Legislator Case Law & Legislation
2-16-18885/8 AI generated

2-16-18885/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-16-18885/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada Xxxxhagi Xxxxvastu kostja kohustamiseks kinnistusraamatu kande Kohustada Xxxxandma nõusolek kinnistu asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx)

Legislator headnote

AI generated

2-16-18885/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Rahuldada Xxxxhagi Xxxxvastu kostja kohustamiseks kinnistusraamatu kande Kohustada Xxxxandma nõusolek kinnistu asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx)

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. aprill 2017 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-18885

Tsiviilasi

Xxxx

hagi

Xxxx

vastu

kostja

kohustamiseks

kinnistusraamatu kande kustutamiseks nõusoleku

andmiseks ja nõusoleku asendamiseks kohtuotsusega

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Xxxx(isikukood

xxxx,

asukoht

xxxx),

lepinguline esindaja Siiri Traat-McClelland (e-post

menetlus@njordlaw.ee)

Kostja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post

xxxx)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Xxxxhagi Xxxxvastu kostja kohustamiseks kinnistusraamatu kande

kustutamiseks nõusoleku andmiseks ja nõusoleku asendamiseks kohtuotsusega

õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Kohustada Xxxxandma nõusolek kinnistu asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx)

kinnistusraamatu III jao kande nr 1 „Ostueesõigus igat liiki võõrandamise

juhtudel Xxxx(ik xxxx) kasuks. Avaldus 15. juulist 1998 sisse kantud 05. augustil

1998. Kohtunikuabi Adoberg“, ostueesõiguse märkuse kustutamiseks.

3. Lugeda resolutsiooni punktis 2 nimetatud kohustuse täitmiseks tehtavate

tahteavalduste

andmine

asendatuks

käesoleva

õigeksvõtul

põhineva

kohtuotsusega.

4. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg

1 p 1).

Menetluskulude jaotus

5. Menetluskulud jätta kostja kanda.

6. Rahuldada hageja avaldus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks

osaliselt.

7. Mõista xxxx Xxxx kasuks välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud summas

950 eurot (käibemaksu ei lisandu), s.h õigusabikulud summas 650 eurot ja

riigilõiv 300 eurot.

8. Jätta rahuldamata Xxxx avaldus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks

564 euro nõudes.

9. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud summas 950 eurot tuleb kostjal kanda

Xxxxarvelduskontole selgitusega „Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-16-18885“.

10. Käesoleva määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni tuleb Xxxx Xxxx

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

(950

eurot)

tasuda

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel

esimese

astme

kohtu

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest.

Kui

apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema

täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Kirjeldava või

põhjendava

osata

tehtud

otsuse

täiendamise

korral

puuduva

osaga

vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 448 lõikele 41 hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema

tervikotsuse kättetoimetamisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab

menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Juhindudes TsMS §

174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi

kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud

põhjust hagi esitamiseks.

Hagist nähtuvalt pöördus hageja 21.09.2016 kostja poole viimase kasuks seatud ostueesõiguse

märkuse kustutamiseks hiljemalt 24.10.2016. Hageja eelnimetatud nõue tuleneb poolte vahel

21.07.1998 sõlmitud müügilepingust, milles sätestatud tingimused ostueesõiguse märkuse

kustutamiseks on hagis esitatud asjaoludel täidetud. Hageja kordas oma pöördumist kostja

poole 14.10.2016 e-kirjas. Kostja müügilepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, mistõttu

pöördus hageja oma õiguste kaitseks kohtu poole. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda ning väljamõistetav summa kanda hageja arvelduskontole.

Kostja võttis hagi õigeks 09.03.2017 vastuses, milles tunnistab hageja nõuet ja teeb ettepaneku

asja menetlusse mitte võtta, kuna on hagis tooduga nõus ka ilma kohtumenetluseta. Kostja

palub menetluskulud mõista välja hagejalt.

Kohtu hinnangul on hagi esitamise põhjus tingitud kostja käitumisest. Eeltoodust tulenevalt on

kohus seisukohal, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja on palunud määrata

kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus ning mõista kostjalt hageja

kasuks välja riigilõiv summas 300 eurot ja õigusabikulud summas 1 214 (käibemaksu ei

lisandu), kokku 1 514 eurot. Kostja leiab, et hageja menetluskulud on õigusabikulude osas

ülepaisutatud. Hagi koostamisele kulunud aeg on ebamõistlikult suur. Ebavajalik on

lepingulise esindaja kulu seoses toimiku täiendamisele. Põhjendamatud on kulud, mis on

tehtud pärast kostja poolt hagi õigeks võtmist. Kostja vastusega tutvumisele ja sellele

vastamiseks kulutatud aeg on põhjendamatu.

Hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusest nähtuvalt on hagejal hagi koostamisele

ja komplekteerimisele kulunud kokku 7,3 tundi maksumusega 973 eurot. Seega on hageja

esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust tunnihinnaga 130 eurot ilma käibemaksuta. Kohus

on seiskohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot, on mõistlik ja põhjendatud.

Arvestades kõnealuse tsiviilasja sisu ja asjaolu, et hageja nõue kostja vastu tuleneb lepingust,

on kohtu hinnangul hagi koostamisele kulunud aeg põhjendatud 4 tunni ulatuses. Hageja

menetluskulude nimekirjas loetletud ülejäänud toimingute osas loeb kohus põhjendatud

ajakuluks kokku üks tund. Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada õigusabi kulud põhjendatud

ulatuses 5 tunni eest summas 650 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot. Kohus

rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistab kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulud summas 950 eurot (käibemaksu ei lisandu).

TsMS § 177 lg-s 2 sätestatu kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist

taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb

kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (950 eurot) viivist VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja taotlusel tuleb hüvitamisele kuuluvad menetluskulud summas 950 eurot kanda Xxxx

arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx selgitusega „Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-16-18885“.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik