1-06-3924/4 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1

KO H T UM Ä Ä R US

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30.04.2009 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-06-3924 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Leonora NÕMMIK Prokurör Kristiina ERTE Kaitsja vandeadvokaat Sergei POLITŠEV Asja läbivaatamise kuupäev 30.04.2009 Kohtuasi Viru Vangla materjalid T.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Deniss ŠMÕGRAJOV

sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 28.11.2005 ja lõpp 28.11.2009 RESOLUTSIOON Vabastada T.U (isikukood xxx)

temale Harju Maakohtu 06.12.2006 otsusega mõistetud

karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 määrata Deniss T.U-le katseaeg 1 (üks) aasta.

Kohustada T.U

katseajal järgima

Karistusseadustiku

§75 lg.1

sätestatud

järgmisi kontrollnõudeid:

- elada alalises elukohas xxx xxx -

ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike

2 järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

- all

uda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta -

saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa

elukohast

lahkumiseks

kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kohustada T.U katseajal järgima

Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7 sätestatud järgmisi lisakohustusi:

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume -

asuda tööle või registreerida end Tööturuametis

töötuna ühe kuu jooksul peale vangistusest vabanemist

- mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega.

Määrata T.U kriminaalhooldusele

Tallinna Vangla kriminaalhool

dusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vastavalt Karistusseadustiku §78 p.2 arvestada katseaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vabastada T.U karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 08.04.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

T.U on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 06.12.2006 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §200 lg.2 p.4, 7; §199 lg.2 p.4, 5, 7; §121; §122 ja §263 p.1, 3, 4 järgi ning karistatud liitkaristusega 4 aastat vangistust alates 28.11.2005.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 7 distsiplinaarkaristust. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav Tallinna Vanglas läbinud

ühepäevase grupinõustamise Toimetuleku õpe, Viru Vanglas sotsiaalprogrammi

Agressiivsuse asendamise treening, Tööturuameti grupinõustamine ja osalenud psühholoogilises nõustamises individuaalselt probleemide äratundmise teemal. Alates

09.02.2009 osaleb Viru Vanglas riigikeele kursustel. Kinnipeetaval on lähedased suhted oma emaga, kes toetab teda materiaalselt ja moraalselt. Kinnipeetav ei allu mõjutustele, pigem kasutab oma eesmärkide täitmiseks ära teisi inimesi. Kinnipeetav

on hea suhtlemisoskuse ning adekvaatse enesehinnanguga. Väliselt on rahulik ja

sõbralik, kuid kergesti ärrituv, tunnistab, et tal on alkoholiprobleem. Kinnipeetav

3 teadvustab oma riske, vaenulikkust ühiskonna suhtes ei ole. Ümbritsevasse suhtub

realistlikult, illusioone ei loo. Motivatsioon on kinnipeetaval muutumiseks tugev, tegevused planeeritud. Kinnipeetav on toime pannud rasked isikuja varavastased

kuriteod, kusjuures ühes episoodis kasutati ka piinavat ja julma viisi. Kuriteod

iseloomustatavad kinnipeetavat kui kergesti ärrituvat ja agressiivset inimest. Ohtu suurendab asjaolu, kui kinnipeetav on alkoholijoobes. Uute samalaadsete kuritegude

toimepanemine ei ole välistatud. Katseajal vaja kindla töökoha ja sissetuleku

omamine, kindel kontroll ja reeglite kehtestamine, tugiisiku kasutamine,

mittesuhtlemine kriminaalset eluviisi elavate ja pooldavate isikutega, tegelemine alkoholist täielikult loobumisega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Arvamuse kohaselt on positiivseteks

asjaoludeks kinnipeetava elus kindel elukoht ning ema materiaalne ja moraalne toetus. Negatiivseteks asjaoludeks on töökoha puudumine, kuritegude toimepanemise

viisid ja asjaolud. Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktorid on järgmised: kuna kinnipeetav on kuriteod toime pannud peamiselt ühe ja sama seltskonnaga, viitab see kriminaalset käitumist pooldavale suhtlusringkonnale; kuna kinnipeetav pani kuriteod toime alkoholijoobes, viitab see, et tal on probleeme

alkoholi liigtarbimisega; kuna vabanemisel puudub kinnipeetaval töökoht, võib tegevusetus viia uute kuritegudeni.

Kriminaalhooldusametnik leidis, et kinnipeetavat ei ole otstarbekas tingimisi enne tähtaega vabastada, kuna on väga suur oht uute kuritegude toimepanemiseks.

Maakohtu istung

Kinnipeetav T.U taotles maakohtu istungil enda vabastamist tingimisi

enne tähtaega ja kinnitas, et tal on olemas nii elukui töökoht. Kuna ta on vangistuses esimest korda, on ta sellest elust aru saanud ja enam vanglasse sattuda ei taha.

Prokuröri abi Kristiina Erte ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev palus maakohtu istungil taotlus rahuldada ning märkis, et töökohaga on käesoleval ajal kõigil raske, muuhulgas on vanglas raske saada ka garantiikirja.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et T.U tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

4

Maakohus leiab, et antud asjas esinevad alused T.U vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et T.U viibib vangistuses alates 28.11.2005, s.o. 3 aastat 5 kuud. Karistust on jäänud lõpuni 28.11.2009 kanda veel 7

kuud. Seega on kinnipeetav vangistuses viibinud tunduvalt kauem, kui jääb veel karistust kanda.

Maakohus nõustub küll prokuröriga selles osas, et antud juhul tuleb arvestada kindlasti järgmisi asjaolusid: kinnipeetav on kaks korda kriminaalkorras karistatud, viimasel korral on ta süüdi mõistetud mitme kuriteo eest, vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristustest on 2 veel kehtivad, puuduvad andmed töökoha kohta, kuid leiab, et lisaks sellele tuleb kindlasti võtta arvesse ka alljärgnevat.

Vangistusest vabanemisel on kinnipeetaval olemas kindel elukoht. Elama asub ta ema juurde. Kinnipeetava seletuste kohaselt maakohtu istungil on tegemist korraliku 3- toalise korteriga.

Nagu nähtub kriminaalhooldaja arvamusest ja muudest asja materjalidest, kuulub kinnipeetava lähivõrgustikku tema ema, kellega on kinnipeetaval väga head suhted.

Nagu nähtub kriminaalhooldaja arvamusest, on ema valmis ja võimeline poega vabaduses seni üleval pidama, kuni poeg leiab endale töö. Kinnipeetava seletuste kohaselt maakohtu istungil on ema professionaalne õmbleja, kellel kliente jätkub.

Kuigi asja materjalides puudub garantiikiri selle kohta, et kinnipeetavale oleks tagatud vabanemisel töökoht ja seega legaalne sissetulek, nõustub maakohus siinkohal

kaitsja seisukohaga, et vangistuses on sellist garantiikirja saada raskem, kui vabaduses. Kinnipeetav ise selgitas, et tegelikult on tal kokkulepe töökoha saamiseks olemas, kuigi garantiikiri puudub.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav vangistuse ajal läbinud erinevaid

nõustamisi ja programme – Toimetuleku õpe, Agressiivsuse asendamise treening,

Tööturuameti grupinõustamine, individuaalne psühholoogiline nõustamine, riigikeele

kursused. Samuti nähtub samast iseloomustusest, et kinnipeetav on adekvaatse enesehinnanguga, teadvustab oma riske, saab aru, mida tema käitumine kaasa toob, suhtub ümbritsevasse äärmise realistlikkusega, illusioone endale ei loo ning tema

tegevused on planeeritud ja motivatsioon muutumiseks tugev. Maakohus leiab, et

seega on tegemist kinnipeetavaga, kelle soovi muutuda ja elada edaspidi seaduskuulekalt võib pidada reaalseks. Arvestada tuleb ka seda, et kinnipeetava puhul on tegemist suhteliselt noore inimesega, kes on vangistuses esimest korda.

Maakohus leiab, et ülaltoodud asjaolud on lisatagatisteks sellele, et hoida ära kinnipeetava poolt uute kuritegude toimepanemine. Elamine koos emaga ja mitte üksi tagab järelevalve lisaks kriminaalhoolduse poolt kehtestatavale.

Kriminaalhooldaja oma arvamuses kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi

enne tähtaega ei nõustunud ning viitas tema tegevusetusele, positiivse suhtlusringkonna puudumisele ning alkoholi tarvitamisele.

Maakohus leiab, et need on küll uute kuritegude toimepanemise riski faktorid, kuid leiab, et neid on võimalik vähendada kriminaalhooldusel lisakohustuste panemisega.

5

Vabastades kinnipeetava praegu, s.o. 7 kuud enne karistuse tähtaja lõppu, on

võimalik tema üle panna riigipoolne kontroll, mis kindlasti distsiplineerib kinnipeetavat ning aitab teda resotsialiseerumisel. Kui kinnipeetav vabaneb 7 kuu pärast tähtaegselt, puudub igasugune seaduslik alus tema elu ja tegevuse üle teostada järelevalvet. Ennetähtaegse vangistusest vabastamise mõte ongi selles, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnemisel on lootust õigel ajal reageerida. Maakohus leiab, et kuigi kriminaalhooldus ei saa kõiki probleeme ennetada ja ära hoida, on siiski

selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju ohutum ja turvalisem, kui igasuguse järelevalveta ja abita tähtaegselt vabanenud endine vang.

Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et käesolevas asjas on põhjendatud T.U vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega eelkõige sellepärast, et karistuse tähtaja lõpuni on jäänud vaid 7 kuud ja vabastades ta enne seda tähtaega, on võimalik teostada tema üle vastavalt KarS §76 lg.4 kriminaalhooldust veel terve aasta. Maakohus leiab, et korduvalt karistatud ja mitu kuritegu sooritanud isikule on selline järelevalve äärmiselt vajalik ja tõhus, samuti on ühiskond vähem ohustatud.

Ka leiab maakohus, et peale pikaajalist vangistuses viibimist on kinnipeetaval vabanemise korral kindlasti väga vajalik toetus ja abi, mida maakohtu arvates saab kõige efektiivsemalt ja õigesti pakkuda ennekõike kriminaalhooldus.

Vastavalt KarS §76 lg.4 tuleb T.U-le vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel mõista ühe aasta pikkune katseaeg.

Sellel ajal allutatakse T.U KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega:

- elada alalises elukohas xxx

- ilmuda

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

- alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi

õppimiskoha vahetamiseks.

Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule:

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume

- asuda tööle või võtta end Tööturuametis arvele 1 kuu jooksul

peale vabanemist

- mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega.

Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla

iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud oma alkoholisõltuvust ja leidnud, et probleemid käitumises on avaldunud just alkoholijoobes. Kuna kinnipeetav on vangistuses viibinud üle 3 aasta ja selle aja jooksul ei ole tal vastavalt Viru Vangla iseloomustusele olnud alkoholi tarvitamisega probleeme, on vajalik, et sama käitumisjoon jätkuks ka vangistusest vabanemisel, mistõttu on esialgne järelevalve

selles osas vajalik. Tööle asumine või töötuna enda arvele võtmine tagab

kinnipeetaval vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks

6 toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Kuna asja materjalidest nähtub, et viimase kuriteo on kinnipeetav sooritanud grupis, aitab kriminaalkorras karistatud

isikutega suhtlemise keeld väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riski.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik