2-15-5064/193 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Mati Maksing, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

24.04.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-5064

Tsiviilasi

OÜ Halinga saneerimisavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 03.07.2015 määrus saneerimiskava

kinnitamise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

AS-i „Dimela“, AS Baltic Agro, AS Dimedium,

Agrochema Eesti OÜ, AGROTRADE OÜ, Eesti

Tõuloomakasvatajate Ühistu, AS Oilseeds Trade ja Older

Grupp OÜ määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja: OÜ Halinga (registrikood 10021090), seaduslik

esindaja juhatuse liige Raul Peetson, saneerimisnõustaja

vandeadvokaat Veikko Toomere

Puudutatud

isikud

(võlausaldajad/määruskaebuse

esitajad):

AS „Dimela“ (registrikood 10003040),

AS Baltic Agro (registrikood 10344249),

AS Dimedium (registrikood 10107437),

Agrochema Eesti OÜ (registrikood 11139178),

Agrotrade OÜ (registrikood 11841197),

Eesti

Tõuloomakasvatajate

Ühistu

(registrikood

10064515),

AS Oilseeds Trade (registrikood 11141531),

Older Grupp OÜ (registrikood 10286641),

Puudutatud isikute lepinguline esindaja vandeadvokaat

Anton Sigal

Puudutatud isikud (võlausaldajad, kes määruskaebust ei

esitanud):

SEB Pank AS (registrikood 10004252),

Nordecon Betoon OÜ (registrikood 10647027),

Urusalu OÜ (registrikood 11751956),

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (registrikood

70000349),

OÜ Zoovetvaru (registrikood 10498372),

OÜ Farmitek (registrikood 10301323),

OÜ Metsagrupp (registrikood 10044866),

Eesti Energia AS (registrikood 10421629),

Pohjola Finance Estonia AS (registrikood 11164733),

AS Vahenurme Agro (registrikood 10356657),

AS JETOIL (registrikood 10613270),

AS Alexela Oil (registrikood 10034715),

OÜ Halinga Energeetika (registrikood 10105272),

ATC AS (registrikood 10850596),

Swedbank Liising AS (registrikood 10434248),

Agrotex OÜ (registrikood 11375752),

SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal (registrikood

11453650),

GREENGREID OÜ (registrikood 11319615),

AS Nordea Finance Estonia (registrikood 10237140),

OÜ Kehra Agro (registrikood 10661441),

Metsatervenduse OÜ (registrikood 10224657),

AC Kliimahooldus OÜ (registrikood 11373158),

OÜ Agritech (registrikood 12338980),

OÜ Savirehvid (registrikood 10154738),

Scandagra Eesti AS (registrikood 10188677)

OÜ AGROVARUSTUS (registrikood 10714309),

SLIPEST OÜ (registrikood 11174708),

EGR Grupp OÜ (registrikood 10297076),

OÜ Vändra MP (registrikood 10336439),

Väderstad OÜ (registrikood 10890650),

OÜ STAINLESS (registrikood 11431588),

AS Eesti Teed (registrikood 12249762),

SW ENERGIA OÜ (registrikood 10552918),

AS "TATOLI" (registrikood 10608866),

OÜ Heiling (registrikood 10838508),

HAVIR OÜ (registrikood 12488231),

AS Dotnuvos Projektai (registrikood 12019737),

GoEst Baltic OÜ (registrikood 11770362),

Westpoint Eesti OÜ (registrikood 12490725),

Sinikas Transport OÜ (registrikood 11344323),

OÜ Rotaks-R (registrikood 10019561),

Eesti

Põllumajandusloomade

Jõudluskontrolli

AS

(registrikood 12760791),

AS Magnum Veterinaaria (registrikood 10007517),

OÜ Welmet (registrikood 10052096),

ADDINOL Lube Oil OÜ (registrikood 10184610),

OÜ Are Vesi (registrikood 11321629),

AS Agrovaru (registrikood 10103830),

Vedelgaas OÜ (registrikood 12243788),

Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984),

Agrisilos OÜ (registrikood 11654354),

Antti Baltic OÜ (registrikood 11341715),

SRS Kaubandus OÜ (registrikood 11078703),

Eesti Maaülikool (registrikood 74001086),

OÜ Männiku Farm (registrikood 10292759),

OÜ Alve (registrikood 10206642),

AS Reiden Dolomiit (registrikood 10033242),

VALICECAR OÜ (registrikood 11102086),

AS Taproban (registrikood 10058420),

Oti talu OÜ (registrikood 12415491),

LATAKKO OÜ (registrikood 11921909),

AS VIREEN (registrikood 10787656),

OÜ STARFELD (registrikood 10599831),

OÜ KINHOR (registrikood 10931975),

Precision Farming OÜ (registrikood 12959564),

Eesti Taimekasvatuse Instituut (registrikood 70000869),

AS MARIINE AUTO (registrikood 10165825),

INTRAC Eesti AS (registrikood 10103801),

Are vald Are Vallavalitsuse kaudu (registrikood

75004671),

OÜ Starter ST (registrikood 10291079),

OÜ Kvetas (registrikood 10314099),

Estec Service OÜ (registrikood 11152747),

OÜ Polüpakend (registrikood 10882136),

Moller Auto Pärnu OÜ (registrikood 10931969),

AS Eesti Telekom (registrikood 10234957),

AS Melkan (registrikood 10033839),

OÜ Ideal (registrikood 10325140),

OÜ LATTER NT (registrikood 10378538),

OÜ TEKNEST (registrikood 10648222),

RAGN-SELLS AS (registrikood 10306958),

Priit

Palmiste

Advokaadibüroo

OÜ

(registrikood

11923475),

OÜ Saare Talutehnika (registrikood 10413192),

BAUHOF GROUP AS (registrikood 10636638),

Eesti

Vabariik

Rahandusministeeriumi

kaudu

(registrikood 70000272)

ERGO Insurance AS (registrikood 10017013),

Easy Star OÜ (registrikood 11556628),

Pimenta OÜ (registrikood 11997781),

Mercantile Group AS (registrikood 10279539),

KindlustusEst

Kindlustusmaakler

OÜ

(registrikood

10703702),

EXCELLENT BUSINESS SOLUTIONS EESTI AS

(registrikood 10877000),

Andres Peetson FIE (registrikood 12220882),

Hydroscand AS (registrikood 10669454),

KÜ Suigu Kastani (registrikood 80267705),

OÜ CHARLOT (registrikood 10081927),

KÜ Soo 10 (registrikood 80042596),

OÜ Koonga Tehno (registrikood 10335813),

KÜ Libatse 10 (registrikood 80058812),

KÜ Libatse 9 (registrikood 80042478),

KÜ Libatse 3 (registrikood 80002177),

Nõrkvoolu Paigalduse OÜ (registrikood 11072221),

OÜ Netwerken (registrikood 11061298),

OÜ Ertsma (registrikood 10153360),

KÜ "Onu" (registrikood 80042811),

Registrite

ja

Infosüsteemide

Keskus

(registrikood

70000310)

Ressingmar OÜ (registrikood 11395311),

AS PÄRNU VESI (registrikood 10120395),

KÜ Soo 4 (registrikood 80020985),

Alas-Kuul AS (registrikood 10405353),

AS G4S Eesti (registrikood 10022095),

Libatse 4 KÜ (registrikood 80217357),

Asematic OÜ (registrikood 11516971),

Carsmart Baltic OÜ (registrikood 10482299),

MTÜ Häireliit (registrikood 80259806),

OÜ Faatum-Talu (registrikood 10154678),

AS Eesti Post (registrikood 10328799),

GSMvalve OÜ (registrikood 11181045),

Eesti Vabariik Maa-ameti kaudu (registrikood 70001490),

PM (e-post: xxxxxxx@gmail.com)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta OÜ Halinga taotlused kohtuistungi korraldamiseks ja saneerimisnõustaja

tasu nullini vähendamiseks rahuldamata.

2. Pärnu Maakohtu 03.07.2015 määrus tühistada.

3. Teha uus määrus, millega jätta OÜ Halinga saneerimiskava kinnitamata ja

lõpetada saneerimismenetlus.

4. Vabastada saneerimisnõustaja Veikko Toomere.

5. Määrata saneerimisnõustaja Veikko Toomere tasuks 5184,72 eurot (sh

käibemaks) ja kulutuste katteks 202,44 eurot (sh käibemaks), kokku 5387,16 eurot

(sh käibemaks). Nimetatud summa kuulub väljamaksmisele OÜ Halinga poolt

08.04.2015 Rahandusministeeriumi kontole nr EExxxxxxxx (AS Swedbank)

tasutud 7000 euro arvelt ning nimetatud summa tuleb kanda NJORD

Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele EExxxxxxxxxxx (AS SEB Pank).

6. Määruskaebus rahuldada.

7. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud OÜ Halinga kanda.

8. Määrus toimetada kätte Riigi Tugiteenuste Keskusele, avaldajale ja kõigile

võlausaldajatele, kelle õigusi saneerimiskavaga mõjutatakse.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

ärakirja kättetoimetamisest (saneerimisseadus (SanS) § 37 lg 3, § 18 lg 6).

Selgitused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. OÜ Halinga (avaldaja) esitas 01.04.2015 saneerimisavalduse (I kd, tl 3-11), milles palus

algatada enda saneerimismenetluse ja määrata saneerimisnõustajaks Veikko Toomere.

2. Pärnu Maakohus algatas 07.04.2015 määrusega avaldaja saneerimismenetluse, nimetas

saneerimisnõustajaks

Veikko

Toomere,

määras

saneerimiskava

vastuvõtmise

tähtpäevaks 01.06.2015 ja selle kohtule kinnitamiseks esitamise ajaks 05.06.2015 ning

kohustas avaldajat tasuma kohtu deposiiti 7000 eurot saneerimisnõustaja esialgse tasu

ja kulutuste katteks.

3. 13.05.2015 koostati saneerimiskava ning saadeti see võlausaldajatele tutvumiseks ja

seisukoha kujundamiseks.

4. 29.05.2015 edastasid Aktsiaselts „Dimela", AS Baltic Agro, AS Dimedium,

Agrochema Eesti OÜ, Agrotrade OÜ, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, AS Oilseeds

Trade ja Older Grupp OÜ kohtule kirjaliku seisukoha, milles palusid saneerimiskava

kinnitamata jätta (I kd, tl 119-123). Põhjendusena tõid võlausaldajad välja, et nende

õigusi rikutakse võlausaldajate rühmitamata jätmisega oluliselt, sest tegelikult ei

kohelda pandiga tagatud nõudega võlausaldajaid (AS SEB Pank ja Urusalu OÜ) ja

tagamata nõudega võlausaldajaid saneerimiskava alusel võrdselt. Saneerimiskava

aluseks olevas pankrotihinnangus on eeldatud, et pandiga tagatud nõudega

võlausaldajate nõuded rahuldatakse täies ulatuses. Seega ei vähendata pandiga tagatud

nõudega võlausaldajate nõudeid, kuid ülejäänud võlausaldajate nõudeid vähendatakse

kuni 50% ulatuses. Nõuete ajatamine mõjutab negatiivsemalt tagamata nõudega

võlausaldajaid, sest nende vastu on avaldajal lühiajalised kohustused. Samuti leidsid

võlausaldajad, et pankrotihinnang ja võlgniku kinnistuid puudutav kinnisvara hindamise

akt (II kd, tl 55-75) on põhjendamatult negatiivsed.

5. Ka võlausaldaja Scandagra Eesti Aktsiaselts palus 05.06.2015 avalduses (I kd, tl 232-

236) saneerimiskava kinnitamata jätta, leides, et: 1) tema ja avaldaja vahel olevast

kestvuslepingust tulenevaid kohustusi ei saa ümber kujundada; 2) võlausaldajaid tuleks

hääletamise korraldamiseks rühmitada; 3) kaalutud ei ole võlausaldajate nõuete

asendamist osalusega; 4) vallasvara on hinnatud vastuoluliselt; 5) saneerimiskava

täitmise tähtaeg on vastuoluline; 6) saneerimiskava ei arvesta vara välistamise

võimalusega pankrotimenetluses.

6. Saneerimisnõustaja esitas 05.06.2015 maakohtule kinnitamiseks saneerimiskava

(allkirjastatud ettevõtja ja saneerimisnõustaja poolt 13.05.2015, II kd tl 1-53) ja

arvamuse saneerimiskava kohta (I kd, tl 266). Saneerimiskava vastuvõtmisel oli

hääleõiguslikke võlausaldajaid 117, kelle häälte arv kokku oli 11 050 174,53. Hääletas

kokku 103 võlausaldajat, kellest 85 oli saneerimiskava vastuvõtmise poolt ja 18 kava

vastu, 14 võlausaldajat jättis hääletamata. Seega võtsid võlausaldajad SanS § 24 lg 3

kohaselt saneerimiskava vastu (poolt hääletas 72,65% võlausaldajatest, kellel kuulub

74,72% kõikidest häältest). Saneerimisnõustaja pidas saneerimiskava rakendamisega

avaldaja kasumlikkuse taastamist ja jätkusuutlikku tegutsemist tulevikus võimalikuks

ning ei nõustunud võlausaldajate etteheidetega rühmitamise vajaduse, võlausaldajate

erineva

kohtlemise

ja

vara

põhjendamatult

negatiivse

hindamise

kohta.

Saneerimisnõustaja soovitas kokkuvõttes kohtul saneerimiskava kinnitada.

Esimese astme kohtu määrus

7. Pärnu Maakohus kinnitas 03.07.2015 määrusega avaldaja saneerimiskava ning määras,

et järelevalvet saneerimiskava täitmise üle teostab saneerimisnõustaja Veikko Toomere.

Maakohus määras kindlaks ka saneerimisnõustaja tasu ja kulustuste suuruse ning tasu

järelevalve teostamise eest.

8. Kohus leidis, et saneerimiskavas koheldakse võlausaldajaid võrdselt, kõiki aspekte (ka

pankrotihinnangut) käsitleti selliselt, et võlausaldajate huve võimalikult suures ulatuses

kaitsta. Võrreldes pankrotimenetlusega, mis on saneerimise peamine alternatiiv, saavad

võlausaldajad oma nõude rahuldatud vähemalt kahekordses määras. Saneerimiskava

vastuvõtmisel ei tuvastanud kohus, et oleks rikutud võlausaldajate õigusi ja

saneerimiskava vastab SanS §-s 21 ettenähtud nõuetele. Saneerimiskava vastuvõtmisel

järgiti SanS §-s 24 ettenähtud nõudeid, saneerimiskava poolt anti nõutav arv hääli ja

hääletamisel ei rikutud võlausaldajate õigusi. Saneerimiskava sisaldas nõuetekohaselt

ettevõtte majandusliku seisundi kirjeldust saneerimismenetluse algatamise seisuga,

samuti analüüsiti saneerimiskavas põhjusi, mis tõi kaasa ettevõtte saneerimise vajaduse.

Saneerimiskava sisaldas ettevõtte prognoositavat majanduslikku seisundit pärast

saneerimismenetluse lõppemist ja saneerimiskava täitmise tähtaega. Samuti sisaldas

saneerimiskava saneerimisabinõude kirjeldust ning nende eesmärgipärasuse analüüsi,

võlausaldajate nõuete ümberkujundamise kirjeldust ja põhjendusi. Saneerimiskavas

toodi nõuetekohaselt välja saneerimiskava mõju ettevõtte töötajatele. Kohtule esitatud

andmed määratud häälte arvu kohta vastavad SanS § 24 lg-s 2 nimetatud põhimõttele

ja seega võlausaldajate õigusi ei rikutud. SanS § 28 lg 2 kohane kontroll ei näita

rikkumisi saneerimismenetluse senisel läbiviimisel. Protseduurilistele rikkumistele ei

viita ka võlausaldajad nende esitatud saneerimiskava kinnitamata jätmise avaldustes.

9. Kohus nõustus saneerimisnõustaja arvamusega saneerimiskava reaalse täitmise

võimalikkuse ja mõistliku sisu osas ka sisuliselt. Saneerimismenetlus on kõige

efektiivsem viis nii ettevõtja ja võlausaldajate huvide kaitsmiseks. Saneerimiskava

võimaldab avaldajal kasumlikkuse taastamist ning jätkusuutlikku tegutsemist tulevikus.

Saneerimiskavas

toodi

esile

erinevad

meetmed

avaldaja

majandusolukorra

parandamiseks, mida lisaks edasilükatavatele ja vähendatavatele kohustustele

võlausaldajate ees (SanS § 22 lg 1 p 1-3) aitavad teha püsikulude vähendamine,

juhtimise ümberkorraldamine ja põhitegevuseks mittevajaliku vara (korteriomandid)

müük. Seda kõike arvestati ka esitatud finantsmudelis järgneva viie aasta kohta.

10. Kohtul puudus alus arvata, et pankrotihinnang oleks koostatud valedel eeldustel või

arvnäitajatel. Pankrotihinnang arvestas võlausaldajate nõuete tagatust. Esitatud

vastuväited rühmitamise osas ei pidanud kohus asjakohaseks ega põhjendatuks.

11. Scandagra Eesti AS-i kestvuslepingu vastuväite osas märkis kohus, et Scandagra Eesti

AS nõustus saneerimisteates talle teatatud nõude suurusega ega vaielnud sellele vastu.

Isegi kui tegu oleks kestvuslepinguga, siis ei oleks sellise käsitluse juures üldse

saneerimine võimalik, kuna saneerimiskava juures tuleb arvestada võrdlusolukorraga

pankroti väljakuulutamisel. Saneerimisnõustaja viitas õigesti, et Riigikohtu lahendis nr

3-2-1-25-11 peeti silmas, et saneerimiskavas ei saa ümber kujundada kestvuslepingute

tingimusi, küll aga nõudeid (antud juhul arveid), mille maksetähtpäev ei ole saabunud.

Saneerimiskavas Scandagra Eesti AS-i nõuete ümberkujundamine ei muutnud antud

lepingu tingimusi, vaid muutis nõuete tasumise tähtaega sarnaselt teiste võlausaldajate

nõuetega, kohaldades SanS § 22 lg-s 1 nimetatud saneerimismeetmeid.

12. Mis puutub osaluse andmisesse võlausaldajatele, siis ei näe kohus põhjust, miks

pidanuks seda võimalikku saneerimisabinõu (SanS § 22 lg 1 p 4) eelistama

saneerimiskavas kohaldatud muudele abinõudele või kohaldama seda samaaegselt teiste

abinõudega.

13. Vallasvara hinnang ei ole vastuoluline, vaid pigem pankrotimenetluse eripära (varade

kiirmüük) arvestades tegelikkusele vastav. Saneerimisnõustaja tõi õigesti esile, et isegi

kui vallasvarana hinnatud loomi hinnata kõrgemalt, ei saaks Scandagra Eesti AS oma

nõuet pankrotimenetluses tulenevalt ka AS-i SEB Pank kasuks vallasvarale seatud

kommertspandist oluliselt suuremal määral rahuldatud kui pankrotihinnangus märgitud

35 601,95 eurot. Saneerimismenetluses on Scandagra Eesti AS-ile väljamakstav summa

ligemale 4 korda kõrgem (130 414,47 eurot).

14. Saneerimiskava täitmise tähtaega ei muuda vastuoluliseks see, et võlausaldaja nõudeid

hakatakse rahuldama 15-aastase annuiteetmaksegraafiku alusel alates 01.01.2017.

Nõuete rahuldamine pikaajalise maksegraafiku alusel annab avaldajale võimaluse

tasuda nõuded oma majandustegevusest tekkiva positiivse rahavoo arvel. Kui

saneerimiskava oleks näinud ette, et nõudeid hakatakse rahuldama nt 5-aastase

maksegraafiku alusel, oleks võlausaldajatele igakuiselt kokku makstavad summad

olnud avaldajale ülejõukäivad. Reaalselt tähendab see seda, et hiljemalt 30.06.2020

peab avaldaja tasuma kõikidele võlausaldajatele viimase saneerimismaksena summa,

mis võrdub nõude jäägiga sellel kuupäeval.

Määruskaebus

15. Võlausaldajad AS „Dimela“, AS Baltic Agro, AS Dimedium, Agrochema Eesti OÜ,

Agrotrade OÜ, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, AS Oilseeds Trade ja Older Grupp

OÜ esitasid 20.07.2015 määruskaebuse, milles palusid tühistada Pärnu Maakohtu

03.07.2015 määruse ja jätta avaldaja saneerimiskava kinnitamata ning menetluskulud

avaldaja kanda.

16. Saneerimiskavast ja vaidlustatavast määrusest ei leia informatsiooni, mis võimaldaks

hinnata, kas AS SEB Pank nõudeid üldse kujundati ümber ning kas AS-i SEB Pank sai

seega saneerimiskava vastuvõtmisel hääletada.

17. Saneerimiskava vastuvõtmise hääletamisel tuli võlausaldajad jagada rühmadesse.

Riigikohtu seisukoht on, et kui kavas koheldakse erinevate õigustega võlausaldajaid

oluliselt erinevalt, olgu nende nõuete suhtes rakendatavate saneerimisabinõude olemus,

maksete ajatamise erineva tähtaja või nõude rahuldamise protsendi vms osas, tähendab

see sisuliselt ka rühmade loomist ja sellele kehtestatud nõuete järgmise kohtust

menetluses (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-25-11, p 40). Avaldaja saneerimiskava näeb ette

erinevate õigustega võlausaldajate oluliselt erineva kohtlemise. AS SEB Pank ja Ursula

OÜ pandiga tagatud nõuded rahuldatakse saneerimismenetluse käigus 100% ulatuses.

Ülejäänud võlausaldajate nõuded, mis ei ole pandiga tagatud, kuuluvad saneerimiskava

alusel vähendamisele kuni 50% ulatuses. Seega ei kasutata pandiga tagatud nõudega

võlausaldajate suhtes saneerimisabinõuna võlasumma vähendamist, mis on kahtlemata

kõige koormavam saneerimisabinõu. Kui saneerimiskava vastuvõtmise hääletamisel

oleks võlausaldajad jaotatud tagatud ja tagamata rühmadesse, ei oleks saneerimiskava

SanS § 24 lg 4 toodud nõuetel vastu võetud.

18. Avaldaja on ebaõigesti aru saanud saneerimisabinõude valimise põhimõtetest.

Saneerimiskava koostamisel ei ole kaalutud võimalust eelistada võimalikult suures

ulatuses muid alternatiivseid nõuete ümberkujundamise abinõusid. Saneerimiskava

kohaselt on ainus põhjus, miks nõudeid vähendatakse kuni 50%-ni, see, et pankroti

korral saaksid võlausaldajad veel vähem. Saneerimismenetluse eesmärk ei ole anda

võlausaldajatele lihtsalt kasvõi natuke rohkem, kui pankroti korral, olenemata sellest,

millised on avaldaja tegelikud majanduslikud võimed. Saneerimismenetluse eesmärk on

leida võlausaldajate õiguste väikseim vajalik riive, mis on vältimatu selleks, et säilitada

avaldaja maksejõulisus. Pankrotihinnang peaks olema saneerimiskava väljatöötamise

viimane kohustuslik kontrolletapp, mitte aga selle lähtekoht.

19. Määruskaebuse esitajad ei ole veendunud, et ettevõtte jätkusuutlik majandamine on

pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik ning et avaldaja maksejõuetus on ajutine.

Saneerimiskavast ei nähtu sellist majandustegevuse ümberkorraldamist, mis võiks

tagada

ettevõtte

jätkusuutlikkuse

ja

saneerimiskava

reaalse

elluviimise.

Saneerimiskavas ei ole esitatud selgeid finantsprognoose, millest tulenevalt saaks

järeldada, et saneerimine saaks olla edukas.

20. Vallas- ja kinnisvara hinnang on ebaadekvaatne. Saneerimisnõustaja koostas hinnangu

avaldaja vallasvarale 3-l lehel, kus leidis, et vallasvara on väärt 3 496 162,77 eurot.

Saneerimisnõustaja ei avalda, kust pärinevad tema eeldused vallasvara väärtuse kohta.

Ka kinnisvara hindamisaktis on mitmeid puudusi, mis teevad võimatuks selle

kasutamise saneerimiskava alusena. Esiteks ei selgu, millised kinnistud on koormatud

hüpoteekidega ja teiseks on hindamisakt liiga napisõnaline.

Menetluse edasine käik

21. Avaldaja ja saneerimisnõustaja palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ning

menetluskulud kaebajate kanda.

22. Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

23. Tallinna Ringkonnakohtu 18.01.2016 määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata,

määruskaebus rahuldamata ning määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud

võrdsetes osades kaebajate kanda.

24. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.09.2016 määrusega kohtuasjas nr 3-2-1-58-16

ringkonnakohtu määrus tühistati ja saadeti asi uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule. Riigikohus märkis, et ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel

kontrollima, kas saneerimiskava kinnitamisel on järgitud SanS § 28 lg-s 2 sätestatud

nõudeid. SanS § 24 lg-st 4 tulenevalt peab saneerimiskava vastuvõtmiseks hääletama

saneerimiskava poolt nii pandiga tagatud kui ka pandiga tagamata nõudega

võlausaldajate rühmast vähemalt pool kõigist ühte rühma kuuluvatest võlausaldajatest,

kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku rühmas esindatud häältest.

25. 04.10.2016 seisukohas palusid määruskaebuse esitajad maakohtu määruse tühistada ja

teha asjas uus lahend, millega jätta saneerimiskava kinnitamata või saata asi uueks

lahendamiseks maakohtule ning jätta menetluskulud avaldaja kanda.

26. 17.10.2016 seisukohas palus avaldaja määrata tähtaja kompromissläbirääkimiste

pidamiseks,

korraldada

asjas

kohtuistung

ning

kompromissläbirääkimiste

ebaõnnestumisel jätta määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse rahuldamise korral

ja saneerimismenetluse lõpetamisel vabastada saneerimisnõustaja ja vähendada

saneerimisnõustaja tasu nullini. Saneerimisnõustaja tasu määramisel tuleb arvestada, et

saneerimisnõustaja

ei

ole

täitnud

oma

ülesandeid

korralikule

ja

ausale

saneerimisnõustajale omase hoolsusega. Olukorras, kus saneerimisnõustajal oli

Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-25-11 teada, et võlausaldajaid tuleb kohelda võrdselt ja

kasutatavad ümberkujundamise meetmed saneerimisel toovad kaasa võlausaldajate

ebavõrdse

kohtlemise,

tuleb

lugeda

saneerimisnõustaja

tööd

ja

koostatud

saneerimiskava selgelt ebakvaliteetseks. Avaldaja palus jätta menetluskulud

määruskaebuse esitajate kanda.

27. Ringkonnakohus andis avaldajale ja määruskaebuse esitajatele nende soovil tähtaja

kompromissläbirääkimiste pidamiseks ja pikendas seda kuni 17.04.2017.

Ringkonnakohtu seisukoht

28. Tsiviilkolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätta saneerimiskava

kinnitamata

ja

lõpetada

ennetähtaegselt

saneerimismenetlus

saneerimiskava

kinnitamata jätmise tõttu (SanS § 37 lg 2 ja § 39 lg 2 p 3). Määruskaebus tuleb

rahuldada. Saneerimisnõustaja tuleb SanS § 19 lg 1 p 2 alusel vabastada.

Saneerimisnõustaja taotlus tasu kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada osaliselt ja

saneerimisnõustaja tasuks määrata 5184,72 eurot (sh käibemaks). Saneerimisnõustaja

kulutuste katteks tuleb määrata 202,44 eurot (sh käibemaks).

29. Kolleegium ei nõustu kaebajate seisukohaga, et saneerimiskavaga ei ole ümber

kujundatud AS SEB Pank nõuet ning seega ei saanud AS SEB Pank saneerimiskava

vastuvõtmisel hääletada. Saneerimiskava kohaselt määrati kõigi võlausaldajate nõuetele

ühepikkune maksegraafik ja sama intress. Asjaolu, et AS SEB Pank põhinõuet ei

vähendatud, ei anna alust väita, et AS SEB Pank nõue jäi ümber kujundamata.

30. SanS § 39 lg 2 p 3 kohaselt lõpetab kohus saneerimismenetluse ennetähtaegselt

saneerimiskava kinnitamata jätmise tõttu – käesoleva seaduse § 28 lõike 5 kohaselt.

SanS § 28 lg 5 p 1 järgi jätab kohus saneerimiskava kinnitamata ja lõpetab

saneerimismenetluse, kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasel kontrollimisel,

käesoleva seaduse § 26 alusel esitatud avaldusest, saneerimisnõustaja arvamusest või

muudest asjaoludest selgub, et käesolevast seadusest tuleneva nõude rikkumine on

oluliselt mõjutanud hääletamistulemusi.

31. Maakohtule esitati kinnitamiseks SanS § 28 alusel võlausaldajate poolt vastuvõetud

saneerimiskava. SanS § 28 lg 2 järgi kontrollib kohus saneerimiskava kinnitamisel

muuhulgas, kas saneerimiskava vastuvõtmisel on järgitud SanS §-s 24 ettenähtud

nõudeid, sealhulgas, kas saneerimiskava poolt on antud nõutav arv hääli. Käesolevas

asjas on maakohus leidnud, et saneerimiskava poolt anti nõutav arv hääli (poolt hääletas

72,65% võlausaldajatest, kellel kuulub 74,72% kõikidest häältest). Kaebajad on

määruskaebuses aga leidnud, et saneerimiskava hääletamisel tuli võlausaldajad jagada

rühmadesse ning rühmadesse jagamisel ei oleks saneerimiskava SanS § 24 lg-s 4 toodud

nõuetel vastu võetud.

32. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-58-16 välja toonud muuhulgas, et kui kavas koheldakse

erinevate õigustega võlausaldajaid oluliselt erinevalt, olgu nende nõuete suhtes

rakendatavate saneerimisabinõude olemuse, maksete ajatamise erineva tähtaja, nõude

rahuldamise protsendi vms osas, tähendab see sisuliselt ka rühmade loomist ja sellele

kehtestatud nõuete järgimise kohustust menetluses. Riigikohus leidis, et kui pandiga

tagatud

nõudega

võlausaldajale

makstakse

saneerimiskava

kohaselt

välja

proportsionaalselt suurem väljamakse kui pandiga tagamata nõudega võlausaldajatele,

koheldakse pandiga tagatud ja pandiga tagamata nõudega võlausaldajaid oluliselt

erinevalt. Rühmitamiseks annab alust asjaolu, kas ka saneerimiskava järgi koheldakse

pandiga tagatud nõudega võlausaldajaid erinevalt muudest võlausaldajatest.

33. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb eeltoodust tulenevalt asuda seisukohale, et

saneerimiskava hääletamisel on sisuliselt moodustatud kaks rühma – võlausaldajad,

kelle nõuded on pandiga tagatud (SEB Pank AS, Urusalu OÜ) ja võlausaldajad, kelle

nõuded ei ole pandiga tagatud (ülejäänud võlausaldajad).

34. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-58-16 põhjendustes muuhulgas välja toonud, et asja uuel

lahendamisel peab ringkonnakohus lähtuma sellest, et SanS § 24 lg-st 4 tulenevalt peab

saneerimiskava vastuvõtmiseks hääletama saneerimiskava poolt nii pandiga tagatud kui

ka pandiga tagamata nõudega võlausaldajate rühmast vähemalt pool kõigist ühte rühma

kuuluvatest võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku rühmas

esindatud häältest. Seega tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas saneerimiskava on vastu

võetud juhul, kui võlausaldajad on jaotatud rühmadesse.

35. Hääletamisprotokollist (tl 4-8, IV kd) nähtub, et võlausaldajate rühmas, kelle nõuded on

pandiga tagatud, on saneerimiskava kinnitamise poolt hääletanud AS SEB Pank ja vastu

Urusalu OÜ. Seega on SanS § 24 lg 4 esimene eeldus täidetud, kuna selles rühmas on

hääletanud saneerimiskava poolt vähemalt pool ühte rühma kuuluvatest võlausaldajatest

(50 %). SEB Pank AS-i häälte suurus on 7 260 789,49 häält (98,6 % rühmas esindatud

häältest) ja Urusalu OÜ häälte suuruseks 100 695,35 häält (1,4 % rühmas esindatud

häältest). Seega on täidetud ka SanS § 24 lg 4 teine eeldus - saneerimiskava poolt

hääletanud võlausaldajale kuulub vähemalt kaks kolmandikku rühmas esindatud

häältest (98,6 %).

36. Võlausaldajate rühmas, kelle nõuded ei ole pandiga tagatud, on saneerimiskava

kinnitamise poolt hääletanud 84 võlausaldajat (83,2 %) ja vastu 17 võlausaldajat

(16,8 %). Seega on selles rühmas täidetud SanS § 24 lg 4 esimene eeldus –

saneerimiskava poolt on hääletanud vähemalt pool ühte rühma kuuluvatest

võlausaldajatest (83,2 %). Saneerimiskava poolt hääletanud võlausaldajate häälte

suurus on kokku 995 455,67 häält (28,1 % rühmas esindatud häältest) ja vastu

hääletanud võlausaldajate häälte suurus on kokku 2 551 680,39 häält (71,9 % rühmas

esindatud häältest). Seega ei ole täidetud SanS § 24 lg-s 4 sätestatud teine eeldus -

saneerimiskava poolt hääletanud võlausaldajatele ei kuulu vähemalt kaks kolmandikku

rühmas esindatud häältest (neile kuulub vaid 28,1 % rühmas esindatud häältest).

37. Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud SanS § 24 lg-s 4 sätestatud eeldus saneerimiskava

vastuvõtmiseks ning saneerimiskava ei ole võlausaldajate poolt tegelikult vastu võetud.

Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta saneerimiskava kinnitamata ja saneerimismenetlus

tuleb ennetähtaegselt lõpetada. Kuivõrd saneerimiskava tuleb jätta kinnitamata

põhjusel, et saneerimiskava poolt ei ole antud nõutav arv hääli, ei analüüsi kolleegium

kaebajate poolt määruskaebuses esiletoodud muid asjaolusid, mille tõttu tuleks jätta

saneerimiskava kinnitamata.

38. SanS § 19 lg 1 p-st 2 tuleneb, et samas määruses, millega kohus saneerimismenetluse

lõpetab, vabastab kohus ka saneerimisnõustaja ja määrab talle SanS § 18 lg 2 kohaselt

tasu tehtud töö eest ja hüvitise kantud kulutuste katmiseks. SanS § 18 lg 2 kohaselt on

saneerimisnõustaja vabastamisel saneerimisnõustajal õigus saada oma kohustuste

täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete

täitmise eest. SanS § 18 lg 3 kohaselt otsustab saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste

hüvitise suuruse kohus saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava

kinnitamisel

saneerimisnõustaja

tegevuse

ja

kulutuste

aruande

alusel.

Saneerimisnõustaja tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra ning tasu

piirmäärad protsentides on kehtestatud Justiitsministri 09.01.2009 määrusega

„Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise

kord ja tasude piirmäärad“. Eeltoodud määruse § 2 kohaselt lähtub kohus

saneerimisnõustaja tasu määramisel saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest

kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel

selline kokkulepe puudub või kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab kohtu

hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustaja tasu

suuruse käesoleva määruse § 4 ja 5 või 6 alusel.

39. 01.04.2015 nõusolekus saneerimisnõustaja määramiseks (tl 84-85, I kd) on

saneerimisnõustaja välja toonud, et tal on avaldajaga kokkulepe saneerimisnõustaja tasu

osas ning et saneerimisnõustaja tasu arvestamisel lähtub ta mõistlikust advokaadi

tunnihinnast, mistõttu ei pea avaldaja suhtes kohaldama Justiitsministri 09.01.2009

määrusest tulenevaid piirmäärasid.

40. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-25-11 p-s 87 välja toonud, et kuigi kohus lähtub

Justiitsministri 09.01.2009 määruse § 2 esimese lause järgi saneerimisnõustaja tasu

määramisel saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest tasu kohta, ei ole

kohus selle kokkuleppega seotud, kui kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab

ilmselgelt võlausaldajate huve. Ettevõtja ja saneerimisnõustaja kokkuleppesse tasu

suuruse kohta tuleb kohtul suhtuda kriitiliselt, seda eelkõige põhjusel, et makseraskustes

ettevõtja kulutab põhiliselt seda raha, mille võiks kulutada võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks. Kohus peab esmajoones hindama, kas saneerimisnõustaja tasuga ei

kahjustata ebamõistlikult ettevõtja võlausaldajate huve. Riigikohus on sama lahendi

p-s 88 välja toonud, et kui saneerimiskava jääb kinnitamata põhjusel, et kava on

koostatud selliselt, et ei saa eeldada, et võlausaldajad seda toetaks ja/või kohus selle

kinnitaks, st kui kava on koostatud võlausaldajate õigusi ulatuslikult eirates, on

saneerimisnõustaja töö ebakvaliteetne ja üldjuhul ei peaks talle üldse tasu maksma ja

tema kulutusi hüvitama. Kui saneerimisnõustajale ei saa siiski ette heita võlausaldajate

huvide tahtlikku kahjustamist või hooletust kohustuste täitmisel, ei ole tasu maksmine

ja kulutuste hüvitamine saneerimisnõustajale välistatud. Sel juhul peaks see olema aga

minimaalne ega olema võrreldav eduka saneerimiskava kinnitamise korral makstava

tasu ja hüvitatavate kulutustega.

41. Saneerimisnõustaja on tulude ja kulude aruande esitanud 05.06.2015 (tl 252-264, I kd),

paludes juhul, kui kohus jätab saneerimiskava kinnitamata, määrata saneerimisnõustaja

tasu suuruseks 21 603 eurot (lisandub käibemaks) ja hüvitatavate kulude suuruseks

168,70 eurot (lisandub käibemaks), kokku 26 126,04 eurot (koos käibemaksuga).

Ülesannete täitmiseks on kulunud kokku 157,7 h, millest 101,8 h saneerimisnõustajal ja

55,9 h saneerimisnõustajat assisteerinud juristil. Saneerimisnõustaja tunnitasu määr on

150 eurot/h ja juristi tunnitasu määr 120 eurot/h. Saneerimisnõustaja palus hüvitada tasu

ja kulutused avaldaja poolt kohtu deposiiti kantud 7000 euro arvelt ning kanda vastav

summa NJORD Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele EExxxxxxxxxxx AS SEB Pangas.

Avaldaja on 17.10.2016 esitanud ringkonnakohtule taotluse saneerimisnõustaja tasu

nullini vähendamiseks.

42. Kolleegiumi hinnangul ei ole saneerimisnõustaja 05.06.2015 aruandes nõutud tasu

kindlaksmääramine põhjendatud. Samas ei leia kolleegium, et käesolevas asjas oleks

põhjendatud ka saneerimisnõustaja tasu nullini vähendamine. Kolleegiumi hinnangul

on tasu maksmine saneerimisnõustajale põhjendatud, kuid kuna saneerimisnõustajale

on esitanud kohtule kinnitamiseks saneerimiskava, milles on rikutud võlausaldajate

rühmitamise nõudeid ning sellest tulenevalt jääb kava kinnitamata, siis tuleb tasu

suurust hinnata kriitiliselt. Saneerimisnõustaja tasu määramisel (SanS § 18 lg-d 2 ja 3),

tuleb arvestada mitte ainult seda, kas saneerimisnõustaja vastava hulga tööd tegi aga ka

seda, kas see töö oli vajalik ja põhjendatud. Olukorras, kus saneerimisnõustaja koostab

saneerimiskava, mis ei saa kinnitamisele kuuluda, ei saa saneerimisnõustaja kogu

tegevust tasustada. Käesoleval juhul jätab kohus saneerimiskava kinnitamata põhjusel,

et esineb alus, mis saneerimiskava kinnitamise välistab (võlausaldajate vale

rühmitamine). Sellel põhjusel tuleb asuda seisukohale, et saneerimisnõustaja poolt

tehtud tööst teatud osa osutus kasutuks ja ebavajalikuks. Kohus ei saa tolereerida sellist

saneerimisnõustaja tegevust, mis ei saa viia saneerimiskava kinnitamise poole. Juhul,

kui kohus kiidaks sellise saneerimisnõustaja tegevuse heaks ja annaks kohtuliku

heakskiidu kõikidele toimingutele, mis põhjustasid enam kui kahe aasta pikkuse

menetluse, kulude tekkimise ja võlausaldajate huvide kahjustamise, siis annaks kohus

signaali edaspidiseks, et ka tulevikus võib saneerimisnõustaja koostada selliseid

saneerimiskavasid, mida kinnitada ei saa ja kogu selline tegevus tasustatakse täiel

määral. Kolleegiumi hinnangul ei anna saneerimisnõustaja rikkumine siiski alust

saneerimisnõustaja tasu nullini vähendamiseks. Toimiku materjalidest ei nähtu

saneerimisnõustaja

tahtlus

või

raske

hooletus

võlausaldajate

rühmade

mittemoodustamisel. Arvestada tuleb ka asjaolu, et vaatamata saneerimiskava

kinnitamata jätmisele ei ole välistatud avaldaja uue saneerimismenetluse algatamine,

kuni avaldaja suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust (SanS § 8 lg 2 p 1), st kuni

avaldajale ei ole määratud ajutist pankrotihaldurit PankrS § 15 mõttes. Uue

saneerimismenetluse algatamisel saab arvestada juba saneerimisnõustaja poolt tehtud

tööd saneerimiskava näol. Kolleegium peab mõistlikuks saneerimisnõustaja tasuks 20

% saneerimisnõustaja 05.06.2015 aruandes määratud tasust, s.o 4320,60 eurot (21 603

eurot x 0,2), mis teeb koos käibemaksuga 5184,72 eurot (4320,60 eurot + käibemaks 20

% 864,12 eurot). Kolleegiumi hinnangul on ka saneerimisnõustaja kulude

väljamõistmine summas 202,44 eurot (168,70 eurot + käibemaks 20 % 33,74 eurot)

põhjendatud. Kokku on saneerimisnõustaja põhjendatud tasuks ja kuludeks 5387,16

eurot (sh käibemaks). Nimetatud summa kuulub väljamaksmisele avaldaja poolt

08.04.2015 Rahandusministeeriumi kontole nr EExxxxxxxxxx (AS Swedbank) tasutud

7000 euro arvelt. Ülejäänud Rahandusministeeriumi kontole tasutud summa 1612,84

eurot (7000 - 5387,16) kuulub avaldajale tagastamisele. Selleks tuleb avaldajal teha

kohtule vastav avaldus.

43. SanS § 44 lg 1 sätestab, et kui kohus lõpetab saneerimismenetluse ennetähtaegselt,

langevad tagasiulatuvalt ära kõik saneerimismenetluse algatamise tagajärjed. SanS § 44

lg

sätestab,

et

saneerimismenetluse

ennetähtaegsel

lõpetamisel

teatab

saneerimisnõustaja saneerimismenetluse lõppemisest käesoleva seaduse § 11 lõike 1

punkti 1 alusel peatatud täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile ja sama paragrahvi

lõike 1 punkti 3 alusel peatatud kohtumenetlust läbiviivale kohtunikule. SanS § 37 lg 1

esimese lause kohaselt määrus, millega saneerimiskava kinnitatakse või kinnitamata

jäetakse, toimetatakse kätte ettevõtjale ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi

saneerimiskavaga mõjutatakse.

44. Avaldaja

on

17.10.2016

esitanud

taotluse

kohtuistungi

korraldamiseks.

Ringkonnakohus jätab avaldaja sellise taotluse rahuldamata. Riigikohus on andnud

selged juhised asja lahendamiseks ringkonnakohtus ning pooled on sellest lähtuvalt

esitanud oma seisukohad kirjalikult ning puudub vajadus poolte istungil

ärakuulamiseks. Ka ei pea kohus vajalikuks omal algatusel istungi korraldamist ning

seega lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses (TsMS § 667 lg 3).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

45. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Kuna saneerimiskava jääb kinnitamata ja saneerimismenetlus

lõpetatakse

ennetähtaegselt,

jäävad

maakohtus

ja

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud TsMS § 172 lg 7 teise lause (koostoimes SanS §-ga 4) alusel avaldaja

kanda.

46. Kuivõrd maakohus ei määranud vaidlustatavas määruses kindlaks menetluskulude

rahalist suurust, siis ei määra ka ringkonnakohus käesolevas määruses kindlaks

määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulude rahalist suurust. Tsiviilasja

lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud

korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Mati Maksing

Ele Liiv