1-09-6077/3 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus

1-09-6077

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprillil 2008.a., Kuressaares Kriminaalasja number 1-09-6077 (092500000434) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Elle Kuusksalu Tõlk - Kriminaalasi P.J süüdistus kuriteos KarS § 424 ja 329 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses

Prokurör

Svetlana Maripuu Süüdistatav

P.J , ik. XXX, varem kahel korral kriminaalkorras karistatud:

08. veebruari 2006.a. Pärnu Maakohtu (Kuressaare Kohtumaja) otsuse alusel KarS § 424 järgi vangistusega üheksa (9) kuud. KarS § 73 alusel vabastati karistuse kandmisest tingimisi katseajaga kolm (3) aastat; 23. märtsi 2007.a. Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 424, 329 järrgi

rahalise karistusega 10000 krooni riigituludesse ühes

mootorsõidukijuhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastat, väärteomenetluse korras karistatud kolmel korral; tõkendiks kohaldatud elukohast lahkumise keeld,

2

Kaitsja Vandeadvokaat Vahur Tänav

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada P.J kuritegudes KarS §-de 424 ja 329 järgi ning mõista karistuseks vangistus üks (1) aasta.

KarS §-de 74 ja 75 sätete kohaldamisega jätta P.J’ ele mõistetud vangistus tingimisi kahe (2) aastase katseajaga kohaldamata, allutades P.J-i katseajal käitumiskontrollile.

KarS § 75 lg 1 alusel kohustada P.J katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukoha vahetamiseks.

Kohus määrab, et P.J’ ele mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku

kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

P.J

anda katseajaks temale määratava Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so. 28. aprillist 2009.a.

KarS § 50 alusel võtta P.J-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheks (2) aastaks kuueks (6) kuuks. Lisakaristuse kandmise aja algust hakata lugema kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtuotsuse jõustumisel P.J-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld - ära jätta.

Välja mõista P.J’ elt riigituludesse menetluskulu - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni.

Sundraha tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 AS SEB Pangas,

viide 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-09-6077 , isik kelle eest tasutakse – P.J , nõude liik – sundraha.

Sundraha tasuda seitsme (7) kuu jooksul igakuise maksena 932 (üheksasada

kolmkümmend kaks) krooni 15 senti käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Igakuine makse teostada hiljemalt kuu 30.- ks kuupäevaks. Kui sundraha pole

otsusega määratud korras tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse

3 Asjaolud ja menetluse käik P.J süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 23.03.2007.a. karistatud Pärnu

Maakohtu Kuressaare kohtumaja poolt KarS § 424 järgi joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest, juhtis 26.veebruaril 2009.a. kella 11:00 paiku Saare maakonnas Muhu vallas

Liiva-Nõmmküla maantee 1,9. kilomeetril sõiduautot VAZ 21011 registreerimismärgiga XXXXXX keskmises alkoholijoobeseisundis alkoholisisaldusega ühes liitris väljahingatavas õhus 0,77 mg. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani P.Joime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse P.J (P.J) selles, et tema isikuna, kellele on Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 23.03.2007.a. kohtuotsusega nr 1-07-3609 lisakaristusena kohaldatud

mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kaheks (2) aastaks, juhtis 26.veebruaril 2009.a. kella 11:00 paiku Saare maakonnas Muhu vallas Liiva-Nõmmküla maantee 1,9. kilomeetril

sõiduautot VAZ 21011 registreerimismärgiga XXXXXX, omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust. Oma sellise tegevusega, mis seisnes täitmisele pööratud

kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumises, pani P.Joime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör on saatnud toimiku P.J-i süüdistuses KarS § 424 ja 329 järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. P.J on antud kohtu alla asja läbivaatamisega kokkuleppemenetluses.

Prokuröri juures toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav P.J

ja tema kaitsja vandeadvokaat Vahur Tänav nõustusid P.J-ile esitatud

süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus P.J-ile nõutava karistuse liigis ja määras. läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Jätta konfiskeerimata ja vabastada kohtuotsuse jõustumisel aresti alt süüdistatavale

kuuluv sõiduauto VAZ 21011, VIN kood210111820899, tüübikood Q0000020845, registrimärgiga 905 KAA. Otsus selles osas saata täitmiseks Eesti Autoregistrikeskusele

(arestitud Pärnu Maakohtu 09.aprilli 2009.a. määrusega antud loa alusel kriminaalasjas nr 1-09-4652).

Edasikaebamise kord

Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul,

kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu

kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule

kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul.

Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki sätete kohaselt.

4

KarS § 424 ja 329 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale P.J-ile karistuseks vangistustust üks (1) aasta. KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga kaks (2) aastat ühes KarS § 75 lg 1 sätestatud

käitumiskontrollile allutamisega. Kohustada katseajal järgima KarS § 75 lg1 loetletud kontrollnõudeid. Määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele,

kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 50 lg 1 kohaselt võtta P.J-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus kuueks kaheks (2) aastaks ja kuueks(6) kuuks. P.J on kirjalikult kokkuleppel kinnitanud, et ta on nõus temale kuuluva sõiduauto VAZ 21011, VIN kood210111820899, tüübikood Q0000020845, registrimärgiga XXXXXX konfiskeerimisega.

P.J selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ta nõustub kokkuleppega. P.J on nõus temale esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga, kokkulepitud karistusega. Varem mõistetud trahvid ja rahaline karistus on tasutud Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult. Palveks on, et ehk saab sundraha ka osade kaupa tasuda. Temale kuuluva sõiduauto konfiskeerimise kohta selgitas P.J, et ta on selleks väljendanud oma nõusolekut ja kui kuidagi muud moodi ei saa siis on ta sellega nõus, kuigi ta eriti ei tahaks sõiduautost loobuda. Ise ta enam selle autoga ei sõida ja tervise poolest ei saakski, kuid auto on praegu ühe tuttava käes remondis ja siis kui auto remonditud saab lubas see tuttav vajadusel autoga sõidutada. Auto on vana ja ülevaatuski ammu tehtud.

Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde.

Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav P.J , prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides, mis puudutab süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooni ning karistust on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja sellest

tulenevalt võib kokkuleppe kinnitada.. Kohus leiab, et P.J tuleb süüdi

tunnistada KarS § 424 ja 329 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Tsiviilhagi puudub.

Kokkuleppemenetluses otsus tehes peab kohus andma hinnangu ka KrMS §-s 306 loetletud küsimustes, sealhulgas küsimusele kuidas toimida arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate

objektidega. Käeolevas kriminaalasjas on arestitud süüdistatavale kuuluv sõiduauto mida

juhtides pani süüdistatav toime temale süüks arvatud kuriteod. Eesti Riikliku

Autoregistrikeskus õiendi kohaselt on süüdistatavale kuuluva auto väljalaske aasta 1976,

tehniline ülevaatus on sõiduautole teostatud viimati 02.06.2006.a. (tl.27). Süüdistatavalt

P.J-ilt on arestitud kuriteo toimepanemise vahendina KarS § 83 lg1 alusel temale kuuluv sõiduauto, so. piiramatu tsiviilkäibega asi. Arestimise eesmärk selle konfiskeerimine

(tasuta võõrandamine). KarS §-s lg1 ettenähtud tahtliku süüteo vahendi konfiskeerimise eesmärk on ühiskonna julgeolekut ohustavate asjade, mis ohustavad ümbrust oma liigi poolest

või mida võidakse ka edasiselt kasutada selliste õigusvastaste tegude toimepanemiseks, toimepanijalt ära võtmine. Ei saa kitsalt lähtuda üksnes eseme kasutamisfaktist õigusvastase

teo toimepanemiseks, vaid tuleb tuvastada konkreetse eseme ohtlikkus ümbrusele.

Konfiskeerimise eesmärgiks ei saa olla täiendava, varalise iseloomuga karistusliku meetme kohaldamine süüdimõistetule (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21.06.2007.a. otsus asjas nr

5

3-1-1-27-07). P.J on varem kahel korral kriminaalkorras karistatud isik, temale kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse on ta tasunud. Süüdistatav on 75 aastane ja ta elab maal. P.J on ennast algusest peale süüdi tunnistanud, ta on andnud lubaduse, et ei

kasuta ise seda sõiduautot ning väitnud, et tema tervis ei võimaldagi seda. Samas on auto,

muidugi juhul, kui seda on võimalik remontida, maal liikumiseks vajalik: poodi minekuks arstile minekuks jne. Selle autoga on lubanud teda vajadusel sõidutada tuttav mees. Kohus leiab, et P.J-i poolt toimepandud kuriteod on saanud õigusliku hinnangu tema süüdi

tunnistamisega kuritegude (ideaalkogum) toimepanemises ja nende toimepanemise eest

kriminaalkaristuse mõistmisega. P.J-i suhtes veel täiendavalt tema kuulva sõiduauto,

millise omamine on temale eluliselt vajalik, konfiskeerimine, on kohtu arvates koosmõjus

juba kohaldatud kriminaalkaristusega ebaproportsionaalne ja süüdistatava isikut ning tema

süüteo iseloomu mitte arvestav. Kohus leiab, et sõiduauto konfiskeerimine on P.J-i isikut ning tema poolt toimepandu iseloomu arvestades teda liigselt koormav. Lisaks võivad ka auto realiseerimise kulud ületada 1976.a. sõiduauto realiseerimisväärtuse.

KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuulub P.J-ilt väljamõistmisele sundraha, mille

suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni.

Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318

Kristel Pedassaar kohtunik