3-16-1746/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Madis Ernits, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

26.04.2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-1746

Haldusasi

Rait Koka kaebus Tartu Vangla 29.08.2016. a otsuse

nr 1-13/109-2 osaliseks tühistamiseks ja varalise kahju

summas 100 eurot hüvitamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Rait Koka apellatsioonkaebus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 28.11.2016. a otsus

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised

Kaebaja – Rait Kokk

Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Rait Koka taotlus nõude muutmiseks rahuldamata.

2. Jätta Rait Koka poolt Tartu Halduskohtu 28.11.2016. a otsuse peale esitatud

apellatsioonkaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik § 187 lg 7 ja § 235 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav Rait Kokk esitas 27.06.2016 Tartu Vanglale kahju hüvitamise

taotluse (tl 16), milles märkis, et kaduma on läinud pruunid NIKE jalanõud väärtusega

120 eurot ja küünetangid väärtusega 3.20. R. Kokk taotles Tartu Vanglalt talle tekitatud

varalise kahju summas 123,20 eurot hüvitamist.

2. Tartu Vangla rahuldas 29.08.2016. a otsusega nr 1-13/109-2 (tl 2-2p) R. Koka kahju

hüvitamise taotluse osaliselt, jalanõusid puudutavas osas, asendades kadunud jalanõud uutega.

3. R. Kokk esitas 31.08.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tartu

Vangla 29.08.2016. a otsus osaliselt ja mõista Tartu Vanglalt tema kasuks välja varaline kahju

summas 100 eurot. Kaebaja arvates ei olnud talle NIKE’i jalanõude asemel antud jalanõud

tema kaduma läinud jalanõudega samaväärsed. Kaebaja palus talle tekitatud varalise kahju

summas 100 eurot hüvitamist.

4. Tartu Halduskohus jättis 28.11.2016. a otsusega R. Koka kaebuse rahuldamata.

5. R. Kokk esitas Tartu Halduskohtu 28.11.2016. a otsuse peale apellatsioonkaebuse.

6. R. Kokk esitas 22.03.2017 Tartu Ringkonnakohtule avalduse, milles märkis, et talle

teadaolevalt on tema kaduma läinud jalanõud leitud, aga vangla varjab tema eest

informatsiooni.

7. Tartu Vangla esitas 04.04.2017 Tartu Ringkonnakohtule seisukoha kaebaja 22.03.2017. a

avalduse kohta, milles märkis, et avalduses märgitu vastab tõele osas, et kaebaja 2016. a suvel

väidetavalt kaotsi läinud spordijalatsid NIKE on leitud. Vastustaja on pärast kaebaja avalduse

saamist välja selgitanud, et leitud jalatsid kuuluvad R. Kokale ning need on need jalatsid, mis

2016. a suvel väidetavalt kaotsi läksid. Vangla andis teada, et seisukoha esitamise ajaks oli

vangla need jalatsid R. Kokale ka tagastanud. Vangla seisukohale oli lisatud vastav õiend.

8. Tartu Ringkonnakohus andis 06.04.2017. a määrusega kaebajale võimaluse esitada

ringkonnakohtule apellatsioonkaebusest loobumise avaldus või oma seisukoht

apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise kohta. Ringkonnakohus leidis, et seoses asjaoluga,

et kaebaja on saanud tagasi talle kuulunud spordijalanõud, ei saaks asjas tehtav kohtuotsus

enam muutunud asjaolude tõttu ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi, ning seetõttu

esineb alus jätta apellatsioonkaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 3 p 6

ja § 190 kohaselt läbi vaatamata. Ringkonnakohus märkis, et juhul, kui kaebaja ei nõustu

ringkonnakohtu hinnanguga, et muutunud asjaolude tõttu on tema apellatsioonkaebus

muutunud sisutuks ja soovib apellatsioonkaebuse menetluse jätkamist, tuleb kaebajal esitada

põhjendused selle kohta, miks ta leiab, et menetlust tuleks jätkata.

9. R. Kokk esitas 11.04.2017 Tartu Ringkonnakohtule oma seisukoha, milles märgib, et

tema jaoks on asi leidnud lahenduse, aga vangla ametlik seisukoht on teda solvav ning ta

taotleb, et Tartu Vangla vabandaks tema ees kirjalikult kogu juhtunu eest. 04.04.2017 esitatud

seisukohas on vangla kasutanud mitmel korral sõnu „väidetavalt kaotsi“, kuigi jalanõud olidki

tegelikult kadunud. Selline väide on kaebaja jaoks solvav ning kaebaja nõuab kirjalikku

vabandamist. Samuti on kaebaja esitatud seisukohas märkinud, et ta loobub rahalisest

nõudest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Kaebaja on käesolevas asjas vaidlustanud Tartu Vangla 29.08.2016. a otsuse nr 1-13/1092,

millega Tartu Vangla rahuldas osaliselt R. Koka nõude hüvitada talle tema jalanõude NIKE

kaotamisega tekitatud kahju ning asendas kadunud jalanõud uutega. Kaebaja arvates ei olnud

talle asenduseks antud jalanõud tema kadunud jalanõudega samaväärsed ning nõudis vanglalt

varalise kahju hüvitamist summas 100 eurot.

11. Käesolevaks hetkeks ei ole vaidlust selles, et pärast apellatsioonkaebuse esitamist on

kaebaja jalanõud leitud ning kaebajale tagastatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saaks seoses

asjaoluga, et kaebaja on saanud talle kuulunud spordijalanõud tagasi, asjas tehtav kohtuotsus

enam muutunud asjaolude tõttu ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi. Kaebaja on

jalanõud, mille rahalist hüvitamist ta nende kaotsi minemise tõttu taotles, tagasi saanud.

Apellatsioonkaebuse põhjendustest ei nähtu, mil viisil võiks apellatsiooniastmes tehtav

kohtuotsus olla pärast kaotsiläinud jalanõude tagasisaamist vajalik kaebaja õiguste kaitseks.

Kaebaja on 11.04.2017 ringkonnakohtule esitatud seisukohas ka ise märkinud, et asi on tema

jaoks leidnud lahenduse ning ta loobub rahalisest nõudest. Samas ei ole kaebaja esitanud

selgesõnalist taotlust apellatsioonkaebusest ega kaebusest loobumiseks. Selle asemel on

kaebaja märkinud, et soovib vangla poolt kirjalikku vabandamist.

12. Kaebaja on käesolevas asjas esitanud hüvitamiskaebuse. Kuigi ta on selle sõnastanud ka

Tartu Vangla 29.08.2016. a otsuse tühistamisena, on nimetatud otsuse puhul tegemist kaebaja

kahju hüvitamise taotluse lahendamisega riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 1 mõttes,

mis on vangla tekitatud kahju hüvitamise nõudmise korral kohustuslikuks kohtueelseks

menetluseks vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg 8 mõttes. RVastS § 18 lg-s 2 on sätestatud, et

kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või

kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada

halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Käesolevas asjas ei olnud kaebaja rahul

haldusorgani poolt määratud hüvitise viisiga. Seega on vastavalt RVastS § 18 lg-le 2 kaebaja

esitanud kohtule hüvitamiskaebuse, mida soovib muuta ja taotleb Tartu Vangla kirjalikku

vabandamist.

13. Riigikohtu praktika kohaselt saab vabandamiseks kohustamise nõude esitada RVastS

§ 11 lg 1 alusel (Riigikohtu halduskolleegiumi 10.06.2005. a otsus asjas nr 3313005, p 18).

RVastS § 11 lg 1 kohaselt võib kannatanu avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel

nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu

õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Tegemist on heastamisnõudega HKMS § 37 lg 1 p 5

mõttes. Heastamis- ja hüvitamisnõuete näol on tegemist eri liiki nõuetega, mistõttu ei saa

kohus hüvitamiskaebuse alusel teha ettekirjutust tagajärgede kõrvaldamiseks. Ühelt nõude

liigilt teisele üleminekuks tuleb kaebust muuta (I. Pilving. Kaebus, – K. Merusk, I. Pilving.

Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 174).

14. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja 11.04.2017 esitatud seisukohast võimalik

järeldada, et kaebaja sooviks on kaebuse muutmine, st hüvitamisnõudelt heastamisnõudele

üleminek.

15. HKMS § 49 lg 1 esimese lause kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni

kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja

möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning

kaebuse esitamine muudetud kujul oleks halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt lubatav.

Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib pärast seda tähtaega, sealhulgas apellatsiooni- ja

kassatsioonimenetluses kaebuse nõuet või alust muuta samadel tingimustel ja üksnes mõjuval

põhjusel, eelkõige kui seda tingib asjaolu, mida kõrgema astme kohus peab

halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt arvestama, või menetlusnormi rikkumisel

madalama astme kohtu poolt.

16. Seega tuleb käesoleval juhul kaebaja nõude muutmise taotluse lahendamisel anda hinnang

sellele, kas kaebuse muutmine on otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks, kas kaebuse

esitamine muudetud kujul oleks halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt lubatav ja kas

kaebuse muutmiseks on mõjuv põhjus.

17. VangS § 1¹ lg 5 sätestab vangla haldusakti või toimingu peale kaebuse esitamisel

kohustusliku kohtueelse menetluse. HKMS § 47 lg 1 teise lause kohaselt võib kohustusliku

kohtueelse menetluse korral kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on kinni pidanud nõude

kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korras. Käesoleval juhul ei nähtu asja materjalidest, et

kaebajal oleks vangla vabandamiseks kohustamise nõude osas läbitud kohustuslik kohtueelne

menetlus. Seega ei ole kaebuse esitamine muudetud kujul lubatav. Eeltoodust tulenevalt ei saa

ringkonnakohus rahuldada kaebaja taotlust kaebuse muutmiseks, sest kaebuse esitamine

muudetud kujul ei oleks halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt lubatav.

18. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et kohus ei saa kohustada haldusorganit vabandama,

kui kehtiv õigus seda ei võimalda (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 07.04.2010. a otsus asjas

nr 3-3-1-5-10, p 14). Avaliku võimu kandja kohtulikku sundimist vabandamiseks ei ole

seaduses ette nähtud. Siirast vabandust saaks RVastS § 13 lg 1 p 5 alusel arvestada üksnes

hüvitise suuruse määramisel (K. Merusk, I. Pilving. Kohus, – K. Merusk, I. Pilving.

Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 59). Seega ei

oleks ringkonnakohtu hinnangul kaebuse muutmine ka otstarbekas kaebuse eesmärgi

saavutamiseks, kuna kohus ei saa kohustada haldusorganit vabandama.

19. HKMS § 187 lg 3 p 6 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui apellandil ei ole

apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud

asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi. HKMS § 190 kohaselt,

kui § 187 lg-s 3 sätestatud asjaolud ilmnevad pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist

apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus läbi vaatamata.

20. Ringkonnakohus juhtis 06.04.2017. a määruses kaebaja tähelepanu asjaolule, et

ringkonnakohtu hinnangul on kadunud jalanõude kaebajale tagastamisega tekkinud alus

apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks ning andis kaebajale võimaluse esitada oma

seisukoht selle kohta. Ringkonnakohus märkis nimetatud määruses ka seda, et kui kaebaja ei

nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, siis tuleb kaebajal esitada põhjendused selle kohta, miks

ta leiab, et apellatsioonimenetlust tuleb jätkata. Kaebaja 11.04.2017 esitatud seisukohast ei

nähtu, et hüvitamiskaebuse menetluse jätkamine võiks kaebaja õiguste kaitseks pärast

jalanõude, mille hüvitamist kaebaja taotles, tagasisaamist, olla kaebaja õiguste kaitseks

vajalik.

Seega on kaebaja apellatsioonkaebus muutunud ringkonnakohtu hinnangul sisutuks ning tuleb

HKMS § 187 lg 3 p-i 6 ja § 190 alusel jätta läbi vaatamata.

21. Kuna kumbki menetlusosaline ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad

menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

Tiina Pappel

Maili Lokk