1-15-10547/18 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

25. aprill 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-10547

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 22. märtsi 2017 määrus

Georg Ploome (ik: 39305302524) vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Georg Ploome kaitsja vandeadvokaat Kaido

Kooga, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 22. märtsi 2017 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt K. Kooga

Advokaadibüroo kaudu 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 12

(kaksteist) eurot, vandeadvokaadi Kaido Kooga määruskaebemenetluses riigi õigusabi

osutamise eest.

4. KrMS § 187 lg 2 alusel mõista punktis 3 nimetatud menetluskulu välja Georg

Ploomelt.

Süüdimõistetu Georg Ploomel tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo

alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole

täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel

teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 15.12.2015 kohtuotsusega tunnistati G. Ploome süüdi KarS § 4231 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1,

KarS § 65 lg 2 alusel 2 aasta 3 kuu 3 päeva vangistusega. Karistuse kandmise alguse ajaks oli 05.09.2015 ja karistusaja

lõpp saabub 08.12.2017.

2. Viru Vangla esitas 6. märtsil 2017 Viru Maakohtule materjalid G. Ploome tingimisi enne tähtaega vabastamise

otsustamiseks.

3. Viru Maakohus jättis oma 22. märtsi 2017 määrusega G. Ploome vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata.

3.1. G. Ploome on kriminaalkorras karistatud 4 korda, 2 korda on määratud katseaeg, millised

ebaõnnestusid ja pöörati täitmisele, viimase kuriteo pani G. Ploome toime katseajal.

3.2. Positiivsena tõi kohus välja vabanemisjärgse elu- ja töökoha olemasolu, samuti on G. Ploome

olnud vanglas tööga hõivatud ja osalenud sotsiaalprogrammis. Kuna G. Ploome ei ole aga suutnud

oma käitumist muuta seaduskuulekamaks, ei ole seega varasem karistus süüdimõistetu puhul täitnud

eesmärki. Ei ole usutav, et G. Ploome hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Ka enne vangistust

oli G. Ploomel elu- ja töökoht, kuid see ei hoidnud teda eemale kuritegude toimepanemisest.

3.3. Kohus viitas ka kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks

asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel. G. Ploomel on kaks kehtivat

distsiplinaarkaristust, mistõttu see tingimus pole täidetud. Uue kuriteo toimepanemise risk ei ole

kohtu hinnangul madal või väheoluline.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Viru Maakohtu 22. märtsi 2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu G. Ploome

kaitsja K. Kooga, kes palub tühistada Viru Maakohtu määruse ja vabastada G. Ploome tingimisi

enne tähtaega vangistusest.

4.1. Maakohtu määrus on ebaseaduslik ja põhjendamatu, kuna kohus pole määruses oma seisukohti

põhjendanud. Maakohus oleks pidanud eriliselt põhjendama vabastamata jätmist, kuna nii Viru

Vangla kui ka prokurör toetasid süüdimõistetu vabastamist.

4.2. Kaebaja toob positiivsetena välja asjaolud, et G. Ploome on peaaegu aasta olnud avavanglas,

kogu aeg hõivatud olnud tööga ja seda teinud pikemat aega ka väljaspool vanglat. G. Ploome on

käinud 2 korda väljasõitudel, vormistanud ise endale PPA-s dokumendid ja käib alates 11.12.2016

Mihkli koguduses teenistustel. Kaks distsiplinaarrikkumist ei kaalu üle kõike positiivset, mis on

märgitud Viru Vangla iseloomustuses.

4.3. Arvestada tuleb, et tegemist on esimese reaalse vangistusega. Kaitsja hinnangul on karistuse

eesmärgid saavutatud, seda on G. Ploome näidanud oma eeskujuliku käitumisega vanglas. Pärast

vabanemist on G. Ploomel soov asuda koheselt tööle ja sügisel jätkata õpinguid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus, hinnanud määruskaebuses esitatud seisukohti, jätab Viru Maakohtu 22.03.2017

määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maakohus on määruses kõiki asjas tähtsust

omavaid asjaolusid hinnanud, seetõttu märgib ringkonnakohus vastusena määruskaebusele vaid

järgmist.

6. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestab kohus asjaolusid kogumis järgides

KarS § 76 lg-s 1 toodud formaalseid ning lg-s 4 toodud materiaalseid nõudeid. Maakohus on

hinnanud asjaolusid kogumis ning leidnud, et negatiivsed faktorid kaaluvad üle positiivsed, mistõttu

ei ole maakohus G. Ploomet ennetähtaegselt vangistusest vabastanud. G. Ploome ennetähtaegse

vabastamise välistavad KarS § 76 lg-t 4 hinnates eelkõige G. Ploome varasem elukäik, käitumine

karistuse ajal ja süüdlase isik ehk G. Ploome vabaduses viibides olevad käitumismustrid. Viru

Maakohus on määruses selgelt põhjendanud, millised asjaolud on G. Ploome puhul teguriteks, mille

tõttu tuleb ta jätta ennetähtaegselt vabastamata. Maakohtu määruse põhjendustega mittenõustumine

ei tähenda põhjenduste puudumist.

7. Kaebaja hinnangul oleks maakohus pidanud eriliselt põhjendama G. Ploome vabastamata jätmist,

kuna nii vangla kui ka prokuratuur toetasid süüdimõistetu vabastamist.

Ringkonnakohus maakohtule põhjendamiskohustuse rikkumist ette ei heida, maakohus on hinnanud

kogumis kõiki tegureid, mis G. Ploomet iseloomustavad. Asjaolu, et prokuratuur ja vangla toetavad

G. Ploome vabastamist, ei ole kohtutele otsustuse tegemisel kategooriliselt siduv, mistõttu ei ole

kohtutel põhjendamiskohustus erinev olukordadest, mil vangla ja/või prokuratuur ei toeta

süüdimõistetu vabastamist.

8. Kaebaja on määruskaebuses toonud välja G. Ploomet iseloomustavad positiivsed tegurid –

G. Ploome on peaaegu aasta olnud avavanglas, töötanud vangistuse jooksul, osaleb alates

11.12.2016 Mihkli koguduse teenistustel, tal on vabanemisel olemas töö- ja elukoht ning soovib

asuda õpingutele. Kaebaja hinnangul ei kaalu kaks kehtivat distsiplinaarkaristust üle kõike

positiivset, mis märgitud vangla iseloomustuses.

Ka maakohus on eelnimetatud tegureid kogumis hinnanud, kuid toonud positiivsete tegurite kõrval

välja ka negatiivse – G. Ploomet on kriminaalkorras karistatud 4 korral, on käesoleva kuriteo toime

pannud katseajal ning varasemalt rikkunud katseaja nõudeid. Kaks kehtivat distsiplinaarrikkumist

näitavad, et G. Ploome eirab ametnike korraldusi teadmises, et vanglaametnike korraldustele

allumine on kohustuslik. Ringkonnakohtu hinnangul näitavad karistused G. Ploome negatiivset

suhtumist reeglite järgimisse ja ametnikesse üldiselt. Seda asjaolu kinnitab ka

kriminaalhooldusnõuete korduv rikkumine, G. Ploome on hoidnud varasemalt kõrvale üldkasuliku

töö tegemisest ja teisel korral kuulutatud tagaotsitavaks, sest pani katseajal toime uue kuriteo ning

ei ilmunud korralistele registreerimistele. Seetõttu ei ole kohtul veendumust, et G. Ploomet

ennetähtaegsel vangistusest vabanemisel suudaks käituda õiguskuulekalt.

9. Kohus, hinnanud KarS § 76 lg-s 4 toodud materiaalseid eelduseid tingimisi ennetähtaegsest

vangistusest vabanemise hindamiseks, leiab, et G. Ploome karistuse kandmise eesmärk ei ole

käesolevaks hetkeks täidetud ning ei esine erandlikke asjaolusid, et vabastada G. Ploome

ennetähtaegselt vangistusest. G. Ploome on korduvalt rikkunud kriminaalhooldusnõudeid, tal on 2

kehtivat distsiplinaarkaristust ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul

on keskmisest kõrgem – 55%. Samuti nähtub Viru Vangla materjalidest, et G. Ploomel on

10.01.2017 seisuga tasumata võlanõudeid 9454 euro ulatuses ja vabanemisfondis on hoiustatud vaid

299 eurot. See võib tekitada ohu uute kuritegude toimepanemiseks, kuna isikul puuduvad rahalised

vahendid võlanõuete tasumiseks. Seetõttu jääb ringkonnakohus maakohtu seisukoha juurde ning

leiab, et G. Ploomel tuleb vangistuses oma karistuse kandmist jätkata.

10. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.

11. G. Ploome kaitsja Kaido Kooga esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu

suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis

maakohtu määrusega tutvumine ja määruskaebuse koostamine aega 1,5 tundi, mille eest ta soovib

kokku tasu summas 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot). Kohtu hinnangul on taotlus põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele.

Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 72 eurot

KrMS § 187 lg 2 alusel G. Ploome kanda.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Mati Kartau