2-17-4552/17 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Menetlusabi andmise otsustamine

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

24. aprill 2017

Tsiviilasi

(number ja menetlus)

nr 2-17-4552

M.P. taotlus riigi õigusabi saamiseks

hagita menetlus

Kohtunik

Kadi Aavik

Avaldaja

M.P. (isikukood XXX; elukoht XXX)

RESOLUTSIOON

1. Võtta avaldus menetlusse ja rahuldada M.P. riigi õigusabi taotlus.

2. Anda M.P. menetlusabina riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses

menetluses ja kohtus, mis on seotud tema vajadusega esitada kohtusse hagi elatise

väljamõistmiseks.

3. Riigi õigusabi andmise viisiks määrata õigusabi andmine kohustuseta hüvitada riigi

õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

4. Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Avalduse menetlemisel kohtukulusid ei esinenud.

5. Edastada määruse koopia õigusabi osutava advokaadi nimetamiseks Eesti Advokatuurile,

Rahandusministeeriumile ja avaldajale.

Edasikaebe kord

Määrusega puudutatud menetlusosalisel on õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtule

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest (TsMS § 660, § 661).

ASJAOLUD

Avaldaja on esitanud kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Avalduse juurde on lisatud avaldaja

majandusliku seisundi teatis (tl 1-2).

Avaldaja on taotlenud riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus

seoses vajadusega esitada kohtusse hagi elatise väljamõistmiseks. Avaldaja soovib oma lastelt

igakuist abi 100 eurot ja selleks soovib ta esitada kohtusse hagi elatise väljamõistmiseks. Avaldajal

puuduvad piisavad juriidilised teadmised enda õiguste kaitseks. Samuti puuduvad avaldajal

õigusabi vajamise hetkel piisavad sissetulekud. Avaldaja on viidanud asjaolule, et õigusabi

osutajaga on ta võimeline suhtlema eesti keeles.

Avaldaja on lisanud taotluse juurde oma majanduslikku seisundit iseloomustava teatise. Avaldaja on

vanadusensionär, raske puudega invaliid. Avaldaja igakuine sissetulek on pension 369.39 eurot kuus

ja sotsiaaltoetus 26,85 eurot kuus. Tema igakuised kulud on üür 140 eurot, lisaks

kommunaalteenused, küttepuud, ravimid, pangalaen ja järelmaksud.

Kohus on õigusabi taotluse lahendamiseks välja nõudnud asja juurde teatised avaldaja M. P. kohta.

KOHTU PÕHJENDUSED

Riigi õigusabi on riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 1 kohaselt füüsilisele või juriidilisele isikule

riigi kulul õigusteenuse osutamine RÕSs sätestatud alustel ja korras. Riigi õigusabi RÕS-i alusel

antakse füüsilisele või juriidilisele isikule seoses menetlusega Eesti kohtus või haldusorganis või

muul viisil nende õiguste kaitsel, mille üle otsustamine on Eesti kohtu pädevuses, kui RÕSi 7.

peatükis ei ole ette nähtud teisiti (RÕS § 4 lg 2). RÕSi 7. peatükk käsitleb rahvusvahelist õigusabi.

RÕS § 15 lg 5 kohaselt riigi õigusabi andmise määruses määratakse kindlaks RÕS § 8 kohane riigi

õigusabi andmise viis ja riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt RÕS §le 16. RÕS § 8

kohaselt antakse riigi õigusabi ühel järgneval viisil: 1) õigusabi andmine kohustuseta hüvitada riigi

õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; 2) õigusabi andmine kohustusega ühekordse maksena täielikult

või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; 3) õigusabi andmine kohustusega

osamaksetena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

Menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku

(menetlusabi saaja) taotlusel määrata, et menetlusabi saaja: vabastatakse täielikult või osaliselt

riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide ja

kohtulahendi tõlke kulude kandmisest (TsMS § 180 lg 1 p 1). TsMS § 181 lg 1 kohaselt menetlusabi

taotlejale antakse menetlusabi, kui 1) menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu

menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja 2) on

piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

Vastavalt TsMS § 181 lg-le 2 menetluses osalemise edukust eeldatakse, kui taotlus, mille

esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud.

Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale.

Vastavalt TsMS § 186 lg-le 1 taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestatakse tema vara ja

sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema

ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust

omavaid asjaolusid.

TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata,

välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Asjas

toimunud menetluse järel peab kohus võimalikuks asja sisulise lahendamise kohtuistungit pidamata.

Kohus, vaadanud läbi kohtule esitatud taotluse riigi õigusabi saamiseks, avaldaja majandusliku

seisundi teatise, Maksu- ja Tolliameti teatise isiku sissetulekuandmete kohta,

Sotsiaalkindlustusameti teatise, pankade teatised, autoregistri, kinnistusraamatu ja äriregistri

andmete andmebaasi ning hinnanud neid kogumis, leiab, arvestades asja tähtsust taotlejale ning

asjast avaldajale tulenevat võimalikku kasu, et kohtule esitatud taotlus on põhjendatud.

Riigi õigusabi taotlusest nähtuvalt soovib avaldaja riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja

kohtueelses menetluses ja kohtus, mis on seotud tema vajadusega saada oma täisealistelt lastelt

ülalpidamist kuna avaldaja ei ole võimeline iseennast ülal pidama. Kohus asub seisukohale, et

põhjendatud on anda avaldajale menetlusabina riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja

kohtueelses menetluses ja kohtus, mis on seotud tema vajadusega esitada kohtusse hagi elatise

väljamõistmiseks.

Kohus leiab, et avaldaja majanduslik seisund ei võimalda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku

õigusteenuse eest, avaldaja ei oma juriidilisi teadmisi, kuid vajab oma õiguste kaitseks esindajat.

Tulenevalt asja olemusest ja abivajadusest, samuti hinnates taotleja majanduslikku seisundit, peab

kohus põhjendatuks RÕS § 15 lg 5 ja § 8 p 1 alusel määrata M.P. riigi õigusabi andmine

kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

TsMS § 173 lg 1 järgi tuleb kohtul märkida menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu

hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Hagita menetluses kannab

menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse (TsMS § 172 lg 1). Kohus jätab avalduse

menetlemise kulud avaldaja kanda. Samas taotluse menetlemisel kohtukulu ei esinenud.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 190 lg-le 2 menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab

oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui

talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Samuti mõistetakse TsMS § 190 lg 4

kohaselt hagejalt, kes sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, menetluskulud hagi rahuldamata

või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral riigituludesse täies ulatuses välja.

RÕS § 15 lg 5 kohaselt otsuse või määruse ärakiri saadetakse Eesti Advokatuurile ja

Rahandusministeeriumile või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala

asutusele justiitsministri määrusega kehtestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadi Aavik

kohtunik