1-17-2190/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generated1-17-2190 1
Legislator headnote
AI generated1-17-2190/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 1-17-2190 1
Full text
1-17-2190 1
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.04.2017, Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-17-2190 (16230201008) Kohtunik Leo Kunman
Kohtuistungi sekretär Katrin Lopsik Kriminaalasi K.P´i süüdistuses KarS § 423 1, § 349 kokkuleppemenetluses Prokurör Rainer Amur Süüdistatav
K.P
(isikukood XXX ,
elukoht: xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: xxxx OÜ, karistatus: kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi
4, kinnipidamine: kahtlustatavana kinni peetud 17.11.2016-18.11.2016, tõkend puudub) Kaitsja Karine Nersesjan (kohtuistungil ei osalenud) RESOLUTSIOON
1. Mõista K.P süüdi KarS § 423
1 järgi ja karistada vangistusega 4 (neli) kuud.
2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana
kinnipidamise aeg 17.11.2016-18.11.2016, s.o 2 (kaks) päeva. Kandmisele kuulub 3 (kuud) 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
3. KarS § 73 lg 1,3 alusel määrata, et mõistetud 3 (kuud) 28 (kakskümmend kaheksa) päeva
vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.P ei pane 1aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
4. Mõista K.P süüdi KarS § 349 järgi ja karistada rahalise karistusega
100 (ükssada) päevamäära ulatuses (miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot), s.o 1000 (üks tuhat) eurot.
1-17-2190 2
5. KarS § 73 lg 1,3 alusel määrata, et mõistetud rahalist karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.P ei pane 1 aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt KarS § 64 lg 2 alusel.
6. KarS § 78 lg 1 alusel arvestada K.P´ile määratud katseaja kulgemist
alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o 26.04.2017.
7. K.P´ilt välja mõista KrMS § 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2, KrMS § 175 lg 2 p
4, 6 alusel menetluskuluna:
• Sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alamääras s.o 705 eurot.
• Tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 120 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7 alusel kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 kuu jooksul Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule tema poolt avaldatud meilivõi postiaadressile. Samuti on makseinfo/maksegraafiku leht koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning
süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohus selgitab, et makseinfo/maksegraafiku lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad
esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui
süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule
kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni
süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Asitõendid: Juhiluba nr XXXXon tagastatud Xxxx– jätta XxxxKrMS § 126 lg 3 p 2 alusel.
Kohtuotsuse põhiosa On tõendamist leidnud, et K.P olles 01.03.2016 (tegu 09.02.2016) karistatud Põhja Prefektuuri poolt LS § 201 lg 2 järgi ja 18.04.2016 (tegu 25.03.2016) karistatud Ida Prefektuuri poolt
LS § 201 lg 2 järgi s.o korduva mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis tahtlikult uuesti s.o süstemaatiliselt 17.11.2016 kl 22.40 Tallinnas Tartu mnt mootorsõidukit Land Rover Range Rover Sport registreerimismärgiga xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle
juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel
kõrvaldatud/ nõuet. K.P pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Samuti K.P olles politsei poolt 17.11.2016 kl 22.40 Tallinnas Tartu mnt-l mootorsõiduki Land Rover Range Rover Sport registreerimismärgiga xxxx juhtimiselt kinni peetud
1-17-2190 3
ning teades, et tal ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, esitas 17.11.2016 kella
22.45 ajal Tallinnas Tartu mnt ja Lennujaama tee ristmiku juures politseiametnik Olavi Vürst’ile oma sõbra Xxxxtähtsa isikliku dokumendi - juhiloa nr XXXXeesmärgiga vabaneda kohustusest s.o vältida karistust mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest, kuna Xxxxoli juhtimisõigus olemas. K.P pani toime teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest s.o KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:
Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav K.P ning tema kaitsja Karine Nersesjan kuriteo kvalifikatsiooniga ja jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. K.P loobus kaitsja osavõtust kohtuistungil (tl 35).
Kohus leiab, et K.P´i poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja
kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus asub seisukohale, et K.P kuulub temale KarS § 423 1, § 349 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises
esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.
Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Süüdistatavale oli kaitsja määratud riigi poolt. Kaitsja Karine Nersesjan on esitanud taotlused (tl 25-26, 31-32) 120 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud, seega tuleb K.P´ilt välja mõista kaitsjatasu summas 120 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi on 2017 süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära, s.o 705 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul.
Leo Kunman Kohtunik