2-17-401/40 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKuulutada välja Xxxx OÜ (registrikood xxxx, asukoht Xxxx) pankrot 27. aprillil Määrata Xxxx OÜ võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 16. mai 2017.a
Legislator headnote
AI generated2-17-401/40 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: aprillil Määrata Xxxx OÜ võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 16. mai 2017.a
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
27. aprill 2017.a kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-401
Tsiviilasi
OÜ XXXXavaldus Xxxx OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised
Võlausaldaja: OÜ XXXX(registrikood xxxx, asukoht Xxxx)
Võlausaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Indrek
Västrik (e-post indrek@lawpartner.ee)
Võlgnik: Xxxx OÜ (registrikood xxxx, asukoht Xxxx)
Võlgniku seaduslik esindaja: juhatuse liige Xxxx(e-post xxxx)
Ajutine pankrotihaldur: Andres Tootsman (asukoht Roseni 7,
Tallinn, tel: 5018178, e-post andres.tootsman@haldur.just.ee)
Kohtuistungi toimumise aeg
24. aprill 2017
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada OÜ XXXXavaldus Xxxx OÜ pankroti väljakuulutamiseks.
2. Kuulutada välja Xxxx OÜ (registrikood xxxx, asukoht Xxxx) pankrot 27. aprillil
2017.a kell 14.00.
3. Nimetada Xxxx OÜ pankrotihalduriks Andres Tootsman (asukoht Roseni 7,
Tallinn, tel: 5018178, e-post andres.tootsman@haldur.just.ee).
4. Määrata Xxxx OÜ võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 16. mai 2017.a
algusega kell 11.00 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 418.
5. Kohustada Xxxx OÜ juhatuse liiget Xxxx(isikukood xxxx) ja endisi juhatuse
liikmeid Xxxx(isikukood xxxx), Xxxx(isikukood xxxx), Xxxx(isikukood xxxx)
kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest
võlausaldajate üldkoosolekut 16. mail 2017.a kell 11.00. Kui kohustatud isik vannet
andma ei ilmu, siis on kohtul õigus vastavale isikule määrata trahv, kohaldada
sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes
Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma
enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende
tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik
isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest
haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning
võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue
vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise
korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti
väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
7. Peatada Xxxx OÜ vara suhtes toimuv sundtäitmine.
8. Keelata Xxxx OÜ-l ilma pankrotihalduri nõusolekuta vara käsutada.
9. Saata määruse ärakiri Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, OÜ-le XXXX, Xxxx OÜ-le ja
pankrotihaldurile.
10. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
11. Jätta pankrotimenetluse kulud Xxxx OÜ kanda.
12. Määrata kindlaks OÜ XXXXmenetluskulude rahaline suurus summas 750 eurot
(ilma käibemaksuta).
13. Jätta rahuldamata OÜ XXXXtaotlus välja mõista menetluskulud Xxxx OÜ-lt OÜ
XXXXkasuks.
14. Määrata ajutise halduri tasu suuruseks 1800 eurot, millele lisandub käibemaks 360
eurot, kokku 2160 eurot.
15. Välja mõista ajutise halduri tasu summas 2160 eurot (sh käibemaks) Xxxx OÜ-lt ja
kanda see Kodukontor AT OÜ (registrikood 12538785) arvelduskontole nr
EE782200221058222703.
16. Avaldada
teade
pankroti
väljakuulutamise
kohta
väljaandes
Ametlikud
Teadaanded (PankrS § 33 lg 1).
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest
väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni
kohtumaja kaudu.
Asjaolud
Tsiviilasjas nr 2-17-401 esitas 10.01.2017 OÜ XXXXavalduse Xxxx OÜ pankroti
väljakuulutamiseks. Harju Maakohus võttis avalduse menetlusse 14.02.2017 määrusega.
Tsiviilasjas nr 2-17-401 määrati korraldav istung 27.03.2017 kell 14.00. Xxxxja Xxxx esitasid
20.03.2017 avalduse Xxxx OÜ pankroti väljakuulutamiseks tsiviilasja nr 2-17-4320 raames ja
palusid ühtlasi liita enda avaldus tsiviilasjaga nr 2-17-401. Mõlemad tsiviilasjad on määratud
kohtunik Tiia Mõtsniku menetlusse. Kohus liitis 27.03.2017 määrusega tsiviilasjad nr 2-17-401
ja nr 2-17-4320 ja jätkas menetlust tsiviilasja nr 2-17-401 all. 27.03.2017 esitasid Xxxxja
Xxxxpankrotiavaldusest loobumise avalduse ja palusid ühtlasi tagastada menetluses tasutud
riigilõivust pool, so 150 eurot. 29.03.2017 määrusega määras kohus ajutiseks halduriks Andres
Tootsmani.
Ajutise pankrotihalduri aruanne
Andres Tootsman esitas 23.04.2017 ajutise halduri aruande. Aruandes märkis ajutine haldur, et
võlgniku esindajad ei ole ajutisele haldurile esitanud ei bilanssi ega kasumiaruandeid. Tänaseks
teadaolevatel andmetel on võlgniku ainsaks varaks Xxxxasuvad:
•
korteriomand (registriosa xxxx), mille reaalosaks on 30,6 m ² suurune korter nr 1 ;
•
korteriomand (registriosa xxxx), mille reaalosaks on 28,50 m ² suurune korter nr 7 .
Nimetatud korteriomandid asuvad kahekorruselises 8-korterilises rekonstrueeritud elamus.
Puuduvad konkreetsed andmed võlgniku muu vara kohta, sealhulgas puuduvad osalused
äriühingutes ja väärtpaberid ning puuduvad sõidukid. Tühi on ka pangakonto SEB Pangas.
Kahe korteriomandi koguvääruseks on esialgsel hinnangul kuni 120 000 eurot.
Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kolmandate isikute poolt edastatud ning ajutise
halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 509 236,37 eurot. Lisaks eeltoodule
nähtub Ametlikest Teadaannetest, et 1.03.2017 teatas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond, et
XxxxOÜ (registrikood: xxxx) nõude alusel tuleb võlgnikul tasuda 15 päeva jooksul 1260,72
eurot, sh põhinõue 1 098,71, kõrvalnõudeid 94,86, hüvitada riigilõiv 47,15 ja menetluskulu 20
eurot. Avaldaja nõude aluseks on Kasutusleping (üürileping nr 20140825/01, 25.08.2014).
Täiendavalt on ilmselt nõudeid Xxxxkorterite nr 2, 3, 4 ja 8 omanikel, kelle nõuete aluseks on
tegemata vaegtööd ja kõrvaldamata puudused. Nõuete konkreetsed suurused on täpsustamata,
kuid need võivad ulatuda 10-tesse tuhandetesse eurodesse. Lisaks on ilmselt tasumata
sunniraha nõue Tartu Linnavalitsusele 2559,92+900 eurot.
Kuni pankroti väljakuulutamiseni lisanduvad jätkuvalt veel viivised ja intressid ning võlgade
täpne suurus ja koosseis selgub pankrotimenetluse edasises käigus nõuete tunnustamise
tulemusena. Võlgnik ei ole kogu oma tegevuse kestel esitanud äriregistrile ühtki aruannet.
Võlgnik ei ole vaatamata korduvatele järelepärimistele ja meeldetuletustele esitanud ajutisele
haldurile mitte ühtki raamatupidamisdokumenti. Seega puudub võimalus hinnata võlgniku
finantsandmeid. 2017. a pole Maksu- ja Tolliametile mingeid makse tasutud. Viimati tasuti
2016. a 3. kvartalis maksudena 781 eurot.
Ajutise halduri esialgsel hinnangul oli võlgnik makseraskustes juba alates 2016. a keskpaigast,
kui jäid lõpetamata viimistlustööd ja tekkisid vaidlused korteriomanikega ja ostjatega. Juhtkond
sai kindlasti juba toona aru, et ettevõte ei ole jätkusuutlik ning oleks pidanud algatama
likvideerimismenetluse või esitama kohtule pankrotiavalduse. Selle asemel jäeti hooletusse
suhted lepingupartneritega, ei vastatud nende kirjadele ega lahendatud pretensioone ning asuti
tegema muudatusi juhatuse koosseisus. Tänase seisuga ei vasta netovara suurus äriseadustiku
nõuetele. Ajutine haldur leiab, et hiljutised ja lühikese aja jooksul toimunud mitmekordsed
muudatused juhatuse koosseisus annavad ainet kahtluseks, et varasem juhtkond ja omanikud
püüavad end distantseerida äriühingu edutust juhtimisest ja sellega kaasnevast võimalikust
vastutusest. Lisaks puudub ajutise halduri hinnangul juhatuse tänasel liikmel ilmselt ettekujutus
ettevõtte majanduslikust olukorrast, äriplaani jätkamise võimalustest ja oma kohustustest
juhatuse liikmena. Ajutine haldur leiab, et antud olukorras puudub võimalus ettevõtte
tervendamiseks, saneerimiseks või kompromissiks. PankrS §-s 22 lg 5 tähenduses on
maksejõuetuse põhjuseks ilmselt „muu asjaolu“. Ajutise halduri esialgsel hinnangul viisid
maksejõuetuseni võlgniku valed äriotsused, sealhulgas nõrk äriplaan ja liiga väike osakapital,
mis ei katnud kahjumit. Antud menetluse staadiumis pole selge, millest tekkisid sellises mahus
võlad. Ei saa välistada, et maksejõuetusele võis kaasa aidata mõne omaniku või juhtkonna
pahatahtlik käitumine. Äriühingu raamatupidamist ei ole 2017. a jooksul ilmselt üldse peetud,
millega on jäetud täitmata juhatuse liikme otsesed kohustused.
Maksejõuetuse tekkimise aeg ja täpsemad põhjused tuleb välja selgitada menetluse edasises
käigus. PankrS §§ 109-113 sätestatud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta
täpsed andmed seni puuduvad. Ajutisel halduril puuduvad antud menetluse staadiumis
konkreetsed andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või
raske juhtimisviga PankrS § 28 mõttes. Kuid menetluse edasises käigus tuleb võlgniku ja selle
juhtkonna tegevust kindlasti täpsemalt analüüsida. Ajutine haldur on seisukohal, et
pankrotimenetluse kulud saab katta pankrotivara arvelt ning pankrot tuleb välja kuulutada.
Kohtumääruse põhjendused
Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde ning nõustus ajutise halduri aruande ja
tasu nõudega. Ajutine haldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Kohtuistungil
osales võlgniku seaduslik esindaja, kes nõustus ajutise halduri aruandega, kuid mitte pankroti
väljakuulutamisega.
Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja Xxxx OÜ pankrot tuleb välja
kuulutada. Võlgniku vastuväited pankroti väljakuulutamisele ei anna kohtu hinnangul alust jätta
pankrot välja kuulutamata, kuivõrd vaidlus puudub selle üle, et võlgniku kohustused ületavad
mitmekordselt võlgniku vara. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse
(PankrS) § 31 lg 6 Andres Tootsmani, kes on andnud selleks nõusoleku.
Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku
maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 509 236,37 euro ulatuses
ning kohustused ületavad tema varade võimalikke realiseerimismaksumusi ca 400 000 euro
võrra. Seega puudub võlgnikul piisav vara rahaliste kohustuste täitmiseks.
Kuivõrd võlgnikul on olemas vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb pankrot välja
kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste,
juhatuse tegevuse ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta.
PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet,
mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning
majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti
väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga.
Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel
võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et
kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle
teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et kooskõlas PankrS § 86 lg 1, § 90 ja § 19 lg 1 ja lg 3
on vannet kohustatud andma võlgniku juhatuse liige Xxxx(isikukood xxxx) ja endised juhatuse
liikmed xxxx (isikukood xxxx), xxxx (isikukood xxxx), xxxx (isikukood xxxx).
Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 ja p 3, § 90 ja § 19 lg 1 ja lg 3 võib kohus vande andmata
jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel kohustatud isikuid trahvida, kohaldada
nende suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise
halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt
on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,
samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse
määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri
kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste
põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise
aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse
andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud
aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse
või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt
võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu
ajutine haldur tegutseb.
PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus
lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1
p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara.
Ajutine haldur on 23.04.2016 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate
ülesannete täitmiseks kokku 20 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu
määrast 90 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasu suuruseks 1800 eurot, millele lisandub
käibemaks 360 eurot, kokku 2160 eurot. Ajutine haldur palub tasu välja mõista võlgnikult.
Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas
tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlausaldaja ega võlgnik ei ole ajutise
halduri aruandele ning tasu arvestusele vastu vaielnud.
Ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused kõik kokku summas 2160 eurot (sh käibemaks)
mõistab kohus välja võlgnikult Kodukontor AT OÜ kasuks, mille kaudu ajutine haldur
tegutseb.
PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas pankrotiavalduse
esitanud võlausaldaja menetluskulud. Sellist seisukohta on kinnitanud Riigikohus lahendis 3-2-
1-23-13.
TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse
alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega
seoses kulud tekkisid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise
suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude
kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus
lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Seega jätab
kohus menetluskulud võlgniku kanda.
Võlausaldaja on esitanud kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avaldused 21.04.2017 ja
27.04.2017. Vastavate avalduste kohaselt on OÜ XXXX menetluskuludeks tasutud riigilõiv 350
eurot ja õigusabikulud 400 eurot ilma käibemaksuta. Õigusabi on osutatud kokku 4 h tunnitasu
määra 100 eurot (ilma käibemaksuta) alusel. Võlgnik pole võlausaldaja menetluskuludele
vastuväiteid esitanud.
Kohus on seisukohal, et arvestades asja keerukust ja mahtu, saab lugeda lepingulise esindaja
toimingud ja nende ajakulu põhjendatuks. Põhjendatuks loeb kohus ka tunnitasu määra 100
eurot ilma käibemaksuta.
Riigilõivuseaduse § 59 lg 9 alusel kuulub võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel tasumisele
300 eurot. OÜ XXXX on tasunud lisaks riigilõivu 50 eurot pankrotiavalduse tagamise avalduse
esitamise eest, mis rahuldati. Seega on põhjendatud arvata menetluskulude hulka riigilõiv 350
eurot.
Eeltoodust tulenevalt määrab kohus OÜ XXXX menetluskulude suuruseks 750 eurot (ilma
käibemaksuta).
Kohus jätab rahuldamata OÜ XXXX taotluse mõista menetluskulud välja Xxxx OÜ-lt. Kohus
märgib, et võlausaldajale seoses pankrotiavalduse esitamisega või pärast pankroti
väljakuulutamist tekkinud menetluskulude hüvituse väljamõistmiseks võlgniku varast seadus
alust ei anna. PankrS § 146 lõike 1 kohaselt tuleb enne jaotise alusel raha väljamaksmist teha
pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed ja pankrotivara ebapiisavuse korral
tuleb sama paragrahvi lõike 2 kohaselt teha väljamaksed võrdeliselt vastavalt iga kulu liigi
suurusele. Pankrotimenetluse kulud saab välja maksta alles pärast vara tagasivõitmise
tagajärgedest tulenevaid nõudeid, elatist ja massikohustusi. Kohtul puudub õigus panna
pankrotihaldurile kohustust maksta ühele võlausaldajale tekkinud kulud välja sõltumatult
kõigist muudest väljamaksetest. Vastavale seisukohale on asunud ka Riigikohus lahendis nr 3-
2-1-23-13.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiia Mõtsnik
Kohtunik