1-08-9114/8 · Tallinna Ringkonnakohus

1-08-9114

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

27. aprillil 2009.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1- 08- 9114 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Meelika Aava, Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Marina Lepiksoo Kriminaalasi F.I süüdistuses KarS § 199 lg.2 p.4,8; § 274 lg.1 § 275 järgi; B.J-i süüdistuses KarS § 183 lg.1; § 199 lg.2 p.4,7,8; § 200 lg.2 p.4; § 266 lg.1; § 274 lg.1 ; § 275; § 330 järgi. Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 8.jaanuari 2009.a. otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatavad F.I ja B.J Prokurör Marina Kalistratova Süüdistatav

Kaitsja advokaat Liis Toomsalu

RESOLUTSIOON

Lõpetada apellatsioonimenetlus B.J-i apellatsioonist loobumise tõttu. Kohtmääruse tegemisega jõustub Harju Maakohtu 8.jaanuari 2009.a. otsus B.J-i suhtes ja selle peale ei saa esitada kassatsiooni Riigikohtule. Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 10. päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu.

Asjaolud ja menetluse käik.

Lühimenetluse korras tehtud Harju Maakohtu 8.jaanuari 2009.a. otsusega tunnistati B.J süüdi: KarS § 183 lg.1 järgi ja karistati 6 kuu pikkuse vangistusega; KarS §

199 lg.2 p.4,7,8 järgi ja karistati 3 a. pikkuse vangistusega; KarS § 200 lg.2 p.4 järgi ja karistati 4 a. pikkuse vangistusega; KarS § 266 lg.1 järgi ja karistati 6 kuu pikkuse vangistusega; KarS § 274 lg.1 järgi ja karistati 2 a. pikkuse vangistusega; KarS § 275 järgi ja karistati 1 a. pikkuse vangistusega; KarS § 330 järgi ja karistati 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg.1 alusel ja KrMS § 238 lg.2 kohaselt mõisteti lõplikuks karistuseks 2.a ja 8 kuu pikkune vangistus. Sama kohtuotsusega süüdistatavalt B.J-ilt mõisteti välja kannatanu M. M. ( M. ) kasuks 20 646 kr. suurune summa. B.J tunnistati süüd: KarS § 183 lg.1 järgi selles, et tema, omandanud ebaseaduslikult väikeses koguses – 0,72 g. narkootilist ainet sisaldavaid marihuaanat - pakendas selle narkootilise aine ja viskas üle Murru Vangla piirdeaia; KarS § 199 lg.2 p.4,7,8 järgi selles, et tema, ajavahemikul 14.septembrist 2007.a. kuni 10.jaanuarini 2008.a. , Tallinna linna eri paigus, grupis ja sissetungimisega, pani toime 6 vargust, s. h. 6.oktoobril 2007.a. Tallinnas, grupis tuvastamata isikutega, tungis sisse XXXXXXX XXX XXX autogaraaži, kus ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid ära kannatanule M. M.le kuulunud asjad, koguväärtusega 20 640 kr., millede hulgas oli 7000 kr. maksnud kettsaag Husqvarna. KarS § 200 lg.2 p.4 järgi selles, et tema, 17. novembril 2007.a., Tallinnas , XXXX XX X maja juures, füüsilist vägivalda kasutades, võttis kannatanult I. A. ära mobiiltelefoni Motorola; KarS § 266 lg. 1 järgi selles, et tema, ajavahemikul 21.- 22. jaanuarini 2007.a., Tallinnas, ebaseaduslikult tungis ukseklaasi lõhkumise teel XXXXXXX XX X-X ridaelamusboksi, võttis ära 800 kr. väärtuses kannatanule I. T. kuulunud vallasasju ja põhjustas purustamisega varalise kahju 1000 kr.; KarS § 330 järgi selles, et tema, 22.juunil 2006.a., Murru Vanglas kinnipeetuna tarvitas arsti ettekirjutuseta alkohoolset jooki; KarS § 274 lg.1 järgi selles, et 20.jaanuaril 2008.a., Keila raudteejaama juures kinnipidamise ajal lõi süüdistatav B.J ametkohustusi täitnud politseikonstaablit S. K. jalaga 2 korda rinna piirkonda põhjustades vägivallategudega kannatanule füüsilist valu; KarS § 275 järgi selles, et eelpool nimetatud kohas ja ajal, ebasündsaid väljendeid kasutades ja politseinike peale süljates, solvas ametikohustusi täitnud politseikonstaableid S. K. ja K. R..

Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus.

Apellatsioonis süüdistatav B.J ei vaidlusta oma süüd inkrimineeritud kuritegude toimepanemises ega neile süütegudele maakohtu otsuses antud õiguslikku hinnangut, vaid taotleb maakohtu otsuse muutmist temalt kannatanu M. M.u kasuks 20 646 kr. väljamõistmise osas. Apellandi põhjenduse kohaselt teised varguse toimepanemisest osa võtnud grupi liikmed oli talle vähetuttavad. Apellant ise võttis kannatanu M. M.u garaažist ära ainult 7000 kr. maksnud kettsae.

Ringkonnakohtu istungil avaldas süüdistatava S. Roman, et ta esitatud apellatsiooni ei toeta, soovib sellest loobuda ning taotles apellatsioonimenetluse lõpetamist. Prokurör ega kaitsja ei vaielnud apellatsioonimenetluse lõpetamise vastu süüdistatava B.J-i apellatsioonist loobumise tõttu.

Ringkonnakohtu seisukoht.

Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, ei nõustu süüdistatava B.J-i väitega, nagu ei lasuks temal grupis teiste isikutega toimepandud kuriteoga kannatanule M. M.ule põhjustatud kahju hüvitamise koormis. VÕS § 1043 järgi peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekkimises süüdi. Käesolevas asjas pole vaidlust selles, et süüdistatav B.J teiste isikutega grupis ja võõra vara ebaseadusliku omandamise ühise eesmärgiga, tungis sisse kannatanu M.

M.u elamu juures asunud autogaraaži ja koos tegutsedes võtsid sealt ära vallasasju 20 646 kr. väärtuses. VÕS § 137 lg.1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samadel alustel tekitatud kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS § 65 lg.1 järgi võib isikutelt, kes peavad kohustuse täitma solidaarselt, nõuda selle täielikku või osalist täitmist kõigilt võib igaühelt eraldi. VÕS 136 lg.1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana. Süüdistatava B.J-i enda ütluste kohaselt müüs tema Balti Jaama taga turul 1500 kr. eest ära kannatanu M.

M.u garaažist ära võetud kettsae ja teiste isikute poolt samast garaažist ära võetud kompressori. Ringkonnakohtu hinnangul tõendab see asjaolu, et süüdistatav B.J valitses kõikki vargse käigus ühiselt ära võetud asju ja pööras nad oma kasuks. Olukorras, kus vaieldamatult on tõendatud süüdistatava B.J-i teopanus ja selle põhjuslik seos teiste isikutega grupis kannatanule M. M.ule 20 646 kr. suuruse varalise kahju tekkimises, lasub süüdistataval B.J toimepandud kuriteoga põhjustatud kahju heastamise koormis ning kahju hüvitamise nõue võib olla pööratud süüdistatava B.J-i vastu.

Riigikohtu otsuses nr. 3-1-1-34-05 on selgitatud, et küsimust vastutuse jaotamisest kuriteoga kahju tekitanud isikute omavahelistes suhetes, ei lahendata kannatanu tsiviilhagi otsustamisel kriminaalmenetluse raames, vaid regressinõudena tsiviilkohtumenetluses. Seetõttu on ringkonnakohus veendunud, et esimese astme kohus on kannatanu M. M.u esitatud tsiviilhagi lahendamise õigesti otsustanud. Neil asjaoludel on ringkonnakohus seiskohal, et B.J-i süüdistuse arutamisel ei ole oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust ega vääralt kohaldatud materiaalõigust ja süüdistatava B.J-i apellatsioonist loobumine on ringkonnakohtule siduv ning apellatsioonimenetlus süüdistatava B.J-i suhtes kuulub KrMS § 333 korras lõpetamisele.

I. AMANN

M. AAVA

M. PREIMER