4-17-98/38 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-17-98

1(5)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

26. aprill 2017, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-17-98 Kohtunik Andres Parmas Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16. i 2017. a , märts määrus millega jäeti

M.N i

kaebus Maksu - - ja Tolliameti

19. detsembri 2016. a üldmenetluse otsuse peale

väärteoasjas nr 930014002747 läbi vaatamata

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

menetlusaluse isiku ( M.N i M.N, - ik XXX,

aadress , e-post ) kaitsja vandeadvokaadi abi XXX XXX

Raiko Paas

, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta märtsi . a määrus muutmata ja esitatud määruskaebus Harju Maakohtu 16. 2017 rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (VTMS § 198) ega kuulu edasikaebamisele .

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliamet tegi 19. detsembril 2016 otsuse, millega karistas Real- -d E State OÜ

maksukorralduse seaduse (MKS) § 1531

lg 2 alusel rahatrahviga 2500 eurot ja M.N

MKS 153 §

lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot.

2. Menetlusaluste isikute kaitsja vandeadvokaadi abi Raiko Paas esitas 3. jaanuaril 2017 kaebuse, milles palus väärteootsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 alusel.

3. Maak

ohus määras 17. veebruari 2017. a määrusega väärteoasja arutamisele avalikul kohtuistungil 14. kohustades sealjuures menetlusalust isikut M.N märtsil 2017 kell 10.00,

istungile ilmuma. Kohus saatis menetlusalusele isikule M.N-ile kohtukutse muuhulgas ka e-posti aadressile . Vastavalt kaitsja 20. veebruari 2017. a kirjale /tl 63/ XXX määras maakohus kooskõlastatult kaitsjaga täiendavalt asja arutamiseks lisapäeva 16. märtsiks 2017 algusega kell

4-17-98

2(5)

10.00. Ühtlasi kohustas kohus kaitsjat informeerima menetlusalust isikut täiendavast istungiajast, mida kaitsja lubas ka teha /tl 64/.

4. 10. märtsil 2017 palus M.N kohtul määrata uus istungiaeg uivõrd ta , k pidi saabuma

Eestisse 14. 2017 kella 11 paiku. Lisaks palus menetlusalune isik märtsil määrata tema

kontaktmailiks , et tagada d /tl 75/. XXX okumentide kiirem kättesaamine

5. Maak rahuldamata, leides, et ohus jättis M.N i taotluse uue istungiaja määramiseks - kaitsja 20. veebruari 2017. a kirjast nähtub, et M.N ile oli istungi toimumine 14. märtsil 2017 - teada juba hiljemalt 20. veebruaril 2017, seega oli tal piisavalt aega korraldada oma reisid selliselt, et ta jõuaks õigeaegselt kohtuistungile. Kuivõrd kohus oli kohustanud menetlusalust isikut istungil osalema, siis

hoiatas kohus ühtlasi, et juhul, kui menetlusalune isik ei ilmu kohtuistungile, jätab kohus kaebuse VTMS § 126 lg 2 alusel läbi vaatamata.

6. 13. märtsil 2017 enetlusalune isik kohtule ja teatas, et kuivõrd tal on vä helistas m ike laps

haige, ei saa ta 14. märtsi 2017 istungil osaleda, saates hiljem e-posti teel ka X raviloo, mille XX

järgi jäi menetlusaluse isiku laps otsusele avati isale 14. märtsil MVJ haigeks ja vastavalt arst

EE

2017 hooldusleht /tl 77- /.

7. 14. märtsi ei ilmunud. Ilmus tema kaitsja, kes 2017. a istungile algusega kell 10.00 M.N kinnitas, et M.N -16-10888 istungi ei saanud istungile haige lapse pärast tulla. Kohtuasja nr 1 ajaks hoiab last vanaema. Kaitsja ei olnud nõus tunnistajate ülekuulamisega, kuivõrd menetlusalune isik pidas oluliseks ise osaleda tunnistajate küsitlemisel. Maakohus leidis, et M.N-i vad osalema kohtuasja puudumiseks on mõjuv põhjus, kuivõrd nii lapse ema kui isa pea nr 1-16-10888 istungil /tl 82- /.

83 pöördel Väärteoasja kohtuistungi järgselt selgus, et

14. 2017 algusega kell 12.30 toimus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas istung märtsil

kriminaalasjas nr 1-16-10888, milles on muu avateks nii M.N hulgas süüdistat kui ka lapse ema

MR MR . Istungile ilmus M.N, kuid l oli kohus istungilt lubanud puududa, kuivõrd istungil ei -

arutatud temaga seotud kuriteo isoode. ep

8. 15. märtsil 2017 õpib saatis menetlusalune isik kohtule e-kirja tabeliga, kus on kirjas, et

MR täiskoormusega päevases õppes. Saadetud dokument ei sisalda õppeasutuse nime /tl 88-89/.

9. 16. märtsi . a istungile menetlusalune isik ei ilmunud. Ilmus tema kaitsja, kes ütles, et 2017

eelmisel istungil vanaema nimetamine oli eksitus ja menetlusalune isik M.N märgitud ei ole küll nõus tunnistajate ülekuulamisega ilma tema enda osavõtuta, kuid kaitsja leidis, et tunnistaja ülekuulamisega võib alustada hoolimata menetlusaluse isiku seisukohast.

10. Maakohus jättis 16. märtsi 2017. a määrusega M.N i kaebuse -

Maksuja Tolliameti

19. tegi detsembri 2016. a üldmenetluse otsuse peale läbi vaatamata. Maakohus märkis, et kaebajale istungile ilmumise kohustuslikuks 17. veebruari 2017. a väärteoasja avalikule arutamisele määramise määrusega. Nähtuvalt e-kirjavahetusest menetlusaluse isikuga oli ta teadlik istungi toimumisest nii 14. märtsil kui ka 16. märtsil 2017. Seega oli M.N kohustus ilmuda istungitele. 2017 2017. a MVJ Kaebaja taotles 14. märtsi . a ja 16. märtsi istungite edasilükkamist

haiguse tõtt . Raviloost nähtub, et 13. märtsil u esitades selle kohta raviloo / 80/ tl

2017 ravis last

lapse ema MR, haigusleht avati isale alates 14. märtsist. Menetlusalune isik saatis kohtule dokumendi tudengi

ta, milles on kirjutatud, et

MR MR õppimise koh õpib kusagil täiskoormusega

päevases õppe ngite aegadest nähtub, s /tl 89/. Riigi Teatajas avaldatud Harju Maakohtu kohtuistu et 14. märtsil 2017 algusega 12. süüdistatuna

30 toimus kriminaalasjas nr 1-16-10888 istung

MR

KarS § 184 lg 2 p 1 järgi; süüdistatuna KarS § 402

HS

3 lg 1 järgi; M.N süüdistatuna KarS § 4023

- - lg 1, KarS § 344 lg 1 KarS § 22 lg 2, KarS § 345 lg 1 KarS § 22 lg 2 ja KarS § 184 lg 2 p

4-17-98

3(5)

1 järgi. ohus küsis kriminaalasja 1 Maak -16-10888 menetlevalt kohtunikult Ingrid Kullerkannult

M.N-i ja

osales istungil, mis MR osavõtu kohta. Asja menetlev kohtunik kinnitas, et M.N kestis 12.30-17.20, - MR l oli lubatud istungilt puududa, kuivõrd ei arutatud teda puudutavaid episoode.

11. Maakohus leidis, et kuigi lapse haigus võib olla mõjuvaks põhjuseks istungilt puudumiseks, on see põhjus mõjuv ainult siis, kui haiget last peab vältimatult hooldama kohtusse kutsutud isik.

Esitatud andmetes

musega t nähtub, et 13. märtsil 2017 hooldas last lapse ema (hoolimata täiskoor õppimisest). Samuti nähtub materjalidest, et kuigi 14. märtsil 2017 pidi last hooldama menetlusalune isik, ei olnud tal sellest tulenevalt takistatud teisele (2,5 tundi hiljem samas kohtumajas algavale) istungile ilmumine. Seega, ei pidanud maakohus eluliselt usutavaks, et

M.N ka tegelikult hooldas 14. märtsil 2017 väärteoasja istungi a jal oma haiget last. Seega

leidis maakohus, et istungi järgselt ilmnes, et tegelikult puudus M.N mõjuv põhjus

14. 2017 algusega kell 10.00 toimunud istungilt puudumiseks. Maakohtu veendumust märtsil

suurendas hjustel (algselt ka asjaolu, et menetlusalune isik on järjepidevalt erinevatel põ kriminaalasja istungi tõttu, siis välismaal viibimise tõttu) püüdnud leida võimalusi istungi edasi lükka põhjustel ei pidanud hus mõjuvaks puudumist ka 16. märtsil miseks. Samadel maako

2017

toimunud kohtuistungilt. Sealjuures leidis maakohus, et menetlusaluse isiku kohtusse ilmumise kohustus, mis oli talle ligi kuu aega ette teada, prevaleerib tema lapse ema õppimiskohustuse ees. See tähendab, et kui on valida vaid kahe võimaluse vahel – kas haige lapsega jääb koju lapse ema, kes peab puuduma seetõttu koolist, või menetlusalune isik, kes on kohustatud ilmuma kohtusse, siis peab menetlusalune isik ilmuma kohtusse ning last hooldama lapse ema.

12. Kuivõrd väärteoasja aegumiseni on jäänud ainult ca 3 kuud, leidis maakohus, et menetlusalusel isikul on ka motiiv menetluse venitamiseks. Lähtuvalt eeltoodust leidis maakohus, et menetlusalusel isikul puudus mõjuv põhjus istungitele mitteilmumiseks ning tema kaebus jättis läbi vaatamata.

13. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse menetlusaluse isiku M.N i kaitsja R. - Paas, kes

palub lust sealt, kus see tühistada Harju Maakohtu 16. märtsi 2017. a määrus ja jätkata menet pooleli jäi.

13.1. Kaitsja leiab, et VTMS § 125 lg st 3 tuleneb, et kohtul on õigus kaebus jätta läbi vaatamata - ainult juhul, kui kas kaitsja või menetlusalune isik pole ilmunud edasilükatud istungile. Nimetatust saab aru, et vaid juhul, kui kumbki neist ei ilmu edasilükatud istungile, saab kaebuse jätta läbi vaatamata. Kui

kaitsja või menetlusalune isik on ilmunud istungile, ei saaks kaebust jätta läbi vaatamata ning ka juhul, kui kohus ei rahulda menetlusaluse isiku uut istungi edasilükkamise taotlust, tulnuks kohtul seaduse järgi men tlust jätkata. e

13.2. Kuna väärteoasi on mahukas nii selle asjaolude kui üle kuulatavate tunnistajate poolest, on kaitsja hinnangul ilmne, et väärteoasja poleks saanud arutada lõpuni ühel päeval, mistõttu tegi kaitsja 16. veebruari 2017. a kohtuistungil ettepaneku, et alustada võiks kaebuse esitaja osavõtuta ning tunnistajate ülekuulamisega, mistõttu ei veniks väärteoasja arutamine ka ilma menetlusaluse isiku osavõtuta ning et kaebuse esitaja saaks oma ütlused anda siis, kui laps terveneb. Puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja laps oli haige ja just kaebuse esitaja oli määratud lapse hooldajaks.

Kohus on nimetat

ud põhjust lugenud mõjuvaks eelmise istungi edasilükkamisel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4-17-98

4(5)

14. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, selle peale esitatud määruskaebuse ja väärteotoimiku materjalidega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele.

15. Kuigi maakohtu viide kaebuse läbi vaatamata jätmise alusena VTMS § 126 lg

-le 2 on ekslik,

on kaebuse 2017. M.N i läbi vaatamata jätmine seaduslik ja põhjendatud. 14. märtsi - a

kohtuistungi protokollist nähtuvalt rahuldas maakohus M.N i taotluse kohtuistuingi -

edasilükkamiseks ja lükkas kohtuistungi edasi 16. märtsile

2017 kell 10.00 /tl 83/, seega on

arutataval juhul asjakohane lg 3. VTMS § 125

16. Nagu kaitsja juba viitas,

, jätab kohtunik VTMS § 125 lg 3 kohaselt kaebuse läbi vaatamata kui kaebuse esitanud isik või tema kaitsja ei ilmu sama paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud korras edasi se aeg ja koht teatavaks tehtud. lükatud asja arutamisele ning talle on asja arutami Sätte

sõnastuses ei ole kaebuse läbi vaatamata jätmine kohtu diskretsiooniotsustus, vaid t tulenevalt

kohus pea

125 lg-

b VTMS § s 3 nimetatud tingimuste täidetuse korral jätma kaebuse läbi vaatamata.

htuistungi ajast Arutatavas asjas ei ole vaidlust selles, et M.N oli edasi lükatud ko ja kohast ning tema kohtuistungile ilmumise kohustusest teadlik.

17. VTMS § 125 lg-t 3 ei saa kohaldada juhul, kui isik oli teatanud, et ta ei saa istungile ilmuda mõjuvatel põhjustel, mis on loetletud VTMS § 42 lg M.N on taotlenud -s 2. nii

14. 2017. a kui ka seoses MVJ märtsi

16. märtsi 2017. a istungite edasilükkamist tütre haigestumisega. Kuigi maakohus lükkas 14. märtsil kohtuistungi eeltoodud põhjusel edasi, selgitas kohus, et kui M.N 16. märtsil kohtuistungile ei tule, siis kohus hindab uuesti, kas põhjus on mõjuv või mitte. Samuti selgitas kohus, et ainuüksi lapse haigus ei ole kohtuistungile ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks, vaid kohus loeb selle mõjuvaks siis, kui just kaebaja peab lapsega kodus olema ja keegi teine ei saa last ravida /tl 83-

83 pöördel/.

18. Kuivõrd M.N ei ilmunud edasilükatud kohtuistungile 16. märtsil 2017, siis hindaski kohus ilmumata jäämise põhjust. Maakohus on määruses põhjendanud, millistest asjaoludest tulenevalt ei pidanud ta ko

htuistungilt puudumise põhjust mõjuvaks. Nimelt on maakohus märkinud, et hoolimata täiskoormusega õppimisest

13. märtsil 2017 last lapse ema. hooldas Kuigi

14. 2017 pidi last hooldama menetlusalune isik, ei olnud tal sellest tulenevalt takistatud märtsil

teisele samas kohtumajas algavale istungile ilmumine. Seega, ei pidanud maakohus eluliselt usutavaks, et M.N ka tegelikult hooldas 14. märtsil 2017 väärteoasja istungi ajal oma haiget last ning samadel põhjustel ei pidanud maakohus mõjuvaks puudumist ka 16. märtsil 2017 toimunud kohtuistungilt. Sealjuures leidis maakohus, et menetlusaluse isiku kohtusse ilmumise kohustus, mis oli talle ligi kuu aega ette teada, prevaleerib tema lapse ema õppimiskohustuse ees.

Maakohtu argumentatsioon edasi uistungile ilmum

lükatud koht ata jätmise mõjuva põhjuse puudumise osas on selge ja arusaadav ning ringkonnakohus nõustub sellega.

19. Seoses kaitsja väitega, et kaebuse esitaja osavõtuta asja arutamist oleks saanud alustada ,

märgib ringkonnakohus, et väärteotoimikust näht kaebuse esitaja osavõttu uvalt pidas maakohus

kohtuistungist vajalikuks. Kaebajale on istungile ilmumine tehtud kohustuslikuks

17. veebruari 2017. a väärteoasja avalikule arutamisele määramise määrusega. Kuna kaebuse esitaja M.N, kellele oli istungile ilmumine tehtud kohtu poolt kohustuslikuks, kohtuistungile ei ilmunud, siis tulenevalt

- 3 VTMS § 125 lg on kaebuse läbi vaatamata jätmine seaduslik ning st põhjendatud.

4-17-98

5(5)

20. - - - 1, 2 ja Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 147 lg 1 p st 1, § st 194, § 196 lg test

§ st 198 jätab ringkonnakohus - vaidlustatud Harju Maakohtu 16.

märtsi 2017. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.