviilhagejaks.

Kaitsja Urmas Simon taotletud, riigiprokuröri nõusolekul kohtu poolt avaldatud tõendeid:

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse kohtuekspert K. Lagemaa 13.10.2004.a. koostatud DNA ekspertiisi ekspertiisiakti nr. GE-3745-04/7587 (IX kd. tl. 118-120), mille ekspertarvamusest nähtub, et 1. Juhtmelt DNA analüüsiks võetud proovist määratletud DNA profiil on kokkulangev LBP’i (P ) võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. 2. Telefoni toru kuulari osalt, sinise isoleerpaela tükilt nr 3 (pakend nr 3), sinise isoleerpaela tükilt nr 6 (pakend nr 5) ja esimeselt kollaselt plastdetaililt (teibi alt) DNA analüüsiks võetud proovid on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Samas on nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel võimalik eristada peamisi DNA profiile, st DNA profiile, mis pärinevad isikult, kelle DNA-d on nendes segaproovides enam. Need peamised DNA profiilid on kokkulangevad LBP’i (P ) võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. 3. Telefoni toru mikrofoni osalt DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada LBP’ilt (P ) pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. 4. Telefoni toru käepideme ühelt küljelt, juhtme ümber olnud siniselt isoleerpaelalt (pakend nr 2), sinise isoleerpaela tükilt nr 1 (pakend nr 3), sinise isoleerpaela tükilt nr 5 (pakend nr 4), nahast fragmendilt altpoolt (pakend nr 6), kilefragmendilt (pakend nr 7), teibi fragmendilt nr 8, teibi fragmendilt nr 11, teibi fragmendilt nr 16, teiselt kollaselt plastikdetaililt (teibi alt) ja teibi fragmendilt nr 22 DNA analüüsiks võetud proovid on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi LBP’ilt (P ) pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides. 5. Teibi fragmendilt nr 2 (pakend nr 1), teibi fragmendilt nr 4, teibi fragmendilt nr 6, teibi fragmendilt nr 9, teibi fragmendilt nr 10, teibi fragmendilt nr 13, teibi fragmendilt nr 15, teibi fragmendilt nr 18, teibi fragmendilt nr 19, teibi fragmendilt nr 20 ja teibi fragmendilt nr 21 DNA analüüsiks võetud proovidest õnnestus määratleda ainult üksikuid DNA alleele. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta, sh LBP’ilt (P ) pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes proovides. 6. Sinise isoleerpaela tükilt nr 2 (pakend nr 3) DNA analüüsiks võetud proovist määratletud DNA profiil osutab naiselt pärinevale bioloogilisele materjalile, kuid ei ole kokkulangev LBP’i (P ) võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. 7. Sinise isoleerpaela tükilt nr 4 (pakend nr 4), sinise isoleerpaela tükilt nr 7 (pakend nr 5), teibi fragmendilt nr 3 ja teibi fragmendilt nr 5 DNA analüüsiks võetud proovid on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam

130 kui ühelt inimeselt. Samas ei õnnestunud nende proovide analüüsil kõigi analüüsitud DNA lookuste korral DNA alleele määratleda. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes segaproovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta, sh LBP’ilt (P ) pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides. 8. Nahast fragmendilt pealtpoolt (pakend nr 6) ja teibi fragmendilt nr 12 DNA analüüsiks võetud proovid on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa välistada LBP’ilt (P ) pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides, kuna kõigis analüüsitud DNA lookustes olid esindatud ka kõik LBP’il (P ) esinevad DNA alleelid. 9. Teibi fragmendilt nr 17 DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel eristatav peamine DNA profiil on kokkulangev Pjotor Tokarev’i (ik XXX) võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei sisaldu selles segaproovis LBP’ilt (P ) pärinevat bioloogilist materjali.

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse kohtuekspert K. Lagemaa 13.12.2004.a. koostatud DNA ekspertiisi ekspertiisiakti nr. GE-4337-04/8967 (IX kd. tl. 123-124), millise ekspertarvamusest nähtub, et 1. Kilekoti fragmendilt nr 5 DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Võrdlusproovide puudumise tõttu ei saa tuvastada kellelt. Säilitame DNA analüüsi tulemused edasisteks võrdlusteks. 2 Kilekoti fragmendilt nr 2 DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Pjotor Tokarev’ilt (ik XXX) pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. 3 Kilekoti fragmendilt nr 1, kilekoti fragmendilt nr 3 ja kilekoti fragmendilt nr 4 DNA analüüsiks võetud proovid on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Samas ei õnnestunud nende segaproovide analüüsil kõigi analüüsitud DNA lookuste korral DNA alleele määratleda. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes segaproovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta.

Kaitsepolitseiameti assistent O. Rõõm 17.09.2004.a. koostatud ekspertiisimäärust (IX kd. tl. 146), millisest nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval menetleja asudes seisukohale, et kriminaalasja eeluurimise on vaja tuvastada, kas sündmuskohalt Tallinnas Pae 68/78 maja juurest leitud telefonitorul leidub naha papillaarkurrustiku jälgi ja juhindudes KrMS § - dest 95 lg 1, 105 lg 1 ja 106 määras: 1. Korraldada kriminaalasjas daktüloskoopiline ekspertiis; 2. Ekspertiisimääruse täitmine teha ülesandeks: Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse Kaitsepolitsei Kriminalistikatalituse ekspertidele; 3. Anda eksperdi käsutusse ekspertiisi teostamiseks: 03.09.2004.a. sündmuskohalt, Tallinnas Pae tn 68/78 maja juurest leitud telefonitoru; 4. Eksperdile esitatavad küsimused: Kas ekspertiisiks esitatud objektil leidub naha papilaarkurrustiku jälgi?

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse Kaitsepolitsei kriminaaltalituse ekspert K. Lasn 10. novembril 2004.a. koostatud daktüloskoopia ekspertiisi ekspertiisiakti KP 75-04 (IX kd. tl. 147), mille ekspertarvamusest nähtub, et ekspertiisiks esitatud objektil identifitseerimiskõlbulikke naha papilaarkurrustiku jälgi ei leitud.

X episood 06.04.2005.a kella 08.20 ajal Tallinnas, Punane 17A asuva klaastaara vastuvõtupunkti kioski taga toimunud plahvatuse episoodis uuris kohus järgmisi tõendeid:

KannatASaidmet Rozmetov poolt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 13.06.2007.a.

131 toimunud kohtuistungil antud ütlusi selle kohta, et süüdistatavat ta ei tunne, kohtule saab rääkida tõtt.

Riigiprokurör M. Kurm poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis kannatASaidmet Rozmetov ütlusi selle kohta, et 06.04. 2005.a hommikust mäletab ta ainult üht, et ta oli teel poodi, kell oli 8 läbi kuskil 20 minutit, ta ostis toiduaineid, ilm oli hea, ta läks rahulikult nende maja juurest, nende koristaja koristas putka taga, kuskil 60-70 m kaugusel putkast kuulsin plahvatust ja talle tuli mingi kuul või nael jalga. Prokuratuuris on selle kohta paber olemas, rohkemat ta ei tea midagi, et, kuhu ta viidi, ta toibus 10 päeva boksis. Ta ei tea, kuidas teda päästeti, pärast oli palatis, siis kirjutati ta koju ja välja ja, siis pool aastat oli kodus voodis, ta ei olnud võimeline liikuma ja praegu ka vaevalt käib, jalg ei toimi 50 protsenti ja kõik hambad kukkusid välja. Ta peaaegu unustas selle juhtumi, pärast kutsuti KAPO-sse, seal küsitles teda uurija, kuidas see kõik toimus ja juhtus, rohkem ta ei tea.

Süüdistatav Märt Ringmaa ja kaitsja Urmas Simon kohtuliku uurimise käigus kannatASaidmet Rozmetov’ile küsimusi esitada ei soovinud.

Kaitsepolitseiameti assistent O. Rõõm 06.04.2005.a. koostatud ettekannet (X kd. tl. 1), millest nähtub, et 06.04.2005 kella 08.20 ajal toimus Tallinnas, Punane 17A asuva klaastaara vastuvõtupunkti kioski tagusel alal lõhkeseadeldise plahvatus, mille tagajärjel sai kahjustada klaastaara vastuvõtupunkti kiosk ning purunesid osad Pae Gümnaasiumi Punane 15 ja Punane 19 majade aknaklaasid. Toimunud plahvatuse tagajärjel sai kannatada Saidmet Rusmetov. Kuna eelpool nimetatud sündmuses esinesid KarS § 405 lg 2 (plahvatuse tekitamine) ettenähtud kuriteo tunnused on vajalik kriminaalmenetluse alustamine.

Kaitsepolitseiameti assistent uurija õigustes O. Rõõm 06.04.2005.a. koostatud teadet kriminaalmenetluse alustamise kohta (X kd. tl. 2), millest nähtub, et 06.04.2005 alustati kriminaalasja nr. 05913000027 menetlust KarS § 405 lg 2 tunnustel selles, et 06.04.2005 kella 08.20 ajal toimus Tallinnas, Punane 17A asuva klaastaara vastuvõtupunkti kioski tagusel alal lõhkeseadeldise plahvatus, mille tagajärjel sai kahjustada klaastaara vastuvõtupunkti kiosk ning purunesid osad Paekaare Gümnaasiumi, Punane 15 ja Punane 19 majade aknaklaasid. Toimunud plahvatuse tagajärjel sai kannatada Sidmet Rusmetov ik. 34103030290.

Sündmuskoha vaatlusprotokolli koos lisatud skeemide ja fototabelitega (X kd. tl. 3-22), millest nähtub, et 11.04.2005 kell 09.00 – 12.00 teostas Kaitsepolitseiameti assistent O.Rõõm sündmuskoha vaatlust Tallinnas, Punane 17A asuva klaastaara vastuvõtupunkti kioski juures, kus kioski tagusel alal oli toimunud plahvatus. Uurimistoimingus osalesid K.Roots, ekspert H.Priimets. Kasutati tehnikavahendeid: videokaamera „Sony Handycam“ ja fotoaparaat „Nikon coolpix digital camera“. Vaatlusega tuvastati: Sündmuskoht asub Tallinnas, Punane 17A asuva klaastaara vastuvõtupunkti kioski tagusele alal, kus on toimunud lõhkeseadeldise plahvatus. Klaastaara vastuvõtupunkti kiosk, mis on halli värvi, asetseb Punane 23 maja küljest vaadatuna otse Punane 17A jääva kaupluse territooriumiga piirneva betoonseina juures paikneval alal. Kioski üks külg (Punase tänava poolt vaadatuna) asetseb Punane 17A jääva kaupluse territooriumi tagaosa ümbritseva betoonmüüri vastas. Kiosk asetseb maapinnast kõrgemal betoonblokkidel ning selle esiosa koos ukse ja akendega jääb suunaga Punane 23 maja poole. Kioski esiosas asuvad 4 kollast aknaraami, millede ette on paigutatud trellid. Plahvatuse tagajärjel on akende klaasid purunenud. Kioski ukse juurde viib metallist trepp ning ukse juurest vaadatuna kogu akende ulatuses asetseb metallist plaat. Kioski uksest vaadatuna (Punase tänava suunas jääva) aknaraami alumises osas asetseb silt kioski lahtiolekuaegadega (E-L 09.00-18.00 P 9.00-17.00 Lõuna 1400-15.00). Plahvatuse

132 tagajärjel on kioski ülaosast alla kukkunud ning vedeleb maapinnal kioski esisel alal kollast värvi silt, mille peal asetseb siniste trükitähtedega silt „Taarapunkt“. Kauplemisluba, mis asetseb sama aknaraami ülaosas on välja antud firmale „Lilko Kaubandus“. Kioski tagaosas Punane 17A asuva kaupluse territooriumi ümbritseva betoonmüüri sisse on plahvatuse tagajärjel tekkinud umbes 60x50 cm avaus. Plahvatuse tagajärjel on kioski seina puidust voodrikate purunenud ning puidu ja soojustus materjali (penoplasti ja tõrvapapi) tükid vedelevad kioski tagusel alal maapinnal umbes 6 m raadiuses. Betoonseina ja kioski tagaseina juurde on plahvatuse tagajärjel tekkinud maapinnas kraater. Kioski tagasein koosneb puidust laudadest tahvlitena vaadates 5 sektorist ning plahvatuse tagajärjel on betoonseinast (Punane 17 asuva Paekaare Gümnaasiumi suunas) vaadatuna esimEvoodritahvel purunenud kuni katuse konstruktsioonini. Voodritahvli keskosas asub metalltoru, mis läbib katuseplekki ja on kinnitatud maapinnale. Metalltorust vasakule jääv voodrikate on purunenud umbes 1 m kõrguseni maapinnast vaadatuna. Esimesest sektorist vaadatuna on katuse plekkäär tulnud puidust kinnitustest lahti kuni 3 sektori lõpuni. Teisel sektoril on plahvatuse tagajärjel voodrikate lahti tulnud ning purunemisjäljed asetsevad voodritahvli kesk ja ülaosas. Samuti on purunemisjälgedega kaks voodrilauda. Kolmanda sektori voodrilaual on purunenud kaks voodrilauda ning tervele kioski tagaseinale on plahvatuse tagajärjel paiskunud pori (maapinna) jäljed. Kioski tagaosast betoonseinast vaadatuna Punane 17 asuv koolimajal on plahvatuse tagajärjel I korrusel purunenud kokku 12 klaasi, II korrusel kokku 32 klaasi, III korrusel kokku 34 klaasi ja IV korrusel kokku 6 klaasi. Punane 17A asuva poe territooriumi poolt vaadatuna kioski suunas asetseb betoonseina alaosas seina läbiv auk, millest paistab välja metallkarkass, mis on paindunud suunaga poe poole. August väljapaiskunud betoontükid on lennanud umbes 10 m kaugusele asfaldile. Punane 17A asuva poe hoovis asunud alljärgnevad sõidukid said plahvatuse tagajärjel kahjustusi: 1) punast värvi Ford Transit r/n XXX; 2) helekollast värvi Ford Transit r/n XXXja 3) valget värvi Volkswagen r/n XXX. Kioski sein, mis jääb suunaga betoonseina poole on plahvatuse tagajärjel purunenud . Samuti on kioski sisemusse välja liikunud betoonseina vastu jääv suletud ukseava. Plahvatuse tagajärjel on alla kukkunud Punane 17A poe katuselt tulev elektrijuhe, millel on betoonseina vahel asetseval osal purunenud pealmine isolAioonikiht. Samuti on plahvatuse tagajärjel purunenud Punane 17A poe tagaseinas esimesel korrusel asetsev aknaklaas. Sündmuskohalt võeti eksperdi poolt kaasa erinevaid detaile, millistel võib olla tähtsust plahvatuse tekitamise asjaolude selgitamisel. Sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde on lisatud fotod koos plahvatuskoha jooniste ning mõõtmetega. Sündmuskohalt kaasavõetud detailid on fotografeeritud ja vastavalt sellele saanud oma numbri. Asitõendid on fotografeeritud ning pakitud edasisteks uuringuteks ja vajalike ekspertiiside teostamiseks.

Koopiat demineerimiskeskuse väljasõiduaruandest nr 106 koos lisatud koopiatega plahvatusjärgse töö aruannetest (X kd. tl. 23-27), millest nähtub, et Häirekeskusest on 06.04.2005.a kella 08.23 ajal saadud teade, et aadressil Punane 23 kioski taga on toimunud plahvatus. Sündmuskohale on 06.04.2005.a kella 08.26 ajal välja sõitnud meeskond koosseisus Kurvits, Kask, Esko, Pugonen, Tamm, Ojala. Sündmuskohale jõuti 06.04.2005.a kella 08.36 ajal, väljakutse tegelikuks põhjuseks oli plahvatus, vigastatuid 1. Väljakutse lõpu kuupäev 06.04.2005.a kell 15.02. Abijõuna sündmuskohal päästeteenistus, politsei, kiirabi, KAPO, turvateenistus. Erivahendina kasutatud expray´d, reageeris 2 KAT, proov võeti betoon aialt. Sündmuse, leiu ja asjaolude täpne kirjeldus: Teatati, et on toimunud plahvatus Punane 23 kioski juures ja üks inimEon saanud kergelt vigastada. Kohale jõudes selgus, et kannatAoli juba ära viidud ja et plahvatus oli toimunud taara punkti kioski taga betoonaia vastas. Plahvatuse jõud oli olnud nii tugev, et kiosk oli tagant katki, betoonaia sees oli auk ja selle vastas oleva koolimaja (Punane 17) paljud aknad olid purunenud. Piiratud alalt kõik leitud asjad ja esemed on hoiul ja edasiseks uurimiseks Demineerimiskeskuses.

133 Asitõendite vaatlusprotokolli koos fototabelitega 08.aprillist 2006.a (X kd tl. 28-39), millest nähtub, et Kaitsepolitseiameti assistent O.Rõõm on vaadelnud 06.04.2005 Tallinnas, Punane 17A asuva klaastaara vastuvõtupunkti kioski tagusel alal toimunud plahvatuse sündmuskohalt leitud ja äravõetud esemeid. Tehnikavahenditest on kasutatud fotoaparaati Sony Cyber-shot. Vaatluse käik: 06.04.2005 Tallinnas, Punane 17A asuva klaastaara vastuvõtupunkti kioski tagusel alal toimunud plahvatuse sündmuskohalt leitud ja äravõetud esemed: Vaadeldavaks objektiks on: 1. 0,8…0,9 mm paksuse plahvatuse ja detonAioonikahjustustega raudplekitükid, mis on plahvatuse suhtes välisküljelt olnud osaliselt kaetud musta värvi kattekihiga; 2. Tumepruunist tugevast tekstiilmaterjalist sangaga koti, särgi või pintsaku tükid ning üks samast materjalist torujas moodustis, mis sarnaneb kitsale käisele; 3. Mitmesoonelise valge isolAiooniga juhtmed, mille ühel tükil on eristatav sõlm; 4. valge rüüsi tükid; 5. Elektridetonaatori kork; 6. 4,5 V-se lapikpatarei tsinkkannude plekifragmendid ja ümmargused otsakaaned; 7. 1,5 v „Sirijus EXTRA“ patarei väline ümbristükk; 8. VEpäritolu mehhaanilise tööpingi surunupp; 9. Pika keermeosa ja surunupuga lüliti tükid (krae); 10. mustast plastikust pistikupesa tükid; 11. sinist värvi plastikust tükid; 12. puidutükid mõningad valge kummeeritud ainega; 13. elektromehhaanilise kella tükid; 14. voodilina värvid (valge- roosad ruudud); 15. Erinevad kilekoti tükid (Säästumarket, Konsum; must prügikott); Vaadeldud objektide suhtes rakendatud meetmed: 1. 0,8…0,9 mm paksuse plahvatuse ja detonAioonikahjustustega raudplekitükid, mis on plahvatuse suhtes välisküljelt olnud osaliselt kaetud musta värvi kattekihiga; 2. Tumepruunist tugevast tekstiilmaterjalist sangaga koti, särgi või pintsaku tükid ning üks samast materjalist torujas moodustis, mis sarnaneb kitsale käisele; 3. Mitmesoonelise valge isolAiooniga juhtmed, mille ühel tükil on eristatav sõlm; 4. valge rüüsi tükid; 5. Elektridetonaatori kork; 6. 4,5 V-se lapikpatarei tsinkkannude plekifragmendid ja ümmargused otsakaaned; 7. 1,5 v „Sirijus EXTRA“ patarei väline ümbristükk; 8. VEpäritolu mehhaanilise tööpingi surunupp; 9. Pika keermeosa ja surunupuga lüliti tükid (krae); 10. mustast plastikust pistikupesa tükid; 11. sinist värvi plastikust tükid; 12. puidutükid mõningad valge kummeeritud ainega; 13. elektromehhaanilise kella tükid; 14. voodilina värvid (valge- roosad ruudud); 15. Erinevad kilekoti tükid (Säästumarket, Konsum; must prügikott) - esemed edastati ekspertidele DNA, lõhkeaine, keemilise ja lõhkeseadeldise ekspertiisi läbiviimiseks.

Konstaabel D. Lomp 06.04.05.a. koostatud ettekannet (X kd. tl,. 41), millest nähtub, et 06.04.2005.a. kell 08:18 sai AP 856 läbi juhtimiskeskuse väljakutse aadressile Punane 17, kus oli toimunud plahvatus. Plahvatuse tagajärjel purunesid Punane 17A klaastaara vastuvõtupunkti aknad, Punane 17 asuva Pae Gümnaasiumi akendest on purunenud 1/5, õpilased evakueeriti, keegi neist kannatada ei saanud, likvideeritud ohtlikud purustused. Lisakahjustused: purunenud on

134 Punane 15 korterite 79, 43, 42, 62, 15 ja 39 aknaklaasid ja Punane 19 – 199, 188 aknaklaasid. Kõigile mittekodus olnud korteriomanikele on teatatud kahjustustest telefoni teel. Kannatada sai 1 isik (jalas klaasikillud): Saidmet Rusmetov, kes toimetati Kiirabihaigla intensiivravi osakonda. Sündmuskohal oli vastutavaks politseinikuks V. Põder, päästetöid juhtis M. Sild.

Ekspertiisimäärust (X kd. tl. 70), millest nähtub, et kaitsepolitseiameti assistent uurija õigustes O Rõõm 08.04.2005.a läbi vaadanud kriminaalasja nr 05913000027 materjalid määras kriminaalasjas DNA ekspertiisi, et välja selgitada, kas sündmuskohalt Tallinnas Punane 17A asuva klaastaara vastuvõtupunkti kioski juurest leitud esemetelt on võimalik määrata DNA profiili tuvastamaks lõhkeseadeldise või selle osadega kokku puutunud isikuid. Ekspertideks määrata Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskuse eksperdid. Ekspertide käsutusse anda: 06.04.2005.a sündmuskohalt Tallinnas Punane 17A asuva klaastaara vastuvõtupunkti kioski taguse ala juurest leitud esemed; Ekspertidele esitatud küsimused: 1) Määrata ekspertiisiks esitatud lõhkeseadeldise osadel DNA profiil?

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse kohtuekspert E. Masing 30.06.2005.a. koostatud DNA ekspertiisi ekspertiisiakti nr GE-0924-05/2264 (X kd. tl. 71-73), mille eksperdiarvamusest nähtub, et 1. Patareidelt Super 2000 ja Sirius (pakend nr 1), pruunidest riidetükkidest nr 2 ja nr 3 (pakend nr 3), jopetüki parandusõmbluse niidist (ja selle ümber olnud jopetükist, pakend nr 4), jopetükil olnud trukilt (pakend nr 4), paberitükkidelt nr 1, nr 2 ja nr 3 (millede küljes oli pruun teip, pakend nr 6), suure halli teibi välisküljelt (pakend nr 8), klemmi ümber olnud halli teibi välisküljelt (pakend nr 8), valge juhtme küljes olnud kitsama halli teibi välisküljelt (pakend nr 8), halli ja sinise riide vahelisest õmblusniidist (pakend nr 9) DNA analüüsiks võetud proovidest ning punasevalgeruuduliselt riidelt (pakend nr 11) võetud teisest proovist õnnestus määratleda ainult üksikuid inimese DNA alleele. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta. 2. Metallitöötluspingi pneumaatilise lüliti rullikupoolselt otsalt (pakend nr 2), metallitöötluspingi pneumaatilise lüliti tükkidelt nr 1, nr 2, nr 3 ja nr 4 (pakend nr 2), visiitkaardi nimepoolselt küljelt ja tagaküljelt (pakend nr 7), siniste juhtmete sõlmelt (pakend nr 8), suure halli teibi siseküljelt (pakend nr 8), klemmi ümber olnud halli teibi siseküljelt (pakend nr 8), leukoplaastri välisküljelt (pakend nr 8), valge juhtme küljes olnud kitsama halli teibi siseküljelt (pakend nr 8), rohelisest lõngajupist (pakend nr 9), Solpadeine kasutusjuhendi eestikeelselt ja võõrkeelselt poolelt (pakend nr 10) DNA analüüsiks võetud proovidest ning punase-valgeruuduliselt riidelt (pakend nr 11) võetud esimesest proovist ei õnnestunud inimese DNA alleele määratleda. Tegemist võib olla inimpäritolu DNA sisaldumisega nimetatud proovides allpool tuvastuspiiri. 3. Pruunist riidetükist nr 1 (pakend nr 3), pruuni riidetüki nr 4 küljes olnud sangalt (pakend nr 3), riidetüki nr 4 servalt ja küljeõmbluse juurest (pakend nr 3), kotiriidetükist (pakend nr 5) DNA analüüsiks võetud proovid ning jopetükist (pakend nr 4) võetud esimEproov on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Võrdlusproovide puudumise tõttu ei saa tuvastada kellelt. DNA analüüsil saadud tulemused säilitatakse edasisteks võrdlusteks. 4. Jopetükist (pakend nr 4) DNA analüüsiks võetud teine proov ja kaitsme korpuselt (pakend nr 8) võetud proov on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Samas ei andnud nende proovide analüüsil kõik analüüsitud DNA lookused tulemusi. Nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta.

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskuse kohtuekspertide M Toometi ja ÕLTammsaare poolt ekspertiisiaktis nr AV–259-06 07.aprillist 2006 (X kd tl.85-87) antud eksperdiarvamust, millest nähtub et:

135 Ekspertiisiks esitatud plahvatuse sündmuskohalt XXXvõetud hall juhe (U1) ja M.Ringmaa viibimiskohast võetud hall juhe (V1) on samaliigilised välise ja sisemise isolAioonimaterjali värvuse, struktuuri ja koostise osas ning voolujuhi traatkiudude arvu, värvuse, materjali ja läbimõõtude osas. Ekspertiisiks esitatud plahvatuse sündmuskohalt Punane 23 võetud valge juhe (U2) ja M.Ringmaa viibimiskohast leitud kaks valget juhet (V2.2-R2 ja R3) on samaliigilised isolAioonimaterjali värvuse, struktuuri ja koostise osas ning voolujuhi traatkiudude arvu, värvuse, materjali ja läbimõõtude osas. H. L viibimiskohast võetud valge isolAioonimaterjaliga juhe (V2.1-L1) ja M.Ringmaa viibimiskohast võetud neli juhet (V2.2-R1, R4, R5 ja R6) on erinevad plahvatuse sündmuskohalt Punane 23 võetud juhtmest (U2) isolAioonimaterjali koostise osas ning juhtmed R4-R6 ka juhtsoone materjali koostise ja läbimõõdu osas. Ekspertiisiks esitatud plahvatuse sündmuskohalt Vikerlase 23 võetud roheline juhe (U3) ja M.Ringmaa viibimiskohast leitud roheline juhe (V3) on eriliigilised isolAioonmaterjalide värvuse, struktuuri, materjali koostise osas ja juhtsoonte materjali ja läbimõõdu osas.

Ekspertiisimäärust (X kd. tl. 90), millest nähtub, et kaitsepolitseiameti assistent O.Rõõm 11.04.2005.a läbi vaadanud kriminaalasja nr 05913000027 materjalid määras kriminaalasjas lõhkeaine ekspertiisi, et välja selgitada, kas sündmuskohalt Tallinnas Punane 17A asuva klaastaara vastuvõtupunkti kioski taguselt alalt kokku korjatud ja leitud fragmentidel on lõhkeaine jääke ja millise lõhkeainega on tegemist. Ekspertideks määrata Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskuse Kaitsepolitsei Kriminalistikatalituse eksperdid. Ekspertide käsutusse anda: 06.04.2005.a sündmuskohalt Tallinnas Punane 17A asuva klaastaara vastuvõtupunkti kioski taguse ala juurest kokku korjatud ja leitud esemed; Ekspertidele esitatavad küsimused: 1) Kas ekspertiisiks esitatud esemetel leidub lõhkeaine jääke, kui jah, siis millise? 2) Kas ekspertiisiks esitatud esemetelt leitud lõhkeainet või lõhkeaine komponente on varasemates ekspertiisides esinenud?

Ekspert KKla poolt ekspertiisiaktis nr KP 29-05 18.aprillist 2005 (X kd tl.91) antud eksperdiarvamust, millest nähtub et: 1) Ekspertiisiks esitatud esemetelt leidub ammooniumnitraadi jääke. 2) Ammooniumnitraate sisaldavaid lõhkematerjale on ekspertiisiks esitatud mitmetel kordadel, nii erineva struktuuri kui ka isevalmistatud lõhkematerjali ühe komponendina.

Ekspertiisimäärust (X kd. tl. 95), millest nähtub, et kaitsepolitseiameti assistent O.Rõõm 11.04.2005.a läbi vaadanud kriminaalasja nr 05913000027 materjalid määras kriminaalasjas lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi, et välja selgitada, kas sündmuskohalt Tallinnas Punane 17A asuva klaastaara vastuvõtupunkti kioski taguselt alalt leitud fragmentide näol on tegemist lõhkeseadeldise osadega. Ekspertideks määrata Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskuse Kaitsepolitsei Kriminalistikatalituse eksperdid. Ekspertide käsutusse anda: 06.04.2005.a sündmuskohalt Tallinnas Punane 17A asuva klaastaara vastuvõtupunkti kioski taguse ala juurest leitud esemed; Ekspertidele esitatud küsimused: 1) Missugused ekspertiisiks esitatud objektidest võisid kuuluda plahvatanud objekti juurde? 2) Kas esitatud objektid on klassifitseeritavad lõhkeseadeldise valmistamiseks vajalike osadena? 3) Missugune oli plahvatanud objekti konstruktsioon, sütik ja viitemehhanism?

136 4) Kui plahvatuse tekitas lõhkeaine, siis kui suurt kogust konkreetset lõhkeainet võidi kasutada Tallinnas Punane 17A asuva klaastaara vastuvõtupunkti kioskile plahvatuskahjustuste tekitamiseks? 5) Kas sündmuskohal fikseeritud purustused olid tekitatud vahetult plahvatusjõududest või ka mingitest lisafaktoritest? 6) Kus asetses plahvatuskese? 7) Kas leitud lõhkeseadeldise osad omavad ühiseid tundemärke varasemalt Kaitsepolitseiameti ekspertiisides uuritud objektidega?

Ekspert HPriimetsa poolt ekspertiisiaktis nr KP –30- 05 15.juulist 2005 (X kd. tl. 96-104) antud eksperdiarvamust sh ekspertiisakti lisaks olevaid fototabeleid, millest nähtub et: 1) Plahvatanud objekti juurde kuulusid suure tõenäosusega erinevad plekitükid, pruunist riidest kott, pika kollasest metallist kraega lüliti koos vaakumreleega, kartongmaterjal ja sinise pealispinnaga tundmatu kõvamaterjal, valge isolAiooniga juhtmed ja lapikpatarei. Täpsemalt on fragmente kirjeldatud uurimuses. Fragmente detonaatorist ei leitud. 2) Leiud, mis uurimuse käigus seostati lõhkeseadeldisega ning olid vajalikud selle plahvatamapanekuks, on klassifitseeritavad lõhkeseadeldise valmistamiseks vajalike osadena. 3) Plahvatanud lõhkeseadeldis oli paigutatud maapinnast kõrgemale tõenäoliselt alusele pruuni riidematerjalist pakendisse, laengu läheduses asus suhteliselt ohtralt raudplekki. Raskeid kilde tekitavaid materjale ei kasutatud, küll aga õhukest plekki. Sütik ja selle rakendusmehhanism olid elektrilised, kusjuures kasutati elektromehhaanilist tööstuslikku vaakumreleed. Toiteallikana kasutati vähemalt ühte lapikpatareid. 4) Kasutati brisanttoimelist lõhkeainet, mille kogus trotüülekvivalendis oli 0,9...1,1 kg. 5) Fikseeritud purustused olid tekkinud plahvatuse brisantjõududest ja lööklainest. 6) Plahvatuskese asetses aktis osutatud piirkonnas vastu 12,5 cm paksust betoontara koolimaja poolsel küljel 40...50 sentimeetri kõrgusel maapinnast. 7) Kasutatud lõhkeseadeldis omab osaliselt ühiseid tundemärke Lasnamäe viimase plahvatusega 03.09.2004.a kr.asi 04231503677 ja varasemate juhtumitega, mis on juba loetletud aktis KP 68-04.

Ekspertiisimäärust (X kd. tl. 121), millest nähtub, et kaitsepolitseiameti assistent K.Roots 15.04.2005.a läbi vaadanud kriminaalasja nr 05913000027 materjalid määras kriminaalasjas keemilise ekspertiisi, et välja selgitada sündmuskohalt Tallinnas Punane 17A asuva klaastaara vastuvõtupunkti kioski juurest leitud pruuni värvi riidest eseme tükkidel ja rebenenud voodilina tükkidel olevate ainete päritolu. Ekspertideks määrata Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskuse eksperdid. Ekspertide käsutusse anda: pruuni värvi riidest eseme tükid, rebenenud voodilina tükid; Ekspertidele esitatavad küsimused: 1. Milline aine on ladestunud pruuni värvi riidest eseme ja voodilina tükkidele?

Ekspert EArmolik poolt ekspertiisiaktis nr AM –379-05/2433 21.aprillist 2005 (X kd. tl. 122-123) antud eksperdiarvamust, millest nähtub et ekspertiisi tegemiseks esitatud objektidel plahvatusjärgsetes ladestustes leiti tugevalt ammooniumnitraadi sisaldust, muus osas on uurimise tulemused kirjeldatud uurimuslikus osas.

Ekspertiisimäärust (X kd. tl.125), millest nähtub, et kaitsepolitseiameti assistent O.Rõõm 02.05.2005.a läbi vaadanud kriminaalasja nr 05913000027 määras kriminaalasjas kohtuarstliku ekspertiisi plahvatuses kannatada saanud Saidmet Rusmetovi kehavigastuste raskusastme

137 selgitamiseks. Ekspertideks määrata Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo eksperdid. Ekspertidele esitada küsimused: 1.Kas Saidmet Rusmetovil esineb kehavigastusi, mille vanus vastab väidetava kehavigastuste tekkimise ajale? 2.Milline on kannatanule tekitatud kehavigastuste raskusaste (kehavigastuste iseloom)? 3. Milline on kehavigastuste tekitamise mehhanism?

Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 379 – 03.maist 2005.a (X kd. tl. 126-129) antud eksperdiarvamust, millest nähtub, et: 1.AS Ida-Tallinna Keskhaigla haigusloo nr R5007565 andmetel tuvastati SR´il parema reie põrutus laiaulatusliku nahaaluse hematoomiga ja lahtise haavaga parema reie alumises tagumises osas, samas sedastati reie pehmetes kudedes metallist võõrkeha (suurusega ca 1,5 cm), milline operatiivset eemaldamist ei vajanud. Luulisi vigastusi ei leitud. 2. Sedastatud tervisekahjustus ei olnud elule ohtlik tekitamise momendil ega sellele järgnevalt. 3. Nimetatud tervisekahjustus põhjustas kannatanule mitme nädala vältel tugevat valu, paranemise kestus on pikaajaline, prognostiliselt umbes 2-2,5 kuud. 4. Tervisekahjustus võis olla tekitatud ekspertiisimääruses märgitud ajal 06.04.2005.a ja asjaoludel – lõhkekeha plahvatusel lööklaines ja lõhkekeha killust põhjustatud plahvatustrauma tagajärjel.

Sa NOÜ avaldust seoses varalise kahjuga, koos lisadega (X kd. tl. 131-132), millest nähtub, et Sa NOÜ-le on plahvatuse tagajärjel tekitatud varaline kahju kogusummas 4520 krooni, mis koosneb purunenud aknaklaasi paigaldamise, ukse remondi ja firma kaubabussi remondi maksumusest.

Tallinna Paekaare Gümnaasiumi avaldust seoses varalise kahjuga (X kd. tl. 134), millest nähtub, et Tallinna Paekaare Gümnaasiumile on 06.04.2005.a plahvatuse tagajärjel tekitatud varaline kahju kogusummas 44 188, 15 krooni.

OÜ Venolink avaldust seoses varalise kahjuga (X kd. tl. 136), millest nähtub, et OÜ-le Venolink on 06.04.2005.a plahvatuse tagajärjel tekitatud varaline kahju kogusummas 10 000 krooni.

XI episood 09.09.2005.a Tallinnas, maja tagusel alal toimunud plahvatuse episoodis uuris kohus järgmisi tõendeid:

Tunnistaja OS poolt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 04.09.2007.a. toimunud kohtuistungil antud ütlusi selle kohta, et süüdistatav Märt Ringmaa on talle võõras, kohtule saab rääkida tõtt.

Riigiprokurör M. Kurm poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja OS ütlusi selle kohta, et 09. septembri 2005.a hommikust mäletab ta seda, et ta oli rõdul, tegi suitsu ja rääkis telefonis oma abikaasaga. Tema –OS ’il oli vaba päev ja tal oli plaanis sõita metsa seenele. Kui ta suitsu ära tegi, kustutas ta sigareti tuhatoosi ja katkestas kõne, kuna naine ütles, et helistab tagasi. Ta läks rõdult tuppa, pani enda järel rõduukse kinni, ta jõudis astuda paar sammu, mitte rohkem - 1,5 meetrit, kui väljast kostis plahvatus ja ta korteris, ta selja taga aknaklaasid purunesid ning hakkasid alla kukkuma. Kui juba klaase ees ei olnud, siis kuulis ta, et tänaval lapsed karjusid, kuna lastel oli võimlemistund õues. Ta läksin rõdule ja nägi, et nad karjuvad ja jooksevad kooli poole. Rõdult välja vaadates, ta elab 2 korrusel, nägi, et ta korterist vasakult poolt tõusis pilv, selline nagu peale plahvatust. Kuna ta tol ajal töötasin tuletõrje- ja päästeametis, siis võttis ta telefoni ja jooksin välja, et vaadata, milles asi on ja kohe valis päästeameti numbri 112, kui toru võeti, ta esitles ennast neile ja ütles, mida ta konkreetselt nägi. Ta kutsusin välja tuletõrje, kiirabi

138 ja nende mehed, kes töötavad pommirühmas, sapööre. Parajasti, kui ta helistas, tuli ta juurde KÜ esimees ja nad koos hakkasid inimesi sealt sündmuskohalt laiali ajama, kuna ei olnud teada, mis seal on ja, mida seal ei ole. Samal ajal nad nägid, tema konkreetselt nägi, et maas oli hukkunu, see V , kes töötas santehnikuna nende korteriühistus või vähemalt kõik see, mis viimasest alles oli jäänud. Ta ootas ära, kuni jõudsid tuletõrjekomando ja staabiauto ja rääkis operatiivkorrapidajale, mida ta nägi ja tegi nii, et inimesi nad sinna rohkem ei lubanud. Siis pidi ta sealt territooriumilt lahkuma, kuna tal oli vaba päev, ta oli kui tavakodanik.

Riigiprokuröri poolt esitatud küsimusele, kas ta oskab täpsemalt kirjeldada, kus asus surnukeha, selgitas tunnistaja OS , et plahvatuslaine oli surnukeha vedanud mööda maad piirdeaia alla, mis on nende maja ja kooli vahel, selline tugevamast metallist võrkaed, lainega lohistas sinna aia juurde. Surnukehal polnud käsi küljes, midagi oli ka jalaga, ühesõnaga, peaga oli ka midagi kahtlast, kas oli pea küljes. Tundsid nad viimase ära pükste järgi, kuna viimane kandis pidevalt neid musta värvi teksapükse, seetõttu said nad KÜ esimehega aru, et on sama isik, kuna samal hommikul ühistu esimees nägi viimast ja pükste järgi tundsid nad ta ära. Koht, kus plahvatus oli toimunud, oli kahjustatud – kahjustatud oli maja paneel tänava ja keldriruumi vahel, seal oli auk umbes poolemeetrilaiune, esimese ja teise rõdu vahel, kui ta ei eksi, oli üks plaat kukkunud ja teisel oli samasugune auk umbes poolemeetrise diameetriga ja maapinnast u 20-30 cm kõrgusel, augud olid praktiliselt ühes kohas. Ilmselt sellest plahvatuse lainest oli tugi esimese ja teise rõdu vahel kokku kukkunud.

Kaitsja U. Simon esmasel küsitlusel esitatud küsimustele, andis tunnistaja OS ütlusi selle kohta, et see plahvatuse koht oli seal kus on tema rõdu, kust ta võis seda näha. Kui ta seisab näoga maja poole ja oma rõdu kohal, siis see koht jääb paremale poole. Tuleb välja, et kõrvaltrepikoda, puutusid kokku nende trepikoja ja kõrvaltrepikoja kolmetoaliste korterite rõdud, neil on üks ühine sein. Järelikult kolmanda ja neljanda trepikoja vahel. Trepikojad algavad vasakult, neljas trepikoda, seal on korter 113.

Süüdistatav Märt Ringmaa kohtuliku uurimise käigus tunnistaja OS ’ile küsimusi esitada ei soovinud.

Sündmuskoha vaatlusprotokolli koos lisatud fototabelitega (XI kd. tl. 3-31), millest nähtub, et 09.09.2005 kell 10.00 – 13.00 teostas Kaitsepolitseiameti assistent O.Rõõm sündmuskoha vaatlust Tallinnas, maja taga, kus maja III ja IV trepikoja vahel asuvate rõdude all oli toimunud plahvatus. Uurimistoimingus osales ekspert HPriimets. Kasutati tehnikavahendeid: videokaamera „Sony Handycam“ ja fotoaparaat „Nikon coolpix digital camera“. Vaatlusega tuvastati: Sündmuskoht asub Tallinnas, maja tagumisel alal. XXXpaneelmajast põhja suunas vaadatuna asub paneelmaja Pae tn 58. Pae tn 56-st ida suunas vaadatuna asub Paekaare Gümnaasium ning lõuna suunas paneelmaja Punane tn 15. XXXhoone tagusel alal asetseb haljasala, millele on istutatud rida tammepuid. Tammepuude taga asub Paekaare Gümnaasiumi staadion, mis on tammedest eraldatud traataiaga. Plahvatuse epitsenter asub 67, 3 meetri kaugusel hoone põhjapoolsest nurgast vaadatuna. Lõhkekeha oli paigutatud III ja IV trepikoja vahelisele alale, kus maja tagumisel poolel on rõdude paiknemise koht. Järjestikku on 4 rõdu ning lõhkekeha paiknes Pae tänava poolt neljanda rõdude vooru kolmanda rõdu all paremal pool nurgas. Maja tagusel alal u. 10 meetri kaugusel majast vaadatuna asetsevad aia ääres puud ja põõsad ning nende taga Paekaare Gümnaasiumi 2005 augustis paigutatud võrkaed. Peale võrkaeda asetseb gümnaasiumi territoorium ja algab ka asfalteeritud ala. maja näol on tegemist on 9 kordse paneelmajaga, millel on 6 sissekäiku. Plahvatuse vahetus läheduses olnud rõdude vineerkatted ja klaasid on purunenud. Üldse on majal plahvatuse tagajärjel purunenud seitsekümmend akent ning 1 korruse rõdu kaks toepaneeli. Plahvatuse epitsentri läheduses olnud rõdude kandepaneelidest

139 Punase tänava poolne on viltu vajunud ja ei toesta enam maja rõdusid. Pae tänava poolsel rõdutoel on auk sees, samuti on tekkinud auk maja rõdualusel asetseval seinal, kust on näha veetorude- või soojussõlm. Plahvatuskohal Punase tn poolt I ja II rõdu juures asetseb sirelipõõsas, mis varjab vaadet sündmuskohalt pae tänava suunas. Traataia põhja poolt lugedes 19 (s.o 45 meetri kaugusel esimesest postist) posti juures asub inimkeha, kelle pea on purustatud, asetseb kõhuli asendis, jäsemetest alles parem käsi. Inimkeha kaugus plahvatuse epitsentrist jääb 36 kraadise nurga all 16, 47 m kaugusele. Inimkehast poole meetri kaugusel lõunasuunas asub vasak jalalaba. Inimkehast idas 10, 25 m kaugusel asub parem jalalaba. Inimese käelaba tükk koos kolme sõrme käelaba küljes oleva ühe lüliga lebas jalakäijate rajal maja ja kooliaia vahelisel alal. Inimkeha peatükk asub 3 meetrit laibast põhja pool kooliaia ääres. Ülejäänud kehadetailid on pisemad ja üle sündmuskoha hajusalt laiali. Sündmuskohalt võeti eksperdi poolt kaasa erinevaid detaile, millistel võib olla tähtsust plahvatuse tekitamise asjaolude selgitamisel. Sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde on lisatud fotod koos plahvatuskoha jooniste ning mõõtmetega. Sündmuskohalt kaasavõetud detailid on fotografeeritud ja vastavalt sellele saanud oma numbri. Asitõendid on fotografeeritud ning pakitud edasisteks uuringuteks ja vajalike ekspertiiside teostamiseks.

Koopiat demineerimiskeskuse väljasõiduaruandest nr 414 koos lisatud koopiatega plahvatusjärgse töö aruannetest (XI kd. tl. 32-37), millest nähtub, et Häirekeskusest on 09.09.2005.a kella 09.33 ajal saadud teade, et aadressil Pae Gümnaasiumi juures on toimunud plahvatus. Sündmuskohale on 09.09.2005.a kella 09.33 ajal välja sõitnud meeskond koosseisus Riisma, Ojala, Kurvits, Hammer Sõnum, Hanga, Tamm, Taalmann, Pugonen + Lääne-Eesti PG. Sündmuskohale jõuti 09.09.2005.a kella 09.50 ajal, väljakutse tegelikuks põhjuseks oli plahvatus, hukkunuid 1, vigastatuid 4. Väljakutse lõpu kuupäev 10.09.2005.a kell 16.30. Abijõuna sündmuskohal päästeteenistus, politsei, kiirabi, KAPO. Erivahendina kasutatud expray´d, reageeris I ja II, proov võeti surnu jalAilt. Sündmuse, leiu ja asjaolude täpne kirjeldus: Teatati, et on toimunud plahvatus Pae Gümnaasiumi juures. Sündmuskohal selgus, et plahvatuskohal on surnu ja vigastatuid on kokku 4, kellest üks on viidud haiglasse. Perimeeter oli piiratud, kuid ebapiisavalt, lasti piiramisala suurendada ja paluti ametkondadel säilitada sündmuskoht võimalikult puutumatuna. Kuna alla kukkuvate katkiste aknaklaaside tõttu oli plahvatuse epitsentrisse liikumine eluohtlik, siis lasti päästjatel rippuvad klaasid alla ajada. Samuti evakueeriti IV trepikoja elanikud. Koos KAPO-ga alustati plahvatuskoha uuringuid. Kell 20.50: Uuringuid jätkatakse 10.09.05.a.

Asitõendite vaatlusprotokolli koos fototabelitega 12.septembrist 2005.a (XI kd tl. 38-45), millest nähtub, et Kaitsepolitseiameti assistent O.Rõõm on vaadelnud 09.09.2005 Tallinnas, maja tagusel alal toimunud plahvatuse sündmuskohalt leitud ja äravõetud esemeid. Tehnikavahenditest on kasutatud digitaalset fotoaparaati Sony Cyber-shot. Vaatluse käik: 09.09.2005 Tallinnas, maja tagusel alal toimunud plahvatuse sündmuskohalt leitud ja äravõetud esemed: Vaadeldavaks objektiks on: 1. Erineva suurusega plekitükid; 2. võimaliku vooluallika plekitükid ja grafiitpulgad; 3. Tumblerlüliti fragmendid (mutter, kruvi ja pealisplaat); 4. Ämbri sanga osa; 5. Magneetilise raudmetalli tükid, milliseid leiti ka hukkunu kehast; 6. Valkja isolAiooniga juhtmed 7 vasksoone ja ühesoonelise roheliseks oksüdeerunud jooteühendustega; Vaadeldud objektide suhtes rakendatud meetmed: 1. Erineva suurusega plekitükid;

140 2. võimaliku vooluallika plekitükid ja grafiitpulgad; 3. Tumblerlüliti fragmendid (mutter, kruvi ja pealisplaat); 4. Ämbri sanga osa; 5. Magneetilise raudmetalli tükid, milliseid leiti ka hukkunu kehast; 6. Valkja isolAiooniga juhtmed 7 vasksoone ja ühesoonelise roheliseks oksüdeerunud jooteühendustega; - esemed edastati ekspertidele DNA, lõhkeaine, plahvatuse, elektronmikroskoopia ja lõhkeseadeldise ekspertiisi läbiviimiseks.

Ekspertiisimäärust (XI kd. tl. 114), millest nähtub, et kaitsepolitseiameti assistent O.Rõõm 12.09.2005.a läbi vaadanud kriminaalasja nr 05913000060 materjalid määras kriminaalasjas lõhkeaine ekspertiisi, et välja selgitada, kas sündmuskohalt Tallinnas maja taguselt alalt leitud fragmentidelt leidub lõhkeaine jääke ja millise lõhkeainega on tegemist. Ekspertideks määrata Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskuse Kaitsepolitsei Kriminalistikatalituse eksperdid. Ekspertide käsutusse anda: 09.09.2005.a sündmuskohalt Tallinnas maja tagusel alal leitud esemed; Ekspertidele esitatavad küsimused: 1. Kas ekspertiisiks esitatud esemetel leidub lõhkeaine jääke, kui jah, siis millise? 2. Kui ekspertiisiks esitatud esemetel leidub lõhkeaine jääke, siis kust antud lõhkeaine võib pärineda? 3. Kas ekspertiisiks esitatud esemetelt leitud lõhkeainet või lõhkeaine komponente on varasemates ekspertiisides esinenud?

Ekspert KKla poolt ekspertiisiaktis nr KP 58-05 10.oktoobrist 2005 (XI kd tl.115) antud eksperdiarvamust, millest nähtub et: 1. Ekspertiisiks esitatud esemetelt leidub RDX ja TNT jääke. 2. Ekspertiisiks esitatud esemetelt leitud lõhkeaine jääke, kuid lõhkeaine päritolu ei ole võimalik määratleda. 3. Ekspertiisiks esitatud esemetelt leitud lõhkeaine komponente on varasemates ekspertiisides esinenud mitmetel erinevatel kordadel.

Ekspertiisimäärust (XI kd. tl.119-120), millest nähtub, et kaitsepolitseiameti assistent O.Rõõm 12.09.2005.a läbi vaadanud kriminaalasja nr 05913000060 määras kriminaalasjas surnukeha kriminalistikaline ja sündmuskohaga seotud ekspertiisi et tuvastada vahetus plahvatuse piirkonnas viibinud mehe esialgne surma põhjus, paiskumistee peale plahvatust ning hukkunu keha ja jäsemete asend plahvatuse hetkel. Ekspertideks määrata Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskuse Kaitsepolitsei Kriminalistikatalituse eksperdid. Ekspertidele esitada küsimused: 1. Mis oli vahetus plahvatuse piirkonnas viibinud mehe esialgselt määratud surma põhjus? Kas see oli silmapilkne ning kas keha võis peale leitud asukohast leidmist liikuda? 2. Missugune oli plahvatuse juures asetsenud inimese paiskumistee peale plahvatust, kuidas see sattus võrkaia alla? 3. Milliseid jälgi leidub hukkunust maja konstruktsioonielementidel, murul, staadioni asfaltpindadel, hekil ja piirdeaial? 4. Missuguseid ja kus piirkonnas leidub surnukehas võõrkehi? 5. Kas võõrkehade puhul on tegemist lõhkeseadeldise osadega?

Plahvatuses hukkunuga seotud asjaolude ekspertiisi aktis nr KP 66-05 – 27.oktoobrist 2004.a (XI kd. tl. 121-126) antud eksperdiarvamust, millest nähtub, et:

141 1. Hukkunu surma põhjustasid plahvatuskahjustused, mitmete kehapiirkondade hulgivigastused. Surm oli silmapilkne, kehatüvi ei saanud peale leitud asukohast leidmist iseseisvalt liikuda. 2. Keha paiskus majaseina ristsuunas 54° kraadise nurga all plahvatuskeskmest peaaegu sirgjooneliselt maapinna kohal kuni leiukohani. Liikumise peatas 16,5 m kaugusel asetsenud, aktis kirjeldatud võrkaia allosa. 3. Plahvatusjõud mõjusid majaseinte ja rõdu all moodustunud ruumi tõttu horisontaalsuunaliselt, mistõttu sellest välja paiskunud inimkeha konstruktsioonielementidele jälgi ei jätnud. Murul ja asfaltpindadel leidub hulgaliselt vere, kudede ja kehaosade tükke, milledest suuremad on kujutatud lisatud skeemil. Laiba liikumissuunal heki ja puude okstel jälgi, võrreldes ümbruskonnas üldiselt leiduvate verejälgedega, märgatavalt rohkem ei leidunud. Viimane asjaolu on tõenäoliselt seletatav keha ees liikunud lööklainega, mis kehatüve liikumistee ees paiknenud taimi painutas. Piirdeaeda on kirjeldatud uurimuses. 4. hukkunu keha ja jäsemete asendid plahvatuse hetkel on esitatud akti lk. 3 paikneval joonisel. 5. Surnukeha prepareerimisel leiti võõrkehi peast, käe- ja jalaköntidelt. Hilisemalt maksast ja kopsust. Kõik uurimuses täpsemalt kirjeldatud võõrkehad olid metallilised ning magnetilised välja arvatud liistakud A ja G. 6. Prepareeritud kuulusid tõenäoliselt isikule kuulunud või plahvatanud objekti juurde. Täpsemalt on fragmentide päritolu tõenäoliselt võimalik kindlaks teha pärast plahvatanud lõhkeseadeldise tehnilist ekspertiisi.

Ekspertiisimäärust (XI kd. tl. 127), millest nähtub, et kaitsepolitseiameti assistent O.Rõõm 12.09.2005.a läbi vaadanud kriminaalasja nr 05913000060 materjalid määras kriminaalasjas lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi, et välja selgitada, kas sündmuskohalt Tallinnas maja tagusel alalt leitud fragmentide näol on tegemist lõhkeseadeldise osadega. Ekspertideks määrata Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskuse Kaitsepolitsei Kriminalistikatalituse eksperdid. Ekspertide käsutusse anda: 09.09.2005.a sündmuskohalt Tallinnas maja taguselt alalt leitud esemed; Ekspertidele esitatud küsimused: 1. Missugused ekspertiisiks esitatud objektidest võisid kuuluda plahvatanud objekti juurde? 2. Kas esitatud objektid on klassifitseeritavad lõhkeseadeldise valmistamiseks vajalike osadena? 3. Missugune oli plahvatanud objekti konstruktsioon, sütik ja viitemehhanism? 4. Kui plahvatuse tekitas lõhkeaine, siis kui suur võis olla selle kogus trotüülekvivalendis? 5. Kas sündmuskohal fikseeritud purustused olid tekitatud vahetult plahvatusjõududest või ka mingitest lisafaktoritest? 6. Kus asetses plahvatuskese? 7. Kas leitud lõhkeseadeldise osad omavad ühiseid tundemärke varasemalt Kaitsepolitseiameti ekspertiisides uuritud objektidega?

Ekspert HPriimetsa poolt ekspertiisiaktis nr KP 91-05 10.detsembrist 2005 (XI kd. tl. 128-132) antud eksperdiarvamust, millest nähtub et: 1. Plahvatanud objekti juurde kuulusid suure tõenäosusega aktis tähiste 6…11 kirjeldatud ja samade numbrite all fotodel kujutatud objektid. 2. Lõhkeseadeldise valmistamiseks vajalikeks osadeks olid leidude alusel korpusena käsutatud plekkämber, juhtmed, tumbler, lisaviite seade ja toiteelemendid.

142 3. Lõhkeseadeldis koosnes laengust ja elektrilisest sütikust, mis rakendus suure tõenäosusega plahvatuses hukkunud isiku tegevuse tagajärjel sulgunud vooluringist. Tõenäoliselt kuulus lõhkeseadeldise juurde ka selle rõdu alla asetanud kurjategijat turvanud lihtne viitelülitus, mille täpset konstruktsiooni väheste tükkide alusel ei õnnestunud kindlaks teha. 4. Tõenäoliselt tekitas plahvatuse madala brisantsusega lõhkeaine trotüülekvivalendis 3 +/- 1 kg. 5. Plahvatuskese asetses kuni 0,35m kõrgusel maapinnast esimese korruse rõdu all betoonplokkidest moodustunud nurgas. Epitsenter asetses ehitusblokkide ristumiskoha ligidal skeemil 5 oranži joonega tähistatud piirkonnas. 6. Ühised ja eristuvad üldtundemärgid võrreldes varasemalt Kaitsepolitseiameti ekspertiisides uuritud plahvatusjuhtumitega on esitatud uurimuse lõpuosas.

Ekspertiisimäärust (XI kd. tl. 133), millest nähtub, et kaitsepolitseiameti assistent O.Rõõm 12.09.2005.a läbi vaadanud kriminaalasja nr 05913000060 materjalid määras kriminaalasjas lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi, et tuvastada sündmuskohalt Tallinnas maja taguselt alalt leitud plekitükkide põhimaterjal ja kus uuritavat plekkmaterjali kasutataks. Ekspertideks määrata Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskuse eksperdid. Ekspertide käsutusse anda: 09.09.2005.a sündmuskohalt Tallinnas maja taguselt alalt leitud plekitükid ja 1 võrdlusämber; Ekspertidele esitatud küsimused: 1. Millisest metallist on esitatud plekitükkide koostis ning kas see sarnaneb võrdlusmaterjaliks esitatud ämbri materjaliga? 2. Kas ekspertiisiks esitatud plekitükkidel esineb pinnakatet, kui jah, siis millist? 3. Missugune oli plahvatanud objekti konstruktsioon, sütik ja viitemehhanism? 4. Kas materjalil või selle pinnal esineb tundemärke veel mingist ainest?

Aineekspertiisi aktis nr AR-1019-05/6096 – 19.septembrist 2005.a (XI kd. tl. 134-137) antud eksperdiarvamust, millest nähtub, et: 1,2. Ekspertiisiks esitatud plekitükid on tsingitud terasplekist, mis on uurimuslikus osas toodud tunnuste põhjal samaliigiline võrdlusmaterjaliks esitatud ämbri materjaliga, välja arvatud sanga kinnitusaasa detail, mille pleki paksus on võrdlusämbril ja uuritaval plekitükil erinev. 3. Ekspertiisiks esitatud plekitükkidel ei täheldatud muu aine e. antud juhul jootetina ladestust.

Ekspertiisimäärust (XI kd. tl.158), millest nähtub, et kaitsepolitseiameti assistent uurija õigustes O.Rõõm 12.09.2005.a läbi vaadanud kriminaalasja nr 05913000060 määras kriminaalasjas kohtuarstliku ekspertiisi V Š e surma põhjuste selgitamiseks. Ekspertideks määrata Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo eksperdid. Ekspertidele esitada küsimused: 1. Mis oli kannatA surma põhjus? 2. Kas V Š el esines kehavigastusi, mille vanus vastab plahvatuse tekkimise ajale? 3. Milline oli kannatanutele tekitatud kehavigastuste raskusaste (kehavigastuste iseloom)? 4. Milline oli kehavigastuste tekitamise mehhanism?

Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 737 – 13.septembrist 2005.a (XI kd. tl. 159-164) antud eksperdiarvamust, millest nähtub, et ekspert eelandmete, lahanguleiu ja täiendavate uuringute põhjal arvab: 1. V Š e surma põhjustasid kehatüve, pea ja jäsemete hulgivigastused. 2. Vigastused võivad olla tekitatud ühemomentselt eelandmetes näidatud ajal ja asjaoludel plahvatuse käigus. Kõikide tekitatud vigastuste vanus võib vastata plahvatuse tekkimise ajale. 3. Kannatanule tekitatud kehavigastused kuuluvad eluohtlike terviserikete liiki.

143 4. Surm võib olla saabunud eelandmetes näidatud ajal 09.09.2005. 5. Kohtukeemilisel uuringul nr 1101 laiba verest etanooli ei leitud.

Ekspertiisimäärust (XI kd. tl.165), millest nähtub, et kaitsepolitseiameti assistent uurija õigustes O.Rõõm 05.10.2005.a läbi vaadanud kriminaalasja nr 05913000060 määras kriminaalasjas kohtuarstliku ekspertiisi plahvatuse tagajärjel kannatada saanud Pjotr Stelmazoki kehavigastuste raskusastme määramiseks. Ekspertideks määrata Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo eksperdid. Ekspertidele esitada küsimused: 1. Kas Pjotr Stelmazokil esineb kehavigastusi, mille vanus vastab väidetava kehavigastuste tekitamise ajale? 2. Milline on kannatanule tekitatud kehavigastuste raskusaste (kehavigastuste iseloom)? 3. Milline oli kehavigastuste tekitamise mehhanism?

Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 739 – 11.oktoobrist 2004.a (XI kd. tl. 166-168) antud eksperdiarvamust, millest nähtub, et ekspertiisiks esitatud ravidokumentide ja kohtuarstliku läbivaatuse alusel olid P.Stelmašukil tuvastatud kaks rebimishaava vasakul nimme piirkonnas. Tuvastatud tervisekahjustused võisid olla tekitatud 09.09.2005.a plahvatusega kaasnevatest teistest traumeerivatest esemetest (puutükid, klaasikillud jne.). Nimetatud tervisekahjustused ei põhjustanud ohtu elule, nendest tervenemine on lühiajaline, mille kestvus alla 4 nädala.

Korteriühistu avaldust seoses varalise kahjuga (XI kd. tl. 170), millest nähtub, et KÜ-le oli 09.09.2005.a toimunud lõhkeseadeldise plahvatusega tekitatud varaline kahju kogusummas 197 590, 85 krooni.

Tallinna Paekaare Gümnaasiumi avaldust seoses varalise kahjuga (XI kd. tl. 172), millest nähtub, et Tallinna Paekaare Gümnaasiumile on 09.09.2005.a plahvatuse tagajärjel tekitatud varaline kahju kogusummas 8000 krooni.

Koopiat Tallinna Linnavalitsuse 20.märtsi 2006.a vastusest järelepärimisele koos lisadega (XI kd. tl. 173-177), millest nähtub, et Tallinna linnale on seoses plahvatustega Tallinnas, Pae ja Punase tänava piirkonnas tekitatud materiaalne kahju kukku 3 291 818, 41 krooni. Lõhkeseadeldiste plahvatuse tulemusena tekitatud kahjustuste likvideerimisel on Lasnamäe Linnakosa Valitsuse poolt hüvitatud kokku 2 314 448, 41 krooni, millest 1 948 798 krooni moodustab 11.mail 2003 XXXkorteris 30 toimunud lõhkeseadeldise plahvatusega tekitatud kahjustuste likvideerimisel kantud kulutused. 88 062 krooni moodustab 17.mail 2004 XXXkorteris 18 toimunud lõhkeseadeldise plahvatusega tekitatud kahjustuste likvideerimisel kantud kulutused. 277 588, 41 krooni moodustab 9.septembril 2005 XXXelamu tagaküljel korteri 112 lodža all toimunud lõhkeseadeldise plahvatusega tekitatud kahjustuste likvideerimisel kantud kulutused. Lisaks eeltoodule on Tallinna linn Tallinna Haridusameti kaudu kandnud kulutusi 6.aprillil 2005.a Punane tn 17a juures ja 9.septembril 2005.a XXXjuures toimunud lõhkeseadeliste plahvatuste tagajärjel Tallinna Paekaar Gümnaasiumile tekitatud kahjustuste likvideerimisel 977 370 krooni ulatuses.

Kaitsja Urmas Simoni taotletud, riigiprokuröri nõusolekul kohtu poolt avaldatud tõendeid:

Tunnistaja T N poolt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 15.06.2007.a. toimunud kohtuistungil antud ütlusi selle kohta, et süüdistatav talle isiklikult tuttav ei ole, võib-olla on ta temaga kokkupuutunud, sest tal on palju rajoone, kohtule saab rääkida tõtt.

144 Kaitsja U. Simon esmasel küsitlusel esitatud küsimustele, andis tunnistaja T N ütlusi selle kohta, et võib-olla mäletab ta 09.09.2005.a., mingid pisiasjad meeles ei ole, aga põhielemente mäletab, selgitades, et tol momendil töötas ta majas koristajana, nagu alati koristas ta trepikodasid. Hommikul, kui ta koristas ära kuuenda trepikoja, siis tuli üks naine ja ta küsis viimase käest kella, kuna sel päeval pidi ta koristama KÜ esimehe kabinetti, viimane ütles, et kell on 8.45 ja sellepärast sai ta aru, et esimees ei ole veel tulnud ja ta läks maja taha, sest ta pidi seal koristama, maast üles korjama prahti. Sel ajal ei olnud piirdeaeda ja seal oli nagu Broadway ja inimesed läksid sel kellajal mööda seda rada klaastaarasse. Ta rääkis mingi naisterahvaga 6 trepikoja juures, seal rippusid nöörid, vanem naine tahtis sealt alt läbi minna, siis ta ütles viimasele, et mingu ümber puu ja sellepärast läks tema ka ümber puu, sest, et nöörid olid ees. Tema – T N läks sinna, kus on 6 ja 5 trepikoja rõdud ja seal maja taga lodža all olid nööriblokk ja kaks mingist plekist eset, teekannu moodi.

Tunnistaja T N selgitas kaitsjale, et see lodža asus selliselt, et see oli äärest rohkem 5 trepikoja juures, need on 2 toalised korterid ja seal lodža ääres, ta võib eksida, aga olid just nende all, miks ta sellest räägib, sest et, kui politsei viis ta sinna ja, kui ta näitas talle neid esemeid, tundusid need talle, eriti nööriblokk, väiksena.

Nöörikera, tundus talle väiksena, aga mõne päeva pärast, kui lähedale läks, sai ta aru, et see on seesama nöörikera ja keegi ei ole sealt midagi ära lõiganud ja sellepärast sai ta aru, et ta kellegagi seal seistes rääkis, et kõik need plekitükid jäid alles.

Kaitsja esitatud küsimusele, kus ta rääkis, selgitas tunnistaja T N , et loomulikult toimus kõik maja taga. Tema ise seisis seal lodža juures ja rääkis kellega, kes mööda kõnniteed läks. Kellaaja kohta selgitas tunnistaja, et kolmveerand 9 hakkas ta maja taha minema, ta läks natuke eemale ei olnud veel maja juures vaid teeraja peal, selle plahvatuse kohal kuni sinna kohani, kus pärast oli plahvatus ja ta rääkis jällegi mingi vanema naisterahvaga, rääkides viimasega vaatas ta nende 4 ja 5 trepikoja lodžade poole, kus päras toimus plahvatus, mitte kaugel teerajast oli kollakas kott. Ta rääkis naisega ja ise vaatas lodžade alla ja nägi seal kotti, ise mõtles, et miks see kott seal seisab. Asi oli selles, et see oli hästi pakitud ja omakorda seisab veel kilekotis ja oli tunda, et seal oli neljakandiline karp sees ja küllaltki kõrge, ütleks, et sinna võiksid saapad mahtuda sisse ja see karp seisis tema ja naabri teise koristaja töömaa piiri peal, ta tundis, et peab selle ära koristama ja sisemiselt teadis, et ei saa seda teha, lihtsalt seisis ja vaatas. Lõpuks läks ta minema ja ei võtnud seda kaasa, ta läks esimehe juurde, pesi põrandat, siis läks poodi, mis asub punase maja lähedal, siis läks koju. Ta tahtis hakata hommikut sööma ja, siis toimus plahvatus.

Kohtule selgitas tunnistaja T N , et tema elab korteris 126, 4 trepikoda, samas, kus pomm all oli

Tunnistaja selgitas kaitsjale, et ta vaatas hästi tähelepanelikult, see pakk oli professionaalselt kokku pandud, ei saanud öelda et keegi viskas lihtsal prügi välja või prahti.

Toimunud kohtuliku uurimise käigus näitas tunnistaja T N kohtu ettepanekul sündmuskoha maketil oma teekonda maja juures, selgitades veel, et 6 trepikoja juures küsis ta naisterahva käest kella, siis läks maja taha, siis läks ta kooli aia juurest ümber puu, rääkis inimesega, 4 ja 5 trepikoja all oli see pakett, märkides maketil koha, punase knopkaga, kus nägi kandilist pakki.

Kohus avaldas XI tl 9 pildi ja tunnistaja T N joonistas tahvlile skeemi selgitades menetlusosalistele, et see pakk ei olnud päris rõdu all sügavuses ja mitte päris väljaspool vaid tema rajooni viimase lodža all ning see viirutatud osa näitab majaseina seal üleval.

145 Tunnistaja T N kinnitas kaitsja U. Simonile, et tema koristab kindlasti maja tagant igapäev, kuna sealt käib väga palju inimesi käib läbi ja seal on väga must.

Kaitsja esitatud küsimusele, kas ta plahvatuse päeval nägi seda pakki seal esimest korda, vastas tunnistaja T N , et üks politsei vestles temaga ja rääkis koguaeg, et midagi on tema jutust puudu ja pikka aega ta ka mõtles ja tal tekkis tunne, et päev enne seda nägi ta ka seda kotti, kuid ta ei ole selles kindel.

Riigiprokurör M. Kurm poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja T N ütlusi selle kohta, et koti sees olevat pakki nägi ta selliselt, et ta seisis teerajal, ta ei tea palju sealt majani võib olla, umbes 5-10 meetrit see, ei ole kunagi mõõtnud seda vahemaad, kuid ta ei ole isegi jalga võimeline liigutama, et sinna minna.

Kohtule selgitas tunnistaja T N , et kui plahvatus toimus, siis ta oli kodus ja läks välja ka. Märkides, et esimesena vaatas ta aknast välja ja nägi, kui ilusalt aknaklaasid kosena alla kukkusid, siis arvas, et järsku plahvatas majas gaas ja ta jooksis esimehe juurde, viimane ütles, et teab juba ja kutsus päästeameti, siis jooksid nad kõik maja taha, kuid ei näinud surnud Viktorit. Tema – T N viibis mingi aeg maja taga ja talle tuli meelde, et just tema trepikojas, mille juures plahvatus toimus, elavad vanemad ja haiged inimesed ja ta läks nendele ukse taha kella andma.

Tunnistaja T N täpsustas kohtule, et kui ta rääkis sellest pakist, siis ta alguses ütles vist, et see asus lodža all 4 ja 5 trepikoja vahel, kuid selle plahvatuse kohaks oli 3 ja 4 trepikoja vahe. Kõik millest eelnev juttu oli toimunud 3 ja 4 trepikoja vahel, mitte 4 ja 5.

Kaitsepolitseiameti Tallinna osakonna assistent H. Mihkelson 13. septembril 2005.a. kriminaalasjas nr. 05913000060 koostatud ettekannet (XI kd. tl. 89), millest nähtub, et 09.09.2005.a. vestlesid assistent K Roots ja assistent H Mihkelson Paekaare Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja MN’ga. Õpetaja ütlused: EsimEtund oli kehaline kasvatus. See algas kell 8:00, aga õpetaja oli lastega väljas juba 7:55. Alguses jooksid lapsed staadioni ümber ringe, seejärel hakati rahvastepalli mängima. Õpetaja plahvatanud maja poole ei vaadanud, kuna oli kohtunik ja pidi koguaeg palli jälgima. Samas oli ta koguaeg näoga maja poole. Peale plahvatust meenub talle, justkui oli maja juures näinud suitsu sees tumedates riietes mehe kuju. Liikumist enne plahvatust võis näha keegi lastest, sest osad olid mängust välja langenud ja vaatasid kõrvalt.

Kaitsepolitseiameti assistent uurija õigustes O. Rõõm 12.09.2005.a. koostatud ekspertiisimäärust (XI kd. tl. 107), millisest nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval s.o 12.09.2005.a. kriminaalasja nr. 05913000060 menetledes selgus, et seoses sellega, et on vaja tuvastada, kas sündmuskohalt Tallinnas maja taguselt alalt leitud esemetelt on võimalik määrata DNA profiili tuvastamaks lõhkeseadeldise või selle osadega kokku puutunud isikuid, uurija juhindudes KrMS § -dest 95 lg 3, 105 lg 1 ja 106 määras: 1. Korraldada kriminaalasjas DNA ekspertiis; 2. Ekspertiisimääruse täitmine teha ülesandeks: Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ekspertidele; 3. Anda eksperdi käsutusse ekspertiisi teostamiseks: 09.09.2005.a. sündmuskohalt, Tallinnas maja tagusel alal leitud esemed; 4. Eksperdile esitatavad küsimused: Määrata ekspertiisiks esitatud lõhkeseadeldise osadel DNA profiil.

Kaitsepolitseiameti juhtivassistent uurija õigustes E. Juksar 23.09.2005.a. koostatud ekspertiisimäärust (XI kd. tl. 108-109), millisest nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval s.o 23.09.2005.a. kriminaalasja nr. 05913000060 menetledes selgus, et kriminaalasjas on vaja tuvastada, kas sündmuskohalt Tallinnas vaatluselt leitud esemetelt on võimalik määrata DNA profiili tuvastamaks lõhkeseadeldise või selle osadega kokku puutunud isikuid. Eeltoodut

146 arvestades ja juhindudes KrMS § -dest 95 lg 3, 105 lg 1 ja 106 uurija määras: 1. Korraldada kriminaalasjas DNA ekspertiis; 2. Ekspertiisimääruse täitmine teha ülesandeks: Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ekspertidele; 3. Anda eksperdi käsutusse ekspertiisi teostamiseks: 3.1. Sündmuskohalt, Tallinnas plahvatuse toimumise paigast ära võetud riidematerjalide osad, pakendatud ümbrikusse nr. 1; 3.2. Naharibale sarnane piklik riba, pakendatud ümbrikusse nr. 2; 3.3. Ajalehe fragmendid, pakendatud ümbrikusse nr. 3; 3.4. Punase – valge värviga paberitükk, pakendatud ümbrikusse nr. 4. 4. Eksperdile esitatavad küsimused: 4.1. Määrata ekspertiisiks esitatud osadel DNA profiil. 4.2. Kas lõhkeseadeldise osadelt leitud DNA profiil on kokkulangev DNA ekspertiiside käigus tuvastatud DNA profiilidega?

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse kohtuekspert K. Sinivee 04.11.2005.a. koostatud DNA ekspertiisi ekspertiisiakti nr GE-2581-05/6091 (XI kd. tl. 110-112), mille eksperdiarvamusest nähtub, et 1. Mutrilt nr 2 (pakend nr 2), metallitükilt (pakend nr 2), lühemalt traadijupilt (pakend nr 7) ja pistikult (pakend nr 6) DNA analüüsiks võetud proovidest ning pruunilt teibilt (pakend nr 1) DNA analüüsiks võetud esimesest proovist ning hallilt teibilt (pakend nr 2) ja pikemalt traadijupilt (pakend nr 7) DNA analüüsiks võetud teistest proovidest ei õnnestunud määratleda ühtegi inimese DNA alleeli. Tegemist võib olla inimpäritolu DNA sisaldumisega nendes proovides allpool tuvastuspiiri. 2. Kõrvaklapilt (pakend nr 6) ja mustalt teibilt (pakend nr 3) DNA analüüsiks võetud proovidest ning hallilt teibilt (pakend nr 2) DNA analüüsiks võetud esimesest proovist ja pruunilt teibilt (pakend nr 1) DNA analüüsiks võetud teisest proovist õnnestus määratleda ainult üksikuid inimese DNA alleele. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta. 3. Juhtmelt (pakend nr 4) DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Samas on selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel võimalik eristada peamist DNA profiili, st DNA profiili, mis pärineb isikult, kelle DNA-d on selles segaproovis enam. See peamine DNA profiil on kokkulangev V Š ’e (ik XXX) võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. 4. Riidetükilt (pakend nr 5), lülitinupult (pakend nr 7), musta riide tükilt (ümbrik nr 1), nahataoliselt ribalt (ümbrik nr 2), ajalehetüki küljes olnud riidetükilt (ümbrik nr 3) ja paberitüki punaselt poolelt (ümbrik nr 4) DNA analüüsiks võetud proovidest ning pikemalt traadijupilt (pakend nr 7) DNA analüüsiks võetud esimesest proovist määratletud DNA profiilid on kokkulangevad V Š ’e (ik XXX) võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga.

XII episood 03.11.2005.a Tallinnas, Pae tn 19 asuva Lasnamäe Sotsiaalkeskust piirava võrkaia ääres tühermaa poolsel alal toimunud plahvatuse episoodis uuris kohus järgmisi tõendeid:

Tunnistaja AF poolt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 24.08.2007.a. toimunud kohtuistungil antud ütlusi selle kohta, et süüdistatav Märt Ringmaad ta ei tunne, kohtule saab rääkida tõtt, ise töötab ta Põhja Politseiprefektuuris konstaablina, staaži politseinikuna 13 aastat.

Riigiprokurör M. Kurm poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja AF ütlusi selle kohta, et 2005.a. novembris töötas ta Lasnamäel patrullis, kas ta oli tööl ka ööl vastu 3. novembrit 2005.a. niimoodi ta ei mäleta, kuid ta mäletab 2005.a. sügisest ühte hommikut, kui toimus Pae tänaval plahvatus, selgitades, et see oli viimane nendest plahvatustest, nad olid just lõpetamas öist vahetust ja see juhtus Pae 17 taga tühermaal ning ta käis selle plahvatuse sündmuskohal, sest nad viibisid kuskil 100-200 meetrit sellest sündmuskohast ja kuuldes plahvatusest, sõitsid nad ümber maja ja läksid sellesse sündmuskohta. Selles sündmuskohas nägi ta, et seal olid inimesed, oli üks noormees, üks naine jalutas koeraga, lehehunnikust oli tõusmas suitsu. Ta läks natuke sellele kohale lähemale, kohe inimest ei pannud tähele, kuid siis ta nägi, et

147 lehehunnikust paistab jalg ning ta kuulis ohet. Pärast seda teatas ta sellest kõigest, mis on juhtunud, vahetule ülemusele ning kutsus kiirabi. Siis vaatasid nad natuke seda kohta, tõmbasime selle ümber politsei lindi ja valvasid seda kohta kuni tulevad ülejäänud teenistused.

Riigiprokuröri esitatud küsimusele, kas ta nägi, kas selles lehehunnikus lebanud isikul olid mingid vigastused, selgitas tunnistaja AF, et täpselt ta ei mäleta, aga oli näha natuke verd, viimane korises. Seda keha ta ei vaadanud, ümber ei pööranud, kui kiirabi tuli kohale siis ta ka ei läinud kohe selle inimese keha juurde, sest kui oli plahvatus, siis nad kartsid, et võib veel midagi plahvatada, pealegi traumade puhul ei soovitatagi inimesi liigutada, sest kui liigutad, siis võid veel hullemaks asja teha.

Kaitsja Urmas Simon ja süüdistatav Märt Ringmaa kohtuliku uurimise käigus tunnistaja AF’ile küsimusi esitada ei soovinud.

Tunnistaja ARpoolt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 24.08.2007.a. toimunud kohtuistungil antud ütlusi selle kohta, et süüdistatav Märt Ringmaa on talle võõras isik ja kohtule saab ta tõtt rääkida, ise töötab ta Põhja PP, vaneminspektorina, staaž politseinikuna 3 aastat.

Riigiprokurör M. Kurm poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja ARütlusi selle kohta, et 2005.a. novembris töötas ta Ida politseiosakonnas, korrakaitses.

Riigiprokuröri esitatud küsimusele, kas ta oli tööl ka 2 novembril ja 3. novembril 2005.a. märkis tunnistaja, et niimoodi kuupäeva järgi on väga raske öelda, aga ta eeldan, et oli, selgitades, et ööst vastu 3. novembrit mäletab ta seda, et hommikul läksid nad paarimehega Pae tänavale, et elas seal ja tal oli koer, nad jalutasid koeraga, siis kuulsid pauku ja, siis läksid nad sinna suunda. Ja seal oli, keegi viitas ka neile, sinna poole, seal lasteaia territooriumil oli mingi plahvatus toimunud ja seal oli suitsev prahihunnik ja, siis hakkasid nad vaatama seda ja siis paarimees avastas mingi tossu sealt ja, siis nad nägid, et seal on inimese keha maas. Tossu all mõtleb ta jalanõud.

Tunnistaja selgitas riigiprokurörile, et see inimEoli kuidagi mingi lehtedega kaetud, ta et ei oskagi nüüd päris täpselt öelda, aga kostis mingeid hääli ka veel ja siis nad kutsusid, andsid teada sellest oma välijuhile. Tunnistaja märkis, et ega nad seda ala nii väga ei puutunud ega uurinud, seda keha nad mitte mingil juhul kuidagi ei pööranud.

Süüdistatav Märt Ringmaa ja kaitsja Urmas Simon kohtuliku uurimise käigus tunnistaja AR’ile küsimusi esitada ei soovinud. Kaitsepolitseiameti assistent O. Rõõm 03.11.2005.a. koostatud ettekannet (XII kd. tl. 1), millest nähtub, et 03.11.25005 kella 07.47 ajal toimus Tallinnas, Pae tn 19 asuva Lasnamäe Sotsiaalkeskust piirava võrkaia ääres, tühermaa poolsel alal lõhkeseadeldise plahvatus. Lõhkeseadeldis oli esialgsetel andmetel paigutatud võrkaia ääres asetsevasse lehehunnikusse. Toimunud plahvatuse tagajärjel sai surma AM. Kuna eelpoolnimetatud sündmuses esinevad KarS § 114 p 7 (mõrv lõhkeseadeldise või lõhkematerjali kasutamisega) ettenähtud kuriteo tunnused on vajalik kriminaalmenetluse alustamine.

Kaitsepolitseiameti assistent uurija õigustes O. Rõõm 04.11.2005.a. koostatud teadet kriminaalmenetluse alustamise kohta (XII kd. tl. 2), millest nähtub, et Kaitsepolitseimenetluses asub kriminaalasi nr. 05913000074, mille menetlust alustati 03.11.2005 KarS § 114 p 7 tunnustel selle kohta, et 03.11.2005 kella 07.47 ajal toimus Tallinnas, Pae 19 asuva Lasnamäe Sotsiaalkeskust piirava võrkaia ääres, tühermaa poolsel alal lõhkeseadeldise plahvatus.

148 Lõhkeseadeldis oli esialgsetel andmetel paigutatud võrkäia ääres asetsevasse lehehunnikusse. Toimunud plahvatuse tagajärjel sai surma Aleksandr Mišlagin.

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse sõrmejäljeosakonna peaekspert O. Nõmm 03.11.2005.a. koostatud teatist laiba tuvastamise kohta (XII kd. tl. 3), milles teatatakse, et 03.11.2005 Tallinnas Pae 15-17 majade tagant tühermaalt leitud tundmatu meesterahva surnukehalt võetud sõrmejäljed on samased sõrmejälgedega keskkartoteegis registreeritud AM(ik. XXX) sõrmejälgedega (registrinumber 0112142R)

Sündmuskoha vaatlusprotokolli koos lisatud fototabelitega (XII kd. tl. 4-36), millest nähtub, et 03.11.2005 kell 09.00 – 11.00 teostas Kaitsepolitseiameti assistent uurija õigustes O.Rõõm sündmuskoha vaatlust Tallinnas, Pae tn 19 asuva Lasnamäe Sotsiaalkeskust piirava võrkaia ääres, tühermaa poolsel alal, kus oli toimunud plahvatus. Uurimistoimingus osales eksperdid H.Priimets, K.Kla; K.Lasn. Kasutati tehnikavahendeid: videokaamera „Sony Handycam“ ja fotoaparaat „Sony Cyber-Shot“. Vaatlusega tuvastati: Sündmuskoht asub Tallinnas, Pae tn 19 asuva Lasnamäe Sotsiaalkeskust piirava võrkaia ääres, tühermaa poolsel alal ning jääb Pae tänava poolt vaadatuna Pae 17 ja 17A majade ning Lasnamäe Sotsiaalkeskuse tagusele alale. Pae 17A majaotsast vaadatuna 23m kaugusele jäävad peale asfaldiriba valgetest tellistest laotud garaažiboksid kokku 21 tk. Garaažibokside kõrval 15, 6 m kaugusel Lasnamäe Sotsiaalkeskust ümbritsevast võrkaiast vaadatuna asetseb üks plekist teisest garaažiboksidest eraldi seisev garaaž. Antud garaažist edasi tühermaa suunas liikudes jääb vasakut kätt 8 m kaugusele ka teine garaažibokside rida, milliste tagasein jääb suunaga tühermaa poole. Teise garaažibokside rea lõpus asetseb samuti üks eraldiseisev garaaž, mille kõrvale jääb betoonist müür, mis eraldab tühermaad ja garaažibokside esist ala. Müüri vahelt viib läbi jalgrada, milledest üks viib suunaga „Mäepealse“ Statoili suunas ning teine mööda Lasnamäe Sotsiaalkeskuse territooriumi ümbritsevat võrkaia äärt Pae 23 maja suunas. Lasnamäe Sotsiaalkeskuse maja jääb Pae tn poolsest kõnniteest vaadatuna 29 m kaugusele. Sotsiaalkeskuse territooriumi ümbritseva võrkaia ääres kasvavad Pae 17A maja poolt vaadates paplipuud kokku 5 tk. Plahvatuskese asetseb võrkaia viimasest teljest 0,9 m ja kõige vasakpoolsemast piirdepostist vaadatuna 3, 75 aiaraami pikkuse kaugusel. Lasnamäe Sotsiaalkeskuse territooriumist väljaspool piirdeaeda kulgeb aiaga pikkisuunaliselt jalgrada, mis saab alguse punastest tellistest Pae 17 tagusest kaherealisest garaažidega piirkonnast. Jalgraja ja võrkaia vahele on kuhjatud puulehti ja niidetud muru, millesse on moodustunud sügav, kuid maapinnast allapoole mitteulatuv plahvatuse tagajärjel tekkinud kraater. Hukkunu on plahvatusjõudude mõjul lennanud kraatrist vaadatuna 2-3 m kaugusele suunaga loodesse ning lebab maas paremal küljel, pea väljapoole. Hukkunud mehe käes on osaliselt amputeerunud, rindkere tugevalt kahjustunud. Jalad on keha küljes, vasak jalg sügava killukahjustusega. Hukkunu välisriietus koosnes tumesinisest jopest, hallikast fliisjakist ja tumesinisest nailonist hõbedaste triipudega dressipükstest. Jalas olid meesterahval sinist värvi jooksutossud. Plahvatuse tagajärjel on mehest üks tumeda pealispinnaga vatiiniga räbal lennanud puu 5m kõrgusel asetsevale oksale. Sündmuskohalt võeti ekspertide poolt kaasa erinevaid leitud detaile, millistel võib olla tähtsust plahvatuse tekitamise asjaolude selgitamisel. Sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde on lisatud fotod koos plahvatuskoha joonise ning mõõtmetega. Sündmuskohalt kaasavõetud detailid on fotografeeritud ning pakitud edasisteks uuringuteks ja vajalike ekspertiiside teostamiseks. Asitõendid on fotografeeritud ning pakitud edasisteks uuringuteks ja vajalike ekspertiiside teostamiseks.

Koopiat Põhja-Eesti Pommigrupi väljasõiduaruandest nr 630 koos lisatud koopiatega plahvatusjärgse töö aruannetest (XII kd. tl. 37-41), millest nähtub, et Häirekeskusest on 03.11..2005.a kella 08.02 ajal saadud teade, et aadressil Pae tn 17 taga toimunud plahvatus, 1

149 inimEpikali maas. Sündmuskohale on 03.11..2005.a kella 08.05 ajal välja sõitnud meeskond koosseisus Allas, raidloo, Toalmann, Kurvits, Esko, Esper, Raidloo, Kask, Sigur, Keerdo, Zabellevitš, Petrov. Sündmuskohale jõuti 03.11..2005.a kella 08.17 ajal, väljakutse tegelikuks põhjuseks oli plahvatus, hukkunuid 1,. Väljakutse lõpu kuupäev 03.11.2005.a kell 16.00. Abijõuna sündmuskohal päästeteenistus, politsei, kiirabi, KAPO, koer. Erivahendina kasutatud pommiülikond, kergeülikond, veekahur, konks, robot, expray. Expray tulemust ei näidanud, proov võeti epitsentri kõrvalt aia pealt. Sündmuse, leiu ja asjaolude täpne kirjeldus: XXXtaga lehehunnikus toimunud plahvatus, üks inimEhukkunud. Teostatud plahvatusjärgne uuring. Kohapeal oli veel üks kinnine ?(arusaamatu sõna) karp. Karpi lasti veekahuriga karbis medikamendid. Sündmuskohale saabus AMET-82 Esko, Esper, Kask, Keerdo, Petrov, Zabellevitš, Sigur. Plahvatuskoha kõrval asuva lehehunniku kontrollimiseks kutsuti kohale koer – AMET-83 Mägi Lageda. Koer midagi ei avastanud. Koer kontrollis lähedal asuvaid garaaže. Sündmuskohalt leiti erinevaid detaile, mis toodi dem. Keskusesse tuvastamiseks.

Põhja PP Ida politseiosakonna konstaabel A. Rozit 03.11.2005.a. koostatud ettekannet (XII kd. tl. 56), millest nähtub, et 03.11.2005.a. olles Põhja PP Ida PO autopatrullis koos konstaabel A. Frolov’iga, kell 07:46 kuulsid nad plahvatuse sarnast heli. Koheselt asusid nad otsima selle allikat. Kell 07:47 nägid nad Pae 19 taga, võrkaia juures suitsevat puulehtede hunnikut. Selle vastas, poolemeetri kaugusel oli pikali, selili üleni puulehtedega kaetud meesterahvas, kes oli liikumatu, hingas ja tegi korisevat häält, meesterahvas oli ca 170 cm pikk, vanus 40 .a. ringis, keha oli 70 % ulatuses kaetud puulehtedega. Koheselt „Risti“ kaudu oli kutsutud kiirabi ja ettekantud toimunust. Samuti oli teavitatud välijuhti, sündmuskoha ala oli piiratud lindiga, evakueeritud Pae 17A trepikoda, mille aknad olid sündmuskoha suunas. Kiirabi jõudmise hetkeks oli meesterahvas surnud. Plahvatuse sarnase heli kuulmise ajal asusid nad Pae tänaval.

Politseiinfosüsteemis 03.11.2005.a. kell 08:04registreeritud teadet nr. 2302,05,0,0102145, (XII kd. tl. 57), millest nähtub, et 03.11.2005 kell 07:46 Pae 19, Lasnamäe linnaosa, Tallinna linn, Harju maakond, maja taga, keset prügi PPP Ida PO konstaabel Rozit koostas ettekande selles, et olles autopatrullis koos A. F , sõites mööda Pae tänavat, kuulsid nad plahvatuse sarnast heli. Koheselt hakati otsima selle allikat. Kella 07.47 ajal nägid nad Pae 19 maja taga, võrkaia juures suitsevat puulehtede hunnikut. Lehehunnikust umbes poole meetri kaugusel lamas pikali meesterahvas, puulehtedega kaetud. Meesterahvas oli liikumatu. Koheselt kanti juhtunust ette Juhtimiskeskusele, sündmuskohale kutsuti kiirabi ja päästeamet, teavitati välijuhti. Kiirabi konstateeris meesterahva surma. Sündmuskoht piiratud lindiga. Evakueeriti Pae 17A elanikud, kelle aknad jäid sündmuskoha suunas. Hukkunud meesterahva tundemärgid: kasv u. 170 cm, vanus u. 40 .a, jalas olid heledad sinise värviga tossu, keha kaetud puulehtedega. Sündmuskohal käisid Ida PO välijuht S. Etner, AP konstaablid A. Rozit ja A. Frolov, operatiivjuht ülemkomissar O. Lodeikin, Kiirabi, Päästeamet,. Sündmuskoht anti üle KAPO-le.

Asitõendite vaatlusprotokolli koos fototabelitega 04.novembrist 2005.a (XII kd tl. 42-54), millest nähtub, et Kaitsepolitseiameti assistent O.Rõõm on vaadelnud Tallinnas, Pae tn 19 asuva Lasnamäe sotsiaalkeskust piirava võrkaia ääres tühermaa poolsel alal toimunud plahvatuse sündmuskohalt leitud ja äravõetud esemeid. Tehnikavahenditest on kasutatud digitaalset fotoaparaati Sony Cyber-shot. Vaatluse käik: Tallinnas, Pae tn 19 asuva Lasnamäe sotsiaalkeskust piirava võrkaia ääres tühermaa poolsel alal toimunud plahvatuse sündmuskohalt leitud ja äravõetud alljärgnevad esemed: Vaadeldavaks objektiks on: 1. Erineva suurusega poolläbipaistvast valkjas-kollakas poolelastsest materjalist plastiknõu tükid kuni 3,5 mm paksusega;

150 2. Galvaaniliste toiteelemendi grafiitsüdamiku lühikesed jupid ja tsinkpleki tükk toiteelemendist; 3. Erineva suurusega metallfragmendid. Ühel 0,4 mm paksusega alumiiniumpleki tükil on säilinud musta trükivärviga pealekantud numbrid 000M 1184; 4. Punasest plastikust võimaliku korgi tükid, milledest on eristatavad korgi 13 joont cm-le külgpind ja alumine võru; 5. Käterätiku kangale sarnased ribad, mille värvides esineb valge, punane, roheline ja must; 6. 1 mm seinapaksusega musta värvi jäiga plastmassi tükid; 7. 200 grammise rohelise-kollase-oranživärvilise tetrapaki tükid, mille üks pool on kaetud hõbepaberiga; 8. väikesemõõdulise kilekoti ribad „Selveri“ kirjetega – valgel alusmaterjalil o kohati sinise, punase ja kollase värvitrükk; 9. erineva pikkusega valkja isoleerpinnaga juhtmetükid. Pikim juhtmetükk on 76 mm ja 0,6…0,7 mm läbimõõduga ning pealt kantud musta värvi isoleerpinnaga; 10. pistiku jäänused koos kruvidega; 11. 10 vasetatud terasplekist detonaatori korpuse fragmenti; Vaadeldud objektide suhtes rakendatud meetmed: 1. Erineva suurusega poolläbipaistvast valkjas-kollakas poolelastsest materjalist plastiknõu tükid kuni 3,5 mm paksusega; 2. Galvaaniliste toiteelemendi grafiitsüdamiku lühikesed jupid ja tsinkpleki tükk toiteelemendist; 3. Erineva suurusega metallfragmendid. Ühel 0,4 mm paksusega alumiiniumpleki tükil on säilinud musta trükivärviga pealekantud numbrid 000M 1184; 4. Punasest plastikust võimaliku korgi tükid, milledest on eristatavad korgi 13 joont cm-le külgpind ja alumine võru; 5. Käterätiku kangale sarnased ribad, mille värvides esineb valge, punane, roheline ja must; 6. 1 mm seinapaksusega musta värvi jäiga plastmassi tükid; 7. 200 grammise rohelise-kollase-oranživärvilise tetrapaki tükid, mille üks pool on kaetud hõbepaberiga; 8. väikesemõõdulise kilekoti ribad „Selveri“ kirjetega – valgel alusmaterjalil o kohati sinise, punase ja kollase värvitrükk; 9. erineva pikkusega valkja isoleerpinnaga juhtmetükid. Pikim juhtmetükk on 76 mm ja 0,6…0,7 mm läbimõõduga ning pealt kantud musta värvi isoleerpinnaga; 10. pistiku jäänused koos kruvidega; 11. 10 vasetatud terasplekist detonaatori korpuse fragmenti; - esemed edastati ekspertidele DNA, lõhkeaine ja lõhkeseadeldise ekspertiisi läbiviimiseks.

Ekspertiisimäärust (XII kd. tl.80), millest nähtub, et kaitsepolitseiameti assistent uurija õigustes O.Rõõm 04.11.2005.a läbi vaadanud kriminaalasja nr 05913000074 määras kriminaalasjas kohtuarstliku ekspertiisi AMsurma põhjuste selgitamiseks. Ekspertideks määrata Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo eksperdid. Ekspertidele esitada küsimused: 1. Mis oli kannatA surma põhjus? 2. Kas AM esines kehavigastusi, mille vanus vastab plahvatuse tekkimise ajale? 3. Milline oli kannatanutele tekitatud kehavigastuste raskusaste (kehavigastuste iseloom)? 4. Milline oli kehavigastuste tekitamise mehhanism? 5. Missuguseid ja kus piirkonnas leidub surnukehas võõrkehi?

151 Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 921 – 07.novembrist 2005.a (XII kd. tl. 81-102) antud eksperdiarvamust, millest nähtub, et ekspert eelandmete, laiba kohtuarstliku lahangu ja täiendavate uuringute põhjal arvab: 1. AM surma põhjuseks on eluohtlik tervisekahjustus – Liittrauma: pea kinnine tömp trauma koljuluude murdudega: isoleeritud murrujooned koljupõhimikul; piirdunud pehmekelmealune verevalum parema otsmikusagara alumisel pinnal; peaaju põrutus kolletega mõlemas otsmikusagaras; hulgalised nahamarrastused, nahakriimustused ja nahaalused verevalumid vasakul pool oimu-kiiru piirkonnas juustega kaetud peanahal ja vasaku kõrva kõrvapalistusel ja osaliselt vastaspalistusel; hulgalised nahamarrastused, nahakriimustused, põletus-põrutus-marrastushaavad ja nahaalused verevalumid näol; verevalumid mõlema silma sidekestal; hulgalised põrutushaavad näol ja vasakul kõrvalestal; hulgalised haavad, rebendid ja limaskestaaluse verevalumid mõlema huule limaskestal ning ülahuulekida rebend; 21. hamba krooni murd; rebendid ja nahaalune verevalum paremal kõrvalestal. Kaela lahtine tömp trauma: kilpkõhre alumise plaadi koosülemise ja alumise sarvega purustus; haav kõriesikus; II-III trahhea rõnga kohal verevalumiga ümbritsetud haav; verevalum kaelaorgankompleksi eespinnal; verevalum kilpnäärme vasaku sagara piirkonnas; põrutus-rebimishaavad kaela vasakul küljel kesk- ja ülaosas; hulgalised pindmised haavakesed, nahamarrastused ja nahakriimustused, põletus- põrutus-marrastushaavad ning nahaalused verevalumid kaela eespinnal; kehatüve kinnine tömp trauma: V roide murd vasakul pool kõhrelise ja luulise osa piiril ja alumise serva vigastus pisikese luudefektiga; mõlema kopsu põrutus; alumise õõnesveeni rebend; verevalumid paremat neeru ümbritsevates kudedes; verevalum südamepauna eespinnal; südame põrutus ja 4 rebendit; põrna hulgirebendid; verevalum peensoole kinnistil; hulgalised nahamarrastused, nahakriimustused, põletus-põrutus-marrastushaavad ja nahaalused verevalumid rindkerel ja ülakõhul; 2 põletus-põrutus-rebimishaava rangluu keskjoonel vasakul pool IV-VII roide kohal; vasaku ülajäseme lahtine tömp trauma – jäsemete traumaatiline amputAiooni küünarvarre ülaosas: küünarvarre ja labakäe traumaatiline eraldumine alates küünarvarre ülemisest kolmandikust – vasaku küünarvarre alumise 2/3 ja labakäe koos 2 sõrmega täielik purustus ning 3 sõrme köndistumine; pehmete kudede lömastus küünarvarre ülemises kolmandikus koos küünar- ja kodarluude killunenud murdudega; hulgalised nahamarrastused, nahakriimustused, põletus-põrutus- marrastushaavad ja nahaalused verevalumid õlavarre ülemises-keskmises kolmandikus sirutus- ja sisepinnal; vasaku alajäseme lahtine tömp trauma: sääre- ja pindluu killunenud murrud keskmises- alumises kolmandikus koos lihaste, kõõluste, närvide ning veresoonte ulatusliku vigastusega; 3 põrutus-rebimishaava sääre keskmises-alumises kolmandikus välis-, sirutus- ja osaliselt tagapinnal; põrutus-rebimishaav vasaku jalalaba selgmisel pinnal, mis ulatub tallani pöialuude killunenud murdudega; hulgalised pindmised haavakesed, nahamarrastused ja nahakriimustused, põletus-põrutus-marrastushaavad ning nahaalused verevalumid. Vigastustega kaasnes äge verekaotus. 2. Lisaks esinevad AAM laibal veel mitteeluohtlikud tervisekahjustused: hulgalised pindmised haavakesed, nahamarrastused ja nahakriimustused, põletus-põrutus- marrastushaavad ning nahaalused verevalumid paremal alajäsemel; põrutus-marrastushaav parema küünarvarre alumises kolmandikus. 3. Kõik AM laibal esinevad tervisekahjustused võivad olla tekitatud ühemomentselt lõhkelaengu plahvatuse tagajärjel ekspertiisimääruses näidatud ajal – 03.11.2005.a; ainuüksi vigastuste morfoloogiliste omaduste alusel ei ole lõhketrauma tekkemehhanism täpsemalt määratav, kuid pole välistatud, et vigastused võivad olla tekitatud detonAiooniproduktide toimel – moodustunud gaaside ja põletamata lõhkeaine tükkide mehhaanilisel ja väikeste lõhkeaine tükkide termilisel toimel ning mürsukildude või/ ja

152 sekundaarsete mürskude toimel, kusjuures antud juhul sekundaarseteks mürskudeks võivad olla ärarebitud kehaosad, luukillud jms. 4. AM laibal mõlema alajäseme vigastuste ümbritsevatest kudedes ja kohati haavade servadest võetud hallist metallist metallosakesed, mis üle antud lahangu juures viibinud Kaitsepolitseiameti eksperdile HPriimetsale. 5. Kohtukeemilisel uuringul laiba verest etanooli ei leitud, laiba verest leiti 3- metüülfentanüüli ja amfetamiini; uriinist leiti 3-metüülfentanüüli jälgi, amfetamiini, morfiini, kodeiini. 6. Surm saabus ekspertiisimääruses näidatud ajal – 03.11.2005.a.

Ekspertiisimäärust (XII kd. tl. 103), millest nähtub, et kaitsepolitseiameti assistent O.Rõõm 14.11.2005.a läbi vaadanud kriminaalasja nr 05913000074 materjalid määras kriminaalasjas lõhkeaine ekspertiisi, et välja selgitada, kas sündmuskohalt Tallinnas Pae tn 19 leitud fragmentidelt leidub lõhkeaine jääke ja millise lõhkeainega on tegemist. Ekspertideks määrata Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskuse Kaitsepolitsei Kriminalistikatalituse eksperdid. Ekspertide käsutusse anda: 03.11.2005.a sündmuskohalt Tallinnas Pae tn 19 leitud esemed; Ekspertidele esitatavad küsimused: 1. Kas ekspertiisiks esitatud esemetel leidub lõhkeaine jääke, kui jah, siis millise? 2. Kui ekspertiisiks esitatud esemetel leidub lõhkeaine jääke, siis kust antud lõhkeaine võib pärineda? 3. Kas ekspertiisiks esitatud esemetelt leitud lõhkeainet või lõhkeaine komponente on varasemates ekspertiisides esinenud?

Ekspert KKla poolt ekspertiisiaktis nr KP 90-05 24.novembrist 2005 (XII kd. tl. 104) antud eksperdiarvamust, millest nähtub et ekspertiisiks esitatud esemetel ei leidunud lõhkeaine jääke ning järgnevate küsimuste vastamine ei ole seega võimalik.

Ekspertiisimäärust (XII kd. tl.105), millest nähtub, et kaitsepolitseiameti assistent O.Rõõm 04.11.2005.a läbi vaadanud kriminaalasja nr 05913000074 määras kriminaalasjas surnukeha kriminalistikaline ja sündmuskohaga seostamise ekspertiisi et tuvastada vahetus plahvatuse piirkonnas viibinud mehe esialgne surma põhjus, paiskumistee peale plahvatust ning hukkunu keha ja jäsemete asend plahvatuse hetkel. Ekspertideks määrata Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskuse Kaitsepolitsei Kriminalistikatalituse eksperdid. Ekspertidele esitada küsimused: 1. Kas vahetus plahvatuse piirkonnas viibinud mehe keha võis peale leitud asukohast leidmist liikuda? 2. Milliseid jälgi leidub hukkunust plahvatuskoha ümbruses? 3. Missugune oli hukkunu keha ja jäsemete asend plahvatuse hetkel? 4. Kas surnu kehast leitud võõrkehade puhul on tegemist lõhkeseadeldise osadega?

Ekspert HPriimetsa poolt plahvatuses hukkunuga seotud asjaolude ekspertiisi aktis nr KP 87-05 – 12.detsembrist 2005.a (XII kd. tl. 106-110) antud eksperdiarvamust, millest nähtub, et: 1. Sündmuskoha jälgede, hukkunu hulgivigastuste ja jäsemete asendite alusel ei saanud keha peale langemiskohta kukkumist iseseisvalt liikuda. 2. Inimjäänustest leiti plahvatuskoha ümbruses asetsenud plekkgaraaži kõrvalt sõrm, jälgi keha liikumisest, lohisemisel või muust sündmuskohal ei tuvastatud. 3. Plahvatuse hetkel asetses hukkunu püstiasendis, mida on täpsemalt kirjeldatud uurimuses ja skeemil nr 2. 4. Surnukeha prepareerimisel leiti võõrkehi peast, vasakust käest ja jalgadelt. Surnukohast leitud võõrkehade puhul on tegemist isikule ja plahvatanud objekti - lõhkeseadeldise juurde

153 kuulunud fragmentidega. Täpsemalt on objektide päritolu tõenäoliselt võimalik kindlaks teha pärast plahvatanud lõhkeseadeldise tehnilist ekspertiisi.

Ekspertiisimäärust (XII kd. tl. 111), millest nähtub, et kaitsepolitseiameti assistent O.Rõõm 14.11.2005.a läbi vaadanud kriminaalasja nr 05913000074 materjalid määras kriminaalasjas lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi, et välja selgitada, kas sündmuskohalt Tallinnas Pae tn 19 leitud fragmentide näol on tegemist lõhkeseadeldise osadega. Ekspertideks määrata Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskuse Kaitsepolitsei Kriminalistikatalituse eksperdid. Ekspertide käsutusse anda: Tallinnas Pae tn 19 asuva Lasnamäe Sotsiaalkeskust piirava võrkaia ääres, tühermaa poolselt alalt ja mujalt lähiümbrusest leitud esemed; Ekspertidele esitatavad küsimused: 1. Missugused ekspertiisiks esitatud objektidest võisid kuuluda plahvatanud objekti juurde? 2. Kas esitatud objektid on klassifitseeritavad lõhkeseadeldise valmistamiseks vajalike osadena? 3. Missugune oli plahvatanud objekti konstruktsioon, sütik ja viitemehhanism? 4. Kui plahvatuse tekitas lõhkeaine, siis kui suur võis olla selle kogus trotüülekvivalendis? 5. Kus asetses plahvatuskese? 6. Kas leitud lõhkeseadeldise osad omavad ühiseid tundemärke varasemalt Kaitsepolitseiameti ekspertiisides uuritud objektidega?

Ekspert HPriimetsa poolt ekspertiisiaktis nr KP 95-05 29.detsembrist 2005 (XII kd. tl. 112-116) antud eksperdiarvamust ja sh. fototabelit, millest nähtub et: 1. Plahvatanud objekti juurde kuulusid suure tõenäosusega aktis tähiste D, G, J, K, L, M, N, O, P, S ja T allkujutatud ja kirjeldatud objektid. 2. Lõhkeseadeldise valmistamiseks vajalikeks osadeks olid leidude alusel laengu mahuti(- d), juhtmed, pistmik, toiteelement ja detonaator. 3. Lõhkeseadeldise konstruktsioon oli lihtne ja suure tõenäosusega ilma senituntud viitemehhanismita. Sütik oli elektriline ja rakendus suure tõenäosusega plahvatuses hukkunud isiku liigutuste tagajärjel sulgunud vooluringist. 4. Kasutati suhteliselt nõrka lõhkeainet ligikaudses trotüülekvivalendis oli 0,3+/-0,1 kg. 5. Plahvatuskese asetses 0,4…0,8m kõrgusel, jalgteest 2,0 ja aiast 0,9m kaugusel nagu see on kujutatud uurimuse skeemil. 6. Ühised ja eristuvad üldtundemärgid võrreldes varasemalt Kaitsepolitseiameti ekspertiisides uuritud plahvatusjuhtumitega on esitatud uurimuse lõpuosas.

Kaitsja Urmas Simoni taotletud, riigiprokuröri nõusolekul kohtu poolt avaldatud tõendeid:

VJomakäeliselt kirjutatud avaldust (sh. avalduse tõlget) (XII kd. tl. 73-74), millest nähtub, et 08.11.2005.a. on VJ kirjutanud avalduse selle kohta, et tema sai Kaitsepolitseist kätte järgmised dokumendid: Juhiluba XXX VJ’i nimele, Välismaalase pass XXXG J ’i nimele, Välismaalase pass XXX VJ’i nimele, sõiduki Mercedes XXX registreerimistunnistus XXX, liikluskindlustuse poliis XXX, liikluskindlustuse poliis XXX, sõiduki tehnoülevaatuse kontrollakt XXX, samuti erinevate telefoninumbritega ja aadressidega paberilehed koguses 79 tükki, mis puudutavad firmat Krimson OÜ ja autolaadija NOKIA 1 tk.

Kaitsepolitseiameti assistent uurija õigustes O. Rõõm 04.11.2005.a. koostatud ekspertiisimäärust (XII kd. tl. 75), millisest nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval s.o 04.11.2005.a. kriminaalasja nr. 05913000074 menetledes selgus, et kriminaalasjas on vaja tuvastada, kas sündmuskohalt Tallinnas

154 Pae 19 asuva Lasnamäe Sotsiaalkeskust piirava võrkaia ääres, tühermaapoolselt alalt ja mujalt lähiümbruskonnast leitud esemetelt on võimalik määrata DNA profiili tuvastamaks lõhkeseadeldise või selle osadega kokku puutunud isikuid. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § - dest 95 lg 3, 105 lg 1 ja 106 uurija määras: 1. Korraldada kriminaalasjas DNA ekspertiis; 2. Ekspertiisimääruse täitmine teha ülesandeks: Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ekspertidele; 3. Anda eksperdi käsutusse ekspertiisi teostamiseks: 03.11.2005 sündmuskohalt, Tallinnas Pae 19 asuva Lasnamäe Sotsiaalkeskust piirava võrkaia ääres, tühermaapoolsel alal ning mujal lähiümbruses leitud esemed; 4. Eksperdile esitatavad küsimused: Määrata ekspertiisiks esitatud lõhkeseadeldise osadel DNA profiil. 5. Ekspertiisiks tegemise tähtajaks määratakse: ei määrata.

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse kohtuekspert K. Sinivee 15.02.2006.a. koostatud DNA ekspertiisi ekspertiisiakti nr GE-3300-05/7722 (XII kd. tl. 76-78), millise eksperdiarvamusest nähtub, et 1. Taskulambi nupult, porolooni ümber olnud traadi teiselt otsalt, “Statoil” kilekoti sangalt nr 1, “Statoil” kilekoti sangalt nr 2, punaka värvusega silindrikujuliselt esemelt (märgitud rajalt), lamedamalt metallitükilt (märgitud rajalt), nahataoliselt ribalt (märgitud rajalt), kimbus olnud suuremalt võtmelt DNA analüüsiks võetud proovidest, hallilt teibilt DNA analüüsiks võetud esimesest ja teisest proovist ning kiletükilt nr 2 DNA analüüsiks võetud esimesest proovist ei õnnestunud inimese DNA alleele määratleda. Tegemist võib olla inimpäritolu DNA sisaldumisega nendes proovides allpool tuvastuspiiri. 2. Taskulambi sees olnud patareilt nr 1 ja tikutoosi kirjadega küljelt DNA analüüsiks võetud proovid on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Samas ei õnnestunud nende segaproovide analüüsil kõigi analüüsitud DNA lookuste korral DNA alleele määratleda. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes segaproovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta, sh AM’ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides. 3. Taskulambi sees olnud patareilt nr 2, suitsupaki “Barclay” kaanelt, töökindlat nr 2 ja töökindalt nr 3 (katuselt) DNA analüüsiks võetud proovid on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi AM’ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides. 4. Pistikupesa küljes olnud isoleerpaelalt, porolooni ümber olnud traadi esimeselt otsalt, poroloonilt, tikutoosi mõõtskaalaga küljelt, kägardunud metallitükilt (märgitud rajalt), kiletükilt nr 1 DNA analüüsiks võetud proovidest, kiletükilt nr 2 DNA analüüsiks võetud teisest proovist ning plastiktükilt DNA analüüsiks võetud esimesest ja teisest proovist õnnestus määratleda ainult üksikuid inimese DNA alleele. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta, sh AM’ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes proovides. 5. Paberitükilt DNA analüüsiks võetud proovist ning plastikust tükilt DNA analüüsiks võetud esimesest ja teisest proovist määratletud osalised DNA profiilid (tõenäoliselt ei andnud osad DNA alleelid mõningates DNA lookustes tulemusi) osutavad mehelt pärinevale bioloogilisele materjalile. Saadud tulemuste alusel saavad need proovid pärineda AM’ilt. 6. Töökindalt nr 1 DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Samas on selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel võimalik eristada peamist DNA profiili, st DNA profiili, mis pärineb isikult, kelle DNA-d on selles segaproovis enam. See peamine DNA profiil osutab mehelt pärinevale bioloogilisele materjalile, kuid ei ole kokkulangev AM’i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga ega ühegi DNA andmekogus eelnevalt talletatud DNA profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi AM’ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis. 7. Ketilt DNA analüüsiks võetud proovist (sisaldas läbiviidud eeltesti alusel verd) ei õnnestunud määratleda DNA täisprofiili, st kõik analüüsitud DNA lookused ei andnud DNA analüüsil tulemusi. Saadud tulemuste alusel ei ole

155 võimalik teha usaldusväärseid järeldusi selles proovis sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta, sh AM’ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles proovis.

Kelmuse episoodis uuris kohus järgmisi tõendeid:

KannatASApoolt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 13.06.2007.a. toimunud kohtuistungil antud ütlusi selle kohta, et tema töökoht on Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniamet, töötab juristina

Riigiprokurör M. Kurm poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis kannatASA ütlusi selle kohta, et Märt Ringmaale on välja makstud alusetult pensioni ning see oli 20255.- krooni.

Kaitsja U. Simon esmasel küsitlusel esitatud küsimustele, andis kannatASA ütlusi selle kohta, et summa on enamarvestatud pension, mis tulenes Märt Ringmaa poolt esitatud tööraamatu kannetest, märkides, et tööraamatusse oli tehtud kanne Kuusalu Kolhoosis töötamise kohta, kuid selgus, et samal ajal viibis Märt Ringmaa kinnipidamiskohas ning, kusjuures see periood on arvestatud pensioniks ja on andnud liigset staaži. Periood mille eest on enammakstud on 2001 mai – 2005 nov.

Süüdistatav Märt Ringmaa kohtuliku uurimise käigus kannatASA’ile küsimusi esitada ei soovinud. Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna vastust järelepärimisele (XIV kd. tl. 2), ja lisatud koopiatest esitatud dokumentide kohta (XIV kd tl.4-27), millest nähtub, et Märt Ringmaa (sünd 31.05.1938.a) esitas 05.07.2001.a Tallinna pensioniameti Tallinna III pensioniosakonnale avalduse vanaduspensioni määramiseks. Avaldusega koos esitas M.Ringmaa järgmised originaaldokumendid: 1. 15.07.1959.a välja antud tööraamatu 2. 18.11.1979.a välja antud kolhoosiliikme tööraamatu nr 0073648 3. 25.09.1963.a välja antud sõjaväepileti nr 0851997 4. 26.06.1957.a välja antud Tallinna polütehnikumi diplomi nr 173873 5. avalduse, milles teatas, et OÜ Milverston Infosüsteemid on pankrotis ja sotsiaalmaksu Maksu- ja Tolliametile makstud ei ole. Avalduse võttis vastu ja registreeris pensioniameti spetsialist V N (sünd XXX). V.N ei tööta enam pensioniametis (surnud 23.04.2004.a). M.Ringmaale määrati vanaduspension alates 31.05.2001.a. Pensioni määramisel esitatud dokumentidest nähtus M.Ringmaa töötamine alates 18.11.1979.a kuni 31.01.1990.a kolhoosis “Kuusalu”. Esitatud andmetel arvestati tema pensioniõigusliku tööstaaži hulka ka antud periood ja maksti vanaduspensioni. Võttes aluseks asjaolu, et M.Ringmaa viibis ajavahemikul 21.05.1976.a kuni 05.06.1989.a süüdimõistva kohtuotsuse alusel karistuse kandmisel erinevates kinnipidamiskohtades, on Märt Ringmaale enammakstud pensioni 20 255, 00 krooni. Kolhoosiliikme tööraamatust nr 0073648 (XIV kd. tl. 19-21) nähtub, et Märt Ringmaa on Kuusalu kolhoosi liikmeks vastu võetud 18.11.1979.a ja vabastatud 31.01.1990.a omal soovil.

Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 29.detsembri 1979.a kohtuotsust (XIV kd. tl. 29-44), millest nähtub, et Märt Ringmaa on süüdi tunnistatud ja karistatud: Eesti NSV KrK § 93-1 järgi 12 aastase vabadusekaotusega ühes kogu vara konfiskeerimisega. Eesti NSV KrK § 186 lg 2 järgi 1 aasta ja 6 kuulise vabadusekaotusega. Eesti NSV KrK § 40 lg 1 alusel lugeda lõplikuks karistuseks kaksteist aastat vabadusekaotust tugevdatud režiimiga parandusliku töö koloonias ühes kogu vara konfiskeerimisega.

156 Tõkend – vahi all pidamine – jätta muutmata ja karistuse kandmise aega arvestada 21.maist 1979.a.

Lisaks uuris kohus alljärgnevaid tõendeid:

XIII köitest uuris kohus järgmisi tõendeid:

Ekspertiisimäärust (XIII kd. tl. 1-2), millest nähtub, et kaitsepolitseiameti juhtivassistent E Juksar 22.11.2005.a läbi vaadanud kriminaalasja nr 04913000047 materjalid määras kriminaalasjas lõhkeaine ekspertiisi, et välja selgitada, kas Märt Ringmaa on käidelnud lõhkematerjali. Ekspertideks määrata Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskuse Kaitsepolitsei Kriminalistikatalituse ekspert KKla. Ekspertide käsutusse anda: Harjumaalt Raasiku alevikust XXX kuurist 11.11.2005 leitud ja ära võetud plommiga 00006219 suletud kotist Märt Ringmaa tööriided – määrdunud sinine tööjope, määrdunud sinine tööjakk, sinised töötunked ja töökindad (seest voodriga) 2 tk ja 11.11.2005.a Märt Ringmaa sõiduautost Mazda 385 ATK leitud ja ära võetud kasutatud beeži värvi kummikindad 6 tk. Ekspertidele esitatavad küsimused: 1. Kas ekspertiisiks esitatud Märt Ringmaa tööriietel (jopel, jakil, tunkedel ja töökinnastel) leidub lõhkeaine komponente, kui jah, siis millise aine? 2. Kas ekspertiisiks esitatud Märt Ringmaale kuuluvast sõiduauto pagasiruumist leitud kasutatud kummikinnastel leidub lõhkeaine komponente, kui jah, siis millise aine? 3. Kui ekspertiisiks esitatud esemetelt on võimalik määrata lõhkeaine jääke, siis kuidas on olnud võimalik lõhkeainega kokkupuude?

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse Kaitsepolitseiameti kriminalistikatalituse ekspert K. Kla 23. detsembril 2005.a. koostatud lõhkeaineekspertiisi ekspertiisiakti KP 98-05 koos ekspertiisiakti lisaks olevate fototabelitega (XIII kd. tl. 3-12), mille eksperdiarvamusest nähtub: 1. Ekspertiisiks esitatud Märt Ringmaa tööriided: Jopel: riided on olnud kontaktis nitroglütserini sisaldava ainega. Jakil: ei tuvastatud lõhkeaine jälgi. Tunkedel: on olnud ülekantud kontaktis nitroglütseriini sisaldava ainega. 2. Ekspertiisiks esitatud Märt Ringmaale kuuluvas sõiduauto pagasiruumist leitud kasutatud kummikinnastel leidub lõhkeaine komponente trotüül ja heksogeen. 3. Ekspertiisiks esitatud esemetelt oli võimalik määrata lõhkeaine jääke ning lõhkeainega on olnud võimalik kokkupuude ülekandumise teel ning otsEfüüsiline kontakt aine või ainetega.

Ekspertiisimäärust (XIII kd. tl. 13), millest nähtub, et kaitsepolitseiameti assistent O. Rõõm 11.11.2005.a läbi vaadanud kriminaalasja nr 04913000047 materjalid määras kriminaalasjas lõhkeaine ekspertiisi, et välja selgitada, kas Märt Ringmaa on käidelnud lõhkematerjali. Ekspertideks määrata Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskuse Kaitsepolitsei Kriminalistikatalituse eksperdid. Ekspertide käsutusse anda: 11.11.2005 Märt Ringmaalt võrdlusmaterjalina võetud jope ja kampsun. Ekspertidele esitatavad küsimused: 1. Määrata Märt Ringmaa jopelt ja kampsunilt lõhkeaine jääkide proovid. 2. Juhul kui esemetelt on võimalik määrata lõhkeaine jääkide proovid, siis millise lõhkeainega on kokkupuude võimalik olnud?

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse Kaitsepolitseiameti kriminalistikatalituse ekspert K. Kla 22. detsembril 2005.a koostatud lõhkeaineekspertiisi ekspertiisiakti KP 97-05 koos ekspertiisiakti lisaks olevate fototabelitega (XIII kd. tl. 14-17), mille eksperdiarvamusest nähtub:

157 1. Määrati Märt Ringmaa jopelt leiti nitroglütseriini ja PETN’i lõhkeaine jälgi ning kampsunilt nitroglütseriini jälgi. 2. Esemetelt oli võimalik määrata lõhkeaine jääkide olemasolu. Kokkupuude on olnud võimalik otsese kontakti teel eelpool nimetatud ainetega.

Ekspertiisimäärust (XIII kd. tl. 18-19), millest nähtub, et kaitsepolitseiameti juhtivassistent E Juksar 08.12.2005.a läbi vaadanud kriminaalasja nr 04913000047 materjalid määras kriminaalasjas lõhkeaine ekspertiisi, et välja selgitada, kas Märt Ringmaa on käidelnud lõhkematerjali. Ekspertideks määrata Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskuse Kaitsepolitsei Kriminalistikatalituse ekspert KKla. Ekspertide käsutusse anda: Harjumaalt Raasiku alevikus XXX s.o Märt Ringmaa viibimiskohas (elukohas) ja Märt Ringmaa sõiduautos Mazda reg. Märgiga 985 ATK läbiotsimisel võetud järgmised proovid: 1) Märt Ringmaa sõiduauto Mazda juhipoolse sisemise käepidemelt ja ukse sisemise lingilt; 2) Sõiduauto esimese juhi kõrvalistuja ukse käepidemelt ja lingilt; 3) Sõiduauto tagaluugilt; 4) Sõiduauto pagasiruumis punakalt vaibalt; 5) Sõiduauto pagasiruumis sinakalt polstervaibalt; 6) Sõiduauto pagasiruumis väljakäivalt kõvalt pagasikattelt 7) Sõiduauto pagasiruumis olevalt siniselt põrandavaibalt; 8) Sõiduauto pagasiruumis olevalt triibuliselt põrandavaibalt; 9) Sõiduauto pagasiruumi põhjalt ja seinalt; 10) Sõiduauto pagasiruumis olevatelt kilekottide sangadelt; 11) Sõiduauto juhiistmelt (imuriga e tolmuimejaga); 12) Sõiduauto esimese kõrvalistuja istmelt; 13) Sõiduauto tagaistmelt; 14) Sõiduauto tagapõrandalt; 15) Sõiduauto esimese kõrvalistuja põrandalt; 16) Sõiduauto kapoti äärelt; 17) Akuklemmidelt; 18) Sõiduauto esimese kõrvalistuja põrand (kummikate); 19) Sõiduauto auto vasakpoolne ülemise tiivaäärelt; 20) Sõiduauto roolilt; 21) Majast võetud ahju koldest tuhaproovid; 22) Majast võetud pliidi koldest tuhaproovid; Ekspertidele esitatavad küsimused: 1. Määrata ekspertiisiks esitatud proovidelt lõhkeaine jäägid? 2. Juhul kui proovidelt on võimalik määrata lõhkeaine jäägid, siis millise lõhkeainega on võimalik kokkupuude olnud?

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse Kaitsepolitseiameti kriminalistikatalituse ekspert K. Kla 12. detsembril 2005.a. koostatud lõhkeaineekspertiisi ekspertiisiakti KP 106-05 (XIII kd. tl. 20-21), mille eksperdiarvamusest nähtub: 1. Ekspertiisiks esitatud proovidel esinesid lõhkeaine jäägid alljärgnevalt: a) Pagasiruumis punakas vaip: alla alarmi tundlikkuse piiri PENT-NO3; PENT-N; NG-C b) Pagasiruumi põhi ja seinad: TNT; TNT/NG; PENT-NO3; PENT-N c) Juhiiste (imuriga e tolmuimejaga): alla alarmi tundlikkuse piiri TNT; NG/TNT d) Esimese kõrvalistuja iste: lõhkeained RDX; PETN-NO3; PETN-N e) Majast võetud ahju ja pliidi koldest tuhaproovid: lõhkeained TNT; TNT/NG; PETN-NO3; PETN-N; RDX2. 2. Kokku puude on võimalik olnud lõhkeainetega PETN, TNT JA RDX. Kokkupuude võis olla nii otsEkui ka ülekandumisega.

158 Ekspertiisimäärust (XIII kd. tl. 22-23), millest nähtub, et kaitsepolitseiameti juhtivassistent E Juksar 01.12.2005.a läbi vaadanud kriminaalasja nr 04913000047 materjalid määras kriminaalasjas lõhkeaine ekspertiisi, et välja selgitada, kas Märt Ringmaa on käidelnud lõhkematerjali. Ekspertideks määrata Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskuse Kaitsepolitsei Kriminalistikatalituse ekspert KKla. Ekspertide käsutusse anda: Märt Ringmaa viibimiskohas (elukohas) 11.11.2005.a Harjumaal Raasiku alevikus XXX leitud broomheksiini purgis sisalduv püssirohi sarnane aine. Pakitud ümbrikusse nr. 1. Ekspertidele esitatavad küsimused: 1. Mis ainega on tegemist? 2. Kui ekspertiisiks esitatud aine on lõhkeaine, siis milline? 3. Milline on ekspertiisiks esitatud aine kaal? 4. Palun nimetada aine kasutusalad?

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse Kaitsepolitseiameti kriminalistikatalituse ekspert K. Kla 6. detsembril 2005.a. koostatud lõhkeaineekspertiisi ekspertiisiakti KP 99-05 (XIII kd. tl. 24- 25), mille eksperdiarvamusest nähtub: 1. Ekspertiisiks esitati paiskelõhkeaine. 2. Ekspertiisiks esitati normaalvõimsusega viskavat lõhkeainet suitsuga püssirohtu. 3. Ekspertiisiks esitatud aine kaalutis 12 grammi. 4. Ekspertiisiks esitatud lõhkeainet kasutatakse pealmiselt sõjanduses: süütenöörides, aegsütikutes, kuid püssirohtu on võimalik kasutada ka jahi eesmärgil.

Ekspertiisimäärust (XIII kd. tl. 26-27), millest nähtub, et kaitsepolitseiameti juhtivassistent E Juksar 13.12.2005.a läbi vaadanud kriminaalasja nr 04913000047 materjalid määras kriminaalasjas lõhkeaine ekspertiisi, et välja selgitada, kas Harjumaalt Raasiku alevikust XXX kuurist 16.11.2005 leitud alumiiniumpulbriga määrdunud piimanõu ja 11.11.2005.a läbiotsimisel leitud alumiiniumpulbriga määrdunud sinine lehter on sama alumiiniumkoostisega, mis 11.04.2001 Tallinnas, Punane 15 paigaldatud lõhkeseadeldises olev alumiiniumpulber või on kasutatud eeltoodud nõusid lõhkeaine segamiseks Märt Ringmaa on käidelnud lõhkematerjali. Ekspertideks määrata Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskuse Kaitsepolitsei Kriminalistikatalituse ekspert KKla. Ekspertide käsutusse anda: Märt Ringmaa viibimiskohas (elukohas) 11.11.2005.a Harjumaal Raasiku alevikus XXX leitud broomheksiini purgis sisalduv püssirohi sarnane aine. Pakitud ümbrikusse nr. 1. Ekspertidele esitatavad küsimused: 1. Mis ainega on tegemist? 2. Kui ekspertiisiks esitatud aine on lõhkeaine, siis milline? 3. Milline on ekspertiisiks esitatud aine kaal? 4. Palun nimetada aine kasutusalad?

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse kohtuekspertide M. Toomet ja E. Armolik 10.01.2006.a. koostatud lõhkeaineekspertiisi ekspertiisiakti nr. AL-1470-05/8789 (XIII kd. tl. 28- 30), mille eksperdiarvamusest nähtub: 1. Ekspertiisiks esitatud piimanõu seintel ja põhjas ning lehtri pinnal leidub ladestusena alumiiniumpulbrit, mis sisaldab ammooniumnitraati. Mainitud aine segamise kohta piimanõus ja valamise kohta lehtriga vt uurimuslikkus osas. 2. 11.04.2001 Tallinnas Punane 15 paigaldatud lõhkekehast leitud lõhkeaine sisaldab alumiiniumpulbri, ammooniumnitraadi ja suitsuta püssirohu graanulite segu, mis on alumiiniumpulbri ja ammooniumnitraadi kui koostisainete poolest kokkulangev piimanõust ja lehtrilt leitud koostisainetega, kuid nende ainete samasust e päritolu samast kogumist ei ole võimalik tuvastada individualiseerivate eritunnuste puudumise tõttu.

159 3. Alumiiniumpulbrit kasutatakse laialdaselt värvitööstuses värvipigmendina. Ammooniumnitraati kasutatakse väetisena ja lõhkeainena segulõhkeainetes. Kuid nende ainete segu (lisaks veel mürsu suitsuta püssirohi) saab olla ainult omavalmistatud lõhkeaine/pürotehniline segu, tööstuslikult sellist segu ei valmistata.

Ekspertiisimäärust (XIII kd. tl. 32-33), millest nähtub, et kaitsepolitseiameti juhtivassistent E Juksar 22.12.2005.a läbi vaadanud kriminaalasja nr 04913000047 materjalid ning seoses sellega, et kriminaalasja eeluurimisel teostati 16.11.2005 läbiotsimine Harjumaal Raasiku alevikus Pae tn. 9/2 s.o. Märt Ringmaa viibimiskohas (elukohas) ja läbiotsimisel leiti 3 karpi padruneid kaliibriga 5,6 määras: 1. Kriminaalasjas kohtuballistilise ekspertiisi. 2. Ekspertiisimääruse täitmine teha ülesandeks: Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ekspertidele. 3. Anda eksperdi käsutusse ekspertiisi teostamiseks: 3.1 Märt Ringmaa viibimiskohas (elukohas) 16.11.2005.a Harjumaal Raasiku alevikus XXX leitud 3 karpi padruneid kokku 150 tk. Pakitud ümbrikusse nr. 1. 4. Ekspertidele esitada järgmised küsimused: 4.1 Kas ekspertiisiks esitatud padrunid kuuluvad laskemoona hulka, kas need on laskekõlbulikud? 4.2 Millistest tulirelvadest laskmiseks saab ekspertiisiks esitaud padruneid kasutada?.

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse kohtuekspert H. Reisenbuk 04.01.2006.a. koostatud ballistika ekspertiisi ekspertiisiakti TB-362-05/8951 (XIII kd. tl. 34-35), mille eksperdiarvamusest nähtub: 1. Ekspertiisiks esitatud 150 ääretulepadrunit kaliiber .22 LR on laskekõlbulik tulirelva laskemoon. 2. Tulirelvade mittetäielik loetelu, millistes on võimalik esitatud padruneid tulistamiseks kasutada, on toodud uurimuslikus osas.

Ekspertiisimäärust (XIII kd. tl. 36-39), millest nähtub, et kaitsepolitseiameti assistent O. Rõõm 22.11.2005.a läbi vaadanud kriminaalasja nr 04913000047 materjalid ning selleks, et välja selgitada, kas Harjumaalt Kuusalu vallast Vaka Külast XXX s.o. HLelukohas läbiotsimisel leitud esemetelt on võimalik määrata DNA profiili, kas need ühtivad Märt Ringmaa või HLDNA profiiliga ja kriminaalasjas teistelt lõhkeseadeldise komponentidelt tuvastatud DNA profiiliga s.o. määrata ekspertiisiks esitatud esemetega võimalikud kokku puutunud isikud, samuti, kas Harjumaalt Raasiku alevikust XXX ja lisahoonetest, Märt Ringmaa sõiduautost ja Märt Ringmaa naistuttava kodust Tallinnas XXX läbiotsimisel leitud esemetelt on võimalik määrata DNA profiili, kas need ühtivad Märt Ringmaa või HLDNA profiiliga s.o. määrata ekspertiisiks esitatud esemetega võimalikud kokku puutunud isikud määras: 1. Korraldada kriminaalasjas DNA ekspertiis; 2. Ekspertiisimääruse täitmine teha ülesandeks: Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ekspertidele; 3. Anda eksperdi käsutusse ekspertiisi teostamiseks: 3.1 17.11.2005 Harjumaalt Kuusalu vallast Vaka külast XXX leitud ja ära võetud plommiga 000000078 Suletud kotis – 9 teibirulli; Kollasest jõupaberist ümbrikus – 2 kummikinnast; Papist karbis nr. 1 – 3 kummikinnast; Papist karbis nr. 2 – 5 niiskuskindlat vannitoa kella; Asitõendikotis nr. 066693 – piimapakend milles, liikumisanduri korpus ja tagaklaas, elektriskeem juhtmete ja pirniga, plaadiga kondensaator; Asitõendikotis nr. 143256 pakitud – piimapakend koos 2 tinatükiga; Asitõendikotis nr. 143253 pakitud – 2 musta liikumisandurit ja 1 valge liikumisandur; Asitõendikotis nr. 066664 pakitud – kommikarp koos tinatükkidega; Asitõendikotis nr. 143261 pakitud – piimapakend koos 3 plaadiga, millest ühel juhe küljes; Asitõendikotis nr. 143254 pakitud – sinine isoleer, pool, kilekott; Asitõendikotis nr. 330462 pakitud – paberitükk; Asitõendikotis nr. 330461 pakitud – kilekott; Asitõendikotis nr. 391253 pakitud – antenn pistikuga; Asitõendikotis nr. 391252 pakitud – padrun; Asitõendikotis nr. 066663 pakitud – 1 seade; Asitõendikotis nr. 143255 pakitud – rüüsidega ja isoleeridega kaetud juhtmed; Plommiga nr. 000000073 suletud kotis – laser printeri karp ja korpus; Plommiga nr. 000000080 suletud kotis – teibirull; Plommiga nr. 000000079 suletud kotis – rüüsid; Plommiga nr. 000000072 suletud kotis – kaelaehe, patareide hoidik, pistik,

160 laadija (musta värvi), kondensaator koos juhtmetega, takisti, näidik, patareide hoidik; Plommiga nr. 000000071 suletud kotis – 3 lülitit (2 juhtmetega), valge rüüs, kondensaatori moodi ese. 3.2 11.11.2005 Läbiotsimiselt Harjumaalt Raasiku alevikust Pae tn. 9/2 ja selle abihoonest ära võetud järgmised esemed: pakendist nr. 1 – autoklaasi vedeliku elektroonilise pumba osa; pakendist nr. 2 – montaažijuhtmed (2 juhet), plastmasskorpus, mille küljes juhtmed; pakendist nr. 11 – oranž märkmik, klaasist purgike „broomhexin“, pappkarp koos releedega (8 releed pakitud), liikumisandur 1 tk koos juhtmetega (lõigatud piimapaki sees), valge – kollakas juhe koos teibitud otsaga, rüüs (u. 10 cm pikkune); pakendist nr. 10 – 7 teibirulli, tumblerid 6 tk, plastmasstops, milles kollane pulber, kummikinnas, kella osa, pakendist nr. 9 – juhtmed; 16.11.2005 läbiotsimisel leitud esemed: asitõendikotist 308526 padrunikarbid 3 tk, kilekott, millesse olid padrunid pakitud; 11.11.2005 läbiotsimisel sõiduautost Mazda XXX– kilekott, milles olid kindad 6 tk; 11.11.2005 läbiotsimisel Harjumaal Raasiku alevikus Pae tn. 9/2 esemed: plommiga 00000311 suletud kotist – juhtmepundar; plommiga 00006203 suletud kotist – „Hobi Hall“ kast (niiske); plommiga 00006219 suletud kotist – roosakas üksik juhe, valge üksik juhe, tööjope, jaki ja tunked, töökindad 2 tk; plommiga 00006220 suletud kotist – nahkportfell, milles punane kanister, tehisnahast kott taskutega, milles oli plekist kanister, tehisnahast kott (peal märge Aeroflot), milles oli plekist kanister; pakendist nr. 14 – plastmasskorpusega elektromagnet, survenupuga lüliti; plommiga 00006204 suletud kotist – metallist automaatika lüliti, asitõendikotist nr. 143260 – jahutusvedeliku mahuti; plommiga 00006206 suletud kotist – vaakumrelee, membraanimehhanismid 3 tk; asitõendikotist nr. 143258 – purk; pakendist nr. 3 – sügisväetis 1 pakendis; pakendist nr. 4 – „Prisma“ kilekott, „Toolse leib“ kilekott, mis sisaldab väetist; kilekott, milline sisaldab väetist, „Camel“ kilekott, „Konsum“ kilekott väetisega, oranž kilekott väetisega; pakendist nr. 8 – kindad 11 tk. 11.11.2005 Tallinnas XXX läbiotsimisel leitud esemed: asitõendikotist tähisega 309051 – müts; asitõendikotist tähisega 309040 – valge juhe; plommiga 000000319 suletud kotist – kilekott koos valgete graanulitega; plommiga 000006218 suletud kotist – mikroskeemiplaat koos juhtmetega, kolm pistikut, taimer, teibitud plekist karp; (kott 066721) – valge juhe, roheliste pistikutega; (paberkotist) – hermeetiline kontakt; (paberkott) – must pistik; (paberkott) – valge teibitud juhe; (paberkott) – must pistik koos juhtme ja pirniga; (paberkott) – kolm pistikut, ühel juhtmed ja skeem küljes; asitõendikotti nr. 066708 pakitud esemed – teibiga kokku pandud kondensaatorid; plommiga 000006205 suletud kotist – 2 halli teibirulli ja 1 sinine teibirull, 1 leukoplaastri rull; plommiga 000006202 suletud kotist – tosoolipudel; sinine lehter (määrdunud alumiiniumpulbriga); plommiga 000006209 suletud kotist – piimanõu; 4. Eksperdile esitatavad küsimused: 4. 1 Määrata ekspertiisiks esitaud esemetelt DNA profiil. 4.2 Kas ekspertiisiks esitatud esemetelt leitud DNA profiil on kokkulangev Märt Ringmaa või HLDNA profiiliga?

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse kohtuekspertide A. Aaspõllu ja K. Sinivee 24.03.2006.a. koostatud DNA ekspertiisi ekspertiisiakti nr GE-3509-05/8208 (XIII kd. tl. 40-57), mille eksperdiarvamuse osast nähtub, et 1. Autoklaasi vedeliku elektroonilise pumba kaane servalt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 1), plastikkorpuselt (mille küljes olid juhtmed; Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 2), pappkarbi küljelt (milles olid releed; Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 11), valgelt juhtmelt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; plommiga nr 00006219 suletud olnud kott), tööjope parema varruka soonikuosalt seestpoolt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; plommiga nr 00006219 suletud olnud kott), plekist kanistri (mis oli taskutega tehisnahast kotis) sangalt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; plommiga nr 00006220 suletud olnud kott), plekist kanistri (mis oli taskutega tehisnahast kotis) korgi servalt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; plommiga nr 00006220 suletud olnud kott), jahutusvedeliku mahuti väljaulatuvalt servalt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; asitõendikott nr 143260),

161 mikroskeemiplaadi küljes olnud juhtmete kruvipoolsetelt otstelt (Tallinn, Punane tn 33; plommiga nr 000006218 suletud olnud kott), pistikult nr 2 (Tallinn, Punane tn 33; plommiga nr 000006218 suletud olnud kott), tosoolipudeli korgilt (Tallinn, Punane tn 33; plommiga nr 000006202 suletud olnud kott), piimanõu küljes olnud juhtmelt (Tallinn, Punane tn 33; plommiga nr 000006209 suletud olnud kott), kilekotilt kirjaga “Camel” (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 4), kindalt nr 5 (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 8), kindalt nr 8 (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 8), kindalt nr 9 seestpoolt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 8), teibirullilt nr 18 (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; plommiga nr 000000078 suletud olnud kott), teibirullilt nr 20 (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; plommiga nr 000000078 suletud olnud kott), kummikindalt nr 11 (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; karp nr 1), vannitoa kella nr 1 kummist taguse servalt (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; karp nr 2), liikumisanduri nr 1 juhtme otsa ümber olnud siniselt isoleerpaelalt (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; asitõendikott nr 143253), kilekotilt (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; asitõendikott nr 143254), antenni pistiku ümber olnud teibilt (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; asitõendikott nr 391253), padrunilt (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; asitõendikott nr 391252), seadme küljes olnud isoleerpaela otsalt (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; asitõendikott nr 066663), seadme küljes olnud valgelt rüüsilt (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; asitõendikott nr 066663), kaelaehte paelalt (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; plommiga nr 000000072 suletud olnud kott), teibilt (mis oli laadija küljes olnud juhtmete ümber; Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; plommiga nr 000000072 suletud olnud kott), takisti ja juhtme ühenduselt (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; plommiga nr 000000072 suletud olnud kott), patareide hoidikult (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; plommiga nr 000000072 suletud olnud kott) ja kondensaatori moodi eseme küljes olnud juhtmete ümber olnud kollakalt teibilt (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; plommiga nr 0000000071 suletud olnud kott) DNA analüüsiks võetud proovidest ei õnnestunud ühtegi inimese DNA alleeli määratleda. Tegemist võib olla inimpäritolu DNA sisaldumisega nendes proovides allpool tuvastuspiiri. 2. Esimeselt montaažijuhtmelt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 2), liikumisanduri juhtmeotstelt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 11), teibirullilt nr 3 (teibi tagasikeeratud otsalt; Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 10), teibirulli nr 5 siseringilt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 10), teibirulli nr 6 välisringilt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 10), teibirullilt nr 7 (teibi katkemise kohast; Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 10), tumblerilt nr 3 (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 10), tumblerilt nr 4 (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 10), kummikindalt seestpoolt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 10), juhtmete otstelt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 9), kummikindalt nr 4 (mis oli kilekotis; seestpoolt; Mazda XXX), kummikindalt nr 5 (mis oli kilekotis; seestpoolt; Mazda XXX), punase kanistri (mis oli nahkportfellis) sangalt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; plommiga nr 00006220 suletud olnud kott), lüliti külgedelt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 14), juhtme küljes olnud mustalt pistikult (Tallinn, Punane tn 33; plommiga nr 000006218 suletud olnud kotis olnud paberkott) ja kindalt nr 10 (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 8) DNA analüüsiks võetud proovid on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa välistada Märt Ringmaa’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides, kuna kõigis analüüsitud DNA lookustes olid esindatud ka kõik Märt Ringmaa’l esinevad DNA alleelid. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi H (H ) L’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides. 3. Teiselt montaažijuhtmelt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 2), oranži märkmiku kaanelt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 11), tumblerilt nr 1 (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 10), kella osalt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 10), padrunikarbilt nr 1 (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; asitõendikott nr 308526), kummikindalt nr 6 (mis oli kilekotis; seestpoolt; Mazda XXX), roosalt juhtmelt (Harjumaa,

162 Raasiku alevik, XXX; plommiga nr 00006219 suletud olnud kott), purgi kaanelt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; asitõendikott nr 143258), valgelt juhtmelt (Tallinn, Punane tn 33; asitõendikott nr 309040), teibirullilt nr 10 (Tallinn, Punane tn 33; plommiga nr 000006205 suletud olnud kott), kilekoti kirjaga “Prisma” (milles oli väetis) sangadelt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 4), teiselt kilekotilt kirjaga “Toolse leib” (milles oli väetis; Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 4), oranži kilekoti (milles oli väetis) sangadelt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 4), kindalt nr 2 (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 8), kindalt nr 3 (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 8), kindalt nr 4 (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 8), kindalt nr 11 (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 8), teibirullilt nr 17 (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; plommiga nr 000000078 suletud olnud kott), tinatükilt nr 2 (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; asitõendikott nr 143256), tinatükilt nr 3 (mis oli kommikarbis; Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; asitõendikott nr 066664), piimapakilt (milles olid plaadid; Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; asitõendikott nr 143261), plaadi nr 2 (mis oli piimapakis) servadelt (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; asitõendikott nr 143261), pooli otsalt (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; asitõendikott nr 143254), kilekoti sõlmelt (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; asitõendikott nr 330461), valge juhtme ümber olnud mustalt isoleerpaelalt (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; asitõendikott nr 143255), valge juhtme ümber olnud kollakalt isoleerpaelalt (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; asitõendikott nr 143255), keskmise laiusega rüüsi otsalt (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; plommiga nr 000000079 suletud olnud kott), kõige kitsama rüüsi otsalt (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; plommiga nr 000000079 suletud olnud kott), patareide hoidiku punase juhtme sõlme juurest (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; plommiga nr 000000072 suletud olnud kott) ja pistikult (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; plommiga nr 000000072 suletud olnud kott) DNA analüüsiks võetud proovid on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi Märt Ringmaa’lt ja/või H (H ) L’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides. 4. Klaasist purgi (kirjaga “Broomhexin”) korgi külgedelt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 11), klaasist purgi (kirjaga “Broomhexin”) korgi pealt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 11), liikumisanduri juhtmete isolAioonilt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX;pakend nr 11), kollakasvalge juhtme otsalt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 11), kummikindalt nr 3 (mis oli kilekotis; seestpoolt; Mazda XXX), töötunkede eestpoolt parempoolselt taskuäärelt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; plommiga nr 00006219 suletud olnud kott), pistikult nr 4 (Tallinn, Punane tn 33; plommiga nr 000006218 suletud olnud kotis olnud paberkott), teibilt (mis oli mässitud kahe kondensaatori ümber; Tallinn, Punane tn 33; asitõendikott nr 066708), kinda nr 1 sisevoodrilt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 8) ja vannitoa kella nr 2 korpuselt (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; karp nr 2) DNA analüüsiks võetud proovid on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Samas on nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel võimalik eristada peamisi DNA profiile, st DNA profiile, mis pärinevad isikult, kelle DNA-d on nendes segaproovides enam. Need peamised DNA profiilid on kokkulangevad Märt Ringmaa võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi H (H ) L’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides. 5. Liikumisanduri esimeselt küljelt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 11), liikumisanduri teiselt küljelt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 11), kollakasvalge juhtme ümber olnud teibilt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 11), rüüsilt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 11), teibirullilt nr 2 (teibi katkemise kohast; Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 10), tumblerilt nr 2 (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 10), tumblerilt nr 5 (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 10), tumblerilt nr 6 (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 10), padrunikarbilt nr 2 (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; asitõendikott nr 308526), kilekotilt

163 (milles olid kindad; Mazda XXX), kummikindalt nr 1 (mis oli kilekotis; seestpoolt; Mazda XXX), kummikindalt nr 2 (mis oli kilekotis; seestpoolt; Mazda XXX), elektromagneti plastikkorpuse külgedelt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 14), vaakumrelee metallist külgedelt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; plommiga nr 00006206 suletud olnud kott), membraanimehhanismi nr 2 külgedelt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; plommiga nr 00006206 suletud olnud kott), membraanimehhanismi nr 3 külgedelt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; plommiga nr 00006206 suletud olnud kott), pistikult nr 3 (Tallinn, Punane tn 33; plommiga nr 000006218 suletud olnud kott), mustalt pistikult (Tallinn, Punane tn 33; plommiga nr 000006218 suletud olnud kotis olnud paberkott), pistikult nr 5 (Tallinn, Punane tn 33; plommiga nr 000006218 suletud olnud kotis olnud paberkott), pistikult nr 6 (mille küljes olid juhtmed ja skeem; Tallinn, Punane tn 33; plommiga nr 000006218 suletud olnud kotis olnud paberkott), teibirullidelt nr 8 ja nr 9 (Tallinn, Punane tn 33; plommiga nr 000006205 suletud olnud kott), leukoplaastrirullilt nr 11 (Tallinn, Punane tn 33; plommiga nr 000006205 suletud olnud kott), sügisväetise pakendilt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 3), kinda nr 7 sisevoodrilt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 8), kummikindalt nr 10 (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; karp nr 1) ja kõige laiema rüüsi otsalt (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; plommiga nr 000000079 suletud olnud kott) DNA analüüsiks võetud proovid on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Märt Ringmaa’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi H (H ) L’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides. 6. Teibirullilt nr 1 (teibi katkemise kohast; Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 10) DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel eristatav peamine DNA profiil osutab naiselt pärinevale bioloogilisele materjalile, kuid ei ole kokkulangev Märt Ringmaa ega H (H ) L võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega ega ühegi DNA andmekogus eelnevalt talletatud DNA profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada ka Märt Ringmaa’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi H (H ) L’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis. 7. Teibirullilt nr 4 (teibi tagasikeeratud otsalt; Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 10) DNA analüüsiks võetud proovist määratletud DNA profiil osutab naiselt pärinevale bioloogilisele materjalile ja on kokkulangev kuuendas punktis mainitud peamise DNA profiiliga, kuid ei ole kokkulangev Märt Ringmaa ega H (H ) L võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega. 8. Plastiktopsi (milles oli kollane pulber) korgilt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 10) DNA analüüsiks võetud proovist ei õnnestunus määratleda DNA täisprofiili, st kõik analüüsitud DNA lookused ei andnud DNA analüüsil tulemusi. Sellest proovist määratletud osaline DNA profiil on tulemusi andnud nelja DNA lookuse osas kokkulangev Märt Ringmaa võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid ei ole kokkulangev H (H ) L võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Selle osalise DNA profiili esinemissagedus on 1,6 x 10-4. Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud osaline DNA profiil esineb eestlaste populAioonis statistiliselt ühel inimesel 6,3 x 103 inimese kohta. 9. Padrunikarbilt nr 3 (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; asitõendikott nr 308526), membraanimehhanismi nr 1 külgedelt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; plommiga nr 00006206 suletud olnud kott), kilekotilt (milles oli valge granuleeritud aine; Tallinn, Punane tn 33; plommiga nr 000000319 suletud olnud kott), teibirullilt nr 16 (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; plommiga nr 000000078 suletud olnud kott), piimapakilt (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; asitõendikott nr 143256), liikumisanduri nr 2 korpuselt (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; asitõendikott nr 143253), plaadi nr 1 (mis oli piimapakis) servadelt (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; asitõendikott nr 143261), plaadi nr 3 (mis oli piimapakis) servadelt (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; asitõendikott nr 143261), musta juhtme ümber olnud

164 rüüsilt (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; asitõendikott nr 143255), valgelt rüüsilt (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; asitõendikott nr 143255) ja laserprinteri korpuselt (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; plommiga nr 000000073 suletud olnud kott) DNA analüüsiks võetud proovid on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Samas ei õnnestunud nende segaproovide analüüsil kõigi analüüsitud DNA lookuste korral DNA alleele määratleda. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes segaproovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta, sh Märt Ringmaa’lt ja/või H (H ) L’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides. 10. Kilekotilt (milles olid padrunikarbid; Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; asitõendikott nr 308526), juhtmepuntras olnud juhtmetelt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; plommiga nr 00000311 suletud olnud kott), juhtmepuntras olnud juhtme otsalt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; plommiga nr 00000311 suletud olnud kott), nahkportfelli (milles oli kanister) pandlalt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; plommiga nr 00006220 suletud olnud kott), nahkportfelli (milles oli kanister) sangalt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; plommiga nr 00006220 suletud olnud kott), taskutega tehisnahast koti (milles oli plekist kanister) sangalt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; plommiga nr 00006220 suletud olnud kott), tehisnahast koti kirjaga “Aeroflot” esimeselt sangalt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; plommiga nr 00006220 suletud olnud kott), tehisnahast koti kirjaga “Aeroflot” teiselt sangalt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; plommiga nr 00006220 suletud olnud kott), metallist automaatikalüliti külgedelt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; plommiga nr 00006204 suletud olnud kott), taimeri korpuselt (Tallinn, Punane tn 33; plommiga nr 000006218 suletud olnud kott), hermeetiliselt kontaktilt (Tallinn, Punane tn 33; plommiga nr 000006218 suletud olnud kotis olnud paberkott), valge teibitud juhtme otstelt (Tallinn, Punane tn 33; plommiga nr 000006218 suletud olnud kotis olnud paberkott), sinise lehtri kõrvalt (Tallinn, Punane tn 33; plommiga nr 000006202 suletud olnud kott), kilekotilt kirjadega “Konsum” (milles oli väetis; Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 4), kinda nr 6 sisevoodrilt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 8), teibirullilt nr 12 (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; plommiga nr 000000078 suletud olnud kott), teibirullilt nr 13 (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; plommiga nr 000000078 suletud olnud kott), teibirullilt nr 14 (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; plommiga nr 000000078 suletud olnud kott), teibirullilt nr 15 (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; plommiga nr 000000078 suletud olnud kott), kummikindalt nr 7 (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 10), teiselt plastikkaanelt (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; asitõendikott nr 066693), elektriskeemilt (pirni ja juhtme ühenduskohas olnud teibilt; Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; asitõendikott nr 066693), tinatükilt nr 5 (mis oli kommikarbis; Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; asitõendikott nr 066664), kommikarbi (milles olid tinatükid) kaane servalt (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; asitõendikott nr 066664), plaadi nr 2 (mis oli piimapakis) küljes olnud sõlmega valgelt juhtmelt (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; asitõendikott nr 143261), sinise isoleerpaela otsalt (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; asitõendikott nr 143254), kahe valge juhtme ümber olnud siniselt isoleerpaelalt (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; asitõendikott nr 143255), laserprinteri karbi küljelt (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; plommiga nr 000000073 suletud olnud kott), teibirullilt nr 21 (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; plommiga nr 000000080 suletud olnud kott), kondensaatori küljes olnud juhtmete ümber olnud siniselt isoleerpaelalt (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; plommiga nr 000000072 suletud olnud kott) ja lülitilt (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; plommiga nr 0000000071 suletud olnud kott) DNA analüüsiks võetud proovidest õnnestus määratleda ainult üksikuid inimese DNA alleele. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta, sh Märt Ringmaa’lt ja/või H (H ) L’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes proovides. 11. “Hobby Hall” kastilt (Harjumaa,

165 Raasiku alevik, XXX; plommiga nr 00006203 suletud olnud kott) DNA analüüsiks võetud proovist õnnestus määratleda seitsmes DNA lookuses 10 DNA alleeli. Nendest 9 DNA alleeli on kokkulangevad Märt Ringmaa võrdlusproovist määratletud DNA alleelide kombinAiooniga vastavates DNA lookustes, kuid mitte H (H ) L DNA alleelide kombinAiooniga vastavates DNA lookustes. DNA lookuses D2S1338 määratletud lisaalleeli 17 korral võib olla tegemist artefaktse piigiga (mittespetsiifiline amplifikAioon) või kontaminAioonist tingitud piigiga. Nendest üheksast DNA alleelist moodustunud autosoomsete DNA alleelide kombinAiooni esinemissagedus on 3,3 x 10-5. Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA alleelide kombinAioon esineb eestlaste populAioonis statistiliselt ühel inimesel 3,0 x 104 inimese kohta. 12. Jaki paremalt varrukalt seestpoolt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; plommiga nr 00006219 suletud olnud kott) DNA analüüsiks võetud proovist ei õnnestunus määratleda DNA täisprofiili, st kõik analüüsitud DNA lookused ei andnud DNA analüüsil tulemusi. Sellest proovist määratletud osaline DNA profiil on tulemusi andnud kaheksa DNA lookuse osas kokkulangev Märt Ringmaa võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid ei ole kokkulangev H (H ) L võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Selle osalise DNA profiili esinemissagedus on 2,5 x 10-8. Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud osaline DNA profiil esineb eestlaste populAioonis statistiliselt ühel inimesel 4,0 x 107 inimese kohta. Arvutus on tehtud autosoomsete DNA lookuste alusel. 13. Parema käe kinda peopesa kohalt sisevoodrist (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; plommiga nr 00006219 suletud olnud kott), vasaku käe kinda peopesa kohalt sisevoodrist (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; plommiga nr 00006219 suletud olnud kott), mütsi otsaesise kohalt sisekandilt (Tallinn, Punane tn 33; asitõendikott nr 309051), valge juhtme küljes olnud rohelistelt pistikutelt (Tallinn, Punane tn 33; plommiga nr 000006218 suletud olnud kotis olnud asitõendikott nr 066721), plekist karbi ümber olnud teibilt (Tallinn, Punane tn 33; plommiga nr 000006218 suletud olnud kotis olnud paberkott) ja kummikindalt nr 9 (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; karp nr 1) DNA analüüsiks võetud proovidest määratletud DNA profiilid on kokkulangevad Märt Ringmaa võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid ei ole kokkulangevad H (H ) L võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Ringmaa võrdlusproovist määratletud DNA profiili esinemissagedus on 2,4 x 10-13. Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populAioonis statistiliselt ühel inimesel 4,3 x 1012 inimese kohta. 14. Plekist kanistri (mis oli tehisnahast kotis kirjaga “Aeroflot”) sangalt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; plommiga nr 00006220 suletud olnud kott) DNA analüüsiks võetud proovist ei õnnestunus määratleda DNA täisprofiili, st kõik analüüsitud DNA lookused ei andnud DNA analüüsil tulemusi. Sellest proovist määratletud osaline DNA profiil on tulemusi andnud üheksa DNA lookuse osas kokkulangev Märt Ringmaa võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid ei ole kokkulangev H (H ) L võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Selle osalise DNA profiili esinemissagedus on 1,4 x 10-9. Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud osaline DNA profiil esineb eestlaste populAioonis statistiliselt ühel inimesel 7,1 x 108 inimese kohta. Arvutus on tehtud autosoomsete DNA lookuste alusel. 15. Pistikult nr 1 (Tallinn, Punane tn 33; plommiga nr 000006218 suletud olnud kott) DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Märt Ringmaa’lt ja H (H ) L’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. 16. Esimeselt kilekotilt kirjaga “Toolse leib” (milles oli väetis; Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 4) DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel eristatav peamine DNA profiil osutab mehelt pärinevale bioloogilisele materjalile, kuid ei ole kokkulangev Märt Ringmaa ega H (H ) L võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega ega seitsmendas punktis mainitud DNA profiiliga ega kuuendas punktis mainitud peamise DNA profiiliga ega ühegi DNA andmekogus kriminaalasjade raamides talletatud DNA profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi Märt Ringmaa’lt ja/või H (H ) L’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise

166 kohta selles segaproovis. 17. Teibirullilt nr 19 (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; plommiga nr 000000078 suletud olnud kott), kummikindalt nr 8 (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; ümbrik), plaadiga kondensaatorilt (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; asitõendikott nr 066693) ja lülitilt nr 1 (mille küljes oli juhe; Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; plommiga nr 0000000071 suletud olnud kott) DNA analüüsiks võetud proovid on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada H (H ) L’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi Märt Ringmaa’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides. 18. Esimeselt plastikkaanelt (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; asitõendikott nr 066693) DNA analüüsiks võetud proovist õnnestus määratleda üheksas DNA lookuses 13 DNA alleeli. Nendest 12 DNA alleeli on kokkulangevad H (H ) L võrdlusproovist määratletud DNA alleelide kombinAiooniga vastavates DNA lookustes, kuid mitte Märt Ringmaa DNA alleelide kombinAiooniga vastavates DNA lookustes. DNA lookuses D3S1358 määratletud lisaalleeli 15 korral võib olla tegemist artefaktse piigiga (mittespetsiifiline amplifikAioon) või kontaminAioonist tingitud piigiga. Nendest kaheteistkümnest DNA alleelist moodustunud autosoomsete DNA alleelide kombinAiooni esinemissagedus on 4,0 x 10-9. Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA alleelide kombinAioon esineb eestlaste populAioonis statistiliselt ühel inimesel 2,5 x 108 inimese kohta. 19. Piimapakilt (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; asitõendikott nr 066693), liikumisanduri nr 3 korpuselt (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; asitõendikott nr 143253), näidiku korpuselt (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; plommiga nr 000000072 suletud olnud kott) ja valgelt rüüsilt (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; plommiga nr 0000000071 suletud olnud kott) DNA analüüsiks võetud proovidest ei õnnestunud määratleda DNA täisprofiile, st kõik analüüsitud DNA lookused ei andnud DNA analüüsil tulemusi. Nendest proovidest määratletud osalised DNA profiilid ei ole tulemusi andnud DNA lookuste osas kokkulangevad Märt Ringmaa ega H (H ) L võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega ega seitsmendas punktis mainitud DNA profiiliga ega kuuendas ega seitsmeteistkümnendas punktis mainitud peamiste DNA profiilidega. 20. Tinatükilt nr 1 (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; asitõendikott nr 143256) DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel eristatav peamine DNA profiil on kokkulangev VU’i (ik XXX) võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi Märt Ringmaa’lt ja/või H (H ) L’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis. 21. Paberitükilt (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; asitõendikott nr 330462) DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel eristatav peamine DNA profiil on osutab mehelt pärinevale bioloogilisele materjalile, kuid ei ole kokkulangev Märt Ringmaa ega H (H ) L võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega ega seitsmendas punktis mainitud DNA profiiliga ega kuuendas ega kuueteistkümnendas punktis mainitud peamiste DNA profiilidega ega kahekümnendas punktis mainitud osaliste DNA profiilidega ega ühegi DNA andmekogus eelnevalt talletatud DNA profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi Märt Ringmaa’lt ja/või H (H ) L’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis. 22. Lülitilt nr 2 (mille küljes oli juhe; Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; plommiga nr 0000000071 suletud olnud kott) DNA analüüsiks võetud proovist õnnestus määratleda seitsmes DNA lookuses 8 DNA alleeli. Nendest 8 DNA alleeli on kokkulangevad H (H ) L võrdlusproovist määratletud DNA alleelide kombinAiooniga vastavates DNA lookustes, kuid mitte Märt Ringmaa DNA alleelide kombinAiooniga vastavates DNA lookustes. Nendest kaheksast DNA alleelist moodustunud autosoomsete DNA alleelide kombinAiooni esinemissagedus on 1,9 x 10-6. Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA

167 alleelide kombinAioon esineb eestlaste populAioonis statistiliselt ühel inimesel 5,2 x 105 inimese kohta. Märkuseks on eksperdiarvamuse osas märgitud, et 1. Esialgu ei võetud DNA analüüsiks proove pappkarbis olnud releedelt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 11), piimapakilt (milles oli liikumisandur koos juhtmetega; Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; pakend nr 11), kolmes padrunikarbis olnud padrunitelt (Harjumaa, Raasiku alevik, XXX; asitõendikott nr 308526), valgelt juhtmelt (milles küljes olid rohelised pistikud; Tallinn, Punane tn 33; plommiga nr 000006218 suletud olnud kotis olnud asitõendikott nr 066721), juhtmelt ja selle küljes olnud pirnilt (Tallinn, Punane tn 33; plommiga nr 000006218 suletud olnud kotis olnud paberkott), pistiku nr 6 küljes olnud juhtmetelt ja skeemilt (Tallinn, Punane tn 33; plommiga nr 000006218 suletud olnud kotis olnud paberkott), kahelt kondensaatorilt (mis olid teibi sisse mässitud; Tallinn, Punane tn 33; asitõendikott nr 066708), piimanõult (Tallinn, Punane tn 33; plommiga nr 000006209 suletud olnud kott), kolmelt vannitoa kellalt (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; karp nr 2), elektriskeemi küljes olnud pirnilt ja juhtmetelt (Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; asitõendikott nr 066693), ülejäänud tinatükkidelt (mis olid kommikarbis; Harjumaa, Vaka küla, Kuusalu vald, XXX; asitõendikott nr 066664).

Ekspertiisimäärust (XIII kd. tl. 58-60), millest nähtub, et Kaitsepolitseiameti juhtivassistent E. Juksar 14.02.2006.a läbi vaadanud kriminaalasja nr 04913000047 materjalid ning selleks, et tuvastada ekspertiisiks esitatavate ainete keemiline koostis (väljendatuna protsentides), aine nimetus ja võrrelda kolmes plahvatuse kohas säilinud ainete koostisi M. Ringmaa juurest leitud ainete koostisega, määras: 1. Korraldada kriminaalasjas aineekspertiis; 2. Ekspertiisimääruse täitmine teha ülesandeks: Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse keemia labori ekspertidele; 3. Anda eksperdi käsutusse ekspertiisi teostamiseks: 3.1 19.11.2003 kella 01.30 ajal Tallinnas Pae tn 23 maja 1 korruse trepikojas avastatud lõhkeseadeldisest säilinud ainet (klaaspurgis, märgistatud aadressi ja kuupäevaga); 3.2 22.09.2000 Tallinnas Sõpruse pst 247 Hansapanga automaadi plahvatuse sündmuskohalt kaasa võetud, säilinud ainet (klaaspurgis, märgistatud aadressi ja kuupäevaga); 3.3 11.04.2001 Tallinnas Punane 15 (klaastaara kioski juures) toimunud plahvatuse järgselt sündmuskohalt kaasa võetud ainet (klaaspurgis, märgistatud aadressi ja kuupäevaga); 3.4 Märt Ringmaa kodust Harjumaalt Raasiku alevikust Pae tn. 9/2 läbiotsimisel 11.11.2005 kaasa võetud järgmised ainete proovid: 1) granuleeritud aine, lahtisena ja pruunikas purgis (valget värvi) – suletud EVIDENCE pakendisse 143258; 2) roosaka tooniga granuleeritud aine – suletud EVIDENCE pakendisse 391277; 3) hallikas granuleeritud aine – suletud EVIDENCE pakendisse 391324; 4) valge granuleeritud aine – suletud EVIDENCE pakendisse 391275; 5) roosakas – oranžikas granuleeritud aine – suletud EVIDENCE pakendisse 391276; 6) kollane plastik pugis oleva aine (leitud läbipaistvas punase korgiga suletud plastik purgikeses, märg purgile tehtud uurija poolt); 7) valge granuleeritud aine (50 kg kotis) – pakend 7; 8) väetis „karbomid“ (kirjutatud vEkeeles), pakend 8 (must kilekott); 9) 3 pakki sügisväetiseid – pakend 9 (must kilekott); 10) 5 pakendit väetistega isepakitud suvalistesse kilekotikestesse – pakend 10 (must kilekott); 11) 2 pakki väetisi – pakend 11 (must kilekott); 4. Eksperdile esitada järgmised küsimused: 4.1. Palun määrata 19.11.2003 Tallinnas Pae tn 23, 22.09.2000 Tallinnas Sõpruse pst 247 ja 11.04.2001 Tallinnas Punane tn. 15 säilinud lõhkeainetena kasutatud ainete % - ne keemiline koostis? Nimetada ühtlasi, mis ainega on tegemist? 4.2. Palun määrata Märt Ringmaa kodust Harjumaal Raasiku alevik XXX leitud ainete %-ne keemiline koostis? (ained 11 pakendis). Nimetada ühtlasi, mis ainetega on tegemist? 4.3. Palun võrrelda sündmuskohtadest ja Märt Ringmaa kodust ära võetud aineid (keemilisi koostisi k.a.). Kas mõni aine, mis on leitud Märt Ringmaa kodust Harjumaal Raasiku alevikust Pae

168 tn. 9/2 on sarnane sündmuskohtadest ära võetud (lõhke)ainete koostisega? Missugused need ained on ja milles väljendub sarnasus?

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse kohtuekspert E. Armolik 15.03.2006.a. koostatud lõhkeaineekspertiisi ekspertiisiakti AL-202-06/1083 (XIII kd. tl. 61-63), mille eksperdiarvamusest nähtub: 1. Ekspertiisi tegemiseks esitaud ained erinevatest plahvatuse sündmuskohtadest (19.11.2003 Tallinnas Pae tn 23, 22.09.2000 Tallinnas Sõpruse pst 247; 11.04.2001 Tallinnas Punane 15) sisaldavad lõhkeainena ammooniumnitraati. 2. Märt Ringmaa kodust Harjumaal Raasiku alevik XXX leitud ainete koostised ja nimetused on toodud uurimuslikus osas. 3. Märt Ringmaa kodust Harjumaal Raasiku alevik XXX leitud ainetest 5 ja 10 on sarnased plahvatuse sündmuskohtadelt 22.09.2000 Tallinnas Sõpruse pst 247 (aine 1) ja 11.04.2001 Tallinnas Punane tn 15 (aine 2) leitud ainete ammooniumnitraatidega ning aine 6 on sarnane plahvatuse sündmuskohalt 19.11.2003 Tallinnas Pae tn 23 leitud (aine 3) ammooniumnitraadiga. Sarnasus väljendub ainete värvuste varjundites, graanulite olemasolus või mitteolemasolus ja lisandite olemasolus.

Ekspertiisimäärust (XIII kd. tl. 65-68), millest nähtub, et kaitsepolitseiameti assistent O. Rõõm 09.03.2006.a läbi vaadanud kriminaalasja nr 04913000047 materjalid määras: 1. Korraldada kriminaalasjas lõhkeseadeldise ekspertiis, millise eesmärgiks on võrrelda: 1.1 03.11.2005 Tallinnas Pae tn. 19 territooriumi võrkaia ääres toimunud plahvatuse järgselt sündmuskohalt leitud ja kaasa võetud detaile; 1.2 09.09.2005 Tallinnas Pae tn. 56 maja taga toimunud plahvatuse järgselt sündmuskohalt leitud ja kaasa võetud detaile; 1.3 06.04.2005 Tallinnas Punane 17A taarakioski taga toimunud plahvatuse järgselt sündmuskohalt leitud ja kaasa võetud detaile; 1.4 03.09.2004 kella 5.27 ajal Tallinnas Pae tn 68/78 maja kõrval asuva telefoniputka juures toimunud plahvatuse järgselt sündmuskohalt leitud ja kaasa võetud detaile; 1.5 17.05.2004 Tallinnas XXXkorteris nr 18 plahvatuse järgselt sündmuskohalt leitud ja kaasa võetud detaile; 1.6 19.11.2003 kella 01.30 ajal Tallinnas Pae tn. 23 maja 1 korruse trepikojas avastatud lõhkeseadeldise osasid; 1.7 11.05.2003 Tallinnas XXXkorteris 30 toimunud plahvatuse järgselt sündmuskohalt kaasa võetud detaile; 1.8 04.01.2001 Tallinnas Vikerlase 23 (Hansapanga automaadi juures ) toimunud plahvatuse järgselt sündmuskohalt kaasa võetud detaile; 1.9 11.04.2001 Tallinnas Punane 15 (klaastaara kioski juures) leitud lõhkeseadeldise osasid; 1.10 22.09.2000 Tallinnas Sõpruse pst. 247 Hansapanga automaadi plahvatuse sündmuskohalt kaasa võetud detaile; 1.11 18.12.1998 Tallinnas Pae tn 48 I trepikojas toimunud plahvatuse sündmuskohalt kaasavõetud detaile; 1.12 05.12.1994 Josip Dsugan ehitusjärgus oleva maja krundi kõrval asuva sauna nurga juures toimunud plahvatuse sündmuskohalt asunud objekte; 2. Ekspertiisimääruse täitmine teha ülesandeks: Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse Kaitsepolitsei kriminalistikatalituse ekspertidele. 3. Anda ekspertide käsutusse ekspertiisi teostamiseks: 3.1 05.12.1994 Josip Dsugan ehitusjärgus oleva maja krundi kõrval asuva sauna nurga juures toimunud plahvatuse ekspertiisiakt nr. 1052 09.12.1994.a.; 3.2 18.12.1998 Tallinnas Pae tn 48 I trepikojas toimunud plahvatuse sündmuskohalt kaasavõetud esemed; lõhkeseadeldise ekspertiisi akt KP-3-9 25.01.1999.a;

169 3.3 22.09.2000 Tallinnas Sõpruse pst 249 plahvatuse sündmuskohalt kaasa võetud esemed; lõhkematerjali ekspertiisi akt PL-142-00/4986; 3.4 04.01.2001 Tallinnas Vikerlase 23 plahvatuse sündmuskohalt kaasa võetud esemed; lõhkematerjali ekspertiisi akt PL-41-01/1045; 3.5 11.04.2001 Tallinnas Punane 15 klaastaara kioski juurest leitud lõhkeseadeldise osad; lõhkeseadeldise – aine – daktüloskoopiaekspertiisi akt nr. KP – 29 – 1; 3.6 11.05.2003 Tallinnas XXXplahvatuse sündmuskohalt kaasa võetud esemed; lõhkeseadeldise ekspertiisi akt KP 26-03; 3.7 19.11.2003 kella 01.30 ajal Tallinnas Pae tn. 23 maja 1 korruse trepikojas avastatud lõhkeseadeldise osad; ekspertiisiakt KP 83-3; 3.8 06.04.2005 Tallinnas Punane 17A taarakioski taga toimunud plahvatuse järgselt sündmuskohalt kaasa võetud detailid; ekspertiisiakt KP 30-05; 3.9 03.09.2004 kella 5.27 ajal Tallinnas Pae tn. 68/78 maja kõrval asuva telefoniputka juures toimunud plahvatuse järgselt sündmuskohalt kaasa võetud detailid; ekspertiisiakt KP 68-04; 3.10 Tallinn Pae tn. 56 plahvatuse tagajärjel sündmuskohalt leitud ja ära võetud detailid; ekspertiisiakt KP 91-05; 3.11 Tallinn Pae tn. 19 plahvatuse tagajärjel sündmuskohalt leitud ja ära võetud detailid; ekspertiisiakt KP 95-05; 3.12 17.05.2004 Tallinnas XXXkorteris nr 18 plahvatuse järgselt sündmuskohalt leitud ja kaasa võetud esemed; ekspertiisiakt nr. KP 48-04; 4. Eksperdile esitada järgmised küsimused: 4.1 Kas erinevate plahvatusjuhtumite ning leitud lõhkeseadeldise detailide ja ehituse põhimõtete vahel esineb sarnaseid tundemärke? 4.2 Missugused määruses loetletud juhtumites esinenud lõhkeseadeldiste detailid või fragmendid viitavad sellele, et nendes on kasutatud ühesuguseid osi? 4.3 Millised erinevate juhtumite kokkulangevad osad on? 4.4 Missuguste määruses loetletud juhtumid on tehniliste tundemärkide alusel sarnased? 4.5 Milline on kokkulangevate osade päritolu ja kasutusala?

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse Kaitsepolitsei kriminalistikatalituse Kaitsepolitsei juhtivekspert H. Priimets, Päästeameti Demineerimiskeskuse valvetalituse juhataja A. Pugonen ja KEKKi tehnikaosakonna kohtuekspert A. Juhe 08.06.2006.a. koostatud lõhkeseadeldise komisjonekspertiisi ekspertiisiakti KEKK nr PL-9-06/1843 Kaitsepolitsei nr KP 35-06 ja selle lisasid (XIII kd. tl. 69-77), mille eksperdiarvamusest nähtub: 1. Erinevate plahvatusjuhtumite ning leitud lõhkeseadeldiste detailide ja ehituspõhimõtete vahel esineb määruses loetletud juhtumites sarnaseid tundemärke. 2. Ühesuguste või sarnanevate osadega lõhkeseadeldiste tundemärgid on esitatud tabelis ning uurimuses. 3. Väga oluliste kokkulangevustena arvestati plahvatuses kasutatud tööstuslike lülitite RVP – 72 pneumokambreid ja viimaste nupplüliteid. Olulisteks ühistunnusteks on 1,7…1,9 mm valkja isolAiooniga 7-kiuliste juhtmete ja sõlmede, MP1 tüüpi pika vindikraega tööstuslülitite ning sõiduki aknapesuri pumba osade ja selle mahuti kasutamine. Liigi ja meetodi alusel on seostatavad lõhkeseadeldistes kasutatud plastmahutid, toitepatareid, riidest ja nahast kotid, rüüsid, isoleerpaelad, detonaatorid ja pistmikud vastavalt uuringus ning tabelis esitaud andmetele. 4. Kõikide uuritud juhtmete vahel esineb sarnaseid tundemärke. Tehniliste iseärasuste alusel on ekspertarvamuse alusel ülejäänud nimetatutega vähem seostatavad juhtumid nr 1 ja 12. 5. Improviseeritud lõhkeseadeldiste osadena on kasutatud käepäraseid materjale. Raadiotehnilised detailid ja installAioonimaterjalid pärinevad põhiliselt nõukogudeaegsest perioodist. Objektide kasutusala on käsitletud uurimuses ja lisalehel.

170

Ekspertiisimäärust (XIII kd. tl. 79-83), millest nähtub, et kaitsepolitseiameti assistent O. Rõõm 27.03.2006.a läbi vaadanud kriminaalasja nr 04913000047 materjalid määras: 1. Korraldada kriminaalasjas lõhkeseadeldise komisjonekspertiis, mille eesmärgiks on võrrelda: 1.1 03.11.2005 Tallinnas Pae tn. 19 territooriumi võrkaia ääres toimunud plahvatuse järgselt sündmuskohalt leitud ja kaasa võetud detaile – Märt Ringmaa elukohast Harjumaa Raasiku alevik XXXleitud ja äravõetud esemeid; M. Ringmaa tuttava VA elukohast XXX läbiotsimisel leitud ja äravõetud esemeid; HL elukohast 17.11.2005 Harjumaal Kuusiku vallas Valkla külas XXX läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud esemeid; 1.2 09.09.2005 Tallinnas Pae tn. 56 maja taga toimunud plahvatuse järgselt sündmuskohalt leitud ja kaasa võetud detaile – Märt Ringmaa elukohast Harjumaal Raasiku alevik XXXleitud ja äravõetud esemeid; M. Ringmaa tuttava VAelukohast XXX läbiotsimisel leitud ja äravõetud esemeid; HL elukohast 17.11.2005 Harjumaal Kuusiku vallas Valkla külas XXX läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud esemeid; 1.3 06.04.2005 Tallinnas Punane 17A taarakioski taga toimunud plahvatuse järgselt sündmuskohalt leitud ja kaasa võetud detaile – Märt Ringmaa elukohast Harjumaal Raasiku alevik XXXleitud ja äravõetud esemeid; M. Ringmaa tuttava VAelukohast XXX läbiotsimisel leitud ja äravõetud esemeid; HLelukohast 17.11.2005 Harjumaal Kuusiku vallas Valkla külas XXX läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud esemeid; 1.4 03.09.2004 kella 5.27 ajal Tallinnas Pae tn 68/78 maja kõrval asuva telefoniputka juures toimunud plahvatuse järgselt sündmuskohalt leitud ja kaasa võetud detaile - Märt Ringmaa elukohast Harjumaa Raasiku alevik XXXleitud ja äravõetud esemeid; M. Ringmaa tuttava VA elukohast XXX läbiotsimisel leitud ja äravõetud esemeid; HL elukohast 17.11.2005 Harjumaal Kuusiku vallas Valkla külas XXX läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud esemeid; 1.5 17.05.2004 Tallinnas XXXkorteris nr 18 plahvatuse järgselt sündmuskohalt leitud ja kaasa võetud detaile - Märt Ringmaa elukohast Harjumaa Raasiku alevik XXXleitud ja äravõetud esemeid; M. Ringmaa tuttava VAelukohast XXX läbiotsimisel leitud ja äravõetud esemeid; HLelukohast 17.11.2005 Harjumaal Kuusiku vallas Valkla külas XXX läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud esemeid; 1.6 19.11.2003 kella 01.30 ajal Tallinnas Pae tn. 23 maja 1 korruse trepikojas avastatud lõhkeseadeldise osasid - Märt Ringmaa elukohast Harjumaa Raasiku alevik XXXleitud ja äravõetud esemeid; M. Ringmaa tuttava VA elukohast XXX läbiotsimisel leitud ja äravõetud esemeid; HLelukohast 17.11.2005 Harjumaal Kuusiku vallas Valkla külas XXX läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud esemeid; 1.7 11.05.2003 Tallinnas XXXkorteris 30 toimunud plahvatuse järgselt sündmuskohalt kaasa võetud detaile - Märt Ringmaa elukohast Harjumaa Raasiku alevik XXXleitud ja äravõetud esemeid; M. Ringmaa tuttava VAelukohast XXX läbiotsimisel leitud ja äravõetud esemeid; HLelukohast 17.11.2005 Harjumaal Kuusiku vallas Valkla külas XXX läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud esemeid; 1.8 04.01.2001 Tallinnas Vikerlase 23 (Hansapanga automaadi juures ) toimunud plahvatuse järgselt sündmuskohalt kaasa võetud detaile - Märt Ringmaa elukohast Harjumaa Raasiku alevik XXXleitud ja äravõetud esemeid; M. Ringmaa tuttava VAelukohast XXX läbiotsimisel leitud ja äravõetud esemeid; HLelukohast 17.11.2005 Harjumaal Kuusiku vallas Valkla külas XXX läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud esemeid; 1.9 11.04.2001 Tallinnas Punane 15 (klaastaara kioski juures) leitud lõhkeseadeldise osasid - Märt Ringmaa elukohast Harjumaa Raasiku alevik XXXleitud ja äravõetud esemeid; M. Ringmaa tuttava VA elukohast XXX läbiotsimisel leitud ja äravõetud esemeid; HLelukohast 17.11.2005 Harjumaal Kuusiku vallas Valkla külas XXX läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud esemeid;

171 1.10 22.09.2000 Tallinnas Sõpruse pst. 247 Hansapanga automaadi plahvatuse sündmuskohalt kaasa võetud detaile - Märt Ringmaa elukohast Harjumaa Raasiku alevik XXXleitud ja äravõetud esemeid; M. Ringmaa tuttava VAelukohast XXX läbiotsimisel leitud ja äravõetud esemeid; HLelukohast 17.11.2005 Harjumaal Kuusiku vallas Valkla külas XXX läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud esemeid; 1.11 18.12.1998 Tallinnas Pae tn 48 I trepikojas toimunud plahvatuse sündmuskohalt kaasavõetud detaile - Märt Ringmaa elukohast Harjumaa Raasiku alevik XXXleitud ja äravõetud esemeid; M. Ringmaa tuttava VAelukohast XXX läbiotsimisel leitud ja äravõetud esemeid; HLelukohast 17.11.2005 Harjumaal Kuusiku vallas Valkla külas XXX läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud esemeid; 1.12 05.12.1994 Josip Dsugan ehitusjärgus oleva maja krundi kõrval asuva sauna nurga juures toimunud plahvatuse sündmuskohalt asunud objekte - Märt Ringmaa elukohast Harjumaa Raasiku alevik XXXleitud ja äravõetud esemeid; M. Ringmaa tuttava VA elukohast XXX läbiotsimisel leitud ja äravõetud esemeid; HL elukohast 17.11.2005 Harjumaal Kuusiku vallas Valkla külas XXX läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud esemeid; 2. Ekspertiisimääruse täitmine teha ülesandeks järgmistele ekspertidele: 2.1. Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse Kaitsepolitsei kriminalistikatalituse juhtivekspert H. Priimets; 2.2. Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ekspert A. Juhe; 3. Anda ekspertide käsutusse ekspertiisi teostamiseks: 3.1 05.12.1994 Josip Dsugan ehitusjärgus oleva maja krundi kõrval asuva sauna nurga juures toimunud plahvatuse ekspertiisiakt nr. 1052 09.12.1994.a.; 3.2 18.12.1998 Tallinnas Pae tn 48 I trepikojas toimunud plahvatuse sündmuskohalt kaasavõetud esemed; lõhkeseadeldise ekspertiisi akt KP-3-9 25.01.1999.a; 3.3 22.09.2000 Tallinnas Sõpruse pst 249 plahvatuse sündmuskohalt kaasa võetud esemed; lõhkematerjali ekspertiisi akt PL-142-00/4986; 3.4 04.01.2001 Tallinnas Vikerlase 23 plahvatuse sündmuskohalt kaasa võetud esemed; lõhkematerjali ekspertiisi akt PL-41-01/1045; 3.5 11.04.2001 Tallinnas Punane 15 klaastaara kioski juurest leitud lõhkeseadeldise osad; lõhkeseadeldise – aine – daktüloskoopiaekspertiisi akt nr. KP – 29 – 1; 3.6 11.05.2003 Tallinnas XXX plahvatuse sündmuskohalt kaasa võetud esemed; lõhkeseadeldise ekspertiisi akt KP 26-03; 3.7 19.11.2003 kella 01.30 ajal Tallinnas Pae tn. 23 maja 1 korruse trepikojas avastatud lõhkeseadeldise osad; ekspertiisiakt KP 83-3; 3.8 06.04.2005 Tallinnas Punane 17A taarakioski taga toimunud plahvatuse järgselt sündmuskohalt kaasa võetud detailid; ekspertiisiakt KP 30-05; 3.9 03.09.2004 kella 5.27 ajal Tallinnas Pae tn. 68/78 maja kõrval asuva telefoniputka juures toimunud plahvatuse järgselt sündmuskohalt kaasa võetud detailid; ekspertiisiakt KP 68-04; 3.10 Tallinn Pae tn. 56 plahvatuse tagajärjel sündmuskohalt leitud ja ära võetud detailid; ekspertiisiakt KP 91-05; 3.11 Tallinn Pae tn. 19 plahvatuse tagajärjel sündmuskohalt leitud ja ära võetud detailid; ekspertiisiakt KP 95-05; 3.12 17.05.2004 Tallinnas XXXkorteris nr 18 plahvatuse järgselt sündmuskohalt leitud ja kaasa võetud esemed; ekspertiisiakt nr. KP 48-04; 3.13 Märt Ringmaa elukohast Harjumaal Raasiku alevik XXXleitud ja äravõetud esemed (vastavalt läbiotsimise protokollidele, mis on lisatud määrusele); 3.14 M. Ringmaa tuttava VAelukohast XXX läbiotsimisel leitud ja äravõetud esemed (vastavalt läbiotsimise protokollidele, mis on lisatud määrusele);

172 3.15 HLelukohast 17.11.2005 Harjumaal Kuusiku vallas Valkla külas XXX läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud esemed (vastavalt läbiotsimise protokollidele, mis on lisatud määrusele); 4. Eksperdile esitada küsimused: 4.1 Missuguste detailide vahel esineb sarnaseid tundemärke? 4.2 Missugused detailid võivad pärineda samastest objektidest? 4.3 Missugused on samaste või sarnaste detailide ja objektide kasutusala?

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse Kaitsepolitsei kriminalistikatalituse Kaitsepolitsei juhtivekspert H. Priimets, ja KEKKi tehnikaosakonna kohtuekspert A. Juhe 06.04.2006.a. koostatud lõhkeseadeldise komisjonekspertiisi ekspertiisiakti KEKK nr PL-9-06/798 Kaitsepolitsei nr KP 10-06 (XIII kd. tl. 84-92), mille eksperdiarvamusest nähtub: 1. Läbiotsimiselt leiti objekte, mida saab kasutada lõhkeseadeldiste elektrilistest initsieerimismehhanismides. Tõenäoliselt on M. Ringmaa juurest leitud alumiiniumnõu kasutatud omavalmistatud lõhkeaine segamiseks või hoidmiseks. 2. Läbiotsimiselt leiti mitmeid objekte, mis on sarnased plahvatanud või leitud lõhkeseadeldise osadega uurimuses loetletud juhtumites. 3. M. Ringmaa elukoha läbiotsimiselt leitud asitõendite eripärasused lisaks liigilistele sarnasustele on järgmised: - sage võrgupistikute kasutamine madalapingelistes vooluringides; - paindjuhtmete tõenäoliseks eristamiseks kasutatud ühekordsed sõlmed; - meetodid (elektrikontaktide aegviite tekitamiseks kasutatakse pneumoefekti); - läbiotsimiselt leitud omavalmistuslikud elektroonikakooslused viitavad sellele, et on püütud koostada liikumisele ja valgusele tundlikke skeemilahendusi. 4. Leitud objektidest on suure kaalukusega: - pneumokambrid (eraldatud lõhkeseadeldise jaoks tarbetutest ja viiteaega lühendavates alustest. Vähelevinud tööstuslüliteid on kasutatud 4-s plahvatanud lõhkeseadeldises); - valkjast plastmassist alus (moodustab tõenäoliselt terviku lõhkeseadeldises kasutatud skeemplaadiga); - suur nõu, millel sisaldab tõenäoliselt alumiiniumpulbrit ja nitraate.

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse Kaitsepolitsei kriminalistikatalituse ekspert H. Priimets 17.02.2006.a. koostatud elektroonika ekspertiisi ülevaatusakti KP 23ü – 06 (XIII kd. tl. 94), millest nähtub, et uuringu käigus kasutati tehnilistest vahenditest Ceti makroskoopi, 0,02 mm täpsusega nihikut ja Canon G5 digikaamerat. Elektrooniliste detailide tuvastamisel on kirjandusest kasutatud kirjastus Valgus L. Abo teatmikku „Raadioseadmete üksikosad“, vaatluse käigus konsulteeritud Harju Elektre raadioinsener A. A. Koostatud ülevaatusakti uurimusest nähtub, et vaadeldav elektroonilise koosluse ja põhimõtteskeem ning selle komponendid on: > ühepoolne 1,5 mm folgeeritud tekstioliidist 28-33 mm väljakraabitud voolujuhtidega ja ohtralt joodetud ühenduskohtadega oma valmisatud skeemplaat. Sellel kahel küljel asetsevad vEpäritolu raadiodetailid: kaks lülitirežiimis keskmise võimsusega transistorit; ajatähised 8701 ja 8710, diood (valepolaarsusele). Kolm MLT-0, 25 püsitakistit ja SP-1 potensiomeeter, ajatähis 0780; Valkja 1,7…1,8 mm läbimõõduga isolAiooniga ja 7 tinatatud vasaksoonega juhtmega on skeemplaadist väljapoole selle kontaktpindadele jootmise teel veel ühendatud: > elektromehaaniline relee RES- 10; > optikata fototakisti, FSK 2; > standardne NSVL aegne (polaarsustäisteta!) võrgupistik valkja 220V 6A paarisjuhtmetega. Juhe läbib mustast elastsest plastikust ORWO filmide pakendamiseks kasutatud topsi 30 mm läbimõõduga kaant. Skeemi peaks selle koostaja arvates töötama järgmiselt: kui fototakisti takistus valgustamise mõjul väheneb, saab KT817 baas voolu ja kollektorahel avaneb, arvestades omakorda KT816 baasi voolu kaudu selle kollektorahela. Selle toimel kulgeb vool läbi relee, muutes selle olekut ja kontaktid lülituvad ümber. Relee oleks võinud ühendada ka KT816 kollektorahelasse, kuid skeem võib toimida ka sellisena eeldusel, et releemähise takistus on

173 suhteliselt väike. Skeemi toitepinge peaks olema vähemalt 15V, „+“ alumisel kontaktil. Mida relee juhib, ei ole võimalik üksnes vaadeldava skeemi põhjal öelda. Seadet võiks kasutada näiteks valgustuse või millegi sisse- väljalülitamiseks sõltuvalt valgusest. Mooduli komponentidel puuduvad mistahes käsitsi tehtud kirjed. Samuti saab kooslust põhimõtteliselt kasutada ka elektridetonaatori initsieerimiseks.

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse Kaitsepolitsei kriminalistikatalituse ekspert H. Priimets 03.02.2006.a. koostatud raadiotehnika ekspertiisi ülevaatusakti KP 20ü – 06 (XIII kd. tl. 95-97) koos lisadega (fototabelid), millest nähtub, et uurimiseks kasutati M. Ringmaa elukoha läbiotsimisel ära võetud pabereid. Läbiotsimisel ekspert ei osalenud. Tetmikuna kasutati Valguse L. Abo „Raadioseadmete üksikosad“, uuringu käigus konsulteeriti Harju Elekter elektroonikainsener A. A. Koostatud ülevaatusaktis nähtub tabelis vaadeldud ja käsijoonistuste järjekord ühtivad fotode järjekorraga. Võimalikud lühendid: LS – lõhkeseadeldis, tn – tõenäoliselt; teor – teoreetiliselt; PAK – pole andmeid kasutamisest (Pae piirkonnas plahvatustes); PS – pole seostatav. Jrk nr. 1. Paberkandja iseloomustus: Kahepoolne väljarebitud leht venekeelsest ajakirjast „PAДИО“. Kujutatu iseloomustus - 1. kolme sisendiga heli mikser K140 op võimuga. 2. herkonandur ja transistoridega impulsilugeja jalgrattale. 3. vilkuja (mitte vilkur), triger. 4. Stabilitroni asenduskeem. Allääres käsitsi kirjutatud: conde stabl koos külge laadima. Primitiivne skeem järjestikusest mahtuvusest koos trimmerpotensiomeetriga. Märkusi: 1 LS rakendusmehhanismiga pole seostatav. 2. Kaudselt kasutatav kuid Pae piirkonnas LS-des pole kasutatud PAK. 3. PAK, võib kasutada tähelepAäratamiseks. 4. PS kommentaatorit huvitab mahtuvuse tühjendamine või laadimine. LS-des saab seda teor. kasutada viite tekitamiseks. Jrk nr. 2. Paberkandja iseloomustus: Sama NSVL – aegse ajakirja väljarebitud lehe teine külg. Kujutatu iseloomustus: Juhised omavalmistatud elektrimootoriga töötava 500x300 mm nõuga lõikuri valmistamiseks. Lehe ülaservas pastakaga käsitsi kirjutatud 60V/12A (ei sobi kokku käsitletava seadme parameetritega) poisil ca 2 kg, Liinal 3 kg. Lehe all segaja labida joonis. Samuti sinise pastakaga 2 stabilitroniga primitiivne ühendus. Märkusi: Sobib tahkete ainete lõikumiseks ja pulbriliste seguainete saamiseks. LS-ga pole otseselt seostatav. Jrk nr. 3. Paberkandja iseloomustus: Käsitsi kollakale paberile joonistatud 6 transistori, loogikalülituse ja 1 türistoriga skeem. Kujutatu iseloomustus: Skeemi alumine pool sarnaneb päästikuga, mis andes + türistorile, paneb tööle L7 mikroskeemiga tehtud multi – või monovibraatori. Viimasest rakendub lõppastme täitur, mis on lihtne transsvõimendi. See paneb lõpukoormusesse joonistatud lambi mingiks ajaks põlema. Mikroskeemiga osa on tehtud küllaltki keeruline, monovibraatori tegemiseks on lihtsamaid lahendusi. Märkusi: Saab kasutada LS-s aga ka muudes, mingist signaalist rakenduvas lülituses. Skeemilt ei selgu, millele see töötab (mis põhjustab rakendumise)?. Jrk nr. 4. Paberkandja iseloomustus: 2 skeemi väiksel paberitükil. Kujutatu iseloomustus: Skeemil on kujutatud lüliti, vasakpoolsel relee kontakt, takisti ja juhtmesuuna suhtes lapiti tõenäoliselt relee mähis. Puuduvad viited koormusele. Ilmselt on skeemidel tegemist sellesama relee kontaktidega: kui releele pinge peale antakse, sulgub normaalselt avatud kohtakt ja avaneb normaalselt suletud kontakt ning kondekas laetakse täis. Kui pinge maha võetakse, tühjeneb kondekas esimesel juhul äkiliselt, parempoolsel sõltuvalt takisti väärtusest. Skeemi otstarvet pole kujutatud põhjal määrata, tõenäoliselt pole tegemist LS skeemi osaga. Jrk nr. 5. Paberkandja iseloomustus: Eelmisele samade põhimõtetega skeem väikesel paberitükil koos voolutugevuse arvutustehtega. Kujutatu iseloomustus: Kommentaatorit huvitab mahtuvuse tühjendamine või laadimine. LS-des saab seda teoreetiliselt kasutada viite tekitamiseks. Arvestades relee mähise suhteliselt väikest voolutakistust ja läbiotsimisel leitud vanematüübiliste mahtuvustega, siis lühiaegset. 35mA võib-olla relee rakendusvool. Tõenäoliselt ei ole tegemist LS skeemiga või selle osaga.

174 Jrk nr. 6. Paberkandja iseloomustus: Raadiotehnilisest vEtrükiväljaandest tõenäoliselt valguskoopia. Kujutatu iseloomustus: Raadioamatööri lisaseade auto klaasipuhastaja töötamise taimer – režiimi täiustamiseks. Täienduseta. LS-ga pole seostatav. Jrk nr. 7. Paberkandja iseloomustus: Raadiotehnilisest vEtrükiväljaandest pika riba kujuline väljalõige, tõenäoliselt valguskoopia. Kujutatu iseloomustus: Kassettdekk Vega MP-120 parendamisest, omaaegsete tööstusvigade kõrvaldamine. LS-ga pole seostatav.

Ekspertiisimäärust (XIII kd. tl. 98-99), millest nähtub, et kaitsepolitseiameti assistent O. Rõõm 01.03.2006.a läbi vaadanud kriminaalasja nr 04913000047 materjalid ning selleks, et tuvastada, kas ekspertiisiks esitatud skeemiplaat pärineb sama tüüpi aluselt määras: 1. Korraldada kriminaalasjas trassoloogia ekspertiis; 2. Ekspertiisimääruse täitmine teha ülesandeks: Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ekspertidele; 3. Anda eksperdi käsutusse ekspertiisi teostamiseks: 3.1 11.11.2005 Märt Ringmaa viibimiskohast Harjumaalt Raasiku alevikust XXX leitud ja äravõetud plastikmaterjalist alus; 3.2 11.04.2001 Punane tn 15 asuva klaastaara kioski juurest leitud lõhkeseadeldises asetsenud skeemiplaat. 4. Eksperdile esitatavad küsimused: 4.1 Kas ekspertiisiks esitatud skeemiplaat pärineb sama tüüpi aluselt? 4.2 Kas ekspertiisiks esitatud skeemiplaat pärineb konkreetselt ekspertiisiks esitatud aluselt (näit kinnitusjälgede põhjal jne)?.

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse kohtuekspert M. Ritari 11.04.2006.a. koostatud jäljeekspertiisi ekspertiisiakti TR-037-06/1333 ja lisaks olevaid fototabeleid (XIII kd. tl. 100-115) ning, mille eksperdiarvamusest nähtub: 1; 2. Ekspertiisiks esitatud trükkplaat (vt foto 1 ja 2) pärineb ekspertiisiks esitatud plastilisest sulamist raamilt (vt foto nr 4).

Nimetatud ekspertiisiakti sisu selgitamiseks kuulati 06.06.2007.a toimunud kohtuistungil üle ekspert M Ritari, kes vastuseks riigiprokuröri küsimusele vastas, et tsiteeritud eksperdiarvamus on tema, kui eksperdi kategooriline arvamus. Vastuseks esitatud küsimusele, mille järgi ekspert tuvastas, et skeemikaart on võetud just ekspertiisiks esitatud aluselt selgitas ekspert, et ekspertiisiks esitatud trükkplaadilt leiti üheksa jootepunkti, millest kaheksa oli murdumisjälgedega. Juhtmed koosnesid jootepunktis 7 traadist, ühes jootepunktis on auk, märgitud fototabelil numbriga 9. Ekspertiisiks esitatud raami (fototabel XIII kd. tl.107) küljes oli trafo koos 7 juhtmega, kaks juhet oli kondensaatori küljes. Fototabelilt (XIII kd tl.108) on jälgitav ekspertiisiks esitatud trükkplaadi sobivus ekspertiisiks esitatud raamile oma mõõtmetelt ja kujult. Järgmiselt fototabelilt (XIII kd tl.111) ja kohtuistungil täiendavalt lisatud slaidilt (XX kd tl.40) on näha trükkplaadil oleva jootepunkti nr. 1, ja ekspertiisiks esitatud raami küljes oleva kondensaatori sinise juhtme otsad. Eristatavad on juhtme kolm traati, mis on teistest pikemad ja kolm madalamat traati trükkplaadil. Jootepunkt nr. 2 hall juhe (XIII kd tl.113-115), nähtav on traatide murdumispind ühel kõrgusel, välja arvatud ühe traadi puhul, kus traat on oma pesast välja tulnud, välja venitatud, traadi otsas on näha venitusjälge. Traatide keerduvus nii juhtmel, kui jootepunktis on sarnane. Selleks, et oleks võimalik jälgida, pandi trükkplaadil oleva jootepunkti traatidele nummerdatud tähised, vastavad tähised on ka halli juhtme traatidel. Traadil nr 1 on näha kolmnurkne murdepind, mis on peegelpildis nähtav ka trükkplaadil. Juhtme kõrgem murdepind ühildub trükkplaadi traadil oleva madalama pinnaga. Samuti ühildub traadi kõrgem murdepind jootepunktis oleva traadi madalama murdepinnaga traatidel 2,3,4. Tähistusega nr. 5 juhtmel kolmnurkne kõrgem murdepind ühildub jootepunktis oleva traadi, madalama murdepinnaga. Tähistusega number 6 traatidel mõlemal otsas on näha venitusjälg, see traat oli kondensaatoripesast välja tulnud, ta oli kõrgemal kui teised traadid. Teravad kohad slaidil (XX kd tl.50) on kõrgemad ja udusemad kohad on madalamad pinnad. Jootepunktis nr. 3 oli kollane juhe (XIII kd tl.110), siin oli traatide keerdumus sarnane nii juhtmel kui ka jootepunktis, muid olulisi sarnasusi ei leitud.

175 Jootepunkt nr. 4 oli oranž juhe (XIII kd tl.110), seal oli eristatavad kaks kõrgemat traati, mis ühildusid kahe madalama traadiga jootepunktis trükkplaadil. Jootepunkt nr. 5 punane juhe (XIII kd tl.109), seal oli traatide murdumispind ühel kõrgusel nii juhtmel kui ka jootepunktis. Jootepunkt nr. 6 valge triibuga punane juhe (XIII kd tl.109). Antud juhul oli jootepunktis traatide murdumisepind oluliselt kõrgemal, kui teiste jootepunkide puhul, seetõttu on esitatud fotol (XX kd tl. 44; foto nr 26) taust udune, kuna teravussügavus on erinev. Samuti on juhtmetraadid lühemad, kui olid teistel juhtmetel võrreldes isolAiooniga. Veel on näha, et kaks juhtme kõrgemat traati ühilduvad kahe madalama traadiga trükkplaadil ja vastupidi - kaks juhtme madalamat traati ühilduvad kahe kõrgema traadiga trükkplaadil. Jootepunkt nr. 7 pruun juhe (XIII kd tl.112), on tuvastatav, et traatide murdumiskoht on suhteliselt ühel tasapinnal, välja arvatud esimesel traadil, mis on venitusjäljega, samas on jootepunktis üks traat ära murdunud oluliselt madalamal tasapinnal võrreldes ülejäänud traatidega (vt fototabel XX kd tl.45). Jootepunkt nr. 8 valge joonega pruun juhe (XIII kd tl.112), millest on näha, et juhtme madalam traat ühildub kõrgema traadiga trükkplaadil. Jootepunkt nr. 9 must juhe (XIII kd tl.113), eripäraks on see, et jootepunktis on auk, seal ei ole traate ja juhtme traadid on lõikejälgedega. See tähendab, et tõenäoliselt on juhe tervelt välja tulnud sellest jootepunktist.

Vastuseks kaitsja küsimustele selgitas ekspert, et ta ei saa vastata küsimusele mis materjalist alusplaat oli, kuna ekspertiisi käigus uuris ta vaid murdumispindasid ja juhtmeid. Samuti ei olnud ekspertiisi küsimuseks see, mis materjalist oli alus, mille küljes olid jootepunktid, eksperdile oli esitatud küsimus, kas esitatud trükkplaat pärineb esitatud aluselt.

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse Kaitsepolitsei kriminalistikatalituse ekspert H. Priimets 07.06.2006.a. koostatud ülevaatusakti KP 60ü – 06 (XIII kd. tl. 116-117) ja fototabelit. Teostatud uuring käsitles järgmisi materjale: 1. 11.04.2001 Tallinnas Punane 15 leitud lõhkeseadeldisele lisatud skeemiplaat (foto 1a); 2. Märt Ringmaa viibimiskohast 11.11.2005 Harjumaal Raasiku XXXleitud valkjast plastmassist moodustis koos trafo, kondensaatori ja läbilõigatud juhtmetega (foto 2a) 3. Tootjamaalt 29.05.2006 edastatud konfidentsiaalset lisainformAiooni sisaldav vastuskiri osade kuuluvusest kalkulaatorile. Ülevaatusakti arvamuse osast nähtub: uurimis – ja võrdlusmaterjalide puhul on tegemist liigiliselt ühest ja samast seadmest pärit osadega. Seadmeks on USA firmas Monroe Systems for Business toodetud lauakalkulaator: Model 415 (425) Electronic Display Calculator.

Ekspertiisimäärust (XIII kd. tl. 124-125), millest nähtub, et kaitsepolitseiameti assistent O. Rõõm 01.03.2006.a läbi vaadanud kriminaalasja nr 04913000047 materjalid ning selleks, et tuvastada, kas 19.11.2005 Pae 23 trepikojast leitud lõhkeseadeldises asetsenud plekk ja 11.11.2005 Märt Ringmaa viibimiskohas Raasiku alevikus, XXXja abihoonetes teostatud läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud plekk on sarnased ja, kas tegemist on ühe ja sama metalliga, määras: 1. Korraldada kriminaalasjas materjali ekspertiis; 2. Ekspertiisimääruse täitmine teha ülesandeks: Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ekspertidele; 3. Anda eksperdi käsutusse ekspertiisi teostamiseks: 3.1 19.11.2003 Pae 23 trepikojast leitud lõhkeseadeldises asetsenud plekk; 3.2 11.11.2005 Märt Ringmaa viibimiskohas Raasiku alevikus, XXXja abihoonetes teostatud läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud plekk teibiga. 4. Eksperdile esitatavad küsimused: Kas ekspertiisiks esitatud plekid koosnevad samadest metallidest ja missugused on nende ühised parameetrid?

176 Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse kohtuekspert M Toomet 04.04.2006.a. koostatud aine, metall ekspertiisi ekspertiisiakti nr AR-261-06/1337 (XIII kd. tl. 126-127), mille eksperdiarvamusest nähtub: Ekspertiisiks esitatud plekid on samaliigilised materjali koostise ja paksuse osas, samuti nende kahe erineva pinnakatte koostise ja ligikaudse paksuse osas. Ühised parameetrid on toodud ekspertiisiakti uurimuslikus osas.

Ekspertiisimäärust (XIII kd. tl. 129-131), millest nähtub, et kaitsepolitseiameti assistent O. Rõõm 28.02.2006.a läbi vaadanud kriminaalasja nr 04913000047 materjalid ning selleks, et tuvastada, 1). Kas 17.05.2004 XXXtoimunud plahvatuse sündmuskohalt leitud halli värvi isolAiooniga juhtmetükid ning 11.11.2005 Märt Ringmaa viibimiskohas Raasiku alevikus, XXXja abihoonetes teostatud läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud halli värvi isolAiooniga juhtme näol on tegemist ühesuguste materjalidega; 2) Kas 06.04.2005 Punane 17A asuva klaastaara vastuvõtupunkti kioski tagusel alal toimunud plahvatuse sündmuskohalt leitud valget värvi isolAiooniga juhtmete; 11.11.2005 Märt Ringmaa viibimiskohas Raasiku alevikus, XXXja abihoonetes teostatud läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud valget värvi isolAiooniga juhtmete ja 17.11.2005 HLviibimiskohas Kuusalu vallas, Valkla küla, XXX ja abiruumides teostatud läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud valget värvi isolAiooniga juhtmete näol on tegemist ühesuguste materjalidega; 3) Kas 04.01.2001 Vikerlase 23 asuva Laagna kaupluse juures toimunud plahvatuse sündmuskohalt leitud rohelist värvi isolAiooniga juhtmete ja 11.11.2005 Märt Ringmaa viibimiskohas Raasiku alevikus, XXXja abihoonetes teostatud läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud rohelist värvi isolAiooniga juhtmete näol on tegemist ühesuguste materjalidega määras: 1. korraldada kriminaalasjas materjali ekspertiis; 2. Ekspertiisimääruse täitmine teha ülesandeks: Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ekspertidele; 3. Anda eksperdi käsutusse ekspertiisi teostamiseks: 3.1 17.05.2004 XXXtoimunud plahvatuse sündmuskohalt leitud halli värvi juhtmetükid; 3.2 11.11.2005 Märt Ringmaa viibimiskohas Raasiku alevikus, XXXja abihoonetes teostatud läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud halli värvi juhe; 3.3 06.04.2005 Punane 17A asuva klaastaara vastuvõtupunkti kioski tagusel alal toimunud plahvatuse sündmuskohalt leitud valget värvi isolAiooniga juhtmed; 3.4 11.11.2005 Märt Ringmaa viibimiskohas Raasiku alevikus, XXXja abihoonetes teostatud läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud valget värvi isolAiooniga juhtmed; 3.5 17.11.2005 HLviibimiskohas Kuusalu vallas, Valkla küla, XXX ja abiruumides teostatud läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud valget värvi isolAiooniga juhe; 3.6 04.01.2001 Vikerlase 23 asuva Laagna kaupluse juures toimunud plahvatuse sündmuskohalt leitud rohelist värvi isolAiooniga juhtmed; 3.7 11.11.2005 Märt Ringmaa viibimiskohas Raasiku alevikus, XXXja abihoonetes teostatud läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud rohelist värvi isolAiooniga juhe; 4. Eksperdile esitatavad küsimused: 4.1 Kas ekspertiisiks esitatud juhtmete (voolujuhi, isolAioon materjal ja muude parameetrite) näol on tegemist ühesuguste materjalidega (võrdlused 1, 2, 3)?

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse kohtuekspertide M Toomet ja Õnne – Ly Tammsaar 07.04.2006.a. koostatud metalli ja värvkatte kompleksekspertiisi ekspertiisiakti nr AV-259- 06/1335 koos lisaks oleva tabeliga nr 1 (juhtmete analüüsitulemused) (XIII kd. tl. 132-135), mille eksperdiarvamusest nähtub: Ekspertiisiks esitaud plahvatuse sündmuskohalt XXXvõetud hall juhe (U1) ja M. Ringmaa viibimiskohast võetud hall juhe (V1) on samaliigilised välise ja sisemise isolAioonimaterjali värvuse, struktuuri ja koostise osas ning voolujuhi traatkiude arvu, värvuse, materjali ja läbimõõtude osas; Ekspertiisiks esitatud plahvatuse sündmuskohalt Punane 23 võetud valge juhe (U2) ja M. Ringmaa viibimiskohast leitud kaks valget juhet (V2.2 – R2 ja R3) on samaliigilised isolAioonimaterjali värvuse, struktuuri ja koostise osas ning voolujuhi traatkiudude arvu, värvuse, materjali ja läbimõõtude osas.

HLviibimiskohast võetud valge isolAioonimaterjaliga juhe (V2.1 - L1) ja M. Ringmaa viibimiskohast võetud neli juhet (V2.2 – R1, R4, R5 ja R6) on erinevad plahvatuse sündmuskohalt Punane 23 võetud juhtmetest (U2)

177 isolAioonimaterjali koostise osas ning juhtmed R4-R6 ka juhtsoone materjali koostise ja läbimõõdu osas. Ekspertiisiks esitatud plahvatuse sündmuskohalt Vikerlase 23 võetud roheline juhe (U3) ja M. Ringmaa viibimiskohast leitud roheline juhe (V3) on eriliigilised isolAioonimaterjalide värvuse, struktuuri, materjali koostise osas ning juhtsoonte materjali ja läbimõõdu osas.

Nimetatud ekspertiisiakti sisu selgitamiseks kuulati 06.06.2007.a toimunud kohtuistungil (XX kd) üle ekspert ÕLTammsaar, kes vastuseks süüdistatava küsimustele selgitas, et tema viis selle ekspertiisi raames läbi juhtmete uurimise infrapunaspektroskoobi abil kasutades materjalide analüüsimeetodit KBO – MR- AE02, mis on meetod, kus analüüsitakse materjalide koostist infrapunaspektroskoopiliselt, mõõtes materjalide infrapuna neeldumisspektrit. Ekspertiisi uurimuslikus osas tähistati tähisega U1 halli värvi isolAioonimaterjaliga kolme juhtsoonega juhtme tükid ja tähisega V1 süüdistatava viibimiskohast võetud halli isolAiooniga kolme juhtsoonega juhe, millede isolAioonide infrapunaspektrid olid kokkulangevad, selle uurimise alusel sai öelda, et mainitud materjalid U1 ja V1 on infrapunaspektrite alusel valmistatud samaliigilistest materjalist. See meetod ei võimalda määrata materjalide protsentuaalset koosseisu, komponentide omavahelist suhet. Ekspert möönab, et ekspertiisiakti uurimusliku osa lõpus ja eksperdiarvamuses (XII kd tl.134) on kirjaviga, Punane 23 asemel peab olema märgitud sündmuskohalt Punane 17 A. Grupi 1 ja 2 juhtmed erinevad teineteisest infrapunaspektrite alusel, kuigi on üldjoontes ja põhikomponentide osas kokkulangevad. Erinevusi selgitada ei ole võimalik, kuna ekspertiisi ülesandeks ei olnud esitatud objektide identifitseerimine, vaid nende võrdlemine. Kaablid on masstoodang, millede isolAioonimaterjalis ei esine individualiseerivaid tunnuseid, seega ei ole võimalik öelda, kas ekspertiisiks esitatud juhtmed pärinevad ühest kogumist või ei, ekspert saab kinnitada, et nad on samaliigilised üldtunnuste alusel. Sündmuskohalt Vikerlase 23 leitud juhtme U3 ja süüdistatava viibimiskohas on võetud juhtme V3 isolAioonimaterjal on infrapunaspektrite alusel erinev.

Samuti kuulati selle ekspertiisiakti sisu selgitamiseks 06.06.2007.a toimunud kohtuistungil (XX kd) üle ekspert M Toomet, kes vastuseks süüdistatava küsimustele selgitas, et elektronmikroskoopskaala abil saab traadikiu läbimõõtu mõõta täpsusega umbes 0,001 mm, kiudude läbimõõt võib aga traadi lõikes kõikuda, uuritud kaablite U1 ja V1 juhtsooned koosnesid 7 kiust. Seda, kas antud juhul kiudude läbimõõt erines ekspertiisiakt ei näita, kuna täppismõõtmisi läbi ei viidud. Samuti kinnitab ekspert, et voolujuhimaterjali analüüsis tema ja kasutatud meetod andis tulemuseks, et materjal sisaldab ainult vaske (Cu), väiksemaid lisandeid ei tuvastatud. Et kasutatud meetod tuvastaks lisandite olemasolu, peaks lisandeid olema ligikaudu üks protsent. Kiu läbimõõt on vastavalt ekspertiisiaktile lisatud tabelile (XIII kd tl.135) juhtme U1 puhul 0,34 mm ja V1 puhul 0,35 mm, mida võib antud mõõtevea juures lugeda samaks. Ilma töölehtedelt kontrollimata ei saa ekspert kinnitada, kas mõõtis ühte kiudu või mitut, kuna ei mäleta üksikasjalikult, mismoodi mõõtmine toimus. Erinevuse, mis nähtub tabelist sai ta ekspertiisi käigus juhtmete kiudude mõõtmisel ja võrdlemisel, see on mõõtmisvahendi mõõtevea piires. Ainult traadikiu läbimõõdu põhjal ei saa öelda, kas need juhtmetükid on kunagi ühe kaabli moodustanud või mitte.

Vastuseks kaitsja küsimustele selgitas ekspert, et ekspertiisi tegemiseks mõõtis ta voolujuhi diameetrit koos isolAiooniga ja lisaks veel eraldi 1 kiu läbimõõtu. Täppismõõtmisi ei teostatud, kuna oli näha, et erinevusi ei ole. Analüüsi tulemusel sai väita, et ekspertiisiks esitatud juhtmed olid läbimõõtude osas samaliigilised. Kui hakata diameetrit arvutama matemaatiliselt ühe kiu diameetri põhjal, siis oleks tulemus ebatäpne, tegelikust väärtusest oluliselt erinev. Ekspertiisi tulemuste põhjal ei saa ekspert väita, et sündmuskohalt leitud juhtmetükk U1 ja süüdistatava viibimiskohast leitud juhe V1 on algselt olnud üks kaabel, tegemist oli samaliigilise kaabliga.

178

Ekspertiisimäärust (XIII kd. tl. 137-138), millest nähtub, et kaitsepolitseiameti assistent O. Rõõm 17.01.2006.a läbi vaadanud kriminaalasja nr 04913000047 materjalid ning selleks, et tuvastada, 11.11.2005.a. kriminaalasjas kinnipeetud Märt Ringmaa psüühiline seisund, keda kahtlustati KrK § 195 lg 3 – huligaansus (tegu karistatav KarS § 263 lg 3 järgi); KrK § 144 lg 1 – võõra vara hävitamine ja rikkumine, kui selleks kasutati lõhkematerjali või lõhkeseadeldist (tegu karistatav KarS § 405 lg 2 järgi); KarS § 405 lg 2 – plahvatuse tekitamine; KarS § 114 p 3 p 7 – tapmine kahe või enama isiku suhtes, lõhkeseadeldise või lõhkematerjali kasutamisega järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, menetleja määras: 1. Korraldada kriminaalasjas kohtupsühhiaatria ja kohtupsühholoogia kompeksekspertiis; 2. Ekspertiisimääruse täitmine teha ülesandeks riiklikult tunnustatud ekspertidele psühhiaater Katrin Eino ja psühholoog Tiina Kompus; 3. Anda eksperdi käsutusse ekspertiisi teostamiseks: 3.1 kriminaaltoimik nr. 04913000047; 3.2 kahtlustav Märt Ringmaa; 4. Eksperdile esitatavad küsimused: 4.1. Kas Märt Ringmaa oli talle süüks pandavate tegude toimepanemise ajal oma psüühilise seisundi poolest võimeline aru saama nende tegude keelatusest ja oma käitumisest sellele arusaamisele vastavalt juhtima? 4.2 Kas Märt Ringmaa oma psüühilise seisundi poolest on käesoleval ajal võimeline osalema eeluurimisel, esinema kohtus ja võimaliku süüdimõistva otsuse korral kandma karistust? 4.3 Kas Märt Ringmaa suhtes on vaja kohaldada psühhiaatrilist sundravi?

Riiklikult tunnustatud ekspertide psühhiaater K. Eino ja kliinilise psühholoogia magister T. Kompus 06.04.2006.a. Märt Ringmaa suhtes koostatud kohtupsühhiaatria – psühholoogia kompleksekspertiisi aktis nr. 2/18 (XIII kd. tl. 139-144) antud eksperdi arvamuse kohaselt 1. Temale süükspandavatele tegudele vastaval ajal ei esinenud Märt Ringmaa’l psüühikahäireid, ta oli suuteline aru saama oma tegude iseloomust, sh nende keelatusest ja sellele vastavalt oma käitumist juhtima. 2. Märt Ringmaa on võimeline osalema kohtueelses menetluses, esinema kohtus ja kandma karistust. 3. Psühhiaatrilise haiglaravi kohaldamiseks Märt Ringmaa suhtes ei ole käesoleval ajal meditsiinilist näidustust.

Ekspertiisimäärust (XIII kd. tl. 149-150), millest nähtub, et Kaitsepolitseiameti juhtivassistent E. Juksar 01.12.2005.a läbi vaadanud kriminaalasja nr 04913000047 materjalid ning selleks, et tuvastada, kas Harjumaalt Kuusalu vallast Vaka külast XXX s.o HLelukohas läbiotsimisel leitud tina ja Harjumaal Raasiku alevikus XXXMärt Ringmaa viibimiskohas leitud tina ning Pae tn-l toimunud plahvatuses tuvastatud tina tükid pärinevad ühest tinakogumist s.o on ühesuguse koostisega või on nad erineva koostisega, määras: 1. Korraldada kriminaalasjas keemiline ekspertiis; 2. Ekspertiisimääruse täitmine teha ülesandeks: Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse keemia – ja bioloogiaosakonna ekspertidele; 3. Anda eksperdi käsutusse ekspertiisi teostamiseks: 3.1 HLelukohast Harjumaal Kuusiku vallast Vaka külast XXX leitud tina – kommikarp „Family Pack“ pandud tina (asitõendi kott 066664); 2 lülitit pikkade tinutatud juhtmetega (ümbrikus nr 1); 3.2 Märt Ringmaa viibimiskohas Harjumaal Raasiku alevikus Rae tn. 9/2 leitud tina – juhtmekujuline tinarull (ümbrik nr. 2); elektriskeem tinutatud osadega (ümbrik nr. 3); 3.3 19.11.2003 Pae tn 23 koridorist leitud ja kahjutuks tehtud pommist leitud 3 kandilist SIRJUS patareid tinutatud klemmiotstega (ümbrik nr. 4); valge kollakas lüliti kaas nn. sisepoolel külgetinutatud juhtmetega (ümbrik nr. 5); vineerplaaditüki küljes olev metallist lüliti, mille külge tinutatud juhtmed (ümbrik nr. 6) 3.4 22.09.2000 Sõpruse pst 247 HANSAPANGA aparaadi plahvatusel sündmuskohalt leitud ja kaasa võetud järgmised esemed: väike rohelist värvi elektroskeemi osake tinutatud juhtmetega (ümbrik nr. 7); juhe tinutatud otsaga (ümbrik nr. 8); 3.5 11.05.2003 XXXplahvatuse tagajärjel sündmuskohalt leitud ja kaasa võetud tinatükk (ümbrik nr. 9);

179 3.6 17.05.2003 Pae tn 23a-18 plahvatuse tagajärjel sündmuskohalt leitud ja kaasa võetud järgmised esemed: 2 tina tükki (ümbrik nr. 10); sinine traat tinutatud otsaga (ümbrik nr. 11); elektroonika osa tinutatud juhtmega küljes (ümbrik nr. 12); 4. Eksperdile esitada küsimused: 4.1. Kas ekspertiisiks esitatud Märt Ringmaa viibimiskohast ja HLelukohast läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud tina on koostiselt sarnaselt? 4.2. Kas eeltoodud võivad pärineda ühest tina partiist? 4.3. Kas Märt Ringmaa viibimiskohast ja HLelukohast leitud tina on koostiselt sarnane 19.03.2003 kahjutuks tehtud pommi koostisosana olnud tinaga? 4.4. Kas Märt Ringmaa viibimiskohast ja HLelukohast leitud tina on koostiselt sarnane 22.09.2000 plahvatanud pommi sündmuskohal olnud tinaga? 4.5. Kas Märt Ringmaa viibimiskohast ja HLelukohast leitud tina on koostiselt sarnane 11.05.2003 plahvatanud pommi sündmuskohal olnud tinaga? 4.6. Kas Märt Ringmaa viibimiskohast ja HLelukohast leitud tina on koostiselt sarnane 17.05.2004 plahvatanud pommi sündmuskohal olnud tinaga? 4.7. Kas ekspertiisiks esitatud tinutatud komponentidel ja M. Ringmaa viibimiskohast ja HLelukohast ära võetud tina näol on tinutamiseks ekspertiisiks esitatud plahvatusel kasutatud tina, on koostiselt üks ja sama tina? 4.8. Kui ekspertiisiks esitatud tina on ühe koostisega, siis millised on põhilised kokkulangevad koostisosad, mis näitavad tina pärinemist ühest allikast või tina kogumist?

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse kohtuekspert M Toomet 23.01.2006.a. koostatud metalliekspertiisi ekspertiisiakti nr AR-1423-05/8528 (XIII kd. tl. 151-154), mille eksperdiarvamusest nähtub: 1, 2. Ekspertiisiks esitatud Märt Ringmaa viibimiskohast võetud jootetina rull ei ole samaliigiline HLelukohast võetud suuremate metallitükkidega. HLelukohast võetud suuremad metallitükid sisaldavad pliid ning ei ole koostise põhjal elektroonikatööstuses kasutatav jootetina. Ekspertiisiks esitaud Märt Ringmaa viibimiskohast leitud elektriskeemi küljes olev jootetina ning HLelukohast võetud kahe lüliti küljes olev jootetina on põhikomponentide kontsentrAioonide osas samaliigiline. 3. Ekspertiisiks esitaud Märt Ringmaa viibimiskohast ja HLelukohast leitud jootetina ning ekspertiisiks esitatud 19.11.2003 Pae tn 23 leitud pommi koostisosadel olev jootetina on eriliigilised ning ei pärine ühisest kogumist. 4. Ekspertiisiks esitatud Märt Ringmaa viibimiskohast ja HLelukohast leitud jootetina ning ekspertiisiks esitatud 22.09.2000 Sõpruse pst 247 sündmuskohalt leitud jootetina on eriliigilised ning ei pärine ühisest kogumist. 5. Ekspertiisiks esitatud Märt Ringmaa viibimiskohast ja HLelukohast leitud jootetina ning ekspertiisiks esitatud 11.05.2003 Pae tn 23-30 sündmuskohalt leitud jootetina on eriliigilised ning ei pärine ühisest kogumist. 6. Ekspertiisiks esitaud Märt Ringmaa viibimiskohast leitud jootetina rull ja skeemiosal leiduv jootetina ning HLelukohast leitud lülititel olev jootetina on ekspertiisiks esitaud 17.05.2004 Pae tn 23-18 sündmuskohalt leitud tinatüki ja juhtmel leiduva jootetinaga põhikomponentide kontsentrAioonide osas samaliigiline. Samalt sündmuskohalt leitud detailil (kõlar) leiduv jootetina ning Märt Ringmaa viibimiskohast ja HLelukohast leitud jootetina on eriliigilised ning ei pärine ühisest kogumist. 7. Küsimusele on vastatud eelnevates punktides. 8. Ekspertiisiks esitatud objektidel leiduva jootetina samaliigilisust hinnati põhikomponentide plii (Pb) ja tina (Sn) kontsentrAioonide põhjal. Eritunnuseid, mis viitaksid nende pärinemisele ühisest kogumist, kas puuduvad või ei ole võimalik Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse kasutuses olevate meetodite ja vahenditega tuvastada.

Selle ekspertiisiakti sisu selgitamiseks kuulati 06.06.2007.a toimunud kohtuistungil (XX kd) üle ekspert M Toomet, kes vastuseks süüdistatava küsimustele selgitas, et eksperdi arvamuse punkt 6 esimeses lauses on viga. Sellest lausest tuleb välja võtta sõna „tinatükid“. (XIII kd. tl. 153). Eksperdi arvamus korrektselt kõlab selliselt: „Ekspertiisiks esitatud Märt Ringmaa viibimiskohast

180 leitud jootetina rull ja skeemiosal leiduv jootetina ning HLelukohast leitud lülititel leiduv jootetina on ekspertiisiks esitatud 17.05.2005 Pae tn 23-30 sündmuskohalt leitud juhtmel leiduva jootetinaga põhikomponentide kontsentrAiooni osas samaliigiline.“ Sellest tulenevalt tuleb muuta ka sama punkti teist lauset: „Samalt sündmuskohalt leitud detailil (kõlar) leiduv jootetina ja juhtmel leiduv jootetina ning Märt Ringmaa viibimiskohast ja HLelukohast leitud jootetina on eriliigilised ning ei pärine ühisest kogumist. Sisuliselt üks objekt tuleb ringi tõsta, kuna on arvamuse osas sattunud valesse lausesse, akti uurimuslikus osas on selle objekti kohta käiv jutt korrektne. Mis puudutab akti punktis nr 8 viidatud jootetina samaliigilisuse hindamist põhikomponentide plii ja tina kontsentrAioonide põhjal, siis selgitas ekspert, et jootetina on küllalt laialt levinud, tunnuseid mida võrrelda ja uurida, on suhteliselt vähe. Ekspertiisi käigus lihtsalt grupeeriti objektid ära sellel alusel, et millised võivad pärineda ühest kogumist ja millised mitte, kusjuures grupeerimine toimus metallisulami komponentide kontsentrAiooni alusel. Mingeid muid tunnuseid peale sulami komponentide kontsentrAiooni ekspertide käsutuses olnud vahendite ja meetoditega ei olnud võimalik tuvastada, see tähendab, et muid eritunnuseid objektidel ei tuvastatud.

Kaitsja U. Simon poolt taotletud, riigiprokurör nõusolekul kohtu poolt avaldatud tõendeid:

Ekspertiisimäärust (XIII kd. tl. 145-146), millest nähtub, et kaitsepolitseiameti juhtivassistent E Juksar 08.12.2005.a läbi vaadanud kriminaalasja nr 04913000047 materjalid ning, et tuvastada, kas HLon käidelnud lõhkematerjali oma elukohas määras: 1. Korraldada kriminaalasjas lõhkeaine ekspertiis. 2. Ekspertiisimääruse täitmine teha ülesandeks Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskuse Kaitsepolitsei Kriminalistikatalituse ekspert K Kla’le. 3. Anda eksperdi käsutusse ekspertiisi teostamiseks: 3.1. Harjumaal Kuusalu vallas Valkla külas XXX s.o HLelukohas läbiotsimisel võetud järgmised proovid: 3.1.1. Maja I korruse vasakpoolse toa töölaua pealt – proov pakitud ümbrikusse nr. 1; 3.1.2. Maja I korruse vasakpoolse toa ukselingi pealt – proov pakitud ümbrikusse nr. 2; 3.1.3. Maja I korruse parempoolse toa pliidi pealt – proov pakitud ümbrikusse nr. 3; 3.1.4. Maja I korruse otse oleva toa ukseriivi pealt – proov pakitud ümbrikusse nr. 5; 3.1.5. Maja I korruse parempoolse toa külmkapi lingi pealt – proov pakitud ümbrikusse nr. 4; 3.1.6. Sinise mantli tasku ääre pealt (lastetoast) – proov pakitud ümbrikusse nr. 6; 3.1.7. Köögis olevalt pruunilt kohvrilt – proov pakitud ümbrikusse nr. 7; 4. Eksperdile esitatavad küsimused: 4.1. Määrata ekspertiisiks esitatud proovidelt lõhkeaine jäägid? 4.2. Juhul kui proovidelt on võimalik määrata lõhkeaine jäägid, siis millise lõhkeainega on võimalik kokkupuude olnud?

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse Kaitsepolitseiameti kriminalistikatalituse ekspert K. Kla 13. detsembril 2005.a. koostatud lõhkeaineekspertiisi ekspertiisiakti KP 104-05 (XIII kd. tl. 147-148), mille eksperdiarvamusest nähtub: 1. Ekspertiisiks esitatud proovidel esinesid lõhkeaine jäägid alljärgnevalt: a) Maja I korruse vasakpoolse toa ukselingi pealt; b) Maja I korruse parempoolse toa pliidi pealt; c) Maja I korruse parempoolse toa külmkapi lingi pealt; d) sinise mantli tasku äärte pealt; 2. Kokkupuude on olnud lõhkeainetega TNT. Kokkupuude võis olla nii otsEkui ka ülekandumisega.

XIV köitest uuris kohus järgmisi tõendeid:

AS Hansapank vastust järelpärimisele ja sellele lisatud väljavõtet hoiusest (XIV kd. tl.50-52), millest nähtub, et Märt Ringmaa omas arvelduskontot Hansapangas numbriga 1108562630, konto on avatud 12.10.1994.a ning konto allkirjaõiguslik isik on konto omanik ainuisikuliselt. Märt

181 Ringmaa ei oma allkirjaõigust teiste isikute kontode juures, Alates 12.04.19999 kontol toimingud puuduvad.

Eesti Ühispanga vastust järelepärimisele 17.11.2005.a koos lisatud kontoväljavõtetega (XIV kd. tl. 54-89), millega pank väljastas Märt Ringmaa (isikukood 33805310300) arvelduskonto nr 10010138681012 väljavõtted alates konto avamisest 24.05.2001 kuni 15.11.2005. Nimetatud arve kasutamiseks omas üldvolitust KR(isikukood XXX). Märt Ringmaa omas üldvolitust KR arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXX, arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXX ja kasutushoiuse nr XXXXXXXXXXXXXX kasutamiseks.

Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna lubadetalituse komissari Vambo Oolbergi vastust järelepärimisele 20.01.2006.a (XIV kd. tl. 121), millest nähtub, et Põhja Politseiprefektuuri poolt ei ole Märt Ringmaale, HL ja Ivo-Gabriel Välile relvasoetamisload või relvaload väljastatud.

Tallinna Linnavalitsuse 20.märtsi 2006.a vastust järelepärimisele koos lisadega (XIV kd. tl. 123- 129), millest nähtub, et Tallinna linnale on seoses plahvatustega Tallinnas, Pae ja Punase tänava piirkonnas tekitatud materiaalne kahju kukku 3 291 818, 41 krooni. Lõhkeseadeldiste plahvatuse tulemusena tekitatud kahjustuste likvideerimisel on Lasnamäe Linnakosa Valitsuse poolt hüvitatud kokku 2 314 448, 41 krooni, millest 1 948 798 krooni moodustab 11.mail 2003 XXX korteris 30 toimunud lõhkeseadeldise plahvatusega tekitatud kahjustuste likvideerimisel kantud kulutused. 88 062 krooni moodustab 17.mail 2004 XXX korteris 18 toimunud lõhkeseadeldise plahvatusega tekitatud kahjustuste likvideerimisel kantud kulutused. 277 588, 41 krooni moodustab 9.septembril 2005 XXXelamu tagaküljel korteri 112 lodža all toimunud lõhkeseadeldise plahvatusega tekitatud kahjustuste likvideerimisel kantud kulutused. Lisaks eeltoodule on Tallinna linn Tallinna Haridusameti kaudu kandnud kulutusi 6.aprillil 2005.a Punane tn 17a juures ja 9.septembril 2005.a XXXjuures toimunud lõhkeseadeliste plahvatuste tagajärjel Tallinna Paekaar Gümnaasiumile tekitatud kahjustuste likvideerimisel 977 370 krooni ulatuses.

Osaühingu Turuvarblane vastust järelepärimisele 22.03.2006.a (XIV kd. tl. 131), millest nähtub, et Märt Ringmaa ja H L ei ole Jaama Turul tegelenud kasutatud asjade või muu kauba müügiga.

Turukaubanduse aktsiaseltsi vastust järelepärimisele 17.03.2006.a (XIV kd. tl. 133), millest nähtub, et turul ei saa eraisikuna müüa ega kaubelda, mistõttu Märt Ringmaa või HL(H Kurvits) ei ole turul tegelenud kauba müügiga.

NT Kaubanduse aktsiaseltsi vastust järelepärimisele 21.03.2006.a (XIV kd. tl. 134), millest nähtub, et Märt Ringmaa ja HL(Kurvits) ei ole neile teada olevatel andmetel kaubelnud Nõmme turul kasutatud asjade ega mõne muu kaubaga.

Kaitsepolitseiameti assistent KRootsi poolt koostatud jälitusprotokolli koos lisadega 18.maist 2006.a (XIV kd. tl. 165-167), millest nähtub, et jälitustoiminguna teostati V A´i kodusele abonendile numbriga XXX (asukohaga XXX) kõnedeeristus, mis hõlmas ajavahemikku 01.11.2004-15.11.2005. Kõneeristusega tuvastati, et 03.11.2005 kell 10:02:59 on abonendilt XXX helistatud abonendile XXX. Kõne kestvuseks oli 73 sekundit. Abonent XXXkuulub Tele2 Eesti AS-ile ja tegemist on kõnekaardiga. Eelneva jälitustöö käigus on kindlaks tehtud, et Tele2 Eesti AS kõnekaarti XXXkasutas HL(HL18.11.2005 ülekuulamise protokoll). 03.11.2005 kella 07:30 ajal toimus Tallinnas, Pae 19 elumaja taha jääval tühermaal plahvatus, milles hukkus üks inimene. VAi kasutuses oleva koduse abonendi XXX asukohaga XXX, Tallinn

182 eristusest nähtuvalt on 03.11.2005 kell 10:02:59 helistatud abonendile XXX, mida kasutas HL. Märt Ringmaa üheks viibimis- ja elukohaks oli kuni tema kinnipidamiseni XXX, Tallinn. Antud kõne tegi tõenäoliselt M.Ringmaa, kuna VAei ole kunagi helistanud ühelegi H. L kasutuses olevale telefoni abonendile ning samuti ei tea VA ühtegi H. L kasutusel oleva abonendi numbrit. Samuti ei helista VAtavaliselt oma koduselt fikseeritud abonendilt mobiiltelefoni abonentidele. Lisaks sellele oli VAööl vastu 03.11.2006 tööl PERH tuberkuloosiosakonnas, asukohaga Harjumaal, Kose alevikus. Peale vahetuse lõppu otse töölt koju sõites, jõuab VAtavaliselt kõige varem koju natuke peale 10:30 (V.Auväärti 13.04.2006 ülekuulamise protokoll). Seega tegi eelpoolnimetatud kõne H. Lle M.Ringmaa.

Kaitsepolitseiameti assistent KRootsi poolt koostatud jälitusprotokolli koos lisadega 22.maist 2006.a (XIV kd. tl. 168-170), millest nähtub, et jälitustoiminguna teostati Tele2 Eesti AS abonendile numbriga XXX kõnedeeristus, mis hõlmas ajavahemikku 01.12.2004-12.11.2005. Abonenti numbriga XXX kasutas Märt Ringmaa (HL18.11.2005 ülekuulamise protokoll). 03.11.2005 kella 07:30 ajal toimus Tallinnas, Pae 19 elumaja taha jääval tühermaal plahvatus, milles hukkus üks inimene. Märt Ringmaa kasutuses oleva abonendi XXX kõnede eristusest nähtuvalt on M.Ringmaa 03.11.2005 kell 08:35:21 helistatud oma endise abikaasa KR nimel olevale abonendi numbrile XXX. Tugijama info järgi on M.Ringmaa kõne tegemise hetkel viibinud Sojame A tugijaama piirkonnas. Samal kuupäeval kell 20:33:26 on M.Ringmaa helistanud oma endise abikaasa KRnimel olevale abonendi numbrile XXX. Tugijaama info järgi on M.Ringmaa kõne tegemise hetkel viibinud Anni B tugimasti piirkonnas. Samal kuupäeval kell 20:34:22 helistas M.Ringmaa ma endise abikaasa KRnimel olevale abonendi numbrile XXX. Tugijaama info järgi on M.Ringmaa kõne tegemise hetkel viibinud Sojamae A tugijaama piirkonnas. Samal kuupäeval kell 20:35:46 helistas M. Ringmaale tema endine abikaasa KR, tema nimelt olevalt abonendilt numbriga XXX. Tugijaama info järgi on M.Ringmaa kõne vastuvõtmise hetkel viibinud Sojamae A tugijaama piirkonnas. Samal kuupäeval kell 21:11:35 on M.Ringmaa helistanud abonendi numbrile XXX. Viimast numbrit kasutab HL(HL18.11.2005 ülekuulamise protokoll). Tugijaama info järgi on M.Ringmaa kõne tegemise hetkel viibinud Sojamae A tugijaama piirkonnas. Kõnede eristusest nähtuva tugijaama info järgi on M.Ringmaa viibinud Tallinnas Lasnamäel ka 04.11.2005 – 07.11.2005. M.Ringmaa on antud ajavahemikul kõnede tegemise hetkedel viibinud Sojamae A ja Paekaare C tugimasti piirkonnas. Antud tugimasti katavad Tallinnas Punast ja Pae tänavat (Tele2 Eesti AS vastuskiri 22.05.2006 nr. 2.1/80).

Tele2 Eesti aktsiaseltsi vastust järelepärimisele 22.05.2006.a (XIV kd. tl. 171), millest nähtub, et Tele2 tugijaamad asuvad: Anni B – Anni 12, Tallinn; katab Punast tn ja on väike tõenäosus, et võib katta Pae tänava kõrgemaid korruseid; Paekaare C – Paekaare 60 Tallinn; katab Pae ja Punast tänavat; Sojamae A – Peterburi mnt 57, Tallinn; katab Pae ja Punast tänavat.

Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni Mäetööde ohutuse osakonna juhataja Egon Hirvesoo vastust järelepärimisele 27.06.2006 (XIV kd. tl. 173), millest nähtub, et: 1. Märt Ringmaa ei ole saanud Tehnilise Järelevalve Inspektsioonilt lõhkematerjali käitlemise luba. 2. Antud kirjas esitatud andmetele tuginedes ei ole Märt Ringmaale väljastatud lõhkematerjali käitlemist ja käivet puudutavaid pädevustunnistusi ning lubasid. 3. HLei ole saanud Tehnilise Järelevalve Inspektsioonilt lõhkematerjali käitlemise luba.

183 4. Antud kirjas esitatud andmetele tuginedes ei ole HL´le väljastatud lõhkematerjali käitlemist ja käivet puudutavaid pädevustunnistusi ning lubasid.

XV köitest uuris kohus järgmisi tõendeid:

Kaitsepolitseiameti assistent uurija õigustes O.Rõõm poolt 10.11.2005.a koostatud edasilükkamatutel juhtudel läbiotsimise määrust (XV kd. tl.1), millest nähtub, et on määratud toimetada Märt Ringmaa isikukoodiga 33805310300 sõiduautos Mazda 626 reg.märgiga XXX läbiotsimine, et leida lõhkeainet, lõhkeseadeldiste valmistamiseks vajaminevaid osi ning muid kriminaalasjas tähtsust omavaid asitõendeid. Määrusega on tutvunud KR. Läbiotsimise on tunnistanud lubatavaks H.Tõnismägi.

Kaitsepolitseiameti juhtivassistent E Juksari poolt 11.11.2005.a koostatud läbiotsimisprotokolli (XV kd. tl.2-4), millest nähtub, et uurimistoiming algas 10.25. Läbiotsimine toimus Harjumaa Raasiku Pae 9 juures sõiduautos Mazda 626 reg.märgiga XXX. Tehnikavahendeid ei kasutatud. Enne läbiotsimist tehti KR ettepanek anda välja läbiotsimismääruses märgitud objektid. Vastus ettepanekule: Mina ei tea selliste asjade – lõhkeaine lõhkeseadeldise valmistamiseks vajalike osade kohta midagi. /allkiri K.Ringmaa/ Läbiotsimise käik: Sõiduautos Mazda 626. Läbiotsimisega leitud objektid: Sõiduautost leiti 7 ühekordseks kasutamiseks mõeldud kinnast. Kindad tunduvad kasutatud olevat. Uurimistoiming lõppes 10.50.

Kaitsepolitseiameti assistent uurija õigustes O.Rõõm poolt 10.11.2005.a koostatud edasilükkamatutel juhtudel läbiotsimise määrust (XV kd. tl.5), millest nähtub, et on määratud toimetada Märt Ringmaa isikukoodiga 33805310300 abikaasa KRelukohas kus viibivad koos – Harjumaal Raasiku alevikus XXXja abihoonetes läbiotsimine, et leida lõhkeainet, lõhkeseadeldiste valmistamiseks vajaminevaid osi ning muid kriminaalasjas tähtsust omavaid asitõendeid. Määrusega on tutvunud KR/allkiri/. Läbiotsimise on tunnistanud lubatavaks /allkiri H.Tõnismägi/.

Kaitsepolitseiameti juhtivassistent E Juksari poolt 11.11.2005.a koostatud läbiotsimisprotokolli (XV kd. tl.6-13), millest nähtub, et uurimistoiming algas 10.50. Läbiotsimine toimus Harjumaa Raasiku XXXja abihoonetest. Tehnikavahendeid ei kasutatud. Enne läbiotsimist tehti KR ettepanek anda välja läbiotsimismääruses märgitud objektid. Vastus ettepanekule: Mina ei tea lõhkeaine ja lõhkeseadeldise valmistamiseks vajalike osade kohta midagi. /allkiri K.Ringmaa/ Läbiotsimise käik: Majas 2 tuba, köök, esik-koridor. Abihoone puukuur 1 tk. Läbiotsimisega leitud objektid: I ESIK-KORIDOR 1.Autoklaasivedeliku elektrooniline pump; EVIDENCE 143258 – niiskuskogumisgraanulite pakk II KÖÖK (2) rohelised kaitsed 4 tk; lüliti (poolik); relee taoline asi; traadi tükk 40 cm. Pakk (3) sügisväetis 3 kg; Pakk (4) erinevad väetised; u 4 kg; Pakk (5) lämmastik väetised; u 5 kg; Pakk (6) ammooniumnitraat u 20 kg; Pakk (7) ammooniumnitraat u 50 kg; pakk (8) töökindad 36 tk; EVIDENCE 066706 – valge karp elektrikondens. ja dioodidega.

184 III MAGAMISTUB 1 pakk (9) Elektrijubinad 7 tk. EVIDENCE 066722

pakk (10) 18 elektrijubinat …. …. loetelu pakendil (10 nimetust) pakk (11) märkmik, rahakott, suitsuandur, liikumisandur, rebitud paberitükid 7 tk; relva puhastus harjad kmpl; traat teibitud otsaga; märkmeleht A4; visiitkaart RL; FELDEmärkmepaber, (millel joonistatud kaart); papitükk 3 tlf.nr-ga; releede karp 8 tk sees; valge juhe tükk 10 cm; juhtme ühenduskontaktid; purk “Broomhexiin”, milles musta püssirohu taoline aine. Läbiotsimisprot. jätkub LISADEL 1,2,3,4,5

LÄBIOTSIM.PROT.LISA (1) MAGAMISTUBA 1. Kotis nr 10 loetelu: 1. 18 elektridetaili lahtised 2. hõbedane teip 3. juhtmepunt (valge kokku keeratuna) 4. kollakas pulber (punase korgiga purk) 5. valge pulber (klaasist kinnine purgike) 6. helehall traat 7. väikesed “krokodillid” 8. valge määrdunud karp, milles elektrikondensaatorid 9. vitriinkapi sahtlist teibid 6 rulli 10. 1 kinnas (ühekordseks kasutamiseks)

LÄBIOTSIMISE PROT.LISA (2) MAGAMISTUBA 2 Pakk 12 märkmik ja padrunihülss EVIDENCE 066788 pakk 13 2 kummikinnast, 1 presentkinnas EVIDENCE 066729 pakk 14 elektriskeemid, juhtmetega EVIDENCE 066707

LÄBIOTSIM.PROT.LISA 3 Kuurist Kott nr 1 Pakendatud Vaakumlülitid 3 tk pitser Vaakumlüliti trahfoga 1 tk nr. 000006206

Kott nr 2 Pakend. Mehhaaniline lüliti pitser nr. 000006204 Kott 3 Hall teip 2 rulli Pakend Medits.teip 1 rull pitser Sinine isoleer teip nr. 000006205

Kott 4 elektroonika komponendid Pakend

185 pitser nr.000006218 Kott 5 kandilise batarei ümbris paber “Super 2000” Ümbrik Ruudulisele paberlehele joonist.elektr.skeem

Kott 6 Erinevat värvi juhtmed Pakend 066720

Kott nr 7 Hobby Halli pappkast Pakk. hõbeda värviga pitser nr 000006203

Kott nr 8 1. Sinine lehtel 2. telefoni juhe läbipaistev 3. 1 liitrine plastmasspudel, millele kinnit. valge voolik Pakk 4. läbipaistev plastist anum liimi jälgedega pitser kirjaga super 2000 000006202 5. poolik magnet rõngas tähisega “A” 6. vasega kaetud plaat

Kott 9 kummikinnas Pakend 066719

Kott 10 Näpitsad vaiba nuga Pakend 066718

LÄBIOTSIM.PROT.LISA 4 Kuurist

Võetud Kott 11 proov Roosa granuleeritud aine Pakend nr mark “Central Soya” 391276

Võetud Kott 12 proov Granuleeritud aine Pakend “Селитра аммиачная“ 391277

Võetud Kott 13 proov granuleeritud aine valge Pakend (makeeringuta) 391275

186

Kott 14 Äratuskell “Sevani” Pakend jootetina 143259

Kott 15 Plastmasspaak Pakend 143260 Kott 16 Kotid koos kanistritega Pakend 3 tükki 000006220

Kuurist

Kott 17 tööriided Pakend riidekott juhtmetega 000006219

Kott 18 mustast nahast tükk Pakend 143257 Kott 19 lõhkeaine proovid Pakend 2 ümbrikku 391325 Proovid võetud kuuri töölaualt

Kott 20 valged juhtmed Pakend 000000311 Kott 21 Valge kristalne aine Pakend väike piimamannerg 391324

Kott 22 Lõhkeaine proov ümbrik õues olevast vannist

Kott 23 granuleeritud aine 000000320 000000319 000000318

LÄBIOTSIM.PROT.LISA 5 Kott 24 Lõhkeaine proov kuuri kõrvalt asuvast pesukausist ümbrik Märkusi ei ole. Protokoll ette loetud. /allkiri/ Uurimistoimingu lõpp 13.50

187 Riigiprokurör H Tõnismägi poolt 11.11.2005.a koostatud läbiotsimismäärust (XV kd. tl.14), millest nähtub, et on määratud toimetada läbiotsimine VA(ik 43908170360) elukohas aadressil Tallinn XXX ja abiruumides, et leida lõhkeainet, lõhkeseadeldiste valmistamiseks vajaminevaid osi ning muid kriminaalasjas tähtsust omavaid asitõendeid. Määrusega on tutvunud /allkiri/.

Kaitsepolitseiameti vanemassistent R.Tähemaa poolt 11.11.2005.a koostatud läbiotsimisprotokolli (XV kd. tl.15-17), millest nähtub, et uurimistoiming algas 11.43. Läbiotsimine toimus Tallinn, XXX. Uurimistoimingus osalesid I.Põder, O.Kirst, I.Saaremäel. Tehnikavahenditest kasutati fotoaparaati Canon. Enne läbiotsimist tehti VA´ile ettepanek anda välja läbiotsimismääruses märgitud objektid. Vastus ettepanekule: Määruses märgitud esemeid korteris ei ole. Annan välja Märt Ringmaale kuuluvad esemed. /allkiri/ Läbiotsimise käik: Läbiotsitav korter on ühe elutoa ja köögiga. Läbiotsimist alustati koridorist ja liiguti edasi elutuppa, kööki, vannituppa ja panipaika. Läbiotsimisega leitud objektid: 1. Elutoa kapist tume meeste müts. Pakiti kilekotti nr 309051. 2. Musta värvi meeste nahkjope kapuutsiga 3. Lips „Hongda“ 4. Lips „Derby“ 5. meeste viigipüksid halli värvi 6. meeste triiksärk DAVITO LUCHI, hele. 7. meeste nööpidega kampsun ÖRENAY 8. meestesärk sinise-punase ruuduline BUSINESS CLASS 9. tuulejope roheline kirjaga YORN. Esemed 2-9 pakiti musta kilekotti ja suleti klambriga nr. 6230. 10. Pappkart elektroonika vahenditega. Pildistatud ja pakitud kilekotti. Suletud klambriga 6228. 11. Pappkarp SIMER elektroonikavahenditega. Pildistatud ja suletud asitõendikotti 309040. • Läbiotsimise käigus võeti DNA proov kohvri käepidemelt • Kohvri sisepindadelt lõhkeaineproov • Mustalt nahkjopelt lõhkeaineproovid. • Elastiksideme proovitukk. Esemed pakendatud kilekottidesse. Protokolli kohta märkusi ei ole /allkiri/ Uurimistoimingu lõpp 12.35.

Kaitsepolitseiameti juhtivassistent E Juksari poolt 16.11.2005.a koostatud edasilükkamatutel juhtudel läbiotsimise määrust (XV kd. tl.19), millest nähtub, et on määratud toimetada Harjumaal Raasiku alevikus Pae 9/2, lisahoonetes ja selle ümbruskonnas läbiotsimine, et leida lõhkeainet ja lõhkeseadeldiste valmistamiseks vajalikke osasid. Määrusega tutvunud: Lugesin läbi, kuid ei mõista kõike /allkiri K.Ringmaa/. Läbiotsimise on tunnistanud lubatavaks /allkiri H.Tõnismägi/.

Kaitsepolitseiameti assistent Heiko Mihkelsoni poolt 16.11.2005.a koostatud läbiotsimisprotokolli (XV kd. tl.20-22), millest nähtub, et uurimistoiming algas 13.25. Läbiotsimine toimus Harjumaa Raasiku a Pae 9/2. Tehnikavahenditest kasutati videokaamera SONY DCR-HC1000E. Enne läbiotsimist tehti KR´le ettepanek anda välja läbiotsimismääruses märgitud objektid. Vastus ettepanekule: Ei ole midagi välja anda /allkiri/

188 Läbiotsimise käik: Toimingu käigus vaadati täiendavalt läbi elumaja taga asuv kuur ja selle ümbrus. Läbiotsimisega leitud objektid: Kuuri siseseina vahelt leiti kilekotid, millede sees oli 3 sinist värvi papist karpi kirjadega «СПОРТИВНО-ОХОТНИЧЬИ» (2 tk) ja «ПАТРОНЫ целебые» (1 tk). Igas karbis on 50 padrunit. Padrunid pakiti asitõendite kotti nr 308526. Kuuri tagant võrkaia ja kuuseheki vahelt, aiast seest leiti kanistrid ja alumiiniumist piimanõu. Piimanõu sees oli hõbedase pulbri jalgi ja nõu kaelale oli pandud hõbedane kleeplint. Kanistreid oli 4. Kollane, punase korgiga vedelikuga osaliselt täidetud 1 tk. Valge, sinise korgiga, vedelikuga osaliselt täidetud 1 tk. Läbipaistev, sinise korgi ja sangaga tumedat värvi vedelikuga osaliselt täidetud2 tk. Piimanõu pakendati musta prügikotti ja pitseeriti pitseriga nr 000006209. Kanistrid pakendati musta prügikotti ning pitseeriti pitseriga nr 000006208. Kõiki esemeid filmiti. Esemed pakendatud kilekottidesse. Protokolli kohta märkusi ei ole, protokoll läbi loetud /allkiri/ Uurimistoimingu lõpp 16.55.

Riigiprokurör H Tõnismägi poolt 17.11.2005.a koostatud läbiotsimismäärust (XV kd. tl.23), millest nähtub, et on määratud toimetada läbiotsimine Märt Ringmaa ik 33805310300 viibimiskohas Harjumaal Raasiku alevikus, XXX ja abiruumides ning hoone lähiümbruses, et leida lõhkeainet, lõhkeseadeldiste valmistamiseks vajaminevaid osi ning muid kriminaalasjas tähtsust omavaid asitõendeid. Määrusega on tutvunud KR/allkiri/.

Riigiprokurör H Tõnismägi poolt 18.11.2005.a koostatud läbiotsimismäärust (XV kd. tl.24), millest nähtub, et on määratud toimetada läbiotsimine Märt Ringmaale ik 33805310300 kuuluvas sõiduautos Mazda 626 r/n XXX, et leida lõhkeaine jääke. Määrusega on tutvunud KR/allkiri/ 18.11.2005

Kaitsepolitseiameti assistent Heiko Mihkelsoni poolt 18.11.2005.a koostatud läbiotsimisprotokolli (XV kd. tl.25-27), millest nähtub, et läbiotsimist teostati riigiprokurör H Tõnismägi läbiotsimismääruste alusel Harjumaal Raasiku Pae 9/2. Uurimistoiming algas 14:50 Uurimistoimingus osaleb KRoots Kasutatud tehnikavahendid: videokaamera SONY DCR-HC1000E Enne läbiotsimist tehti KR ettepanek anda välja läbiotsimismääruses märgitud plahvatuse toimepanemiseks kasutatud vahendeid ja teisi kriminaalasjas tähtsust omavaid esemeid. Vastus ettepanekule: Pole midagi välja anda, luban proove võtta. /allkiri/

Läbiotsimise käik: Läbiotsimise käigus võeti lõhkeaineproovid köögipliidialt, ahjust, samuti sõiduauto Mazda 626-st. Läbiotsimisega leitud objektid: Proovid: köögi pliidi küttekoldest, esikus oleva ahjuküttekoldest. Sõiduauto Mazda 626 roolilt, juhiukse detailidelt, kapoti äärelt, aku klemmidelt, esimese vasaku tiiva äärelt, juhikoha jalamatt, kõrvalistuja jalamatt, taga istme põrandalt, tagaistmelt (tolmuimejaga), esimEkõrvalistuja istmelt (tolmuimejaga), juhiistmelt (tolmuimejaga), pagasiruumis olevatelt kilekottidelt sangad, pagasiruumi põrandalt ja seinadelt, pagasiruumis olevalt triibuliselt põrandavaibalt, pagasiruumis olevalt siniselt põrandavaibalt, pagasiruumis olevalt väljakäivalt kõvalt pagasikattelt, pagasiruumi siniselt kattelt (polstervaibalt), pagasiruumi punakalt vaibalt, tagaluugilt, juhi kõrvalistuja ukse käepidemelt ja lingilt. Autost võetud proovid pakiti eraldi ümbrikutesse. Pliidi alt võetud proovid pakiti EVIDENCE pakkidesse nr 895148 ja nr 391254. Ahjust võetud proovid pakiti EVIDENCE

189 pakki nr 328749. Ahjust võeti proovid ka vatipulkadega. Läbiotsimisel leiti KRabiga riidest heledat värvi kotte, millele oli maalitud pilte. Kotte kaasa ei võetud, vaid fotografeeriti. Autost proovide võtmine filmiti täielikult. Protokollil kirje: Lugesin teksti läbi ja ei oska midagi lisada või tagasi lükata. /allkiri/ Protokolli kohta märkusi pole. /allkiri/ Uurimistoimingu lõpp 16.10.

Kaitsepolitseiameti assistent K.Roots poolt 08.03.2006.a koostatud asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabelitega (XV kd tl.32-192), millest nähtub, et uurimistoiming algas kell 09.00 Vaadeldavaks objektiks on 11.11.2005 kella 10.50 ajal Harjumaal Raasiku alevikus XXXelukohas ja sõiduautos Mazda 626 r/n XXX ja 16.11.2005 Harjumaal Raasiku alevikus XXXläbiotsimise käigus leiud ja äravõetud esemed: Kasutatud tehnikavahendid: digitaalne fotoaparaat Sony Cyber-shot Vaatluse käik: Vaadeldavateks objektideks on: 1. Voltmeeter, mille üks korpuse külg on musta värvi ning teine külg halli värvi. Voltmeetril skaala 0 kuni 75-ni. Halli värvi küljelt väljuvad kaks klemmi koos seibi ja mutriga, mille mõlema klemmi külge on kinnitatud üks valget värvi juhe. Juhtme teises otsas pistik (fototabel nr. 1). 2. Musta värvi korpusega mikroampermeeter. Ampermeetril skaala 0 kuni 100-ni. Ampermeetri ümber on mähitud halli värvi riidest isoleerpael. Tagumiselt küljelt väljuvad kaks polti koos seibi ja mutriga, mille mõlema poldi külge on kinnitatud valget värvi juhe. Juhtme teises otsas pistik. Juhtme ümber on 13 cm pikkune juhtmerüüs (fototabel nr 2). 3. Musta värvi korpusega mikroampermeeter. Ampermeetril skaala 0 kuni 100-ni. Ampermeetri tagumisele küljele on kinnitatud omavalmistatud elektriskeem. Elektriskeemi külge on joodetud kahesooneline valget värvi juhe, millest üks soon on kinni elektriskeemi küljes. Juhtme teises otsas võrgupistik (fototabel nr 3) 4. Isevalmistatud skeemindikaator, mille skaalale on peale kleebitud isevalmistatud paberist skaala numbritega 0 kuni 30-ni. Paberist skaala kinnitub indikaatori tabloo külge parema nurgaga. Indikaatori ümber keeratud juhtmed (fototabel nr 4). 5. Valge plastmassist kandilise kujuga korpus, millel puudub kaas. Korpuse sees elektriskeem, mille keskel punast värvi indikaatordiood. Elektriskeemi külge on kinnitatud kolm paari juhtmeid (fototabel nr 5). 6. Halli värvi hobuseraua kujuga püsimagnet. Magneti ühel küljel sisse pressitud või süvistatud A täht (fototabel nr 6). 7. Kaks pappkarpi releedega, millest üks on määrdunud. Pappkarpidel puudub põhi. Ühes pappkarbis kokku 10 releed, teises määrdunud pappkarbis kokku 8 releed. Karpide kaantel venekeelne kiri “Rele REC22” (fototabel nr 7) 8. Üks relee, mille klemmidele on joodetud neil erineva värvusega ca 10 cm pikkused juhtmed ning kolm plekist relee korpust (fototabel nr 8). 9. Musta värvi korpusega mikroampermeeter. Ampermeetril skaala 0 kuni 50-ni. Ampermeetri tagumisele küljele on kinnitatud elektriskeem, mille küljes tumblerlüliti. Elektriskeemi külge on joodetud kaks juhet. Juhtme teises otsas võrgupistik. (fototabel nr 9). 10. Kahesooneline sidekaabel (fototabel nr 10) 11. 5 cm laiune vineeritükk, mille mõlemasse otsa tehtud sisselõige (fototabel nr 11). 12. Halli värvi mehhaaniline mitmekontaktiline surunupplüliti (fototabel nr 12). 13. Tööstuslik elektriskeemi plaat, mille küljes kahesooneline valget värvi juhe. Juhtme teises otsas halli värvi võrgupistik (fototabel nr 13).

190 14. Kahesooneline valget värvi elektrijuhe, mille ühte otsa on tehtud kaks sõlme ning teise otsa üks sõlm. Ühe sõlmega juhtme otsa on ühe elektrijuhtme külge omakorda kinnitatud teine umbes 6 cm määrdunud valge juhe, mille külge on kinnitatud väike elektripirn. Elektripirni pesa külge on omakorda kinnitatud järjestikku kaks valget värvi elektrijuhet, mille ühenduskohta katab juhtmerüüs. Elektrijuhtme lõpus punase kattega “krokodill” klamber. Ühe sõlmega juhtme otsajääva teise elektrijuhtme külge on kinnitatud umbes 19 cm pikkune valge elektrijuhe. Elektrijuhtmete ühenduskohal on juhtmerüüs. Elektrijuhtme otsas musta kattega “krokodill” klamber. Kahe sõlmega elektrijuhtmete poolses otsas nähtaval traadist otsad (fototabel nr 14). 15. Pruunil tektoliidil elektriskeem, mille dioodidega ja takistitega küljel on kuldse värvusega ring, mille sees kirje 1 (fototabel nr 15). 16. 12 voldine ja 40 vatine kolme klemmiga sõiduauto esipirn, mille ühe klemmi küljes umbes 12 cm sinist värvi elektrijuhe. Klemmi ja juhtme ühenduskohta katab juhtmerüüs. Teise klemmi küljes valget värvi määrdunud juhtmerüüs. Kolmas klemm on juhtme ja rüüsivaba (fototabel nr 16). 17. Kaks spordipüssipadruni karpi, mille mõlema karbi ühel küljel peal venekeelsete tähtedega kirje “SPORTIVNO”. Märkega kaks karbis kokku 35 padrunit. Märkega kolm karbis kokku 39 padrunit. Padrunid on kaliibriga 5,6 (fototabel nr 17). 18. Üks spordipüssipadrunite karp vasksulamist põhjal, mille ühel küljel kirje 0-57-XII-88. Karbis kokku 40 padrunit. Padrunil märge “V” (fototabel nr 18). 19. Musta värvi plastmass korpusega lüliti, millel nupupoolsel küljel venekeelsete tähtedega kirje “MP-4” (fototabel nr 19). 20. Relee, mille puudub kate. Relee klemme kokku 5, millest nelja küljes valget värvi umbes 7- 9 cm pikkused juhtmed. Juhtmete ja klemmide ühenduskohtadel läbipaistvast kummis juhtmerüüsid (fototabel nr 20). 21. Ruuduline A4 formaadis ruuduline paber, mille üks nurk on ära rebitud. Paberi ühele küljele käsitsi sinise pastakaga joonistatud elektriskeem Teisel küljel samuti sinise pastakaga kirjed (fototabel nr 21). 22. 4,5 voldise patarei “Super 2000” paberist halli värvi kattepaber. Tüüp 3R12 (fototabel nr 22). 23. Sinine, hõbedase värviga määrdunud, pealt 12 cm läbimõõduga lehter (fototabel nr 23). 24. Musta värvi plastmass korpusega fikseeruv nupplüliti, mille ühel küljel märge 1A/250B (fototabel nr 24). 25. Valget värvi plastmasskorpusega lüliti, mille ühe külje külge kinnitub L tähe kujuline kronstein. Lüliti ühel küljel kiri “MADE IN POLAND” (fototabel nr 25). 26. Valget värvi määrdunud, kahe sooneline elektrikaabel, mille ühe otsa ühe elektrijuhtme sisse on keeratud sõlm (fototabel nr 26). 27. Lintprofiiliga jootetina (fototabel nr 27) 28. 12 voldine, H4, 55 vatine sõiduauto esipirn, millel kolm klemmi. Kahe klemmi küljes umbes 16 cm pikkused punast värvi juhtmed. Klemmide ja juhtmete ühenduskohta katab valget värvi juhtmerüüs (fototabel nr 28). 29. Neljast küljest ära lõigatud korpusega , valget värvi korpusega munakell (fototabel nr 29). 30. Läbipaistvast plastmassist korpusega elektriliste väljaviikudega taimerkell, mille ühele küljele kleebitud paberist ristkülikukujuline infotabel. Infotabeli ülemises otsas kiri “SCHLEICHER” (fototabel nr 30). 31. Valget värvi plastmasskorpusega, kaks erinevat mõõtu ristkülikukujulist põrutusandurit koos juhtmete ja kinnitusklambritega (fototabel nr 31) 32. Musta värvi korpusega plastmassist nupplüliti, mille ühel küljel venekeelsete tähtedega kiri “LKB-31-U-3” (fototabel nr 32). 33. Musta värvi korpusega kruviklemm alus viie juhtme jaoks (fototabel nr 33).

191 34. Relee, millel puudub releeosa kattev korpus. Releeosa klemmide külge joodetud seitse erineva värvusega juhet. Juhtmete ja klemmide ühenduskohti katavad juhtmerüüsid (fototabel nr 34) 35. Valget värvi, umbes 19 cm pikkune elektrijuhe, mille ühes otsas 2 W püsitakisti MLT. Elektrijuhtme ümber 2 cm pikkune juhtmerüüs (fototabel nr 35). 36. Kaks umbes 22 cm pikkust elektrijuhet, mille ühes otsas juhtmetel metallist poolaasad. Juhtmete teise otsa kinnitatud metallklemmidega plastmassist otsik, mille küljes väike elektripirn ja MLT 0,5 W takisti (fototabel nr 36). 37. Musta värvi telefoni kuuldetoru kuular, mille külge on sinise isoleerpaelaga kinnitatud valget värvi kummiriba. Kummiriba külge kinnitatud takunöör. Kuulari küljes valget värvi juhe (fototabel nr 37). 38. Tikutops, milles herkon (fototabel nr 38). 39. Määrdunud, kollakas kummikinnas, mille pöidlaots katki (fototabel nr 39). 40. valget värvi jäik elektrijuhe (fototabel nr 40). 41. Umbes 28 cm pikkune valget värvi elektrijuhe (fototabel nr. 41). 42. Keeratav potensiomeeter ehk muuttakisti, mille küljes üks valget värvi umbes 13 cm pikkune elektrijuhe (fototabel nr 42). 43. Hõbedase korpuse ja kullavärvi traatidega väljatransistorid. 16 tükki (fototabel nr 43). 44. Alumiiniumkorpusega metalllkübaras transistorid. 6 tükki (fototabel nr 44). 45. Kaks alumiiniumkorpusega kondensaatorit, millest üks on väiksema läbimõõduga. Kondensaatorid on ühendatud omavahel paralleelselt, ümmarguse, umbes 20 sendi suuruse, pruunist värvi plaadiga. Kondensaatorite ühenduskohtadesse joodetud oranž ja valge juhe. Ühest ühenduskohast väljub valget värvi juhe, teisest oranži värvi juhe (fototabel nr 45). 46. Alumiiniumkorpusega elektrolüütkondensaator, millel sissevajutatud number 0370. Kondensaatori korpusel kolm klemmi, milledest ühe küljes punast värvi umbes 15 cm elektrijuhe. Kondensaatori keskvälja viigul on punast värvi umbes 12 cm pikkune elektrijuhe. Juhtme teises otsas on juhtme sisse tehtud sõlm (fototabel nr 46). 47. Tööstuslik elektriskeemiplaat. Elektriskeemiplaadi toitebloki külge kinnitub ühe kollase juhtmega lüliti. Lüliti küljes veel üks kollane juhe, mille teine ots ei kinnitu kuhugi. Kollaste juhtmete lülitisse kinnituskohtade ümber valged juhtmerüüsid. Lüliti külg on ühendatud veel kahesooneline tugevalt määrdunud elektrijuhe. Lüliti ja elektrijuhtmete ühenduskohta katavad kaks punast värvi juhtmerüüsi. Elektrijuhe on pandud läbi elektriskeemi plaadis oleva kahe augu. Võrgujuhtme teises otsas valget värvi pistik, millel noaga lõikamise jäljed. Enne pistikut elektrijuhtme ümber mähitud musta värvi isoleerpael. Juhet läbib veel kandilise kujuga, musta värvi plastmassist elementi (fototabel nr 47). 48. Valget värvi kergelt määrdunud juhtmerüüs, mille mõlemasse otsa on tehtud sõlmed (fototabel nr 48). 49. Valget värvi elektrijuhe, mille kummaski otsas “krokodill” klambrid. Juhtmete ja “krokodillide” ühenduskohti katavad juhtmerüüsid. “Krokodillide” kateteks on suuremad juhtmerüüsid, mille alt on näha ainult “krokodillide” otsad (fototabel nr 49). 50. Pisike reguleertakisti SB3-1b. Reguleertakisti ühe külje peal ümmarguse kujuga, valgest plastmassist reguleerketas. Reguleertakisti küljel kolm metallist klemmi ja ümmargune metallist plaat. Kaks klemmi on omavahel traadiga kokku joodetud, Ühe kokkujoodetud klemmi küljes 4,5 cm valget värvi elektrijuhe. Kolmanda klemmi küljes umbes 23 cm valget värvi elektrijuhe (fototabel nr 50). 51. Metallist korpusega silindri kujuga potensiomeeter SP-0,4. Potensiomeetri ühel küljel keermeosa. Lüliti teine külg kuhu on kinnitatud kaks juhet on plastmassist. Lüliti ja juhtmete ühenduskoha ümber on mähitud halli värvi riidest isoleerpael. Isoleerpaela alt paistavad kaks juhtmerüüsi. Potensiomeetriga on ühendatud kaks umbes 15 cm pikkust elektrijuhet (fototabel nr 51).

192 52. Sinist värvi audio-video pistik RCA (fototabel nr 52). 53. Musta värvi juhe, mille ühes otsas peenike toitepistik. Juhtme teine ots on ära lõigatud. Äralõigatud juhtme otsast paistavad traadi otsad. Juhtme ümber on ühte kohta mähitud 2 cm laiuselt musta värvi isoleerpael. Juhtmel kirje “TASKER” (fototabel nr 53). 54. Sinist värvi pooleks lõigatud papist 1,5 liitrine 2,5% rasvasusega piimapakk. Piimapaki sees valge plastmassist korpusega liikumisandur. Liikumisanduril kiri “PIR-8612”. Liikumisandurist väljub valget värvi kaabel. Kaabli sees neli erinevat värvi peenikest juhet (fototabel nr 54). 55. Läbipaistvast õhukesest plastmassist, nõgusa kujuga patarei “SUPER2000” pool pakkekorpusest. Ühel küljel, pakendi nurgas näha kiri “Made for E.U”. Nõgusa külje sees kuivanud liimi moodi aine (fototabel nr 55). 56. Musta värvi kandilise risttahuka kujuline tööstuslüliti. Surulüliti ühel küljel venekeelsete tähtedega kirje “MP2101UHL4” (fototabel nr 56). 57. Halli värvi 7mm läbimõõduga elektrikaabel. Mõlemad kaabli otsad lõigatud. Otstest on näha, et kaabel koosneb kolmest eraldiseisvast juhtmesoonest. Juhtmekiud on vasest (fototabel nr 57). 58. Erinevat värvi peenikeste juhtmete sasipundar, mille on valged, punased ja sinised juhtmed (fototabel nr 58). 59. Punast värvi umbes 66 cm pikkune peenike montaažijuhe. Elektrijuhtme mõlemad tinutatud otsast vasksooned haljastatud (fototabel nr 59). 60. Umbes 170 cm pikkune valget värvi kergelt määrdunud elektrijuhe. Elektrijuhtme sisse tehtud üks sõlm. Elektrijuhtme otsad on haljastatud. Näha on mitmesoonelisi voolujuhte, mille ühel otsal jootetina (fototabel nr 60). 61. Kergelt kollaka tooniga umbes 46 cm mitmekihiline elektrijuhe. Juhtme üks ots lõigatud, teine haljastatud (fototabel nr 61). 62. Valget värvi umbes 59 cm pikk elektrijuhe, mille mõlemad otsad isolAioonivabad. Otstest paistavad elektrit juhtivad tinatatud vasksooned (fototabel nr 62). 63. Neli omavahel järjestikku jadana ühendatud takistit MLT-2. Osade takistite ühenduskohad joodetud osadel ühendatud keerutusega. Jada ühes otsas takisti küljes umbes 12 cm pikkune punast värvi elektrijuhe. Jada teises otsas takisti küljes kaks juhet. Üks valget värvi umbes 16 cm pikkune elektrijuhe, teine umbes 15 cm pikkune punast värvi juhe, mille otsa on omakorda keeratud samasugune umbes 8 cm juhe (fototabel nr 63). 64. Valget värvi umbes 38 cm elektrijuhe, mille keskmise osa ümber mähitud halli värvi tekstiilalusel isoleerpael. Juhe on kahest kohast torgatud läbi valge paberi. Paberi peal pliiAiga kirje “5,8V”. Isoleerpaela all on juhtmete vahele joodetud pisikEtakisti. Takisti ühte poolt katab musta värvi elektrijuhtmerüüs (fototabel nr 64). 65. Kaks väikest taskulambipirni, millest üks tugevalt määrdunud. Kummagi elektripirni küljes kaks valget värvi juhet. Elektripirni metallist osade ümber elektrijuhtmerüüs. Kaks elektripirni on omavahel jada ühendatud ühe juhtme abil (fototabel nr 65). 66. Läbipaistvast materjalist 6mm läbimõõduga polümeersest materjalist voolik (fototabel nr 66). 67. Alumiiniumtraat (fototabel nr 67). 68. Kollast värvi umbes 8,5 cm pikkune elektrijuhe. Juhtme ühes otsas konksu kujuline metallaas. Aasa ja juhtme ühenduskohta katab valge juhtmerüüs. Juhtme teises otsas metallist silindri kujuline klemm. Otsiku ja juhtme ühenduskohta katab valget värvi juhtmerüüs (fototabel nr 68). 69. Korpuseta relee, mille klemmide küljes viis juhet. Kaks releest väljuvat juhet on omavahel ühendatud ja moodustavad vooluringi. Selle vooluringi vahele on ühendatud üks alumiiniumkattega diood ja üks punast värvi 1 W takisti. Punast värvi takistit katab juhtmerüüs, mille ühe otsa ümber on mähitud musta värvi isoleerpael. Takisti väljaviiku

193 katab valget värvi juhtmerüüs. Alumiiniumkorpusega dioodi juhtmete ühenduskohti katavad juhtmerüüsid (fototabel nr 69). 70. Tulirelva puhastusvahendid “Kleen Bore”, Saksa päritolu (fototabel nr 70). 71. Kollast värvi kandiline, valge sihverplaadiga äratuskell “SEVANI”. Kellal puudub äratusalarmi nupp (fototabel nr 71). 72. Tumesinist värvi määrdunud vatiinvoodriga tööjope, mille seljaosal kirje “ARPOS ELEKTRITÖÖD” (fototabel nr 72). 73. Töötunked, tumesinist värvi. Töötunked on tugevalt määrdunud ja katkised. Töötunkedel pannal parandatud haaknõelaga (fototabel nr 73). 74. Kaks paksema struktuuriga, sinakas rohelist värvi kunstnahast määrdunud töökindad. Kinnaste sees puuvillane viltjas vooder. Kindad mitmest kohast rebenenud (fototabel nr 74). 75. Kuus kollakat valget värvi kasutatud kummikinnast (fototabel nr 75). 76. Tumerohelist värvi talvejope. Jope taskutel ja krael vahekandid punast värvi. Jope puuvillasest riidest (fototabel nr 76). 77. Tumehalli värvi määrdunud kootud kampsun. Paremas varrukas kolm auku (fototabel nr 77) 78. Tumepruuni värvi klaasist medikamendipurk, millel kiri “Broomheksiin”. Purk kõrgusega 53 mm ja läbimõõduga 35 mm. Purki katab valge plastmassist keeratav kaas. Purk sisaldab musta värvi ebakorrapäraseid väikeseid kivisid meenutavaid teri (fototabel nr 78). 79. Nahast rahakott, mis on väljast tumedast ja seest heledast nahast. Rahakoti ääred on punutud peenikese naharibaga. Rahakoti sees all paremas nurgas kuldsete tähtedega kiri “ARS” (fototabel nr 79). 80. Väljarebitud venekeelse ajakirja leht. Lehe ühel küljel lehekülje number 41 ja teisel küljel lehekülje number 42. Lehekülje 42 üleval ääres käsitsi sinise pastakaga kiri “NB! Dioodid aparaadi ahelas ei lase valeühendusel voolu tekitada” (fototabel nr 80). 81. Neljakandiline valge märkmepaber, mille ühel küljel kirje “FeldEGeel”. Teisele küljele on joonistatud skeem, kus on kirjutatud mõned asula nimed ning vahemaad nende vahel. Plaanil on ära märgitud Männiku talu asukoht (fototabel nr 81). 82. Ruudukujuline valge märkmepaber, mille ühele küljele on joonistatud hariliku pliiAiga elektriskeem arvutuslehtedega. Teisel küljel sinise pastakaga joonistatud elektriskeem (fototabel nr 82). 83. 9 cm laiune kokku rullitud tsinkkattega plekkriba (fototabel nr 83). 84. Katkine elektriskeemiplaat, mille üks serv on murdmisjälgedega ning mille kolm serva on lõigatud viltuselt. Skeemiplaadi külge kinnituvad viis kandilise kujuga alumiiniumkorpusega elektromehhaanilist releed ja dioodi. Kondensaatorite peale on joonistatud skeem (fototabel nr 84). 85. Ristküliku kujuga folgeeritud plaat. Plaati katab rohekas kiht. Plaadi üks külg murdmisjälgedega. Murdmisjälgedega plaadi poolsesse ühte nurka on puuritud auk. Plaadi ühel küljel vasekiht puudub (fototabel nr 85). 86. Väikesed kandilise kujuga keskmise võimsusega transistorid, mille küljes kolm 1,5 cm pikkust alumiiniumist väljaviiku juhtmete kinnitamiseks. 3 tükki (fototabel nr 86). 87. Musta värvi, plastmassist, fotodiood. Fotodiood on ristküliku kujuline, kuid selle nurgad on ümarad. Plastmassi seest väljuvad kaks silindrikujuga 1,1 cm pikkust varrast. 11 tükki (fototabel nr 87). 88. Musta värvi plastmasskorpuses ristküliku kujuline fototakisti, mille nurgad on ümarad. Plastmassi seest väljuvad kaks silindrikujuga 1,1 cm pikkust väljaviiku (fototabel nr 87). 89. Plekist kübaraga fototakistid. Fototakisti all servas krae. Fototakistist väljuvad kaks 4 cm pikkust traati. 6 tükki.

194 90. Üks musta värvi 3,5 cm pikkune kellaosuti. Osuti sihverplaadile kinnitumise osa on ümmargune. Osuti üks külg on plastmassist ja teine külg metallist (fototabel nr 90). 91. Üks punast värvi plastmassist 2,2 cm pikkune äratusaja osuti. Osuti sihverplaadile kinnitumise osa on ümmargune (fototabel nr 91). 92. Üks punast värvi 3 cm pikkune kellaosuti. Osuti sihverplaadile kinnitumise osa koht on ringikujuline ja seest tühi. Osuti ots noole kujuga (fototabel nr 92). 93. 2,6 cm pikkune valge juhtmerüüs (fototabel nr 93). 94. Metallist, liblika kujuline kella üleskeeramise nupp (fototabel nr 94). 95. Oranži etiketiga, kilepakendis, 1 kilogrammi raskune sügisväetis. 3 pakki (fototabel nr 95). 96. “Toolse” leiva kilepakendis granuleeritud aine. Kilepakendi sees jooneline paberileht, millel kiri “Magneesiumväetis” (fototabel nr 96). 97. Valge kilepakend, mille sees granuleeritud aine. Pakendi peal suurelt punane kiri “KARBAMIID” (fototabel nr 97). 98. Läbipaistva kilekoti sees granuleeritud aine, mis on niiskuse tagajärjel paakunud enamuses mahus ühtlaseks massiks. Kilekoti ülemises osas joonistus, kus on kujutatud puud, mille küljes on punased õunad. Pakendi peal venekeelne kiri “KOMPLEKSNOJE UDOVRENIE” (fototabel nr 98). 99. Pruuni värvi 9,5 cm kõrgune kollase keeratava kaanega klaasist purk, mille sees ümmargused rahet meenutavad valged graanulid. Graanulid ei ole ühesuurused (fototabel nr 99). 100. Läbipaistva koti sees 3 kilogrammi granuleeritud ainet. Kotil venekeelne kiri “SUPERFOSFAAT” (fototabel nr 100). 101. Niisukusest deformeerunud kartongkarp. Karbil kirjad “HOBBY HALL”. Karbi sisemine pruun papist osa on määrdunud hõbeda värvi ainega (fototabel nr 101). 102. “Toolse” leiva kilepakendis granuleeritud aine, mis on niiskuse tagajärjel paakunud suuremateks tükkideks. Koti sees valge jooneline paberileht, millel käsitsi kirjutatud kiri “Kompleksne väetis mikroelementidega” (fototabel nr 102). 103. Kilepakend, mille sees pulbriline aine. Kilekotil kulunud venekeelsed kirjed. Kotil olevatest kirjetest loetavad “Kompleksnoje”, “Dlja” (fototabel nr 103). 104. Läbipaistva 1 kilogrammi kilepakendi sees olev granuleeritud aine. Aine on niiskuse tagajärjel kokku paakunud. Kilepakendil venekeelne kirje “Timur 1” (fototabel nr 104). 105. Tühi kilepakend, mille ühel küljel venekeelsed kirjed. Kilekoti sees pulbrilise aine jäägid. Kilekotile on joonistatud ülesse nurka köögivilju (fototabel nr 105). 106. Väike tugevast paberist pakend, mille sees peEstruktuuriga pulbriline aine. Pakendil venekeelsed kirjad ja tähis “Gost 127-64” (fototabel nr 106). 107. 50 kilogrammine polüetüleenkangast valget värvi kott, mille sees granuleeritud aine. Kotil kirje “AMMOONIUMNITRAAT” (fototabel nr 107). 108. Läbipaistev kilematerjalist kott, mille sees valge granuleeritud aine (fototabel nr 108). 109. Tugevast polüetüleenkangast valget värvi kott, mille peal kulunud kirjed. Kotil vertikaalselt kirje “Prestarter”. Koti sees granuleeritud aine (fototabel nr 109). 110. Tugevast polüetüleenkangast valget värvi kott,mille sees granuleeritud aine. Kotil venekeelsed kirjed. Kotil venekeelne kirje “Selitra Ammiatšnaja” (fototabel nr 110). 111. Tugevast polüetüleenkangast, valget värvi kott, mille sees valge granuleeritud aine (fototabel nr 111). 112. Musta värvi plastmassist korpusega katteta pneumolüliti. Elektrivoolu juhtivad osad kollasest ja valgest metallist (fototabel nr 112). 113. Sõiduauto aknapesuvedeliku paagi elektripump. Elektripump on plastmassist korpusega. Pumba alumine osa musta värvi ning ülemine valget värvi. Pumba valgest osast

195 väljuvad kaks metallist elektriklemmi. Pumba valge osa peal venekeelsete tähtedega kiri “Gost 944-7g” (fototabel nr 113). 114. Valget värvi, plastmassist, nelinurkne pneumolüliti kate. 2 tk. (fototabel nr 114). 115. Kaks rohelise kattega pulkpistikut, mille kummagi küljes üks valget värvi juhe. Juhtmeid katab osaliselt musta värvi juhtmerüüs. Elektrijuhtmerüüsi alt näha voolu piirav takisti, mis on ühendatud ühe valge juhtme külge. Takisti teise otsa joodetud punast värvi valgusdiood (fototabel nr 115). 116. Alumiiniumkorpusega silindrikujuline ORWO filmitopsik, millel mustast plastmassist kaas. Kaane seest väljuvad kaks valget värvi elektrijuhet ja metallist keeratav pulk. Kaane eemaldamisel selgus, et selle küljes on ümmarguse kujuga skeemiplaat. Skeemiplaadi ümber on isoleermaterjalina kasutatud valget värvi ruudulist paberit. (fototabel nr 116). 117. Nelinurkse kujuga väljakraabitud vooluradadega elektriskeemiplaat, mille külge on joodetud üks valget värvi elektrijuhe (fototabel nr 117). 118. Musta värvi plastmassist silindrikujuline kaaneta tops. Topsi põhja sisse tehtud ringikujuline sisselõige, läbimõõduga 10 mm. Põhjal numbrid 6,7. Topsi sees ümmarguse kujuga elektriskeemiplaat, mille külge on joodetud kaks valget juhet (fototabel nr 118). 119. valget värvi paaris elektrijuhe, mille ühes otsas valget värvi plastmassist võrgupistik. Elektrijuhe on läbi torgatud ümmarguse kujuga, musta värvi, plastmassist kaane. Elektrijuhtme ühe soone külge on joodetud skeemiplaat. Teise soone külge on juhtmega kinnitatud relee. Relee küljes kokku viis juhet, millest üks juhe on joodetud skeemiplaadi külge. Skeemiplaadi külge on kahe juhtmega ühendatud potensiomeeter. Veel on skeemiplaadi külge joodetud kaks punast värvi juhet, mille teises otsas on fototakistid (fototabel nr 119). 120. Kolm valge värvi, erineva pikkusega ühe soonega elektrijuhet. Kõikide juhtmeteühte otsa tehtud isolAioonist haljastatud ümmargused aasad. Juhtmete teised otsad samuti haljastatud. Ühe juhtme sisse tehtud sõlm (fototabel nr 120). 121. Tinutatud raudplekist isevalmistatud kandilise kujuga tops, millel puudub kaane osa. Topsi ümber on tõmmatud kaks paralleelset paberteibist riba. Topsi põhjas auk, mille seest paistab elektrijuhtmerüüs. Sama augu teisel pool topsi sees näha juhtmerüüs, mille seest tuleb välja peenem elektrijuhtme moodi juhe (fototabel nr 121) 122. Kaks valget värvi plastmassist korpusega endisaegset võrgupistikut. Pistikute peal venekeelne kiri “UXL4”. Ühe pistiku küljes kollast värvi hinnasilt. Teise pistiku küljes on elektrijuhtme väljumiskohal elektrijuhe ära lõigatud. Selle tulemusel on selles nähtaval juhtme ristlõige (fototabel nr 122). 123. Valkjast elastsest materjalist võrgupistik. Pistiku juhtmepoolne osa on osaliselt ära lõigatud. Äralõigatud osa juurest väljuvad kaks vasktraatidega elektrijuhet, millel puudub isolAioon (fototabel nr 123). 124. Musta värvi plastmassist võrgupistik, mille külge on ühendatud kaks elektrijuhet. Elektrijuhtmete ümber on pistikusse sisenemise kohale mähitud valget värvi meditsiiniline määrdunud leikoplaaster. Elektrijuhtme teise otsa on joodetud väike taskulambi pirn. Pirni vindi sokli osas on rüüs (fototabel nr 124). 125. Valget ja musta värvi plastmassist korpusega kahEelektri harupesa. Harupesa neljakandilise kujuga, mille üks külg ära lõigatud (fototabel nr 125). 126. Valgest materjalist lapiku kujuga võrgupistik koos juhtmega. Juhtme üks ots ühendatud pistikuga, teine lahtine. Lahtisest otsast näha, et juhe koosneb kahesoonelisest juhtmes. Ühe juhtme ots jootmisjälgedega (fototabel nr 126). 127. Musta värvi, ümmargune silindrikujuline plastmasskorpusega kolmeharuline maandusega elektripistik. Pistiku küljes kahesooneline, musta värvi elektrijuhe, mille teises otsas kandilise kujuga plastmassist pesa. Pesal kirjed + ja – (fototabel nr 127).

196 128. Must elektrijuhe koos lameda püstikuga. Pistiku küljes musta värvi elektrijuhe. Juhtme teine ots lahtine (fototabel nr 128). 129. Valget värvi, elastsest materjalist translAioonipistik, millel venekeelne kiri “Dlja Radio”. Pistiku küljes kahesooneline valget värvi elektrijuhe (fototabel nr 129). 130. Halli värvi metallkorpusega pneumokambriga lüliti. Pneumolüliti külge on erilise kronsteiniga kinnitatud mustast pakeliidist korpusega surunupulüliti. 3 tk. (fototabel nr 130). 131. Metallkorpusega, neljakandilise kujuga tööstuslüliti. Kandilise osa küljes keermestatud kuulotsikuga lüliti (fototabel nr 131). 132. Kollase pinnakattega plekkalus, mille küljes elektromagnet koos ankruga. Plekil kirje RVP72-3 (fototabel nr 132). 133. Mustast pakeliidist korpusega surunupulüliti, mille küljes kronstein selle kinnitamiseks (fototabel nr 133). 134. Halli värvi metallist raam, mille küljes mustast pakeliidist korpusega surunupulüliti. Raami küljes uksehinge põhimõttel liikuv plastmassist ja metallist kooslus, mis alla vajutades lülitab sisse surunupulüliti (fototabel nr 134). 135. RVP72 tüüpi komplektne tööstuslüliti, koos elektromagnetreleega pneumokambriga lülitite ja surunupulülititega (fototabel nr 135). 136. Kolm musta värvi tublerlülitit ja kolm pruuni värvi tumblerlülitit (fototabel nr 136). 137. Plastmasskorpusega lüliti, mille alumine osa on musta ja pruuni värvi ning fikseeritud nupp sisse ja välja lülitamiseks valget värvi (fototabel nr 137). 138. Rohelise isolAioonikattega jäik vaskjuhe (fototabel nr 138). 139. Suur rull halli värvi jõukaablit (fototabel nr 139). 140. Erineva suuruse ja värviga teibid. Kolm 5c laiust halli värvi teipi, 3,8 cm ja 2,5 cm laiune kollaka värvusega paberist ehitusteip. 3,8 cm laiune läbipaistev kileteip. 1,5 cm laiune kollast värvi mustade joontega isoleerpael. 1,5 cm laiune sinist värvi isoleerpael. 3 cm laiune meditsiiniline leikoplaastri rull. 3,5 cm ja 5 cm laiused valget värvi, sileda pinnalised paberist teibid (fototabel nr 140). 141. Kaks puidust, ristkülikulist klotsi, üks klots 9,5 cm ja teine 10 cm pikkune. 9,5 cm pikkuse liistu kumbagi otsa sisse lõigatud U kujuline süvis (fototabel nr 141). 142. 1 liitrine valgest plastmassist musta korgiga pudel, millel punast värvi silt “Tosool”. Korgi sisse tehtud auk, millest tuleb välja valget värvi voolikuna kasutatud rüüs. Voolik on korgi külge liimitud (fototabel nr 142). 143. Plastmassist, kolmnurkse kujuga anum, millel puudub kork. Anuma põhjast väljub torukujuline otsik. Anumal kirjad “Coolant Kuhlwasser” (fototabel nr 143). 144. Musta värvi tugevast nahast, neljakandilise kujuga kohver. Kohver sulgub metallist sulguriga. Koti küljes sangad. Koti sees punast värvi 10 liitrine kanister, millel puudub kork (fototabel nr 144) 145. Musta värvi pehmest nahast sangadega meeste kott. Kott pealt suletav lukuga. Koti ühel küljel väiksemad taskud, mis on suletavad lukkudega. Koti sees metallist plekkkanister, mille peal ümmargusest traadist sang. Kanister suletud korgiga, mille sees on auk. Kanister on roostes ja deformeerunud (fototabel nr 145). 146. Musta värvi nahast kott koos sangadega. Kotil lennuki pilt ja selle all punaste tähtedega kiri “Aeroflot”. Koti sees metallist 6 liitrine kanister. Kanistri korgi osa on jootekohast lahti võetud ja eemaldatud. Kork asub eraldi lahtiselt kotis. Kork on metallist ja hingega (fototabel nr 146). 147. Ilma kaaneta, alumiiniummaterjalist nõu, mille sisekiht on visuaalse vaatluse põhjal koos hõbedase pulbriga. Nõu ava ümber keeratud halli värvi riidest isoleerpael (fototabel nr 147).

197 148. Valkjast plastmassist raam, mille küljes trafo. Trafost väljuvad erineva värviga 7 juhet. Trafo kõrvale on plastmassist raami külge kinnitatud hõbedase metallkorpusega kondensaator. Kondensaatori küljes kaks juhet. Kondensaatori kõrval raami küljes metallist kinnituselement (fototabel nr 148). 149. Kollast värvi, punase korgiga plastmassist 10 liitrine kanister. Kanistri sees tugevasti lõhnav vedelik (fototabel nr 149). 150. Valget värvi plastmassist musta korgiga 5 liitrine kanister määrdunud kanister. Kanistris sees tugevasti lõhnav vedelik (fototabel nr 150). 151. Kollakat värvi kasutatud kummikindad. 3 tk (fototabel nr 151). Vaadeldud objektide suhtes rakendatud meetmed: • esemed edastati ekspertidele erinevate ekspertiiside läbiviimiseks. Asitõendid jäeti kriminaalasja nr 04931000047 juurde. • Lisa fototabel 151 lehel.

Riigiprokurör H Tõnismägi poolt 17.11.2005.a koostatud läbiotsimismäärust (XV kd. tl.193), millest nähtub, et on määratud toimetada läbiotsimine Hendri L ik XXX elukohas aadressil Harju Maakond, Kuusalu vald, Valkla küla XXX ja abiruumides, et leida lõhkeainet, lõhkeseadeldiste valmistamiseks vajaminevaid osi ning muid kriminaalasjas tähtsust omavaid asitõendeid. Määrusega on tutvunud LL/allkiri/ 17.11.2005

Kaitsepolitseiameti assistent K.Rootsi poolt 17.11.2005.a koostatud läbiotsimisprotokolli (XV kd. tl.194-200), millest nähtub, et läbiotsimist teostati riigiprokurör H Tõnismägi läbiotsimismääruste alusel Harjumaal Kuusalu vald, Vakla küla, XXX. Uurimistoimingus osales K Kla, M o Kiis, H Mihkelson. Uurimistoiming algas 14:13 Kasutatud tehnikavahendid: videokaamera SONY DCR-HC1000E, fotoaparaat Canon G3. Enne läbiotsimist tehti LLettepanek anda välja vabatahtlikult läbiotsimismääruses märgitud esemed ja teised kriminaalasjas tähtsust omavaid esemeid. Vastus ettepanekule: Minu teada läbiotsimismääruses märgitud asju minu elukohas ei ole. /allkiri/ Läbiotsimise käik: 17.11.2005 teostati läbiotsimine HL elukohas Harjumaal Kuusalu vallas Valkla külas XXX. Läbi otsiti elu- ja abiruumid.

Läbiotsimisega leitud objektid: 1. Köögist aknalaualt mobiiltelefoni NOKIA 3210 seest sim kaar nr XXX 2. Esiku riidekapist bussipileti kviitung nr. 0910250838. 3. Esiku riidekapist bussipileti kviitung nr 736017. 4. Esiku riidekapist V Lpassi nr. XXXkoopia. 5. Magamistoa aknalaualt neljakandiline ristkülikukujuline paberileht, mille üks külg on rebitud. Paberilehele on kirjutatud sinise pastakaga. Paberileht algab sõnadega teisipäev ja lõppeb sõnaga osta. 6. Söögitoas asuvast pruunist kohvrist Telekomi kaart nr XXX. 7. Söögitoas asuvast pruunist kohvrist ristkülikukujuline paberileht, milles on kaks väikest auku. Lehe vasakul üleval nurgal kiri Raud. Paberilehel on ka muid kirjeid ja numbreid. 8. Söögitoas asuvast pruunist kohvrist pooleks rebitud A4 formaadis paber, mille paremal ülemises nurgas emt logo. Pooleks rebitud paberi alumise osa küljes, kollast värvi ruudu kujuline märkmepaber, millele on kirjutatud musta pastakaga numbrid. EsimEnr 5077654.

198 9. Söögitoas asuvast pruunist kohvrist A4 formaadis paber, mille vasak alumine nurk on ära rebitud. Paberi ülemises paremas nurgas on emt logo. Paberilehele on alumisse ossa keskele vertikaalselt kirjutatud number 5133721. 10. Söögitoas asuvast pruunist kohvrist bussipileti kviitung nr 11067504. Piletil on rasvaplekid. 11. Söögitoas asuvast pruunist kohvrist CD plaat, millel on musta markeriga kirjutatud Valgre, Hammand, CD plaat millele on musta markeriga kirjutatud VENE, CD plaat millele on mustamarkeriga kirjutatud VÕSSOTSKI. 12. Söögitoast pruunist mapist H Kurvitsa dokumendi koopia nr. 161723. 13. Söögitoast pruunist mapist Hansapanga konto kaart, mille esimEnr on XXX. 14. Söögitoast pruunist mapist u-neti liitumisleping nr. XXXja nr XXX. 15. Söögitoast pruunist mapist A4 formaadis paber, mille ühel küljel on suurelt kirjutatud sinise pastakaga nr. XXX. 16. Söögitoast pruunist mapist ristküliku kujuline paberileht, mille üks külg on rebitud. Lehe esimene kirje on K , A . 17. Söögitoast pruunist mapist A4 formaadis paberileht, mille ülemises osas kiri EESTI VABARIIGI VARA. 18. Söögitoast pruunist mapist ümbrik, millel on kiri EZ. 19. Söögitoast pruunist mapist Äripanga kontokaart, millel kontonumber XXX, Äripanga internetipanga kaart XXX, u-neti telefonipanga kaart XXX. 20. Söögitoast pruunist mapist visiitkaart RO, visiitkaart Tippfoto, visiitkaart Abimees Grupp OÜ, visiitkaart Viteks. 21. Söögitoast pruunist kohvrist rinnasilt kirjaga H KURVITS 5.VEK. 22. Söögitoast valgelt riiulilt Büroo Maailma kaantega visiitkaardihoidja, koos visiitkaartidega. 23. Söögitoast valgelt riiulilt emt liitumislepingu lõpetamise kokkulepe nr XXX Kõik eelpoolnimetatud esemed on pakendatud pakendisse EVIDENCE 065393. 24. Söögitoast valgelt riiulilt EZi passi nr XXXkoopia. 25. Söögitoast valgelt riiulilt volitus äripanga juhatusele EZi poolt. 26. Söögitoast valgelt riiulilt toetustaotlus Cherepovetsi Eesti Kultuuriühingule. 27. Söögitoast valgelt riiulilt U-neti liitumisleping nr XXX. 28. Söögitoast valgelt riiulilt dokumendid KN nimele. EV pass nr XXX, Traktori- liikumasina juhiluba nr XXX. Kõik eelpooltoodud esemed (nr 24-28) on pakendatud pakendisse EVIDENCE 080658. 29. Söögitoast valgelt riiulilt erinevad ostutšekid ja bussipiletid. Kokku 85 tüki. Pakendatud pakendisse EVIDENCE 328746. 30. Söögitoast valgelt riiulilt fotoalbum, millesse paigutatud 70 pilti. EsimEpilt vasakul pool naisterahvas koeraga. Paremal pool esimEpilt blond naisterahvas telekapuldiga. Albumi vahel 12 lahtist fotot. Esemed pakendatud pakendisse EVIDENCE 080657. 31. Söögitoas asuvast arvutise arvuti kõvaketas nr SN 612012342967. Pakendatud pakendisse EVIDENCE 328747. 32. Esimeselt korruselt paremat kätt toast, uksest vasakut kätt jäävast seinal olevast valgest kapist ülemiselt riiulilt punane piimapakk, milles on valge liikumisanduri korpus, kaks juhtme ühendust, plekist karbikujuline plekk, millel ühel küljel isoleerpael, mikroskeem koos juhtmete ja pirniga, valge topsik ilma kaaneta. Pakendatud pakendisse EVIDENCE 066693. Samalt riiulilt pleieri sisu, kondensaatorid (3 tk), taskulambi tühi kest, värvilised pirnid, 30 ml vedelikku дихлорэтанPakendatud pakendisse EVIDENCE 066658. samalt riiulilt kommikarbis jootetina. Pakendatud pakendisse EVIDENCE 066664.

199 Samalt riiulilt pingemõõtur (isevalmistatud). Pakendatud pakendisse EVIDENCE 066663. Alumiselt riiulilt pappkarp, milles erinevad juhtmed, lülitid, akulaadijad, kondendsaatorid. Pakendatud pakendisse EVIDENCE 000000072. 33. Esimesele korrusele paremat kätt jäävast toast uksega samast seinast, uksest vasakut kätt jäävast klaasiga ustega kapi otsast pappkarp, milles erinevat värvi juhtmed ja lülitid. Pakendatud pakendisse EVIDENCE 000000071. Klaasustega kapist ülemiselt riiulilt viis niiskuskindlat kella iminappadega. Ühel kellal iminapp puudub. Pakendatud pakendisse EVIDENCE punase kleepsuga. Samalt riiulilt punasest piimapakendist kolm elektroskeemi. Pakendatud pakendisse EVIDENCE 143261. Klaasustega kapi teiselt riiulilt plekpurk, milles erinevad juhtmed, rüüsid. Pakendatud pakendisse EVIDENCE 143255 34. Esimesele korrusele paremat kätt jäävast toast uksega samast seinast, uksest paremat kätt pliidi pealt kilekotist vasktraadist rullid. Pakendatud pakendisse EVIDENCE 143254. Samalt pliidilt läbipaistev teip Scotch. Pakendatud pakendisse EVIDENCE 0000080. 35. Klaasustega kapi teiselt riiulilt kolm laservõtmehoidjat ja klaaspurgis avatud laser võtmehoidjad. Pakendatud pakendisse EVIDENCE 000000073. 36. Esimesele korrusele vasakut kätt jäävast toast, uksega samast seinast, uksest paremat kätt jäävalt laua sahtlist kolm kummikinnast. Pakendatud pappkarpi. Pappkarp suletud evidence teibiga. Sama laua pealt 1 tk padrun. Klaaspurgist püssirohu moodi aine, mis on ümber kallatud kilekotti Pakendatud pakendisse EVIDENCE 391252 ja 330462. 37. Esimesele korrusel vasakut kätt jäävast toast, uksega vastasseinas saunauksest vasakut kätt jäävast seifist kilekotis rohelist värvi aine. Pakendatud pakendisse EVIDENCE 330461. 38. Punktis nr 36 kirjeldatud laualt erinevaid tüüpi lüliteid 2 tk ja patarei klemm. Pakendatud pakendisse EVIDENCE 391253. 39. Samalt laualt punane piimapakk (1,5 l), milles tina, elektriskeem. Pakendatud pakendisse EVIDENCE 143256. 40. Esimesele korrusele vasakut kätt jäävast toast, uksest paremat kätt jäävast seina juures olevast kapist kolm liikumisandurit. Kaks andurit musta värvi üks valget värvi. Pakendatud pakendisse EVIDENCE 143253. 41. Esimesele korrusele vasakut kätt jäävast toast, uksest vasakut kätt, elektrikilbi alt juhtmete rüüs. Kolme erineva diameetriga, kõik valget värvi. Pakendatud pakendisse 000000079. 42. Punktis nr 40 kirjeldatud toast erinevatest kohtadest erinevaid teipe. Kokku 9 rulli. Pakendatud pakendisse nr 000000078. 43. Köögist küttekoldest võetud paberijäägid. Pakendatud pakendisse 080654. 44. Söögitoast valge riiuli kõrvalt arvutist arvuti kõvaketas nr SN611012610372. Pakendatud pakendisse EVIDENCE 308568. 45. Söögitoast teleka kõrvalt riiulist CD plaat kirjaga Andmed DOC ja CD plaat kirjaga MyDoc. Pakendatud pakendisse EVIDENCE 328748. 46. Võetud lõhkeaine proovid: esimesele korrusele vasakut kätt jääva toa, uksest paremat kätt jääva töölaua pealt (pakendatud ümbrik nr 1); sama toa ukselingi pealt (pakendatud ümbrik nr 2); esimesele korrusele paremat kätt jääva toa uksest paremat kätt jääva pliidid pealt (pakendatud ümbrik nr 3); sama toa ukselingi pealt (pakendatud ümbrik nr 4); esimesele korrusele otse jääva toa ukselingilt (pakendatud ümbrik nr 5); teiselt korruselt lastetoast sinise mantli tasku ääre pealt (pakendatud ümbrik nr 6); teiselt korruselt söögitoas asuva pruuni kohvri pealt (pakendatud ümbrik nr 7).

200 Läbiotsimisel äravõetud esemed on kirjas lisa1, lisa 2, lisa3, ja lisa 4. Protokollile märkusi ei ole /allkiri/ Uurimistoiming lõppes 18.43.

Kaitsepolitseiameti assistent O.Rõõm poolt 22.11.2005.a koostatud läbiotsimismäärust (XV kd. tl.215), millest nähtub, et on määratud toimetada läbiotsimine HLik XXX elukohas Viljandimaal Abja vallas Abja-Paluoja linnas XXXja abiruumides, et leida lõhkeainet, lõhkeseadeldiste valmistamiseks vajaminevaid osi ning muid kriminaalasjas tähtsust omavaid asitõendeid. Määrusele alla kirjatanud H Tõnismägi. Eelpoolkirjeldatud läbiotsimismääruse faksitud koopiat (XV kd. tl.216), millest nähtub, et määrusega on tutvunud AL /allkiri/

Kaitsepolitseiameti vanemassistent Jan Pulk poolt 23.11.2005.a koostatud läbiotsimisprotokolli (XV kd. tl.217-220), millest nähtub, et läbiotsimist teostati riigiprokurör H Tõnismägi läbiotsimismääruse alusel Viljandi Maakonnas Abja Paluosa, XXXkorterid 1 ja 5. Uurimistoiming algas 11:05 Uurimistoimingus osales Kaitsepolitseiameti assistendid MMardu ja R Rosin. Uurimistoimingu läbiviimise juures viibis Abja Vallavalitsuse sotsiaalnõunik M S Kasutatud tehnikavahendid: - Enne läbiotsimist tehti AL, ik XXXettepanek anda välja läbiotsimismääruses märgitud lõhkeaine ja lõhkeseadeldise valmistamiseks vajaminevad osad. Vastus ettepanekule: Minu elukohas ei ole lõhkeainet ega lõhkeseadeldise valmistamiseks vajalikke osi. /allkiri/ Läbiotsimise käik: Läbiotsimist alustati Abja-Paluojas, XXXasuvast korterist nr 5, milline on ühetoaline korter. Korterist nr 5 midagi läbiotsimise käigus ära ei võetud. Seejärel teostati läbiotsimine XXXasuvas korteris nr 1, milline on samuti ühetoaline nn kööktuba ning korterite 5 ja 1 juurde kuuluvad puukuurid.

Läbiotsimisega leitud objektid: Korterist nr 1 leiti sektsioonkapi pealt kollast värvi dokumendikile koos 2 A4 formaadis lehega ja 4 (nelja) värvilise fotoga; sektsioonkapi pealt musta värvi kaantega märkmik, sektsioonkapi pealt musta ja punast värvi kaantega märkmik, pakend 308579. Pliidi vastas olevast madalast kapist leiti ja võeti ära heledat värvi metallist portsigar koos tinaga ning jootekolb, millised suleti pakendisse nr C5766459. Sama kapi alumiselt riiulilt leiti ja võeti ära 10 (kümme) VHS videokassetti järgmiste kirjetega: 1. N5 Abja 1997; 2. Pauls, Kalle Andrus 2002.a nr F3349244; 3. 7.03.96 – 9.03.96 Andrus ja Kalle. 4. Tantsides Oliiviaga CH 2001; 5. Vanaema kassett 1993 E180 DOMIPHON; 6. 6.08.94 12.08.13.08 Abja päevad; 7 detsember 1996; 8. 7.03-12.03.1995; 9. Andrus ja Kalle 1992/1993/1994; 10. VHS kassett, mille karbil on kirjed Goldstar SHQ E-180. Videokassetid pakendati ning see pitseeriti Kaitsepolitseiameti turvaplommiga nr. 000008509. Korteri välisukse kõrval asuva seinakapi ülemiselt riiulilt leiti ja võeti ära musta värvi diplomaadikohver, millise heledat värvi raamil on kirje „COVOLET“. Diplomaadikohvril on suletud mõlemad lukud. Diplomaadikohver pakendati ning pitseeriti kaitsepolitseiameti turvaplommiga nr 000002508. Protokollile märkusi ei esitatud Uurimistoiming lõppes 13.40.

Kaitsepolitseiameti assistent K.Roots poolt 09.03.2006.a koostatud asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabelitega (XV kd. tl.227-239), millest nähtub, et uurimistoiming algas kell 10.00

201 Vaadeldavaks objektiks on 17.11.2005 Harjumaal Kuusalu vallas Valkla külas XXX läbiotsimise käigus leiud ja äravõetud esemed: Kasutatud tehnikavahendid: digitaalne fotoaparaat Sony Cyber-shot Vaatluse käik: Vaadeldavateks objektideks on: 1. Hõbedase metallist korpusega relee. Relee küljes neli valget värvi elektrijuhet. Kolm juhet on relee ja juhtme ühenduskoha pealt kaetud rüüsiga. Neljandal juhtmetel puudub ühenduskoha peal umbes 2 cm ulatuses isolAioonist haljastus (fototabel nr 1). 2. 4,5 cm laiune plekitükk, mis on keskelt ja otstest kokku murtud. Pleki ühe osa ümber mähitud määrdunud valge leikoplaaster. Plekitükil roostejäljed (fototabel nr 2). 3. Sinise kaanega kommikarp, millel kiri „Family Pack“. Karbi sees kokkusulatatud jootetina tükid (fototabel nr 3). 4. Valget värvi plastmasskorpusega liikumisandur. Anduri küljes umbes 20 cm juhe. Anduril hõbedane silt numbriga 350725. Andur määrdunud valge värviga (fototabel nr 4). 5. Musta värvi plastmasskorpusega liikumisandur, mille küljes kolm elektrijuhet (sinine, roheline, oranž). Juhtmete teises otsas juhtmete jätkamisalus nelja juhtme jaoks. Liikumisanduril 3 nuppu tundlikkuse, valguse ja aja reguleerimiseks (fototabel nr 5). 6. Musta värvi plastmasskorpusega liikumisandur koos kinnituskorpusega. Kinnituskorpusel hõbedast värvi kleebis, millel numbrid ja kirjed. Kinnituskorpuse seest väljub valget värvi umbes 21 cm elektrijuhe. Kaabli teine ots läbi lõigatud. Lõigatud otsast paistavad erivärvilised juhtmed (fototabel nr 6). 7. Erineva suurusega valget värvi juhtmerüüsid (fototabel nr 7). 8. Plastmass- ja metallkorpusega musta värvi lülitusnupuga tumblerlüliti. Lüliti küljes 8 valget värvi juhet. Juhtmete ümber kokku 7 umbes 2 cm pikkust juhtmerüüsi. Rüüside peal numbrid (fototabel nr 8). 9. Plastmass- ja metallkorpusega musta värvi lülitusnupuga tumblerlüliti. Lüliti küljes 7 pikka rohelist värvi juhet ja 1 lühike umbes 4 cm pikkune roheline juhe. Tubleri küljes on veel üks pikem valget värvi juhe ja 1 lühike umbes 4 cm pikkune valge juhe. Juhtmete ümber valget värvi umbes 2 cm pikkused juhtmerüüsid. Rüüse kokku 8. Ühe rohelist värvi juhtme sisse tehtud sõlm (fototabel nr 9). 10. Punast värvi 1,5 liitrine piimapakk, mille ülemine osa on ära lõigatud. Piimapaki sees valget värvi plastmassist liikumisanduri korpus. Korpuse tagaküljel kiri „Made in Canada“ (fototabel nr 10). 11. Punast värvi 1,5 liitrine piimapakk, mille ülemine osa on ära lõigatud. Piimapaki sees kaks kokkusulatatud jootetina. Üks skeemiplaat, mille küljes peenike televisioonikaabel (fototabel nr 11). 12. CD ROM plaat koos ümbrisega. Ümbrise sees värviline paberileht erinevate kirjade ja numbritega. Lehele joonistatud liblikad. Ümbrise ühel küljel musta markeriga kirjutatud B täht, teosel kiri „Andmed DOC“ CD plaadil musta markeriga kiri „B-DOC“ (fototabel nr 12). 13. Arvuti kõvaketas nr. 11S19K1582ZJ1CKV0Q0UU4 (fototabel nr 13). 14. Arvuti kõvaketas nr. CT:2365B01LEJS7FE (fototabel nr 14). Vaadeldud objektide suhtes rakendatud meetmed: Edastati ekspertidele erinevate ekspertiiside läbiviimiseks. Asitõendid jäetakse kriminaalasja nr 04913000047 juurde. Lisa fototabel 11 lehel Uurimistoimingu lõpp kell 12.00

Kaitsja Urmas Simon taotletud, riigiprokuröri nõusolekul kohtu poolt avaldatud tõendeid:

202 Kaitsepolitseiameti assistent uurija õigustes K.Roots poolt 07.03.2006.a koostatud üleandmise- vastuvõtmise akti (XV kd tl.18), millest nähtub et VA on üle antud 11.11.2005.a kella 11:43 ajal Tallinnas, XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud esemed: 1) halli värvi meeste viigipüksid; 2) hele meeste triiksärk DAVITO LUCHI; 3) meeste nööpidega kampsun ÖRENAY; 4) Lips „Hongda“ 5) Lips „Derby“ 6) Meeste triiksärk sinise-punase ruuduline BUSINESS CLASS; 7) Roheline tuulejope roheline kirjaga YORN. 8) Musta värvi meeste nahkjope, kapuutsiga. Nimetatud esemed ei oma käesolevas kriminaalasjas (nr 0913000047) tähtsust (ei ole asitõendid), mistõttu need tagastatakse. Kaitsepolitseiameti Tallinna osakonna asedirektor K.Jänes poolt 14.06.2006.a koostatud üleandmise-vastuvõtmise akti (XV kd tl.28), millest nähtub et VA on üle antud 11.11.2005.a kella 11:43 ajal Tallinnas, XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud esemed: 1. tume meeste müts; 2. Pappkarp elektroonika vahenditega; 3. pappkarp Simer elektroonikavahenditega Nimetatud esemed ei oma käesolevas kriminaalasjas (nr 0913000047) tähtsust (ei ole asitõendid), mistõttu need tagastatakse.

Kaitsepolitseiameti assistent uurija õigustes K.Roots poolt 11.04.2006.a koostatud üleandmise- vastuvõtmise akti (XV kd tl.29-30), millest nähtub et KR on üle antud 11.11.2005.a kella 10:50 ajal Harjumaal, Raasiku alevikus XXXläbiotsimise käigus leitud ja ära võetud esemed: 1) Rohelised kaitsmed (4tk); 2) Relee taoline asi; 3) Traaditükk (40 cm); 4) 36 elektridetaili; 5) Suitsuandur; 6) Traat teibitud otsaga; 7) Valge juhtme tükk (10 cm) 8) Juhtme ühendus kontaktid; 9) Juhtmepunt, valge; 10) Helehall traat; 11) Väikesed krokodillid; 12) Valge määrdunud karp, milles elektri kondensaatorid; 13) Üks padrunihülss; 14) Elektriskeemid juhtmetega; 15) Riidest kott juhtmetega; 16) Valget värvi juhtmed; 17) Erinevat värvi juhtmed: a) halli värvi elektrijuhtmerull; b) valget värvi, kolme sooneline, elektrijuhtmepunt; c) Kollase ja rohelise triibuline maandusjuhtmed (üks suurem, teine väiksem); d) Alumiiniumtraat; e) Musta värvi kahe sooneline elektrijuhe; f) Sinist värvi elektrijuhtme punt; g) Musta värvi juhe, mille ühes otsas musta värvi pistik; h) Valget värvi juhtmepunt;

203 i) Musta värvi, umbes 50 cm elektrijuhe. 18) elektroonika komponendid; 19) Näpitsad (1 tk); 20) Vaibanuga (1 tk); 21) Mustast nahast tükk; 22) Töökindad 36 tk. Nimetatud esemed ei oma käesolevas kriminaalasjas (nr 0913000047) tähtsust (ei ole asitõendid), mistõttu need tagastatakse.

Kaitsepolitseiameti assistent uurija õigustes K.Roots poolt 17.05.2006.a koostatud üleandmise- vastuvõtmise akti (XV kd tl.31), millest nähtub et Mari Ringmaale on üle antud 11.11.2005.a kella 10:50 ajal Harjumaal, Raasiku alevikus XXXläbiotsimise käigus leitud ja ära võetud esemed: 1. Märkmik 2 tk; 2. Rebitud paberitükid 7 tk; 3. Märkmeleht A4; 4. Visiitkaart RL; 5. Papitükk, millel kolm telefoninumbrit; 6. Tööriided (tumesinist värvi määrdunud tööjakk) 7. Läbipaistev sinise korgi ja sangaga kanister, tumedat värvi vedelikuga. Kanister osaliselt täidetud. 2 tk. Nimetatud esemed ei oma käesolevas kriminaalasjas (nr 0913000047) tähtsust (ei ole asitõendid), mistõttu need tagastatakse.

Kaitsepolitseiameti vanemassistent uurija õigustes Roland Tähemaa poolt 08.03.2006.a koostatud üleandmis-vastuvõtmisakti (XV kd. tl.201-202), millest nähtub, et LLanti üle 17.11.2005.a kella 14.13 ajal Harjumaal Kuusalu vallas, Valkla külas, XXX toimunud läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud esemed: 1. Toetustaotlus Cherepovetsi eesti Kultuuriühingule; 2. U-neti liitumisleping nr. 1269042/17; 3. Fotoalbum (punast värvi), milles 82 fotot; 4. Kilekott rohelist värvi ainega; 5. Ristkülikukujuline paberileht, mille üks külg rebitud. Lehe esimEkirje Kurvits, Andrus; 6. A4 formaadis paberileht, mille ülemises osas kiri EESTI VABARIIGI VARA; 7. A4 formaadis paber, mille vasak alumine nurk on ära rebitud. Paberi ülemises paremas nurgas emt logo. Paberilehele on alumisse ossa keskele vertikaalselt kirjutatud number 5133721; 8. Pooleks rebitud A¤ formaadis paber, mille paremas ülemises nurgas emt logo. Pooleks rebitud paberilehe alumises osa küljes kollast värvi ruudukujuline märkmepaber, millele on kirjutatud musta pastakaga numbrid. EsimEnumber 5077654; 9. A4 formaadis paber, mille ühel küljel on suurelt kirjutatud sinise pastakaga nr. XXX; 10. Emt liitumislepingu lõpetamise kokkulepe nr. 4355540; 11. Neljakandiline ristkülikukujuline paberileht, mille üks külg on rebitud. Paberilehele on kirjutatud sinise pastakaga. Paberileht algab sõnadega teisipäev ja lõppeb sõnaga otsa; 12. Ristkülikukujuline paberileht, milles kaks väikest auku. Lehe vasakul üleval servas kiri “Raud”. Paberilehel on ka muid kirjeid ja numbreid; 13. CD plaat, millele musta markeriga kirjutatud Valgre Hammond; 14. CD plaat, millele musta markeriga kirjutatud Võssotski; 15. CD plaat, millele musta markeriga kirjutatud VENE; 16. Büroomaailma kaantega visiitkaarti hoidja, koos visiitkaartidega; 17. V L ´i passi nr 6XXX passi koopia;

204 18. Telecomi kaart nr XXX; 19. Hansapanga kontokaart, mille esimEnr XXX; 20. U-neti liitumisleping nr. XXX; 21. U-neti liitumisleping nr. XXX 22. Rinnasilt kirjaga H Kurvits 5.VEK; 23. U-neti telefonipanga kaart nr.400915; 24. Ühispanga kontokaart, millel kontonumber 10002008995008; 25. CD plaat EMTEC, millel musta markeriga kirjutatud My Doc. Samuti 28.11.2005 kella 12.00 paiku Harjumaal LLülekuulamise käigus tema poolt vabatahtlikult välja antud H L 8 märkmikku. Nimetatud esemed ei oma käesolevas kriminaalasjas tähtsust (ei ole asitõendid), mistõttu need tagastatakse.

XVI köitest uuris kohus järgmisi tõendeid:

Kaitsepolitseiameti assistent O. Rõõm 11.11.2005.a. Märt Ringmaa suhtes koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (XVI kd. tl. 2-4), millest nähtub, et märgitud kuupäeval s.o. 11.11.2005.a. kell 12.00 pidas Kaitsepolitseiameti assistent O. Rõõm juhindudes KrMS §-dest 217, 218 ja 146 kahtlustatavana kinni Märt Ringmaa ja nimelt kahtlustati Märt Ringmaa’d järgmiste kuritegude toimepanemises: 1. 22.09.2000 kella 03.38 ajal toimus Sõpruse pst 249 maja esimesel korrusel asuva kaupluse „Konsum“ ukse kõrval asunud Hansapanga sularahaautomaadi juures plahvatus. 2. 04.01.2001 kella 04.06 ajal toimus Tallinnas Vikerlase 23 asuvas Laagna kaupluses Hansapanga sularahaautomaadi plahvatus. 3. 11.04.2001 paigaldati Punane tn 15 asuva klaastaara kioski juurde lõhkeseadeldis. 4. 11.05.2003 kella 02.05 paiku toimus Tallinna linnas XXXkorteris nr. 30 plahvatus, mille tagajärjel said kannatada maja välisfassaad, purunesid maja aknad, kannatada sai maja sisustus. Plahvatuse toimumise tagajärjel hukkus 1 inimene. 5. 19.11.2003.a. kella 01.30 ajal avastati Tallinnas Pae tn 23 maja 1 korruse trepikojas lõhkeseadeldis. 6. 17.05.2004.a. kella 02.45 ajal toimus Tallinnas XXXkorteris nr 18 plahvatus, mille tagajärjel said kannatada maja välisfassaad, purunesid maja aknad, kannatada sai maja sisustus. 7. 03.09.2000 kella 05.27 ajal toimus Tallinnas Pae tn 68/78 maja kõrval asuva telefoniputka kõrval plahvatus. Plahvatuse tagajärjel hukkus 2 inimest. 8. 06.04.2005 kella 08.20 ajal toimus Tallinnas, Punane 17A asuva klaastaara vastuvõtupunkti kioski tagusel alal lõhkeseadeldise plahvatus, mille tagajärjel sai kahjustada klaastaara vastuvõtupunkti kiosk ning purunesid osad Paekaare Gümnaasiumi, Punane 15 ja Punane 19 majade aknaklaasid. Toimunud plahvatuse tagajärjel sai kannatada üks inimene.

Kuriteod olid kvalifitseeritud järgmiselt: KrK § 195 lg 3 – huligaansus (tegu karistatav KarS § 263 lg 3 järgi), KrK § 114 lg 1 – võõra vara hävitamine ja rikkumine kui selleks kasutati lõhkematerjali või lõhkeseadeldist (tegu karistatav KarS § 405 lg 2 järgi) KarS § 405 lg 2; KarS § 114 p 3 ja 7 – tapmine kahe või enama inimese suhtes, lõhkeseadeldise või lõhkematerjali kasutamisega.

Märt Ringmaa kui kahtlustatava kinnipidamise aluseks on koostatud dokumendis märgitud, et kuriteojäljed viitavad temale kui kuriteo toimepannud isikule; ta võib jätkuvalt toime panna kuritegusid ja ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või seda muul viisil takistada.

205

Märt Ringmaal oli tema kinnipidamise hetkel silmaga nähtavad välised vigastused puudusid, viimasel oli seljas tumerohelist värvi jope, hallid viigipüksid, musta värvi kingad. Isiku kinnipidamisel võeti ära: 1. sinist värvi esipaneeliga mobiiltelefon NOKIA 5110 ja 2. Tele2 sinist värvi telefonikaardi ümbris ilma SIM kaardita, mille tagaosal asuv kirje algab „GSM XXX“ Kinnipidamisel Märt Ringmaa taotles, teavitada tema kinnipidamisest KR’d.

Kaitsepolitseiameti juhtivassistent E. Juksar 11.11.2005.a. koostatud võrdlusmaterjali võtmise määrust (XVI kd. tl. 12), millest nähtub, et menetleja menetledes kriminaalasjas nr. 04913000047 jõudis selgusele, et kriminaalasja menetluse käigus on vajalik võtta Märt Ringmaal’t võrdlusmaterjalid nimelt tema riided – jope ja kampsun, mis olid viimasel seljas ta kinnipidamisel ning juhindudes KrMS § 100 lg 2 menetleja määras: 1. Võtta võrdlusmaterjal – Märt Ringmaa üleriided jope ja kampsun, aadressil Tallinnas Toompuiestee 3; 2. Võrdlusmaterjali peab andma Märt Ringmaa Tallinnas Toompuiestee 3. Märt Ringmaa oma allkirjaga määrusel on kinnitanud, et on koostatud dokumendiga tutvunud.

Kaitsepolitseiameti juhtivassistent E. Juksar 11.11.2005.a. koostatud ekspertiisimaterjali võtmise protokolli kriminaalasjas nr. 049113000047 (XVI kd. tl. 13-14), millest nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval s.o. 11.11.2005.a. kell 16.35 Toompuiestee 3 teostas menetleja ekspertiisimaterjali võtmise. Teostatud uurimistoimingu eesmärgiks oli koguda Märt Ringmaa’lt võrdlusjälgede lõhkeainejälgede ja – komponentide tuvastamiseks ja lõhkeaineekspertiisi teostamiseks. Läbiviidud uurimistoimingus osales A Kask. Teostatud menetlustoimingu käigus paluti Märt Ringmaa’l edastada Kaitsepolitseiametnikele tema üleriided – jope ja kampsun neilt lõhkeainejälgede ja komponentide tuvastamiseks. 1. Võrdlusjälgede või proovide nimetused. Võrdlusmaterjalidena võetud riietelt – jopelt ja kampsunilt võetakse lõhkeaine ja materjali proovid jäljed. 2. Ekspertiisimaterjali võtmise viis ja tingimused: riideesemed edastas Märt Ringmaa siseruumides. 3. Ekspertiisimaterjali hulk: jope ja kampsun (2 eset).

Koostatud protokollist nähtub, et M. Ringmaa on selle läbi lugenud ja avaldanud, et annab riided ära.

Kaitsja Urmas Simon taotletud, riigiprokuröri nõusolekul kohtu poolt avaldatud tõendeid:

Uurija õigustes assistent K. Roots koostatud õiendit kriminaalasjas nr. 049130001047 (XVI kd. tl. 1), millisest nähtub, et kriminaalasjas nr. 04913000047 kohtueelsel uurimisel kogutud materjalidele tuginedes koostati isiku profiil, kes võiks olla seotud Tallinnas Pae ja Punasel tänaval toimunud lõhkeseadeldiste plahvatuste toimepanemisega. Üheks selliseks isikuks, kelle profiil oli kokkulangev oletatava kurjategijaga, oli Märt Ringmaa. 09.11.2005 kontrolliti Raasikul XXXviibivat M. Ringmaad, kellega viidi läbi vestlus selgitamaks välja, millega isik tegeleb, kus elab ja töötab ning kas ta teab midagi Lasnamäel toimunud plahvatuste asjaolude kohta. Vestluse käigus selgus, et M. Ringmaa on pensionär, kes elas väidetavalt Raasikul ning et eelpoolnimetatud plahvatustest ei tea ta midagi ja ei oska arvata, kes selliseid kuritegusid võib toime panna. Välistamaks võimalust, et M. Ringmaa on valmistanud lõhkeseadeldised, milliste lahvatused on aset leidnud, tehti M. Ringmaale ettepanek vabatahtlikult DNA võrdlusproovi andmiseks. M. Ringmaa oli vabatahtlikult nõus andma oma DNA proovi võrdlusmaterjaliks ja lisas veel kommentaariks, et „tulite miljoni proovi võtma või!“. Kuna M. Ringmaa andis DNA proovi vabatahtlikult, siis seoses sellega ei olnud DNA võtmise protokolli ja määruse koostamine antud ajahetkel otstarbekas.

206

XVII köitest uuris kohus järgmisi tõendeid:

Karistusregistri õiendit Märt Ringmaa kohta (XVII kd tl.154), millest nähtub, et isik ei ole karistusregistrisse kantud. Karistusregistri arhiivi väljavõtte kohaselt on Märt Ringmaad karistatud ENSV ülemkohtu 29.12.1979.a otsusega vabadusekaotusega 12 aastat. Vabanes pärast karistuse kandmist 05.06.1989.a.

Järelepärimist isikule tehtud väljamaksete kohta (XVII kd tl.155) ja tõendit isiku maksustatava tulu kohta (XVII kd tl.156), millest nähtub, et Märt Ringmaa 2004 aastal tuludeklarAiooni ei esitanud. 2003-2004 tulude kohta Põhja Maksu- ja Tollikeskusel andmed puuduvad.

XVIII köitest uuris kohus järgmisi tõendeid:

Käsikirjalist teksti (XVIII kd. tl.34): „Tere ema! Kirjutan sulle kiirelt veel viimase kirja ja eks me näeme siis juba uuesti kohtus. Esiteks tahan sulle kohe ära selletada sellise asja, et võib-olla pead sa minu kohtuistungil esinema kaitse tunnistajana, st., et sa oled minu kaitse tunnistajaks. Lood on sellised, et kui sinult küsitakse, et kas ma olen seda saagi varem kasutanud, siis ütled, et olen kül (mäletad, siis kui ma selle saega saagisin, siis olid meil nii Marika, kui ka Argo. Ja kui Sult küsitakse, et kas sa teAid, et ma sae 01.aprilli õhtul kaasa võtsin, siis ütle, et teAid kül ja ma viisin su veel võsule ja lubasin 02.aprillil sae tagasi tuua ja Sulle võsule järele tulla, sest pidime ju koos mu sünnipäeva hakkama pidama. Rohkem pole midagi tarvis rääkida ja sellest peaks piisama, ah ja seda ka veel, et kui Sult küsitakse, et kas Eino on mulle seda saagi lubanud, siis ütled, et vist midagi me kunagi rääkisime ja Eino oli öelnud, et pean sae tervelt tagasi tooma. Ma veel ei tea, et kas Sind võetakse tunnistajaks, aga loodan, et võetakse. Nüüd aga sellise teema juurde, et kindlasti huvitab Sind see, et mis meestega ma kodus käisin ja kuidas. See on selline teema, mida ma ei saa Sulle kirja teel üksikasjalikult seletada, sest ma pole kindel, kuhu see kiri sattuda võib. Kuid ütlen sulle niipalju, et need mehed on pärit ülikõrgest organisAioonist ja kui me teeme seda, mida nad soovivad, siis on tulevik karanteeritud ja ütlen veel nii palju, et neil on nõnda suur võim, et peale kohtu otsust paigutatakse mind avavanglasse, kust ma saan iga kuu ka korra kodus käia ja seal on ainult töölised, „loodreid“ ei ole. Võin öelda veel seda, et tulevikus aitavad nad mind uuesti jalule ja muideks ka Sul võib nende abi tarvis minna. Mis nüüd puudutab seda meest (ei maini nime, aga kül Sa tead kellest jut käib), siis Teda pole mõtet kaitsta, sest Ta ei ole inimene, mõtle, mis ta on teistele teinud!!! Ühesõnaga ma rääkisin absoluutselt kõigest, mis ma tean ja sinna sisse jäi ka Kiiu juhtum ja siis rääkisin veel sellest, kes tõi isale ühed teatud pulgad, mis sai… edasi antud, kui said vihjest aru, siis võid ka absoluutselt kõigest Tema tegudest rääkida, mida sa tead! Rõhutan Sa aitad sellega nii ennast, kui ka väga kõvasti mind!!! OK see selleks, seda räägime aga alles, siis kui näeme, sest praegu ei saa pikemalt rääkida. … … Parimatega A!“

Käsikirjalist teksti (XVIII kd. tl.157): „AK(sünd.XXX) on supperkits. Töötab ooperile ja kõigile politseiameteile, kaasa arvatud KaPo. On pannud tanki kõik oma podelnikud. Lähiajal (okt.-nov.) KaPO peatunnistaja kohtus“ Коппель Атс Яакович (02. апреля 1979 г.) Супер – козёл, работает на опера и на все службы Эст. Полиции, включая Полицию Безопасности (КаПо). В ближайщее время (окт. - ноябрь) Главный свидетель КаПо в Харьюском уезде. МОЧИТЕ КОЗЛА!

207

Kaitsepolitseiameti vanemassistent uurija õigustes A.Kask poolt 31.01.2007.a koostatud jälitusprotokolli (XVIII kd. tl.171-177), millest nähtub, et jälitustoimingut on teostatud Riigiprokuratuuri jälitustoimingu loa nr 520 – 14.11.2005 alusel. Jälitustoiminguna on teostatud Märt Ringmaa kasutuses olevatele abonentnumbritele XXX; XXXja XXX teostatud kõnede eristus ajavahemikul 01.12.2004-12.11.2005.a. Jälitustoiminguga kogutud teave: Ajavahemikul 01.12.2004.a.-12.11.2005.a. teostatud kõneeristused telefoninumbritele XXX, XXX, XXX, mille käigus tuvastati Märt Ringmaa kasutuses olnud mobiiltelefonide IMEI-d ja tugijaamad, mille teeninduspiirkonnas mainitud numbrid kõnede sooritamise hetkel asusid. I telefoninumbriga XXX seotud informAioon: tegemist on Märt Ringmaa poja ERandmetel tema isa kasutuses oleva kaardi numbriga. Antud numbriga SIM kaart on olnud kasutusel IMEI koodiga telefonis XXX. Kõnede sooritamiseo on numbrit teenindanud alljärgnevad tugijaamad: 1. väljuvad kõned: Akadeemia B, Alavere C, Anni B, Arukula A, Betooni A, Elevaator B, Jagala A ja B, Kardla A, Karmu C, Kehra C, Koskla C, Kuusalu B ja C, Lagedi A, Laulasmaa B, Liivamae A ja B, Majaka B, manniku B, Naitused B, Nigula B, Padise C, Paekaare A, B ja C, Paekaare B, Priisle A, Raasiku A ja B, R-Elevator B, R-Paikese A, Sikupilli B ja C, Sinimäe C, Sojamae A ja B, Vihula A ja B, Vihula B, Voorimehe B 2. Sisenevad kõned: Anni B, Elevaator B, Jagala A, B ja C, Kardla A, Karmu B, Kehra C, Kuusalu C, Lagedi C, Liivamae A, Loksa B, Majaka A ja B, Paekaare A ja B, Pallasti B, Priisle A, Raasiku A, R-Elevator B, R-Tammiku A, Sinimäe A, Sojamae A ja C Kõneeristuses (tabel tl 172-173) kajastuvad kõned ajavahemikul 01.12.2004.a.-09.11.2005.a. kohta. Mainitud ajavahemikul on antud SIM-kaarti kasutatud ühes telefonis, IMEI koodiga XXX. Peamiselt on kõned sooritatud Jägala, raasiku või Paekaare tugijaamade teeninduspiirkonnas. Peamised kontaktid on: HL helistatud 235 korda; KR helistatud 221 korda; VA helistatud 178 korda; MRhelistatud 39 korda ja KR helistatud 38 korda.

II – telefoninumbriga XXXseotud informAioon: tegemist on Märt Ringmaa nimel oleva lepingulise kaardiga. Antud numbriga SIM-kaart on olnud kasutusel järgmise IMEI koodiga telefonides: • XXX • XXX • XXX Kõnede sooritamisel on numbrit teenindanud alljärgnevad tugijaamad: 1. väljuvad kõned: Aegviidu B, Akadeemia B, Anni B, Betooni A, Elevaator B, Haljala B, Jagala A ja B, Kehra C, Kuusalu A,B ja C, Majaka A, Muuga B, Paekaare A, B ja C, Raasiku B, Sikupilli B, Sojamae A ja B, Vesse A, Vihula A 2. Sisenevad kõned: Anni B, Jagala A ja B, Kehra C, Kuusalu C, Paekaare A,B ja C, Raasiku A ja B, Sojamae B ja Vesse B Kõneeristuses (tabel tl 173-175) kajastuvad kõned ajavahemikul 31.12.2004.a.-01.10.2005.a. kohta. Mainitud ajavahemikul on antud SIM-kaarti kasutatud kolmes telefonis, IMEI koodidega XXX, XXX, XXX. Peamiselt on kõned sooritatud Jägala, Raasiku või Paekaare tugijaamade teeninduspiirkonnas. Peamised kontaktid on: VA helistatud 120 korda; KR helistatud 71 korda; MRhelistatud 31 korda; AL helistatud 22 korda; ja Reimi Kits helistatud 19 korda.

208 III – telefoninumbriga XXX seotud informAioon: tegemist on läbiotsimisel ära võetud Nokia 55110 telefonis olnud kaardiga. Antud numbriga SIM-kaart on olnud kasutusel IMEI koodiga telefonis XXX Kõnede sooritamisel on numbrit teenindanud alljärgnevad tugijaamad: 1) väljuvad kõned: Kehra B 2) Sisenevad kõned: ei ole XXX - Kõneeristuses kajastuvate kontaktide analüüsi tulemisena selgus, et numbrilt, mis oli läbiotsimise hetkel Nokia 5110 telefonis on tehtud kolm kõnet. Kõik kõned on sooritatud 10.11.2005 Kehra B tugijaama piirkonnas.

IV Märt Ringmaa isikukood 33805310300 kõneeristuste alusel kasutusel olnud kaartidel kaardistatud liikumine 8.09-10.09.2005.a. Nagu eelnevalt näha oli nimetatud kuupäevadel Märt Ringmaa kasutanud kahte mobiiltelefoni numbrit (XXXja XXX) ning 2 mobiiltelefoni aparaati IMEI koodidega XXX ja XXX. (tabel tl.176).

Lisaks uuris kohus täiendavalt alljärgnevaid tõendeid:

Kaitsepolitseiameti assistent uurija õigustes O Rõõm 12.01.2004.a. koostatud asitõendite hävitamise määrust (XXI kd. tl. 156), millest nähtub, märgitud kuupäeval menetleja vaadanud läbi kriminaalasja nr. 03913000113 materjalid, tegi kindlaks, et eelpool nimetatud kriminaalasja menetlust alustati 19.11.2003 Kaitsepolitseiameti poolt KarS § 405 lg 2 tunnustel selle kohta, et 19.11.2003 kella 01.30 ajal avastati Tallinnas Pae tn 23 maja 1 korruse trepikojas lõhkeseadeldis. Lõhkeseadeldise käitlemise tulemusena oli plahvatanud detonaator. Vastavalt ekspertiisiaktile nr. KP 87-03 on 19.11.2003.a. Tallinnas Pae 23 maja esimese korruse trepikojast leitud lõhkeseadeldises kasutatud lõhkematerjalina omavalmistatud lõhkeainet (ANFO+TNT), mis oli kasutamiskõlblik tsiviilkäibes keelatud lõhkeaine, aine kogus kokku 10,7 kg. Kuna eelpoolnimetatud omavalmistatud lõhkeaine oli kõrge riskikategooriaga s.t võinuks iseeneslikult plahvatada, siis menetleja juhindudes KrMK § 63 lg 5 ja 631 asus seisukohale, et see kuulub esimese kategooria ohu tõttu hävitamisele. Menetleja määras: 1. Hävitada sündmuskohalt leitud 10,7 kg segulõhkeainest 10,5 kg (200 g jätta võrdlusmaterjaliks hoiule Kaitsepolitseiameti lõkematerjalide lattu). 2. Määruse ärakiri saata teadmiseks järelevalve prokurörile.

16. jaanuaril 2004.a. koosatud asitõendite hävitamise akti koopiat (XXI kd. tl 157), millest nähtub, et märgitud kuupäeval on koostatud eelpool nimetatud dokument selle kohta, 16. jaanuaril 2004.a. Tallinnas, juhindudes Kriminaalmenetluskoodeksi § 631 lg 2 ja kriminaalasjas 12. jaanuaril 2004.a. koostatud asitõendite hävitamise määrusest, hävitas Kaitsepolitseiameti 16. jaanuari 2004.a. käskkirjaga nr. 02T moodustatud komisjon koosseisus: komisjoni esimeses: komissar Gert Klaasen, liikmed: komissar KLasn, Päästeameti demineerimiskeskuse juhataja MK kriminaalasjas asitõendiks olnud 10,5 kilogrammi omavalmistatud lõhkeaine ANFO+TNT KV Üksik vahipataljoni Männiku laskeväljal õhkimise teel. Akt koostati kahes eksemplarist, millest üks lisati kriminaalasja nr. 03913000113 materjalide juurde ja teine jäeti Kaitsepolitsei kantseleisse.

Demineerimiskeskuse väljasõidu aruande nr. 13 koopiat (XXI kd. 159-160), millest nähtub, et 16.01.2004.a. kell 09.30 saadi teade selle kohta, et KAPO palub abi lõhkematerjali hävitamisel Männiku polügoonil Harju maakonnas. Väljasõidu meeskond koosseisus: M. Kurvits, K. Sulepi, M. Riismaa, T. Ojala ja A. Pugonen jõudsid 16.01.2004.a. sündmuskohale kell 12.30, kus viibis abijõuna KAPO. Lõhkematerjali hävitamine toimus märgitud kuupäeval ajavahemikul kell 14.40 – 14.51. Teostatud sündmuse käigus demineerijatele hävitamiseks antud meliniit detonaatorid ei

209 detoneerunud, samuti andis tööstuslikult valmistatud süütel tõrke. Kõik neile üle antud objektid hävitati, täpse nimekirja neile üleantud esemetest teatab KAPO kunagi hiljem.

Süüdistatava ja tema kaitsja taotlusel kuulati üle tunnistaja KS, kes Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 04.09.2007.a toimunud kohtuistungil andis ütlusi selle kohta, et süüdistatav Märt Ringmaa on talle võõras ja ta saab tõtt rääkida. Ise on ta Demineerimiskeskuse juhtivdemineerija, staaž on 12 aastat.

Tunnistaja KS kohtuliku uurimise käigus andis süüdistatava Märt Ringmaa esitatud küsimustele vastuseid ja ütlusi selle kohta, et 16.01.2004.a. lõhkeaine hävitamise kohta koostatud protokolliga on ta tuttav, aruanne on tema koostatud, käepärast seda tal ei ole.

Süüdistatava Märt Ringmaa esitatud küsimusele, kui tihti KAPO palub talt sellist teenust nagu lõhekainete hävitamine, selgitas tunnistaja KS, et eraldi seda välja toodud ei ole, umbes ta ei saa öelda, ei saa valetada, ta ei tea täpselt kordi, kuid tuleb ette. Sellise hävitamise jaoks on olemas ohutusinstruktsioon, enda ohutus on esmane. Tavaliselt toimetatakse seda asja Männiku polügoonil. Selle hävitamise registreerivad nad aruandega. Kohapeal pannakse postid paika, siis on instruktaaž, kes on kohapeal, valvepostid, panevad allkirja, et nad on kõigest aru saanud, kuidas nad peavad käituma. Kui tihti nad videosalvestusi sellest hävitamisest teevad – seda protsenti ta öelda ei oska.

Tunnistaja KS selgitas kohtule, et igakord ei tee, kaamera on koguaeg kaasas, vahest teevad nad õppematerjali jaoks videot, et näidata, mismoodi tegutseb erinev kogus lõhkeainet.

Tunnistaja KS selgitas süüdistatava Märt Ringmaa’le, et foto tehakse kui hävitatakse, põhimõtteliselt kui lõhkeaine tuuakse neile käskkirjaga hävitamiseks, siis on nagu tehtud kõik toimingud, eraldi fotot nad ainest ei tee. Kui ta ainet hävitab, teeb ta pilti, kui teeb paugu ära, siis tulemust saab vaadata.

Tunnistaja KS kinnitas süüdistatava Märt Ringmaale, et ta mäletab, et sel korral hävitasid nad 2 lõheainet, selgitades süüdistatavale, et meliniit on lõhkeaine, keskmise tugevusega, brisantne lõhkeaine.

Süüdistatava Märt Ringmaa esitatud küsimusele, kas see on homogeenne aine või seguaine, märkis tunnistaja KS, et keemiline aine ning küsimusele, kas meliniit tavaliselt detoneerib detonaatorist, selgitas tunnistaja süüdistatavale, et selles lõhkaine kirjelduses on kirjas, et tahab saada vahedetonaatorit ja palja detonaatoriga proovisid nad sellepärast, et tahtsid näha, kas läheb või ei lähe, kuid tuli välja, et ei läinud.

Tunnistaja KS märkis, et see oli kolm aastat tagasi ja ta ei mäleta täpselt, kuid ta kaldub arvama, et ta kasutas detoneernööri selleks, et ammoniidipulgad sinna omavahel kokku viia. Detonaator lõi selle meliniidi nii laiali, et seda ei olnud võimalik enam kokku ajada, vaja oli kattelaenguga see pulber ja puru hävitada, mis oli sinnajäänud. Detonaatori plahvatus ei detoneerunud, aga paiskas laiali, aga selleks, et ära hävitada need tükid ja killud ja pudi ja padi, mis sinna kõik jäi, selleks oli vaja panna kattev laeng. See ei löönud ainet viie meetri raadiuses laiali, vaid, kui ta lööb puruks, siis jäävad suuremad tükid, ta pakub välja, et võib-olla meeter, poolteist oli raadiust, kõik tükid olid koos.

Tunnistaja KS, kinnitas süüdistatavale, et seekord hävitati veel üks teine lõhkeaine, selgitades, et sellega oli kaasas lisa, politsei lisa – akt selle kohta, et oli ANFO ja trotüüli segu.

210

Kuidas toimus selle lõhkeaine hävitamine konkreetselt situAiooni ta ei mäleta, aruandest vaatab, mis on kasutatud, siis on näha, et seal on kasutatud 5 elektridetonaatorit. Kaks detonaatorit läksid meliniidi peale, meliniidi hävitamiseks ja kolm siis need olid kolmeks osaks jaotatud selle ANFO ja trotüüli kotid, et mitte korraga 10 kilo õhku lasta, need olid kolmeks jaotatud, ja need läksid otse detonaatoritest, sinna läksid detonaatorid otse sisse. Kogus oli jaotatud kolmeks osaks ja sinna sisse läksid kolm detonaatorit, iga pauk käis eraldi, kuid igaühe detoneerimiseks kasutasid nad elektridetonaatorit. Need osad detoneerusid otse detonaatorist. Need osad pakkisid nad kilekottidesse. Aga kas ANFO detoneerib detonaatorist, sellele ei oska ta täpselt vastata, koostisest oleneb nii palju, kunagi ei saa öelda ei, et ta ei detoneeruks, kuid aruandest selgub, et see oli segu, seal ei olnud ainult ANFO, vaid ANFO ja TNT.

Süüdistatava Märt Ringmaa poolt esitatud küsimusele hävitamiskoha skeemi kohta, et mis seal on joonistatud, selgitas tunnistaja KS, et see on põhihävituskoht, kus nad käisid hävitamas, seal on märgitud tee ja punker nr 1, ristiga on märgitud, kõrval on hävituskoht, mis on punkri kõrval. Punker on see, kus nad hävitavad väiksemat laskemoona, et kildusid võimalikult kinni hoida, et ei lendaks laiali. Suuri koguseid ei saa seal lasta. Aga need numbrid 3, 2, 4 need on valvepostid ja mingisugused kriipsud seal peal näitavad metsa, sümboliseerib puid, ja veel on sõidutee. Konkreetne video peaks olema alles ja paar pilti on ka, fotod on ka olemas.

Tunnistaja KS kinnitas, et hävitamisel kasutati lõhkevahendit, tähendab 0,4 kg ammoniiti ning see kõik läks selle meliniidi peale. Milleks nad kapseldetonaatorit kasutasid, seda ta tõesti ei mäleta.

Süüdistatava Märt Ringmaa esitatud küsimusele, kas nad annavad KAPOle mingeid hinnangud lõhkeaine kohta, selgitas tunnistaja KS, et kui see tuleb neile juba hävitamiseks, siis ei, nemad lihtsalt hävitavad. KAPO on enda uuringud juba teinud ja neile tuuakse hävitamiseks, mingeid uuringud või keemilist koostist ei määra ning talle ei ole antud sellist ülesannet, et anda hinnang mõne lõhkeaine võimsuse või töövõime kohta.

Kaitsja U. Simon esmasel küsitlusel esitatud küsimustele, andis tunnistaja KS ütlusi kogu selle protsessi skeemi kohta ja nimelt, et tavaliselt on niimoodi, et nad saavad kokku seal polügoonil kaitsepolitseitöötajatega ja siis võtavad nad selle lõhkeaine ja, kuna seda oli kümme kilo, mis on päris suur kogus, siis seda nad ei tahtnud korraga lasta. Edasi selgitas tunnistaja, et tuuakse lõhkeaine, siis vastavalt sellele millega on tegu, kasutavad nad, kas lõhkeainet või detonaatorit.

Konkreetselt sellest aktist ja segust, mis nad tegid, kuhu pakkisid, selgitas tunnistaja KS, et pakendist ta juba rääkis, jagasid kolme kilekotti, umbes 3 kilo igasse kotti, siis on nagu normaalsem, ei ole nii suur kogus korraga hävitada. Seda järjekorda, mismoodi ta hävitas, ta ei mäleta, aga tegi ikka eraldi, kõigepealt üks siis teine ja kolmas pakk. Sisse pani ta tavalise elektridetonaatori. Kotisegu seal punkris laiali ei lennanud, hävituskoht ei olnud üldse punkris, vaid punkri kõrval lahtisel maal. Nii suured kogused, ta oleks punkri üldse laiali löönud. Kui kõik lõhkeained on hävitatud, siis on nende tööga kõik.

Riigiprokurör M. Kurm poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja KS ütlusi selle kohta, et sellele aruandele on lisatud KAPO 16.01.2004.a. hävitamise akt.

Süüdistatava ja tema kaitsja taotlusel kuulati üle tunnistaja MK, kes Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 04.09.2007.a. toimunud kohtuistungil andis ütlusi selle kohta, et Märt Ringmaa talle isiklikult tuttav ei ole, kohtule saab ta tõtt rääkida. Ise töötab ta Demineerimiskeskuses spetsialistina, staaži on 17 aastat.

211

Kaitsja U. Simon esmasel küsitlusel esitatud küsimustele, andis tunnistaja MK ütlusi selle kohta, et demineerimiskeskuse 16.01.2004.a väljasõiduaruannet nr 13 ta teab, märkides, et selle aja jooksul on väljakutseid olnud kümneid tuhandeid, kuid ta on selle üle vaadanud.

Kuidas asitõendi hävitamine polügoonil toimus, selgitas tunnistaja MK kaitsja U. Simonile, et reeglina asitõendi hävitamine, ehk siis konkreetsel juhul selle lõhkematerjali hävitamine toimub järgnevalt: on ohutu paik, mis valvepostide poolt piiratakse, see laeng asetatakse lõhkamise kohta, laengusse lisatakse elektridetonaator või kapseldetonaator, vastavalt kas süütenöör või magistraalkaabel sinna juurde, initsieeritakse detonaator ja vastavalt sellele, kui tegu on lõhkeainega, siis toimub plahvatus.

Kui palju talle 16. jaanuaril seda ainet - asitõendit anti hävitamiseks ta kindlasti ei mäletaks, kui ei oleks vaadanud akti, vastavalt aktile on aine kogus 10,5 kg, mis oli jagatud erinevatesse kogustesse, laengu suurustesse, selgitades, et kuna hävitamise koht on selline, mis ei võimalda suuri laenguid likvideerida, demineerija jaoks on demineerimine rajatud sellele, et laengud oleksid võimalikult väikesed, et purustuskahjustused ümbritsevale keskkonnale oleks võimalikult väike ja, et plahvatuskohta oleks võimalik kontrollida ja tagada turvalisus. Sellepärast on ka need kogused jagatud eraldi pakkidesse, kui suurteks seda kindlasti ta ei mäleta.

Kaitsja esitatud küsimusele, millesse ta pakendas selle hävitamiseks mõeldud seguaine, selgitas tunnistaja Margus Kurvts, et üldjuhul, kui tegu on puisteainega, siis sellisesse grip-kilekotti, mis ka teibiga suletakse, et oleks kompaktne, konkreetsel juhul arvab ta, et oli sama asi ning küsimusele, kas hävitamise käigus on võimalik visuaalselt eristada, kas plahvatab hävitamiseks mõeldud aine või plahvatab detonaator kinnitas tunnistaja, et see on väga hästi visuaalselt eristatav. Ühel juhul jääb aine alles, teisel juhul füüsiliselt sellist ainet enam ei eksisteeri, kuna plahvatuse eesmärk ongi tahke või vedel aine muuta gaasiks ja ainet alles ei jää.

Kas antud episoodis, kas jäi midagi järgi või ei jäänud siis ta ei usu, et mäletaks, kui ta ei oleks vaadanud neid materjale tagantjärgi. Materjalist on fikseeritud see, et samaaegselt hävitati ka teine lõhkematerjali kogus, on näidatud ära ka see materjal, mida nad omapoolt kasutasid ning on fikseeritud, et vigasid, tõrkeid selle aine hävitamisel ei olnud.

Tunnistaja MK kinnitas kaitsja U. Simonile, et see aine plahvatas, selgitades, et kui on mingisugune tõrge, näiteks kasvõi nende poolt kasutatav detonaator ei plahvata, tehniliselt on mingi viga, ja see ei tööta, siis see probleem, mis hävitamise käigus toimus fikseeritakse ära , et vältida edaspidi samasuguste probleemide tekkimist.

Tunnistaja MK märkis, et antud hävitamise protsesse kohta on fotoülesvõtted ja ka videosalvestus, täpsustades, et reeglina teevad nad ülesvõtteid oma väljaõppe eesmärgil. Fotod on kindlasti demineerimiskeskuses ja ta eeldab, et ka videomaterjal on sealsamas.

Süüdistatava Märt Ringmaa esitatud küsimustele vastas tunnistaja MK, et hävitatav aine, nagu ta eelnevalt ütles, et tegu oli siis puistainega, kui suured olid tema need tükid või nii-öelda see materjali suurus, ta hetkel jääb vastuse võlgu, ei mäleta. Tegu oli puisteainega, koosnes graanulitest, nende andmete põhjal, mis neil on olemas, koosnes aine trotüülist ja nn ANFOst ehk ammooniumnitraadist, mis on segatud kütusega. Tegu puistainega, mis on graanulites. Kas aine oli kuiv või märg, tema niiskussisaldust, seda ta kindlasti öelda ei oska, kuna ammooniumnitraat on selline absorbeeruv aine ehk ta imab endasse nii niiskust kui ka lisatud kütust. Ju ta mingil määral oli niiske, aga ta ei saa öelda, et ujus vedelikus, aga mingit niiskust sai.

212

Riigiprokurör M. Kurm poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimusele kinnitas tunnistaja MK et, kuna ei ole märgitud, et selle 10,5 kilo ANFO ja TNT segu hävitamisel oleks tekkinud mingeid tõrkeid, siis võib järeldada, et see plahvatas, selgitades, sest hävitamisel tekkivad tõrked fikseeritakse.

Kohtumäärusega 4.septembrist 2007.a määras kohus kriminaalasjas komisjonilise lõhkeaine täiendekspertiisi, mille läbiviimine tehti ülesandeks Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskuse ekspertidele. Ekspertidele esitati alljärgnevad küsimused: • Milline on 11.04.2001.a Pae 15 sündmuskohalt leitud ja käesolevaks ajaks säilinud seguaine koostis? • Kas arvestades aine koostist ja kogust on tegemist lõhkeaine või pürotehnilise ainega? • Kas ekspertiisiks esitatud seguaine on võimeline plahvatama tsiviilotstarbelisest detonaatorist plastmasskanistris? • Kui ekspertiisiks esitatud aine on lõhkeaine, siis kui suur on tema plahvatusvõimsus? Ekspertide käsutusse anti 11.04.2001.a Pae 15 taarakioski juurest leitud ja äravõetud ning asitõendiks tunnistatud ainesegu.

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse kohtuekspertide EArmolik, Kristo Taul ja AJuhe 13.11.2007.a. koostatud lõhkeaineekspertiisi (komisjonilise täiendekspertiisi) ekspertiisiaktis nr AL-1338-07/4922 (XXI kd. tl. 258-266) antud ekspertarvamusest nähtub, et 1. Ekspertiisi tegemiseks esitatud seguaine massi%-line koostis on järgmine: ammooniumnitraat – 38 %, suitsuta püssirohi juppidena – 13 %, suitsuta püssirohi tükkidena – 18 %, kivikesed – 9 %, peenfraktsioon (alumiiniumpulber ja liivaosakesed) – 22 %. 2. Arvestades esitatud aine kogust, koostist ja kAetuste tulemusi, siis on tegemist isevalmistatud segulõhkeainega. 3. Ekspertiisiks esitatud isevalmistatud segulõhkeaine oli võimeline plahvatama tsiviilotstarbelistest elektridetonaatorist plastkanistris. 4. Ekspertiisiks esitatud isevalmistatud segulõhkeaine plahvatusvõimsus võib hinnanguliselt olla 0,6-0,8 trotüüli plahvatusvõimsusest.

Harju Maakohtu 10. detsembri 2007.a. määrusega (XXII kd. tl. 108-109) määrati kriminaalasja riigiprokurör M. Kurm taotlusel korduv DNA ekspertiis. Ekspertideks määrati Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse eksperdid. Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ekspertidele teha ülesandeks võtta kohtusaalis ekspertiisi läbi viimiseks DNA võrdlusproov süüdistatavalt Märt Ringmaal’t. Esitada ekspertidele alljärgnev küsimus: Kas Märt Ringmaal’t kohtusaalis võetud proovist määratud DNA profiil langeb kokku Märt Ringmaa võrdlusproovist V9683 määratud DNA profiiliga, mida on kasutatud ekspertiisiaktides GE-3367-05/7868, GE-3367A-05/7868 ja GE- 3509-05/8208. Vajaduse korral anda Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ekspertide käsutusse käesoleva kriminaalasja toimikud, materjalid.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuekspert A. Aaspõllu 31.01.2008.a. koostatud DNA ekspertiisi aktis nr. GE-2466-07/6563 (XXII kd. tl. 151) antud ekspertarvamuse kohaselt DNA analüüsi tulemuste alusel ekspert arvas, et käesoleva ekspertiisi käigus analüüsitud proovist (proov H1431; Märt Ringmaalt Harju Maakohtu kohtusaalis 23.01.2008 võetud proov) määratletud DNA profiil on kokkulangev Märt Ringmaa võrdlusproovist V9683 määratletud DNA profiiliga, mida on kasutatud ekspertiisiaktides GE-3367-05/7868. GE-3367A-05//7868 ja GE-3509-05/8208. Märt

213 Ringmaa võrdlusproovidest määratletud DNA profiili esinemissagedus on 2,4x10-13. Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populAioonist statistiliselt ühel inimesel 4,3x1012 inimese kohta.

Riigiprokuröri taotlusel üle kuulatud tunnistaja E Juksar kinnitas kohtus, et tema toimetas läbiotsimist 19 nov 2005.a Märt Ringmaa elukohas Raasikul Pae tänav 9.

Riigiprokuröri taotlusel ja kohtu poolt tunnistajale tutvumiseks näidatud asitõendite – plastmassraami ja teibitud plekktopsi kohta andis tunnistaja esitatud küsimustele ütlusi selle kohta, et sündmuskohal oli väga palju asju ja just taolisi asju, konkreetselt sündmuskohal selle raami leidmist ta ei mäleta, aga asjade vaatluse käigus ta mäletab küll seda raami. Seda raami nad ei seostanud algul mitte millegagi. Tunnistaja selgitas, et nad võtsid asjad pakenditest välja ja hakkasid neid lähemalt uurima ja võrdlema nende asitõenditega, mis neil juba olid kogunenud plahvatustest.

Riigiprokuröri esitatud küsimusele, et mis on algus ja millal ta siis selle raami seostas vastas tunnistaja E Juksar, et seda raami ta mäletab sellepärast ka, et algul nad võrdlesid värvi, materjali - selliseid tunnuseid ja see raam nagu ei langenud kokku mingi detailiga konkreetselt värvi poolest või, siis materjali poolest, aga hiljem pani ta tähele ühte detaili selle olemasoleval asitõendil, mis nagu sobis kokku ühe nurgaga sealt raamist, see sobis nagu pesasse. Iseenesest need kaks asja välisel vaatlusel, nad ei ole nagu sarnased, sellelt ei ole isegi DNA-d võetud see oli viimaseid asju mis tähelepAalla jäi selle vaatlusel käis.

Prokurör näitas tunnistaja E Juksarile asitõendiks olevat topsi, esitades küsimuse, et kas ta mäletab sellist plekist topsi, mis on teibitud, tunnistaja märkis, et läbiotsimise käigus ta jällegi otseselt plekitopsi leidmist ei mäleta, kuna läbiotsimist teostasid ka mitmed teised inimesed, aga vaatluse käigus hakkas see tops silma sellepärast, et asitõendite hulgas oli säilinud mingist pommist samalaadne plekk, mida nad üritasid tükk aega tuvastada, et, kus see plekk pärit oleks, kus see plekk pärineb, et selle asitõendiga nad käisid veel küsimas konservitehastes, et kas neil on sellist plekki või, kust seda võiks saada. Vaatlusel, kui nad avasid pakid, siis see plekk hakkas sellepärast silma et see oli samasugune spetsiifiline õhuke ja teibitud variant asjast, oli ka üks tunnuseid mida nad nagu olid märganud kõikide allesjäänud asitõendite hulgas, seal oli ka ohtralt kasutatud teipi, igasugusest materjalist ja teibitud asju oli seal.

Kaitsja U. Simon esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja E Juksar ütlusi selle kohta, et II kd. tl. 27 ja 35 vaatlusprotokoll, see sündmus, mille kohta dokument on tehtud, see sündmus peaks olema aset leidnud ilmselt 98 aastal.

Kaitsja esitatud küsimusele, miks kohapeal ei tehtud vaatlusprotokolli koheselt peale sündmust või, kui tehti, kas see on kadunud, mis sellest siis sai, selgitas tunnistaja E Juksar, et 98 aastast ta täpselt ei mäleta, mis sellest sai, see oli puudu ja ta tegi selle uuesti. Tunnistaja märkis kaitsjale, et kui kriminaalasja alustamise määrus on tema – E Juksar allkirjaga, siis ta ka alustas.

Kaitsja esitatud küsimusele, mille järgi ta teab, et need esemed olid just seal sündmuskohalt leitud, märkis tunnistaja, et sündmuskohalt leitud asjad pakitakse ja need on kriminaalasja juures. Ta arvab, et arvan et fototabelid vaatlusprotokolli juurde tegi ta 2006 aastal, küsimusele, miks ta pani sinna kuupäeva 7.01.1999, selgitas tunnistaja, et ilmselt ta on faile kopeerinud.

Kaitsja esitatud küsimusele, kuidas ta saab kopeerida, kui ta teeb 2006. aastal vaatlusprotokolli, mille pealt ta selle kuupäeva kopeeris, selgitas tunnistaja E Juksar, et foto on ju Wordis kopeeritud

214 A4 formaat lehele, et pintida välja, kuupäevaga ta eksis. II kd. tl. 35 on ta kasutanud vana faili, märkides kaitsja esitatud küsimusele, et kui ta on vana faili kasutanud, aga see võis tal arvutis olla, aga ta ei olnud asjas.

Kohtule selgitas tunnistaja E Juksar, et „See võis arvutis olla aga ei olnud asjas“ tähendab seda, et mingid blanketid olid tal ilmselt arvutis säilinud.

Millega ta E Juksar veel eksinud on, seda ta kaitsjale öelda ei osanud.

Tunnistaja selgitas kaitsjale, et ta ei mäleta seda praegu, kas ta raami on kuskil kirjeldanud või ei ole. Kui suur ajavahemik võis olla läbiotsimisel ja sellel, kui ta hakkas asju seostama plahvatuskohalt leitud esemetega, kui pakkis need lahti, kui suur ajavahemik võis olla sellele küsimusele andis tunnistaja selgitusi, et läbiotsimise päevast - võis olla, kas järgmine või ülejärgmine päev, vaatlus kestis mitu päeva, kui mitte nädalaid. Sellepärast neid materjale oli väga palju ja seda oli ka väga palju, mis ei langenud millegagi kokku.

Kas seda raami on kuskil kirjeldatud seda ta ei mäleta. Kui palju sellest ajast võis olla möödas kuni ta hakkas plekktopsi seostama, alates läbiotsimisest, ta ei oska konkreetselt öelda, ta ei oska seda ka umbes öelda. Selles mõttes nad seostasid seda kohe, kui need kotid avasid. Ajaliselt ta ei oska öelda, kui kaua sellest möödas oli.

Tunnistaja E Juksar andis süüdistatava Märt Ringmaa esitatud küsimustele ütlusi selle kohta, et Raasikul läbiotsimisel leitud esemeid vaatles ta peale läbiotsimise teostamist, ta arvab, et mitu kuud järjest. Vaatlusprotokollides on olemas vaatlusprotokolli koostamise ajad, aga iseenesest, et vaadelda asja, see võtab tunduvalt rohkem aega, kui protokolli kirjutamine. Peale läbiotsimise teostamist tema – E Juksar vaatles esemeid, protokolli võis ka KRoots teha, viimane tegigi selle protokolli.

Tunnistaja E Juksar selgitas süüdistatavale, et läbiotsimine teostatakse prokuröri sanktsiooni määruse alusel, minnakse kohale, otsitakse asju, mis määruses on ära toodud. Tutvustatakse määrust, koostatakse protokoll. Käesoleval ajal manukaid seadus ei nõua. Leitud esemed pakendatakse pakenditesse ja suletakse need, igale pakendile antakse oma järjekorra number või identifitseerimisnumber, mis fikseeritakse protokollides. Turvaplomm - see plomm on ühekordseks kasutamiseks ja iga plomm ongi pakendamise sulgemiseks mõeldud identifitseerimisvahend. Igal plommil on oma number.

Süüdistatava esitatud küsimusele, kas on võimalik selline asi, et plommiti kinni mingisugused esemed ja, kui lahti tehakse on teistsugused esemed vastas tunnistaja E Juksar, et ta ei pea seda võimalikuks.

Süüdistatav Märt Ringmaa juhtis tunnistaja E Juksari tähelepAsellele, et Raasiku kuurist leiti kott 17, mis sisaldas tööriideid ja riidekott juhtmetega, plomm oli seal 00006219, ekspertiisiaktis see sama plomm sisaldas aga tööriideid ja kummikindaid, juhtmeid polnud, ning see akt tehti tunnistaja määruse alusel, sellest tulenevalt palus süüdistatav tunnistajal selgitada, kuidas on see võimalik, et algselt olid ühed asjad, pärast teised asjad.

Kohus näitas tunnistajale 15 kd. tl. 6-13 olevat 11.11.2005.a. läbiotsimise protokolli koos nimekirjaga, mille peale E Juksar märkis, et ekspertiisiakti ta teha ei saa, tema ekspertiisiakti ei

215 koosta aga ekspert kirjutab ekspertiisiakti üldiselt lähteandmed. Tunnistaja selgitas, et seda kotti ei saa niimoodi lahti teha ja sinna juurde midagi panna, see on uurija poolt suletud.

Kohtule selgitas E Juksar, et see kott plommiga suletakse sündmuskohal, kuid, kui vaadeldi asitõendeid, siis selleks avati plomme, plommid on ühekordsed, tema vaatles ja määras ekspertiise.

Süüdistatava esitatud küsimusele, et plommiga nullid ja 6219 olev kott esitati DNA ekspertiisiks, peal oli sama plomm, seal sees oli roosakas üksik juhe, valge üksik juhe, tööjope, jakk, tunked, 2 tk töökindad, kuidas see plomm sinna uuesti sattus, täpsustas tunnistaja E Juksar, et kui ta määrab ekspertiise, siis ta määrab neid mitmele eksperdile, ta on kirjutanud ilmselt, et see on sellest pakendist, selgitades, et ta avab pakendi, määrab ekspertiise, vaatleb neid, määrab esmased ekspertiisid. Vaatleb. Kirjutab määrusesse, et need asjad on sellest pakendist, see number on tema jaoks tegelikult. Ta määrab mitu ekspertiisi asjade suhtes.

Tunnistaja E Juksar selgitas kohtule, et kottidel on plomm peal, tema määrab ekspertiisid ära ja tema teeb plommi lahti.

Kohtu esitatud küsimusele, kas tema komplekteerib asjad ümber vastavalt sellele, missugune ekspertiis määratakse, mis asitõendeid on vaja saata märkis tunnistaja E Juksar, et üldjuhul ta ei komplekteeri neid ümber. Kui lõhkeaine eksperdile ei ole juhtmed saadetud, siis ta ei pea seda vajalikuks määrata lõhkeaine ekspertiis juhtme osas, see vana plomm lõigatakse lahti ja jäetakse asjade juurde niikaua, kui tehakse vaatlus ära, see vana plomm numbriliselt näitab ära, mis asjad need on, kust kohast.

Kaitsja esitatud küsimusele, kui üks ekspert teeb ekspertiisi ära, siis mis asjadest edasi saab, kas saadetakse teisele eksperdile või saadetakse uurijale tagasi. Kas ta pitseerib koti või mitte, selgitas tunnistaja, et eksperdid pakendavad ise ära peale oma ekspertiisi tegemist, aga võib ka niimoodi olla, et tema läheb esemetega eksperdi poole, viimane võtab omad jäljed ja tema kahe minuti pärast lahkub asjadega, ekspert võtab need tema juuresolekul. Kaitsepolitseiameti plommiga seda pärast ei suleta, see suletakse nii, kuidas eksperdil tavaks endal on.

Kaitsja esitatud küsimusele, kas uurija sulgeb plommiga selle koti uuesti, kui ühes ekspertiisis on asjad ära käinud ja vaja saata teisele eksperdile –, kas ta suleb selle koti uuesti plommiga või jääb see kott lahtiselt nurka vedelema, selgitas tunnistaja E Juksar, et see ei jää lahtiselt nurka vedelema, asjad pakendatakse ja, siis viiakse, aga ei suleta enam plommiga, läbiotsimisel suletakse plommiga.

Kohtuliku uurimise käigus kaitsja tsiteeris XIII kd. tl. 1 olevat ekspertiisimäärust, kus Kaitsepolitsei ametnik E Juksar on määranud teha ekspertiis Harjumaal Raasiku alevikus leitud ja äravõetud plommiga 00006219 suletud kotist Märt Ringmaa tööriided: määrdunud sinine tööjope, tööjakk, töö tunked, töökindad seest voodriga 2 tükki. Punkt 3.2 Märt Ringmaa sõiduautost Mazdast XXXleitud ja ära võetud kasutatud beeži värvi töökindad 6 tükki. Kaitsja U. Simon selgitas tunnistajale, et küsimus on selles plommiga suletud kotis, et assistent ütleb, et ei suletud plommiga.

Tunnistaja selgitas, et see on läbiotsimisel suletud. Eksperdile on kott esitatud sellisel kujul, et see on kinnitatud turvaplommiga. See plomm ilmselt kaasas, vana plomm säilitatakse, et ta teaks, et need asjad on sellest kotist, sellest kohast, sellelt adressaadilt.

216

Süüdistatavale selgitas tunnistaja, et uurija määrab ekspertiisi ja määrab ekspertiisi nende asjade suhtes, mille puhul ta peab vajalikuks ekspertiisi määramist ning kummikindad tema arust ongi ühekordseks kasutamiseks, seal on peetud silmas kummikindad.

Süüdistatav Märt Ringmaa juhtis tunnistaja tähelepanu, et läbiotsimise protokolli lisa - kuurist leitud kott XV kd. tl. 10. Kott 4 – elektroonika komponendid, kott leitakse teisest kohast juba, mis on XXX, seal elas VA, need asjad tõesti võivad tema – Märt Ringmaale kuuluda, aga kuidas see plomm sinna sattus ja kuidas see koti sisu muutus, selle kohta selgitas tunnistaja, et tema sulges plommi seal Raasiku vallas Pae tänaval, siis see on üks plomm ja, see plomm on nende asjade juures ja ta teab, et siis kust on need ajad leitud. See on nende asjade identifitseerimisnumber.

Kohus esitatud küsimusele, et kas selline asi on võimalik, et juhtub nii, et erinevatel aadressidel pandi üks plomm märkis tunnistaja E Juksar, et ei ole võimalik, võib-olla on see ilmselt eksitus.

Tunnistaja O Rõõm poolt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 25.02.2008.a. ja 26.02.2008.a. toimunud kohtuistungitel antud ütlusi selle kohta, et Märt Ringmaad ta isiklikult ei tunne, tööalaselt ei ole ta viimasega kokku puutunud, kohtule saab rääkida tõtt. Ise töötab ta KAPOS uurijana, staaž KAPOS 10 aastat.

Riigiprokurör M. Kurm poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis O Rõõm talle riigiprokuröri taotlusel, kaitsja nõusolekul kohtu poolt näidatud VIII kd. tl. 10 oleva 20.04.2005.a. kriminaalasjade ühendamise määruse ja X kd. tl. 71 oleva 30.06.2005.a. ekspertiisiakti suhtes ütlusi selle kohta ja nimelt palus riigiprokurör kohtuliku uurimise käigus tunnistaja O Rõõmul selgitada, kuidas viimane seletab asjaolu, et kriminaalasjade ühendamise määruses viidatakse DNA kokkulangevusele, aga ekspertiisiakt, millega fikseeritakse see DNA kokkulangevus, on tehtud 30.06.2005, ehk siis 2 kuud hiljem, märkis tunnistaja, et seal tuleb nüüd vaadata seda, et nad olid pidevalt ekspertidega ühenduses ja kindlasti olid nad ennem juba selle määruse teostamise ajal teadlikud sellest, et see DNA läheb kokku. Teiseks on ta viidanud siin ka selle ühendamise määruses nende lõhkeseadeldise sarnasusele, seetõttu sai ka see teostatud varem.

Tunnistajale esitatud täpsustavale küsimusele, et kas see on tavapärane, et nad saavad nii öelda suuliselt selle DNA vastuse teada varem, kui tuleb ekspertiisiakt, selgitas O Rõõm, et antud asjas kindlasti oli, kuna tegemist oli sellise tähtsa prioriteetse asjaga, siis need esialgsed vastused teostati neile võimalikult kiiresti, et nad suudaks oma menetlusega võimalikult objektiivselt edasi liikuda.

Riigiprokuröri taotlusel ja kohtu poolt tunnistajale esitatud X kd. tl 28 asuva 6. aprilli 2005.a. asitõendi vaatlusprotokolli kohta andis O Rõõm ütlusi selle kohta, et ta arvab, et vaatlusprotokollil märgitud kuupäev ei ole õige., kuna selle kuupäeva järgi on see tehtud nagu aasta hiljem, siis ta arvab, et ta on seal sellega eksinud, et vaatlused tehti kõige esimesel võimalusel, et see on mingi inimlik eksitus vist, kuna see on läinud valesti.

Tunnistaja kinnitas prokurörile, et ebaõige on jah aastaarv, selgitades, et, kui nad nüüd sealt sündmuskohalt need esemed fikseerisid, mis tähtust omasid, siis nende vaatluse tegi ta ikkagi esimesel võimalusel, et ekspertiisi esitamiseks need asjad oleksid olnud fikseeritud, sellepärast ta arvab, et see 2006 on seal valesti.

Riigiprokuröri taotletud, kohtu poolt tunnistajale näidatud ekspertiisimääruse kohta XIII kd. tl. 36- 39 andis O Rõõm selgitusi selles, et nimetatud ekspertiisimääruses tuleb jälle tõdeda, et üks

217 suuremaid vigu on Punane tn 33-110 peale, mis algab nüüd plommiga esitatud esemed, et need on pärit Raasikult, mitte Punaselt tänavalt nii nagu on kirjas, seda saab kindlasti ka vaadata läbiotsimise protokollist, mis oli seal vormistatud, et nii palju kui ta mäletab, siis valgete graanulitega ainet ja muid siin loetletud esemeid selle läbiotsmise käigus ei leitud.

Kohtule selgitas tunnistaja, et tegemist oli siis läbiotsimisega, mis teostati Punane tn 33.

O Rõõm selgitas prokurörile, et kui vaadata nüüd neid plommi numbreid, siis nad peaksid kõik olema 9-kohalised, et kui siin on mingeid eksimusi nendes, siis tuleks seda ka tema – O Rõõmu näpuveaks lugeda, märkides, et siin on nagu kahed asjad, on asitõendikotid ja on plommid. Need asitõendikotid kujutavad endast ühekordse liimiribaga suletavat vist kilekotti, mis on väiksemad esemed, kuhu sisse mahuvad, mida ei saa teistkordselt avada ja sama on nende suuremate kottide puhul, kasutatakse siis sellist plommi, mis on samamoodi ühekordselt suletav ja numerAioon on kõigil ühekohaline selles suhtes, et 9 kohta on nendel, kui ta nüüd mõne nulliga juhuslikult eksib.

Plommiga 000006218 suletud kotist olevad esemed - mikroskeemiplaat koos juhtmetega, kolm pistikut, taimer, teibitud plekist karp - need esemed peaksid olema leitud Raasiku alevikust Pae tn 9-2, mitte Tallinnast Punane tn 33.

XIII kd. tl. 116-117 oleva ülevaatusakti KP60Ü-06 kohta selgitas tunnistaja O Rõõm, et see ülevaatusakt on teostatud tema ülesandel, on see seotud skeemiplaadiga ja leitud kalkulaatori osaga. Teostatud sai see sellepärast, et kõigepealt nad tegid selle skeemiplaadi tuvastamiseks, et, millega on tegemist päringu AmeEsse, mille käigus nad said ka vastused ja seoses sellega, et seal oli salastatuse tase, nad ei saanud seda otse kriminaalasja lisada,. Tema – O Rõõm siis palus spetsialistil sellest ka oma nägemust vormistada. Kui ta õieti mäletab on kaks päringut: esimEtehti varem ja teine juba siis, kui ekspertiisis oli tuvastatud kokkulangevus, mis peaks olema ka kajastatud. Esmane päring sai teostatud, kui nad tuvastasid sündmuskohal esemeid, millega võib tegemist olla. Selle skeemiplaadil oli taga kirje „Made In Usa“ ja sellepärast nad selle päringu teostasid, kuna nad alguses said teada, et tegemist on kalkulaatori mingisuguse skeemiplaadiga. Kuna see alguses mingit olulist tähtsust ei omanud, siis see sellisel kujul ka jäi, aga hiljem, kui nad olid läbiotsimise teostanud ja selle kokkuviimine õnnestus, siis nad teostasid ka teise päringu ja see vormistamine sai sellisel kujul tehtud.

Riigiprokuröri esitatud küsimusele, et miks seda AmeEst saadud informAiooni sinna ekspertiisiakti ei saanud lisada, selgitas tunnistaja O Rõõm, et kuna tegemist oli salastatud taseme informAiooniga, siis vastavalt nendele lepingutele, mis on sõlmitud, nad ei saa seda kajastada ja kuna see esimEkiri oli teostatud juba mitu aastat varem, nagu ta õieti mäletab, et siis neil ei olnud ka alguses mõtet seda salastatuse taset nendega kooskõlastada, et nad selle maha võtaks, kuna see ei omanud tähtsust tollel momendil, et selle kriminaalasja lisamiseks, aga käesoleval hetkel on see sellisel kujul vormistatud ja kooskõlastuse saanud.

Küsimusele, kas ta mäletab, mis aastal esimEpäring tehti ja, mille kohta täpselt see päring tehti vastas tunnistaja, et kui ta õieti mäletab, siis sai see päring vist 2004 teostatud ja seal sai lihtsalt küsitud, et kus selline skeemiplaat, et millega on tegemist ja, kust see võib pärineda ja nad said vastuse, et tegemist on kalkulaatori juurde kuuluva osaga, aga tema – O Rõõm arust nad selles esimeses vastuses ei saanud neid jooniseid ja skeeme, vaid see oli selline üldsõnaline, et, millega on tegemist. Kuna nad tuvastasid lõhkeseadeldise juures olnud esemeid, siis sellest informAioonist neile ka piisas, et aru saada, et see oli sellisel kujul seal kasutatud. See teine päring oli tehtud juba hiljem, nad tahtsid tuvastada, et kuhu, tähendab neil oli juba proovitud, et see võib sellega sinna kokku sobida ekspertiisiraames. Nad proovisid täpsemalt jooniseid ka, et

218 missugune see asi täiskujul välja näeb ja selles ülevaatuse aktis on ka see lisatud, kui nad said selle kalkulaatori osa.

Riigiprokurör palus tunnistajal täpsustada, mis skeemplaadiga oli tegemist, mida 2004 tehtud päring puudutas, tunnistaja väidete kohaselt oli see Tallinnas Punane 15 leitud lõhkeseadeldise juures olnud skeemiplaat, mille nad 11.04.2001 sündmuskohalt leidsid.

Küsimusele, kas ta mäletab, millal tehti see teine päring ja mida see puudutas, selgitas O Rõõm, et ta arvab, et see võis olla 2006.a. kindlasti, nad soovisid täpsustavat informAiooni selle kalkulaatori osas, mis, kus kohas ja, kus see skeemiplaat täpsemalt asus, just nimelt nende joonised, mis on ka kajastatud vaatlustabelis. Silmas peab ta seda kalkulaatori osa, mis leiti sealt Pae tänavalt Raasikul läbiotsimise käigus, sealt leitud skeemi tähendab selle kalkulaatori osa, see on nagu plastikosa - nagu fotol on ka kujutatud, selline plastmassosa, kus olid mõningad detailid ka, sellest osast räägib ta, mis oli läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud.

Tunnistaja O Rõõm kinnitas riigiprokurörile, et selleks hetkeks, kui ta 2006 selle teise päringu tegite, olid nad selle skeemiplaadi ja selle plastmassosa omavahel seostanud, selgitades, et selle jaoks sai teostatud eraldi ekspertiisid, mis seda kinnitasid.

Küsimusele, kas ta mäletab, kuidas ja, millal see skeemiplaat ja see plastmassosa seostati, kas see oli vahetult pärast läbiotsimist või see oli mõne aja pärast, märkis tunnistaja O Rõõm, et kindlasti ei olnud see kohe pärast läbiotsimist, sest et need esemed, mis sealt läbiotsimise käigus leiti, ära võeti, sai üle vaadatud, algselt nad sellele kalkulaatori osale ei pööranud mingit tähelepanu, sest ta mäletab isegi seda, et tema arust see ei käinud neil DNA-s, sest nad ei pidanud seda oluliseks.

Alles hiljem vaatas ta üle - neid asju, mis ei omanud üldse tähtsust, mis nad olid sealt läbiotsimise käigus ära võtnud nt. palju oli selliseid igasugusid elektroskeeme ja muid ära võetud asju ning, mis jäi tal millegipärast tagasi andmata. Hiljem, kui nad laotasid neid esemeid juba sellisel kujul laudadele, kus nad vaatasid, millised erinevatest sündmuskohtadel leitud esemed omavahel on seonduvad - on nad sarnased - siis nad panime need kokku, siis nad vaatasid ka seda skeemiplaadi osa ja lihtsalt proovisid seda, et, kas see võiks sinna juhuslikult kuuluda ja, kuna see sinna klappis, siis sellisel õnne kombel see sinna ka sai.

Tunnistaja O Rõõm andis kaitsja U. Simon poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele ütlusi selle kohta, et läbiotsimist tegid KAPO ametnikud, seal oli kindlasti E Juksar, kes juhtis.

Kaitsja esitatud küsimusele, et, kus läbiotsimises tema osales, kes teised osalesid, selgitas tunnistaja O Rõõm, et ta on palju kohti teinud läbiotsmist, ta ei saa küsimusest aru. Kas ta tegi Ringmaa kriminaalasjaga seoses läbiotsimist, seda ta ei mäleta. Raasikul Pae tänaval ta läbiotsimisi ei teinud. Küsimusele, kust ta siis teab, et see raam, millest räägitakse leiti Raasikult, selgitas tunnistaja, et, kui need esemed KAPO ametisse toimetati, kui need olid läbinud ekspertiisid, nad ikka vaatlevad neid. Ja, et see Raasikult leiti, seda teab ta sellepärast, et see on läbiotsmise käigus äravõetud ese. Et see läbiotsimise käigus ära võeti, seda teab ta sellepärast, et seal oli pakendi peal, kui need said avatud, ta oli juures, et need läbiotsimise käigus leitud esemed pandi ühte ruumi, seal nad neid vaatlesid.

Tunnistaja kinnitas kaitsjale kohtus, et viimane on õigesti aru saanud sellest, et tema – O Rõõm leidis selle raami pakendist, aga mitte läbiotsimise käigus, selgitades, et kui ta seal ei osalenud, siis on see loogiline.

219 Kas ta pani asitõendite, mis Raasikult ära võeti vaatluse kirja, seda ta ei mäleta, ta ei mäleta, kes protokolli vormistas, tema arvates võib-olla vormistas Juksar E ja see võis olla KRuuts, ta ei mäleta seda, kindlasti nad vaatasid kõik neid asju, nad kõik tegelesid, see oli, et, kes selle lõpuks vormistas, see on teine küsimus.

Kaitsja esitatud küsimusele, et, kas ta mäletab, kuidas läbiotsimisprotokollis seda skeemiplaati on kirjeldatud, missuguse nime all, selgitas tunnistaja O Rõõm, et tema vaatas esmajoones videot, mis seal tehtud oli. Esiteks, kus need asjad kõik on ära toodud, tehes ettepaneku, seda läbiotsimisprotokolli vaadata.

Kaitsja taotlusel ja kohtu poolt tunnistaja O Rõõmule näidatud XV kd. tl 6-13 läbiotsimisprotokolli kohta andis tunnistaja ütlusi selle kohta, et ta mäletab, et vaatas seda videot kuna neid esemeid, mis sai ära võetud oli hästi palju.

Tunnistaja O Rõõm märkis, et hea küsimus on, milline elektroskeem siin täpselt nüüd on või, mida iganes sinna kirja sai pandud, kuna tegemist oli Juksari protokolliga. Elektriskeeme on päris mitu, et ega ta kindlalt ei suuda otsustada, missugune on mis, et selle järgi sai oli kindlasti pakendi number, mis sai kokku viidud, millises pakendis see ese asus ja samamoodi selle juurde salvestatud video, kus sai näha, mis asjad, mis pakendisse liikusid, et siit on nagu, kas on kirjutatud siia elektrijubinad või on siia kirjutatud elektriskeem, mis siin on, et see on hea küsimus praegusel momendil. Tunnistaja märkis, et kui on evidetspakendid, elektriskeemid juhtmetega näiteks pakk 14, sest seal oli neid palju elektriskeeme.

Kaitsja esitatud küsimusele, et, kas tunnistaja arvab, et võis olla pakk 14, märkis O Rõõm, et ei, selles suhtes ta ei arva seda, see võis olla näiteks ka elektrijubinates või võis olla mis iganes kotis. Aga sellist võimalust, et võib-olla seda üldse ei ole, ta arvab tema – O Rõõm, et sellist võimalust ei ole, juhtides kaitsja tähelepAsellele, et kui see on läbiotsimise käigus ära võetud, kuidas teda siis ei ole. Tunnistaja märkis, et tema seda läbiotsimise käigus ära võtnud ei ole, aga see, et läbiotsimise käigus see ära võeti on ta kindel sellepärast, et see oli nende esemete hulgas, mis oli läbiotsimise käigus ära võetud.

Kaitsja esitatud küsimusele, milline aastaarv on õige X kd. tl. 28, märkis tunnistaja O Rõõm, et kuna see on vaadeldud 08.04.2005 peaks see olema tehtud, kuna on vaadeldud siin on 06.04.2005 Tallinnas Punane 17A asuva klaastaara vastuvõtu kioski tagusel alal toimunud plahvatuse sündmuskohalt leitud ja äravõetud esemed.

Kus see vaatlus läbi viidi, seda ta ei mäleta, see võis olla ka Päästeametis, võis olla nende juures, suure tõenäosusega oli see teostatud Päästeametis, sealt sai see esialgne selektsioon, missugused omavad üldse tähtsust. Kuna kõige suuremad kogemused on Päästeametil plahvatusjärgsete esemete kokkusobitamiseks, et, missugused need detailid on. Kui sündmuskohal neil on 500 plastiku tükki, et siis nendest mingisuguse kogumi moodustamiseks, mis sellest tähtsust omavad, sai kindlasti esialgselt seal ka nende ekspertidega koos ja tema – O Rõõmuga sealhulgas koostöös kokku pandud.

Tunnistaja O Rõõm märkis, et kindlasti sai neid kõike pildistatud, kui midagi on jäänud panemata, siis ta peab seda viga tunnistama, aga ta ütleb jah, et kõik on fotografeeritud.

Tunnistaja O Rõõm selgitas kaitsjale, et detonaatori korgi näol on tegemist ühe väikse osaga, selles võib ka metalli selles olla, järelikult ta ei ole eraldi sellest üksikult pilti siia lisanud. Päästeametnikud teavad nendest detonaatoritest palju rohkem, millised nende deformAioonid ja

220 palju sellest järgi jääb. Ta mäletab, et tegemist oli sellise väikese tükiga, kuna detonaatorist üldjuhul jääb väga väike osa nagu järgi, see võib olla metallifragmentide hulgas, järelikult on ta kogemata jätnud selle pildi panemata suurendatud kujul.

Tunnistaja O Rõõm selgitas kaitsjale, et ta ei ole öelnud, et päästeametnikud seal midagi tegemata jätsid. Ta rääkis endast, et järelikult on tema – O Rõõm jätnud pildi jätnud lisamata, mitte päästeametnikud.

Kaitsja palus tunnistajal näidata fotol punkt nr 7 olevat 1,5 V „Sirijus EKSTRA“ patarei väline ümbristükki, mille kohta tunnistaja selgitas, et see võib olla samamoodi 33 lehel toodud nende tükkide juures, võibolla ta ei ole eraldi pilti toonud. Tunnistaja selgitas, et alati vaatasid nad neid asju kogumis, kuid ta peab jällegi tõdema, et ta ei ole eraldi sellest võib-olla fotot lisanud, fotolt on selle tsinkkannu plekifragmendi otsa kaantes võib-olla mõni nende külge jäänud seal paberifragment võib olla, mida fotol väga hästi ei ole näha.

Kaitsja esitatud küsimusele, kas ta tegi ühe metalli küljes olnud kollase paberitüki alusel järelduse, et tegemist oli 1,5 V „Sirijus EKSTRA“ patareiga, märkis tunnistaja O Rõõm, et kindlasti oli seal mingisugune eritunnus, kuna see teine patarei oli neil alati näidiseks, siis mingi koha nad sealt järelikult seostasid, et see on saab sellega tegemist olla ja see tükk ei ole kuhugi kadunud.

Tunnistaja O Rõõm kommenteeris, et kindlasti patareiga oli tegemist, patarei küljes, kui seal need mingisugused esemed olid, mille järgi sai tuvastada, siis nad selle järgi kindlasti ka tuvastasid selle ja need patareid, mida kasutati erinevates plahvatustes olid teatud määral kokkulangevad ja see kollane detail see osa seal on kindlalt väga hästi eristatav.

Kaitsja esitatud küsimusele, kas tunnistaja leidis fotodelt selle tüki ülesse, kas see seal oli või ei olnud, selgitas O Rõõm, et fotode pealt on väga raske seda niimoodi öelda, märkides, et see võib seal millegi küljes olla küll, ta – O Rõõm võib praegu eksida, kui ütleb, et see on selle asja küljes. Tunnistaja väitis kaitsjale, et alati ei saa olla „ei“ või „ja“ vastus.

Kaitsja märkis kohtuliku uurimise käigus, et kuna tunnistaja leidis kiiresti üles, mis asjad on leitud Raasikult, mis asjad on leitud Punaselt tänavalt, siis äkki oskab viimane meenutada, mis asju ta seal Punaselt tänavalt veel leidis, mille peale O Rõõm märkis, et kuna tegemist oli tema veaga, siis ta teadsin seda juba ennem, et ta on sellise vea teinud, lihtsalt need asjad liikusid niimoodi ekspertiisi. Ta ei hakanud määrust uuesti ümber tegema. Kuna ta selle vea tegi, siis sellepärast tal ongi see väga hästi meeles. Sellepärast ta siin ongi, et ta need vead tegi, sest muidu ei oleks ju sellel ülekuulamisel mingit mõtet ja tema – O Rõõm tunnistab enda vigu.

Kaitsja esitatud küsimusele, kas see plommi number, millega Punasel tänaval pakendati ja suleti igasuguseid erinevaid asju on õige vastas tunnistaja O Rõõm ei kindlasti mitte, plommi numbrid ei kordu, selgitades, et, mis on ühe plomminumbriga kinni pandud, see on selle plomminumbriga kinni pandud. Siin ta toobki esile, et ta on seal eksinud nende nullidega, need peavad olema 9- kohalised, täpsustades, et, kui ta on seal kirjutanud 8 kohta, siis on see tema viga, see ei ole erinev plomm.

Tunnistaja märkis kaitsjale, et plomm on ühekordselt suletav, seda ei saa teist korda lahti teha ilma seda rikkumata, see ongi plommi mõte, et selle ühe sama plommiga ei saa panna kahte asja kinni.

221 Kaitsja esitatud küsimusele, kas need plommi numbrid, millega suletakse, kas need on mingisuguses kronoloogilises järjekorras selgitas tunnistaja, et tema – O Rõõm arust, kui ta ei eksi, on need omavahel kinnitatud mingi 5 või 6 kaupa. Aga neid võib kasutada niimoodi, et rebid ühest kohast ja teisest kohast neid plomme, nii et need ei ole kronoloogilises järjekorras.

Küsimusele, millal ta selle vea avastas, selgitas tunnistaja, et täpselt aega, mis päeval see võis olla, ta kindlasti ei mäleta, aga, kui see oli juba ekspertiisist läbi käinud, siis see tuli esile. Kuna see oli juba sellisena seal olnud, siis seda muuta ei olnud enam võimalik.

Kaitsja esitatud küsimusele XIII kd. tl. 38 oleva ekspertiisimääruse kohta ja nimelt, mis asjad plommiga 000006218 suletud asjade hulgast on leitud Raasikult mitte aga Punaselt tänavalt selgitas tunnistaja, selle plommiga suletud esemed on kõik leitud sealt Raasikult. Välja arvatud kott 066721, see kott peaks olema eraldi, ta ei tea, kuidas see seal on.

See võis seal olla seal ka selle, ta rääkis, et mis need erinevused on, et see kott on selline, kuhu saab panna vähem asju sisse, see on ühekordselt suletav, see on väiksem pakend, sinna ei mahu palju asju sisse, kui kasutada seda suuremat kotti, siis saab seda sulgeda selle 9-kohalise plommiga, et selle sees võis olla ka see kott, kuidas see oli jälle pakendatud, võib-olla uurija pidas tähtsaks mingid asjad seal koha peal pakendada veel eraldi pakendisse.

Tunnistaja palus, et võetaks ette see, mis sealt Punaselt tänavalt üldse leiti, tunnistaja palus ette võtta selle läbiotsimise protokolli ja hakata vaatama, märkides, et siis nad saavad , siis 100% väita, et seal on tema viga.

Kaitsja esitatud küsimusele, kas ta mäletas peast, et need asjad leidis, märkis tunnistaja O Rõõm jah, ta mäletas väga hästi, et seal Punasel tänaval ei olnud neid graanuleid ja asju. Ta ei mäleta, et väetist oleks Punasel tänaval leitud,

Kaitsja taotletud, riigiprokuröri nõusolekul ja kohtu avaldatud XV kd. tl. 15-17 läbiotsimisprotokolli, milline on koostatud XXX läbiotsimise kohta andis tunnistaja O Rõõm selgitusi selles, et kaitsja poolt ette loetud esemed „suletud kotist mikroskeemiplaat koos juhtmetega, kolm pistikut, taimer, teibitud plekist karp (kott 066721) valge juhe roheliste pistikutega, (paberkotist) hermeetiline kontakt, (paberkott) must pistik, (paberkott) valge teibitud juhe, (paberkott) must pistik koos juhtme ja pirniga, (paberkott) kolm pistikut, ühed juhtmed ja skeem küljes“ - kõik need asjad leiti jah Raasikult

Tunnistaja O Rõõm kinnitas kaitsja Urmas Simonile, et plommiga 000006202 suletud kotist tosoolipudel, sinine lehter (määrdunud alumiiniumpulbriga), see on Raasikult leitud, sest Punaselt tänavalt nad seda ei leidnud. Tunnistaja kinnitas, et tema Punasel tänaval läbiotsimisel üldse ei osalenud.

Plommiga 000006209 suletud kotist piimanõu - kuna seda jälle Punasel tänava läbiotsimisprotokollis ei ole, siis seda ei ole Punaselt tänavalt leitud.

Kohtuliku uurimise käigus palus kaitsja Urmas Simon tunnistaja O Rõõmul põhjalikult seletada, miks ei saa teha ekspertiisi, miks tehakse ülevaatus, mis asi on salastatuse tase, mille peale tunnistaja selgitas, et selles kirjas, mis nad AmeEst vastuseks said, see kiri oli salastatuse tasemel, sellepärast nad ei saanud seda lihtsalt sinna kriminaalasja lisada ning tänu sellele sai koostatud ülevaatuse akt, see tuleneb riikide vahelistest lepingutest, et kui riik peab oluliseks seda

222 informAiooni, mida ta nendele edastab, kuulutada seda teatud salastatuse tasemega, siis nad ei saa seda siin Eestis, nad peavad Eestis lähtuma samast salastatuse tasemest, mida viimased on nendele sätestanud.

Süüdistatava Märt Ringmaa esitatud küsimusele, kuidas saab ühe ja sama plommiga pitseerida kaks erinevat, kahe erineva sisuga kotti selgitas tunnistaja O Rõõm, et kindlasti, kui ta selle vormistas, siis järelikult selles kott nr 4-s, mis selle plommiga oli suletud, asetsesid need esemed. Kuna ta ei olnud läbiotsimise juures, siis ta tegu selle ekspertiisimääruse, et need asjad sinna ekspertiisi edastada. Kui kott sisaldas selliseid esemeid, siis nad seal olid.

Süüdistatav Märt Ringmaa märkis, et Ühe plommi all on kaks täiesti erinevat sisu, juhtides menetlusosaliste tähelepAsellele, et ühes on ta kirjeldatud kui elektroonikakomponent ja teises on siis terve pikk loetelu – kolm pistikut, taimer, teibitud plekist karp, sellele teibitud plekist karbile on osutatud kriminaalasjas eriline tähendus, küsimusele, kuidas see saab olla elektroonika komponent, selgitas O Rõõm, et ta arvab, et kuna tegemist oli suurema kotiga, siis uurija sündmuskohal kindlasti ei hakanud kõiki neid komponente ükshaaval lugema, vaid selle jaoks see plomm ongi, et plommitakse, siis vaadatakse, mis see sisaldab, võib-olla uurija ei pidanud vajalikuks või, mida iganes seda võimalikuks seal ja võib-olla uurija ei olnud niivõrd pädev, et anda igale esemele seal teatud seletus, et uurija jaoks need olidki elektroonika komponendid, mida viimane sinna kotti paigaldas ja selle jaoks ongi ekspert, kes ütleb, millega on konkreetselt tegemist, et võib-olla E Juksaril ei ole sellist elektroonilist või mida iganes, et ta suudaks neid komponente koheselt kirja panna, võib-olla nende komponendid olid seal enamuses 90% ja, kui probleem on ainult selles plekist karbis, siis võib-olla see plekist karp sattus sinna ka niimoodi, et sündmuskohal ei ole uurija kindlasti koheselt võimeline ütlema, mis omab seal tähtsust edaspidises uurimises, see selgub kindlasti nende esemete vaatlusel. Ja see, miks tema – O Rõõm on selle DNA-sse saatnud, seda sellepärast, et seal oli teip ja sellel on võimalik ka seda DNA-d saada.

Kohtu esitatud küsimusele, et, millal need plommid lahti tehakse, kui sündmuskoha vaatluse käigus võetakse asitõendid ära, plommitakse see kott kinni ja kõikides järgnevates menetlusdokumentides on viidatud nendele kottidele samadele plommidele, kas need on siis plommiga suletud igal hetkel, järgmisel hetkel või on nad lihtsalt need asjad lahtiselt seal kotis ja plommi number selgitas O Rõõm, et esemed võivad olla seal lihtsalt suuremas kotis, et need on selle plommiga suletud, nüüd küsimus on see, et kus kohas see nagu avatakse, et mõningal juhul, mis neil oli sündmuskohal, et sai avatud ka see kott näiteks DNA-ekspertiisis, kus ta kirjeldas, mis seal on ja samal ajal DNA isikud võtsid sellest proovi, et vältida mingeid muid kokkupuuteid. Tunnistaja täpsustas, et ta räägib siis läbiotsimisekohast. Läbiotsimisel need avati ja ta vormistas need määrused, nad olid nende ametis eraldi selleks ettenähtud ruumis.

Kohtu esitatud küsimusele, kas need pakendatakse pärast seda, kui nad on vaadeldud, tagasi nendesse samadesse kottidesse ja suletakse nende samade plommidega, vastas tunnistaja O Rõõm, et ei, nende samadega ei suleta, aga lihtsalt need lõigatakse keskelt katki, need paigaldatakse selle mõtteliselt, et nad ei läheks segamini sinna sellesse samasse, pannakse mingi muu pakend sinna ümber lihtsalt, aga nad lihtsalt tahavad, et ekspertiisi jõuaksid ikkagi üldjuhul sama pakendi ja numbriga, mis ta oli sündmuskohalt ära võetud, et oleks mingil moel nähtav, kuidas need asjad kriminaalasjas liikusid.

Kohtu esitatud küsimusele, kas on võimalik, et DNA ekspertiisi saadetakse asju kotis, mis ei ole kuidagimoodi märgistatud märkis O Rõõm, et kindlasti, kui need mingid asjad liiguvad, et kui ta on neid piisavalt kirjeldanud ja ta on need ümber pakkinud, teoreetiline võimalus on. Tunnistaja

223 selgitas, et siiski ekspertiisi läheb ikkagi kott selle plommiga, milles ta oli ja niimoodi ei tohiks olla, et ekspertiisi läheb kott plommiga, mis ei ole kusagil fikseeritud, tema küll ei näe, kuidas see võimalik on.

Süüdistatav Märt Ringmaa märkis kohtuliku uurimise käigus tunnistajale, et plommi 066721 ei ole kuskil kasutatud ning O Rõõm selgitas, et oli osa asju, mida ta ei saatnud DNA-sse ja, kui seal olid need asjad tõesti mingis suures kotis, siis ta võis selle ümber pakkida, aga see pakend peab olema selles määruses kindlasti ära märgistatud, millega on tegemist.

Kaitsja täpsustas süüdistatava küsimust, et kust, milliselt läbiotsmiselt või, kust on pärit kott 066721, mille peale tunnistaja märkis, et ta juba rääkis, et see on Raasikult pärit ja suure tõenäosusega on paigutatud see 000006218 olnud kotti. Uurija on arvatavasti pidanud vajalikuks seda eraldi pakendada. Valge juhe ja roheline pistik on siis eraldi pakendatud sellesse kotti.

Kohtule kinnitas O Rõõm, et täpselt ta vastata ei saa jah, ta eeldab, kuna siin on see loetelu, mis tuleb sellest kotis olnud esemetest, siis ta on seda niimoodi vaadanud, et paberkotid olid seal ka eraldi pakendis ja need esemed.

Süüdistatav Märt Ringmaa palus tunnistajal selgitada, kuidas kott on plommiga suletud, kas plomm lihtsalt ripub, selgitas tunnistaja, et kui võtta kilekott ja panna ülevalt kinni, on see plommitud, see plomm suletakse ja seda ei saa enam teist korda lahti.

Tunnistaja O Rõõm selgitas, et kui esemed leitakse sündmuskohalt, tulevad tema kätte, tema vaatab, võtab koti lahti, vaatavad, et on seal selle plommiga, edastab DNA-sse need viis asja, kirjeldab need, need lähevad sinna ekspertiisi,.

Kohtu esitatud küsimusele, aga kuhu need ülejäänud asjad, mis selle plommiga asjas olid, kuhu need jäävad, selgitas O Rõõm, et küsimus ongi nüüd selles, kui ta nüüd kõiki sinna DNA-sse ei edastanud, siis ta edastas need selle esialgsega kotiga, mis ta sealt välja võttis lõhkeainesse, need ta võis pakendada mingi muu numbriga ja pakendada nad uuesti, see on nagu üks loogiline võimalus. Kui nad tegid seda koos, et näiteks tema tegi selle DNA osa ära, selekteeris seal välja, millest saab DNA võtta, ja E pakendas neid ja edastas need sinna või viimane ootas ära selle DNA vastuse, võttis selle pakendi, pani need teised asjad sinna uuesti, mis olid selles pakendis ja edastas sellega sinna, et mingisugune jada nagu jääks . Tunnistaja märkis kohtule, et alati ei ole mõtet kõike sinna DNA-sse viia, kui see esiteks maksab väga palju, neil on ka teatud piirangud, kui palju nad võivad sinna neid asju edastada. Tunnistaja juhtis tähelepAsellele, et siin on tehtud neile väga suur erand, et need ekspertiisi mahud, mis on, et nad said need kõik sinna DNA-sse edastada, et seda tuleb ka nagu vaadata, see on nagu üldine, ta ei räägi konkreetsest juhust.

Tunnistaja märkis, et mõnikord neid läbiotsimise kohalt plommiga kinnitatud kotte ei tehtutki uurimisasutustes lahti, vaid viidi otse DNA-sse, see oleneb sündmuskohast.

Kaitsja palus tunnistajal selgitada, kuhu siis nüüd uurija need juhtmed paneb, siis kui ta neid ekspertiisi ei saada, kuhu need jäävad, kas need jäävad mingisugusesse teise plommiga kotti või jäävad need lihtsalt kuskile riiulile, mille peale O Rõõm väitis, et kõik esemed olid neil paigutatud ühte spetsiaalsesse ruumi, teatud ala oli ära märgistatud. Kui nad vaatasid koti sisu, kui nad need avasid ja, kui esemed tulid ekspertiisist tagasi, panid nad selle sama koha peale tagasi, kui seal oli see võimalus, sisuliselt enamus juhtudel ei läinud nad korraga. Kui vaadata neid DNA määrusi,

224 siis kõik need esemed liikusid algselt DNA-sse, neid ei võetudki lahti, kui vaadata sündmuskohal seonduvaid neid asju.

Kohtu esitatud küsimusele, et kuidas siis neid esemeid kottides ekspertiisi saadetakse, et kas nad kinnitatakse kuidagi või kas need kotid on n-ö „lahtise suuga“, selgitas tunnistaja, et jah, mõningal juhul küll jah, kuna nad on sealt välja vaadeldud, mis seal nagu sees on, siis nad pannakse seal teibiga uuesti kinni või pannakse täiendavalt sellesse musta kotti, aga see põhi jääb ikkagi sellesse, mis seal on see plomm. Süüdistatav palus tunnistajal selgitada, et kuidas saab selle DNA ekspertiisi GE-0924-05/2264 ekspertarvamuse põhjal öelda, et DNA langeb kokku, mis on kriminaalasjade ühendamise määruses on märgitud, kui ei ole kokkulangevuse pole võrdlusproove ja ühtegi vihjet ka selle Pae tänav 23 mehe kohta, tunnistaja märkis, et jutt on ühest profiilist, mida uuriti ja, mis oli erinevates sündmustes üks ja sama. Ühendamise määruses on viidatud ühele ja samale meessoost isikule.

Kohus juhtis tunnistaja O Rõõmu tähelepAsellele, et küsimus on selles, et kriminaalasjade ühendamise määruses viidatakse DNA kokkulangevusele, aga ekspertiisiakt, millega siis fikseeritakse see DNA kokkulangevus, on tehtud 30.06.2005, ehk siis 2 kuud hiljem, et kuidas tunnistaja seda seletab, et kriminaalasjade ühendamise määruses on viidatud DNA-le, kuigi see on ekspertiisiakti kohaselt tuvastatud juunis, sama aasta juunis - 2 kuud hiljem. Tunnistaja märkis selle peale, et nad olid pidevalt ekspertidega ühenduses ja kindlasti olid nad ennem juba selle määruse teostamise ajal, enne seda juba teadlikud sellest, et see DNA kokku läheb.

Kohtu poolt avaldatud VIII kd. tl. 10 oleva 20.04.2005 kriminaalasjade ühendamise määruse kohta andis tunnistaja talle kohtu poolt esitatud küsimuse ja nimelt, kui ekspertiisiaktist ei nähtu, et see on kokkulangev, kuidas uurija sai määruse koostamise ajal teha sellise järelduse ütlusi selle kohta, et ta oli ekspertidega pidevalt ühenduses ja sai sealt ka eelnevalt vastused DNA kokkulangevuse osas, ühe uuritava profiili osas, mis siis läbis erinevaid sündmusi.

Kohus juhtis tunnistaja O Rõõmu tähelepAsellele, et ekspertiisimäärus 08.04.2005 on koostatud tema poolt DNA-ekspertiisi määramiseks, kus oli antud korraldus määrata ekspertiisiks esitatud lõhkeseadeldise osade DNA profiil. Kohus märkis, et ekspertiisiakt on valminud 30.06.2005, pärast ekspertiisimääruse koostamist. Kohtu esitatud küsimusele, kui kiiresti need materjalid ja asjad lähevad ekspertiisi näiteks DNA-sse, selgitas tunnistaja, et kuna tegemist oli erandkorraga ja neile tehti need võimalikult kiiresti, et esimesel juhul, sisuliselt mõnikord oli see vastus 2 päeva jooksul, aga selle vormistamisega läks kauem aega, kuid tema jaoks oli see vastus juba mingi 2 päeva möödudes olemas.

Küsimusele, kas need ekspertiisiks esitatud asitõendid, millelt DNA proove võeti, kas need tagastati neile tavaliselt koos ekspertiisi kirjaliku aktiga või mõnel teisel moel, selgitas tunnistaja kohtule, et tavaliselt on niimoodi, et tema – O Rõõm käis ise nende esemetega ekspertiisis ja tõin need ise sealt ka tagasi ja tema arust käis E nendega seal isiklikult kohal, tegid seal selle ära ja viimane tuli sealt tagasi ning need n-ö eelnevad tulemused selgusid sellest siis, 2 päeva möödudes, mõnikord oli vähem, mõnikord rohkem, see olenes, kuidas nendel esemetel proovide kvaliteet oli. Kui nad suutsid, nad panid selle kohe töösse ning nad said kahe tunniga ka mingi vastuse, tema – O Rõõm mäletab, et see olenes kogu nendest asjaoludest, mis peaks olema ka fikseeritud.

Tunnistaja O Rõõm kinnitas kohtule, et kui tl. 73 ekspertiisiakti viimaselt lehelt, on märkus, et: ekspertiisiobjektid (1 pakk) tagastati K. Roots’ile 26.04.2005, siis järelikult oli Toots tol hetkel kohal või anti talle need üle. Ja kindlasti võib sellest teha järelduse, et selleks hetkeks, kui asitõendid tagastati, olid proovid juba võetud.

225

Tunnistaja O Rõõm selgitas süüdistatavale, et uurimist teostas KAPO amet, ta ei saa väita, et ta oli peauurija, kuid kindlasti ta koordineeris mingeid asju, kinnitades süüdistatavale, et võib öelda, et kõik uurimistoimingud tehti tema juhtimisel. Tegemist oli väga suure asjaga, kuid kindlasti teostati toiminguid tema teadmisel, aga, kas ta ka suutis neid kõiki haarata. Tema ülesanne oli sündmuskohal tegelda nii kannatanute kui ka pressiga, mida iganes - kõik selle valdkonna organiseerimine, sellepärast võis tal mingeid eksimusi ikka esineda. Kuid ta kordab veelkord, et kui näiteks E midagi tegi, siis ta pruukis ja ei pruukinud sellest teada.

Süüdistatava esitatud küsimusele, mis andis alust HLkahtlustamiseks 11.11, viimane oli kahtlustatavana juba nädal aega varem ekspertiisimääruses kirjas, selgitas tunnistaja, et järelikult oli viimane neil sellel ajal juba töös, märkides, et „töös“ tähendab, mida iganes, kontrolliti või ta ei tea, sest jälitustoimik jookseb erinevalt sellest menetlusest. Ju ta on selle ekslikult, menetluse seisukohalt märkinud. Kui nad on hiljem viimase üle kuulanud, siis ei ole mingit alust sinna määrusesse panna ja, kuna midagi ei ole küsitud L kohta, siis ta ei tea.

Süüdistatava Märt Ringmaa esitatud, kohtu täpsustatud küsimusele, et kas ekspertiisimääruse mis on tl. 13 (ekspertiisiakt 11.11.05.a.) alusel on tehtud ekspertiisi ja, kui on, siis kus see asub, selgitas tunnistaja O Rõõm, et tema on märkinud ekspertiisiakti KP-9705. Süüdistatava repliigile, et see on tehtud proua Juksari määramisel ja kaunis hilja - 22.12, selgitas tunnistaja, et, seda peab küsima Kkäest, et tema ei saa vastata, et miks ekspertiisiakti on kirjutanud E Juksar või KKla. Tunnistaja märkis, et kui on näha, et need tulemused ja need esitatud asjad, mis on, on tema määrusega esitatud, siis võib ju esialgu väita, et Kon eksinud järelikult, see määrus on tehtud tema – O Rõõm poolt, need asjad on edastatud, ekspertiisis on uuritud neid esemeid, mis tema on edastanud, sest neil võis olla, et E käis midagi küsimas selle asja kohta, sest nad tegid ikkagi tööd koos. Küsimusele, kus on selle ekspertiisiakti juurde võrdlusmaterjali võtmise määrus, selgitas tunnistaja, et selle suhtes vormistatakse lihtsalt võrdlusmaterjali võtmise protokoll.

Süüdistatav Märt Ringmaa soovis kohtuliku uurimise käigus teda saada, kuidas kogutakse asitõendeid asitõendivaatlusprotokolli, paludes tunnistaja O Rõõmul selgitada, kes otsustab, millised tõendid omavad plahvatuse sündmuskohal kriminaalasjas tähtsust, märkides, et mitte üksinda sündmuskohal, aga ka hilisemalt, et, kes otsustab, tunnistaja selgitas süüdistatavale, et lihtsalt tuleb vaadata antud juhtumit, kuid selle kriminaalasja raames oli kooskõlastus mitmete ekspertide poolt, esialgselt võis tema tunnistada asitõendiks ning neid võis seal lisanduda selekteerimise käigus, sest iga sündmuse arenedes nende teadmised nendest esemetest kasvasid ja see asitõendite maht ka kasvas. Et seda õiget tulemust saada kindlasti ta konsulteeris nii Päästeameti, nende ekspertidega, KEKK’i ekspertidega, aga üldjuhul ta üritas ikkagi selle võimalikult kiiresti valmis teha, aga seal mõnes sündmuses võib olla, et neid esemeid tuleb hiljem juurde, millele nad algselt ei osanud tähelepAjuhtida.

Kohtu esitatud küsimusele, kus neid kõiki esemeid siis nii kaua hoiti, selgitas O Rõõm, et sündmuskoha omad, nende sõelumine, läbivaatamine oli esialgselt Päästeametis, peale seda, viisid need nad enda juurde ära, lõppkokkuvõttes on need ikkagi nende juures.

Tunnistaja O Rõõm märkis, et kui nad vaatasid esemeid, mitte nagu sõelumise mõttes, rääkis ta näiteks 500-st plastmassitükist, et seal mingi hetk nad võisid tuvastada näiteks mida oli kasutatud. Kui nad suutsid vaadata, millega on tegemist, liikus see samamoodi, et kui neil ühes kohas oli kork ja teises kohas oli mingi anum, et siis nad vaatasid selle anuma krae järgi, seega nad suutsid selle anuma tuvastada alles mingi hetk hiljem ja need plastmassitükid omasid neile kriminaalasjas tähendust siis alles mingisuguse aja jooksul, sellest pruukinud ka kohe aru saada, et see omab

226 mingit tähtsust, kuna seal sündmuskohal suure plahvatuse tagajärjel tekkis väga palju selliseid fragmente, mida kokku korjata, seal oli neid mitmete tonnide viisi.

Süüdistatava esitatud küsimusele, kus ja, kuidas säilitatakse neid asitõendeid Kapo poolt, kuidas Kapo säilitab ja hoiab neid asitõendeid, selgitas tunnistaja, et neil on spetsiaalselt selleks ettenähtud ruum, kus ainult neid esemeid hoiti, asitõendite ruum. Selle ruumi võti oli ainult tema – O Rõõmu käes, kui siseneti kooskõlastati asjaolud temaga, et, milleks siseneti, mõningal juhul oli tõesti, et eksperdid käisid seal tema teadmisega, et vaadelda neid asju, teostada mingeid toiminguid - kokku viia, sest et füüsiliselt ta igale poole ei jõudnud ja ta oli sellest teadlik.

Tunnistaja märkis, et esemeid viiakse välja ainult ekspertiisiks ka ja tuuakse sinna tagasi. Ja muidugi oli juhtumeid, kus nad näiteks lüliteid käisid erinevate - nii Tehnika Ülikoolis kui mujal - lihtsalt tuvastamas, et, millega on tegemist, sellisel juhul võttis isik selle kaasa ja käis nende spetsialistide juures. See oli väga oluline töö, mida tema – O Rõõm isiklikult läbi ei viinud. See oli nende esemete tuvastamine, oli spetsiaalne isik, kes sellega tegeles, et sündmuskohast leitud esemed, neid elu kujuliselt kokku viia, et millega on tegemist.

Küsimusele, kas asitõendeid on sealt ka kaduma läinud, mis on vaatlusprotokollis vaadatud, selgitas O Rõõm, et on üks neumolüliti, mis oli metallist keermes, sellega käis neil üks isik mööda professoreid ja teadlaseid ja nad suutsid lõpuks tuvastada, kuidas see välja näeb, et millest see pärineb, sellest tööpingist, tunnistaja tõdes, et see on vist kaduma läinud. Tema toetub ainult nendele vaatlusprotokollidele ja mis nad algselt all saalis vaatasid, muud ta ei tea. Tema – O Rõõm mõtleb, kui vaadata seda mahtu, siis see on kaduvväike, et selles suhtes see on tõesti mingil imekombel juhtunud, et kaduma on läinud jah mõned asjad, mis on ka nende vaatluste käigus välja tulnud ja tema arust prokurör on ka seda väljendanud.

Küsimusele, kuidas annab Päästeamet KAPOle üle kuriteopaigalt leitud esemed, kuidas see vormistatakse märkis O Rõõm, et seal on ka omamoodi hoiuruum, kuhu pääses ligi samamoodi ainult Arno Pugonen ja teised inimesed käisid seal viimase teadmisel ja seda, kui oli suudetud tuvastada nende seotust nende lõhkeseadeldisega ja, siis nemad need ka sealt lihtsalt ära tõid. Need esemed on Päästeametil sündmuskoha väljasõiduaruandes fikseeritud, tema arust on need toimikutes ka alati lisatud. Need üleandmised, kui nad on võtnud ja kätte saanud need esemed, kirjutatakse sinna aktile, mis on Päästeametis hoiul.

Küsimusele, kas need esemed, mis Päästeametis on fikseeritud, antakse neile üle või antakse seal midagi muud ka üle, selgitas tunnistaja O Rõõm, et ta arvab, et võttis need esemed ikka üle, mille jaoks talle muid asju, märkides, et seal loetelus on nagu tähtsamad asjad, mida suudeti kohe kokku viia, et seal ongi küsimus, et kui nad vaatavad mõnda plahvatust, kus oli kaks veoautotäit mingisugust fragmente, et selle sõelumisega ja, sellega ta võis vahepeal need kõige olulisemad, mis ekspertiisiks ja, mida ta asitõendina vaatles juba ära viia, samas see sõelumine jätkus, et protsess oli selline liikuv, et ta ei oodanud seal 4-5 kuud või pool aastat - nii kaua kuni seal veel sõelumine toimus, vaid tal ikkagi need kõige tähtsamad asjad sai esitatud ekspertiisi ja, kui seal tulid veel mõningad tähtsust omavad asjad välja, siis need said lisatud jah.

Süüdsitatava esitatud küsimusele, kas neid üleantud esemeid üleandmisel fotografeeritakse või, kuidas neid fikseeritakse, selgitas O Rõõm, et Päästeameti on need fikseerinud, laua peale laotanud, härra Pugonen’il peaksid need kindlasti olemas olema. Tema – O Rõõm kirjutas lihtsalt aktidele alla, et ta oli need sealt kätte saanud. Päästeamet kindlasti vaatles neid ja fotografeeris samamoodi koos nende ekspertidega, kelle käes need fotod on. Ta arvab, et Pugonen on selline

227 inimene, kes on Eestis üldse nende asitõendite algataja. Selle esimese koolituse, mis on inglaste ja ameeriklaste poolt saigi läbi viidud on Päästeameti tehtud koostöö nendega.

Kuidas otsustatakse leitud fragmentide seostus kuriteo sündmuskohal selgitas tunnistaja süüdistatavale, et nemad on koostöös välispartneritega, samamoodi Päästeametiga, viidud on läbi koolitusi, kus ehitatakse valmis seadeldis, pannakse see teatud kohta, pannakse see detoneeruma ja, siis nad peavad suutma koguda need esemed kokku, tuvastama, joonistama koostöös ekspertidega, et, missugune see asi välja näeb, missugused esemed kuulusid sinna hulka ja siis neile näidatakse, tuuakse välja see tegelik, et missugune, kuidas see asi välja nägi ja, kui suur see kokkusaamine protsentuaalsuses on. See on praktiline igapäevane õppus, mida nad iga mingi aja tagant läbi viivad. Konkreetselt sündmuskohalt ikkagi eksperdid ja ka tema on selle koolituse läbinud, et mis läheduses, kuidas see on fragmenteerunud, mis kauguses - sisuliselt kõik need asjad võetakse arvesse. Kõige paremad on kindlasti sellel alal ikkagi Päästeameti esindajad, kes sündmuskohtadel üle Eesti ka kõige rohkem nagu käivad. Päästeameti demineerimisgrupp liigub väljasõidule terve Eesti piires, nemad aga ainult maakonna piires.

O Rõõm kinnitas kohtule, et ja sündmuskohal otsustab uurija koostöös ekspertide ja Päästeameti esindajatega, millised on olulised detailid. Süüdistatavale selgitas tunnistaja, et kindlasti võib see seisukoht ka muutuda, et sellest ta ongi rääkinud.

Süüdistatava esitatud küsimusele, mis põhjusel, millest lähtudes ja, millised materjalid esitati nende 2006.a.koondaktide KP-3506, KP-1006 ja KP-2906 tegemiseks, mille põhjal need koondaktid tehti selgitas tunnistaja, et seal on nagu eraldatud koondakt, märkides, et esiteks oli siis sündmuskohalt leitud kõik detailid ja siis neid võrreldi läbiotsimiste käigus leitud esemetega. Sündmuskohalt detailide osas sai kaasatud nii Päästeamet, nende eksperdid kui ka tolleaegsed KEKK-i eksperdid, kes olid kogu nende sündmuste vältel ka selle teemaga seotud ja teadsid seda, siis lõppkokkuvõtteks nad panidki selle üldpildi kokku, et mida siis oli leitud. Selle koondakti käigus selgus ka neid asjaolusid, mida ennem ei olnud tähele pandud, mida ei olnud tema võib- olla asitõendiks tunnistanud. Tervet leitud esemete kogumikku sündmuskohtadelt hakati nende sündmuste kaupa laua peale laduma, et mis olid omavahel kattuvad. Näiteks võtsid nad ainult lülitid, vaatasid kõiki läbivaid lüliteid tervetes nendes plahvatuste jadades ja, siis nad leidsid teatud sarnasusi. Lõppjärgus vaatasid nad niimoodi kõik need esemed läbi .

Küsimusele, millest lähtuti ekspertide valikul nende koondaktide puhul, selgitas O Rõõm, et nende professionaalsusest, nende kõige parematest teadmistest, mis Eestis on ja Eesti väiksusest tulenevalt ega suurt rohkem valikut ei olegi.

Küsimusele, miks ta valis ainult Kapo eksperdid, selgitas tunnistaja, et kõik terve KEKK-i koosseis, mis oli 50 inimest, käis neid esemeid vaatamas ja oma arvamust avaldamas, et milliseid ekspertiise on võimalik üldse läbi viia nende suhtes. Et, kes on võimeline midagi üldse sellest valdkonnast, et see ei olnud ainult valitud seltskond, nad üritasid ikka maksimaalselt leida neid ja siin tuligi mõningane ekspertiis, näiteks puidu ja muud asjad, mida ta ei oleks ise suutnud võib- olla isegi välja mõelda, et nende professionaalsus oli kindlasti abiks.

Küsimusele, millist jälitustegevust ta kasutas peale tema – Märt Ringmaa arreteerimist, selgitas tunnistaja O Rõõm, et ta arvab, et ta ei ole piisavalt pädev, et selle teema valdkonna eest vastutas neil üks teine inimene, selle härra nimi on A Kask.

228 Riigiprokuröri Margus Kurm esitatud küsimusele, et, kas Kapo pöördus HLpoole või HLpöördus Kapo poole, märkis tunnistaja O Rõõm, et tema mäletamist mööda HLpöördus Kapo poole, ta üritab meelde tuletada, aga see ei olnud tema.

O Rõõm 26.02.2008.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas läbiviidud uurimiseksperimendi käigus selgitas, et nende tavaprotseduurid on sellised, et kohvris on 2 paari kindaid, veel on „kuulus“ 9-kohalise nr plomm. Neil on erinevates mõõtudes kotid, ta paneb plommiga koti kinni, siis on teine kott, mis on ühekordse liimiribaga kinnipandav. Kui on vaja plommiga kinnipandud kotti lahti teha, tehakse siselõige kotile ja võetakse asjad välja ja pannakse teibiga siselõike koht kinni. Plomm jääb sinna külge pidevalt, plommi ära ei võeta. Tunnistaja märkis uurimiseksperimendi käigus, et 90 portsenti läksid selle pakendiga suletult. DNA –s pakitakse paberkotti, et vältida DNA roiskumist, pannakse kinni klambritega, on spetsiaalse liimiribaga teip, sellel on ka oma number.

Kaitsjale esitatud küsimusele, et kui nüüd see kott saadetakse asjadega mitmele eksperdile: DNA, lõhkeaine, aine ekspertiis, kas iga ekspert teeb oma sisselõike kotti või eemaldab teibi ja kas see fikseeritakse, kes mitu korda on avanud-sulgenud, selgitas tunnistaja, et nendelt esmajärjekorras liikusid asjad kõigepealt DNA-sse, siis võis liikuda majasiseselt sõrmejäljeekspertiisi, kui kott oli avatud liikus sõrmejäle ja edasi järjekorras lõhkeainesse. Kui DNA oli ära võetud ja sõrmejäljed ka fikseeritud, siis sellisel kujul see liikus.

Süüdistatava esitatud küsimusele, kas kuupäevad, mis on aktide peal peegeldavad, nende asitõendite liikumist vastas tunnistaja O Rõõm nii see on jah, kuidas neil on registreeritud. Mõnikord tema – O Rõõm liikus ise nende asjadega sinna, kuskil see kajastub, nendel on märgitud, majasiseste dokumentidega peab olema fikseeritud.

Riigiprokuröri esitatud küsimusele, et millest kogu see asi alguse sai, juhtides tähelepanu, et kui 22.11 tehtud lõhkeseadeldise ekspertiisimääruses on selline väljend, et Pae tn 2 kuurist 11.11.2005 leitud ja ära võetud plommiga 000006219 suletud kotist, kui määrusesse on kirjutatud selline lause, et „plommiga see ja see suletud kotist“, siis kas ta mõtlebki seda, et see plomm on seal küljes, on ja jääb alati suletuks, vastas tunnistaja O Rõõm jaatavat.

Tunnistaja O Rõõm kinnitas kaitsjale, et viimane saab õigesti aru sellest, et need esemed pakendatakse ja suletakse kotti läbiotsimisel, seal kohapeal. Märkides, et plahvatuse sündmuskohalt toodud esemed avati esmakordselt DNA laboris. Läbiotsimise osas tehti ka nende juures lahti, aga oli ka nii, et liikusid kohe DNA-sse. Üldiselt oli nii, et kui nad soovisid DNA-d, siis nad pakendeid ise enda juures lahti ei teinud, vaid tegid seda DNA laboris, siis esimEsisselõige toimus DNA-s. Kuna tema vormistas, siis asitõendite vaatlus toimus pidavalt, kui ta lahti tegi, siis jälle fotografeeris.

Kaitsja esitatud küsimusele, kas see on siis peale ekspertiise märkis O Rõõm, et võib olla nii ja naa, küsimus on selle vormistamise kuupäevas, tema tegi selle esimesel võimalikul juhul. Kui ta räägib antud kriminaalasjast, siis esmane ei olnud vaatluse teostamine vaid jälgede saamine. Üldjuhul tehakse vaatlus enne ekspertiisi, aga ta võib seda endale teha ka ekspertiisi ajal, kui teeb vastavad märkmed ja kirjed ja ta võib vormistada, kui tuleb kontorisse ja istub rahulikult arvuti taga. Selle jaoks ei ole kusagil mingeid nõudeid, et ta peab seda tegema pärast läbiotsimist kindla aja jooksul. Ma teeb seda esimesel võimalusel, et endale fikseerida, muidu ta ei saa neid ekspertiisi edastada, ta peab neid ju määruses kirjeldama neid asju, mida ta edastab.

229 Kaitsja toodud näite põhja, kui vaadata näiteks, et seal olid tööriided ja, käib vaidlus, et seal kotis oli hunnik tööriideid ja võib-olla oli seal taskus kuskil jupp juhet, kuidas ta fikseerib, et seal kotis oli ka kaks juhet, kui need ei paista sealt kotist läbi, kas ta avab sellisel koti, siis sulgeb ja saadab DNA või lõhkeaine ekspertiisi, märkis O Rõõm, et kui ma soovis DNA-d ja ta ei tea, mida tõi E, ta ei olnud juures, siis ta avas koti esmakordselt DNAs ja peale seda selgus, kas seal taskus midagi oli või ei olnud. Ta liikus ise selle kotiga ekspertiisi, isiklikult oli seal juures. Ise ta kotti lahti ei teinud, seal on spetsiaalne ruum ja need DNA isikud, kes seal on, nemad teevad selle lahti, viimased on oma spetsiaalses vormis ja viimastel on omad nõuded. See on siis juba ekspertiisibüroos KEKK-i II või III korrusel.

Tunnistaja O Rõõm märkis kohtule, et tema on nende plahvatuste uurimisega seotud alates XXXkorteris 30 toimunud plahvatusest.

Süüdistatava esitatud küsimusele, et, kui tema – O Rõõm viib asjad ekspertiisi, siis, kuidas ja, kellele ta asjad üle annab, selgitas tunnistaja, et üleandmine toimus sel päeval selles proovide vastuvõtmise ruumis. Neil on vastavalt ühel pool on puhtad ja teisel pool töös olevad asjad, nad ringlevad seal ruumides ringi. Et, kes sel päeval proovide võtmise juures on, sellele isikule, kes teostab proovi võtmist annab ta üle. Neid osakonna töötajaid on päris palju. Kui DNA oli võetud ja nad sõrmejälgedesse ega KEKK-i laborisse enam ekspertiisi ei viinud, siis võttis ta esemed kohe kaasa. Kuid mitte lahti lõigatud kotiga, need pannakse seal uuesti kinni, samamoodi nagu näidati, pandi need asjad, kas kilesse, kilekotti, karpi või eraldi paberkottidesse, igal juhul pakendati need asjad ära. Veel oli selline asi, et pakendites oli mõnikord ka selliseid asju, kust DNA ei võetud. Need asjad jäid sinna pakendisse ja need asjad, kust võeti, pakendati tavaliselt veel eraldi ümber või pandi näiteks ühte karpi, aga liikus see ikka ühes kogumis nagu see oli algselt sinna viidud. Tema – O Rõõm teada, sinna midagi juurde ei lisata või ära ei võeta.

Tunnistaja A Kask poolt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 27.02.2008.a. toimunud kohtuistungil antud ütlusi selle kohta, et Märt Ringmaad ta isiklikult ei tunne vaid tööalaselt menetluse käigus, otsest viha ei ole, saab tõtt rääkida. Ise töötab ta KAPOs vanemassistendina, staaž politseinikuna üle 17 aasta.

Tunnistaja A Kask andis süüdistatava esitatud küsimusele, et, milliseid jälitustoiminguid tegi KAPO selle kriminaalasja raames tema – Märt Ringmaaga seoses, märkis tunnistaja A Kask, et ta peab mainima, et jälitustoimikud viiakse sisse kriminaalasja juurde, need on salajased ja nendega saavad tutvuda ainult need isikud, kellel on luba, tal ei ole õigust jälitustoiminguid ja neis sisalduvat teavet avalikkusele selgitada, mul ei ole selleks õigust, kindlasti Märt Ringmaa osas tehti neid toiminguid. Tunnistaja täpsustas, et Märt Ringmaa süüstavaid või süüd välistavaid tõendeid seal kindlasti ei ole, kõik mis seda puudutab on lisatud kriminaaltoimikusse.

Süüdistatav Märt Ringmaa märkis, et seal on ainult kaks kõneeristuse protokolli, küsimusele, kas rohkem midagi ei puuduta seda asja, selgitas tunnistaja A Kask, et tema arvab, et kohus peaks teadma, et ta ei saa neid andmeid puudutada need kõik on salajaseks tehtud, iseenesest toimik on salajane, ta ei saa kommenteerida.

Tunnistaja märkis, et Märt Ringmaa osas on teostatud jälitustoiminguid, konkreetselt ei saa öelda, need toimingud on salajased ja need on fikseeritud kõik kuriteo jälitustoimikus. Üldiselt vormistatakse kõik seoses jälitustoimingu raames, toimikus kõik samad asjad, nendeks on vajalikud load - ka kohtu load.

230 Süüdistatava esitatud küsimusele, millistel on kohtu luba, millistel piisab prokuratuuri loast, selgitas tunnistaja A Kask, et ta võib vastata nii, et siis kehtiva seaduse järgi olid erandtoimingud ja eritoimingud. Erandtoimingud on kohtu loal ja eritoimingud prokuröri loal.

Süüdistatava küsimusele, kuidas hakati tema – Märt Ringmaa DNA-d kontrollima, kui tal pole politseiga mingisugust pistmist olnud, märkis tunnistaja, et nad oleks Märt Ringmaani nagunii jõudunud, oli aja küsimus, kuna DNA oli erinevatel sündmuskohtadel fikseerunud, nad ei teadnud ainult isikut sinna taha. Esimene, kes talle Märt Ringmaa nime mainis, oli sõrmjälje ekspert 2003.a lõhkeseadeldise pealt leitud identifitseerimis-kõlbulik sõrmejälje fragment. Sõrmejälg leiti fragmendina ja see on olemas ka ekspertiisiaktis, täpne sõnastust, ta täpselt ei mäleta, kuidas see seal kõlas, aga mõte oli selles, et selle identifitseerimis-kõlbulikku sõrmejälje fragmenti on võimalik andmebaasis tuvastada kuna andmebaas annab valikuvõimalusi, kuid need töötajad oskavad paremini öelda, aga kui seal on üle ühe isiku, siis aparatuur väljastab rohkem isikuid ja konkreetselt ei saa öelda, et on tegemist selle isikuga. Kuna neil oli aktiivne DNA kogumine, isegi kuni 2 miljonit isikut, siis oli neil plaanis läbi kontrollida, et seda nimekirja vähendada. Nad lasid andmebaasist läbi selle sõrmejälje ja said umbes 200 inimest - sarnaseid isikuid. Seda identifitseerimis-kõlbuliku sõrmejälje fragmenti oli võimalik käsitsi lasta võrrelda sõrmejälje ekspertidel ja seda nad ka tegid. Võtsid aparatuuri poolt antud 200 isikut ja kahandasid väiksemaks. Konkreetselt daktokaardiga võrreldi isikut, kellest üks oli Märt Ringmaa, sealt läks kokku 5-6 tunnust, see on suur kokkulangevus, edasi lasi ta juba poistel kontrollida Ringmaa DNA-d, kuupäeva ei mäleta, aga see oli 2005.a, kui poisid läksid Märt Ringmaa juurde. Eelnevalt mäletab ta, et nende töötajad hakkasid Märt Ringmaad otsima, aadressid ei pidanud paika, võeti ühendust viimase lähedastega, kõik ütlesid, et ei tea Ringmaast aastaid midagi, keegi ei tea, kus elab, läks mitu päeva mööda, kui lõpuks tuvastati ära Ringmaa asukoht ja, siis kuskil umbes nädal oli Ringmaa teadlik, et teda otsib politsei.

Süüdistatava küsimusele, mitu isikut, kelle sõrmejäljed, mis seal neil oli välja võetud, palju neid oli, mida ta pärast kontrollis, märkis tunnistaja, et pärast kahandas ta 30 peale, võtsid välja naised, lapsed ja surnud isikud. Esimesena nimetas Märt Ringmaa nime sõrmejäljeekspert, see võis olla 2003.a, nad saAid käsitsi kontrollimisse 30 isikut, see võttis omakorda aega, kontrolliti konkreetse daktokaardi järgi, võeti kaardid välja ja füüsiliselt võrreldi seda sõrmejälge.

Süüdistatava küsimusele, kas siis 2 aastat läks aega 30 inimese kontrollimisele, selgitas tunnistaja A Kask, et nad saAid kirjaga 30 inimest kontrollimisse, et võrrelda selle sõrmejälje fragmendiga ja daktokaardiga. Ta ei mäleta millal saadeti - kas 2003, 2004 või 2005.a.

Tunnistaja märkis, et umbes nädal enne Märt Ringmaa vahistamist said nad teada sõrmejäljeeksperdilt viimase nime, mis sobis Märt Ringmaa sõrmejälje fragmendiga, nädal tagasi saime teada Ringmaa nime, Märdi sõrmejälg oli varasemalt arhiivis olemas.

Süüdistatava esitatud küsimusele, aga, miks siis veel umbes pool aastat läks enne, kui ekspert seda ütles, märkis tunnistaja, et ei ole mõtet arutada, millal see akt tuli, See akt tuli, oli fragment. See idee tuli tema – A Kask’ilt, et võiks saata selle sõrmejälje fragmendi, et peab peopessa ära mahtuma. Kui sõrmejälje andmebaasis oli tol ajal ca 250 000 isikut, DNA andmebaasi umbes 50 000 isikut, siis suurem tõenäosus eelneva töö raames kujundatud pilt sellest pommipanijast viitas sellele, et see inimEpidi olema varem karistatud. Oligi võimalus saata see sõrmejälje fragment sinna andmebaasi ja lasta aparaadil öelda, palju on sarnase sõrmejäljega isikuid. Aparaat andiski 200 isikut.

231 Süüdistatava esitatud ja kohtu täpsustatud küsimusele, et Ringmaa väidete kohaselt tema sõrmejälg, mille järgi tuvastati kokkulangevus, mis on ekspertiisiaktis 2006.a aprillis või märtsis on võetud KAPO peamajas ta kinnipidamisel 11.11.2005.a, selgitas tunnistaja A Kask, et ta arvab, et see võib olla kordus, sõrmejälje võrdlus.

Süüdistatav märkis, et keskkartoteegis ei olnud see fragment piisav, tunnistaja A Kask selgitas, et sellepärast ei olnudki piisav, et oli 200 vastet, sarnaseid vasteid oli aparaadi jaoks liiga palju.

Riigiprokuröri esitatud täpsustatavatel esmasel küsitlusel esitatud küsimusele, et kas see idee uurida edasi seda kahtlusalust isikut (ekspertide arvamus tuli 2004.a.), kas see tuli kohe või mõne aja pärast, märkis tunnistaja, et see tuli hiljem jah, mõne aja pärast.

Riigiprokuröri esitatud küsimusele, et jällegi idee, et kahandada 200 isikut kolmekümne peale, kas läks mingi aeg edasi või mitte, märkis tunnistaja, et kindlasti läks mõni aeg edasi, neil olid ka teised toimingud pooleli, neil oli palju vihjeid nendega tuli ka tegeleda. Vastavad suunad- plaanid olid neil paika pandud, see mis ilmnes oli puhtalt tehniline, kahandati ära, nimekiri saadeti ekspertiisi ja seal juba sõrmejälje eksperdid tegelesid sellega.

A Kask kinnitas kohtus, et väga võimalik, et see 30 isikuga nimekiri saadeti alles 2005 a KEKK-i uurimiseks ning kindlasti on võimalik seda tuvastada, millal seda tehti.

Kohtule selgitas tunnistaja A Kask, et tema käes füüsiliselt seda kirja ei ole, aga saab kontrollida sissetulevast ja väljaminevast postist.

Süüdistatav Märt Ringmaa esitas kohtule ja kohus liitis kriminaalasja materjalide juurde Eesti Akrediteerimiskeskuse juhataja VK’i 30.04.2008.a koostatud vastuse nr. 25/08 Märt Ringmaa 24.04.2008.a. esitatud järelepärimisele (XXII kd. tl. 254), millest nähtub: I. Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse (praegu Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, EKEI) akrediteerimisulatusse (tunnistuse number L166) ei kuulu lõhkeainete analüüs ega lõhkeseadmete kAetamine. Eesti Akrediteerimiskeskus (EAK) pole seni Eestis akrediteerinud ühtki asutust ega laborit lõhkeseadmete fragmentide plahvatusjärgseks tuvastamiseks, samuti puudub neil info tunnustatud meetodite olemasolu kohta kõnealuses valdkonnas. II. Inimese DNA tüpiseerimine DNA STR (lühikesed kordusjärjestused) lookuste alusel PCR meetodil akrediteeriti EAK poolt EKEI-s 27.04.2006. Enne nimetatud kuupäeva (st. ka ajavahemikul 12.01.04 – 09.12.04 ja 30.06.05) ei omanud EKEI õigust väljastada antud tegevuse osas akrediteeringuga hõlmatud kAeprotokolle. Akrediteerimistunnistuse nr. L166 lisa kohaselt oli antud analüüside valdkonnas 27.04.06 – 29.01.08 üheks allkirjaõiguslikuks isikuks E Masin (praegu E Malv), hetkel on allkirjaõiguslikud A Aaspõllu, T Sillamaa, H Laursoo ja S Uibopuu. III. Kaitsepolitsei kriminalistikatalitus EAK poolt akrediteeritud ei ole.

Tunnistaja RVihalem andis Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 18.09.2008.a. toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et Märt Ringmaad näeb ta esimest korda, kohtule saab ta tõtt rääkida. Ise töötab ta Kohtuekspertiisi Instituudis asedirektorina.

Riigiprokurör M. Kurm poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimusele, millal akrediteeriti esimest korda Kohtuekspertiisi - ja Kriminalistika Keskuse DNA labor, andis RVihalem ütlusi selle kohta, et esimest korda akrediteeriti DNA labor 2006 aastal, aga juba 2005 aastal akrediteeriti narkoekspertiis ja seal sisaldus ka maja üldine dokumentAioon - kuidas majas asitõendid liiguvad, kuidas asitõendeid väljastatakse, kuidas võetakse dokumente vastu, kuidas dokumente vormistatakse, selgitades, et akrediteeriti siis 2006 aastal, aga dokumentAioon, mis puudutas DNA

232 ekspertiisi, sai osaliselt kaetud juba 2005 aastal. Põhjus miks DNA labori esitasti akrediteerimiseks oli lihtne, kuna DNA kui kAeaine puhul on nende jaoks oluline rahvusvaheline andmevahetus.

Tunnistaja RVihalem selgitas, et kui üks labor saadab oma tulemused teisele laborile, mis on akrediteeritud, siis nad võivad usaldada neid tulemusi. Nad ei pea sama ainet või tulemust hakkama uuesti analüüsima. Kuigi nende seisukoht on see, et DNA analüüs ei kuulu mõõteseaduse järgi akrediteerimisele. Näiteks võib tuua Interpoli päringu, kust saadetakse DNA päring, siis sinna märgitakse, kas labor on akrediteeritud või mitte. Seal võivad olla erinevad akrediteerimise meetodid, meie puhul siis 17025 ISO standard. See on siis, mis neile on oluline.

Kohtuliku uurimise käigus palus riigiprokurör tunnistaja RVihalemal selgitada, miks on viimasel selline seisukoht, et mõõteseaduse järgi DNA laborit akrediteerima ei pea, mille peale tunnistaja märkis, sest DNA ekspertiisi tulemus ei ole väljendatud füüsikaliste mõõtühikutena, piltlikult ühte arvude jada võrreldakse teiste arvude jadaga ja selletõttu ei kuulu ta sinna alla.

Küsimusele, kui nad esitasid esimest korda DNA labori akrediteerimiseks, kas selle akrediteerimise jaoks muutsid nad midagi ka oma protseduurides, selgitas tunnistaja, et akrediteerimise jaoks küll ei muutnud, kuna protsessi panid nad paika 2004.a, põhiprotsessid olid paigas, märkides, et muidugi aastate vältes toimub pidev dokumentide uuendamine: kas töökoormus kasvab, kas tuleb mõni uus vahend kasutusele, aga tööprotsess on olnud algusest peale kogu aeg muutumatu. Akrediteering ei muutnud neil tööprotsessi.

Tunnistaja RVihalem selgitas, et DNA ekspertiiside usaldusvääruse tagatus koosneb mitmest komponendist. Alustaks ta personalist. Ekspertiisi tegemisel on kõige olulisem ekspert ise, märkides, et ega seade üksi ei anna tulemust, vaid ekspert annab tulemuse. DNA puhul on neil olnud au hoida palgal AAaspõllut, kes on üks pädevamaid DNA eksperte Eestis ja samamoodi tunnustatud välismaal. Viimane alustas oma teed juba 1995.a, osales ekspertiiside tegemisel, kui ta veel töötas Keemia ja Bioloogia Instituudis. AAaspõllu on saanud Valge Tähe teenete presidendilt, mitmeid politsei teenete märke ja muid aukirju. Viimane on rahvusvaheliselt tunnustatud ja viimase pädevuses tema – RVihalem ei kahtle mitte hetkegi. Kui näiteks tuleb uus töötaja majja, siis on kohtuekspertiisi seadusega ette nähtud, et töötaja peab vähemalt 2 aastat olema kokkupuutunud selle valdkonnaga, kas siis töös või ka osaliselt õppeprotsessis. Talle määratakse juhendaja, kes on juba kohtuekspert, juhendaja koostab uuele inimese koolituse kava, mis tuleb läbida ja, kui juhendaja on veendunud, et see inimEvõib juba olla ekspert, siis teeb ta direktorile ettepaneku, et anda välja kohtueksperdi staatus. See on pikaajaline protsess ja juhendaja peab olema alati pädev. Nii, et personal on väga oluline.

Teine oluline asi on töökeskkond ja seadmed. Kogu DNA labori väljaehitamist alustati seoses Euroopa Liidu PHARE projektiga, see kestis aastast 2000-2002. Nende partneriks selle projekti elluviimisel oli Soome labor, kusjuures nad n-ö „kopeerisid“ nende meetodid üle, mida viimased on kasutanud. Soomlased juhendasid kuidas teha, millised peavad olema tingimused ruumidele ja, millised peavad olema seadmed. Kogu see protsess toimus soomlastega koostöös ja AAaspõllu eestvedamisel. Väga oluline on seadmete puhul see, et nad oleksid hoolduslepingutega kaetud, et kui garantiiaeg lõpeb, oleks tagatud pidev hooldus - kus on vaja teha kalibreerimist, et oleks tehtud pidev kalibreerimine, sest on olemas kalibreerimisgraafikud. Iga seadme juures on olemas seadme kaart. Sinna salvestatakse kõik, mis selle seadmega on toimunud - kas on tehtud hooldust ja, kas on toimunud, mingi kõrvalekalded. See kõik on seadme juures dokumenteeritud.

Kolmandaks on oluline rahvusvaheline koostöö. Aastast 1998 oleme nad - endine KEKK, nüüdne EKEI, on Euroopa Kohtuekspertiisiasutuste liidu liige. Selleks, et sinna liikmeks saada peab olema

233 2 soovitajat ja tänapäeval käiakse ka keskasutuse poolt auditeerimas. Käivad audiitorid ja vaatavad, kas üks või teine asutus üldse kõlbab selle liidu liikmeks saamiseks. Vaadatakse, mis ekspertiise tehakse ja, kui palju neid tehakse, milline on töötajate pädevus ja, kas on olemas kvaliteedi edasiminekut. See Euroopa Kohtuekspertiisiasutuste liit ei nõua akrediteerimist, küll ta soovitab seda, et rahvusvahelise infovahetuse puhul oleks tagatud vastastikune usaldusväärsus ja kõige neutraalsem hindamine, millega saab hinnata asutuste usaldusväärsust, on võrdlustestid ehk võrdluskAed. Maailmas on erinevad firmad, kes pakuvad seda teenust. DNA puhul, see firma võtab kelleltki konkreetselt isikult DNA proovi. Selle proovi peale ei märgita, kellelt on see proov võetud, vaid pannakse ainult labori kood. See proov saadetakse vastava riigi laborisse, kes on soovinud selles testis osaleda. Labor, ehk siis nemad, teevad analüüsi. Nad ei tea paraku õiget tulemust, vaid teevad proovi ära ja saadavad oma tulemuse sellesse firmasse. Ja siis kõik need laborid, kes on selles testis osalenud, on oma tulemused ära saatnud, siis saadetakse tagasi õiged tulemused. Siiamaani on nende tulemused olnud 100% täpsed. Tema – RVihalem tegi kohtule koopia kõigist kAe tulemustest, olemas on sertifikaadid alates 2002. aastast, et nende tulemused on DNA-s olnud 100 % õiged.

Tunnistaja märkis, et valede tulemuste puhul oleks usaldusväärsus kahtluse all. Need võrdluskAed on „pimedad“, nad ei tea tulemust ette, alles tagantjärgi saavad teada, kas tulemus oli õige või mitte. Analoogsed testid kehtivad sõrmejälje, jalAijälgede puhul ja teiste erinevate ekspertiiside puhul. See on usaldusväärsusest kõige käegakAutavam tõend.

Riigiprokuröri esitatud küsimusele, millal sõrmejälgede ekspertiiside osa esmakordselt akrediteeriti, selgitas tunnistaja RVihalem, et sõrmejäljed akrediteeriti esmakordselt 2007. aastal. Nad olid üldse neljas labor Euroopas, kes selles valdkonnas sai akrediteeringu. Järjekordselt oli eesmärk rahvusvaheline andmevahetus, et saavutada see, et kui tuleb kuskilt päring ja nad vastavad, siis et nende andmeid ja tulemusi usaldatakse. Sõrmejälgede puhul ei ole samuti kohustust, et oleks akrediteeritud mõõteseaduse põhjal, kuna seal ei ole mingisugust mõõtmist, vaid toimub ühe jälje võrdlus teise jäljega. Samamoodi on sõrmejälgede puhul, samamoodi on olemas võrdluskAetused. Eksperdid, kes seal on, alustasid 96. Aastast ja on läbinud mitme aastase koolituse.

Küsimusele, kas KEKK või praegune EKEI on akrediteerinud ekspertiisi, mille eesmärk on tuvastada plahvatusjärgselt fragmentide alusel lõhkeseadeldise koostise, märkis tunnistaja RVihalem, et ei ole, selgitades, et see ei kuulu akrediteerimise alla seoses mõõteseadusega, seal on puhtalt tegu eksperdi kogemusega. Seal ei ole võrdluskAetusi võimalik üheselt läbi viia, kuna ei saa testiks teha täpselt samasuguseid fragmente erinevatele laboritele, kui toimus plahvatus. Sõrmejälgede puhul kui tehakse foto, siis on fotot võimalik paljundada ja foto pealt on võimalik kätte saada sõrmejälgede tunnused, aga plahvatuse järgselt ei ole seda võimalik teha, seal on puhtalt ainult eksperdi pädevus, eksperdi koolitus, mis tagab selle usaldusväärsuse.

Küsimustele, kas selles valdkonnas tegutsevad eksperdid on läbinud koolitusi, kuidas ta suudab selgitada või veenduda nende ekspertide pädevuses, märkis RVihalem, et pikaajaline koostöö, nad on läbinud ka vastava koolituse, demineerimiskursused ja väga palju tuleb informAiooni Euroopa Kohtuekspertiisi asutuste liidu kaudu. Selle alla on moodustatud ekspertiisi liikide kaupa 16 erinevat töörühma. Iga-aastased kokkusaamised eri riikide vahel, kus eri riikide eksperdid jagavad omavahel kogemust, kuidas nad on mingit ekspertiisi teinud, kui on tekkinud probleem, siis kuidas ta lahendas selle. See on põhiline kust nad saavad informAiooni. Kindlasti Iirimaal ja Iisraelis on rohkem kogemusi plahvatuste alal kui neil siin põhjamaades ja, sealt nad saavad informAiooni, samuti raamatud, internetipõhised väljaanded jne.

234 Samale küsimusele lõhkeaine ekspertiiside kohta, et kas omaaegne KEKK või praegune EKEI on akrediteerinud ekspertiisi, mille eesmärk on tuvastada lõhkeaine koostis või siis lõhkeaine jääkide olemasolu riietel, sündmuskohalt leitud fragmentidel jne, selgitas tunnistaja RVihalem, et jälle peab ta ütlema, et nende seisukoht on, et see ei kuulu akrediteerimisele mõõteseaduse alusel. Jääkidel on seda ainet vähem. Kasutatakse gaaskromatograaf-massispektromeetrit, saadakse tulemuseks aine massispekter ja, seda aine massispektrit võrreldakse elektroonilise raamatukoguga, kuhu on kokku kogutud üle maailma erinevate ainete massispektrid. Et võrreldakse ühte spektrit teisega, seal ei toimu mõõtmist. Samal põhjusel ei ole nad pidanud vajalikuks akrediteerida, et ei toimu mõõtmist. Näitena võib tuua teise alkoholijoobe ekspertiis mõõdetakse alkoholisisaldust veres ja see on nendel juba 2003 aastast akrediteeritud, seal on tulemuseks mõõdetud tulemus ja see on kohustuslik vastavalt mõõteseadusele akrediteerida.

Kaitsja Urmas Simon poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimusele, kuidas saadakse DNA-s see arvude jada, mida võrreldakse teise arvude jadaga, selgitas tunnistaja RVihalem, et vastavalt DNA profiili analüüsile, täpsustades, et kuidas täpselt, see küsimus DNA eksperdile esitatakse.

Kaitsja esitatud küsimusele, et kes kontrollib, kas seadmed, mida nad kasutavad on kalibreeritud, hooldatud, märkis tunnistaja, et neil on see kohustus, et nad oleksid kalibreeritud ja hooldatud ja, kui on toimunud akrediteerimine, siis seda kontrollib Akrediteerimiskeskus läbi audiitorite. Enne akrediteerimist aga nad ise, märkides, et neil on selle kohta ajalugu olemas, nii, et seda võib näidata.

Tunnistaja RVihalem kinnitas kaitsjale, et vastavalt sellesse liitu astumiseks, saadetakse Euroopa Kohtuekspertiisi asutuste liidust 2 audiitorit hindamaks labori pädevust, märkides, et selle kohta on isegi nõuded välja töötatud ja need nõuded on internetist kätte saadavad need nõuded, mis esitataks. Nad on neil ka käinud, viimati 1998 aastal, siis kui nad sinna liitu astusid, täpsustades, et see oli ühekordne, aga iga aasta saadetakse küsimustik, et mis liiki ekspertiise teed, kui palju on personali, mis liikides oled saavutanud akrediteeringu - iga aasta on sellise dokumendi saatmine.

Kaitsja märkis, et kui, kui akrediteerimine ei ole kohustuslik, siis miks nad 2006 aastal seda tegid, selgitas tunnistaja, et rahvusvaheline andmevahetus. Näiteks, kui nad saadavad oma tulemuse näiteks Hispaaniasse, siis kui neil ei oleks akrediteeringut, siis Hispaania kohus võib seda tulemust mitte aktsepteerida, võidakse öelda, et tahetakse ise analüüsida, et viimastel ei ole aimu, mis seisus on nende labor, millised on nende tingimused, milline on nende kvaliteet ja, kui neil on akrediteering olemas, laheneb see probleem ära.

Kaitsja esitatud märkusele, et, kas ta saab õieti aru, et enne 2006 aastat nende tulemused ei olnud usaldusväärsed vastas tunnistaja RVihalem ei, kuigi ta tõi näite Hispaaniast, ei tähenda see seda, et tulemus ei ole usaldusväärne. Ta ütles, et siis viimased ei peaks enam uuesti tegema analüüsi. Märkides, et kui nad ei ole akrediteeritud, siis viimased ei pruugi seda teha, kui nad on kursis nende meetoditega, siis ei pruugi teha, aga loomulikult võivad teha. Asi ei ole usalduses, selgitades, et see sõltub igast riigist. Kui näiteks mõni riik saadab neile oma DNA tulemused, siis ka neil, kui küsitakse kas see on usaldusväärne või mitte, siis on seal mitmed faktorid – esiteks kas tal on akrediteering, kas nad teavad seda laborit, äkki see labor töötab hoopis kuskil urkas, siis ei ole võimalik saavutada tulemust.

Kaitsja esitatud küsimusele, aga ikkagi, võivad olla mitte usaldusväärne ja võivad nõuda välja andmeid, mille alusel on see tehtud, selgitas tunnistaja RVihalem, et asi ei ole usaldusväärsuses, vaid kindluses, kas nad võivad olla kindlad või mitte ja, kui on olemas akrediteering, siis see ei

235 tähenda seda, et tulemused on õiged. Laborist võib nõuda välja uuesti tulemusi ja neid uuesti analüüsida.

Küsimusele, kas mujal maalimas on laborid DNA ja lõhkeainete analüüsi osas akrediteeritud, kas neil on kohustus Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt, märkis RVihalem, et ta ei tea ühtegi riiki, kus oleks see kohustus kohtuekspertiisi valdkonnas akrediteerida, see on siiamaani vabatahtlik. Ta ei saa öelda millisel laboril konkreetselt on, aga ta võib uurida, millisel riigil on DNA akrediteeritud ja, kellel on lõhkeaine.

Tunnistaja RVihalem märkis, et osaliselt võib nii öelda küll, et akrediteerimine lisab nende laborile usaldusväärsust.

Kohtuliku uurimise käigus süüdistatav Märt Ringmaa märkis RVihalemi küsitlemisel, et nende laboris kastutakse alleeli numbrite määramiseks STR analüüsi meetodit, esitades tunnistajale küsimuse, et kuidas määratakse selle meetodiga alleeli pikkuste numbrid, selgitas tunnistaja, et sellele küsimusele ei ole ta pädev vastama, sellele vastab DNA ekspert, kes teeb DNA ekspertiise igapäevaselt.

Küsimusele, kes teostas lõhkeainete ekspertiise, selgitas tunnistaja, et neil on olemas lõhkeaine eksperdid, kes konkreetselt selle juhtumi puhul olid, ei ta oska öelda, aga olemas on ekspertiisiaktid ja, seal on olemas nimi, kes on selle konkreetse juhtumiga tegelenud.

Tunnistaja RVihalem kinnitas süüdistatavale, et selline ekspert nagu AJuhe on neil olemas küll, aga kas viimane ka üks nendest oli, seda ta ei oska öelda, ta ei oska öelda, kas viimane on seoses Märt Ringmaa juhtumiga teinud ekspertiise, aga AJuhe on küll ekspert, kui viimane on allkirja ekspertiisiaktidel andnud, siis järelikult on.

Küsimusele, kas AJuhe pädevust on kontrollitud ja, kui on, siis kelle poolt, selgitas RVihalem, et ekspertiisiakte vaatab alati läbi ka kaks eksperti, üks kontrollib teise töö üle. Ja see on võimalus, kuidas viimase pädevust kontrollida. Samuti võib välja võtta, et mis koolitused viimane on omal ajal läbinud.

Süüdistatava küsimusele, milliste aparaatidega tema määrab lõhkeainet, selgitas RVihalem, et ta eitea, millisest konkreetsest ainest on jutt, aga tavaliselt, need, mida kasutatakse on gaaskromatograaf -massspektromeeter ja infrapunaspektromeeter need. Ta lõpetas 95. aastal ülikooli, märkides, et kui süüdistatav Märt Ringmaa läheb jälle väga spetsiifiliseks, siis väga ta väga vabandab, aga ta ei mäleta kõikide ainete keemilisi koostisi.

Küsimusele, kas Barringeri lõhkeainedetektor on neil kasutusel, märkis tunnistaja RVihalem, et see on küsimus eksperdile. Ta jääb selle vastuse võlgu, selgitades, et ekspert on oma ala kõige pädevam inimEvastama sellistele küsimustele. Kas lõhkeaine määramisel kasutatakse ioonliikuvuse detektorit ka see on jälle küsimus eksperdile. Küsimusele, mida seal mõõdetakse, märkis tunnistaja, et ta ei ole tuttav vastava konkreetse meetodiga. Kas kõiki nende aparaate kontrollitakse, taadeldakse, see sõltub aparaadist. Need, kus nendel on kohustus taadelda või kalibreerida, siis neid jah. Tunnistaja kinnitas süüdistatavale, et jah ta ei saa ka vastata ioonliikuvuse ja teiste meetodite kohta, märkides, et selleks tuleb kutsuda ekspert.

Tema – RVihalem tunnistab, et ta ei tea ioon liikuvuse detektori töö põhimõtet, selgitades, et neil on asutuses 16 ekspertiisi liiki. Ei ole võimalik nende kõikide kohta kõike teada. Selle jaoks ongi

236 neil tööl eksperdid, kes meetodeid valdavad, kes seda tööd teevad. Kuid nende seisukoht on, et lõhkeaine määramisel kasutatav meetod mõõteseaduse alla ei kuulu.

Süüdistatav Märt Ringmaa märkis, et mõõteseaduses on selline reegel nagu Kinnispaki käitlemise reegel ning soovis teada, kas tunnistaja RVihalem on selle sisuga tuttav. Tunnistaja kinnitas, et jah mõõteseaduse on ta üldiselt läbi lugenud, aga sellega ta ei ole tuttav. Kuidas on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, tagatud nendel, selgitas tunnistaja, et see on üks konkreetne punkt, see on kohustuslik ekspertiisi tegemisel kriminaalasja kohtueelses menetluses, kohtu- ja vahekohtumenetluses. Need tulemused, ehk need ekspertiisi liigid, mis kuuluvad mõõteseaduse alla, mille tulemuseks on arvuline väärtus ja, meetodiks kvantitatiivne mõõtmine, need on nendel akrediteeritud ja läbi akrediteeringu on tagatud ka jälgitavus, iga aastane auditeerimine.

Kohtule selgitas RVihalem, et nendeks ekspertiisi liikideks oleksid narkoaineekspertiis ja alkoholi määramine veres, uriinis.

Süüdistatava Märt Ringmaale kinnitas tunnistaja, et nende seisukoht on, et lõhkeaine ekspertiis ei kuulu selle nõude alla.

Süüdistatava esitatud küsimusele, kuidas on neil täidetud metroloogilise kontrolli nõue mõõtevahendite puhul, märkis tunnistaja, et see puudutab siis neid ekspertiise, mis kuuluvad akrediteerimise alla vastavalt mõõteseadusele. Selle kohta on siis vastavalt kalibreerimisgraafikud, etalonmõõtmised, kus kasutatakse etalonained.

Küsimusele, kas metroloogilise kontrolli nõue – kas see on täidetud kõigis kriminaalasjades, selgitas RVihalem, et ta ei ole ekspert. Need, kus on nõutud akrediteerimine, kus toimub vastavalt mõõteseadusele mõõtmine, vahendite kasutamine, nendele on tagatud ka jälgitavus.

Kui tihedalt on see kontroll, märkis tunnistaja kohtule, et igal seadmel võib see olla erinev. Ja see on reguleeritud. Neil on see nõue tagatud ja, seda on võimalik ka kirjalikult välja võtta.

Süüdistatav soovis tunnistajalt teda saada, millises laboris taadeldakse nendel kasutatavaid mõõteriistu, mille peale RVihalem vastas, et sõltub mis vahendist on küsimus. Mõned riistad „ Metrosertis“, mõnede puhul kasutatakse etalonainet, mida tellitakse ja oleks väga konkreetselt vaja teada, et millisest seadmest on jutt. Siis saaks öelda, et kas seda taadeldakse või kalibreeritakse ja kus.

Küsimusele, millist järelvalvet teostab EKEI-s tehnilise järelevalve amet, selgitas RVihalem, et lõhkeaine materjalide käitlemise luba tuli neil sealt, kui ta nüüd ei eksi. See luba tuli sellel aastal, kuna nüüd on nad Justiitsministeeriumi all, eelnevalt olid nad politsei asutus ja, siis ei olnud seda luba vaja ja praegu ei tea teist valdkonda kus viimased teostaks järelvalvet. Mõõteriistade, mõõte metoodika osas, tema – RVihalem ei tea, et nemad teostaksid.

Tunnistaja märkis, et kui süüdistataval on mingi konkreetne seade, mis viimast huvitab, siis nad saavad kirjalikult vastata, välja tuua need andmed. Kogu info selle seadme ajaloost. Sealt on näha, kes teostab vastava seadme kalibreerimist.

Kaitsja Urmas Simon palus tunnistajal lahti seletada viimase poolt prokurörile antud akrediteerimistunnistused, mida tähendab dokumentidel olev tempel, kaitsja juhtis tähelepAkohtuliku uurimise käigus sellele, et mõnel akrediteerimistunnistusel on peal tempel, et on kehtetu, siis on 2 akrediteerimistunnistust, mis on peaaegu identsed aga üks on tehtud 1. juunil 07.

237 aastal ja teine 28 jaanuar 08. Aastal, tunnistaja RVihalem selgitas, et vastavalt kvaliteedisüsteemile, akrediteerimisnõudele, kõik dokumendid, mis ei ole enam kehtivad, nendel peab olema peal märkus „kehtetu“. „Kehtetu“ on ta sellepärast, et on välja antud uus tunnistus.

Kaitsja esitatud küsimusele, et miks on kaks akrediteerimistunnistust ja, miks need on erinevate kuupäevadega, juhtides tähelepAsellele, et tehtud on need erinevatel aegadel, aga kehtivuse on nad kaotanud ühel ajal ning, mida tähendab „punkt 3, et kAeprotokollidele vastutava isikuna allakirjutamiseõigusega isikud“, mille peale tunnistaja RVihalem selgitas, et see on isik, kellele on antud kohtueksperdi õigus, kellel selle meetodi puhul on õigus aktidele alla kirjutada. See võib olla, et mõni uus inimEsaab eksperdiks ja, et mõni ekspert lahkub töölt mistõttu viimase nimi võetakse sealt tunnistuselt ära. Tunnistaja kinnitas, et see tähenda, et siis väljastatakse uus tunnistus. On näha, et isegi samal aastal on uus tunnistus välja antud, et seda lisa on täiendatud.

Küsimusele, kas need nimed Akrediteerimiskeskusele annavad nemad või Akrediteerimiskeskus ise testib neid, kes on pädevad alla kirjutama, selgitas RVihalem, et nemad annavad nimed. Tema annab nimed, kes siis tema arvates on pädevad alla kirjutama nendele protokollidele.

Küsimusele, kas ta oskab öelda, mida tähendavad „standardnõuded“, selgitas RVihalem, et seal on nõuded sees siseauditit läbiviimiseks. Siseaudit peab olema läbi viidud. Neil on selle jaoks kvaliteeditalitus, hetkel on seal 2 inimest tööl, kelle ülesanne on pidevalt jälgida, et need protseduurid mis on kirjas seal kvaliteedisüsteemis, on ka reaalselt kehtivad. Viiakse läbi siseaudit ja vaadatakse, et kas on toimunud mõni muudatus, kas on vaja sisse viia parandusi kvaliteedidokumentAiooni, et see on selle mõte, et oleks pidavalt jälgimise all. Nagu ka lause “Oleme akrediteerimisasutuse järelevalve all„. Akrediteerimiskeskus tuleb igal aastal kohale, on audiitorid, vaatavad üle dokumentAiooni, nende töömeetodid, töötingimused. Kui tihti nad käivad, mis sagedusega, see oleneb konkreetselt ekspertiisi liigist. Näiteks narkootilise aine ekspertiisi, DNA ekspertiisi puhul on see igaaastane, sõrmejälgede puhul üle kahe aasta ja seda otsustab põhimõtteliselt Akrediteerimiskeskus.

Kaitsja esitatud küsimusele, mida tähendab „viitama oma akrediteeritusele EAK J9 nõuete kohaselt“, selgitas RVihalem, et kui nad tahavad kuskil dokumentides viidata, et nende labor on akrediteeritud, siis selle kohta on ka vastavad nõuded. Et nad ei saa sinna panna mingit suvalist embleemi, et nad on nüüd akrediteeritud. Seal on kindlad embleemi standardid, kuidas seda üldse võib väljapoole informeerida, kinnitades, et nagu Euroliidu poolt kinnitatud standardid.

Süüdistatav märkis kohtuliku uurimise käigus, et kAeprotokollidele vastutava isikuna allakirjaõigusega isikud on kõik üles loetud, aga kui kirjutab mõni isik, kes ei oma seda õigust, küsimusele, kas on sel mingi tähendus, vastas RVihalem, et ta ei kujuta ette, kuidas too sellisel juhul saaks alla kirjutada.

Süüdistatava küsimusele, kas ekspertiisiakt on kAeprotokoll, selgitas tunnistaja, et ekspertiisiakt on ikkagi ekspertiisiakt. KAeprotokoll võib olla nende mõistes palju laiaulatuslikum. Ekspertiisiakt on konkreetne, täpsustades, et kAeprotokoll ei saa hõlmata ekspertiisiakti, pigem võib olla vastupidi, et ekspertiisiakt võib hõlmata mõnda kAeprotokolli.

Küsimusele, kas nende laborit Pärnu mnt. 328, mida on siis akrediteeritud, võib nimetada kAelaboriks, selgitas RVihalem, et ISO-standard, seal räägitaksegi kAelaborist ja, kuna kohtuekspertiisi labor on analoogne kAelaboriga, siis seetõttu on võetud kasutusele see ISO- standard, kuid nemad on ikkagi kohtuekspertiisi labor, seal oleks vaja täpset terminit, et saada kätte kaks laborit. See ISO-standard räägib kAelaborist, selle kaudu nad on.

238

Riigiprokurör M. Kurm poolt teisel küsitlusel esitatud kas seadmete tootjatel on ka mingi roll nende seadmete kontrollimisel, märkis RVihalem, et jah, on küll. Loomulikult sõltub jälle konkreetsest seadmest, kuid kui hoolduslepingus nõuab mõni seade kalibreerimist, siis viiakse see läbi tootja firma poolt või tootja firma esindaja poolt Eestis.

Riigiprokurör M. Kurm märkis, et kaitsja küsis tunnistajalt akrediteerimisele viitamise kohta lõpetades küsimuse, et need on kinnitatud Euroopa Liidu poolt, tunnistaja RVihale täpsustas, et see on üldtunnustatud Euroopa Liidus. Ta ei saa öelda, et see on mingi Euroopa Liidu seadusega kehtestatud. Selles suhtes ta eksis.

Riigiprokurör palus tunnistajal kohtuliku uurimise käigus selgitada, kes on ISO standardi teinud ja kinnitanud, mis see ISO on, mille peale RVihalem vastas, et Härra K oskab sellele kindlasti hästi vastata. See on rahvusvaheline ISO organisAioon, kes töötab välja rahvusvahelisi standardeid ja Eesti võtab neid sealt üle. Tõlgitakse see eesti keelde ja pannakse peale Eesti standardi tunnus.

Tunnistaja VK andis Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 18.09.2008.a. toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et süüdistatavat ta ei tunne, kohtule saab ta tõtt rääkida. Ise töötab ta Sihtasutuses Eesti Akrediteerimiskeskuses, juhatajana.

Riigiprokurör M. Kurm poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimusele, millised akrediteerimistunnistused on väljastatud KEKKile või EKEI-le, andis tunnistaja VK ütlusi selle kohta, et kõike ta kindlasti peast ei tea. See instituut koondas endasse ka teisi laboreid, peale selle Kesklabori, mis asub Pärnu mnt. 328. Seal oli tema teada ka keemia labor. Neid tunnistusi on terve rida, aga praegust juhtumit puudutav on L -166 ja neid on aja jooksul antud välja mitu. Põhjuseks on see, et alati, kui muutub akrediteerimise ulatus, ükskõik, kas laiemaks või kitsamaks, või muutub allkirjaõiguslike isikute loetelu, kas laiemaks või kitsamaks, tuleb anda välja uus tunnistuse lisa või uus tunnistus. Seoses sellega on neid aja jooksul antud välja üsna mitu.

Kohtuliku uurimise käigus palus riigiprokurör tunnistaja VK il talle näidatud 27. aprill 06.a. välja antud akrediteerimistunnistuse L -166 põhjal öelda, kes on DNA valdkonnas allkirjaõiguslikud isikud, mille peale tunnistaja märkis, et need isikud on AAaspõllu, K Sinivee, Ester Masing ja T Sillamaa.

Samuti palus riigiprokurör luba tunnistajale näidata sama numbriga akrediteerimistunnistust, mis on antud välja 1. juulil 2007.a, esitades selle kohta sama küsimuse, et kes on allkirjaõiguslikud isikud DNA analüüside valdkonnas, mille peale tunnistaja VK märkis, et ta ei saa sellele küsimusele vastata, tiitelleht ja lisa on erinevate kuupäevadega.

Riigiprokuröri poolt õige kuupäevaga lisa näitamiselt tunnistajale, viimane selgitas, et see lisa on tema – VK i poolt allkirjastatud 1. juulil 07.a. Seal on allkirjaõiguslikud isikud AAaspõllu, K Sinivee, E Malv, T Sillamaa, H Laursoo ja S Uibopuu.

Riigiprokurör taotles luba tunnistaja VK ile näidata sama numbriga akrediteerimistunnistust, mis on välja antud 29. jaanuaril 2008.a. ning, mida nähes tunnistaja märkis, et ta võib vajadusel selgitada, et nende süsteemi kohaselt on akrediteerimistunnistuse number on ühele firmale kinnitatud koguaeg üks ja sama ja lisa lõpus on väljaandmise kuupäev.

239 Kohtule selgitas tunnistaja VK, et jah, lisa kuupäev võib olla erinev akrediteerimistunnistuse väljaandmise kuupäevast, selgitades, et nad ei muuda tunnistust juhul, kui lisa lehekülgede arv ei muutu, siis jääb vana tunnistus kehtima, aga lisale tekib uus kuupäev.

Riigiprokuröri esitatud küsimusele, kes 29.01.08.a. tunnistuse puhul on allkirjaõiguslikud isikud DNA valdkonnas, vastas tunnistaja, et lisa on allkirjastatud 29. Jaanuaril ja need isikud on olnud: AAaspõllu, T Sillamaa, HLaursoo ja SUibopuu.

Tunnistaja VK kinnitas riigiprokurörile, et dokumentidest tuleb nii välja, et AAaspõllu on olnud koguaeg allkirjaõiguslikuks isikuks ajal kui KEKI labor on olnud akrediteeritud. Ka tänase päeva seisuga on viimasel see õigus ja seda saab vajadusel kontrollida nende veebilehelt.

Kohtuliku uurimise käigus taotles riigiprokurör kohtult luba näidata tunnistaja VK ile kirja, mida viimane saatis 30.aprillil 08.a. Märt Ringmaale, esitades tunnistajale küsimuse, mida viimane mõtles selle kirja punktis 2 oleva viimase lausega ja tunnistaja selgitas, et see lause on selline, et akrediteerimisnumber L166 lisa kohaselt oli antud analüüside valdkonnas 27. aprillist 06.a., see on siis kuupäevast, millal akrediteering omistati kuni 29. jaanuarini 2008.a. üheks allkirjaõiguslikuks isikuks Ester Masing. Küsitud oli teabepäringus just konkreetse isiku kohta, kes on praegu nimega Ester Malv ja et allkirjaõiguslikud isikud on AAaspõllu, T Sillamaa, HLaursoo ja SUibopuu. Seda sai just ette loetud ning tema – VK ei näe, milles on probleem!

Tunnistaja kinnitas riigiprokurörile, et viimane sai õigesti aru sellest, et lause esimeses osas ta AAaspõllut ei maininud sellepärast, et ei olnud küsitud – küsitud oli konkreetse isiku kohta ning niimoodi kirjutades tema – VK ei mõelnud, et AAaspõllu ei olnud alkkirjaõiguslik isik, selgitades, et ta püüdsin vastata täpselt, mida oli küsitud.

Küsimusele, kas ta osales mõõteseaduse tegemisel, selgitas VK , et ta oli üks töögrupi liige.

Kohtuliku uurimise käigus taotles riigiprokurör Margus Kurm kohtult luba näidata tunnistajale justiitsministri määrusega kinnitatud riiklikes ekspertiisiasutustes tehtavate ekspertiiside loetelu, esitades VK ile küsimuse, et kas ta oskab öelda, millised selles loetelus loetletud ekspertiisid peavad olema akrediteeritud mõõteseaduse § 5 mõttes ning tunnistaja selgitas, et mõõteseaduse § 5 lg 2 nõue mõõtja pädevuse tõendamiseks kohaldub ainult neile kohtuekspertiisidele, mille käigus tehakse mõõtmisi mõõteseaduse mõttes. Ta ise ei ole põhjalikult tuttav antud loetelus olevate ekspertiisidega, kuna need ei kuulu tema pädevusvaldkonda.

Küsimusele, millal peab olema üks ekspertiis akrediteeritud mõõteseaduse mõttes, selgitas tunnistaja VK , et ei pea olema tingimata akrediteeritud, võib olla ka tõendatud mõõtepädevus majandusministri määruse kohaselt. See on ikkagi sellel juhul, kui sooritatakse mõõtmine ja saadakse arvväärtuse ja mõõtühikuga tulemus ja selle mõõtmise tulemuse alusel, kas ekspert teeb mingi otsuse või kuidas iganes kasutatakse seda mõõtetulemust lõpptulemuse ehk eksperthinnangu saamiseks. See tulemus ei pruugi alati olla täiesti otsustava kaaluga, aga seda otsustab juba ekspert. Neid tuleb ikka iga erineva asja puhul eraldi vaadata.

Tunnistaja VK märkis, et tema ei oska öelda, kas DNA ekspertiis peab olema mõõteseaduse kohaselt akrediteeritud või mitte, selgitades, et nad on seda arutanud ekspertide ringis, aga ei ole jõudnud ühesele seisukohale. Aga õnneks ta on praegu akrediteeritud. Alati võib ka vabatahtlikult akrediteerida. Just järelevalve - ja ekspertiisiasutused peaksid seda võimalust kasutama, et tõendada oma pädevust, oma ekspertiiside usaldusväärsust.

240 Riigiprokuröri esitatud küsimusele, kui ta näitab ühte DNA ekspertiisi ekspertarvamust, kas tema – VK oskab siis midagi hinnata, kas on sellel mõtet, märkis tunnistaja, et ta kahtleb selles, kuna ta ise nendes hindamistes ei osale. Ta on küll asutuse juht ja teeb lõppotsuse, akrediteerimise kohta allkirjastab tunnistuse, aga ta ei tohigi osaleda nendel hindamistel ja ei ole pädev vastama.

Kohtu esitatud küsimusele, kes osalevad konkreetsetel hindamistel akrediteerimiskeskuse poolt, selgitas VK , et reeglina üks nende töötaja koos ekspertidega väljastpoolt nende asutust, hindamisgrupp, kes viib läbi hindamise. Nende töötaja ülesandeks on kontrollida juhtimissüsteemi funktsioneerimist, mitte niivõrd erialaseid küsimusi. Erialaste küsimuste täpsustamiseks nad kaasavadki oma eriala parimaid asjatundjaid väljastpoolt nende asutust.

Riigiprokurör Margus Kurm märkis, et ta plaanis küsida samad küsimused sõrmejälgede, lõhkeseadeldise ja lõhkeaine kohta, kuid tunnistaja VK kinnitas, et ta ei ole piisavalt pädev vastama.

Kohtuliku uurimise käigus palus riigiprokurör tunnistajal selgitada akrediteerimistunnistuses nimetatud standardi kohta - EM ISO 17025/2005, mida see standard endast kujutab, kes on selle kehtestanud ning tunnistaja VK selgitas, et tegemist on rahvusvahelise standardiga, seda näitab ka see tähis. See on ülemaailmne standard, mis on ülevõetud Euroopa standardiks, tähis EN ja Eesti standardiks, tähis EVS. See standard on maailmas ainukEomalaadne, mida kasutatakse igat liiki laboratooriumite pädevuse hindamisel. See kehtestab nõuded laboratoorse töö pädevustele, ükskõik, kas on tegemist kalibreerimis-, kAelaboriga või taatluslaboriga. Ja ka nende hindamisgrupp, kes viib läbi hindamisi kahtlemata vaheldub, koosseis sõltub sellest, milliseid laboreid tuleb hinnata. Kontrollib vastavusi kõigile neile standardi punktidele. Ja alles pärast veendumist, et tõepoolest labor töötab nagu standard ette kirjutab, siis omistatakse laborile akrediteering, mille kehtivus on 5 aastat.

Riigiprokurör märkis, et tunnistaja ütles, et tegemist on ülemaailmse laboriga, ülemaailmse standardiga, aga kuidas on see tekkinud, kes on selle kinnitanud, selgitas VK , et ISO kinnitabki. See ongi ülemaailmse standardi tunnus, rahvusvaheline standardi organisAioon ISO.

Kaitsja Urmas Simon poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis VK ütlusi selle kohta, et akrediteerimine on pädevuse hindamine ja tõendamine. Nemad hindavad kellegi pädevust, nõuded on esitatud standardis, nende asutus annab pärast tõendi, et see hinnatud labor vastab standardile 17025. See annab sisuliselt igale kolmandale osapoolele kindluse, et seda laborit võib usaldada. See on nagu asja mõte. Seda standardit on muudetud 1. jaanuarist 2000.a ja hiljem uuesti aastast 2005. Akrediteerimiskeskus toimib 4.jaanuarist 2000. aastast.

Tunnistaja VK kinnitas kaitsjale, et ta ei suuda meenutada, kas KEKK on sellest aastast alates, millal nad tegutsema hakkasid, taotlenud oma laborite akrediteerimist, ta ei suuda meenutada, millal nad esimest korda nende poole pöördusid, aga seda saab dokumentidest järgi vaadata.

Kaitsja esitatud küsimusele, kui tihti juhtub, et mõni labor läbi põrub ja ei saagi akrediteerimist, selgitas VK , et seda juhtub äärmiselt harva, kuna akrediteerimisreeglite kohaselt antakse laborile 3 kuud aega vigade paranduseks. Läbi põrumine tähendab seda, et kolme kuuga ei ole suudetud vigu parandada, aga nad on juba sellises küpsusastmes, et nad suudavad oma vead 3 kuuga parandada.

Kaitsja esitatud küsimusele, kas tunnistaja seda suudab meenutada, kas KEKi laboritele on antud aega vigade parandamiseks vastas VK , et on küll, sest ei olegi ühtegi sellist laborit, kus ei oleks

241 ühtegi viga. Seda, kas ka DNA labor on saanud aega vigade parandamiseks, seda ta kindlalt öelda ei julge, märkides, et nende töötaja, kes sellega tegeleb, saab seda täpsustada.

Kohtuliku uurimise käigus palus kaitsja Urmas Simon tunnistajal täpsustada viimase enda poolt koostatud kirja ühte lauset ja nimelt: „Enne nimetatud kuupäeva ei omanud EKEI õigust väljastada antud tegevuse osas akrediteeringuga hõlmatud kAeprotokolle“ ning VK selgitas, et EKEI võis välja anda selle tegevuse osas kõikvõimalikke dokumente, aga ta ei tohtinud sealjuures viidata kehtivale akrediteeringule, kuna seda ei olnud. Sest, et ka vabatahtlikus sfääris võib anda pabereid kliendile milliseid ta soovib. Sealjuures peab labor eristama, kas ta on akrediteeritud selles tegevuses või ei ole, ausalt ütlema.

Esitatud küsimusele, kuidas välismaal akrediteering kehtib, kas see on kohustuslik igasugustele ekspertiisi laboritele või on see soovituslik vastas tunnistaja VK , et see on veel riigiti erinev. Akrediteerimise menetlused on neil kõik samasugused nagu teistes Euroopa Liidu riikides. Ta võib seda kinnitada, kuna nad on vastastikuseid kontrolle teinud, neid on hinnatud kolmel korral jne. Aga, kas ühe riigi seadusandlus kehtestab ekspertiisi puhul akrediteerimisnõuded, siis see tema teada ei ole üle euroopa reguleeritud, see on riigiti erinev ja kuna ta ei teadnud, et selline küsimus tuleb, siis ta ei saanud ette valmistada.

Tunnistaja VK kinnitas kaitsjale, et Kaitsepolitsei kriminalistikatalitus ei ole kunagi pöördunud nende poole, et saada akrediteering.

Kaitsja esitatud küsimusele, kuidas Euroopa Liidus tunnustatakse asutusi, mis on akrediteeritud ja neid, mis ei ole akrediteeritud ning kas tunnustamisel on vahet, selgitas tunnistaja, et teise riigi akrediteeritud asutuste tunnustamine käib vastastikuse tunnustamise lepingu kaudu, mida haldab Euroopa akrediteerimise koostöö organisAioon EA ja ka nemad on selle EA täisliige 2000ndast aastast. Ja nad on selle vastastikuse tunnustamiseleppe liige. Sisuliselt Eestis akrediteeritud labor peab olema tunnustatud terves Euroopa Liidus samaväärselt teiste akrediteeritud laboritega.

Kuidas see siseriiklikult on, kas võib mitte akrediteeritud labori tulemusi pidada usaldusväärseks või peaks neid kontrollima kuskil akrediteeritud laboris see on riigiti erinev. Eestis on ainuke seadus toote nõuetele vastavuse seadus, kus on kirjas, et Eestis kehtib lisaks nende asutuse poolt antud akrediteeringule samaväärselt selle NLA liikme , see tähendab, et nad tunnustavad ka teiste riikide poolt akrediteeringut seaduslikul tasemel, mitte, et kui inimesele meeldib, et siis tunnustab.

Märt Ringmaa märkis kohtuliku uurimise käigus, et inimese DNA tüpiseerimine lühikeste korduste järjestuste lookuste alusel PCR meetodil akrediteeriti EAK poolt EKEIs 27.04.2006.a, tunnistajalt soovis viimane teda, kas enne nimetatud kuupäeva ka ajavahemikul, mis oli enne seda, ei omanud EKEI õigust väljastada antud tegevuse kohta akrediteeringuga hõlmatud kAeprotokolle st. et enne 27.04.2006.a kAeprotokollid ei olnud akrediteeritud, märkis VK , et nad ei olnud akrediteeringuga hõlmatud, aga ta peab rõhutama, et see nõue tekkis alles 1.jaanuarist 2005.a, küsitud on ka 2004. aastat, siis see mõõteseaduse § 5 lg 2 ei olnud veel jõus. Nii, et mõõteseaduse § 5 lg 2 jõustus 1.jaanuarist 2005.a. ja liiklusjärelvalve osas 2006.aastal.

Kas ekspertiisiakti tuleb käsitleda kui kAeprotokolli see on terminoloogia küsimus. See sõna kAeprotokolli sõna on sellepärast, et see standard ISO 17025 peab labori poolt loomulikuks väljastatavaks dokumendiks kAeprotokolli, aga seda võib nimetada ka teisiti, ka tunnistuseks. See sõna ei mängi rolli.

242 Süüdistatava esitatud küsimusele, kas võib nende vahele panna võrdusmärki, et ekspertiisiaktile allakirjutamise õigus võrdub kAeprotokollile allakirjutamise õigusega, märkis VK , et päriselt mitte, selgitades, et kui ekspertiis hõlmab midagi muud peale mõõtmise, sest kAeprotokolli puhul nad räägivad just sellest tegevusest, mis on akrediteeritud. Aga kui seal kaasneb mingi ekspertotsuse andmine, mida nad ei ole hindamise ajal kontrollinud, siis see ei kuulu mõõteseaduse § 5 alla, tähendab, et see ei peagi olema akrediteeritud.

Aga, kui seal teostatakse tegevusi, mis koosnevad ka mõõtmistest, kas sellisel juhul on ekspertiisiakt ja kAeprotokoll samaväärsed mõõteseaduse mõttes, seda tema – VK ei tea täpselt, ’võivad olla erinevad juhtumid. Aga see ei ole ka täpselt õigusaktides reglementeeritud, on palju variante, kas ta peab hõlmama mõõtetulemust või mitte jne, kas sellele lisatakse kAe- või mõõteprotokoll või mitte. Nende seisukoht on see, et see dokument, mis käsitleb nende poolt akrediteeritud osa, see jääb kandma selle vastutava allkirjaõiguslikku isiku allkirja.

Küsimusele, kas DNA osas need isikud, kes on loetletud, omavad peale 27. aprilli kAeprotokollile alla-kirjutamise õigust vastas VK jah, aga enne seda ei olnud kellelgi õigust alla kirjutada. KAeprotokolli vastutava isikuna võib-olla oli aga ta rõhutab, et mitte akrediteerituna. Nad ei tea seda, mis toimus enne neid.

Süüdistatav Märt Ringmaa palus tunnistajal selgitada, kas see nõue on kategooriline ja nimelt, et mõõtetulemuste jälgitavus peab olema tõendatud järgmistel juhtudel: ekspertiisi tegemisel kriminaalasja kohtueelses menetluses, kohtu - või vahekohtu menetluses, mille peale VK märkis, et kuna see on seaduses sees, siis on see kategooriline. Rakendusseaduse lõppu vaadates 1. jaanuar 05.a, enne seda piisas jälgitavuse tõendamiseks kalibreeritud ja taadeldud mõõteseadme kasutamisest, see tähendab seda, et asutus ei pidanud enne 2005.a oma pädevust tõendama.

Mõõtevahendite metroloogilise kontrolli nõue käib akrediteerimiskeskuse pädevusse ainult nii palju kui nad akrediteerivad neid laboreid, kes teostavad mõõtevahendite metroloogilist kontrolli ja see on kogu § 7 ulatuses. Taatlemisasutused ehk laboratooriumid peavad olema nende poolt tingimata akrediteeritud. Kalibreerimislaborina, vahel kAelaborina, neil on topelt akrediteering.

Küsimusele, kuidas on nende asutus seotud Tehnilise järelevalve ametiga, kas on erinevad funktsioonid, kattuvad, selgitas VK süüdistatavale, et otsest seost ei ole. Tehnilise järelevalve amet teostab riiklikku järelevalvet paljude seaduste täitmise üle. Nemad riiklikku järelvalvet ei teosta mitteühegi seaduse järgmise üle. Nad on eraõiguslik sihtasutus, nad ei saakski teha riiklikku järelvalvet. Siin on erinevad platvormid, millest nad lähtuvad. Tööalaselt on neil muidugi koostöö olemas, nad vahest kaasavad neid hindamistesse.

Akrediteerimiskeskus valdab akrediteerimissüsteemi, akrediteerib, hindab ja tõendab mõõtjate erialast pädevust, kuidas toimub see tõendamine, selgitas tunnistaja Märt Ringmaale, et tõendamine on ka §-s 5 öeldud, et on 2 varianti: akrediteerida ja teine on hinnata majandus- kommunikAiooni ministri määrus nr. 85 oktoober 06.a. ja selle järgi on teine võimalus hinnata pädevust. Akrediteerimine toimub rahvusvahelise standardi järgi, mõõtja pädevuse hindamine majandus - kommunikAiooni ministri määruse järgi. Mõõtja on sellisel juhul alati juriidiline isik, nemad ei hinda ühtegi füüsilist isikut.

Süüdistatav märkis, et akrediteerimisasutus korraldab laborite vahelisi võrdluskAeid, kuidas nemad seda teevad, märkis VK , et neid on aastas päris hulgi. Neil omal puudub materiaalne baas, aga neil on nii-öelda ajuollus. Nad tellivad neid alltöövõtjatelt nt. Tartu Ülikooli kAekojalt, tehnokontrollikeskuselt või kelleltki teiselt, kellel on vastav baas olemas, et kõik nende poolt

243 akrediteeritud laborid saaksid käia seal koha peal samasuguseid objekte mõõtmas ja see ongi võrdlusmõõtmise sisu. Vaadatakse, kas tulemused langevad kokku ja, kui suured on lahkhelid.

Märt Ringmaa selgitas et on selline mõiste nagu akrediteeritud kalibreerimis- ja kAelabor esitades tunnistajale küsimuse, et kas EKEI DNA labor kuulub kAelaborite hulka, kinnitas VK , et jah, selle liigituse järgi küll.

Küsimusele, kellega on nendes võrdluskAetes teda Eestis võrrelda, selgitas tunnistaja, et Eestis ei ole kellegagi võrrelda, tema osaleb rahvusvahelistes võrdluskAetes. Ta vist ei maininud, et neil on ainult nendes valdkondades kAed, kus neil on palju akrediteeritud laboreid Eestis ja, kus välismaal reeglina ei korraldata kAeid. Kui neil on ainult mõni üksik Eestis, siis nemad peavad osalema rahvusvahelistes võrdluskAetes oma kolleegidega teistest Euroopa riikidest. Tunnistaja märkis, et kui Tartus on mingi DNA labor, siis kindlasti ei ole see labor akrediteeritud. Ta usub, et on olemas, aga, kui ei ole akrediteeritud, siis viimased ei ole võrdluskAetel samaväärne. Ja kahe labori vahel jääb võrdluskAe vähe informatiivseks, see eeldab ikka 10 või rohkema labori osalemist. Kui labor ei ole akrediteeritud, siis see labor saab osaleda rahvusvahelistes võrdluskAetes. Need on tihti avatud kõigile soovijaile. Seal on vastav tasu ja, kui see ära makstakse, siis võib osaleda ning just nimelt on see tema – laboripoolne initsiatiiv, keegi ei saa kohustada, see on vaba turg. Aga akrediteeritud labor on kohustatud teatud aja perioodi järgi osa võtma.

Riigiprokurör M. Kurm poolt teisel küsitlusel esitatud küsimusele, kas EKEI DNA laborid on akrediteeritud kui spetsiifilised DNA ekspertiise teostavad laborid või lihtsalt kui kAelaborid, see ISO-standard kehtib väga paljudele kAelaboritele, märkis tunnistaja VK , et see sõltub sellest, milline on olnud see menetlus, mille järgi nende töö käib ja mida see menetlus sisaldab, kas peale mõõtmise veel midagi. Sellel peab olema tunnistuse lisas viidatud, milline on see protseduur, mille järgi nende töö käib. Ta praegu peast ei tea. Ta ei ole ekspert ja selle ala nime järgi ei oska ma midagi praegu lisada. Mida menetlus sisaldab, kas ainult mõõtemetoodika või ka midagi muud. Ekspert ta ei ole, meetodi nime järgi ta ei oska midagi täpsemalt öelda selle meetodi kohta. Tema teada rohkem DNA laboreid Eestis akrediteeritud ei ole. Meil on rohkem kui 260 laborit akrediteeritud ja ta tõesti ei tea peast kõiki, seda saab nende veebilehelt kontrollida.

Miks ülikooli laborid pole pidanud vajalikuks ennast akrediteerida, märkis tunnistaja, et ilmselt pole neil olnud selleks vajadust, seda ei nõua seadus ja kui ülikoolid on omavahel rahvusvahelises koostöös ilma akrediteerimiskeskuseta üksteist usaldanud, siis on see nende endi otsustada, kas taotleda akrediteerimist või mitte, seadus seda ei nõua. See oli vabatahtlik, aga see annab inimestele kindlustunnet.

Riigiprokuröri esitatud küsimusele, mis ta arvab, kas need mitte akrediteeritud asutused on vähem usaldusväärsed, selgitas tunnistaja, et Akrediteerimiskeskuse juhatajana ta peab ütlema, et ta ei tea ja ei võta seisukohta. Aga ta isiklikult arvab, et kui labor on tegutsenud aastaid ja tal on pädev kaader, piisav tehniline baas, ta teeb sisekontrolli ja jälgib, et ka uued töötajate koolitus on tasemel, siis akrediteering annab välist läiget juurde. Ja ta võib olla usaldusväärne ka ilma akrediteeringuta. Aga seda ütleb ta nagu kodanik VK , mitte kui Akrediteerimiskeskuse juhataja.

Riigiprokuröri esitatud küsimusele, mida mõtles tunnistaja kirja punktis 1 oleva lausega: „akrediteerimiskeskus pole seni Eestis akrediteerinud ühtegi laborit lõhkeseadmete fragmentide plahvatusjärgseks tuvastamiseks, samuti puudub info tunnustatud meetodite olemasolu kohta kõnealuses valdkonnas“, märkis VK , et see oli vastus konkreetsele Ringmaa küsimusele. Tal ei ole seda kirja kaasas.

244 Küsimusele, kas ta tahtis sellega öelda seda, et selliste ekspertiiside tegemiseks ei olegi tunnustatud meetodit, selgitas tunnistaja, et nendel puudub info kuna nad ei ole sellel ala kedagi akrediteerinud, siis nad ei ole pädevad ütlema, kas on maailmas või ei ole. Konkreetselt neil info puudub.

Tema kui kodaniku arvamuse kohaselt, kui see peaks toimuma, siis saaks sellise ekspertiisi akrediteerimine päris keeruline olema, sest küllaltki raske on leida mingeid etalone, taastada üks ja sama olukord, et veenduda, kas tehti õige otsus õige mõõtetulemus. Aga on jällegi võimalik leida välismaalt eksperte. Nad kartsid ka sõrmejälgede akrediteerimist mingil ajal, et kust nad eksperte võtavad. Aga nad leidsid Inglismaalt eksperdi ja sõrmejälgede tuvastamine sai akrediteeritud. Nad suudavad leida eksperdi ka selles valdkonnas, aga see on küllaltki keeruline tegevus.

Kohtuliku uurimise käigus 15.11.2007.a. viidi Kohtuekspertiisi – ja Kriminalistika Keskuse ruumides ekspert EArmoliku poolt, kohtukooseisu ja menetlusosaliste juuresolekul läbi uurimiseksperiment eesmärgiga tuvastamaks, kas trotüül lahustub bensiinis või mitte.

Päästeameti ametnike poolt toimetati eksperimendi läbiviimiseks kohale 400 grammi trotüüli ja kaitsja Urmas Simon poolt Neste tanklast, milline asus viimase sõnade kohaselt Ahtri ja Nafta tänava nurgal, võetud bensiini 95. KAe tegemiseks mõõtis ekspert 400 grammist välja 4,93 grammi trotüüli ja samuti mõõtis ekspert bensiini Ealu.

Teostatud eksperimendi käigus andis ekspert EArmolik selgitusi selle kohta, et teostatava uurimiseksperimendi vajalikkus tuleneb ekspertiisiaktist AP-1502-03/10043, see on seoses lõhkeseadeldisega, mis leiti 19.11.2003.a. Tallinnas Pae tänav 23 maja esimese korruse trepikojast. Sealt leiti 11,4 kg ainet kanistris. Ekspertiisi esitati 200 g ainet, mis oli sealt kanistrist pärit. Ja ekspertiisi tulemusena leiti selles ainesegus ammooniumnitraati, bensiini ja trotüüli (TNT).

Kui tema seda ekspertiisi tegi, siis esmane vaatlus oli, et see koosnes ammooniumnitraadi graanulitest, kui ta seda mikroskoobi all uuris ja tegi kAet trotüülile, siis oli näha, et trotüülile reaktsioon oli väga nõrk. Värvus oli lahja, nõrk. See asjaolu hämmastas teda ja ta püüdis leida sellele siis selgitust. Tavaliselt on ju ammooniumnitraat on tahke aine ja trotüül on ka tahke aine ja, kui on nende segu, siis on ju mehhaaniline segu - on trotüüli osakesed ja on ammooniumnitraadi graanulid. Neid ta mikroskoobis ei näinud, sest värvusreaktsioon oleks toonud välja trotüüli osakesed, neid ta ei näinud, ta nägi ühtlast fooni ja ta tegi järelduse, et trotüüli on väga vähe ja lahustunud olekus, sest ta ei näinud mehhaanilisi mikroskoopilisi osakesi, kui neid oleks olnud, siis nad oleks reaktiivis reageerinud ja andnud hästi tumeda värvuse, aga kõik oli nõrk, nõrk lahja värvusreaktsioon. Tõesti seal on trinitrotolüeeni ehk trotüüli ja lõpparvamus oli see, et trotüüli on 0,5 %. Ise ta selle segu kohta arvab niiviisi, et see 11,4 kg, et väga ilus ammooniumnitraadi kogus oleks 10 kg.

Kohtu esitatud küsimusele, kas see on nüüd arvestuslik, märkis ekspert EArmolik, et jah, ilus selline kogus, natuke lähtudes sellest ka, mis vahekorras üldse kütust ja ammooniumnitraati segatakse. Lähtudes sellest. See on umbes niiviisi, et maksimaalselt kütust nagu lisatakse kuni 20 %. Aga ta võttis näiteks 10 kg, ilus kogus. Kui ta nüüd teeb sellest 11,4 kg, võtab trotüüli koguse 0,5 %, siis on 0,057 kg, mis võrdub 60 g. Ja kui võtta 11,4 kg-st maha 10 kg ammooniumnitraati ja 60 g trotüüli, siis bensiini on 1,34 kg. Ekspert selgitas, et nüüd oleks vaja selle bensiini Ealu, ta vaatab, et saada teada palju mahuliselt seda bensiini on.

Uurimiseksperimendi käigus süüdistatav Märt Ringmaa juhtis tähelepAsellele, et tema ei saa eksperdiga nõustuda, märkides, et seal on ainult ANFO ja neil ei ole muid andmeid, selgitades, et

245 ANFO koosneb 94 %-st sellest ammooniumnitraadist ja 6 %-st küttevedelikust, nii et see arvutus ei saa mitte kuidagi eksperdil paika pidada.

Süüdistatav juhtis tähelepAsellele, et ekspert paneb hirmsa koguse - 1,34 kg bensiini sinna sisse, see ei ole ANFO. Süüdistatav selgitas, et kindel aine on teada, on teada, et see oli ANFO.

Süüdistatava tehtud märkusele, selgitas ekspert EArmolik, et ANFO on ANFO, aga see on omavalmistatud segu ja see võib erineda. Nad nimetavad, et see on ANFO-tüüpi, protsendid ei pea kokku langema.

Süüdistatav Märt Ringmaa asus seisukohale, et eksperdi poolt märgitud protsendid on siiski meelevaldsed, märkides, et oletuslikult, kui sinna panna bensiini kasvõi 5 l, lõpuks lahustub trotüül ära. Ekspert selgitas süüdistatavale, et sinna ei saa panna 5 l, sest siis oleks see segu juba liiga märg.

Süüdistatav juhtis aga eksperdi tähelepanu sellele, et kõik need lõhkeained ju segatakse hapnikubilansi tasakaalu suhtes, nii nad said kõik aru, nii et üle 6 % ei saa seal mitte mingi juhtumil selles segus olla küttesegu ning, selgitades kohtule, et nemad vaidlevad sellele vastu, et niisugust kogust bensiini ei saa seal olla, et eksperiment tuleb teha õige ainega, mis on igal pool - 6 % kütteainega.

Ekspert märkis, et see on omavalmistatud segu. Tööstuslikult valmistatud ANFO retseptuuri nad ei saa aluseks võtta, juhtides süüdistatava tähelepAsellele, et see kõik ei ole meelevaldne, selgitades, et ta nimetas, et kütust võib segada ammooniumnitraadiga, maksimum on umbes 20 %.

Süüdistatava Märt Ringmaa esitatud küsimusele, aga mis, siis juhtub, kui ekspert paneb 20 %, missugune hapnikubilanss seal tekib, selgitas EArmolik, et kui nad võtavad need kogused nüüd %- des, siis on umbes - ta pakub välja siin ühe teise bensiini järgi 87,7 % on ammooniumnitraati, bensiini jääb 11,7 %. Märt Ringmaa juhtis eksperdi tähelepAsellele, et igal pool on kirjutatud: ANFO on 6 %, ekspert selgitas süüdistatavale, et see on tööstuslikult valmistatud ANFO. Neil aga on omavalmistatud segu, see võib erineda.

Riigiprokurör sekkus süüdistatava ja ekspert EArmoliku vahel tekkinud diskussiooni ning juhtis kohtu tähelepAsellele, et arvamuse osas on kirjutatud igal pool, et tegemist on omavalmistatud seguga. Ja kui on omavalmistatud, siis neid %-te teab ainult see valmistaja ja järelikult, et selles mõttes kõike, mida nad tagantjärgi räägivad, on hüpoteetiline. Kas on nii palju või oli nii palju või oli nii palju, sest nad ei tea, tegemist oli omavalmistatud seguga, mida teab ainult valmistaja.

Ekspert selgitas menetlusosalistele, et klassikaline ANFO, seal on kütuseks diiselkütus, ei olegi üldse bensiin, bensiin on ebaharilik, märkides, et nad ei ole väga ligilähedased, nad on täiesti erinevad kütused. Koostiselt ja sellest tuleb ka juba lahustuvuse, tema ütleks, et diiselkütuses trotüül ei lahustu.

Süüdistatav Märt Ringmaa pakkus välja variandi, et oleks 94 % ammooniumnitraati, ekspert selgitas teostatud uurimiseksperimendi käigus, et see on siis 10,7 kg, trotüüli kogus jääks samaks 60 g. Ja siis lahustavad nad ära ja vaatavad palju siis bensiini saavad, märkides, et bensiini on 0,7 kg. Bensiini temperatuur näitas teostatud kAe käigus 20,01 kraadi, 0,741 oli bensiini Eal. Ekspert selgitas, ta ise mõõtis oma bensiini Ealu ja see tuli 0,740. Ekspert EArmoliku tehtud arvutuste kohaselt bensiini Eal on 0,740 g/cm3. Ekspert selgitas, et kui nad 1,34 kg jagavad diislikütuse

246 Ealuga, siis nad saavad 1,8 l bensiini ja neil tuleb alla liitri, see on siis 0,950 l. Samuti tõi ekspert välja lahustumise lähteandmed ja nimelt: 60g TNT 1) variant 1,8 l = 1800 ml; 2) variant 0,950 l = 950 ml, 30 g TNT 900 ml,

KAe teostamise läbiviimisel ekspert selgitas, et kAe tehakse 5ml sees seda, siis on veel X = 0,166 ehk 0,17 g 5 ml-st. 2) variant , et võtavad näiteks 60 g järgi X = 0,315 g. Neil on automaatne pipett, mis võtab kohe 5 ml sisse, tema kaalub 0,17 g trotüüli. 2) variant 0,315 g trotüüli - kehva lahustuvusega, lahustuvus piir on sellel olemas. Tema kAed näitavad, et see on kuskil 3,4 g 100 ml-s. See võtab aega, sest teine lahustuvus kAe, seal jah ei lahustu. Esimeses, kui ma ise tegi ja ka nüüd loodab, et see lahustub napilt, aga peaaegu.

Kaitsja esitatud küsimusele, kuidas ta nüüd kasvõi esimesel juhul nii kiiresti hindab, kui suur protsent ära lahustub ja kui suur osa ainest järgi jääb, selgitas EArmolik, et ta ütleb seda esimese kAe järgi, ta on enne selle kAe teinud.

Kaitsja palus eksperdil selgitada, kuidas ta arvutab välja lahustuvuse osakaalu, kui palju osa lahustub ja kui palju osa jäi tahkeks, märkis EArmolik, et see võtab esimesel juhul aega, teisel juhul jääb küll järgi.

EArmolik väitis kindlalt seda, et see, mis oli tema uurida, selles aine koguses trotüül oli lahustunud olekus, seal ei olnud trotüüli mehhaanilisi osakesi mikroskoopilisi osakesi tahkena, see oli lahustunud olekus, seda ta väidab kindlalt. Ja sellega järeldub ka see, et see segu ei saa üldse olla ANFO, see on omavalmistatud ja see ei vasta ANFO ning Märt Ringmaa toodud protsentidele. Oli määratud põlevvedelike ekspertiis ja selle käigus leiti ka trotüüli.

Ekspert EArmolik märkis, et ta uurib need gaasikromatograafiliselt läbi ja kui kromatogrammil on näha trotüül, siis on selge, et trotüül lahustub. Seda nii esimese kui ka teise analüüsi puhul.

Harju Maakohtu 10. detsembri 2007.a. määrusega (XXII kd. tl. 108-109) määrati kriminaalasja riigiprokurör M. Kurm taotlusel korduv DNA ekspertiis. Ekspertideks määrati Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse eksperdid. Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ekspertidele teha ülesandeks võtta kohtusaalis ekspertiisi läbi viimiseks DNA võrdlusproov süüdistatavalt Märt Ringmaal’t. Esitada ekspertidele alljärgnev küsimus: Kas Märt Ringmaal’t kohtusaalis võetud proovist määratud DNA profiil langeb kokku Märt Ringmaa võrdlusproovist V9683 määratud DNA profiiliga, mida on kasutatud ekspertiisiaktides GE-3367-05/7868, GE-3367A-05/7868 ja GE- 3509-05/8208. Vajaduse korral anda Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ekspertide käsutusse käesoleva kriminaalasja toimikud, materjalid.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuekspert A. Aaspõllu 31.01.2008.a. koostatud DNA ekspertiisi aktis nr. GE-2466-07/6563 (XXII kd. tl. 151) antud ekspertarvamuse kohaselt DNA analüüsi tulemuste alusel ekspert arvas, et käesoleva ekspertiisi käigus analüüsitud proovist (proov H1431; Märt Ringmaalt Harju Maakohtu kohtusaalis 23.01.2008 võetud proov) määratletud DNA profiil on kokkulangev Märt Ringmaa võrdlusproovist V9683 määratletud DNA profiiliga, mida on kasutatud ekspertiisiaktides GE-3367-05/7868. GE-3367A-05//7868 ja GE-3509-05/8208. Märt Ringmaa võrdlusproovidest määratletud DNA profiili esinemissagedus on 2,4x10-13. Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populAioonist statistiliselt ühel inimesel 4,3x1012 inimese kohta. KOHTU SEISUKOHAD Kohus, uurinud kogutud tõendeid jõudis alljärgnevatele järeldustele.

247

I Märt Ringmaale on esitatud süüdistus kelmuses ja teadvalt võltsitud ametliku dokumendi kasutamises eesmärgiga omandada õigusi. Selles süüdistuses on Märt Ringmaa end nii kohtueelsel kui ka kohtulikul uurimisel täies mahus süüdi tunnistanud, selgitades, et ta oli ebaseaduslikult süüdi mõistetud ja karistatud ning kandis pikki aastaid vanglakaristust erinevates kinnipidamisasutustes, kus ta ka töötas. Kui tekkis võimalus asuda tööle riigiametisse, kus oleks kindlasti uurima hakatud, et kus ta kümme aastat vahepeal viibis, rääkis ta murest vähetuttavale isikule Hiiu õllebaaris, kes lubas talle muretseda kolhoosiliikme tööraamatu, kandes sinna sisse töötamise Kuusalu kolhoosis. Nimetatud tööraamatu sai süüdistatav selle isiku käest mõne aja pärast samas õllebaaris kätte, kuid kasutada seda enne ei saanud, kui alles vanaduspensioni määramise taotluse esitamisel, kui otsustas nimetatud ebaõigeid andmeid sisaldava tööraamatu edastada Tallinna Pensioniametile. Selle ja muude dokumentide alusel vormistati talle vanaduspension suuremana, kui ta oli õigustatud saama. Tsiviilhagi tunnistab täies mahus, on selle valmis võimalusel koheselt hüvitama. Selles süüdistuses on kannatanuna üle kuulatud Tallinna Pensioniameti esindaja SAkes selgitas, et Märt Ringmaale on perioodil maist 2001 kuni novembrini 2005.a alusetult välja makstud pensioni summas 20 255.- krooni. Nimetatud summa moodustub enamarvestatud pensionist, mis tulenes Märt Ringmaa poolt esitatud tööraamatu kannetest Kuusalu Kolhoosis töötamise kohta, kuid selgus, et samal ajal viibis Märt Ringmaa kinnipidamiskohas. See periood oli arvestatud pensioniks ja on andnud liigset staaži. Selles süüdistuse episoodis uuritud tõenditest ja nimelt Märt Ringmaa nimele väidetavalt 18.11.1979.a välja antud kolhoosiliikme tööraamatu nr 0073648 koopiast (XIV kd tl.19-21) nähtub, et Märt Ringmaa 18.11.1979.a võetud vastu Kuusalu kolhoosi liikmeks, asus tööle VI kategooria elektrikuna. 1.02.1980.a oli üle viidud energeetikainseneri ametikohale ja 31.01.1990.a vabastatud töölt omal soovil, samast kuupäevast oli vabastatud ka kolhoosi liikmelisusest omal soovil. Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 29.detsembri 1979.a kohtuotsuse (XIV kd. tl. 29-44) kohaselt karistati Märt Ringmaad Eesti NSV KrK § 931 ja KrK § 186 lg 2 järgi Eesti NSV KrK § 40 lg 1 kohaldamisel vabadusekaotusega kaksteist aastat tugevdatud režiimiga parandusliku töö koloonias ühes kogu vara konfiskeerimisega. Karistuse kandmise aega arvestati 21.maist 1979.a. Karistusregistri õiendist (XVII kd tl.154) nähtub, et Märt Ringmaa vabanes pärast karistuse kandmist 05.juunil1989.a. Seega on kogutud ja analüüsitud tõenditega kinnitust leidnud, et ajavahemikul 18.11.1979-31.01.1990.a ei olnud Märt Ringmaa Kuusalu kolhoosi liige ega töötanud nimetatud kolhoosis, vaid kandis ajavahemikul 21.05.1979 kuni 5.06.1989.a reaalset vanglakaristust erinevates kinnipidamisasutustes. Seega Tallinna Pensioniametile Märt Ringmaa poolt 05.07.2001.a esitatud ja tema nimele väljastatud kolhoosiliikme tööraamat sisaldas sisult ebaõigeid andmeid, oli võltsitud, seda on oma ütlustes tunnistanud ka süüdistatav Märt Ringmaa. Kuriteo toimepanemise ajal so 5.07.2001.a kehtinud Kriminaalkoodeksi järgi oli teadvalt võltsitud muu ametliku dokumendi kasutamine eesmärgiga omandada õigusi kvalifitseeritav ja karistatav KrK § 186 järgi. Vaidlust selles, kas kolhoosiliikme tööraamat on käsitletav muu ametliku dokumendina KrK § 186 mõttes käesoleva kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus ei tõusetunud, kohus ei pea vajalikuks sellel peatuda. Inkrimineerides süüdistatav Märt Ringmaale võltsitud kolhoosiliikme tööraamatu kasutamist tuleb tuvastada tema eesmärk omandada võltsitud dokumendi kasutamisega õigusi. Selles osas on oluliseks tõendiks süüdistatava enda ütlused, kes kohtuliku uurimise käigus kinnitas, et esitas võltsitud pensioniraamatu koos teiste dokumentidega pensioniametile eesmärgiga, et pensioni määramisel arvestataks tööstaaži hulka ka aastad, mil ta tegelikult viibis kinnipidamisasutuses ja et selle tulemusel arvestati talle suuremat pensioni. Seega on kohtu arvates tõendatud KrK §-s 186 sätestatud kuriteo toimepanemine Märt Ringmaa poolt. Käesoleval ajal vastab tema poolt toime pandud kuritegu KarS § 345 lg 1 koosseisule, kuid

248 arvestades Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 2 tuleb tegu kvalifitseerida kuriteo toimepanemise ajal kehtinud kriminaalkoodeksi paragrahvi järgi so 186 järgi. Samas süüdistuse episoodis on Märt Ringmaale süüks arvatud ka kelmuse toimepanemine, mis seisnes selles, et tema esitades Tallinna Pensioniametile võltsitud kolhoosiliikme tööraamatu, tekitas kannatanul pettusega ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, mille tulemusena määrati Tallinna Pensioniameti poolt süüdistatavale suurem vanaduspension, kui tema tegelik pensioniõiguslik staaž oleks õigustanud ja talle maksti alusetult välja pensioni summas 20 255.- krooni. Selles osas on Märt Ringmaa süü tõendatud kriminaalasjas kogutud ja kohtuotsuses analüüsitud tõenditega, sealhulgas otsusega pensioni määramise kohta (XIV kd tl.7), Tallinna Pensioniameti kirja ja ülemaksu arvestusega (XIV kd tl.4-6) ja süüdistatava enda ütlustega. Märt Ringmaa tegevus tuleb kvalifitseerida kelmusena KarS § 209 lg 1 järgi, kuna tegemist on vältava süüteoga. Kuriteoga on Tallinna Pensioniametile tekitatud varaline kahju summas 20 255 krooni, mille osas on esitatud tsiviilhagi. Süüdistatav Märt Ringmaa võttis esitatud hagi õigeks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt juhul, kui kostja võtab hagi õigeks, rahuldab kohus hagi; TsMS § 444 lg 1 järgi võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava osa, otsuses märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. VõS § 1043 järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) hüvitama kahju, kui ta on kahju tekitamises süüdi; VõS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kannatAasetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, kus ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kriminaalasjas leidis tõendamist, et Märt Ringmaa pani toime kuriteod, millega põhjustati kahju kannatATallinna Pensioniametile. Kahju tekitamine on seega õigusvastane. KannatAon kahju suuruseks arvestanud 20 255 krooni, süüdistatav ei ole kahju suurusele vastu vaielnud. Kohtu hinnangul tuleb süüdistatavalt tekitatud kahju esitatud summas kannatAkasuks välja mõista.

II

Märt Ringmaale on esitatud süüdistus lõhkeseadeldise valmistamises koos JKga ja Harjumaal Kuusalu vallas Kiiu külas JDehitusjärgus oleva maja krundil saun-abihoone juures plahvatuse toimepanemises. Sellest süüdistusest on riigiprokurör Margus Kurm kohtuliku uurimise ajal loobunud, kuna süütegu on aegunud. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §-le 14 lg 2 on prokuröri poolt süüdistusest loobumine õigeksmõistmise alus. Seetõttu tuleb Märt Ringmaa temale selles episoodis esitatud süüdistusest võõra vara tahtlikus rikkumises üldohtlikul viisil, millega põhjustati oluline varaline kahju ning lõhkematerjali ilma vastava loata omandamises ja hoidmises so KrK §-des 144 ja 207 lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemises õigeks mõista.

III

Märt Ringmaale on esitatud süüdistus KrK § 101 p.p 2, 5, 7 ja 9; KrK § 108 lg 2 p 3; 113; 144 lg 2 ja 2074 järgi lõhkeseadeldise ebaseaduslikus valmistamises, selle toimetamises ööl vastu 18.12.1998 Tallinnas Pae tn 48 asuvasse elumajja eesmärgiga tekitada plahvatus ja põhjustada maja osaline kokkuvarisemine. 18.12.1998 kella 02.40 ajal toimunud plahvatuse tagajärjel sai surma kaks inimest, tekitati raskeid kehavigastusi ühele ja kergeid kehavigastusi samuti ühele inimesele, osaliselt varises kokku Pae tn 48 elumaja esimEtrepikoda, rikkudes baar-piljardisaali sisustuse ning muutes elamiskõlbmatuks korterid 1 kuni 7. Kriminaalasja kohtueelse uurimise käigus kogutud ja kohtuliku arutamise käigus uuritud tõenditega on ümberlükkamatult tõendamist leidnud, et 18.12.1998.a plahvatas Tallinnas asunud

249 kolmekorruseline paneelblokkidest elumaja, plahvatuse tagajärjel purunes maja esimEtrepikoda I- III korruseni ühes seal asunud korteritega. 18.12.1998.a. kell 20.05 leiti hävinenud 1. trepikojast I – korruselt rusude vahelt NN a ja lapsealise K K´i laibad, maja I korrusel asuvas baar- piljardisaalis said kehavigastusi MM ja OR. Kriminaalasi antud plahvatuse osas algatati 18.12.1998.a KAPO assistent E Juksar´i määrusega. Plahvatuse sündmuskoha vaatlust on teostatud erinevatel aegadel mitme menetleja poolt. Kohtuliku uurimise käigus sai avaldatud ja kohtus uuritud kolme sündmuskoha vaatlusprotokolli, millistest ajaliselt esimETallinna Politseiprefektuuri uurija T.Artjomova poolt läbi viidud sündmuskoha vaatlusprotokoll, kajastatakse uurimistoimingut, mis on läbi viidud 18.12.1998.a kella 03.37-09.30 (II kd tl.19-24) ning milles osalesid lisaks uurijale ekspert-kriminalist APõllu ja inspektor Golikov, vaatluse käik fotografeeriti, kuid sündmuskohalt midagi kaasa ei võetud; teise sündmuskoha vaatlusprotokolli on koostanud Kaitsepolitseiameti assistent E Juksar, selles protokollis kajastatakse sündmuskoha vaatlust, mis toimus 18.12.1998.a ajavahemikul kella 5.00 kuni kell 11.00 (II kd tl.25 koos skeemiga tl.26), vaatluses osalesid lisaks uurijale juhtivassistent Odyn Vosman (kes ei ole vaatlusprotokollile alla kirjutanud), vanemassistent Henno Kuurmann ja spetsialist-juhtivassistent HPriimets, vaatluse käik salvestati, sündmuskohalt kaasa võetud esemete kohta märge puudub; kolmanda sündmuskoha vaatlusprotokolli on koostanud Tallinna Politseiprefektuuri uurija L.Kamenskaja, vaatlus on toimunud 18.12.1998.a kella 20.15 kuni 21.05 ja on seotud asjaoluga, et 18.12.1998.a kella 19.35 ajal on I trepikoja varemete alt leitud kaks laipa (II kd tl.3-4 koos fototabelitega kuni tl.18), vaatluses osalesid kohtumeditsiiniekspert V.Parvet ja ekspert- kriminalist T.Eistre, sündmuskohalt midagi kaasa ei võetud. Kohtulikul uurimisel olid kannatanutena üle kuulatud MM ja OR , kes andsid ütlusi plahvatusele eelneval õhtul toimunu ja nendele tekitatud kehavigastuste olemuse kohta. Kohtuistungil üle kuulatud kannatanud ET ja P P andsid ütlusi neile tekitatud varalise kahju kohta. Veel uuris kohus käesolevas episoodis läbi viidud ehitustehnilise ekspertiisi aktis antud eksperdiarvamust (II kd tl 172), milles ekspert on andnud hinnangu hoone ehitustehnilise seisukorra kohta enne ja pärast plahvatust ning mille punktist 4.1.3 nähtub muuhulgas, et plahvatusest põhjustatud kahjustused hõlmasid umbes 20-25 % hoone kandekonstruktsioone. Lõhkeseadeldise ekspertiisi aktis nr KP 3-9 antud eksperdiarvamuse (II kd tl.182) kohaselt oli elamu osalise varingu põhjuseks tugevajõulise lõhkeseadeldise plahvatus, suure tõenäosusega kasutati ammooniumnitraadil või heksogeenil baseeruvat lõhkeainet. Ammooniumnitraadil baseeruva lõhkeaine puhul oli lõhkeaine kogus vahemikus 2-3 kg, lõhkeseadeldise pakend sisaldas musta polüetüleenmaterjali, õhukeseseinalist terasplekki ja tõenäoliselt elektrilist initsieerimismehhanismi, viitemehhanismi konstruktsiooni ei olnud võimalik tuvastada. Lõhkeseadeldis oli paigaldatud I korruse trepikoja põrandale, piljardisaali ja baari köögikoridori seinte taha moodustunud nurga piirkonda, ekspertide arvamuse kohaselt oli kõige tõenäolisemaks eesmärgiks seinte taga asetsevatele ruumidele, nende sisustusele või nendes viibinud isikutele kahjustuste/vigastuste tekitamine. Eelpooltsiteeritud ekspertiisiaktile lisana on läbi viidud keemiline võrdlusuuring (II kd. tl.191), milles ekspert Mati Müürisepp on andnud eksperdiarvamuse, millest nähtub, et antud plahvatuses kasutatud lõhkeaine puhul ei saa välistada ammooniumnitraati või heksogeeni sisaldava lõhkeaine kasutamine, kuid analüüside läbiviimist raskendas konkreetsel juhul proovidega kaasnev suur müra ehk saaste.

Kohtuliku uurimise käigus avaldati ja uuriti assistent E Juksari poolt koostatud asitõendi vaatlusprotokolli ja asitõendiks tunnistamise määrust (vastavalt II kd tl. 27 koos fototabelitega kuni tl.34 ja 35), millised kannavad 07.01.1999.a kuupäeva ning milles vaadeldakse, kirjeldatakse, fotografeeritakse ja tunnistatakse asitõendiks 18.12.1998.a toimunud sündmuskohalt leitud ja äravõetud asitõenduslikku tähtsust omavaid esemeid. Samas, nagu nähtub eelpoolrefereeritud

250 sündmuskoha vaatlusprotokollidest, ei ole jälgitav, kuidas ja kelle poolt asitõenduslikku tähtsust omavad esemed sündmuskoha vaatluse käigus leiti, fikseeriti ja ära võeti. Veelgi enam, kohtuliku uurimise käigus menetlejana üle kuulatud Kaitsepolitseiameti assistent E Juksar vastuseks kaitsja küsimustele, et millal olid tema poolt tehtud II köites olevad asitõendite vaatlusprotokoll, fototabelid ja asitõendiks tunnistamise määrus, arvas, et need võisid olla tehtud 2006.aastal, kuna need olid puudu, kuid see, et kuupäevaks on märgitud 07.01.1999.a võis olla tingitud sellest, et ta kasutas põhjana vAfaile. Kuidas asitõenditena vaadeldud esemed võisid kriminaalasja juurde sattuda, annab selgust plahvatuse ekspertiisi akti nr KP-3-9 kirjeldava osa p. 4 (II kd tl.181), kus on öeldud, et „plahvatuskohalt Päästeameti eridemineerijate poolt organiseeritud tööde käigus leitud ja LS-i (lõhkeseadeldise) kohta informAiooni anda võivad fragmendid on jaotada järgnevalt.“ Sellest võib teha järelduse, et Päästeameti eridemineerijad teostades plahvatuskohal töid sorteerisid ja leidsid fragmente, mis võisid nende arvates anda informAiooni lõhkeseadeldise kohta. Samas ei ole kriminaalasja materjalide juurde lisatud ühtegi tõendit ega muud dokumenti, mille alusel oleks jälgitav plahvatuskohal Päästeameti töötajate poolt organiseeritud tööde tulemusel leitud ja tähtsaks peetud fragmentide jõudmine menetleja kätte. Asitõendi vaatluse, kui menetlustoimingu eesmärk oli nii 1998.-1999.a kehtinud kriminaalmenetluse koodeksi kehtimise ajal, kui on ka praegu see, et kriminaalasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavat asitõendina käsitletavat eset või ainet piisava üksikasjalikkusega kirjeldada, fotografeerida, samuti võtta tarvitusele meetmed asitõendina käsitletavate esemete säilimiseks. Olukorras, kus käesolevas süüdistuse episoodis asitõenditeks tunnistatud esemete leidmine sündmuskohalt ei ole kriminaalmenetluses piisava täpsusega fikseeritud, nende sattumine kriminaalasja materjalide juurde ei ole arusaadav ja jälgitav, kus uurija poolt kohtuliku uurimise käigus antud selgitustest selgub, et asitõendite vaatlusprotokoll ja asitõendiks tunnistamise määrus olid tegelikult koostatud 8 aastat pärast kuriteosündmust, so 2006.a, asitõendi vaatlusprotokolli juures olevatel fototabelitel olevad fotod esemetest (II kd tl.28-34) kattuvad ekspertiisiakti KP-3-9 lisaks olevatel raportfototabelitel olevate fotodega esemetest (II kd tl.188-189), ei ole kohtul võimalik kindlalt väita, et esemed, mida kirjeldati asitõendi vaatlusprotokollis ning mida on uuritud ekspertide poolt koostatud ekspertiisiaktis KP 3-9 on ka tegelikkuses samad esemed, mis leiti plahvatuse sündmuskohalt 18.12.1998.a. Selliste tõendite pinnalt ei saa teha järeldusi Märt Ringmaa seotuse kohta selle kuriteoga ning Märt Ringmaa tuleb selles episoodis temale esitatud süüdistuses õigeks mõista. 18.12.1998.a toimunud plahvatusega on tekitatud varalist kahju ja esitatud tsiviilhagid alljärgnevalt: OÜ-le Lukos 177 000 krooni; P P le 300 000 krooni, T L ale 615 000 krooni, ET70 000 krooni, AT200 000 krooni, S N ile 500 000 krooni; OJ ile 700 krooni ning Tallinna Linnale 193 861 krooni. Kuna kohtuliku uurimise käigus ei ole leidnud tõendamist antud kuriteo toimepanemine Märt Ringmaa poolt, siis tuleb esitatud tsiviilhagid jätta rahuldamata.

IV

Märt Ringmaale on esitatud KrK § 2074; KrK § 144 lg 1; § 15 lg 2 ja § 139 lg 3 p 1 süüdistus lõhkeseadeldise valmistamisest ja edasitoimetamises, võõra vara tahtlikus rikkumises, kasutades selleks lõhkeseadeldist üldohtlikul viisil ning põhjustades olulise varalise kahju, suures ulatuses võõra vara salajase varguse kAes 22.09.2000.a kella 03.38 ajal Tallinnas Sõpruse pst 249 asuva maja esimesel korrusel asuva kaupluse Konsum ukse kõrval asunud Hansapanga pangaautomaadis toimunud plahvatuse asjas. Kohtulike vaidluste käigus loobus riigiprokurör süüdistusest KrK § 15 lg 2 – 139 lg 2 p 1 järgi tõendamatuse tõttu. Selles episoodis kuulas kohus tunnistajana üle Raul Rämo, kes andis ütlusi plahvatuse toimumise asjaolude kohta, kuna tema töötades ESS Eesti turvatöötajana ning olles tol ööl patrullis Tallinnas

251 Sõpruse pst piirkonnas, oli esimeste seas kes sündmuskohale jõudis. Kannatanuna üle kuulatu Hansapank AS esindaja ML andis kohtus ütlusi selles, et selle plahvatuse tagajärjel on Hansapangale tekitatud ja hüvitamata varaline kahju 51 086 krooni ja 5 senti. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (II kd tl.5-11) nähtub, et sündmuskoha vaatlust teostas Tallinna PP Lõuna PO vaneminspektor A.Motozov 22.09.2000.a algusega kell 04.15, spetsialistina osales uurimistoimingus isik, kelle nimi ei ole protokollis loetav (Netsaja?). Vaatlusprotokollis on kajastatud olukord sündmuskohal Sõpruse pst 249 kaupluse Konsum juures. Tehnilistest abivahenditest kasutati fotoaparaati, sündmuskohalt midagi kaasa ei võetud. Samas selgub A. Motuzovi 22.09.2000.a koostatud ettekandest, et temaga samal ajal viibis sündmuskohal ka pürotehnika spetsialistide grupp (группа специалистов по пионерной технике), kes teostasid paralleelselt politseiametnikega sündmuskoha vaatlust, samuti määrasid ekspertiisi. Ühtlasi saavutati nendega kokkulepe vastavasisuliste andmete esitamisest politseiorganitele (III kd. tl. 3- 4). Selle kohta, milline spetsialistide grupp sündmuskohal viibis, mis toiminguid nende poolt tehti, milliseid ekspertiise määrati ning millised esemed sündmuskohalt kokku korjati ja politsei käsutusse anti, kriminaalasjas andmed puuduvad, ühtegi tõendit selle kohta kohtule esitatud ei ole, esmane märk kriminaalasjas olevatest sündmuskohalt äravõetud fragmentidest on politseiinspektor N Pugatova poolt 16.10.2000.a koostatud ekspertiisimääruses (III kd tl.23), millega on määratud trassoloogia ja lõhkeseadeldise ekspertiis ning et ekspertide käsutusse on antud fragmendid mis on ära võetud sündmuskohalt. Esimesena on ekspertiisiakti koostanud ekspert EArmolik (III kd tl.26- 27), tema käsutusse on ekspertiisi tegemiseks esitatud kilekoti sees pakend nr 4, mis sisaldas valkjas-kreemikat pulbrilist ainet ja suuremat kamakat sellest pulbrilisest ainest, kogukaaluga 2057g koos kilekotiga, eksperdi arvamuse kohaselt sisaldas nimetatud pulbriline aine ammoonium- ja kaaliumnitraadi mehaanilist segu, millist võib vaadelda kui väetist, kuid mida oli püütud kasutada lõhkeainena. Ekspert on aktis märkinud et asitõendid on tagastatud. Kohtuliku uurimise käigus selle ekspertiisiakti selgitamiseks üle kuulatud ekspert EArmolik, et jäi enda poolt ekspertiisiaktis antud arvamuse juurde, et tuvastas ammoonium-, kaaliuminitraadi, kuid hoolimata läbiviidud kAetest põlevvedelikke sellest segust ei leitud. Järgmisena on teostatud ekspertide Katrin Jegorovi ja Lilian Heina poolt daktüloskoopiaekspertiis 1.11.2000.a (III kd tl.24-25), mille sissejuhatavast osast nähtub, et ekspertiisiks esitati lõhkenud kanistri tükid, leukoplastilõigud (vt III kd tl.24), ekspertide arvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud rebenenud kanistritükkide plastpindadel ja tükkidelt eemaldatud leukoplasti lõikude liimipindadelt naha papillaarkurrustiku jälgi ei avastatud. Mis ekspertiisiks esitatud asitõenditest edasi sai, selle kohta ekspertiisimääruses andmed puuduvad. Kõige põhjalikumalt on eksperdi käsutusse antud fragmente kirjeldanud ekspert Arno Paikles tema poolt 15.11.2000.a koostatud lõhkeseadeldise ekspertiisi akti uurimuslikus osas (III kd tl32-34), millest nähtub, et eksperdile on esitatud kaks avatud pappkarpi fragmentidega, muuhulgas sisaldas teine karp kuus pakendit, kartongitükke, puidutükke ning kuna pakendid olid tähistamata, siis: „selguse huvides tähistas ekspert pakendid“ (vt III kd tl.32 ülalt teine lõik). Eksperdi arvamuse kohaselt võisid esitatud fragmendid kuuluda lõhkeseadeldise komponentide hulka ning lõhkeseadeldis võis olla koostatud kotist, pappkarbist, lõhkeainega täidetud kanistrist, äratuskellast, pistikust, pistikupesast, vooluallikast, ühendusjuhtmetest, teibist, initsieerivast vahendist – elektridetonaatorist. Ekspertiisiks esitatud fragmendid tagastati koos ekspertiisiaktiga (III kd tl.35). Vaatlusprotokolli Sõpruse pst 249 sündmuskohalt äravõetud fragmentide osas on keskkriminaalpolitsei vaneminspektor S.Otsus koostanud 10.01.2001.a (III kd tl.12-13), vaatlust on uurija teostanud KrMK §-de 149 lg 1; 150 lg 1 ja 2 ja 151 alusel. Kui esimesed neist viidatud sätetest tähistavad vaatluse teostamise aluseid ja korda, siis § 151, millele samuti vaatluse protokollis on viidatud, käsitleb vaatluse eriliigina laiba vaatlust ja matmispaigast väljakaevamist. Samas oli asitõenduslikku tähtust omada võivate esemete vaatluse teostamise erinormiks hoopis KrMK § 62, mis sätestas asitõendi vaatluse korra ja asitõendite hoidmise ja muude asitõendite

252 suhtes muude abinõude kohaldamise. Nimetatud paragrahvi esimElõige sätestab, et asitõendit tuleb vaatlusprotokollis üksikasjalikult kirjeldada, fotografeerida ja koostada asitõendiks tunnistamise määrus. Vaatlusprotokollis on asitõendeid küll kirjeldatud, kuid puudub märge tehnikavahendite kasutamise kohta, seega asitõendeid fotografeeritud ei ole. 2004.a 30.novembril määras kaitsepolitseiameti juhtivassistent E Juksar kriminaalasjas kiuekspertiisi, andes ekspertide käsutusse muuhulgas 22.09.2000.a Sõpruse 249 plahvatuse sündmuskohalt leitud lõhkeaine sees olevad mitmed karvad – 4 pakendis (III kd tl.79). 2000.a oktoobris on seda lõhkeainet aineekspertiisi käigus uurinud ekspert EArmolik, kes kasutas muuhulga ka aine mikroskoopilist uurimist. Selle ekspertiisiakti kirjeldavast osast ei nähtu, et ekspert oleks uuritava aine seest leidnud mitmeid karvu, samuti ei ole aine seest leitud karvu kirjeldatud ka asitõendite vaatlusprotokollis. Millised karvad ekspertiisiks esitati, jääb kohtule arusaamatuks. Kiuekspertiis aktis antud arvamuse kohaselt leiti kümme inimpäritolu karva, mis edastati DNA ekspertiisi. Ka DNA ekspertiis selles episoodis on uurija määrusega määratud 25.10.2004.a, so rohkem kui neli aastat pärast toimunud sündmust. Ekspertiisimääruse kirjeldavas osas on öeldud, et 22.09.2000.a toimus pommiplahvatus aadressil Tallinn, Sõpruse pst 247, samuti on eksperdi käsutusse antud esemed leitud Sõpruse pst 247 sündmuskohalt. Kohus möönab, et tegemist on ilmselt trükiveaga. DNA ekspertiisiakti nr GE-4214-04/8683 eksperdiarvamuse punktis kolm (III kd tl.85) on ekspert asunud seisukohale, et halli leukoplaastri esimeselt fragmendilt (pakend nr 2, minigrip kilekott nr 5) ja halli leukoplaastri teiselt fragmendilt (pakend nr 2, minigrip kilekott nr 5) DNA analüüsiks võetud proovid saavad pärineda sellele mehelt, kelle DNA profiili on määratletud kriminaalasjas nr. 03912000113 määratud DNA ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE- 3747-03/10041) analüüsitud proovidest punase pulkpistiku võrgult (pakend nr 1), detonaatori juhtme ja punase pulkpistiku ühenduskeerult (pakend nr 1), patarei „-„ klemmilt (pakend nr 1), keskmise patarei musta värvi põhjalt (pakend nr 1), relee ühendusel olnud rüüsilt (pakend nr 1) ja sisendpistiku juhtmel olnud plaastrilt (pakend nr 1). DNA koondekspertiisiaktis nr GE-3367-05/7868– 11.11.2005.a (VII kd. tl. 150-159) antud eksperdiarvamuse punktis 24 annavad eksperdid AAaspõllu ja K Sinivee arvamuse, et varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt nr GE-4214-04/8683; kriminaalasi nr 00231704881) analüüsitud proovidest halli leukoplaastri esimeselt fragmendilt (pakend nr 2, minigrip kilekott nr 5) ja halli leukoplaastri teiselt fragmendilt (pakend nr 2, minigrip kilekott nr 5) määratletud osalised DNA profiilid (tõenäoliselt ei andnud osad DNA alleelid mõningates DNA lookustes tulemusi) osutavad mehelt pärinevale bioloogilisele materjalile. Saadud tulemuste alusel saavad need proovid pärineda Märt Ringmaa’lt. Selle ekspertiisiakti selgitamiseks üle kuulatud ekspert AAaspõllu selgitas kohtule, et arvamuse punktis 24 analüüsitud proovidest on määratletud osaline DNA profiil. Neis proovides esinevad kõik alleelid, mis on olemas Märt Ringmaal, kuid osades lookustes on mõned alleelid puudu, mis võis olla tingitud sellest, et alleelid ei ole tulnud määramise käigus välja. Selline tulemus on iseloomulik vähese DNA-sisaldusega proovidele näiteks proovi nr E2053 (proov halli leukoplaastri esimeselt fragmendilt; XX kt tl.291) puhul 11 lookusest 7 on kokkulangevad Märt Ringmaa võrdlusprooviga, samas ei esine proovis ühtegi alleeli, mida ei oleks Märt Ringmaa võrdlusproovis. Hinnates kogumis käesolevas episoodis uuritud tõendeid leiab kohus, et tõendite kogum ei ole piisav Märt Ringmaa süüdimõistmiseks selles kuriteoepisoodis. Nagu juba kohtuotsus punktis III viidatud, on asitõendi vaatluse, kui menetlustoimingu eesmärk kriminaalasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavat asitõendina käsitletavat eset või ainet piisava üksikasjalikkusega kirjeldada, fotografeerida, samuti võtta tarvitusele meetmed asitõendina käsitletavate esemete säilimiseks. Plahvatuse sündmuskohalt leitud fragmentide fikseerimine, äravõtmine, hoidmine kriminaalasja materjalide juures ning liikumine menetleja ja ekspertide vahel ei ole ka antud süüdistuse episoodis jälgitav. Nii ei ole asitõendite leidmine Sõpruse pst 249 sündmuskohal üheski menetlusdokumendis kajastatud, erinevaid esemeid on saadetud erinevatesse

253 ekspertiisidesse, fikseerimata sealjuures millise esemega on konkreetselt tegemist, kust see leitud oli ning millist asitõenduslikku tähendust see kriminaalasjas omab. Ekspert EArmolikule on ekspertiisiks esitatud aine, millele ekspert on teinud aineekspertiisi, märkinud siis, et asitõend tagastatakse, kuid seda ainet ei ole kriminaalasjas asitõendiks tunnistatud, asitõendina vaadeldu ei eeluurimisel ega ole ainet asitõendina ka kohtule esitatud. Millistele karvadele ja millistele teibitükkidele teostati kiu- ja DNA ekspertiis pea neli aastat pärast sündmust, kust need olid leitud, millistes tingimustes säilitatud, seda ei ole kriminaalasjas võimalik tuvastada. Selliste tõendite pinnalt ei saa teha järeldusi Märt Ringmaa seotuse kohta selle kuriteoga ning Märt Ringmaa tuleb selles episoodis temale esitatud süüdistuses õigeks mõista. 22.09.2000.a Sõpruse pst 249 toimunud plahvatusega on tekitatud varalist kahju ja esitatud tsiviilhagi AS Hansapank poolt summas 51 086 krooni ja 5 senti. Kuna kohtuliku uurimise käigus ei ole leidnud tõendamist antud kuriteo toimepanemine Märt Ringmaa poolt, siis tuleb esitatud tsiviilhagi jätta rahuldamata.

V

Märt Ringmaale on esitatud KrK § 2074; KrK § 144 lg 1; § 15 lg 2 ja § 139 lg 3 p 1 süüdistus lõhkeseadeldise valmistamisest ja edasitoimetamises, võõra vara tahtlikus rikkumises, kasutades selleks lõhkeseadeldist üldohtlikul viisil ning põhjustades olulise varalise kahju, suures ulatuses võõra vara salajase varguse kAes 04.01.2001 Tallinnas Vikerlase 23 asuva kauplus „Laagna” sissekäigu kõrval asunud Hansapanga pangaautomaadis toimunud plahvatuse episoodis. Kohtulike vaidluste käigus loobus riigiprokurör süüdistusest KrK § 15 lg 2 – 139 lg 2 p 1 järgi tõendamatuse tõttu. Selles episoodis kuulas kohus tunnistajana üle Maria Stoljarova, kes andis ütlusi plahvatuse toimumise asjaolude kohta, kuna tema töötas valvurina Laagna keskuses ja oli tol öösel, kui plahvatus toimus valves. Kuulis kohutavat plahvatust, klaaside purunemist ning tormas helistama. Kannatanuna üle kuulatu Hansapank AS esindaja MLandis kohtus ütlusi selles, et selle plahvatuse tagajärjel on Hansapangale tekitatud ja hüvitamata varaline kahju 205 860 krooni ja 70 senti. Vastavalt politseitöötaja ettekandele tuli väljakutse plahvatuse toimumise koht 04.12 (IV kd tl.4), Ida kriminaaltalituse inspektor D.Velbaumi ettekandest nähtub, et sündmuskohal käis eridemineerimistalitus, nad tegid esialgse ülevaatuse ja talituse juhataja MK palus valvata sündmuskohta hommikuni, kuna väljas oli pime ja polnud võimalik teha sündmuskoha vaatlust (IV kd tl.3). Vaatlust sündmuskohal Vikerlase 23 on teostanud Ida PO uurija Stogov 04.01.2001.a kella 10.04-11.45 ajal. Sündmuskoht fotografeeriti, sündmuskohalt midagi kaasa ei võetud (IV kd tl 8 pöördel). Asitõendeid on vaadelnud uurija Svetlana Otsus 03.04.2001.a (IV kd tl.19-20), ka sellel korral ei ole uurija vaadeldud asitõendeid fotografeerinud. Lõhkeaineekspertiisi aktist nr AL- 273-01 nähtub, et eksperdile on esitatud sündmuskohalt kogutud fragmendid ühes pakendis ning EArmolik andnud arvamuse selles, et sündmuskohalt kogutud erinevatel fragmentidel olevas ladestuses leiti plahvatanud lõhkeaine detoneerumata jääke nagu trotüüli, ammoonium- ja kaaliumnitraati ning alumiiniumpulbri osakesi. Selline koosseis viitab võimalikult omavalmistatud segulõhkeainele. Daktüloskoopiaekspertiis tulemusi ei andnud, sest ekspertiisiks esitatud halli metalse läikega pulbrilise ainega määrdunud nelja lapiku väikepatarei ja sinist värvi plasttükikeste pinnad olid daktüloskoopilisteks uuringuteks kõlbmatud (vt IV kd tl.60 arvamuse p 1) ning kahe patarei ümbert, plasttükikeste ümbert ja teibikogumist lahti harutatud teibilõikude halli pulbrilise ainega mittemäärdunud sisemisel liimipindadel naha papillaarkurrustiku jälgi ei avastatud (vt samas). Lõhkematerjali ekspertiisi läbi viinud ekspert Arno Paikles on ekspertiisiakti uurimuslikus osas taas ekspertiisiks esitatud asitõendeid nummerdanud, kirjeldanud ja grupeerinud (IV kd tl.62-63) ning jõudnud arvamusele, et ekspertiisiks esitatud fragmendid võisid kuuluda lõhkeseadeldise komponentide hulka ning lõhkeseadeldis võis olla koostatud järgmistest esemetest: kott,

254 lõhkeainega täidetud kanister, elektridetonaator, äratuskell, pistik koos pistikupesaga, patareid, ühendusjuhtmed, teip (IV kd tl.64). DNA ekspertiis oli samuti määratud 2004.a oktoobris, ekspertidele esitati 1 pakend väidetavalt Vikerlase 23 sündmuskohalt leitud ja äravõetud detailidega, DNA analüüsiks võetud proovidest kaks (hallilt leukoplaastri fragmendilt ja põlenud rüüsilt) osutusid segaproovideks, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt, võrdlusproovide puudumise tõttu ei olnud võimalik tuvastada kellelt ning DNA analüüsi tulemused säilitati edasisteks võrdlusteks (IV kd tl. 100). DNA koondekspertiisiaktis nr GE-3367- 05/7868 antud eksperdiarvamuse kohaselt (IV kd tl.110 p 27) ei ole nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel võimalik teha usaldusväärseid järeldusi Märt Ringmaa’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides. Hinnates kogumis käesolevas episoodis uuritud ja eelpoolrefereeritud tõendeid leiab kohus, et tõendite kogum ei ole piisav Märt Ringmaa süüdimõistmiseks selles kuriteoepisoodis ning ta tuleb ka selles episoodis õigeks mõista. Ei ole kogutud ühtegi otsest tõendit, mis seostaks Märt Ringmaad selle kuriteo toimepanemisega, ka selles episoodis on kohtul analoogsed etteheited menetlejale seoses asitõendite kogumise, fikseerimise, säilimise tagamisega nagu on kirjeldatud otsuse punktides III ja IV kuid kohus ei pea neid vajalikuks enam korrata. 04.01.2001.a Vikerlase 23 toimunud plahvatusega on tekitatud varalist kahju ja esitatud tsiviilhagi AS Hansapank poolt summas 205 860 krooni ja 70 senti ning osaühingule Laudenter 46 780 krooni ja 10 senti. Kuna kohtuliku uurimise käigus ei ole leidnud tõendamist antud kuriteo toimepanemine Märt Ringmaa poolt, siis tuleb esitatud tsiviilhagid jätta rahuldamata.

VI

Märt Ringmaale on esitatud süüdistus KrK §-s 2074; KrK § 15 lg-s 2 ja § 144 lg-s 1 võõra vara tahtliku rikkumise kAes üldohtlikul viisil, mis põhjustanuks olulise varalise kahju ja mis oleks toime pandud lõhkeseadeldise kasutamisega, lõhkeseadeldise ebaseaduslikus valmistamises, selle toimetamises ööl vastu 11.04.2001 Tallinnas Punane tn 15 asuva klaastaara vastuvõtupunktina toiminud kioski ukse kõrvale eesmärgiga tekitada plahvatus ja põhjustada sellega kioski kokkuvarisemine, kuid plahvatust jäi toimumata põhjusel, mis ei olenenud Märt Ringmaa tahtest. 11.04.2001 kella 07.15 ajal lõhkeseadeldis avastati kioski omaniku poolt ning tehti hiljem eridemineerijate poolt kahjutuks.

Selles episoodis on kohus uurinud alljärgnevaid tõendeid. Politseitöötaja ettekandega Ida (V kd. tl. 2), on tõendatud, et väljakutse sündmuskohale tuli 11.04.2001.a kell 07.55, taarakioski müüja V.Kakovkin teatas, et leidis kahtlase koti. Kohale jõudes nägid politseinikud, et kioski nurga taga oli riidest kott, mille sees paistis isoleerpaelaga kinniteibitud äratuskell ja mingid juhtmed. Koti kõrval asetses plastmass kanister, mille küljes oli stepsliga juhe ja mingi karp. Inimesed ligiduses eemale aetud ja sündmuskoht piiratud politseilindiga. Pommirühm tegi veekahuriga selle kahjutuks. Nende sõnul oli pommiseade kellamehhanismiga lõhkeseadeldis, detonaatoriga. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (V kd. tl.3-4), nähtub olustik sündmuskohal Tallinnas, Punane 15 taarakioski juures, samuti kirjeldab uurija halli värvi riidest kotti, mille seest paistab äratuskell, juhtmed ning isoleerpael. Koti kõrval on näha valget värvi plastmasskanister, mille küljes on karp ja stepsliga juhe. Teises sündmuskoha vaatlusprotokollis kirjeldab uurija lõhkeseadeldise detaile, pärast seda, kui lõhkeseadeldis oli purustatud kahe lasuga veekahurist (V kd. tl.5-9). Eridemineerimistalituse väljasõiduaruande kohaselt (V kd. tl. 17), selgus väljakutse kohal aadressil Punane 15, et tegu oli plastikkanistriga 5L, mille küljele oli kinnitatud kell ja juhe koos stepsliga. Kanistri kõrval oli kott. Kasutades rasket pommiülikonda ja veekahurit lasti kell koos elektridetonaatoriga kanistri küljest minema. Konksuga kotti avades paistsid sealt juhtmed ja patareid. Kotist tuli nähtavale elektroonika elementidega plaat, 4,5V patareid kaks tükki teibiga

255 koos ning juhe pistikupesaga. Kanistris oli oletatavalt LA segu. Sündmuskohalt leitud esemed on üle antud Kaitsepolitseiametile 16.04.2001.a, neid esemeid on vaadeldud asitõendite vaatlusprotokollis ning fotografeeritud (V kd tl. 19-26) ja asitõendiks tunnistatud (V kd. tl. 27). Aineekspertiisi aktis on ekspert EArmolik andnud arvamuse (V kd tl. 40) selles, et ekspertiisi tegemiseks esitatud aine kujutab endast omavalmistatud segu ammooniumväetisest, mida on töödeldud alumiiniumpulbriga ja lisatud mõned suitsuta püssirohu graanulid ja on mõeldud kasutamiseks omavalmistatud lõhkeseadeldistes. Lõhkeseadeldise ekspertiisiga (V kd. tl.50-56) on tuvastatud, et tegemist oli mehhaanilise kella poolt juhitud viitega lõhkeseadeldisega, milles lõhkematerjaliks elektridetonaator ja omavalmistatud lõhkeaine. DNA ekspertiisi aktides (V kd tl.103; p.p 1,3; V kd tl.110; p 12) on antud arvamus, et analüüsitud proovid riidest koti sangadel on segaproovid, mille analüüsi tulemusena ei saa välistada Märt Ringmaalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides, kuna kõigis analüüsitud DNA lookustes olid esindatud ka kõik Märt Ringmaal esinevad DNA alleelid.

Ekspertide EArmolik ja M Toometi poolt on 10.01.2006.a koostatud lõhkeaine ekspertiisi aktis (V kd. tl. 44-46) antud eksperdiarvamus selles, et Märt Ringmaa elukoha läbiotsimisel leitud ja ekspertiisiks esitatud piimanõu seintel ja põhjas ning lehtri pinnal leidub ladestusena alumiiniumpulbrit, mis sisaldab alumiiniumnitraati. 11.04.2001 Tallinnas Punane 15 paigaldatud lõhkekehast leitud lõhkeaine sisaldab alumiiniumpulbri, ammooniumnitraadi ja suitsuta püssirohu graanulite segu, mis on alumiiniumpulbri ja ammooniumnitraadi, kui koostisainete poolest kokkulangev piimanõust ja lehtrilt leitud koostisainetega, kuid nende samasust ehk päritolu samast kogumist ei ole võimalik tuvastada individualiseerivate eritunnuste puudumise tõttu. Veel on ekspert EArmolik andnud arvamuse (V kd. tl. 97-99), et ekspertiisi tegemiseks esitatud ained erinevatest plahvatuste sündmuskohtadest (19.11.2003 Tallinnas, Pae tn 23; 22.09.2000 Tallinnas Sõpruse pst 247; 11.04.2001 Tallinnas, Punane tn 15) sisaldavad lõhkeainena ammooniumnitraati. Märt Ringmaa kodust Harjumaal Raasiku alevik XXX leitud ainetest 5 ja 10 on sarnased plahvatuse sündmuskohtadelt 22.09.2000 Tallinnas Sõpruse pst 247 (aine 1) ja 11.04.2001 Tallinnas Punane tn 15 (aine 2) leitud ainete ammooniumnitraadiga ning aine 6 on sarnane plahvatuse sündmuskohalt 19.11.2003 Tallinnas, Pae tn 23 leitud aine (aine 3) ammooniumnitraadiga. Sarnasus väljendub ainete värvuste varjundites, graanulite olemasolus või mitteolemasolus ja lisandite olemasolus. Ekspert M Ritari poolt 11.04.2006.a jäljeekspertiisi aktis antud eksperdiarvamuse (V kd. tl. 80), kohaselt pärineb ekspertiisiks esitatud trükkplaat ekspertiisiks esitatud plastilisest sulamist raamist.

Hinnates kogumis selles episoodis kogutud ja uuritud tõendeid, leiab kohus, et on leidnud tõendamist Märt Ringmaa poolt selle kuriteo toimepanemine ja seda alljärgnevatel põhjendustel. Lisaks sellele, et riidest koti sangadelt on leitud Märt Ringmaa DNA-d, on tema viibimiskoha Raasiku Pae 9 maja läbiotsimisel leitud piimanõu, mille sees oli hõbedase pulbri jälgi (XV kd tl.21), eksperdid on andnud oma arvamuse selles, et lehtrilt ja piimanõu seintelt ja põhjast on leitud ladestusena alumiiniumnitraati, mis sisaldab alumiiniumpulbrit. Kuigi Pae 15 sündmuskohalt leitud lõhkeainesegu ja piimanõust leitud segu on koostisainete poolest kokkulangevad, ei saanud eksperdid teha järeldust nende ainete pärinemise kohta samast allikast. Samas on ekspert andnud tõenäolise arvamuse, et Märt Ringmaa juurest leitud alumiiniumnõud on kasutatud omavalmistatud lõhkeaine segamiseks või hoidmiseks (V kd tl.75). Tõendamist on leidnud ka asjaolu, et Pae 15 plahvatuse sündmuskohalt leitud trükkplaat pärineb Märt Ringmaa juures läbiotsimiselt leitud plastmassist raamist (Vt. XV kd tl.40 p 148; ja fototabel nr 148, XV kd tl.189), selle kohta on kategoorilise arvamuse andnud ekspert M Ritari. Seega on kriminaalasjas piisavalt tõendeid seostamaks Märt Ringmaad selle lõhkeseadeldise valmistamise ja kohaletoimetamisega ning on tõendatud tema poolt KrK §-s 2074 ettenähtud kuriteo toimepanemine.

256 Kuna plahvatus ei toimunud Märt Ringmaa tahtest mitteolenevatel põhjustel, sest kell oli jäänud seisma, siis on tema tegevus õigesti kvalifitseeritud KrK § 15 lg 2 - 144 lg 1 järgi.

VII

Märt Ringmaale on esitatud süüdistus KarS § 114 p-des 2, 4 ja 7; § 203; 405 lg 2 ja 415 lg 1 järgi lõhkeseadeldise ebaseaduslikus valmistamises, selle toimetamises ööl vastu 11.05.2003 Tallinnas XXXasuvasse elumajja, plahvatuse tekitamises, kasutades lõhkeseadeldist ja põhjustades ohu inimese elule, tervisele ja varale tapmises, teisi isiku tervise kahjustamises ja võõra asja rikkumise ja hävitamise, millega tekitas olulise kahju. 11.05.2003 kella 02.05 ajal toimunud plahvatuse tagajärjel sai surma üks inimene, tekitati kergeid kehavigastusi samuti ühele inimesele, hävines Pae tn 48 elumaja esimesel korrusel olev korter nr 30 ning tekitati kahju elamule. Kohtulikul uurimisel kuulati kannatanuna üle P R , kes andis ütlusi selle kohta, et 11.05.2003.a öösel magas ta oma korteris XXXmajas, teises toas magas tema ema VR a, kes plahvatuse tagajärjel hukkus, kuna kukkus korrus allpoolasuvasse korterisse. Kinnitas, et talle tekitati plahvatuse tagajärjel varalist kahju 72 000 krooni, millises ulatuses esitas tsiviilhagi. Kannatanuna üle kuulatud V H kirjeldas samuti plahvatuse toimumise asjaolusid, samuti seda, et plahvatuse tagajärjel purunes sein, kannatAkaotas teadvuse, tal oli kaela ja pea trauma. Isiku kohtuarstlikus ekspertiisiaktis antud eksperdi arvamuse kohaselt oli V H il tuvastatud vigastuste näol tegemist lühiajalise tervisekahjustusega, vigastustest paranemine kestis alla nelja nädala ilma tagajärgedeta (VI kd tl. 190-191). Kannatanuna üle kuulatud Tallinna Linnakantselei esindaja KRavaldas, et 11.05.2003.a XXXkorteris toimunud plahvatuse tagajärgede likvideerimisel kandis Tallinna linn kahjusid summas 1 984 798 krooni, millises summas on kohtueelsel uurimisel esitatud tsiviilhagi. Sündmuskoha vaatlust on 11.05.2003.a kella 05.00 - 12.05 teostanud Kaitsepolitseiameti vanemassistent E Juksar, kes on sündmuskoha vaatlusprotokollis kajastanud olukorra sündmuskohal XXXkorteris 30, majas üldiselt ning ka maja ümbruses, protokollist nähtub, et sündmuskohalt võeti kaasa ekspertide poolt metalliosakesi ja muid detaile, millistel võib olla tähtsust plahvatuse tekitamise asjaolude selgitamisel, samuti see, et detailid on fotografeeritud saanud oma numbri, pakitud (VI kd tl. 5), sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabelitest (VI kd tl. 9-18) nähtub olukord sündmuskohal Pae 23a). Demineerimiskeskuse väljasõiduaruandest nr 130 ja plahvatusjärgse töö aruannetest (VI kd. tl. 19- 27) selgub kes demineerimiskeskuse töötajates XXXtoimunud plahvatuse sündmuskohal viibisid, milline oli olukord sündmuskohal, mida sündmuskohal tuvastati ning kust ja millal otsiti ja koguti erinevaid fragmente. Samuti selgub, et leitud esemed ja osa prügist toimetati sündmuskohalt sõelumiseks demineerimiskeskusesse. Samuti on plahvatusjärgse töö aruandes kirjeldatud täpselt leitud ja fikseeritud lõhkeseadeldise detaile (VI kd tl.20 pöördel; p 12). Asitõendite vaatlusprotokoll on koostatud 14.05.2003.a Kaitsepolitseiameti assistent O Rõõmu poolt ning asitõendid on korrektselt kirjeldatud ja ka fotografeeritud (VI kd tl.18-33), ning kriminaalasja juurde liidetud (VI kd tl.34). Isiku äratundmiseks esitamise protokolliga (VI kd tl.40-42 on tõendatud, et P R on11.05.2003.a surnukuuris temale äratundmiseks esitatud surnud naisterahvas ära tundud oma ema VR a. Laiba kohtuarstliku ekspertiisi aktis antud eksperdiarvamuse põhjal oli VR a surma põhjuseks eluohtlikud tervisekahjustused: pea kinnine tömp trauma, samuti esines laibal ka teisi tervisekahjustusi mis kõik võisid olla saadud tömbi vägivalla toimel löögist/kompressioonist kõva tömbi massiivse esemega (VI kd tl 182). Keemiaekspertiisi analüüsimaks võimalikke lõhkeaine jääkide tuvastamiseks on teostanud Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse Kaitsepolitsei kriminalistikatalituse ekspert K. Kla kes ekspertiisiaktis KP 31-03 antud arvamuse kohaselt leidis, et ekspertiisiks esitatud esemetel leidus ammooniumnitraadile, trotüülile ja PETN-ile vastavaid lõhkeainejääke (VI kd tl.195).

257 Plahvatuse ekspertiisi on selles asjas teostanud ekspert HPriimets, kes ekspertiisiakti arvamusliku osa punktides 1-3 (VI kd tl.203) on andnud arvamuse, et ekspertiisiks esitatud objektide kuuluvus plahvatanud objekti juurde on loetletud uurimuses. Lõhkeseadeldise osadena on klassifitseeritavad plahvatanud objekti juurde kuulunud toitepatarei ja korpuste detailid. Lõhkeseadeldis koosnes vähemalt kahest 4,5V toitepatareist ja korpustest, milledeks olid valgest plastmassist sinise korgiga anum ja plekkmahuti. Kuna tõendiks kriminaalasjas on ainult eksperdi arvamus, mitte aga ekspertiisiakti uurimuslik osa, siis analüüsib kohus siinkohal ka eksperdi poolt ekspertiisiakti sisu selgitamiseks kohtuliku uurimise käigus antud ütlusi, mille kohaselt lõhkeseadeldis võis koosneda lapikpatareidest, millest leiti 4 pealmist tihendusketast, samuti leiti tükid patarei galvaanilise elemendi aktiivsüdamikust, patarei klemm, klemmil on siis näha pluss ja miinus pikem klemm, tinatatud plekk, mis on joodetud siis vasksulamismaterjali kübara külge joodetava materjali külge, laeng asetses sinise korgiga valges plastanumas. Detonaatorist ekspertiisiaktis juttu ei ole, kuid ekspert eeldas, et võidi kasutada nii elektrilisi initsieerimismeetodeid, kui ka elektridetonaatorit. Ekspertarvamuse järgi kasutati lihtsat elektrilist initsieerimist, mis siis koosnes toiteallikast, tõenäoliselt võidi kasutada lihtsalt viitemehhanismi, millest kõige tõenäolisem antud juhtumil võis olla on plastdetailidega lauaäratuskell ja selle kontakt, aga neid lihtsalt sündmuskohalt ei leitud. See, et võidi kasutada äratuskella, on tõenäoline arvamus, oletus, kuid tõendusmaterjale oli selles plahvatuses tõesti vähe. DNA ekspertiisiks on võetud proov sündmuskohalt leitud kinda sisevoodrilt, on saadud segaproov milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Samas on selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel võimalik eristada peamist DNA profiili, mis on kokkulangev V H ’i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga (VI kd tl.234; VI kd tl.237 p.1) Hinnates kogumis käesolevas episoodis kogutud ja analüüsitud tõendeid leiab kohus, et ei ole tõendatud Märt Ringmaa süü selles kuriteoepisoodis ning ta tuleb selles episoodis õigeks mõista. 11.05.2003.a XXXtoimunud plahvatusega on tekitatud varalist kahju ja esitatud tsiviilhagid alljärgnevalt: Tallinna linna poolt summas 1 984 798 krooni, P R i poolt summas 72 000 krooni V H i poolt summas 25 000 krooni. Kuna kohtuliku uurimise käigus ei ole leidnud tõendamist antud kuriteo toimepanemine Märt Ringmaa poolt, siis tuleb esitatud tsiviilhagid jätta rahuldamata.

VIII

Märt Ringmaale on esitatud süüdistus KarS § 25 lg 2 ja § 114 p-des 2, 3, 4 ja 7; § 25 lg 2 - 203; 25 lg 2 - 405 lg 2 ja 415 lg 1 järgi lõhkeseadeldise ebaseaduslikus valmistamises, selle toimetamises ööl vastu 19.11.2003 Tallinnas Pae tn 23 asuva elumaja trepikotta, plahvatuse tekitamise kAes, kasutades lõhkeseadeldist ja põhjustades ohu inimese elule, tervisele ja varale, mõrva kAes, võõra asja rikkumise ja hävitamise kAes. Elektridetonaatori plahvatus toimus, kuid põhilõhkeaine plahvatus jäi toimumata Märt Ringmaa tahtest olenemata, põhjusel, et elektridetonaatori plahvatus ei suutnud põhilõhkeainet initsieerida.

Selles episoodis on kohtuliku uurimise käigus tunnistajana üle kuulatud VZ, kes andis ütlusi selle kohta, kuidas tema ja GL19.11.2003.a öösel Pae 23 maja trepikojast leidsid kahtlase koti, seda lähemalt uurima hakates nägid, et kotis oli kanister, millele oli peale kirjutatud Tosool, kui nad kotti jalaga lõid siis hakkasid seal mingid tuled vilkuma. Kanistri korgi keeras lahti tunnistaja, kuid seal ei olnud tosool vaid mingi hall aine. Kotis nägi veel papitükki, millel oli 5 patareid küljes, liikumisandur, teises nurgas mingi lüliti. Ta tahtis lülitit välja lülitada, kuid see ei toiminud. Hakkasid koos Lekontseviga arvama, et tegemist võib olla lõhkeseadeldisega ning otsustasid selle õue viia. Tunnistaja haaras koti sülle jooksis välja, loopis asjad õuele laial ning kanistri koos ainega viis kaugemale, lasteaia aia juurde.

258 Samasisulisi ütluseid on kohtueelsel uurimisel andnud ka tunnistaja GL, kelle ütlused kohus kohtuliku uurimise käigus avaldas, kuna isik on 22.07.2005.a surnud.

Tunnistajana üle kuulatud N B selgitas, et töötas tol ööl Pae 23 asunud hostelis valveadministraatorina, mäletab, et üks mees tuli ja palus luba kasutada ta telefoni, et helistada politseile, hiljem nägi tunnistaja aknast, et tuli mitu politseiautot ja see mees, kes helistamas käis, rääkis politseinikega.

Tunnistajana üle kuulatud DKandis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 2003.a. novembris elas ta samal aadressil Pae 23. 18.novembri õhtust ja ööst vastu järgmist päeva mäletab seda, et ta leidis maja trepikojast kesköö paiku koti, see tundus talle ohtlik, kuna sealt paistsid juhtmed ja lüliti, plastmassist kanister. Ta helistas päästeametisse, kuid I korrusele tagasi tulles olid koti juures juba kaks meest, kes sellega tegelesid, öeldes, et see on nende kott. Seepeale tunnistaja helistas uuesti hädaabi numbril ja tühistas väljakutse.

Politseitöötajate ettekannetest (VII kd 4-5, 7,8) nähtub, kes sündmuskohal viibisid ning milliseid esmaseid menetlustoiminguid tehti. Sündmuskoha vaatlust teostas Ida politseiosakonna uurija V. Moltšanov (VII kd tl. 9-12), kajastades olukorda sündmuskohal Pae 23 maja ees ja trepikojas. Kaitsepolitseiameti poolt on fotografeeritud sündmuskoha ja esemeid mis leiti ja Demineerimiskeskusesse toimetati (VII kd tl13). Demineerimiskeskuse väljasõiduaruandest nähtub (VII kd tl.37) nähtub muuhulgas sündmuskohale sõitnud meeskonna koosseis, esemed, mis sündmuskohalt leiti, aga ka lõhkeseadeldise täpsem kirjeldus (vt VII kd tl.36 p.3), millest nähtub, et lõhkeseadeldis koosnes 10 liitrisest kanistrist lõhkeainega, mis oli puuvillasest materjalist heledas kandekotis. Lõhkeseadeldise käivitusmehhanism oli monteeritud „soome papist“ peitkiudplaadile, millele oli peale tõmmatud eelnevalt sinise pastakaga triipe. Kasutatud oli kokku 5x4,5V patareisid, erinevaid teipe, valge isolAiooniga montaažijuhtmeid, kollaka isolAiooniga juhtmetega vasetatud elektridetonaatorit, mille teises otsas pulkpistik punase plastmassiga, 12V RYDEN releed, viitlülitit, kuhu oli lisatud punane dioodlamp, liikumisandurit, vEpäritolu lülitit, valget plastrüüsi. Asitõenduslikku tähtsust omavaid esemeid on uurija O Rõõm vaadelnud 24.11.2003 (VII kd tl.38- 51), vaadeldud esemed on tunnistatud asitõendiks (VII kd t.l.52-53). Kanistris olnud ainele määrati ekspertiis ning aineekspertiisi aktis nr KP 87-03 (VII kd tl. 88-89) ekspert KKla poolt antud eksperdiarvamuse kohaselt oli ekspertiisiks esitatud aine näol tegemist omavalmistatud lõhkeainega (ANFO+TNT), aine kogus oli 10,7 kg ning see oli kasutamiskõlblik. Tegemist lõhkeainega, mis on tsiviilkäibes keelatud. Põlevvedeliku ekspertiisi on 24.11.2003.a teinud ekspert EArmolik, kes tuvastas ainest põlevvedeliku – bensiini sisalduse ((VII kd tl.92). Ekspert Peep Rausberg on uurinud Pae 23 maja trepikojast leitud kollakaspruuni pulbrilist ainet (VII kd tl.95), andes arvamuse et tegemist on tõenäoliselt sinepipulbriga. Ekspert HPriimetsa poolt 30. jaanuaril 2004.a koostatud lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisiaktis on antud eksperdiarvamus lõhkeseadeldise osade kohta (VII kd tl. 107), andes arvamuse muuhulgas selles, et tegemist oli komplektse lõhkeseadeldisega, mille pidi selle kavandaja poolt initsieerima soojusliku objekti liikumine firma Texacom ümbertegemata anduri Reflex poolt kontrollitavas alas. Anduri väljund oli täiendatud elektromagnetilise releega omavalmistusliku lõppastmega. Viimane oli teostatud nn kokkulangeva vooluringina, mis hoidis elektridetonaatori vooluringi lahutatuna vaid relee pingestatud olekus. lõhkeseadeldise põhilanguks oli 10,9 kg segulõhkeainet ammooniumnitraadist, trotüülist ja põlevvedelikust. Detonaatorina käsutati ED-Z tüüpi elektrodetonaatorit, lõhkeseadeldise elektroonikaosa oli koostatud valmisdetailidest elektrotehnikat tundva spetsialisti tasemel. Mehaanilise ümberlülitatava lülitiga koos käsutati viitega turvalülitit ning lõhkeseadeldise kahjutustamist raskendavat „kokkulangevat vooluringi“. Tõenäoliselt asetses detonaator pulbriga täidetud

259 „ohutus“ kapslis, kust see enne plahvatust eksperdile teadmata põhjustel jäi välja võtmata. Elektroonika ja detonaatori jaoks käsutati sõltumatuid vooluahelaid. Seadeldis oleks võinud plahvatada viisil, nagu selle valmistaja oli seda kavandanud. Tõenäoliselt oli põhilaengu mitteplahvatuse põhjuseks asjaolu, et detonaator ei asetsenud sellega kokkupuutes. Lõhkeseadeldise purustusjõust oleks tõenäoliselt piisanud ehitise trepikoja piirkonna varinguks kogu maja kõrguses.

Sõrmejälje ekspertiisi aktis, mis on koostatud 05.01.2004.a annavad eksperdid arvamuse (VII kd tl.136; arvamuse p 2), et sündmuskoha vaatlusel Tallinnas Pae 23 juurest leitud ja ekspertiisi esitatud musta elektriku teibi mittekleepuvalt pinnalt avastatud üks identifitseerimiskõlbuliku sõrmejälje fragmendi uurimisel AFIS süsteemis ilmnes, et selles kujunenud papilaarkurrustiku üld– ja eritunnuste kogum on piisav võrdlusuuringute teostamiseks konkreetse võrdlusmaterjaliga, kuid ei ole informatiivselt piisav sõrmejälgede keskkartoteegiga võrdlusuuringute teostamiseks. 08.05.2006.a teostatud sõrmejäljetäiendekspertiisi tulemusena andsid eksperdid arvamuse (VII kd tl.140), et sündmuskoha vaatlusel Tallinnas Pae 23 juurest leitud musta elektrikuteibi mittekleepuvalt pinnalt avastatud ja varasema ekspertiisiaktiga identifitseerimiskõlblikuks tunnistatud sõrmejälje fragmendi on jätnud sõrmejälgede keskkartoteegis registreeritud kahtlustatav Märt Ringmaa vasaku käe keskmise sõrmega. DNA-ekspertiisiaktis 12.01.2003.a antud arvamuse punktis 3 (VII kd tl.145) on ekspert tuvastanud punase pulkpisitiku võrgult, detonaatori juhtme ja punase pulkpisitiku ühenduskeerult, patarei „-„ klemmilt, keskmise patarei musta värvi põhjalt, relee ühendusel olnud rüüsilt ja sisendpistiku juhtmel olnud plaastrilt DNA analüüsiks võetud proovidest ühelt ja samalt mehelt pärinevat DNA- d. Sama ekspertiisiakti arvamuse punktis 4 on eksperdid tuvastanud detonaatori juhtme all olnud teibi alt, kahe patarei ümber olnud kollaselt teibilt, riidest koti ühest sangast ja riidest kotis teistest sangast DNA analüüsiks võetud proovid mis olid segaproovid, ning mille analüüsil saadud tulemuste alusel oli võimalik eristada peamisi DNA profiile, st DNA profiile, mis pärinevad isikult, kelle DNA-d on nendes segaproovides enam. Need peamised DNA profiilid osutavad nende segaproovide korral mehelt pärinevale bioloogilisele materjalile ja on kokkulangevad arvamuse punktis 3 mainitud mehe DNA profiiliga. DNA koondekspertiisiaktis antud eksperdiarvamuse punkti 5 kohaselt (VII kd tl.154) on punase pulkpisitiku võrgult, detonaatori juhtme ja punase pulkpisitiku ühenduskeerult, patarei „-„ klemmilt, keskmise patarei musta värvi põhjalt, relee ühendusel olnud rüüsilt ja sisendpistiku juhtmel olnud plaastrilt määratletud DNA profiilid on kokkulangevad Märt Ringmaa võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Samas ekspertiisiaktis antud arvamuse punkt 4 kohaselt (VII kd tl.154) on detonaatori juhtme all olnud teibi alt, kahe patarei ümber olnud kollaselt teibilt, riidest koti ühest sangast ja riidest kotis teistest sangast saadud segaproovide analüüsil eristatud peamised DNA profiilid kokkulangevad Märt Ringmaa võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Käekirjaekspertiisi aktis 2.veebruarist 2006.a on ekspert KKla andnud arvamuse, et 19.11.2003.a Pae 23 sündmuskohalt leitud vineerplaadil olev käsikirjalised märkmed Kat.Koht on suure tõenäosusega kirjutatud Märt Ringmaa poolt (VII kd tl.165).

Hinnates kogumis selles episoodis kogutud ja uuritud tõendeid, leiab kohus, et on leidnud tõendamist Märt Ringmaa poolt selle kuriteo toimepanemine ja seda alljärgnevatel põhjendustel. Käesolevas episoodis sündmuskohalt leitud asitõendilt, musta elektriku teibi mittekleepuvalt pinnalt avastatud üks identifitseerimiskõlbuliku sõrmejälje fragment, pärast võrdlusmaterjali uurimist on eksperdid andnud arvamuse, et see on jäetud Märt Ringmaa vasaku käe keskmise sõrmega.

260 Pae 23 sündmuskohalt leitud lõhkeseadeldise detailidelt DNA analüüsiks võetud 5 proovi puhul on määratletud DNA profiil kokkulangev süüdistatava Märt Ringmaa DNA profiiliga. Veel 4 proovi puhul on tegemist segaproovidega, kus on eristatav peamine profiil (algne DNA akt punkt 4 ja koondakt p 4). Selles osas ekspertiisiakti sisu selgitamiseks üle kuulatud ekspert AAaspõllu selgitas, et segaproov tähendab seda, et proovis olev DNA on pärit rohkem kui ühelt inimeselt. Kuid analüüsides neid proove oli eksperdi ütluste kohaselt selgesti tuvastatav peamine profiil, selle inimese profiil, kelle DNA-d on selles segaproovis rohkem. Antud juhul kattus ka see peamine profiil Märt Ringmaa võrdlusproovi tulemusega. Kohtul puudub alus kahelda ekspert AAaspõllu pädevuses, kohtuliku uurimise käigus on ekspert Aaspõllut mitmel korral üle kuulatud ekspertiisiakti sisu selgitamiseks, samuti DNA ekspertiisi teostamisel kasutatava metoodika, tulemuste hindamise ja ekspertarvamuse teadusliku põhjendatuse osas. Eksperdi ütlused ekspertiisiakti selgitamisel on vastavalt KrMS §-le 63 lg 1 kriminaalasjas tõendiks.

Süüdistatav Märt Ringmaa selgitas kohtule, et ta ei oska seletada, kuidas tema DNA võis sattuda nendele detailidele, kuid peab kõige tõenäolisemaks varianti, kui ta müüs erinevaid elektrikomponente Keskturu väravas tundmatule vEkeelt kõnelenud mehele ning sealt võisid pärineda ka tema DNA jäljed. See väide on kohtu arvates paljasõnaline. Isegi kui süüdistatav müüs turu väravas elektrikomponente kellelegi võõrale, siis antud juhul on oluline kohtu arvates hoopis see, kuskohast DNA proovid, millelt leitud DNA profiil oli Märt Ringmaa profiiliga kokkulangev, leiti. Nimelt leiti Märt Ringmaa DNA-d muuhulgas punase pulkpisitiku võrgult, detonaatori juhtme ja punase pulkpisitiku ühenduskeerult, patarei „-„ klemmilt, keskmise patarei musta värvi põhjalt, relee ühendusel olnud rüüsilt ja sisendpistiku juhtmelt, seega kohtadest, mis kohtu arvates eeldab, et DNA pärineb isikult, kes selle lõhkeseadeldise kokku ühendas. Samuti peamise profiilina leiti Märt Ringmaa DNA-d detonaatori juhtme all olnud teibi alt, kahe patarei ümber olnud kollaselt teibilt, riidest koti mõlemalt sangalt. Samuti leiti lõhkeseadeldise kokkupanemisel kasutatud teibilt Märt Ringmaa sõrmejäljefragment. See kinnitab veelgi kohtu veendumust selles, et just Märt Ringmaa on olnud isikuks, kes lõhkeseadeldise valmistas ja selle sündmuskohale toimetas. Seega on tõendatud tema poolt KarS §s 415 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemine.

Plahvatus jäi aga toimumata Märt Ringmaa tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna toimus küll elektridetonaatori plahvatus, kuid see ei suutnud initsieerida põhilõhkeainet. Lõhkeseadeldise ekspertiisi teinud ekspert HPriimets andis kohtuliku uurimise käigus tõenäolisena arvamuse selle kohta, et detonaator võis asetseda ohutuskapslis ning ei olnud põhilõhkeainega kokkupuutes. Samas on kohtulikul uurimisel üle kuulatud tunnistaja VZja kohtueelsel uurimisel üle kuulatud tunnistaja GLandnud ütlusi selle kohta, et nemad lõid jalaga vastu koridoris seisvat kotti, vaatasid kotis olevasse kanistrisse, VZhaaras koti sülle ning viis õue, kus lammutas kotis olnud seadeldise osadeks, seega ei ole võimalik kindlalt väita, millal toimus detonaatori plahvatus ning kus detonaator asetses siis, kui kott lõhkeseadeldisega seisis maja trepikojas. Tunnistaja Klimjuk, kes märkas kotti koos seadeldisega enne, kui Lekontsev ja Zamjatin, kinnitas, et kotist paistis vilkuv tuluke ning seadeldis tundus talle ohtlikuna. Kohus nõustub süüdistuse seisukohaga selles, et paigutades lõhkeseadeldise elumaja trepikotta pidi Märt Ringmaa pidama võimalikuks ja möönma, et plahvatuse tagajärjel võib surma saada vähemalt kaks inimest, samuti pidi möönma võimaliku varalise kahju tekkimist elumajale. Samas tuleb Märt Ringmaale esitatud süüdistuse mahust selles episoodis jätta välja KarS § 25 lg 2 114 p 4 see on mõrva kAe mis on toime pandud vähemalt teist korda. Seega on tõendamist leidnud Märt Ringmaa süü KarS § 25 lg 2 - 114 pp 2,3,7; 25 lg 2 – 203 ja 405 lg 2 – 25 lg 2 järgi esitatud süüdistuses.

IX

261 Märt Ringmaale on esitatud süüdistus KarS § 114 p.p 2, 4, 7 – 25 lg 2; 121; 203; KarS § 405 lg 2; 415 lg 1 järgi lõhkeseadeldise ebaseaduslikus valmistamises, selle toimetamises ööl vastu 17.05.2004.a Tallinnas Pae tn XXXasuvasse korterisse number 18 eesmärgiga tekitada plahvatus ja põhjustada sellega maja osaline varing. 17.05.2004.a kella 02.45 ajal toimunud plahvatuse tagajärjel sai kergeid kehavigastusi V B , tekitati varaline kahju korteri 18 omanikule ja teistele majaelanikele. Kannatanuna üle kuulatud N S andis ütlusi selle kohta, et temale kuulus nimetatud korter Pae 23A- 18, oli selle just ostnud, kirjeldas korteri olukorda ja sisustust enne plahvatust ning samuti temale tekitatud kahju suurust. Sündmuskoha vaatlust on teostanud kaitsepolitseiameti assistent O Rõõm 17.05.2004.a kella 04.00 kuni 15.00, kirjeldades sündmuskohta Tallinnas, XXXkorteris 18 ja maja ümbruses. Sündmukoht on fotografeeritud, fototabel lisatud. Demineerimiskeskuse väljasõiduaruandest (VIII kd tl.48-54) nähtub, milliseid toiminguid teostasid sündmuskohal eridemineerijad, samuti seda, milliseid detaile sündmuskohalt leiti ja kuhu need toimetati. Asitõenditena on sündmuskohalt leitud esemeid vaadeldud ja fotografeeritud 24.mail 2004.a (VIII kd tl.55-65).

DNA ekspertiisiaktis 30.06.2004.a eksperdiarvamuse punkti 4 kohaselt on kaheteistkümnendalt teibitükilt DNA analüüsiks võetud proov segaproov, milles on võimalik eristada peamist DNA profiili, mis on kokkulangev DNA profiiliga, mis määratleti kriminaalasjas nr 03912000113. Sama ekspertiisiakti punktis 5 antud eksperdiarvamuse kohaselt neljateistkümnendalt ja kuueteistkümnendalt teibitükilt ning viiendalt kollaselt paberitükilt DNA analüüsiks võetud proovid saavad pärineda samalt mehelt (VIII kd tl.99-100). DNA koondekspertiisiaktis punktis 17 annavad eksperdid arvamuse, et analüüsitud proov kaheteistkümnendalt teibitükilt on segaproov, millel on analüüsi tulemusel eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev Märt Ringmaa võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Proovid neljateistkümnendalt ja kuueteistkümnendalt teibitükilt ning viiendalt kollaselt paberitükilt on määratletud osalised DNA profiilid, mis osutavad mehelt pärit bioloogilisele materjalile ning saadud tulemuste alusel saavad need proovid pärineda Märt Ringmaalt. Aineekspertiisi aktis on ekspert KKla andnud arvamuse, et ekspertiisiks esitatud esemetel leidus nitraate ja trotüüli sisalduvaid lõhkeainejääke (VIII kd tl.121). Lõhkeseadeldise ekspertiisi on teostanud ekspert HPriimets, kes ekspertiisiaktis 17.06.2004.a on andnud arvamuse plahvatanud objekti juurde kuulunud esemete, lõhkeainelaengu trotüülekvivalendi ja plahvatuskeskme asukoha kohta (VIII kd tl.117) Isiku kohtuarstlikus ekspertiisiaktis on antud eksperdiarvamus V B il esinenud vigastuste ja nende raskuse kohta (VIII kd tl.132). Hinnates kogumis käesolevas episoodis kogutud ja analüüsitud tõendeid leiab kohus, et tõendite kogum ei ole piisav Märt Ringmaa süüdimõistmiseks selles kuriteoepisoodis. Taas on DNA ekspertiisi esitatud esemeid ja fragmente, mille leidmist sündmuskohalt ning edasist liikumist kriminaalasjas ei ole võimalik jälgida. DNA ekspertiisiakti tiitellehelt (VIII kd tl.138) nähtub, et 24.05.2004.a on ekspertiisiks esitatud 17.05.2004.a sündmuskohalt Tallinnas, XXXmaja juurest leitud esemed kokku 3 pakendis ning eraldi on nimetatud XXXmaja juurest leitud 3 teibitükki. Asitõendite vaatlus selles episoodis on tehtud samal kuupäeval, kui saadeti asitõendid DNA ekspertiisi tegemiseks so 24.05.2004.a, aga asitõendi vaatlusprotokollis ei ole teipi ega kollaseid paberitükke mainitud. DNA ekspertiisi akti sissejuhatavast osast on näha, et proovid on võetud kaheksateistkümnelt teibitükilt ja viielt kollaselt paberitükilt. Kohtule jääb arusaamatuks, et kui sündmuskohalt leiti nii suures koguses teipi, mida on peetud seotuks lõhkeseadeldisega ning mis on toimetatud DNA ekspertiisi proovide võtmiseks, siis miks ei olnud see kajastatud asitõendi vaatlusprotokollis. Samuti ei käsitle teibitükke ja nende võimalikku kuulumist plahvatanud objekti juurde ka lõhkeseadeldise ekspertiis. Seega ei ole kohtu arvates jälgitav, kust pärit ja millistelt

262 teibi- ja paberitükkidelt on võetud DNA ekspertiisi DNA proovid ning kohus jätab DNA ekspertiisi akti tõendite kogumist välja. Seega ei ole kogutud piisavalt tõendeid Märt Ringmaa Seotuse koha selle kuriteoga ning Märt Ringmaa tuleb selles episoodis temale esitatud süüdistuses õigeks mõista. 17.05.2004.a XXXtoimunud plahvatusega on tekitatud varalist kahju ja esitatud tsiviilhagid alljärgnevalt: N S 110 000 krooni; KÜ-le XXX705 000 krooni, Tallinna linnale 9080 krooni. Kuna kohtuliku uurimise käigus ei ole leidnud tõendamist antud kuriteo toimepanemine Märt Ringmaa poolt, siis tuleb esitatud tsiviilhagid jätta rahuldamata.

X Märt Ringmaale on esitatud süüdistus KarS § 114 p.p 2, 4, 7; 203; KarS § 405 lg 2; 415 lg 1 järgi lõhkeseadeldise ebaseaduslikus valmistamises, selle toimetamises ööl vastu 03.09.2004.a Tallinnas Pae tn 68/78 maja kõrval asuva taksofoni kabiini juurde eesmärgiga tekitada plahvatus ja sellega tappa inimene, kes lõhkeseadeldist peitvat kotti puudutab. 03.09.2004.a kella 05.27 ajal toimunud plahvatuse tagajärjel said surma PTja Ljudmilla Borodina-P .

Tunnistajana on selles episoodis kohtuliku uurimise käigus üle kuulatud VSen, kes andis ütlusi selles, et 03.09.2004.a varahommikul toimus plahvatus, ta jooksis majast välja, nägi maas kahte inimest, kes oli vigastada saanud. Meesterahvas tundis hääle järgi ära Pjotor Tokarevi, kes oli parkla valvur. Viimane ütles tunnistajale, et nad olid teinud telefoniputkas ühe koti lahti ja pärast seda ei mäletavat midagi.

Tunnistaja OLandis ütlusi selles, et 03.09.2005.a varahommikul kuulis tugevat pauku, jooksis välja ja nägi suitsupilve, maas olid kaks inimest, naisterahvas lamas, mees üritas end püsti ajada. Sündmuskohal oli maas põlevaid juppe.

Sündmuskoha vaatluse on teostanud kaitsepolitseiameti assistent O Rõõm 03.09.2004.a kella 06.30 kuni 14.00, kirjeldades sündmuskohta Tallinnas, Pae tn 68/78, Punane 21 ja Pae 66 majade vahelisel alal. Sündmuskoht on fotografeeritud, fototabel lisatud. Demineerimiskeskuse väljasõiduaruandest (IX kd tl.32-36) nähtub, milliseid toiminguid teostasid sündmuskohal eridemineerijad, samuti seda, milliseid detaile sündmuskohalt leiti ja kuhu need toimetati. Asitõenditena on sündmuskohalt leitud esemeid vaadeldud ja fotografeeritud 06.septembril 2004 (IX kd tl.37-46) ning vaadeldud esemed on edastatud seejärel ekspertidele DNA, lõhkeaine ja lõhkeseadeldise ekspertiisi läbiviimiseks. Laiba kohtuarstliku ekspertiisi aktis antud eksperdiarvamuse kohaselt oli PTi surma põhjuseks liittrauma – pea, kaela, kehatüve, üla- ja alajäsemete hulgivigastused termilised põletused, mis on tekitatud ühemomentselt lõhkelaenguplahvatuse tagajärjel. Ljudmilla Borodina-P i surma põhjuseks oli liittrauma, kõik esinenud vigastused olid tekitatud ühemomentselt lõhkelaenguplahvatuse tagajärjel. Lõhkeseadeldise ekspertiis on teostatud ekspert HPriimetsa poolt ning 17.05.2005.a koostatud ekspertiisiaktis on ekspert HPriimets andnud arvamuse selles, et plahvatanud objekti juurde kuulunud esemete, lõhkeseadme valmistamiseks vajalikke osi. Ekspert KKla poolt läbiviidud lõhkeaine ekspertiisi aktis antud eksperdiarvamuse kohaselt (IX kd tl.132) leiti ekspertiisiks esitatud esemetel nitraate sisaldavat lõhkeainet ning heksogeeni jääke, kuid lõhkeaine päritolu ei ole võimalik määratleda. DNA ekspertiisiaktis nr GE-3367A antud eksperdiarvamuse punkti 8 kohaselt on analüüsitud proovid sinise isoleerpaela tükilt nr 5 ja nahast fragmendilt pealtpoolt segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Märt Ringmaa’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Sama akti punktis 9 on eksperdid andnud arvamuse, et

263 analüüsitud proov teibi fragmendilt nr 12 on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa välistada Märt Ringmaa’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna kõigis analüüsitud DNA lookustes olid esindatud ka kõik Märt Ringmaa’l esinevad DNA alleelid. Kohus hinnates kogumis selles episoodis kogutud ja analüüsitud tõendeid leiab, et tõendite kogum ei ole piisav ning nende tõendite pinnalt ei saa teha järeldusi Märt Ringmaa seotuse kohta selle kuriteoga, ainuüksi DNA ekspertiisiaktis antud tõenäolikust eksperdiarvamusest ei piisa kohtu arvates isikule selle teo omistamisest, muus osas otseseid Märt Ringmaad süüstavaid tõendeid kogutud ei ole ning Märt Ringmaa tuleb selles episoodis temale esitatud süüdistuses õigeks mõista. 09.09.2005.a Punane 56 toimunud plahvatusega on tekitatud varalist kahju ja esitatud tsiviilhagid alljärgnevalt: KÜ-le 274 788, 41 krooni; Tallinna Paekaare Gümnaasiumile 8000 krooni, Tallinna linnale 623 000 krooni. Kuna kohtuliku uurimise käigus ei ole leidnud tõendamist antud kuriteo toimepanemine Märt Ringmaa poolt, siis tuleb esitatud tsiviilhagid jätta rahuldamata.

XI Märt Ringmaale on esitatud süüdistus KarS § 121; 203; KarS § 405 lg 2; 415 lg 1 järgi lõhkeseadeldise ebaseaduslikus valmistamises, selle toimetamises ööl vastu 06.04.2005.a plahvatuse tekitamise eesmärgil Tallinnas, Punane 17A asuva klaastaara vastuvõtupunktina toiminud kioski tagusele alale. 06.04.2005.a kella 08.20 ajal toimunud plahvatuse tagajärjel sai vigastada SRning purunesid OÜ-le Venolink kuulunud kioski tagasein, koolimaja aknad. Kannatanuna on selles episoodis kohtuliku uurimise käigus üle kuulatud Saidmet Rozmetov andis ütlusi selles, et 06.04.2005.a oli teel poodi, möödus kioskist, kui toimus plahvatus, talle lendas jalga mingi kild või nael. Ravi kestis pool aastat, ka praegu ei toimi jalg veel hästi. Isiku kohtuarstlikus ekspertiisi aktis antud eksperdiarvamuse kohaselt (X kd tl. 127-128) tuvastati Saidmed Rusmetovil parema reie põrutus laiaulatusliku hematoomiga, lahtine haav parema reie tagumises osas ning metallist võõrkeha parema reie pehmetes kudedes. Sündmuskoha vaatlus teostanud kaitsepolitseiameti assistent O Rõõm 11.04.2005.a kella 09.00 kuni 12.00, kirjeldades sündmuskohta Tallinnas, Punane tn 17A taarapunkti juures. Sündmuskoht on fotografeeritud, fototabel lisatud. Demineerimiskeskuse väljasõiduaruandest (X kd tl.22-27) nähtub, milliseid toiminguid teostasid sündmuskohal eridemineerijad, samuti seda, milliseid detaile sündmuskohalt leiti ja kuhu need toimetati. Asitõenditena on sündmuskohalt leitud esemeid vaadeldud ja fotografeeritud 08.aprillil 2006.a (X kd tl.28-39) ning vaadeldud esemed on edastatud seejärel ekspertidele DNA, lõhkeaine ja lõhkeseadeldise ekspertiisi läbiviimiseks. DNA ekspertiisi aktis, mis on tehtud 30.06.2005.a andis ekspert arvamuse selles, et pruunist riidetükist nr 1; pruuni riidetüki nr 4 küljes olnud sangalt, riidetüki nr 4 servalt ja küljeõmbluse juurest, kotiriidetükist DNA analüüsiks võetud proovid ning jopetükist võetud esimEproov on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt, kuid võrdlusproovide puudumise tõttu ei saa tuvastada kellelt (XI kd tl.73 p 3). DNA koondekspertiisiakti punktis 33 ja 34 on eksperdid andnud arvamuse selles, et ei saa välistada Märt Ringmaalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist segaproovides, mis on võetud pruuni riidetüki nr 4 küljes olnud sanga riidetükipoolselt küljelt ning pruuni riidetüki nr 4 küljes olnud sanga teiselt küljelt võetud proovides. Kohus hinnates kogumis selles episoodis kogutud ja analüüsitud tõendeid leiab, et tõendite kogum ei ole piisav ning nende tõendite pinnalt ei saa teha järeldusi Märt Ringmaa seotuse kohta selle kuriteoga, ainuüksi DNA ekspertiisiaktis antud tõenäolikust eksperdiarvamusest ei piisa kohtu arvates isikule selle teo omistamisest, muus osas otseseid Märt Ringmaad süüstavaid tõendeid kogutud ei ole ning Märt Ringmaa tuleb selles episoodis temale esitatud süüdistuses õigeks mõista. 06.04.2005.a Punane 17A toimunud plahvatusega on tekitatud varalist kahju ja esitatud tsiviilhagid alljärgnevalt: OÜ-le Venolink 10 000 krooni; OÜ-le Sa N4 520 krooni, Tallinna

264 paekaare Gümnaasiumile 44 188, 15 krooni; Tallinna linnale 356 970 krooni, XXXkorteri valdajale N K 250 krooni; XXXvaldajale Z M 500 krooni. Kuna kohtuliku uurimise käigus ei ole leidnud tõendamist antud kuriteo toimepanemine Märt Ringmaa poolt, siis tuleb esitatud tsiviilhagid jätta rahuldamata. XII Märt Ringmaale on esitatud süüdistus KarS § 114 p.p 2, 4, 7; 121; 203; KarS § 405 lg 2; 415 lg 1 järgi lõhkeseadeldise ebaseaduslikus valmistamises, selle toimetamises ööl vastu 09.09.2005.a Tallinnas XXXasuva korteri number 112 rõdu alla eesmärgiga tekitada plahvatus ja sellega tappa inimene, kes lõhkeseadeldist peitvat ämbrit puudutab. 09.09.2005.a kella 09.30 ajal toimunud plahvatuse tagajärjel sai surma V Š ja kergeid tervisekahjustusi lapseealine PS. Tunnistajana on selles episoodis kohtuliku uurimise käigus üle kuulatud OS , kes andis ütlusi selles, et 09.09.2005.a hommikul oli oma korteri rõdul, rääkis mobiiltelefoniga. Vahetult pärast tuppa minekut toimus plahvatus, korteri aknaklaasid purunesid. Samuti selgitas tunnistaja mida ta edasi tegi ja milline oli olukord sündmuskohal, pärast seda kui ta korterist väljus ja maja taha läks. Tunnistaja T N andis ütlusi selles, et 09.09.2005.a hommikul nägi maja taga lodžade all pakki, mis oli korralikult pakitud, kollakat värvi koti sees oli veel kilekott ja seal sees tundus olevat kandiline karp. Arvab, et võis näha seda pakki seal ka eelmisel päeval, kuid kindel selles olla ei saa.

Sündmuskoha vaatluse on teostanud kaitsepolitseiameti assistent O Rõõm 09.09.2005.a kella 10.00 kuni 13.00, kirjeldades sündmuskohta Tallinnas, XXXmaja tagusel alal, samuti hukkunu asukohta ning laiba vigastusi. Sündmuskoht on fotografeeritud, fototabel lisatud. Demineerimiskeskuse väljasõiduaruandest (XI kd tl.32-37) nähtub, milliseid toiminguid teostasid sündmuskohal eridemineerijad, samuti seda, milliseid detaile sündmuskohalt leiti ja kuhu need toimetati. Asitõenditena on sündmuskohalt leitud esemeid vaadeldud ja fotografeeritud 12.septembril 2005 (XI kd tl.38-45) ning vaadeldud esemed on edastatud seejärel ekspertidele DNA, lõhkeaine ja lõhkeseadeldise ekspertiisi läbiviimiseks. Laiba kohtuarstliku ekspertiisi aktis antud eksperdiarvamuse kohaselt oli Vitatutas Š surma põhjuseks kehatüve, pea ja jäsemete hulgivigastused, mis on tekitatud ühemomentselt plahvatuse käigus (XI kd tl.163). Plahvatuses hukkunuga seotud asjaolude ekspertiisi aktis on ekspert HPriimets andnud arvamuse plahvatusjõudude mõju kohta kannatanule, samuti keha paiskumise suuna osas. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis antud arvamusega on tuvastatud kerged kehavigastused lapseealisel Pjotr Stelmašukil (XI kd tl.167). Ekspert KKla poolt läbiviidud lõhkeaine ekspertiisi aktis antud eksperdiarvamuse kohaselt (XI kd tl.115) leiti ekspertiisiks esitatud esemetel lõhkeainete RDX ja TNT jääke, kuid lõhkeaine päritolu ei ole võimalik määratleda. Lõhkseadeldise ekspertiisi aktis on ekspert HPriimets andnud arvamuse plahvatanud objekti juurde kuulunud sündmuskohalt leitud objektide kohta, samuti arvamuse selles, et lõhkeseadeldise valmistamiseks vajalikeks osadeks olid leidude alusel korpusena kasutatud plekkämber, juhtmed, tumbler, lisaviiteseade ja toiteelemendid, lõhkeseadeldis koosnes laengust ja elektrilisest sütikust, mis rakendus suure tõenäosusega plahvatuses hukkunud isiku tegevuse tagajärjel sulgunud vooluringist. Kohus hinnates kogumis selles episoodis kogutud ja analüüsitud tõendeid leiab, et tõendite kogum ei ole piisav ning nende tõendite pinnalt ei saa teha järeldusi Märt Ringmaa seotuse kohta selle kuriteoga, tõendamist on küll leidnud plahvatuse toimumine, kuid ei ole kogutud ühtegi otsest tõendit seostamaks Märt Ringmaad selle lõhkeseadeldise valmistamise, kohaletoimetamise ja plahvatuse toimumisega ning Märt Ringmaa tuleb selles episoodis temale esitatud süüdistuses õigeks mõista. 09.09.2005.a Punane 56 toimunud plahvatusega on tekitatud varalist kahju ja esitatud tsiviilhagid alljärgnevalt: KÜ-le 274 788, 41 krooni; Tallinna Paekaare Gümnaasiumile 8000 krooni,

265 Tallinna linnale 623 000 krooni. Kuna kohtuliku uurimise käigus ei ole leidnud tõendamist antud kuriteo toimepanemine Märt Ringmaa poolt, siis tuleb esitatud tsiviilhagid jätta rahuldamata. XIII Märt Ringmaale on esitatud süüdistus KarS § 114 p.p 2, 4, 7; KarS § 405 lg 2; 415 lg 1 järgi lõhkeseadeldise ebaseaduslikus valmistamises, selle toimetamises eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal Tallinnas Pae tn 19 asuvas Lasnamäe Sotsiaalkeskust piirava võrkaia äärde eesmärgiga tekitada plahvatus ja sellega tappa inimene, kes lõhkeseadeldist peitvat kotti puudutab. 3.11.2005.a kella 07.47 ajal toimunud plahvatuse tagajärjel sai surma AM. Tunnistajatena on selles episoodis kohtuliku uurimise käigus üle kuulatud AF ja AR, Ida Politseiosakonna politseiametnikud, kes andsid ütlusi selles, et olles patrullis Lasnamäel, Pae tänava piirkonnas, olid nad plahvatuse toimumise ajal umbes 100-200 m plahvatuskohast eemal, kuulsid plahvatust ning jõudsid esimesena sündmuskohale. Tunnistajad kirjeldasid sündmuskohta ja enda edasisi toiminguid, samuti seda, et lehehunnikus oli inimene, kes oli plahvatuses vigastada saanud. Sündmuskoha vaatluse on teostanud kaitsepolitseiameti assistent O Rõõm 3.11.2005.a kella 09.00 kuni 11.00, kirjeldades sündmuskohta Tallinnas, Pae tn 19 Lasnamäe sotsiaalkeskuse võrkaia ääres, samuti hukkunu asukohta ning laibal olevaid nähtavaid vigastusi. Sündmuskoht on fotografeeritud, fototabel lisatud. Põhja-Eesti Pommigrupi väljasõiduaruandest (XII kd tl.37-41) nähtub, milliseid toiminguid teostasid sündmuskohal eridemineerijad, samuti seda, milliseid detaile sündmuskohalt leiti ja kuhu need toimetati. Asitõenditena on sündmuskohalt leitud esemeid vaadeldud ja fotografeeritud 4.novembril (XII kd tl.42-54) ning vaadeldud esemed on edastatud seejärel ekspertidele DNA, lõhkeaine ja lõhkeseadeldise ekspertiisi läbiviimiseks. Laiba kohtuarstliku ekspertiisi aktis antud eksperdiarvamuse kohaselt oli AMsurma põhjuseks liittrauma – pea kinnine tömp trauma koljuluude murdudega, kaela lahtine tömp trauma, kehatüve kinnine tömp trauma, vasaku ülajäseme lahtine tömp trauma. Vigastustega kaasnes äge verekaotus (XII kd tl.87). Ekspert KKla poolt läbiviidud lõhkeaine ekspertiisi aktis antud eksperdiarvamuse kohaselt (XII kd tl.104) ei leitud ekspertiisiks esitatud esemetel lõhkeaine jääke. Lõhkseadeldise ekspertiisi aktis on ekspert HPriimets andnud arvamuse plahvatanud objekti juurde kuulunud sündmuskohalt leitud objektide kohta, samuti arvamuse selles, et lõhkeseadeldise konstruktsioon oli lihtne ning suure tõenäosusega ilma viitemehhanismita. Kohus hinnates kogumis selles episoodis kogutud ja analüüsitud tõendeid leiab, et tõendite kogum ei ole piisav ning nende tõendite pinnalt ei saa teha järeldusi Märt Ringmaa seotuse kohta selle kuriteoga, tõendamist on küll leidnud plahvatuse toimumine, kuid ei ole kogutud ühtegi otsest tõendit seostamaks Märt Ringmaad selle lõhkeseadeldise valmistamise, kohaletoimetamise ja plahvatuse toimumisega ning Märt Ringmaa tuleb selles episoodis temale esitatud süüdistuses õigeks mõista.

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid ja raskendavate asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Märt Ringmaa karistust kergendavaks asjaoluks on oma süü puhtsüdamlik tunnistamine ja kahetsus kelmuse episoodis. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Märt Ringmaa on varem kohtulikult karistatud, kuid karistus on kantud ja kustunud. Arvestades Märt Ringmaa poolt toime pandud kuritegude raskust ja laadi tuleb talle mõista karistuseks reaalne vangistus, mis hoolimata sellest et plahvatuse põhjustamine jäi kAe staadiumisse, kuid arvestades teo suurt ohtlikkust peab kohtu arvates olema pikaajaline. Nimelt lõhkeseadeldiste valmistamine, nende toimetamine kergesti

266 ligipääsetavatesse avalikesse kohtadesse, kus käivad paljud inimesed, on eriti julm ja küüniline tegu, mis kohtu arvates vajab riigipoolset karmi hukkamõistu, mida kohus saab avaldada karmi karistuse näol.

Tsiviilhagide osas on kohtu seisukoht ja põhjendused avaldatud iga episoodi juures. Kohtukulude väljamõistmisel arvestab kohus KrMS § 180 lg 3 ja seda, et süüdistuse väga suures osas on Märt Ringmaa õigeks mõistetud tuleb temalt menetluskulud riigi kasuks välja mõista vaid osaliselt.

Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/

Rahvakohtunik Mart Miidu /allkiri/

Rahvakohtunik Ene Sillo /allkiri/