3-15-2982/45 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.04.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2982

Haldusasi

NK kaebus riigi peaprokuröri 30.10.2015 käskkirja nr

RP-3/15/58 õigusvastasuse tuvastamiseks, teenistusest

vabastamise aluse muutmiseks ja hüvitise väljamõist-

miseks

Menetlusosalised

Kaebaja – NK, esindaja adv Martin Kirsipuu

Vastustaja – Prokuratuur, esindaja Dilaila Nahkur-

Tammiksaar

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.05.2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

NK apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

28.03.2017 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta NK apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.05.2016

otsus haldusasjas nr 3-15-2982 muutmata.

2. Jätta poolte apellatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.05.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustäh-

3-15-2982

2(14)

taja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taot-

leja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eel-

kõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitsepolitseiamet (KAPO) teostas 30.01.2015 kriminaalasjas 14913000014 läbiotsimi-

se Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör NK ja tema abikaasa JK ühises elukohas Tallin-

nas Võra tee 33. Läbiotsimise käigus leiti Venemaa Föderatsiooni maksumärkidega sigarette,

relvi ja laskemoona (läbiotsimisprotokoll, I kd, tl 70-79).

Riigi peaprokurör algatas 02.07.2015 käskkirjaga (I kd, tl 68) NK suhtes distsiplinaarmenetlu-

se ja tegi tõendite kogumise, seletuse nõudmise ning vajadusel distsiplinaarsüüdistuse esitami-

se ülesandeks riigiprokurörile.

Riigiprokurör esitas NKle 07.09.2015 distsiplinaarsüüdistuse (I kd, tl 103p-106), mida muude-

ti 01.10.2015 (I kd, tl 108p).

Prokuröride distsiplinaarkomisjon tunnistas 01.10.2015 otsusega (I kd, tl 135-140) NK proku-

ratuuriseaduse (ProkS) § 31 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud distsiplinaarsüütegude toimepanemises

süüdi ning tegi riigi peaprokurörile ettepaneku karistada NKt teenistusest vabastamisega.

2. Riigi peaprokurör vabastas 30.10.2015 käskkirjaga nr RP-3-1/15/58 (I kd, tl 141p-

146) NK ProkS § 31 lg 3 p 4 alusel distsiplinaarkaristusena teenistusest alates 30.10.2015.

1) NK elukohas hoiustati alates septembrist 2013 või maist 2014 kuni 30.01.2015 läbiotsimi-

seni 1788 pakki Venemaa Föderatsiooni maksumärkidega sigarette. NK oli teadlik tema elu-

kohas pikka aega asuvatest ebaseaduslikest sigarettidest, võtmata tarvitusele meetmeid nime-

tatud olukorra lõpetamiseks. 1788 paki sigarettide hoidmise näol oli tegemist tubakaseaduse

(TubS) § 39 rikkumisega. Kuigi sigaretid tõi elukohta NK abikaasa JK, aktsepteeris NK nime-

tatud sigarettide hoiustamist enda elukohas ja võimaldas sellega JKil toime panna väärteo

TubS § 39 tähenduses. Seega aitas ta õiguslikus mõttes kaasa süüteo toimepanemisele. Kuigi

TubS § 39 lg-s 1 sätestatud ebaseaduslike sigarettide hoidmisele kaasaaitamine ei ole väärteo

korras karistatav, on see hinnatav vääritu teona distsiplinaarmenetluse mõttes.

Kuigi NK on eitanud oma teadlikkust sigarettidest, on nimetatud asjaolu ümber lükatud dist-

siplinaarmenetluse käigus kogutud tõenditega. Eluliselt ei ole usutav, et isiku elukohas asub

1,5 kuni 2 aasta jooksul suures koguses sigarette ja ta ei ole neid märganud. Sigaretid ei olnud

peidetud ega varjatud, vaid asusid nähtavatel kohtadel: lukustamata riidekapi riiulil nähtaval

kohal ning täiesti nähtavas kohas seifi peal. NK andis distsiplinaarkomisjoni istungil ütlusi, et

nad abikaasaga kumbki ei suitsetanud. Nimetatud asjaolu pidanuks tekitama NKs küsimusi,

miks abikaasa hoiustab nende ühises elukohas suures koguses sigarette. Asjaolu, et NK oskas

kohe läbiotsimise käigus avaldada, kellele sigaretid kuulusid ning Riigiprokuratuuris toimu-

nud vestluse käigus avaldas arvamust, et need sigaretid võisid olla juba ammu Venemaalt too-

dud, näitab, et NK oli teadlik sigarettide asumisest enda elukohas. Kui sigarettide leidmine

oleks olnud NKle üllatuslik, ei oleks ta osanud nimetada nende omanikku ega aega, mis ajast

arvates võisid sigaretid tema elukohas juba asuda, vaid oleks avaldanud üllatust leitud esemete

osas.

ProkS § 15 lg 1 p 3 kohaselt peab prokurör olema kõrgete kõlbeliste omadustega. Kõrged kõl-

belised omadused tähendavad seda, et prokurör käitub laitmatult, on aus ning teistele inimes-

tele eeskujuks nii töökohustuste täitmisel kui väljaspool töökohustusi. Olukorras, kus prokurö-

ri tööülesandeks on juhtida kriminaalasjade kohtueelset menetlust ning esindada riiklikku

süüdistust kohtus, st võtta tarvitusele meetmed, et kõikidele õigusrikkumistele reageeritaks

3-15-2982

3(14)

vastavalt seadusele, on lubamatu, kui prokurör paneb ise õigusrikkumisi toime või soodustab

nende toimepanemist, sh viisil, et võimaldab enda elukohas hoida ebaseaduslikke sigarette.

Selline käitumine diskrediteerib nii prokuröri ennast kui prokuratuuri ja seda nii uurimisasu-

tuste ja kohtu kui ka kogu üldsuse ees. ProkS § 31 lg 2 p 2 kohaselt on distsiplinaarsüüteoks

vääritu tegu – süüline tegu, mis diskrediteerib prokuröri. Selliseks teoks saab lugeda eelkirjel-

datud NK käitumist sigarettide hoidmisel.

2) NK jättis 29.04.2013 majanduslike huvide deklaratsioonis (MHD) esitamata andmed Ve-

nemaa Föderatsioonis asuva kinnisvara kohta. 24.11.2009 väljastatud pärimistunnistuse koha-

selt päris NK korteri Leningradi oblastis, kuid 29.04.2013 MHD-s ta seda kinnistut ei kajasta-

nud.

Arvestades seda, et NK jättis nimetatud kinnistu kajastamata ka varasemates, s.o 2010-2013

MHD-s, ei olnud distsiplinaarkomisjoni hinnangul tegemist ühekordse ja juhusliku eksimuse-

ga, vaid teadliku tegevusega. NK on andnud MHD-s kinnisvara kajastamata jätmise osas ka

vastuolulisi selgitusi.

01.04.2013 jõustus kehtiv korruptsioonivastane seadus, mille § 22 lg 1 kohaselt rakendatakse

2013. aastal ametiisikute majanduslike huvide deklareerimisele kuni 31.03.2013 kehtinud kor-

ruptsioonivastase seaduse §-des 7-15, 16 ja 18 sätestatut, mis tähendab, et ka aastal 2013 tuli

MHD esitada eelmise korruptsioonivastase seaduse nõuete kohaselt. MHD esitamine oli pro-

kuröri ametikohustus. MHD-s kinnisvara kohta andmete esitamata jätmisega on NK pannud

toime ProkS § 31 lg 2 p-s 1 sätestatud ametikohustuste mittekohase täitmise. NK pani eelkir-

jeldatud distsiplinaarsüüteo toime vähemalt raske hooletusega.

3) Riigi peaprokurör nõustus distsiplinaarkomisjoniga, et üheselt ei ole leidnud tõendamist

süüdistus selles, et NK esitas 14.05.2015 Riigiprokuratuuris toimunud nõupidamisel riigi

peaprokurörile ja juhtivatele riigiprokuröridele teadvalt ebaõige teabe, et ta oli vanem-

prokuröri teavitanud kõigest, mis läbiotsimisel leiti, kuid vanemprokurör ei leidnud ebasea-

duslike sigarettide olemasolus prokuröri elukohas midagi taunimisväärset.

4) NK osas leidis tuvastamist kahe erineva distsiplinaarsüüteo toimepanemine – nii ametiko-

hustuste mittekohane täitmine kui ka vääritu tegu, mis diskrediteerib prokuröri ja prokuratuu-

ri. Oma elukohas ebaseaduslike sigarettide hoidmise võimaldamise näol on tegemist raske

üleastumisega. Asjaolu, et prokurörina töötab isik, kelle elukohast leitakse läbiotsimise käigus

ebaseaduslikke esemeid ja seda eelkirjeldatud kogustes ning asjaoludel, kahjustab prokuratuu-

ri usaldusväärsust nii uurimisasutuste, kohtute kui ka avalikkuse ees. MHD-des Venemaa Fö-

deratsioonis asuva kinnistu kohta teabe esitamata jätmine kujutas endast lisaks ametikohustus-

te mittekohasele täitmisele ka teatud julgeolekuriski.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka NK suhtumist oma tegudesse. Ta ei ole avaldanud

kahetsust ning on alates tema kodus toimunud läbiotsimisest kuni distsiplinaarkomisjoni is-

tungini andnud erinevatele isikutele erinevaid ja vastuolulisi selgitusi, millega on omakorda

läinud vastuollu prokuröride eetikakoodeksi § 2 p-ga 8, mille kohaselt prokurör ei esita tead-

valt ebaõiget ja eksitavat teavet. Märkimist vajab ka NK tegevus distsiplinaarkomisjoni istun-

gil. Komisjoni otsusest nähtuvalt viitas NK istungil erinevatele Riigikohtu lahenditele ja me-

netluslikele rikkumistele tema distsiplinaarasja menetlemisel, esitamata seejuures sisulisi sel-

gitusi talle esitatud süüdistuse ja prokuröridele kehtestatud eetikanormide osas. Küsimustele

seoses eetikaküsimustega jättis NK sisuliselt vastamata, öeldes, et tal ei ole positsiooni selle

kohta ning prokuratuuris on hullemaidki asju juhtunud. Nõustuda tuleb distsiplinaarkomisjoni

hinnanguga, et selline käitumine ei ole isegi pingelises olukorras prokurörile kohane, väärikas

ega eetiline.

Kõrgete kõlbeliste omaduste seadmisel prokurörina töötamise eeldusena on seadusandja sil-

mas pidanud isikuomadusi, mis kujunevad välja pikema aja vältel ning on kindlalt kinnistu-

3-15-2982

4(14)

nud. Ei ole aktsepteeritav olukord, kus isik, kellel selliseid omadusi ei ole, teeb teistele ette-

heiteid ja nõuab karistamist, käitudes ise samas vääritult. NKl puuduvad prokuröri tööks vaja-

likud kõrged kõlbelised omadused. Tegemist ei ole ühekordse eksimusega, vaid isikuomadus-

tega, mis ei ole muudetavad noomituse ega ametipalga vähendamisega, mistõttu ei oleks ni-

metatud karistused kohased. Lähtudes süütegude raskusest ja NK suhtumisest nendesse tegu-

desse, nõustus riigi peaprokurör distsiplinaarkomisjoni ettepanekuga karistada NKt ametist

vabastamisega.

3. NK esitas Tallinna Halduskohtule 28.11.2015 kaebuse riigi peaprokuröri 30.10.2015

käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks, teenistuses vabastamise aluse muutmiseks, lugedes

kaebaja teenistusest vabastatuks avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 87 lg 1 alusel ametniku

enda soovil, ning hüvitise väljamõistmiseks kolme kuu keskmise palga ulatuses.

1) Kaebaja ärakuulamisõigust rikuti sellega, et süüdistuste ja etteheidete sisu pidevalt muutus

(sigarettide hoidmine, hoidmisest teadmine, hoidmisele kaasaaitamine). Kaebajat ei teavitatud,

et distsiplinaarjuurdlus on sisuliselt alanud. Teda ei teavitatud 14.05.2015 Riigiprokuratuuri

kohtumisele kutsumise eesmärgist, kohtumist ei protokollitud. Kohtumisel tehti distsipli-

naarsüüdistuse etteheidetega kokkulangevaid etteheiteid ja nõuti lahkumisavalduse kirjuta-

mist. Prokuratuur kogus tõendeid ja nõudis selgitusi enne distsiplinaarjuurdluse ametlikku

alustamist. Kaebaja ütlusi ei fikseeritud kirjalikult ning hiljem kasutati tema sõnu moonutatu-

na ja kontekstist välja rebituna. Otsus kaebaja vabastamise kohta oli tehtud juba enne distsip-

linaarmenetluse alustamist.

2) Käskkirjast on välja jäetud üks süüdistus, milles distsiplinaarkomisjon tunnistas kaebaja

süüdi ja mida arvestades tegi ettepaneku karistuse kohta. Juba ühe süüdistuse alusetu omista-

mine võis mõjutada karistuse raskust ning ainuüksi sel põhjusel on käskkirjas langetatud kaa-

lumisotsus õigusvastane.

3) Süüdistus on üles ehitatud lubamatutele tõenditele, osa neist on valelikud ja põhinevad kuu-

lujuttudel. Kaebaja süü ei ole tõendatud. Justiitsministri määrusega kinnitatud prokuröride

distsiplinaarkomisjoni töökorra p 16 kohaselt lähtutakse tõendite uurimisel ja hindamisel kri-

minaalmenetluse seadustikus (KrMS) sätestatud põhimõtetest. Politseiametniku ütlused on

kõlbmatu tõend, sest ta oli läbiotsimist teostanud isik ehk menetleja. Prokuratuur eiras tõendi-

te hindamise üldpõhimõtteid ning ignoreeris pädeva organi poolt samas küsimuses kogutud

tõendeid ja juriidilist hinnangut. Kaebajat karistati sigarettide hoidmisele kaasaaitamises, kuid

pole arusaadav, millega on tõendatud kaebaja tahtlus või kaasabi. Maksu- ja Tolliamet (MTA)

viis läbi väärteomenetluse ning tuvastas, et kaebaja ei olnud teadlik sigarettide hoidmisest ega

ole selles süüdi. Sellele vaatamata süüdistas Prokuratuur kaebajat sigarettide hoidmise ja selle-

le kaasaaitamise tõttu prokuröri maine diskrediteerimises. Kuivõrd süüteomenetlusega on tu-

vastatud, et ametnik ei ole toime pannud õigusvastaseid tegusid, siis ei saa ta ka diskrediteeri-

da ametniku mainet. Arusaamatu on, millise tagajärje tõi kaasa kaebaja väidetav vääritu tegu.

4) Karistus MHD-s andmete esitamata jätmise kohta määrati siis, kui sellist nõuet seaduses

enam ei olnud ehk kehtetu seadusesätte alusel. Korruptsioonivastast seadust on alates

01.04.2013 muudetud ja enam ei nõuta prokuröridelt MHD esitamist. Seega ei olnud kaebajal

karistuse määramise päeval sellist kohustust. Distsiplinaarsüüteo aegumistähtaeg on kolm

aastat, mistõttu ei tohtinud esitada kaebajale süüdistust varasemates kui 2013. a MHD-des

andmete esitamata jätmise kohta.

5) Karistust on kohaldatud tähtaja rikkumisega. ProkS § 32 lg 1 kohaselt alustatakse distsipli-

naarmenetlust süüteo tunnuste ilmnemisel. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 77 lg 1 ja töö-

tajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 6 lg 1 kohaselt peab distsiplinaarkaristus olema

määratud kuue kuu jooksul arvates süüteo toimepanemise päevast, kuid hiljemalt ühe kuu

3-15-2982

5(14)

jooksul arvates päevast, mil süüteost sai teada mistahes isik, kellele süüdlane tööalaselt allub.

Sigaretid leiti 30.01.2015 ja seega pidi karistus olema määratud hiljemalt 30.07.2015.

6) Otsus sisaldab olulisi kaalutlusvigu. Arvestatud ei ole kaebaja iseloomustust, karistuste

puudumist ja töötulemusi. Karistuse ranguse põhjendamine sellega, et kaebaja hakkas oma

tegu õigustama, on kohatu kaalutlus. Seega on karistus põhjendamata ja ebaproportsionaalne.

Rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet. On prokuröre, kes said kahtlustuse kriminaalkuri-

teos ja kelle elukohas on politsei teostanud läbiotsimise, kuid nende suhtes ei ole kutsutud

kokku isegi eetikanõukogu.

4. Prokuratuur palus jätta kaebus rahuldamata.

1) Kaebajale tagati ärakuulamisõigus. Riigi peaprokurör algatas 02.07.2015 distsiplinaarme-

netluse seoses faktidega, et kriminaalasjas 30.01.2015 teostatud läbiotsimisel leiti kaebaja ja

tema abikaasa ühises elukohas Venemaa Föderatsiooni maksumärkidega sigarette (ebaseadus-

lik käitlemine) ning kaebaja ei deklareerinud 2013. a MHD-s andmeid enda Venemaa Föde-

ratsioonis asuva kinnisvara kohta. Lisaks oli ajendiks prokuröride eetikanõukogu 25.06.2015

seisukoht. 14.05.2015 toimus Riigiprokuratuuris kaebajaga vestlus, mille teemadeks olid kae-

baja kodust läbiotsimisel leitu ja kinnisvara mittekajastamine MHD-s. Distsiplinaarmenetluse

algatamise käskkirja 23.07.2015 saamisel pidi kaebajale olema selge, millised asjaolud moo-

dustavad distsiplinaarmenetluse eseme. Talle selgitati õigust anda omapoolne seletus. ProkS

kohaselt on ärakuulamisõigus tagatud lisaks sellega, et distsiplinaarsüüdistust arutatakse pro-

kuröride distsiplinaarkomisjoni istungil. Kaebaja sai 07.09.2015 koostatud süüdistuse kätte

09.09.2015, mistõttu oli tal piisavalt aega valmistuda 01.10.2015 istungiks. Istungil arutas

komisjon 07.09.2015 koostatud süüdistust, mida süüdistuse esitaja muutis enne istungit. Kui

algne süüdistus oli 6 lk, siis muudatus oli 1 lk ning selle tegemise vajadus tulenes asjaolust, et

süüdistuse esitajale sai teatavaks 22.09.2015 toimunud JKi ülekuulamine, millel antud ütlusi

sai kasutada tõendina kaebaja süüteo hindamisel. Lisaks sai süüdistuse esitaja MTA selgituse

selle kohta, mis ajal olid läbiotsimisel leitud sigaretid toodetud. Sellest teabest tulenevalt

täiendati süüdistust sigarettide hoidmise aja osas ning lisati täiendav põhjendus, millisel õigus-

likul alusel kujutab kaebaja teadlikkus sigarettide hoidmisest distsiplinaarsüütegu. Kaebaja

vastas jaatavalt komisjoni esimehe küsimusele istungil, kas 15 minutine vaheaeg on süüdistu-

se muudatusega tutvumiseks piisav. Seega oli kaebajal võimalik süüdistusega tutvuda enne

selle istungil arutamist ja esitada oma argumendid.

2) Vaidlustatud käskkirja aluseks olid asjaolud, mille komisjon tuvastas ning millest tulenevalt

tegi ettepaneku karistada kaebajat teenistusest vabastamisega. Distsiplinaarsüütegu, mida kae-

bajale ette heideti ja mis leidis tuvastamist, oli teadlikkus tema elukohas asunud ebaseadusli-

kest sigarettidest. Väide käskkirja ebaselgusest on alusetu. Distsiplinaarmenetluse esemeks ei

olnud kaebaja poolt ebaseaduslike sigarettide hoidmine. Ebaseaduslike sigarettide hoidmist

kui väärtegu menetles MTA, kes lõpetas 22.09.2015 kaebaja suhtes väärteomenetluse väärteo-

tunnuste puudumise tõttu. Menetlus lõpetati põhjendusega, et väärteomenetluses ei leidnud

kinnitust, et kaebaja soetas ja hoidis sigarette. Väärteomenetluse lõpetamise määruses toodud

lause „NKa ülekuulamisest menetlusaluse isikuna selgub, et kõnealustest sigarettidest sai ta

teada läbiotsimise hetkel, s.o 30.01.2015“ puhul on menetleja tuginenud üksnes kaebaja kui

menetlusaluse isiku enda sõnadele, mistõttu ei ole tegemist eraldi menetlusliku otsustusega,

seda enam, et väärteomenetluse eesmärgiks ei olnud seisukoha võtmine kaebaja teadlikkuse

kohta ebaseaduslike sigarettide hoidmisest. Käskkirjas on piisava põhjalikkusega motiveeri-

tud, miks ei ole eluliselt usutav kaebaja versioon, et ta ei olnud teadlik sigarettide hoidmisest

oma elukohas. Kaebuse kohaselt ei kasutanud kaebaja regulaarselt keldrikorrusel asuvat riide-

kappi ja tal puudus vajadus regulaarselt siseneda seifiga ruumi, kuid teadlikkuse jaoks pole

vaja regulaarsust, piisab ühest korrast, arvestades eriti, et sigaretid asusid kaua aega kaebaja

3-15-2982

6(14)

elukohas. Väärteo toimepanemise soodustamine on lubamatu tegu, mis rikub prokuröri ameti-

väärikust.

3) Käskkirjas on põhjalikult selgitatud, miks on MHD-s kinnisvara kohta andmete esitamata

jätmine ametikohustuste mittekohane täitmine. Andmete esitamise kohustus ei sõltunud kin-

nisvara väärtusest. Väide, et kaebaja arvas korteri madala turuväärtuse tõttu, et seda ei tule

deklareerida, ei oma seega õiguslikku tähendust. Alles distsiplinaarkomisjoni istungil esitatud

väide pole ka eluliselt usutav, sest 14.05.2015 kohtumisel oli kaebaja öelnud, et arvatavasti on

ta andmed deklareerinud. Kuigi kaebaja jättis andmed kinnisvara kohta esitamata 2010-2013

kokku neljas deklaratsioonis, esitati süüdistus üksnes 2013. aasta kohustuse täitmata jätmise

eest. Süüteo raskuse hindamisel saab võtta arvesse, et kohustuse täitmata jätmine leidis aset

pikaajaliselt. Karistusõiguse põhimõte – karistusseaduse tagasiulatuv jõud (KarS § 5 lg 2) –

kehtib seaduse kohta, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil lee-

vendab isiku olukorda. Seega kehtib see põhimõte karistusõiguse normide kohta, mis tunnis-

tavad teatud teod karistatavaks. See, et seadusandja ei pidanud pärast 2013. aastat enam pro-

kuröride poolt MHD esitamist vajalikuks, ei muuda olematuks korruptsioonivastase seaduse

rikkumist ajal, mil kehtis kohustus esitada MHD-s andmed kinnisvara kohta.

4) Teenistusest vabastamise kui karistuse liigi tõi kaasa kahe erineva distsiplinaarsüüteo toi-

mepanemine ning kaebaja suhtumine oma tegudesse. ATS-s muudeti alates 01.04.2013 dist-

siplinaarkaristuse määramise regulatsiooni, kuid ProkS-s jäi see endiseks ning seega on ProkS

§-d 31 ja 42 erinormid ATS § 75 suhtes. Kaalutlusotsust on käskkirjas motiveeritud ning selle

aluseks on tõdemus, et kaebajal puuduvad prokuröri tööks vajalikud kõrged kõlbelised oma-

dused. Riigi peaprokuröri kaalutlusotsus lähtus sellest, et kaebaja ei saa prokurörina teenistust

jätkata, kuna tema usaldusväärsus prokuratuuris ja prokuratuuri koostööpartnerite seas on ka-

dunud. Teenistusest vabastamise ettepaneku teinud distsiplinaarkomisjon oli teadlik arengu-

vestluse positiivsest kokkuvõttest, kuid distsiplinaarsüüdistuses toodud etteheited ja kaebaja

käitumine komisjoni istungil viisid komisjoni järelduseni, et kaebaja ei ole esitanud ausaid

selgitusi toimepandu kohta. Kaebaja on alates läbiotsimisest kuni komisjoni istungini andnud

erinevatele isikutele erinevaid ja vastuolulisi selgitusi, millega on omakorda läinud vastuollu

prokuröride eetikakoodeksi § 2 p-ga 8, mille kohaselt prokurör ei esita teadvalt ebaõiget või

eksitavat teavet. Olukorras, kus prokuratuuri juhtkonnal, kolleegidel ning koostööpartneritel

on põhjendatult kadunud usaldus prokuröri suhtes, on teenistusest vabastamine õigustatud.

5. Tallinna Halduskohus jättis 27.05.2016 otsusega kaebuse rahuldamata.

1) Riigi peaprokurör algatas 02.07.2015 käskkirjaga kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse

ning määras menetlejaks riigiprokurör Tristan Ploomi. Kaebajale esitati 07.09.2015 distsipli-

naarsüüdistus, mida muudeti 01.10.2015. Kaebajale pandi süüks teadlikkust ebaseaduslike

sigarettide hoidmisest, Venemaa Föderatsioonis asuva kinnisvara kohta MHD-s andmete esi-

tamata jätmist ning teadvalt eksitava teabe esitamist. Prokuröride distsiplinaarkomisjon arutas

kaebaja distsiplinaarasja 01.10.2015 istungil. Komisjon kuulas ära NK, T. Ploomi, Kristel

Tominga ja Steven-Hristo Evestuse seletused ning tutvus distsiplinaarmenetluse käigus kogu-

tud kirjalike tõenditega. Distsiplinaarkomisjonis toimunud arutelu on kajastatud protokollis.

Komisjon otsustas tunnistada kaebaja ProkS § 31 lg 2 p-s 1 (ametikohustuste mittekohane

täitmine) ja p-s 2 (vääritu tegu) sätestatud distsiplinaarsüütegude toimepanemises süüdi ning

teha riigi peaprokurörile ettepaneku kaebaja teenistusest vabastamiseks. Distsiplinaarkomisjo-

ni otsus tehti kaebajale teatavaks 01.10.2015 distsiplinaarkomisjoni istungil. Distsiplinaarko-

misjon oli teadlik arenguvestluse kokkuvõttest, mis näitas kaebajat positiivselt. Komisjoni

otsus saadeti 06.10.2015 Põhja Ringkonnaprokuratuuri autojuhiga kaebaja koju temale isikli-

kult üleandmiseks, kuid autojuhile ei avatud ust. Seejärel saadeti otsus kaebajale 07.10.2015

tähitud kirjaga, kuid kaebaja ei avanud postiljonile ust, kiri hoiustati postkontoris kuni

28.10.2015, mil kaebaja käis postkontoris kirjal isiklikult järel. Lisaks proovis Riigiprokura-

3-15-2982

7(14)

tuuri autojuht 23.10.2015 viia otsust kaebajale koju, kuid kaebaja teatas aknal, et keeldub do-

kumentide vastuvõtmisest.

Riigi peaprokurör vaatas läbi distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõendid ning prokuröride

distsiplinaarkomisjoni otsuse ja jõudis järeldusele, et kaebaja on pannud toime ProkS § 31 lg 2

p-des 1 ja 2 sätestatud distsiplinaarsüüteod ning teda tuleb karistada distsiplinaarkomisjoni

ettepanekust nähtuva karistuse – teenistusest vabastamisega. Riigi peaprokurör nõustus dist-

siplinaarkomisjoni järeldusega, et kaebaja elukohas hoiustati 1788 pakki Venemaa Föderat-

siooni maksumärkidega sigarette ning kaebaja oli teadlik tema elukohas pikka aega asuvatest

ebaseaduslikest sigarettidest, võtmata tarvitusele meetmeid nimetatud olukorra lõpetamiseks.

Samuti jõudis riigi peaprokurör järeldusele, et kaebaja jättis 29.04.2013 MHD-s esitamata

andmed Venemaa Föderatsioonis asuva kinnisvara kohta. Riigi peaprokurör asus seisukohale,

et kaebaja osas on tuvastatud kahe distsiplinaarsüüteo toimepanemine – nii ametikohustuste

mittekohane täitmine kui ka vääritu tegu, mis diskrediteerib prokuröri ja prokuratuuri. Karis-

tuse määramisel lähtuti distsiplinaarsüütegude raskusest ja kaebaja suhtumisest oma tegudes-

se. Karistuse määramise käskkirjas on toodud distsiplinaarmenetluse käik (p 1) ja distsipli-

naarsüüdistus (p 2), mille p-s 2.1.1 käsitletakse teadlikkust ebaseaduslike sigarettide hoidmi-

sest ning p-s 2.1.2 rasket hooletust MHD-s andmete esitamata jätmisel. Käskkirja p-s 2.1.3 on

küll kirjas teadvalt eksitava teabe esitamine, kuid prokuröride distsiplinaarkomisjonis sellest

süüdistusest loobuti ning karistuse määramisel ei ole seda arvestatud. Käskkirjas on toodud

riigi peaprokuröri seisukohad ning kaalutlused karistuse valikul. Distsiplinaarmenetluse kõik

olulised asjaolud on kajastatud käskkirjas. Haldusasja materjalide hulgas on ka arengu- ja hin-

damisvestluse kokkuvõte ning distsiplinaarmenetluses küsitletud isikute seletused, samuti

prokuröride eetikanõukogu seisukoht jm asjakohased tõendid, mida kohus uuris ja analüüsis

koostoimes ja vastastikuses seoses ning mille pinnalt kujundas oma seisukohad.

2) ProkS § 15 lg 1 p 3 kohaselt peab prokurör olema kõrgete kõlbeliste omadustega. Kõrged

kõlbelised omadused tähendavad seda, et prokurör käitub laitmatult, on aus ning teistele ini-

mestele eeskujuks nii töökohustuste täitmisel kui väljaspool töökohustusi. Vastustaja leiab, et

olukorras, kus prokuröri põhiülesandeks on juhtida kriminaalasjade kohtueelset menetlust

ning esindada riiklikku süüdistust kohtus, st võtta tarvitusele meetmed, et kõikidele õigusrik-

kumistele reageeritakse vastavalt seadusele, on lubamatu, kui prokurör paneb ise õigusrikku-

misi toime või soodustab nende toimepanemist, sh viisil, et võimaldab enda elukohas hoida

ebaseaduslikke sigarette. Selline käitumine diskrediteerib nii prokuröri ennast kui kogu proku-

ratuuri ja seda nii uurimisasutuste ja kohtu kui ka kogu üldsuse ees. Kohus nõustus eelmärgi-

tuga.

3) Kohus ei nõustunud kaebaja väidetega selle kohta, et teda ei teavitatud asjaolust, et distsip-

linaarjuurdlus oli sisuliselt alanud; prokuratuur kogus tõendeid ja nõudis selgitusi enne amet-

liku juurdluse alustamist; otsus teenistusest vabastamise kohta oli tehtud enne distsiplinaar-

menetluse alustamist. Kohus nõustus prokuratuuri vastuargumentidega.

4) Kaebajale pandi süüks teadlikkust sigarettide hoidmisest, mitte sigarettide hoidmist. Siga-

rettide hoidmine on väärteokoosseis ning see puudutab kaebaja abikaasat. Kohus ei nõustunud

kaebajaga ka selles, et MTA tuvastas väärteomenetluses, et kaebaja ei olnud teadlik sigarettide

hoidmisest. MTA menetles kaebaja poolt ebaseaduslike sigarettide hoidmist kui väärtegu ning

lõpetas 22.09.2015 tema suhtes väärteomenetluse väärteotunnuste puudumise tõttu. Märkides

määruses, et kaebaja sai kõnealustest sigarettidest teada alles läbiotsimise hetkel, tugines me-

netleja üksnes kaebaja kui menetlusosalise enda sõnadele. Väärteomenetluse eesmärgiks ei

olnud seisukoha võtmine kaebaja teadlikkuse kohta ebaseaduslike sigarettide hoidmisest oma

elukohas. Väärteomenetluse esemeks oli väärteokoosseis (sigarettide soetamine ja hoidmine)

ning selles osas leidis menetleja, et väärteomenetluses ei leidnud kinnitust, et kaebaja soetas ja

3-15-2982

8(14)

hoidis sigarette. Teadlikkus sigarettide hoidmisest ei ole väärtegu ning seda saab hinnata dist-

siplinaarmenetluses.

Ütluste ja seletuste kontrollimisel on oluline muu hulgas hinnata ka neis väljendatud asjaolude

elulist usutavust ehk seda, milline on ütlustes ja seletustes kajastuvate asjaolude üldine tõe-

näosus. Vaidlustatud käskkirja p-s 4.2 on piisavalt põhjalikult motiveeritud, miks ei ole eluli-

selt usutav kaebaja väide, et ta ei olnud teadlik ebaseaduslike sigarettide hoidmisest oma elu-

kohas. Eluliselt ei ole usutav, et kaebaja ei teadnud midagi tema kodus pikema aja vältel (1,5-

2 aastat) hoiul olnud ebaseaduslikest sigarettidest. Läbiotsimisel teatas kaebaja, et sigaretid

kuuluvad tema abikaasale, mitte ei öelnud, et ta ei tea, mis sigaretid need on ja kellele need

kuuluvad ning näeb neid esimest korda. Kaebaja abikaasa hoidis kaebaja vaikival nõusolekul

nende ühises kodus suuremal hulgal ebaseaduslikke sigarette ja seda pikemat aega ning kaeba-

ja ei võtnud midagi ette õigusrikkumise lõpetamiseks.

5) Käskkirja p-s 4.3 on piisavalt põhjalikult selgitatud, miks on MHD-s kinnisvara kohta

andmete esitamata jätmine ametikohustuste mittekohane täitmine. Vastustaja on õigesti leid-

nud, et andmete esitamise kohustus ei sõltunud sellest, milline on kinnisvara väärtus. Distsip-

linaarkomisjoni istungil esitatud väide, et kaebaja arvates ei tulnud korterit madala turuväärtu-

se tõttu deklareerida, ei ole usutav. Eelnevalt oli kaebaja öelnud, et arvatavasti on ta andmed

deklareerinud, kuigi teadis, et ta ei ole seda teinud. Prokuratuur sai võimalikust distsipli-

naarsüüteost teada 14.05.2015. Kuigi kaebaja jättis kinnisvara kohta andmed esitamata 2010-

2013, esitati talle ProkS § 35 lg-st 4 tulenevalt süüdistus üksnes 2013. a vastava ametialase

kohustuse täitmata jätmise eest. Kuni 2013. aastani (k.a) kehtis regulatsioon, mille kohaselt

pidi prokurör esitama MHD, pärast seda kohustust enam ei olnud. Asjaolu, et seadusandja ei

pidanud pärast 2013. aastat enam vajalikuks, et prokurörid esitaksid MHD, ei muuda olema-

tuks rikkumist ajal, mil kehtis kohustus esitada MHD-s andmed isikule kuuluva kinnisvara

kohta.

6) Käskkiri on antud pädeva organi poolt ja asjakohase õigusnormi alusel, on karistuse osas

proportsionaalne ning kaalutletud. Karistuse valik on riigi peaprokuröri diskretsioon. Kaalut-

lusõiguse piire ei ole ületatud. Karistuse valikut on piisavalt põhjendatud. Riigi peaprokurör

lähtus kaalutlusõigust teostades sellest, et kaebaja ei saa prokurörina teenistust jätkata, kuna

tema usaldusväärsus prokuratuuris ja prokuratuuri koostööpartnerite seas on kadunud.

7) Vastustaja ei ole rikkunud ärakuulamisõigust. Kaebajale on võimaldatud distsiplinaarme-

netluses olla ära kuulatud ning kaebaja on seda võimalust ka kasutanud. Kaebajat on põhjali-

kult küsitletud distsiplinaarkomisjonis, kus talle on võimaldatud anda oma suulised selgitused

distsiplinaarsüütegude kohta. Kaebaja on 23.07.2015 oma allkirjaga kinnitanud distsiplinaar-

menetluse algatamise käskkirja kättesaamist ning seda, et talle on selgitatud võimalust anda

oma seletus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. NKa palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada kaebus.

1) Kaebajale heideti vääritu teona ette teadlikkust ebaseaduslike sigarettide hoidmisest. Samu-

ti on käskkirjas pandud kaebajale süüks sigarettide hoidmist ning kohtu vastupidise seisuko-

haga kaebaja ei nõustu. Näiteks on käskkirja p-s 2.1 märgitud, et süüdistus sisaldas etteheiteid

sigarettide hoidmise kohta ja p-s 4.2 räägitakse hoidmisele kaasaaitamisest. Kaasaaitamine

saab toimuda siis, kui isik osutab tahtlikule õigusvastasele teole kaasabi (karistusseadustiku

(KarS) § 22 lg 3). Käskkirjas toodud selgituses on peetud silmas, et kaebaja sigarettide hoid-

misele kaasaaitamist ei saa väärteo korras karistada. Veel on käskkirjas märgitud: „/…/ selli-

seks teoks saab lugeda riigi peaprokuröri hinnangul eelkirjeldatud NKa käitumist sigarettide

3-15-2982

9(14)

hoidmisel“. Seega on käskkirjas selgelt viidatud sigarettide hoidmisele. Vastustaja ei ole täp-

selt väljendanud, kas kaebajale on heidetud ette teadma pidamist või hoidmist või mõlemat.

Käskkiri ei ole selles osas selge.

Väide, et kaebaja oli teadlik sigarettide olemasolust tema elamispinnal, on tõendamata. Esmalt

ei pidanud vastustaja ja kohus eluliselt usutavaks, et kaebaja ei teadnud sigarettidest midagi,

kuigi need asusid tema elukohas 1,5-2 aastat. Kaebaja ei kasutanud regulaarselt keldrikorrusel

asuvat riidekappi, milles hoiustati kasutusest välja langenud vanu riideid. Kaebaja selgitas

distsiplinaarkomisjoni istungil, et kapis olid imiku riided, mida kasutati umbes 10 aastat taga-

si. Seega andis kaebaja ütlusi, et kappi pole kasutatud rohkem kui 2 aastat. Kaebaja ei pidanud

kontrollima ja teadma, et kapis paiknesid lisaks riietele ka sigaretid. Kohus jättis need as-

jaolud tähelepanuta. Kuna kapi uksed ei paista läbi, ei saanudki kaebaja teada, et sinna on pei-

detud sigatretid. Kaebajal ei saanud olla ka põhjendatud kahtlust, et abikaasa peidab elamusse

midagi, et asuda peidetud esemeid otsima. Keldrikorruse ruumi, milles asuva seifi peal olid

ülejäänud sigaretid, kasutab kaebaja abikaasa oma kontorina. Kaebajal puudub vajadus regu-

laarselt ruumi siseneda. Pole ka teada, kas sigaretid asusid kogu aeg seifi peal. Need võisid

algselt olla seifis, milles abikaasa hoidis relva ja millele kaebajal puudus ligipääs. Kuna seif

asub ukse taga, ei olnud ruumist möödudes sigarette näha. Kaebaja elab mitmekorruselises

elamus ja sigaretid asusid keldrikorrusel, kus kaebaja igapäevaselt ei viibi. Kohus ei ole neid

asjaolusid arvestanud.

Kohus pidas oluliseks, et kaebaja suutis läbiotsimise käigus väita, et sigaretid kuulusid abikaa-

sale ega väljendanud üllatust. Arvamuse väljendamine sigarettide kuuluvuse kohta ei tõenda

teadlikkust nende olemasolust. Kaebaja pidas loogiliseks, et sigaretid saavad kuuluda vaid

abikaasale. Sellise arvamuse avaldamisega soovis kaebaja õiguskaitseorganite tööle kaasa

aidata. Ühe argumendina on tuginetud KAPO ametniku väitele, et kaebaja ei väljendanud

märgatavat imestust ega muud emotsiooni suure koguse Venemaa Föderatsiooni maksumärki-

dega sigarettide olemasolu osas tema poolt kasutataval elamispinnal. KAPO ametniku selgitus

on subjektiivne hinnang, mis ei kajasta kaebaja sisemisi tunnetuslikke protsesse. Ametniku

hinnang rahulikuks jäämise kohta ei viita kaebaja teadlikkusele sigarettide olemasolust. Ini-

mesed reageerivad erinevalt ning emotsioonide väljendamata jätmine ei tähenda nende puu-

dumist.

Kohus hindas vääralt MTA väärteoasjas tehtud menetluse osalise lõpetamise määruses esita-

tut. Väärteomenetluse käigus on menetleja pigem tuvastanud, et kaebaja ei olnud sigarettide

episoodiga kuidagi seotud. Kohus jättis selle tõendi põhjendamatult kõrvale. Kohus ei arves-

tanud ka kaebaja abikaasa JKi ütlusega väärteomenetluses, et kaebaja ei teadnud sigarettidest

midagi. Elulise usutavuse kriteerium ei asenda tõendeid. Tõsikindlad tõendid kaebaja tead-

likkuse kohta puuduvad. Kuna kaebaja ei ole pannud toime õigusvastast tegu, mis seisneb

ebaseaduslike sigarettide hoidmises või sellest teadmises, siis ei saa ta sellega diskrediteerida

asutuse mainet.

2) Pahatahtlik on käskkirja väide, et korteri kohta informatsiooni esitamata jätmine oli kaebaja

teadlik tegevus. Kaebaja ei olnud kindel, kas seda on vaja MHD-s eraldi välja tuua. Korteri

väärtus oli pärimise hetkel 2800 eurot. Käskkirjas on leitud, et Venemaa Föderatsioonis asuva

kinnistu kohta teabe esitamata jätmine kujutas endast ka teatud julgeolekuriski, kuid vastustaja

ega kohus pole selgitanud, milles risk seisnes ja milline negatiivne tagajärg saabus MHD-s

andmete esitamata jätmisega. ProkS § 31 lg 2 p-s 1 on pigem peetud silmas otseselt tööga

seotud kohustusi. MHD täitmine ei ole prokuröri igapäevane ametialane kohustus. MHD-s

korteri märkimata jätmist ei saa pidada rikkumiseks, mis peaks tooma kaasa ametist vabasta-

mise. Kaebaja on endiselt seisukohal, et prokuröri kohustus esitada MHD ja vastutus selle

kohustuse rikkumise eest on seoses korruptsioonivastase seaduse muutmisega välistatud. Ku-

na prokuröril ei olnud distsiplinaarmenetluse algatamise ajal MHD esitamise kohustust ja selle

3-15-2982

10(14)

esitamata jätmise eest ei ole enam ette nähtud karistust, siis omab karistust välistav asjaolu

tagasiulatuvat jõudu. Samuti on kaebaja jätkuvalt seisukohal, et enne 2013. aastat esitatud

MHD-de osas on 3-aastane aegumistähtaeg möödunud. Kaebaja jättis teadmatusest korteri

märkimata ja tegemist on inimliku eksitusega, mis ei ole toonud kaasa raskeid tagajärgi. Ka-

ristus on ebaproportsionaalne.

3) Distsiplinaarmenetlust ei viidud läbi ausalt ja objektiivselt. Kaebaja ei nõustu kohtu tõde-

musega, et vastustaja ei ole distsiplinaarmenetluse käigus ühtegi nõuet rikkunud. Kaebaja tee-

nistusest vabastamine oli otsustatud juba enne distsiplinaaruurimist ning menetlus oli pelgalt

näilik protsess. Kaebaja ärakuulamisõigust on rikutud sellega, et süüdistuste ja etteheidete sisu

pidevalt muutus. Käskkirjast on välja jäetud üks süüdistus, milles distsiplinaarkomisjon tun-

nistas kaebaja süüdi ja mida arvestades tegi karistusettepaneku. Süüdistus on üles ehitatud

lubamatutele tõenditele ja kaebaja süü ei ole tõendatud. Prokuratuur ignoreeris pädeva organi

poolt samas küsimuses antud hinnangut. Karistust on kohaldatud tähtaega rikkudes (ATS § 77

lg 1 ja TDVS § 6 lg 1). Sigaretid leiti 30.01.2015 ning karistus oleks pidanud olema määratud

hiljemalt 30.07.2015. Käskkiri sisaldab kaalutlusvigu, arvestatud ei ole kaebaja iseloomustust,

karistuste puudumist ja töötulemusi. Karistus on ebaproportsionaalne ja rikutud on võrdse

kohtlemise printsiipi. Iga süütegu oleks tulnud hinnata eraldi. Kui tegemist oleks olnud nii-

võrd oluliste rikkumistega, mis päädisid isiku ametist vabastamisega, olnuks loogiline menet-

luse läbiviimise ajaks ametist kõrvaldamine, mida aga ei tehtud. Kaebajale anti süüdistuse

muudatus kätte ProkS § 38 lg 1 rikkumisega – süüdistus peab olema antud kätte kolm päeva

enne distsiplinaarkomisjoni istungit, kuid kaebajale esitati süüdistuse muudatus alles istungil.

Asjaolu, et kaebaja võttis süüdistuse vastu, ei muuda rikkumise fakti.

7. Prokuratuur palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

1) Kohtuotsuse järeldustega mittenõustumine ei tähenda, et kohus on hinnanud tõendeid

ebaõigesti. Kaebaja viitab tõenditest üksnes KAPO ametniku selgitustele, kuid kaebaja tead-

likkus tuvastati tõendite kogumi alusel. Kaebaja eksib KrMS § 66 lg 2 sisustamisel, leides, et

KAPO ametniku seletus on lubamatu tõend. Menetleja ütlusi on võimalik kasutada menetlus-

toimingu käiku puudutavate küsimuste tõusetumisel. Menetleja saab anda ütlusi läbiotsimise

käigu kohta. Seda, mida inimesed läbiotsimise kohta väljendasid, ei ole läbiotsimise protokolli

märgitud. Seetõttu oleks KAPO ametniku saanud kriminaalmenetluses kuulata üle tunnistaja-

na. KAPO ametniku seletus on aktsepteeritav tõend haldusmenetluses ja oleks aktsepteeritav

ka kriminaalmenetluses (Riigikohtu 01.03.2006 otsus nr 3-1-1-142-05, p 12).

2) Diskrediteerimise puhul tuleb hinnata, kuidas mõjutab prokuröri mainet, täpsemalt tema

usaldusväärsust teada saamine, et prokuröri kodust leiti ebaseaduslikke sigarette ning prokurör

oli nende olemasolust teadlik. Uurimisasutus, kes sai läbiotsimise tulemusel teada sigarettide

olemasolust, ei pea prokuröri enam usaldusväärseks. Sama võib väita prokuröri tööks vajalike

koostööpartnerite (uurimisasutused, kohus) kohta. Kaebuses toodu ei anna alust väiteks, et

käskkirjas on vääritu teo mõistet sisustatud vääralt, sidudes selle prokuröri ja prokuratuuri

maine ning usaldusväärsusega.

3) Kohus leidis, et käskkirjas ei ole eksitud materiaalõiguse sisustamisel ametikohustuste mit-

tekohase täitmise osas (MHD) ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teistsuguseks

järelduseks. Kaebaja eksib selles, justkui tooks ametikohustuste mittekohane täitmine koheselt

kaasa teenistusest vabastamise. Käskkirja koostamisel on järgitud ProkS loogikat, millest tu-

lenevalt on karistuse aluseks distsiplinaarsüütegude kogum.

4) Kohus nõustus vastustaja selgitustega, et distsiplinaarmenetluse alustamisel ei rikutud me-

netluskorda, ega nõustunud kaebaja väitega, et vastustaja on rikkunud ärakuulamisõigust.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teistsugusele järeldusele jõudmiseks. Kohtuistungil

esitas kaebaja vastustajale ametist kõrvaldamisega seoses küsimusi, kuid kohtuvaidluses seda

3-15-2982

11(14)

teemat ei tõstatatud. Seega puudus kohtul vajadus teenistuspiirangu kohaldamise võimalust

analüüsida.

5) Kaebaja ei ole kaebuses, kohtuistungil ega kohtuvaidluse kirjalikes teesides väitnud, et dist-

siplinaarsüüdistust muudeti ProkS § 38 lg-t 1 rikkudes, mistõttu tuleks jätta väide tähelepanu-

ta.

6) Kaebajale esitati süüdistus kolmes distsiplinaarsüüteos. Distsiplinaarkomisjon leidis, et

kaebaja on pannud toime kaks distsiplinaarsüütegu ning ka karistus määrati kahe distsipli-

naarsüüteo eest. Seega ei saa süüdistuse ühe punkti äralangemist kuidagi siduda karistuse va-

likuga ja karistuse valikut on käskkirjas põhjalikult selgitatud. Väide võrdse kohtlemise print-

siibi rikkumisest on abstraktne ja paljasõnaline. Teenistusest vabastamise tõi kaasa kahe eri-

neva distsiplinaarsüüteo toimepanemine, nende süütegude raskus ning kaebaja suhtumine oma

tegudesse. Distsiplinaarsüütegude kogumis hindamine ja nende eest karistamine ei ole ProkS

rikkumine.

7) Karistust ei ole kohaldatud ATS § 77 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes. Prokuratuur loeb

võimalikust distsiplinaarsüüteost – teadlikkus ebaseaduslike sigarettide hoidmisest – teada-

saamise ajaks 14.05.2015 kohtumist kaebaja ja prokuratuuri juhtkonna vahel. Sel kohtumisel

küsiti kaebajalt selgitusi tema elukohas toimunud läbiotsimise ja MHD esitamise kohta. Pärast

nende selgituste saamist analüüsis juhtkond täiendavalt andmeid (MHD deklaratsioonide

uuesti läbivaatamine) ning seejärel tegi otsuse, et distsiplinaarmenetluse alustamine on põh-

jendatud. Kaebaja poolt 30.01.2015 toimunud läbiotsimisest lähtumine näitab distsiplinaar-

menetluse eseme valesti mõistmist: sel päeval leiti sigaretid, mille osas viidi hiljem läbi väär-

teomenetlus, mis ei ole seotud teadlikkusega. Teadlikkuse osas küsiti kaebajalt selgitusi

14.05.2015.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsu-

sega kaebuse rahuldamiseks. Kuivõrd kaebaja kordab apellatsioonimenetluses põhiliselt hal-

duskohtus juba esitatud väiteid, siis märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu põhjen-

dustega ning ei pea HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastuseks

apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Kaebaja väidab apellatsioonimenetluses jätkuvalt ebaselgust selles, kas vaidlustatud

käskkirjas heidetakse talle vääritu teona ette ebaseaduslike sigarettide hoidmist või teadlikkust

ebaseaduslike sigarettide hoidmisest. Samuti eitab kaebaja jätkuvalt, et ta oli teadlik sigaretti-

de olemasolust oma elukohas, ning leiab, et vastustaja ja kohus on selles osas tõendite hinda-

misel eksinud, sh teinud ebaõigeid järeldusi väärteoasjas menetluse osalise lõpetamise määru-

sest. Nii nagu halduskohus, ei nõustu ka ringkonnakohus kaebaja väidetega.

Riigi peaprokuröri seisukoht kaebajale etteheidetava vääritu teo osas sisaldub käskkirja p-s 4.2

ning selles toodu põhjal saab teha ühese järelduse, et kaebajale ei heideta ette ebaseaduslike

sigarettide hoidmist, vaid seda, et kaebaja oli teadlik tema elukohas pikka aega asuvatest siga-

rettidest, kuid ta ei võtnud tarvitusele meetmeid nimetatud olukorra lõpetamiseks, vaid aktsep-

teeris sigarettide hoiustamist abikaasa poolt. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et proku-

röri selline käitumine on hinnatav ProkS § 31 lg 2 p-s 2 märgitud vääritu teona.

Ehkki kaebaja eitab teadlikkust sigarettide hoidmisest tema elukohas, lubavad tuvastatud as-

jaolud kogumis (sigarettide suur kogus, nende hoidmise kohad ja ajaline kestus, kaebaja reakt-

sioon sigarettide läbiotsimise käigus avastamisel) asuda seisukohale, et kaebaja oli nendest

siiski teadlik, kuid ei võtnud midagi ette õigusvastase olukorra lõpetamiseks. Vastustaja ei ole

asjaolude tuvastamisel tuginenud lubamatutele tõenditele. Kaebaja vastuväited (tal puudus

3-15-2982

12(14)

vajadus kappi avada ja abikaasa kontorina kasutusel olnud ruumi siseneda), ei ole veenvad.

Käskkirjas on põhjendatult osutatud, et sigaretid ei olnud ära peidetud ega varjatud, vaid asu-

sid lukustamata riidekapi riiulis nähtaval kohal ja täiesti nähtavas kohas seifi peal. Läbiotsi-

misprotokollile lisatud fototabelid kinnitavad eelöeldut. Riidekapi uksed ei olnud küll läbi-

paistvad, kuid foto nr 26 (I kd, tl 78) põhjal on võimalik veenduda, et ukse avamisel on suures

koguses sigaretid ülemisel riiulil selgelt näha, st neid ei ole peidetud teiste asjade taha. Fotolt

nr 29 (I kd, tl 79) on näha kitsa seifi peal asuv suur avatud kast sigarettidega. Foto nr 30 (I kd,

tl 79) ei toeta kaebaja väidet, et sigaretid võisid varem asuda kaebajale ligipääsmatus lukusta-

tud seifis, sest seif on relvi täis. JK on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis väärteoas-

jas vastanud tõepoolest küsimusele, kas abikaasa teadis sigarettidest, et ei teadnud (I kd, tl

110p), kuid olukorras, kus kaebajal oli tema elukohas olevatele sigarettide hoiukohtadele vaba

ligipääs ning need ei olnud kuidagi varjatud, ei saa JK kaebaja teadmatust kindlalt väita.

Vastustaja ega kohus ei ole teinud MTA 22.09.2015 määrusest (I kd, tl 116) ebaõigeid järel-

dusi. Määrusest nähtuvalt alustas MTA 04.06.2015 kaebaja suhtes väärteoasja menetlust TubS

§ 39 lg 1 tunnustel ning lõpetas menetluse kaebaja osas süüteokoosseisu puudumise tõttu, sest

väärteomenetluses ei leidnud kinnitust, et kaebaja soetas ja hoidis maksumärgiga märgistama-

ta ning teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis sigarette. Määruses sisalduvast lausest

„NKa ülekuulamisest menetlusaluse isikuna selgub, et kõnealustest sigarettidest sai ta teada

läbiotsimise hetkel, s.o 30.01.2015“ saab teha üksnes järelduse, et kaebaja väitis sigarettide

olemasolust läbiotsimise hetkel teadasaamist ka tema suhtes toimunud väärteomenetluses.

Määrus ei sisalda menetleja tuvastust, et kaebaja ei olnud sigarettide episoodiga kuidagi seo-

tud. Prokuratuur ei ole väidetavalt samas küsimuses MTA poolt antud hinnangut ignoreerinud.

10. Kaebaja ei nõustu apellatsioonimenetluses jätkuvalt vastustaja ning kohtu seisukohtade-

ga, mis seonduvad Venemaa Föderatsioonis asuva kinnisvara kohta MHD-s andmete esitama-

ta jätmisega. Riigi peaprokuröri seisukoht sisaldub käskkirja p-s 4.3 ning selles toodust nähtub

selgelt, et kaebajale heidetakse distsiplinaarsüüteona ette 29.04.2013 MHD-s vastavate and-

mete esitamata jätmist. Seetõttu ei ole põhjendatud kaebaja seisukoht, et teda on karistatud ka

varasemates deklaratsioonides andmete esitamata jätmise eest, eirates ProkS § 35 lg-st 4 tule-

nevat 3-aastast aegumistähtaega. Vastustaja on põhjendatult leidnud, et prokuröri poolt MHD-

s andmete esitamata jätmine on vaadeldav ProkS § 31 lg 2 p-s 1 märgitud ametikohustuste

süülise mittekohase täitmisena, kuna vastav kohustus tulenes otseselt tema ametikohast. Nõus-

tuda tuleb ka hinnanguga, et süütegu oli toime pandud vähemalt raske hooletusega. Kaebaja

väited kinnisvara vähesest väärtusest ega kahjulike tagajärgede puudumisest ei kõrvalda rik-

kumist ega selle süülisust.

Ka ringkonnakohus ei jaga kaebaja arusaama, et korruptsioonivastase seaduse muutmise tõttu

on kaebaja distsiplinaarvastutus selle rikkumise eest välistatud. On õige, et 01.04.2013 kehti-

ma hakanud korruptsioonivastase seaduse põhisätetest tulenevalt ei olnud prokuröridel pärast

2013. aastat enam MHD esitamise kohustust, kuid üleminekusäte § 22 lg 1 nägi ette, et 2013.

aastal kohaldatakse ametiisikute majanduslike huvide deklareerimisele enne selle seaduse

jõustumist kehtinud korruptsioonivastase seaduse §-des 7-15, 16 ja 18 sätestatut. Seega oli

teiste hulgas prokuröridel 2013. aastal MHD esitamise kohustus. Korruptsioonivastase seadu-

se (v.r) § 18 käsitab MHD esitamata jätmist muu hulgas teenistuskohustuste rikkumisena, mis-

tõttu on ProkS § 31 lg 2 p 1 märgitud ametikohustuste mittekohane täitmine prokuratuuri

poolt põhjendatult sisustatud MHD-s andmete esitamata jätmisega. Seetõttu ei saa nõustuda

kaebaja käsitusega, et MHD esitamine pole prokuröri ametialane kohustus ning andmete esi-

tamata jätmine pole vaadeldav ProkS § 31 lg 2 p-s 1 märgitud distsiplinaarsüüteona. Märkida

tuleb ka seda, et ehkki prokuröridel ei ole kehtiva korruptsioonivastase seaduse põhisätete

kohaselt enam MHD esitamise kohustust, ei kõrvaldanud kehtiv seadus iseenesest deklarat-

3-15-2982

13(14)

siooni esitamiseks kohustatud isikute puhul deklaratsiooni esitamata jätmise ja selles andmete

varjamise ja valeandmete esitamise keelatust (§ 12 lg 4).

11. Kaebaja jätkuvad väited distsiplinaarmenetluse ebaaususest ja ebaobjektiivsusest ning

ärakuulamisõiguse rikkumisest ei ole ka ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Distsipli-

naarsüüdistuse põhisisu on olnud läbivalt sama ning 07.09.2015 distsiplinaarsüüdistuse (I kd,

tl 103p-106) 01.10.2015 muudatused (I kd, tl 108p) ei ole sisulised ega mahukad. Kaebajal on

olnud võimalus esitada oma selgitusi nii distsiplinaarmenetluse ajal kui ka distsiplinaarkomis-

joni istungil. Vastavalt ProkS § 38 lg-le 1 peab distsiplinaarsüüdistus olema prokurörile kätte

antud vähemalt kolm päeva enne distsiplinaarkomisjoni istungit. Kaebajale anti süüdistus kät-

te seda tähtaega järgides. Justiitsministri 21.09.1998 määrusega nr 39 kinnitatud prokuröride

distsiplinaarkomisjoni töökorra p 17 näeb ette, et istungil võib süüdistuse esitaja või komisjon

süüdistust muuta, tagades seejuures süüdistatavale prokurörile võimaluse end muudetud süü-

distuse vastu kaitsta, ning süüdistatava prokuröri taotlusel lükkab komisjon muudetud süüdis-

tuse järgi distsiplinaarsüüteo arutamise edasi, määrates kindlaks uue istungi aja. Distsiplinaar-

komisjoni istungi protokollist nähtub, et kaebaja ei taotlenud asja arutamise edasilükkamist,

vaid leidis, et 15 minutit on süüdistuse muudatusega tutvumiseks piisav aeg (I kd, tl 123p). Sel

põhjusel ei ole kaebaja väide ProkS § 38 lg 1 ja tema kaitseõiguse rikkumise kohta põhjenda-

tud.

12. Kaebaja on apellatsioonimenetluses jätkuvalt seisukohal, et teda on väärteo eest karista-

tud ATS § 77 ja TDVS § 6 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes. Kaebaja hinnangul pidanuks

ebaseaduslike sigarettidega seonduva teo eest olema karistus määratud hiljemalt sigarettide

leidmisest kuue kuu jooksul, s.o 30.07.2015.

TDVS § 6 lg 1 puhul ei ole ilmselgelt tegemist praeguses asjas kohaldatava sättega. TDVS § 1

näeb alates 01.04.2013 kehtivas redaktsioonis ette, et seda seadust kohaldatakse seadusega

ettenähtud juhtudel, arvestades nendes sätestatud erisusi. ProkS ei näe ette TDVS kohalda-

mist. Erinevalt kuni 01.04.2013 kehtinud ATS-st, mille § 87 nägi ette muu hulgas TDVS § 6

kohaldamise, ei näe alates 01.04.2013 kehtiv ATS ette TDVS kohaldamist, vaid reguleerib

distsiplinaarkaristuse määramise tähtaegu §-s 77.

ATS § 77 lg 1 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata kahe aasta jooksul distsiplinaarsüü-

teo toimepanemise päevast arvates, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel päevast, kui distsip-

linaarsüüteost sai teada isik, kellele süüdlane teenistusalaselt allub.

ProkS § 14 näeb ette, et prokuratuuriteenistusele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust, kui

ProkS-st ei tulene teisiti. ProkS-s reguleerib distsiplinaarvastutust 4. ptk 5. jagu. ProkS § 32 lg

1 näeb ette, et distsiplinaarmenetlus algatatakse, kui ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused;

distsiplinaarmenetluse algatamiseks võib esitada taotluse huvitatud isik ning taotlus tuleb esi-

tada kuue kuu jooksul, arvates päevast, mil taotluse esitaja sai teada või oleks pidanud teada

saama taotluse aluseks olevatest asjaoludest. ProkS § 35 lg 4 näeb ette, et distsiplinaarsüüdis-

tust ei või esitada ja distsiplinaarmenetlus tuleb lõpetada, kui distsiplinaarsüüteo toimepane-

misest on möödunud enam kui kolm aastat. ProkS § 42 lg 3 näeb ette, et distsiplinaarkaristuse

määramine toimub ühe kuu jooksul, arvates otsuse tegemisest.

Kuivõrd ProkS § 35 lg 4 näeb erinevalt ATS § 77 lg-st 1 ette 3-aastase karistuse määramise

võimaliku tähtaja arvates distsiplinaarsüüteo toimepanemisest, siis saab kõne alla tulla ATS §

77 lg 1 lauseosa „kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel päevast, kui distsiplinaarsüüteost sai

teada isik, kellele süüdlane teenistusalaselt allub“ kohaldamise võimalus prokuröri distsipli-

naarmenetluses. Arvestades pikaajaliselt (alates 26.03.2011) sisuliselt muutumatuna kehtinud

prokuröride distsiplinaarvastutust puudutava regulatsiooni 5. jao tihedust ja terviklikkust, on

ringkonnakohus seisukohal, et prokuröridele distsiplinaarkaristuse määramise tähtajad tulene-

vad üksnes ATS suhtes eriseaduseks olevast Prok-st ning ATS § 77 ei kuulu prokuröride suh-

3-15-2982

14(14)

tes kohaldamisele. Vaidlust pole selles, et ProkS § 35 lg-s 4 ja § 42 lg-s 3 toodud tähtaegu on

järgitud.

Samas ei ole ringkonnakohtu hinnangul kaebajale distsiplinaarkaristuse määramisel rikutud

karistuse määramise tähtaega ka siis, kui asjas kuulub siiski kohaldamisele ATS § 77, ning

seda ka siis, kui jagada kaebaja seisukohta, et tähtaeg hakkab kulgema ajast, mil KAPO amet-

nikud leidsid sigaretid kaebaja elukohast, s.o alates 30.01.2015. Nimelt näeb ATS § 77 lg 2

ette, et lõikes 1 sätestatud kuuekuulise tähtaja kulgemine peatub ajaks, kui samas asjas, kuid

teise menetluse käigus on hindamisel asjaolud, millel on tähtsust distsiplinaarkaristuse mää-

ramisel. Kaebaja suhtes 04.06.2015-22.09.2015 väldanud väärteomenetluses hindamisel olnud

asjaolu, kas kaebaja hoidis ebaseaduslikke sigarette, oli tähtsus kaebajale distsiplinaarkaristu-

se määramisel.

13. Vaadeldava juhtumi asjaoludel ei ole ka kaebaja varasemaid häid töötulemusi arvestades

põhjust pidada prokuröride distsiplinaarkomisjoni ettepanekul riigi peaprokuröri poolt määra-

tud karistust ebaproportsionaalseks. Kaebajale esitati süüdistus kolme rikkumise osas, distsip-

linaarkomisjon tunnistas kaebaja süüdi ja tegi teenistusest vabastamise ettepaneku kahe rik-

kumise põhjal ning riigi peaprokurör tegi otsuse samuti kahe rikkumise põhjal. Seega pole

tegemist olukorraga, kus käskkirjast oleks välja langenud süüdistus, millega komisjon arvestas

oma ettepaneku tegemisel. On ilmne, et MHD-s andmete esitamata jätmine eraldi võetuna ei

oleks toonud kaasa kaebaja teenistusest vabastamist, kuid oma elukohas ebaseaduslike sigaret-

tide hoidmise võimaldamise on riigi peaprokurör hinnanud põhjendatult raskeks üleastumi-

seks (käskkirja p 4.6). Nõustuda tuleb vastustajaga ka selles, et asjaolu, et prokurörina töötab

isik, kelle elukohast leitakse läbiotsimise käigus ebaseaduslikke esemeid sellistes kogustes ja

asjaoludel, kahjustab kogu prokuratuuri usaldusväärsust nii uurimisasutuste, kohtute kui ka

avalikkuse ees. Asjaolu, et kaebajat menetluse ajaks ametist ei kõrvaldatud, ei anna alust asu-

da seisukohale, et vaidlustatud käskkiri on kaalutlusveaga.

14. Ringkonnakohus ei tee otsust kaebaja kasuks, mistõttu jäävad kaebaja apellatsioonime-

netluse kulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude

hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud apellatsioonimenetluse kulud

HKMS § 109 lg 1 alusel samuti vastustaja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets