1-09-5606/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-09-5606

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.mail 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-09-5606 (08230118676) Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Konsultant-kohtuistungi sekretär Marju Vilt Kriminaalasi G.E süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi.

M.J süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi. Prokuröri abi Külli Aas Süüdistatavad G.E eluvõi asukoht ja aadress: xxx, isikukood või

sünniaeg: xxx, kodakondsus: EV, haridus: põhi, emakeel:

eesti keel, töökoht või õppeasutus: ei tööta. Karistatus: varem 2 korda kriminaalkorras karistatud:

- Harju Maakohtu poolt 10.06.2004 KarS § 200 lg 2p7 alusel tingimisi vangistus: 3 a katseaeg:2a

- 27.02.2008.a. Harju Maakohtu; Liivalaia kohtumaja poolt KarS §

199 lg2 p4,7,8 alusel mõisteti rahaline karistus: 6 000 EEK;

Lõplikuks karistuseks KrMS §238 lg2 alusel mõisteti rahaline karistus: 4 000 EEK. Väärteokorras karistatud 12 korda. Tõkend: elukohast lahkumise keeld.

M.J eluvõi asukoht ja aadress: xxx, isikukood või

sünniaeg: xxx, kodakondsus: määratlemata, haridus: 9 klassi, emakeel: vene keel, töökoht või õppeasutus: mehhatroonika

teaduskond, III kursus. Karistatus: varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend: elukohast lahkumise keeld.

2 Kaitsja Liis Toomsalu RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada G.E KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli)

kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista G.E´ le 2 (kaks) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg s.o. 02.11.2008.a. kuni 03.11.2008.a. s.o. 2 (kaks) päeva vangistust. Kandmata karistus 2 (kaks) kuud 18 (kaheksateist) päeva vangistust.

KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui G.E ei pane 2 (kahe) aastase 3 (kolme) kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab

KarS § 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t. 1) elama

kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud

ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma

kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata G.E Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast.

Tõkendelukohast lahkumise keeldjätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

Süüdi tunnistada M.J KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ja mõista karistuseks 45 (nelikümmend viis) päeva vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista M.J ´ ile 30 (kolmkümmend) päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg s.o. 02.11.2008.a. kuni 03.11.2008.a. s.o. 2 (kaks) päeva vangistust. Kandmata karistus 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 73 lg.1, 3 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui M.J ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast.

Tõkendelukohast lahkumise keeldjätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

Välja mõista G.E´ lt KrMS § 179 lg.1 p.2 § 175 lg.1 p. 4, 9 alusel sundraha teise

astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 6 525 (kuus tuhat viissada

kakskümmend viis) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 1 092 (üks tuhat üheksakümmend kaks) krooni 90 senti riigituludesse.

3 Välja mõista M.J´ ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 § 175 lg.1 p. 4, 9 alusel sundraha teise

astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda.

Sundraha, kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017

SEB pangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele

221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „G.E 1-09-5606, sundraha “„ G.E 1-09-5606 , kaitsjatasu.“ M.J 1-09- 5606, sundraha “. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Sundraha, kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõend: PKC Eesti AS-i toote kirjeldamisega positsioonikaart, mis asub toimiku materjalide juures-kohtuotsuse jõustumisel jätta toimiku materjalide juurde. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades

kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Kohtuotsuse põhiosa

G.E süüdistatakse selles, et tema varem varguse ja röövimise toimepannud isikuna, grupis M.J-iga 03.11.2008.a. ajavahemikul kella 00.00-st kuni kella 03.10- ni, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tungisid Harjumaal, Keila linnas, Paldiski mnt. 31 asuva AS Harju Elekter aiaga piiratud ja valvatavale territooriumile, laadisid

kaasa toodud kilekottidesse territooriumil asuvast konteinerist 450 kg prakeeritud auto

juhtmeköidiste tootmiseks kasutatavaid vaskjuhtmeid kogumaksumusega 13 500 EEK, mis

kuuluvad AS-le PKC Eesti, tassisid täidetud kilekotid territooriumilt välja, laadisid need

G.E kasutuses olevasse sõiduautosse Xxx, reg.nr. xxx ning lahkusid sündmuskohalt.

Seega Kaspra G.E varem varguse toimepannud isikuna, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja see oli toime pandud

grupis, sissetungimisega, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4,7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

M.J süüdistatakse selles,

et tema 03.11.2008.a. ajavahemikul kella 00.00-st kuni kella 03.10-ni võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupis koos G.E, tungisid Harjumaal, Keila linnas, Paldiski mnt. 31 asuva AS Harju Elekter aiaga

piiratud ja valvatavale territooriumile, laadisid kaasa toodud kilekottidesse territooriumil

asuvast konteinerist 450 kg prakeeritud auto juhtmeköidiste tootmiseks kasutatavaid

vaskjuhtmeid kogumaksumusega 13 500 EEK, mis kuuluvad AS-le PKC Eesti, tassisid

4

täidetud kilekotid territooriumilt välja, laadisid need G.E kasutuses olevasse sõiduautosse Xxx, reg.nr. xxxning lahkusid sündmuskohalt.

Seega M.J, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja see oli toime pandud grupis, sissetungimisega, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

G.E ja M.J-i süü neile inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. Lääne-

Harju politseiosakonna konstaabli H Viibus`i poolt 02.11.2008.a. koostatud ettekanne, et oli

02.11.2008.a. graafikujärgses patrullis koos konstaabli J Operiga. Nägid Keila keskväljakul liikumas valget Xxx reg. xxx. Kuna sõiduk oli raskelt koormatud, otsustasid sõidukit kontrollida.

Sõidukit juhtis M.J. Palusid avada pakiruumi uks, sealt tuli nähtavale suur hunnik

prügikotte, millest paistsid välja erinevad elektrijuhtmed, hinnanguliselt umbes 500-600 kilogrammi. Lisaks oli auto juhi kõrvalistmel seljakott, millest paistsid erinevad kaablitangid, 4 raadiosaatjat ja prügikottide rull. Isikult juhtmete päritolu kohta pärides väitis, et ei tea mis need on või kust need pärit on. Natuke hiljem saabus sündmuskohale G.E, kes tundis suurt huvi toimuva üle. Isiku huvi oli tingitud sellest, et sõiduk kuulub tema emale, kellelt seda laenas. Sõidukit laenas selleks, et ära tuua Keila terviseradade juurest leitud juhtmed. Kuna endal isikul juhtimisõigus puudus palus sõidukit juhtima M.J. Selgitasid välja, et juhtmed pärinevad AS

PKC Eesti Keila tehase territooriumilt, kuna leidsid juhtmete juurest pakkesedeli, mille oli

koostanud tehase töötaja K H . Toimetasid M.J-i ja G.E koos sõidukiga

politseiosakonda (t.lk.2): PKC Eesti AS-i poolt 03.11.2008.a. esitatud avaldus, et vastavalt politseist saabunud teatele peeti ööl vastu pühapäeva s.o. 02.11.2008.a. Keilas kinni auto milles

oli hulgaliselt auto juhtmeköidiste tootmiseks kasutatavaid vaskjuhtmeid. Auto toimetati Põhja

Eesti Politseiprefektuuri parklasse, kus neid juhtmeid käis tuvastamas PKC Eesti AS osakonnajuhataja R L . Vastavad juhtmed olid pärit nende tootmisest kui ka prakeeritud juhtmete konteinerist, kogus oli 450 kilogrammi, mille maksumuseks on praagina 13 500 krooni (t.lk.3);

G.E kahtlustatavana kinnipidamine 02.11.2008, millest nähtub, et G.E

peeti kinni 02.11.2008.a. ning vabastati 03.11.2008.a. (t.lk.8-11); kahtlustatava G.E poolt 02.11.2008.a. ja 03.11.2008.a. antud ütlused, et tema teab M.J kuskil neli kuud. 01.11.2008.a. helistas tema M.J-ile ja pakkus välja, et võiks minna firma PKC territooriumile

öösel, et võtta sealt juhtmeid ja kaablit ning teenida selle pealt raha. M.J nõustus. Tema juures istusid ümber tema ema autosse Xxxreg. Nr. xxx. Auto parkisid Keila haigla taha, sealt

läksid jala PKC territooriumile. Läksid konteineri juurde, kus asusid kaabli-ja traadi tükid. Ladusid 20 kilekotti täis kaableid ja traate, hiljem tassisid kotid üle aia auto peale. Kuna auto oli ülekoormatud, siis sõitis natuke maad kaasa, ülejäänud tee läks jala. Koju jõudes nägi, et Jurit

autoga ei ole, seejärel läks mööda Jõe tänavat kui nägi, et politsei oli Juri kinni pidanud.

Tööriistad punaste käepidemetega tangid plastiktorude lõikamiseks, kollased tangid ning koolikott, mis asusid autos Xxxreg.nr. xxx, kuuluvad temale. Raadiosaatjad 4 tk. kuuluvad tema

tuttavale, kasutasid raadiosaatjaid Juriga, siis kui viibisid PKC Eesti AS-ile kuuluval

territooriumil. Tunnistab süüd, siiralt kahetseb tehtut (t.lk.12-14, 46-49); M.J-i

kahtlustatavana kinnipidamine 02.11.2008, millest nähtub, et M.J peeti kinni

02.11.2008.a. ning vabastati 03.11.2008.a. (t.lk.17-18); kahtlustatava M.J-i poolt

02.11.2008.a. ja 03.11.2008.a. antud ütlused, et tema teab G.E kuskil neli kuud. 01.11.2008.a. pakkus Kaspar temale välja võimaluse minna firma PKC territooriumile öösel ja võtta sealt juhtmeid ning kaablit, ära anda see metallina, et raha teenida. Tema oli sellega nõus,

5 Jõe tänaval istusid nad ümber G.E ema autosse Xxxreg. Nr. xxx. Auto parkisid Keila haigla taha, sealt läksid jala PKC territooriumile. Konteineri juures asusid kaabli tükid ja traadi tükid. Ladusid 20 kilekotti täis kaableid ja traate. Hiljem tassisid need üle aia auto peale. Kuna auto oli ülekoormatud, siis Kaspar sõitis temaga kaasa Lauluväljakust natuke edasi ka siis läks jala edasi. Tema pidi metalli viima Kaspari maja ette Jõe tänav 24, kuid politsei pidas tema kinni. Kahetseb

juhtunut, rohkem sellist asja enam ei juhtu (t.lk.19-21, 40-43); asitõendi või muu objekti

vaatlusprotokoll koos fototabeliga (t.lk.29-35); T S ´i kinnitus politseist PKC Eesti AS-le kuuluvate juhtmete tagasisaamise kohta, et tema sai kätte PKC Eesti AS-ile kuuluvat 13 rohelist

ja 8 musta värvi kilekotti koos sees olevate juhtmetega(t.lk.36); tunnistaja A P `e poolt 03.11.2008.a. antud ütlused, et tema on PKC Eesti AS-ile kuuluva Keila tehase direktor. Tehas asub Keilas, Paldiski mnt. 31. Asutus asub aiaga piiratud territooriumil, mis kuulub Harju Elekter

AS-ile. Territoorium on turvafirma G4S Eesti valve all. Territooriumile on paigaldatud

turvakaamerad ning administraatori ruumis asub monitor, mille järgi administraator ja turvatöötaja jälgivad olukorda. 02.11.2008.a. öösel helistati temale ja teatati, et Keilas Jõe tänaval

on kinni peetud auto, milles on hulgaliselt auto juhtmeköidiste tootmiseks kasutatavaid vaskjuhtmeid. 02.11.2008.a. tuvastas R L , et vastavad juhtmed on PKC Eesti AS-i territooriumil asuvast prakeeritud juhtmete konteinerist. See konteiner asub territooriumil tootmishoone kõrval ning sinna pannakse prakeeritud juhtmed. Kõik juhtmed on tagastatud PKC Eesti AS-ile, kahju tekitatud ei ole (t.lk.37-39) ning toimiku teiste materjalidega.

Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatavad enda ülekuulamist ei taotlenud.

Süüdistatav G.E on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi

temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule.

Süüdistatav M.J on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. G.E on varem kriminaalkorras karistatud milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. G.E-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja

samuti võimalust mõjutada G.E` d edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest,

leiab kohus, et G.E` d ei ole otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb

karistada vangistusega, kuna G.E on varem kriminaalkorras karistatud, ei oma sissetulekut, lisaks kuuluvad välja mõistmisele uued menetluskulud, siis välistas G.E võimaluse kergema karistusliigi kasuks. Kohus leiab, et G.E ´ le mõistetud vangistus

võib olla mõistetud sanktsiooni alammääras ning G.E suhtes on otstarbekas ja

võimalik kohalda KarS § 74 sätteid ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele. Tsiviilhagi esitatud ei ole. G.E` lt kuulub välja mõistmisele sundraha 6 525

krooni ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 1092.90 krooni riigituludesse.

M.J on varem kriminaalkorras karistamata milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta, õpib. M.J-i karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada M.J `it edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab

kohus, et M.J` it ei ole otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega, kuna M.J ei oma sissetulekut, lisaks kuuluvad välja mõistmisele uued menetluskulud, siis välistas M.J võimaluse kergema karistusliigi kasuks. Kohus leiab, et M.J ´ ile mõistetud vangistus võib olla mõistetud sanktsiooni alammääras ning

6

M.J-i suhtes on otstarbekas ja võimalik kohalda KarS § 73 sätteid ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele. Tsiviilhagi esitatud ei ole. M.J` ilt

kuulub välja mõistmisele sundraha 6 525 krooni ja ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 1092.90 krooni riigituludesse. Menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda.

Kohtunik