1-14-9258/141 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 26.04.2017, Rakvere kohtumaja

Kohtuasja number

1-14-9258

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Enjar Malm

Kaitsja

Matti Reinsalu

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Roger Aljase vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

Roger Aljas, isikukood 38402220252, viibimiskoht: Viru

Vangla; vabanemisjärgne elukoht: xxxx

Karistuse kandmise algus 05.06.2014 ja lõpp 23.07.2018

Kohtuasja läbivaatamise aeg

19.04.2017, videokohtuistung

RESOLUTSIOON:

Vabastada Roger Aljas temale Pärnu Maakohtu 12.06.2015 otsusega mõistetud karistuse

kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega koos tema

allutamisega käitumiskontrolli nõuetele.

Vastavalt KarS § 751 lg 3 p 2 määrata Roger Aljase elektroonilise valve pikkuseks 4 (neli)

kuud.

Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata Roger Aljasele katseaeg alates käesoleva

kohtumääruse jõustumisest kuni 23.07.2018, millest esimeseks 10 (kümneks) kuuks

allutada Roger Aljas kriminaalhooldaja käitumiskontrollile.

Kohustada Roger Aljast katseajal järgima Karistusseadustiku § 75 lg-s 1 sätestatud

järgmisi kontrollnõudeid:

 elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxxx;

 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu või töökoha vahetamiseks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada Roger Aljast katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 21, 4, 7, 8, 9 sätestatud

järgmisi lisakohustusi:

 mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

 asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul

peale vabanemist;

 mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud ja narkootikume tarvitavate või

käitlevate isikutega;

 osalema sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, et vähendada uue kuriteo

toimepanemise riski;

 alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

Vastavalt KarS § 751 lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui

elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

Määrata Roger Aljas kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna

juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vabastada Roger Aljas tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Välja mõista Roger Aljaselt menetluskuluna riigituludesse 127,32 eurot kaitsetasu

vandeadvokaadi Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest

arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004,

Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300, Danske Bank

EE873300333499990003, viitenumbriga 99915700043683 ning selgitusse märkida „Roger

Aljas, 1-14-9258, menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti

Reinsalu kasuks 127,32 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Matti Reinsalu poolt

süüdimõistetu Roger Aljase kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Roger Aljasele, kaitsjale ja prokurörile ning

kriminaalhoolduse teostamiseks saata määrus täitmiseks Roger Aljase elukohajärgsele

kriminaalhooldusosakonnale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 16.03.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Roger Aljase

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Pärnu Maakohtu 12.06.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-9258 tunnistati Roger Aljas süüdi

KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel

suurendati karistust Harju Maakohtu 04.02.2014 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o

1 kuu 18 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 1 kuu ja 18 päeva

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 05.06.2014 karistusaja

hulka ning kohus luges karistuse kandmise alguseks 05.06.2014.

Roger Aljast on kriminaalkorras karistatud 4- korral ning reaalselt vanglas kannab karistust teist

korda. Käesolevat karistust kannab isik narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses

ebaseadusliku käitlemise eest, isikuna, kes on varem toime pannud eelmainitud kuriteo.

Varasemalt on isikut karistatud vargusest osavõtu, mootorsõiduki narkojoobes juhtimise ning

narkootikumide käitlemise eest.

Vangistuse jooksul on kinnipeetav töötanud Tallinna Vanglas majandustöödel, omandanud

kutseharidussüsteemis puhastusteeninduse eriala ning 8. klassi hariduse. Ühtlasi on isik

alustanud Viru Vanglas õpinguid 9. klassis.

Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus suitsetamise eeskirjade rikkumise eest.

Vabanemisjärgselt soovib kinnipeetav asuda elama korterisse aadressil xxxx. Kõnealuse

eluaseme omanikuks xxxx, keda esindab juhatuse liige H V, kes on andnud

kriminaalhooldusametnikule kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks

antud

elukohas.

Kriminaalhooldusametnik

teostas

eelnevalt

nimetatud

aadressil

elukohakontrolli ning kriminaalhooldusametniku hinnangul on antud elukohas võimalik

kohandada elektroonilist valvet.

Kinnipeetaval on varasem töökogemus olemas. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et

kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne töökoht ehitusfirmas xxxx. Narkokuritegu on toime

pandud rahalise kasu saamise eesmärgil ning seiklusjanust.

Roger

Aljase

tugivõrgustiku

moodustavad

ema

ning

tema

tulevane

abikaasa

(abieluregistreerimine 03.03.2017). Kinnipeetaval on 7-aastane laps, keda Roger Aljas on

vabanedes huvitatud toetama ning suhted lapse emaga on samuti head. Kinnipeetav omab

laialdast tutvusringkonda, kelle hulgas on kriminaalkorras karistatud isikuid. Isik ise ei pea end

mõjutatavaks, kuid tunnustuse ja heade suhete nimel ei ole mõjutatavus välistatud.

Narkootikumide tarvitamise osas on risk ja ohtlikkus olemas. Varasemalt tarvitas isik

igapäevaselt süstimise teel amfetamiini. 2013-2015 on isikut karistatud väärteo korras NPALS

alusel viiel korral. Kinnipeetav suhtub probleemi mõningase pealiskaudsusega. Ta ei soovi

lapsele halba eeskuju enda käitumisega anda ning mõistab narkootikumide tarvitamise

negatiivset mõju. Väidetavalt tarvitas isik narkootikume ainult Eestis enda tuttavatega koos

olles.

Kinnipeetav väldib konflikte ja ta on hea suhtleja. Ametnikega suheldes on kinnipeetav

koostöövalmis, tunnistab enda süüd ning mõistab õiguskuuleka elu eeliseid. Isik otsustab hetke

emotsiooni ajendil tagajärgedele mõtlemata ning ta keskendub pigem kiiretele ja lühiajalistele

lahendustele. Probleeme tunnistab tagantjärgi. Eesmärgid on realistlikud, kuid võimalikud

takistused võivad kergesti valitud suunalt kõrvale kallutada. Isikut on väärteokorras karistatud

57-l korral- ja kriminaalkorras 4-l korral. Isik mõistab reeglite vajalikkust, kuid seab isiklikud

huvid ja hetkevajaduse esiplaanile. Ta on varasemalt rikkunud kriminaalhooldusnõudeid ning

suhtunud pealiskaudselt üldkasulikku töösse. Kinnipeetav on korduvalt toime pannud

rahvatervise vastaseid kuritegusid, mis näitavad tema suhtumist ühiskonda.

Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele – risk ühiskonnas. Ohustatud on ühiskond

ning kaasliiklejad. Oht seisneb narkootiliste ainete levikule kaasa aitamises ning avariiohtlike

olukordade võimalikus tekitamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab narkootikumide

tarvitamist. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on impulsiivsus, mõjutatavus ning

sõltuvusainete tarvitamine. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus

järgmise 2 aasta jooksul 22 %. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo

toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava Roger Aljase tingimisi enne

tähtaega vabastamist.

Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava ennetähtaega vabastada, teeb vangla

ettepaneku määrata Roger Aljasele katseaeg kuni 23.07.2018 ning tulenevalt tema ohtlikkuse

tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 10 kuud.

Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada isikut täitma KarS § 75 lg 2 punktides 21, 4,

7, 8, 9 sätestatud lisakohustusi. Elektroonilise valve pikkuseks soovitab vangla 4 kuud.

Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et soovi osa võtta Roger Aljase tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru

Vangla poolt 27.02.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega.

Prokurör ja kriminaalasja menetlenud prokurör Kaido Tuulemäe toetavad Roger Aljase

ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

Kinnipeetava Roger Aljase käitumises vangistuses esinevad positiivsed asjaolud –

majandustöödel tööhõives osalemine, puhastusteeninduse eriala omandamine, 8. klassi

hariduse omandamine, õpingute alustamine 9. klassis. Eeltoodud positiivsed asjaolud viitavad

sellele, et isik on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vangla iseloomustuse põhjal

võib isiku käitumist kogu vangistuse ajal hinnata nõuetekohaselt.

Vabanedes on Roger Aljasel olemas elektroonilise valve nõutele sobiv elukoht ning lähedaste

toetus. Isikule on garanteeritud töökoht xxxx. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et kinnipeetav

omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt.

Vähetähtis pole ka asjaolu, et süüdlasel tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg

kriminaalhooldusametniku järelevalve all.

Prokuratuuri hinnangul esineb Roger Aljase puhul positiivseid asjaolusid, mis võimaldavad

teda tingimisi enne tähaega vabastada taasühiskonnastamise huvides. Käesolevaks ajaks kantud

vangistus, s.o ligikaudu 3 aastat, võiks olla piisav, et mõjutada vangistuses viibivat isikut

edaspidi

hoiduma

süütegusid

toime

panemast.

Seega

ülejäänud

karistusajaks

käitumiskontrollile allutamine võiks olla Roger Aljase puhul tulemuslikum, kui järelejäänud

vangistuse lõpuni kandmine.

Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada

käitumiskontrolli 10 kuu kestel, elektroonilist valvet 4 kuu kestel ning isikule määratakse

katseaeg karistusaja lõpuni. Katseajal saaks Roger Aljas kinnistada oma positiivseid hoiakuid.

Lähtudes eeltoodust prokuratuur toetab Roger Aljase vangistusest tingimisi ennetähtaegset

vabastamist elektroonilise valve alla süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides.

Maakohtu istung

19.04.2017 toimunud videokohtuistungil avaldas Roger Aljas, et võimaliku vabanemise korral

on tal plaanis esitada kohtule taotlus võlgade ümberkujundamiseks, et tal oleks lihtsam võlgasid

tasuda. Ta on enda kuriteost aru saanud – see on valede otsuste tulemus. Tänaseks on ta kõik

väärtused ümber hinnanud ning ta saab aru, et asjad ei saa nii jätkuda. Ta kahetseb siiralt

toimepandud tegu. Ta on vanglas omandanud puhastusteenindaja eriala. Tal on sotsiaalne

tugivõrgustik ema ja abikaasa näol. Ta suhtleb igapäevaselt oma ema ja abikaasaga ning ta

suhtleb ka oma endise abikaasaga ja lapsega. Vabaduses hoiab ta narkootikumidest eemale. Tal

on olemas konkreetne siht. Ta ei soovi vanglasse tagasi sattuda. Juhul, kui kohus peaks ta

vabastama ning talle pandaks kohustused, siis on ta nõus kõiki kohustusi täitma. Juhul, kui

kohus teda ei vabastada, siis ei löö ta kõigele positiivsele käega, vaid kasutab seda aega

võimalikult hästi enda kasuks ära. Roger Aljas avaldab, et ta on nõus alluma ka elektroonilisele

valvele.

Kaitsja seisukoht

Kaitsja avaldas kohtuistungil, et Roger Aljas on oma varasemast käitumisest teinud vastavad

järeldused. Isik on oma käitumisega näidanud, et ta on asunud paranemise teele – ta on osalenud

majandustöödel ja omandas eriala. Tal on ka 1 distsiplinaarkaristus, mis määrati

suitsetamiseeskirjade rikkumise eest, kuid kõnealune tegevus rikkus sisuliselt tema enda tervist.

Roger Aljasel on vabaduses olemas sotsiaalne tugivõrgustik, mis on igati toimiv. Tema emal

on materiaalsed võimalused poja aitamiseks. Tema värske abikaasa on nõus teda vabanemisel

aitama. Roger Aljasel on vabduses olemas kindel elukoht ja töökoht. Vangla toetab isiku enne

tähtaega vabastamist. Kaitsja palub kaaluda Roger Aljase enne tähtaega vabastamist.

Maakohtu määruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu

isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja

neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest

vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla

poolt esitatud materjaliga, leiab, et Roger Aljase suhtes saab käesoleval ajal pidada

põhjendatuks kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist ühes tema allutamisega

elektroonilise valve alla.

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on

vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane

käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetava iseloomustusest

nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus suitsetamise eeskirjade rikkumise eest.

Kohus leiab, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava

isikuomaduste üle otsustamisel.

Kinnipeetava käitumises vangistuse jooksul esineb positiivseid asjaolusid – Roger Aljas on

töötanud vanglas majandustöödel, ta on omandanud puhastusteeninduse eriala, ta lõpetas

vanglas 8. klassi ning alustas õpinguid 9. klassis. Eelnimetatud asjaoludest saab teha järelduse,

et isik omab motivatsiooni muutumiseks.

Roger Aljase seaduskuulekust soodustavad ka tema vabanemisjärgsed elutingimused.

Kinnipeetaval on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, mis on ennetähtaegse vabastamise

vältimatuks eelduseks ning kriminaalhooldusametniku hinnangul on antud elukohas võimalik

kohandada elektroonilist valvet. Tal on olemas varasem töökogemus ning vabanemisjärgne

garanteeritud töökoht, mis on oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist

lähtudes. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et vabanedes ootab isikut toetav lähivõrgustik, mis

aitab kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Kinnipeetava iseloomustuse põhjal saab teha

järelduse, et isik on nii sõnades kui ka tegudes väljendanud tõsist motivatsiooni muutumiseks.

Muuhulgas on Roger Aljas ametnikega suheldes koostöövalmis, väldib konflikte ja ta tunnistab

enda süüd. Lisaks on kinnipeetav andnud eelneva nõusoleku allumaks elektroonilisele valvele.

Kohus leiab, et antud juhul on elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest ennetähtaegse

vabastamise ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamise efektiivsus suurem karistuse

kandmisest lõpuni vanglas kuni 23.07.2018. Kohus märgib, et elektrooniline valve on väga

tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal saada teada, kus

Roger Aljas viibib. Elektrooniline järelevalve piiraks teataval määral isiku elu, kuid ühtlasi

aitaks see isikul esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et

sõltuvusainete tarbimine võib soodustada Roger Aljase puhul uue kuriteo toimepanemist.

Kohtu hinnangul saaks uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski maandada muuhulgas

isikule KarS § 75 lg 2 p 21, 4, 7, 8, 9 sätestatud kohustuse panemisega. Vabastades kinnipeetava

vangistusest käesoleval ajal, oleks tema üle võimalik teostada elektroonilist valvet 4 kuu kestel

ning käitumiskontrolli 10 kuu kestel.

Kohus leiab, et Roger Aljasele tuleb anda võimalus näidata seda, et tema väärtushinnangud on

vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta suudab edaspidi vabaduses seaduskuulekalt

käituda ning kriminaalhooldaja järelevalve all kontrollnõudeid ja talle määratud kohustusi täita.

Kohus rõhutab, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda,

nagu isik vabastataks karistuse kandmisest – muutub vaid karistuse kandmise viis. Roger Aljas

loetakse lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral. Seega peab Roger

Aljas suhtuma temale määratud katseaega ning sellega kaasnevatesse kohustustesse täie

tõsidusega.

Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Roger Aljase tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve

kohaldamisega.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp