2-14-39903/192-14-39903/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2017-04-27

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Vahur-Peeter Liin Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2017. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-14-39903 Tsiviilasi PlusPlus Legal OÜ hagi Janno Linde vastu võla väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 476,14 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: PlusPlus Legal OÜ; registrikood 12752805; asukoht Jõe 3, Tallinn 10151, Harjumaa. Hageja esindaja: Triin Linholm; e-post menetlus@plusplus.ee Kostja: Janno Linde; isikukood XXX; aadress XXX. Menetlus kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta Janno Linde 30. septembri 2016. a ja 20. oktoobri 2016. a vastused tähelepanuta. 2. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt PlusPlus Legal OÜ hagi Janno Linde vastu AS Tele2 Eesti ja Janno Linde vahel 3. mail 2011. a sõlmitud liitumislepingu nr XXX alusel võla väljamõistmiseks. 3. Mõista Janno Lindelt (Linde) (ik XXX) PlusPlus Legal OÜ (registrikood 12752805) kasuks välja 244 (kakssada nelikümmend neli) eurot ja 29 senti (sealhulgas telekommunikatsiooniteenuse tasu 187 eurot 55 senti ning viivis alates 19. novembrist 2011 kuni 3. augustini 2015 summas 56 eurot 74 senti). 4. Jätta hagi rahuldamata osas, milles hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmise kulud summas 50 eurot 52 senti ning viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teise lause järgset määra ületavas osas. 5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. 6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 7. Jätta hageja menetluskuludest 51% kostja kanda ja 49% hageja enda kanda; kostja menetluskulud jätta kostja kanda.

Mõista Janno Lindelt (Linde) PlusPlus Legal OÜ kasuks välja menetluskulu 109 (ükssada üheksa) eurot ja 65 senti. 9. Mõista Janno Lindelt (Linde) PlusPlus Legal OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KIRJELDAV OSA 1. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa. KOHTU PÕHJENDUSED 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 3. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale e-posti teel kätte toimetatud 30. septembril 2016. Kostja on saatnud 30. septembril 2016 ja 20. oktoobril 2016 kohtule e- posti teel vastuse. Kohus andis kostjale täiendava tähtaja hagile põhjendatud vastuväidete esitamiseks ning kostja vastuse allkirjastamiseks. Kohtu vastav määrus on kostjale TsMS § 3141 lg 1 alusel kätte toimetatud saatmisega samale e-posti aadressile, millelt kostja on kinnitanud hagimaterjalide kätte saamist ja saatnud kohtule kirju. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtajale vaatamata esitanud kohtule põhjendatud vastuväiteid hagile ega allkirjastatud kostja vastust. Kohus jätab seetõttu kostja 30. septembri 2016 ja 20. oktoobri

2016 vastused TsMS § 3401 lg 3 alusel tähelepanuta. Kuna kostja ei ole sellest tulenevalt tähtaegselt hagile vastanud, lahendab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel asja tagaseljaotsusega. 4. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. 5. Hagiavaldusest tulenevalt sõlmisid Tele2 Eesti AS ja kostja 3. mail 2011 liitumislepingu nr XXX. Tele2 Eesti AS kohustus liitumislepingu alusel pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus selle eest tasuma. Liitumislepingu alusel esitati kostjale arved. Kostja jättis arved tasumata. Tele2 Eesti AS loovutas liitumislepingust tulenevad nõuded PlusPlus Baltic OÜ-le. PlusPlus Baltic OÜ loovutas liitumislepingust tulenevad nõuded omakorda hagejale. Hageja palub eeltoodust tulenevalt mõista kostjalt hageja kasuks välja telekommunikatsiooniteenuse tasu 187,55 eurot, võla sissenõudmise kulud 50,52 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised 238,07 eurot (tl- d 61 – 62). 6. Kohus leiab, et hageja nõue telekommunikatsiooniteenuse tasu, 187,55 euro, osas on tervikuna õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt tulenes telekommunikatsiooniteenuse tasu maksmise kohustus Tele2 Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingust. Kostja kohust tähtaegselt ei täitnud. Nõuded on loovutatud hagejale. Hageja võib seega liitumislepingu ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel nõuda telekommunikatsiooniteenuse tasu maksmist. 7. Kohus leiab, et hageja võla sissenõudmise kulude nõue ei ole õiguslikult põhjendatud. See nõue tuleb seega jätta rahuldamata. Hageja viivise nõue on ainult osaliselt põhjendatud. 8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh tüüptingimuste tühisust (vt nt Riigikohtu 30. oktoober 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel. 9. Hageja võla sissenõudmise kulu nõue tuleneb Tele2 Eesti AS-i hinnakirjast (tl 62). Tele2 Eesti AS-i hinnakirja kohaselt on võlgnevuse sissenõudmise tasu suurus 22% + käibemaks (tl 64). Hageja võla sissenõudmise kulu nõue tuleneb seega VÕS § 35 lg 1 mõttes Tele2 Eesti AS tüüptingimusest. 10. Kohus leiab, et viidatud sätte näeb sisuliselt ette lepingust tulenevate maksete tasumisega viivitamise eest leppetrahvi maksmise kohustuse. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kusjuures leppetrahvi võib lepingus ette näha nii kindla summana kui ka protsendina nõudest. Leppetrahvi eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgnikku kohustust korrektselt täitma. Hinnakirjast tulenev võlgnevuse sissenõudmise kulude suurus ei ole seoses toimingute kulu, vaid võlgnetava summa suurusega. Tele2 Eesti AS-i hinnakiri võimaldab seega nõuda maksetega viivitamise eest kindlaks määratud tasu sõltumata võla sissenõudmiseks teostatavate toimingute tegeliku kulu suurusest. Tegemist on seega lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustusega maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus

määratud rahasumma. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et võla sissenõudmise tasu maksmise kohustus tekib juhul, kui kostja jätab lepingust tulenevad maksed tähtaegselt tasumata, on käsitletava kokkuleppe eesmärk lihtsustada maksete tasumata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida kostjat tasuma lepingust tulenevaid makseid tähtaegselt. Kokkuleppe, mille kohaselt kostja peab tasuma võlgnevuse sissenõudmise tasu 22% + käibemaks on seega olemuslikult leppetrahvi kokkuleppe juhuks, kui kostja on maksetega viivituses. 11. Hagiavalduse kohaselt tuleneb lepingujärgne viivise määr 0,15% päevas Tele2 Eesti AS üldtingimustest, st tegemist on samuti VÕS § 35 lg 1 tähenduses Tele2 Eesti AS tüüptingimusega. Kuivõrd praeguses asjas on lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade tasumisega viivitamise eest õiguskaitsevahendina hageja tüüptingimustes ette nähtud kumulatiivselt nii leppetrahvi kui ka viivise tasumise kohustus, tuleb neid tüüptingimuste kehtivuse VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi hindamisel käsitleda koos. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi ja viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel kaasa tüüptingimuse tühisuse ning võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses (vt Riigikohtu 14. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24, Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 12). 12. Leppetrahvi ja viivise peamine eesmärk on lihtsustada raha maksmisega viivitamisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist. Seega väljendavad leppetrahvi ja viivisenõue eelkõige raha maksmisega viivitamisest võlausaldajale tekkinud kahju. Leppetrahvi ja viivise teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi õigel ajal tasuma. Leppetrahvi ega viivise eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Seega on tüüptingimustes sätestatud leppetrahvi ja viivisenõue ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse kasutajale raha maksmisega viivitamisest eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes leppetrahvi ja viivisenõude suurusega, ning ka väiksem leppetrahv ja viivisemäär oleks piisav motiveerimaks mõistlikku võlgnikku võimalusel võlga tasuma. 13. Praegusel juhul on leppetrahv ja viivis ette nähtud Tele 2 Eesti AS-i ja kostja, kes on tarbija, vahel sõlmitud lepingu tüüptingimustes. Lepingust tulenev leppetrahvi määr on 22% + käibemaks, so ligikaudu 26%. Lepingust tulenev viivise määr on 0,15% päevas ehk 54,75% aastas. Tele 2 Eesti AS-i ettenähtav kahju hõlmab eelkõige saamata jäänud tulu ehk kasu, mida Tele 2 Eesti AS oleks tõenäoliselt saanud, kui kostja oleks telekommunikatsiooniteenuse tasu õigel ajal tasunud. Samas tuleb arvestada ka võlausaldaja kohustust võimalusel kahju tekkimist vältida. Seega ei saa olla kahju suurem, kui kulu, mida Tele 2 Eesti AS peaks tegema, et kaasata endale kostja võlgnetava summa ulatuses täiendavat kapitali. Võttes arvesse üldtuntud asjaolu, et Tele 2 Eesti AS on suure omakapitali ja käibega äriühing, saab eeldada, et ta on võimeline saama kostja võlgnetava summa katteks laenu ilmselt kordades väiksema aastaintressiga kui 80,75%. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejale rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes hageja leppetrahvi ja viivise nõude suurusega.

14.

Kohtu hinnangul ei ole hageja nõutud leppetrahv ja viivisemäär põhjendatud ka arvestades leppetrahvi ja viivise teisest eesmärki, st võlgniku motiveerimist kohustust täitma. Nõutud leppetrahvi ja viivisemäär ületab enam kui kümme korda lepingu sõlmimise ajal VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud seadusejärgset viivisemäära, st määra, mida seadusandja on pidanud piisavaks viivise eesmärkide saavutamiseks. Seega tagaks ka tunduvalt väiksem leppetrahv ja viivisemäär nimetatud eesmärgi saavutamise. 15. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et Tele2 Eesti AS-i hinnakiri on VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel tühine osas, milles see näeb ette, et klient on kohustatud hüvitama Tele2 võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud määras 22% + käibemaks. Arvestades, et ainuüksi viivisemäär ületab antud juhul seadusjärgset viivisemäära üle kuue korra, on lepingutingimus, mis sätestab viivisemääraks 0,15% päevas, samuti VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel tühine (vt Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16). 16. Kuivõrd hageja võla sissenõudmise kulude nõue ei ole õiguslikult põhjendatud, ei ole põhjendatud sellelt ka viivise väljamõistmine. Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt viivist ainult telekommunikatsiooniteenuse tasult, so 187,55 eurolt. Hageja võib viivist nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras. Hageja viivisenõue seadusjärgset viivisemäära ületavas osas ei ole õiguslikult põhjendatud. Hageja võib nõuda kostjalt alates 19. novembrist 2011 kuni 3. augustini 2015 viivise tasumist seega summas 56,74 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 17. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 51% ulatuses. 18. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas 388 eurot, sh riigilõiv summas 100 eurot ja esindajakulu summas 288 eurot. Hageja õigusabikulu hõlmab dokumentide komplekteerimist ja analüüsi ning hagiavalduse koostamist ja esitamist, ajakulu kokku 4 tundi. Hageja esindajatasu sisaldab käibemaksu summas 48 eurot (tl 57). 19. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja ei ole kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja õigusabikulu ei ole seega TsMS § 174 lg 10 järgi käibemaksu, so 48 euro, ulatuses põhjendatud. Kuivõrd TsMS §-st 4842 tulenevalt kuuluvad maksekäsu kiirmenetluses hüvitamisele avaldaja menetluskulud summas 20 eurot, on hageja õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses teostatud toimingute osas põhjendatud 20 euro ulatuses. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust, eelkõige asjaolu, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt esitanud kümneid kui mitte sadu, leiab kohus, et hageja esindajakulu hagimenetluses teostatud toimingute eest on põhjendatud 95 euro ulatuses. 20. Hageja menetluskulud kokku käesolevas asjas on seega 215 eurot (100 + 20 + 95). Kohus jätab hageja menetluskuludest 51% kostja kanda ja 49% hageja enda kanda. Kostjalt tuleb seega välja mõista hageja menetluskulu 109 eurot 65 senti. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et menetluses osalemine on piirdunud e-kirjade saatmisega, ei saa tal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik