1-09-6413/3 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri 1-09-6413 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. mai 2009. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-6413 (09257000130) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär

Gerda Raidla

Kriminaalasi P.A süüdistus KarS § 121 järgi kiirmenetluses Prokurör Ülle Tamm Süüdistatav

- elukoht *, isikukood või sünniaeg P.A

xxx, *, haridust *, emakeel *, *, karistusregistri andmetel karistamata, KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 03.05.2009.a.kell 02.10- 04.05.2009 kell 15.00 Kaitsja Vandeadvokaat Helmi Loonde RESOLUTSIOON

1. Süüdi mõista P.A KarS § 121 karistada vangistusega 1 kuu.

järgi ja (üks)

2. eelvangistuses viibimise aeg 03- KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka P.A 04.05.2009.a, s.o 2 päeva, mistõttu lugeda (kakskümmend kaheksa) ärakandmata karistuseks 28

päeva vangistust.

3. KarS § 69 alusel asendada mõistetud ärakandmata vangistus 28 päeva (viiekümne kuue) 56

tunni üldkasuliku tööga poolt ära teha 3 kuu , mis tuleb P.A (kolme) jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

4. teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu Määrata, et P.A

kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid:

4.1. elama oma alalises elukohas *;

4.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

Ärakiri 1-09-6413 2

4.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;

4.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

4.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

5. hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida Kui P.A

talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Kui P.A paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vahekorras üldkasuliku töö kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

6. Välja mõista P.A-lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu

/tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank, arveldusarve nr 221023778606 Hansapank, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-09-6413 ning nõude liik (sundraha, kaitsjatasu vms)/: - sundraha 3 262 krooni 50 senti; (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks)

- (üks tuhat kaheksasada viis) määratud kaitsjale makstud tasu 1805 krooni.

Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva

jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. 7. P.A-lt J S

700 krooni. Välja mõista (a/a *) kasuks (seitsesada)

Edasikaebamise kord

Süüdistataval ja tema kaitsjal on seoses kokkuleppemenetluse normide rikkumisega õigus esitada otsuse peale apellatsioon, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb

esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus vastavalt KrMS § 318 lg 2 p 2 puudub.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades

selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus. P.A süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes ja viibides 03.05.2009.aastal ajavahemikul kell 01.30-02.00 Haapsalus * asuvas korteris *, tungis eelnevalt omavaheliste suhete pinnalt alguse saanud tüli käigus kallale * J S, keda tõukas kätega rindkere piirkonda, misjärel J S kukkus seljaga vastu esiku seinal olnud peeglit, mille tagajärjel peegel kukkus seinalt ning purunes.

Kasutatud füüsilise vägivalla tulemusena tekitas P.A kannatanule J S füüsilist valu ning varalise kahju 700 krooni suuruses summas, mille moodustab purunenud peegli maksumus.

Eeltoodu alusel süüdistatakse P.A selles, et tema, tekitades kehalise väärkohtlemise tagajärjel teisele inimesele valu, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kehalise väärkohtlemise.

Prokuröri poolt kohtus P.A-le nõutud karistus: KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus üks kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata

eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva, s.o. 03.05.-04.05.2009.a. karistusaja hulka, seega kuulub

Ärakiri 1-09-6413 3

ärakandmisele vangistus 28 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 56 üldkasuliku töö tunniga, määrates selle tegemise tähtajaks 3 kuud arvates kohtuotsuse jõustumisest

Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde.

Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. KrMS § 239 lg 2 esinevaid

kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal

tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab P.A süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi – kuriteoga tekitas P.A J S`le peegli lõhkumisega varalise kahju 700 krooni, mis

osas J.S on esitanud tsiviilhagi, mis kuulub rahuldamisele ja tekitatud kahju P.A kannatanu kasuks väljamõistmisele. Asitõendid puuduvad.

Tõkend – osas ei ole kohaldatud tõkendit, kuid ta on 03-04.05.2009 P.A kahtlustatavana kinni peetud. Menetluskulud Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad.

Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev

sundraha. KrMS § 2565

lg 2 kohaselt vähendab kohus tehes kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kaitsja taotles vähendada käesoleval juhul sundraha suurust ½ võrra, millise taotluse kohus ka rahuldab ja

vastavalt eeltoodule tuleb P.A-lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses ½ 1,5 palga alammäära suuruses summas so (1,5x4350):2= 3 262 krooni 50 senti. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas

kriminaalasjas on see alljärgnev – kaitsjale H.Loonde P.A kaitsmise eest makstud tasu 1805 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik

Ärakiri õige