4-17-1827/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. aprillil 2017, Tallinn, Liivalaia kohtumaja, kirjalikus menetluses

Väärteoasja number

4-17-1827

Kohtunik

Julia Vernikova

Väärteoasi P.N-i väärteoasi LS § 227 lõike 4 järgi

Vaidlustatud otsus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 14.03.2017 otsus väärteoasjas nr 2315,17,001583

Kaebuse esitaja P.N, isikukood: xxx; elukoht:

xxxx; kodakondsus: Vene Föderatsiooni kodakondsus; töökoht: xxxx OÜ

Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus

RESOLUTSIOON Juhindudes V™S-i §-st 132 p 2 ja §-st 120 lg 1 kohus otsustas:

1. P.N-i kaebus rahuldada.

2. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 14.03.2017 otsus väärteoasjas nr

2315,17,001583 osaliselt ja teha uus otsus, millega jätta LS § 227 lg 5 p 3 lisakaristusena ettenähtud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine P.N-i suhtes kohaldamata. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

3. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud arvele.

Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Menetluse käik ja asjaolud

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 14.03.2017 otsusega väärteoasjas nr 2315,17,001583 karistati P.N liiklusseaduse (edaspidi LS) § 227 lõike 4 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot ja LS § 227 lõike 5 punkti 3 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks selle eest, et tema 25.02.2017 kella 17.52 ajal Harju maakonnas

Jõelähtme vallas Uuskülas Nuudi tee 1. kilomeetril suunaga Kella tee poole juhtis mootorsõidukit Mercedes Benz S500 (registreerimismärk xxxx) kiirusega 148 (+/- 5) km/h, millega ületas lubatud suurimat sõidukiirust, s.o 70 km/h, mitte vähem kui 73 km/h.

Harju Maakohtusse saabus P.N-i kaebus kohtuvälise menetleja 14.03.2017 otsuse tühistamiseks väärteoasjas nr 2315,17,001583 lisakaristuse kohaldamise osas järgmistel põhjustel: P.N kiirustas ema juurde, kes peale operatsiooni viibis kodus ja vajas hooldust; P.N pole varasemalt liikluseeskirjade rikkumise eest karistatud; tema töökoht XxxxOÜ-s lihameister-ekspediitorina on seotud sagedaste töösõitudega ning kui temalt juhtimisõigus ära võetakse, ei saa ta täita oma ametikohustusi täies mahus; isikul on kolm last, kellest kaks on alaealised ning neid tuleb P.N toetada. Kaebuses on ta väljendanud kahetsust tehtu pärast.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas puudub põhjus. Kuna P.N ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 73 km/h, on tema süü suur. Seetõttu on kohaldatud sanktsiooni keskmisest määrast raskem karistus. Isiku käitumine näitab ükskõikset ja üleolevat suhtumist liiklusohutusse, teistesse liiklejatesse ning võimalikku saabuvasse tagajärge, mistõttu kohaldas kohtuväline menetleja lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Liiklusõnnetusi, milles inimesed hukuvad või saavad vigastada, seostatakse suures osas just suurima lubatud sõidukiiruse ületamisega. P.N pani toime teo, mida kogu ühiskond rangelt taunib. Mootorsõiduki juhtimisõiguse vajadus valitud töö tegemiseks ja lähedase eest hoolitsuskohustuse täitmiseks ei saa mõjutada isiku süü suurust määral, mis annaks aluse karistuse kergendamiseks ja välistaks lisakaristuse kohaldamise. Käesolevalt ei tegutsenud P.N kohustuste kollisioonis pärast haiglaravi hooldust vajava ema juurde sõites. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik, õigustades kaebuses oma käitumist, ei ole aru saanud oma teo ohtlikkusest ega sellega kaasneda võinud tagajärgedest. Kohtu põhjendused ja seisukoht

Kohus, tulenevalt V™S §-st 120 lg 1, peab võimalikuks kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses, kuna kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega.

Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et esitatud kaebus on põhjendatud ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada isikule lisakaristuse määramise osas.

LS § 227 lg 4 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus väärteo toimepanemise asjaolude kohta. P.N-i poolt 25.02.2017 kella 17.52 ajal Harju maakonnas Jõelähtme vallas Uuskülas

Nuudi tee 1. kilomeetril suunaga Kella tee poole mootorsõiduki Mercedes-Benz S500

(registreerimismärk xxxx) juhtimine kiirusega 148 (+/-5) km/h, millega ta ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust, s.o 70 km/h, mitte vähem kui 73 km/h, on tõendatud järgmiste tõenditega

25.02.2017 kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et töökorras seadmega Stalker II MDR nr A5004002 (seadme test tehtud 25.02.2017 kell 7.30) on kell 17.52 mõõdetud P.N-i juhitud sõiduauto Mercedes-Benz S500 (registreerimismärk: xxxx) kiirus Harju maakonnas Jõelähtme vallas Nuudi tee 1. kilomeetril asulavälisel teelõigul, mille suurim lubatud sõidukiirus on 70 km/h, mõõdetud sõidukiiruseks oli 148 (+/-5) km/h. Nimetatud tõend on kooskõlas tunnistaja Sergei Etneri poolt 25.02.2017 antud ütlustega, mille kohaselt, olles nimetatud päeval tööl koos patrullpolitseinik Leonhard Põdraga (Põder), teostasid nemad liiklusjärelevalvet Harju Maakonnas Jõelähtme vallas Nuudi tee 1. kilomeetril, kui kella 17.52 ajal mõõtis Leonhard Põder sõiduki Mercedes-Benz kiiruseks 148 km/h teelõigul, millel suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 70 km/h. Mõõtmise momendil teisi sõidukeid läheduses ei olnud. Kell 17.52 peatasid nemad sõiduki Mercedes-Benz

(registreerimismärk: xxxx). Kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis P.N (ik: xxx). Seega sõiduauto juhtimisega kiirusega vähemalt 143 km/h, teelõigul, kus lubatud suurim kiirus oli 70 km/h, ületades suurimat lubatud kiirust vähemalt 73 km/h võrra, on täidetud LS § 227 lõike 4 objektiivne teokoosseis.

KarS § 15 lõike 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. P.N-i poolt kohtuvälisele menetlejale tehtud vastulause kohaselt kiirustas tema oma ema Vera P.N-i juurde, kes peale operatsiooni ja viibimist Ida-Tallinna Keskhaiglas viibis kodus ning vajas hooldust. Vastulausele lisatud Ida-Tallinna Keskhaigla haigusloost nähtub, et Vera

P.N-i saabus haiglasse 17.01.2017 erakorralise meditsiini osakonda metspähkli suhtes allergilise reaktsiooni tõttu, kuid ühtlasi avastati käärsoole pahaloomuline kasvaja. Teostati operatsioon ning raviks määrati antibiootikumid, samuti keelati 03.02.2017 pooleteise kuu jooksul tõsta enam kui 5 kg kaaluvaid raskusi. P.N teadis, et sõidab lubatud suurima piirkiirusega 70 km/h teelõigul, kuid seadis eesmärgiks sõita oluliselt kiiremini, vajutades gaasipedaali, saavutades sõiduki kiiruseks 148 (+/-5) km/h. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et P.N on teo toime pannud kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes, mille kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastutab P.N LS § 227 lõike 4 järgi.

Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (KarS § 56 lg 1). LS § 227 lõike 4 sanktsioon näeb ette karistamise rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.

KarS § 47 lg 1 kohaselt võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Seega on sanktsiooni keskmine karistusmäär 151,5 trahviühikut, s.o 606 eurot, arvestades, et trahviühiku suurus on 4 eurot.

LS § 227 lõike 4 järgi vastutab mootorsõidukijuht lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis. P.N ületas lubatud suurimat sõidukiirust 73 km/h, sõites 148

(+/-5) km/h. Kiirusepiirangud on liikluskorraldaja poolt seatud selleks, et kaitsta ühiskonnaliikmete elu, tervist ja vara. P.N ületas lubatud suurimat sõidukiirust enam kui kahekordselt ning tegi seda tahtlikult. Sellise kiirusega sõites väheneb oluliselt isiku võime ohutult reageerida liikluses tekkivatele olukordadele (näiteks ootamatu takistus teel, libedus, halb nähtavus jne). Samas tuleb arvesse võtta, et süüteo toimepanemise tulemusena siiski kellegi elule, tervisele, varale ega looduskeskkonnale reaalset kahju ei tekkinud.

Kohtuväline menetleja on süü suuruse tuvastamisel arvesse võtnud karistust kergendava asjaoluna kahetsuse ja karistust raskendavate asjaolude puudumise. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et P.N tuleb karistada

LS § 227 lõike 4 sanktsiooni keskmisest määrast rangema karistusega. Kohtu hinnangul keskmisest suurema rahatrahvi määramine paneb P.N tegema õigeid järeldusi, mõjutades teda edaspidiselt õiguskuulekalt käituma. Kohtuväline menetleja on LS § 227 lg 5 p 3 alusel lisakaristusena kohaldanud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks. Oma otsuses on menetleja põhjendanud, et keskmisest suuremas määras rahatrahvi kohaldamise ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise puhul on rõhk eripreventsioonil – selline karistus tuletab ennast igapäevaselt süüdlasele meelde ning selle kehtivuse ajal on isik sunnitud mõtlema ebameeldiva situatsiooni kordumisele uute süütegude toimepanemisel.

Kuigi isik on karistusregistri andmetel varasemalt karistamata, on kohtuväline menetleja viidanud oma kirjalikus seisukohas riigikohtu lahendile nr 3-1-1-122-13, mille kohaselt ei ole ka esmakordse rikkumise toime pannud isiku puhul välistatud temalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) suurendavad või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) negatiivselt iseloomustavad asjaolud. P.N-i suhtes lisakaristuse kohaldamisega seonduvalt märgib kohus järgmist. Kohus ei saa nõustuda kohtuvälise menetleja seisukohaga, et eripreventiivselt on P.N-i suhtes lisakaristuse kohaldamine vajalik. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis kriminaalasjas nr 3-1-1-6-17 toonitatakse, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna.

Kohtuväline menetleja, põhjendades lisakaristuse kohaldamise vajadust, tugines vaid menetlusaluse isiku süü suurusele ning üldpreventsioonile, jättes täielikult käsitlemata kaalutlusi, miks ta leiab, et P.N-i puhul on olemas tõenäosus, et ta ka edaspidi paneb toime samalaadseid väärtegusid. Karistusregistri andmetel ei ole P.N varem väärteo korras ühtegi korda karistatud, isikut ei ole registrisse kantud. Käesolevas väärteoasjas ei esine selliseid asjaolusid, mis tingiksid juba esimesel rikkumisel lisakaristuse kohaldamise vajaduse. Samuti ei rikkunud P.N täiendavaid liiklusnõudeid, millele Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-

122-13 on viidatud lisakaristuse kohaldamise võimaliku alusena. Arvestades väärteo toimepanemise tehiolusid, võib teha järelduse, et kiiruse ületamine oli vaid juhuslikku laadi ning puuduvad alused väitmaks, et suurima lubatud sõidukiirusega auto juhtimine oleks P.N-i jaoks väljakujunenud sõidustiiliks.

Kuigi kohtuvälise menetleja seisukoha kohaselt suhtus P.N niivõrd kiiresti autoga sõites oma teosse hoolimatult, nähtub ometi kohtuvälise menetleja otsusest, et arvesse on võetud isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Puhtsüdamlik kahetsus näitab aga, et süüteo toimepanija mõistab oma käitumise hukka. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendi nr 3-1-1-122-13 kohaselt aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumusvõi juhusesüüteoga). Kuna P.N ei ole varasemalt süütegusid toime pannud ning ta on oma käitumise hukka mõistnud, puudub kohtul alus arvata, et ta on ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtu hinnangul on tegemist menetlusaluse isikuga, kelle puhul on karistuse eesmärke võimalik saavutada ka üksnes rahatrahvi kohaldamisega.

Lisaks on P.N märkinud, et tema töökoht XxxxOÜ-s lihameister-ekspediitorina on seotud sagedaste töösõitudega. Kaebusele on ta lisanud XxxxOÜ tõendi, mille kohaselt P.N-i tööülesannete hulka kuulub muu hulgas toodete ja kaupade autovedu. Kaebuse esitaja on märkinud, et kui temalt juhtimisõigus ära võetakse, ei saa ta täita oma ametikohustusi täies mahus. Isikul on ka kolm last, kellest kaks on alaealised ning neid tuleb tal toetada. Kohtu hinnangul motiveerivad ka mainitud asjaolud isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuleb tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 14.03.2017 otsus väärteoasjas nr 2315,17,001583 lisakaristuse kohaldamise osas. Muus osas jätta otsus muutmata. /digitaalselt allkirjastatud/ Julia Vernikova kohtunik