1-07-11683/3 · 1-07-11683/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Katseaja pikendamine

Määruse tegemise aeg ja koht 04. mai 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-07-11683 (kohtueelses menetluses nr 07260101823) Kohtulahend

Tartu Maakohtu 06.11.2007 otsus N.E

süüdimõistmises KarS § 201 lg 2 p 1 järgi Menetlus kirjalik menetlus Määruse tegija täitmiskohtunik Helle Tamm Süüdimõistetu N.E (isikukood XXX; elukoht xxxxxxxx

xxx xx-x xxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Kohtumääruse otsustused

1. Seoses kriminaalhooldaja erakorralise ettekandega:

1.1 pikendada KarS § 74 lg 4 alusel N.E-le määratud katseaega 1 (ühe) aasta võrra.

Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes

2. Seoses asja kohtus menetlemisega:

2.1 määruse koopia saata karistusregistrile, N.E-le ja Tartu Vangla kriminaalhooldus- osakonna Viljandi talitusele. Selgitused kohtumääruse peale edasikaebamise korras

3. Selgitada:

3.1 et kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kümne päeva jooksul.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud

N.E on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 06.11.2007 otsusega KarS § 201 lg 2 p 1 järgi. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrati, et mõistetud karistust täitmisele ei pöörata; määrati

N.E-le katseaeg 18 kuud koos allutamisega KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumis- kontrollile; KarS § 75 lg 2 p 1 määrati alusel kohustuseks hüvitada iga kuu 500 krooni tsiviilhagi katteks. Kriminaalhooldusametnik on (KrHS) § 31 lg 2 kohaselt esitanud Tartu kriminaalhooldusseaduse

Maakohtule Viljandi kohtumajale ettekande käitumiskontrollile allutatud N.E kohta.

Ettekandest nähtuvalt erakorralise ettekande koostamise aluseks on rahalise kohustuse mittetäitmine. N.E on käinud kindlaksmääratud ajal registreerimisel või leppinud kokku

telefoni teel uue registreerimise kuupäeva kui selleks on olnud mõjuv põhjus. Kohtumistel on

olnud hooldusalune koostöövalmis ja viisakas ning rääkinud osaliselt oma probleemidest.

Kriminaalhooldaja teeb ettepaneku pikendada N.E katseaega 1 aasta võrra ja kohustada

teda selle aja vältel tasuma igal kuul vähemalt 500 krooni kuriteoga tekitatud kahju katteks.

Vestlustest on selgunud, et hooldusaluse majanduslik olukord on paranenud. Hooldusalune on motiveeritud oma kohustuse täitmist jätkama.

KrMS § 427 lg 1 kohaselt KarS § 74 lõike 4 või § 75 lõike 3 alusel süüdimõistetule täiendavate

kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

Kohtu põhjendused

KrHS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse

kohta erakorralise ettekande sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne karistusseadustikus

sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse

seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaal- hooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli

tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

Vastavalt KarS § 74 lg-le 4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

N.E on rikkunud KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määratud kohustust hüvitada iga kuu 500 krooni tsiviilhagi katteks.

Kohus leiab, et on põhjendatud KarS § 74 lg-le 4 alusel N.E-le kohtuotsusega määratud katseaja pikendamiseks ühe aasta võrra.

KarS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab.

Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtu- menetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Helle Tamm

Kohtunik