1-17-665/23 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-17-665

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

26. aprill 2017, Tallinn Kohtuasja number 1-17-665 Kohtukoosseis Meelika Aava, Pavel Gontšarov, Andres Parmas Apelleeritud kohtuotsus

Pärnu Maakohtu 15. veebruari 2017. a otsus Aivo Sihvarti süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja vandeadvokaat Marina Valge Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1) Jätta süüdistatava Aivo Sihvarti kaitsja vandeadvokaat Marina Valge apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada.

2) Välja mõista Aivo Sihvartilt Eesti Vabariigi kasuks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot määratud kaitsjale vandeadvokaat Marina Valgele makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3) Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

4) Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2(4) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu 15. veebruari 2017. a otsusega lühimenetluses tunnistati Aivo Sihvart süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 2,3 järgi. Teda karistati 3 kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 11. juuni 2014. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 2 aasta 6 kuu võrra ja mõistis liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi 2 aastat 8 kuud vangistust. Karistusest loeti kantuks 1 päev. Vangistuse kandmise alguseks on süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg.

2. A. Sihvart tunnistati süüdi selles, et olles varem karistatud KarS § 121 järgi teise isiku väärkohtlemise eest, taas 4. jaanuaril 2017 öösel kella 02.23 ajal Järvamaal Albu vallas Albu külas Sõstra XXX lõi oma kasutütrele TT-le rusikaga vastu lõuga, tekitades talle füüsilist valu ning kehavigastusena verevalumi.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja vandeadvokaat M. Valge, kes vaidlustab süüdistatava palvel kohtuotsust A. Sihvartile mõistetud karistuse osas. A. Sihvarti karistamisel on võimalik piirduda kergema karistusega.

Reaalse vangistuse kandmine muudab tema ja elukaaslase elu raskeks. Kannatanu esindaja ei soovinud talle reaalse vangistuse mõistmist, ehkki kohtus seda ei öelnud. Kannatanu esindaja oli kohtus esimest korda ja ei saanud aru, et tal oli võimalik kohtult seda taotleda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt.

Esmalt märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku

11. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui on tuvastatav selge materiaalvõi menetlusõiguslik rikkumine nimetatud küsimuse lahendamisel, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetud isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise. Seda seisukohta on korranud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma hiljutises 20. märtsi 2017. a otsuse nr 3-1-1-6-17 punktis 7.

Kohtukolleegium leiab, et praeguses asjas tehtud maakohtu otsuses sellised eksimusi ei esine.

3(4)

KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui paragrahvi sanktsioon võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

Praeguses asjas on maakohus seda nõuet järginud. Maakohus ei pidanud võimalikuks karistada

A. Sihvartit rahalise karistusega, sest seda ei võimalda süü suurus ega tema isik. Samuti ei mõjutaks selline karistus teda mitte panema uusi süütegusid ega oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Lisaks sellele leidis maakohus põhjendatult, et talle mõistetavat vangistust ei ole võimalik üldkasuliku tööga ega elektroonilise valvega asendada, samuti vabastada vangistuse reaalsest kandmisest tingimisi. A. Sihvart pani uue kuriteo toime katseajal, olles alkoholijoobes. Ometi oli eelmise kohtuotsusega pandud talle kohustus mitte tarvitada katseajal alkoholi. Asjaolu, et A. Sihvart soovib asuda tööle ja oma ellusuhtumist parandada, on igati positiivne, kuid enne seda peab ta ära kandma talle mõistetud karistuse.

Karistust mõistab kohus ja selle mõistmise alused on loetletud KarS §-s 56. Prokuröri, kaitsja ega kannatanu arvamust see loetelu ei sisalda. Prokurör esitab küll kohtuvaidluses arvamuse süüdistatavale mõistetava karistuse kohta, kuid see ei ole kohtule siduv. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 7. juuni 2001. a otsuses nr 3-1-1-70-01 ja 12. veebruari 2008. a otsuses nr 3-1-1-91-07 märkinud, et kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Nii on maakohus praeguses asjas ka toiminud. Seega asjaolul, et kannatanu esindaja ei avaldanud kohtuvaidluses arvamust süüdistatavale mõistetava karistuse suhtes, ei ole aluseks maakohtu otsuse tühistamisele.

Seega on kaitsja M. Valge apellatsioon karistuse mõistmise peale ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 läbi vaatamata.

5. Viimasena peatub kohtukolleegium apellatsioonimenetluse kuludel.

KrMS § 175 lg 1 p 4 näeb ette, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. KrMS § 180 lg 11 kehtestab, et menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid.

Kaitsja vandeadvokaat M. Valge esitas taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks apellatsioonimenetluses koos käibemaksuga kokku 48 eurot. Taotluse kohaselt seisneb kaitsja tasu apellatsiooni koostamises 2 pooltunni ulatuses.

Kohtukolleegiumi hinnangul on tasu hüvitamine selles ulatuses põhjendatud.

Kohtukolleegium rahuldab KrMS § 189 lg 4 alusel määratud kaitsjale vandeadvokaat M. Valgele tasu väljamaksmise pabertaotluse pealdisena ja määrab talle välja maksta 2 pooltunni eest 48 eurot, sealhulgas käibemaks 8 eurot.

KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jäetakse maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud.

4(4) Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse A. Sihvarti suhtes muutmata, siis jääb apellatsioonimenetluses riigi õigusabi tasu süüdistatava kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/