2-16-129361/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.04.2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-129361

Tsiviilasi

Xxxx hagi Aleksei Russanov vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2099,38 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Xxxx (registrikood xxxx, asukoht Xxxx)

Hageja lepinguline esindaja: Kaisa Uuspõld (Xxxx, e-

post: xxxx)

Kostja: Aleksei Russanov (isikukood xxxx, registrijärgne

elukoht Xxxx; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt Aleksei Russanov hageja Xxxx kasuks võlgnevus 1678,15 eurot,

sealhulgas laen 1349,19 eurot, lepingutasu 45 eurot, võla sissenõudmise kulu 10 eurot,

intress 183,28 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 90,68 eurot.

3. Jätta hagi rahuldamata viivise 371,23 euro ja kahju hüvitise 50 euro nõudes.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1 Jätta menetluskulud kostja Aleksei Russanov kanda.

4.2 Mõista kostjalt Aleksei Russanov hageja Xxxx kasuks välja menetluskuluna

riigilõiv 250 eurot.

4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (250 eurot) tuleb Aleksei Russanov’il

tasuda Xxxx-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 468 lg 1 p 2).

6. Toimetada tagaseljaotsus kostjale Aleksei Russanov avalikult kätte. Lahend loetakse

avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel tagaseljaotsuse väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

2-16-129361

2 (4)

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole xxxx või nr Xxxx. Koos kajaga

tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.

Kohtu selgitused

− Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

− Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

− Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

− Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

− Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §

444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on

nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole

õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab

hagi osaliselt rahuldamata viivise 371,23 euro ja kahju hüvitise 50 euro nõudes.

− Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt mh 22.12.2015 laenulepingust tulenevalt

sissenõutavaks muutunud viivise 461,91 euro tasumist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib

võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

2-16-129361

3 (4)

− Asja materjalidest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist

ajavahemiku 21.05.2016-23.03.2017 eest määraga 0,153% päevas, s.o 55,84% aastas,

laenusummalt 1349,19 eurot. Tulenevalt hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu

üldtingimuste punktist 12.12 arvestatakse viivist 0,75% päevas iga tasumisega viivitatud

päeva eest. Hageja vähendas viivisemäära lepingujärgse intressimäärani 0,153% päevas, s.o

55,84% aastas. Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab seega vaidlusalusel ajal

kehtestatud seadusjärgset viivisemäära üle 6 korra. Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui

tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mida saab pidada tühiseks. Seejuures

lähtub kohus Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohast, mille kohaselt on eelduslikult VÕS

§ 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus

viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (Riigikohtu 10.05.2016. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine

tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses

sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-

05, p 24).

− Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud

viivise 90,68 eurot järgnevalt:

Periood

Viivis

Päevi aastas Päevade arv

Perioodi summa:

21.05.2016 - 30.06.2016

8,05%

12,17 €

01.07.2016 - 31.12.2016

8,00%

54,26 €

01.01.2017 - 23.03.2017

8,00%

24,25 €

90,68 €

− Kohtu hinnangul ei ole hagis märgitud asjaolude pinnal õiguslikult põhjendatud ka hageja

kahju hüvitamise nõue 50 eurot. Kuigi VÕS § 115 lg 1 alusel on teatud tingimustel

professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluses hüvitatav (vt Riigikohtu 09.09.2011. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 29), ei tähenda see seda, et samas korras oleks hüvitatavad

inkassofirma kaasamisega seotud kulutused. Inkassofirmal ei ole reeglina kuigi head

võimalust nõude maksmapanekuks ning seetõttu rikub inkassobüroo kaasamine

võlausaldaja kohustust kahju vähendada (VÕS § 139 lg 2) (vt Tallinna Ringkonnakohtu

20.12.2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-15654). Hagiavalduse kohaselt edastas hageja seoses

nõude mittetäitmisega hageja nõude sissenõudmiseks oma volitatud esindajale Xxxx-le,

kelle poolt teostatud teenuste eest on hageja kandnud kulu 50 eurot. Hagist ei selgu, millist

teenust ja millise tunnihinnaga inkassofirma osutas. Hagiavaldusest pole võimalik

järeldada, et see teenus oli mõistlikult võttes vajalik – hageja oleks saanud oma õigusi

tõhusalt kaitsta ka ilma selleta. Hageja ei ole selgitanud, kuidas aitas inkassoteenuse

kasutamine vaidluse lahendamisele kaasa. Seetõttu tuleb hageja kahju hüvitamise nõue

kostjalt 50 euro väljamõistmiseks jätta rahuldamata.

− Kuna kohus hagi valdavas osas rahuldab, peab kohus õigeks jätta menetluskulud kostja

kanda. Kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad

menetluskulud. Hageja on taotlenud riigilõivu 250 euro väljamõistmist ning kohustada

kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni. Kohus mõistab TsMS § 163 lg 1 alusel kostjalt välja hageja menetluskulud 250

eurot ning menetluskuludelt (250 eurot) viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

− Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

2-16-129361

4 (4)

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

− TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Andres Suik, kohtunik