2-16-17851/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr 2-16-17851

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number Tsiviilasi nr 2-16-17851

Määruse tegemise aeg ja koht 25.04.2017.a, Tallinn

Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Imbi Sidok-Toomsalu Kohtuasi AM hagi DR vastu elatise väljamõistmise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 15.03.2017.a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AM määruskaebus Apellatsioonkaebuse hind 2115 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellant): AM (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja (ema) AS

Kostja (vastustaja): DR (isikukood XXXXXXXXX)

Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Keelduda menetlusse võtmast AM apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 15.03.2017.a otsuse peale.

2. Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda ja ringkonnakohtu menetluskulud AM kanda. Mitte mõista apellatsioonimenetluse kulusid AM-lt välja.

3. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Asjaolud

Tsiviilasi nr 2-16-17851

2(3) 1. 25.11.2016.a esitas hageja kostja vastu hagi, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis tagasiulatuvalt alates 01.11.2015.a ja edasiulatuvalt kuni hageja täisealiseks saamiseni miinimummääras.

2. 13.03.2017.a esitas kostja avalduse, mille kohaselt kohustus kostja tasuma elatist oma tütrele 235 eurot iga kuu 30. kuupäeval.

3. 14.03.2017.a istungil taotles hageja elatist 235 eurot alates 2017.a märtsist ning märkis, et varasemat elatist ei nõua ning menetluskulusid pole.

4. Harju Maakohus tegi 15.03.2017.a hagi õigeksvõtul põhineva otsuse, millega mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise miinimummääras alates 01.03.2017.a kuni hageja täisealiseks saamiseni. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Põhjenduste kohaselt oli maakohtu menetluses hagi kostja vastu elatise väljamõistmiseks alates 01.03.2017.a miinimummääras kuni lapse täisealiseks saamiseni.

5. 12.04.2017.a esitas hageja maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus täiendada maakohtu otsust selliselt, et sinna oleks lisatud ka eelnevate perioodide elatise võlgnevus alates 01.11.2015.a – 01.04.2017.a kokku 3350 eurot. Apellatsioonkaebuse kohaselt kinnitati poolte vahel 14.03.2017.a istungil kompromiss, millega hageja esindaja loobus elatise võlgnevusest eelnevate perioodide eest ning kostja võttis kohustuseks tasuda igakuiselt elatise makseid. 05.04.2017.a helistas hageja esindaja kostjale ja tuletas meelde, et märtsikuu elatis on

135 euro ulatuses tasumata ning millal kostja selle tasub. Selle peale teatas kostja, et hageja esindaja ei saa enam raha. Perioodil 05.04.2017.a – 11.04.2017.a püüdis hageja esindaja korduvalt kostjaga kokkuleppele saada, et kostja oma kohustusi täidaks ning tegutseks nii nagu kompromiss ette nägi. Kostja ei vastanud rohkem hageja esindajale ning ignoreeris kõnesid. Kostja esindaja teadlikult valetas kohtule, et pääseda elatise võlgnevuse maksmisest ning sõlmis kompromissi ja tunnistas hagi. Hageja esindaja leidis, et kostja peab tasuma ka elatise võlgnevuse ja palus selle koos elatise määramisega kostjalt välja mõista.

Määruse põhjendused 6. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebus tuleb jätta ringkonnakohtu menetlusse võtmata. TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga.

7. Apellatsioonkaebuses ei ole toodud ühtegi väidet, mille õigsust eeldades kuuluks maakohtu otsus tühistamisele. Käesolevas asjas ei ole pooled esitanud kompromissi kohtule kinnitamiseks. See kui pooled sõlmivad kohtuväliselt kompromissi ja selle tulemusel üks pool võtab hagi osaliselt õigeks ja teine pool loobub osaliselt hagist, ei tähenda seda, et kohus kinnitas kompromissi. Kostja esitas 13.03.2017.a avalduse enda poolt allkirjastatuna, milles võttis hagi osaliselt õigeks. Ülejäänud osas loobus hageja esindaja hagist 14.03.2017.a istungil. Maakohus on 15.03.2017.a otsusest nähtuvalt arvestanud hageja esindaja poolt hagist loobumisega ja ülejäänud osas rahuldanud hagi õigeksvõtul põhinevalt. 14.03.2017.a istungil on hageja esindaja selgelt loobunud elatise võlgnevuse nõudmisest ning on palunud kohtul välja mõista elatis üksnes alates 01.03.2017.a. Hageja esindaja ei saa loobumist tagasi võtta apellatsioonkaebuses. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud (sh hagist loobumise tõttu), ei saa hageja pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu samal alusel sama hagieseme üle. Kui kostja ei tasu vabatahtlikult kohtulahendiga väljamõistetud elatist, siis on

Tsiviilasi nr 2-16-17851

3(3) hagejal võimalik pöörduda kohtulahendi täitmiseks kohtutäituri poole. Kostja poolt kohtulahendi mittetäitmine ei ole alus, et lahendit muuta.

8. Kooskõlas TsMS § 637 lg 1 p-ga 6 ja § 638 lg-ga 4 keeldub ringkonnakohus eeltoodud põhjendustel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus märgib, et on hinnanud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel kõiki apellatsioonkaebuses esitatud hageja väiteid, neile käesolevas määruses vastanud ning leidnud, et apellatsioonkaebus ei kuuluks rahuldamisele. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad apellandil kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, kuna perspektiivitu apellatsioonkaebuse puhul ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele kätte. Käesoleval juhul ei ole apellandi õigusi piiratud võrreldes sellega, kui apellatsioonkaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega apellatsioonkaebus oleks jäetud rahuldamata, sest ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust ja vastas kõikidele apellandi väidetele. Ringkonnakohus koostas apellandile sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Apellandile on tagatud ka kaebeõigus.

9. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud apellatsioonkaebust vastustajale vastamiseks ning vastustajal ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista.

Ulvi Loonurm Kaupo Paal Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)