4-17-1693/5 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-17-1693

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

Määruse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2017. a, Tallinn, kirjalik menetlus

Väärteoasja number 4-17-1693

Kohtukoosseis Urmas Reinola

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 6. aprilli 2017. a määrus, millega asendati G.M-ile määratud rahatrahv summas 80 eurot 2 päeva pikkuse arestiga

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik G.M (ik XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 6. aprilli 2017. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele (VTMS § 198). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PPA Põhja prefektuur esitas 22.03.2017. a Harju Maakohtule taotluse asenduskaristuse kohaldamiseks G.M-i suhtes. Taotluse kohaselt 26.02.2014. a määras Põhja prefektuur

väärteoasjas nr 2317,14,000503 G.M-ile rahatrahvi 20 trahviühikut, so 80 eurot. Otsus

jõustus 14.03.2014. a. Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustas Tallinna kohtutäitur Mati Kadak tema suhtes antud väärteoasjas täitemenetlust. 06.01.2017. a teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest.

2. Harju Maakohus asendas 06.04.2017. a määrusega G.M-ile kohtuvälise menetleja 26.02.2014. a väärteootsusega määratud rahatrahvi 20 trahviühikut (80 eurot) arestiga 2 päeva. G.M kohustub asenduskaristusena kohaldatud 2 päeva pikkuse aresti ära kandma koheselt pärast vahi alt vabastamist kriminaalasjas nr 17230100363 või pärast kriminaalasjas kantava karistuse kandmiselt vabastamist.

Maakohus leidis, et esitatud taotlus G.M-i suhtes asenduskaristuse kohaldamiseks on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul esinevad alused asenduskaristuse kohaldamiseks, kuna G.M ei ole tasunud talle määratud rahatrahvi summas 80 eurot. Sellega on süüdlane näidanud üles ükskõikset suhtumist ja vastutustundetust talle määratud karistuse

täitmisesse. Kuna võlgnikul rahalised vahendid puuduvad, samuti puudub vara, millele sissenõuet pöörata, on põhjendatud kohaldada väärteoasja otsuse täitmise tagamiseks süüdlase 1 1

4-17-1693 suhtes asenduskaristusena aresti. Kuna rahatrahvi 10 trahviühikule vastab üks päev aresti, on

asenduskaristuseks 2 päeva aresti, mis tuleb süüdlasel ära kanda PPA Põhja prefektuuri arestimajas koheselt pärast vahi alt vabastamist või pärast kriminaalasjas kantava karistuse kandmiselt vabastamist. 3. Harju Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse G.M, kes märgib, et 26.02.2014. a

talle määratud rahatrahv asendati 2 päeva pikkuse arestiga, kuid trahv määrati üle 3 aasta tagasi. Kuna ta viibib alates 30.01.2017. a vahi all teise kriminaalasja raames, ei saanud ta taotleda selle tühistamist aegumise tõttu. G.M palub otsustus läbi vaadata ja tühistada see. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, toimiku materjalide ja esitatud kaebusega, on

seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ega kuulu tühistamisele. Ringkonnakohtu

hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et esinevad alused asenduskaristusena aresti kohaldamiseks. Kusjuures maakohtu istungiprotokollist nähtuvalt avaldas G.M maakohtu istungil, et tal ei ole aresti vastu midagi. TMS § 201 lg 1 kohaselt, kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui

osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt

ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui

puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi

asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele

pööranud maakohtule. TMS § 201 lg 11

kohaselt, kui rahatrahvi tasumise tähtaega on pikendatud ning võlgnik ei järgi rahatrahvi tasumise pikendamise otsuses ettenähtud tähtaega ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kahe kuu möödumisel rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamise otsuses nimetatud rahatrahvi tasumise

tähtpäevast, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest,

sissenõudjale täitmise võimatusest. Sissenõudja esitab kohtule avalduse rahatrahvi

asendamiseks arestiga. Kohtutäitur teatas käesoleval juhul TMS §-s 201 sätestatud tähtaja jooksul, s.o enne kolme aasta möödumist väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Käesoleval juhul on 26.02.2014. a kiirmenetluse otsusega G.M-i karistatud KarS § 218 lg 1 järgi 20 trahviühikuga, s.o 80 euroga, kuid juba 27.02.2014. a on kohtuväline menetleja teinud

määruse rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamise kohta põhjusel, et G.M esitas 26.02.2014. a avalduse rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamiseks seoses sellega, et ta ei

ole võimeline trahvisummat 15 päeva jooksul tasuma, kuna viibib vanglas. Viidatud 27.02.2014.a määrusega loeti rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamise aluse kuupäevaks 27.02.2014. a ja lõpu kuupäevaks 27.02.2015. a. Seega kohustus G.M tasuma rahatrahvi hiljemalt 27.02.2015. a. Kohtutäitur võttis asja menetlusse küll alles 13.01.2016. a, kuid otsuse täitmine ei olnud selleks ajaks aegunud, kuivõrd KarS § 82 lg 2 p 3 kohaselt peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud, seega peatus otsuse täitmise aegumine alates 27.02.2014. a kuni 27.02.2015. a, millisest ajast alates algas otsuse täitmise aegumise ühe aasta

pikkune tähtaeg KarS § 82 lg 1 p 3 mõttes. Seega olukorras, kus kohtutäitur võttis asja menetlusse 13.01.2016. a, ei olnud otsuse täitmine KarS § 82 lg 1 p 3 mõttes aegunud.

Samuti, nagu nähtub ka vaidlustatava maakohtu määruse resolutsioonist, ei ole täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue käesoleval juhul aegunud. Nimelt, KarS § 82 lg 4 tulenevalt täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta 2 2

4-17-1693 jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Käesoleval juhul ei ole täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue seega ka aegunud, kuivõrd väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest ei ole käeolevaks ajaks möödunud veel nelja aastat, sest otsus jõustus 14.03.2014. a. Seda enam, et

sama sätte kohaselt täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti

kandmise ajaks. Käesoleval ajal viibib isik vahi all kriminaalasja raames. Seega ei ole

täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegunud ka KarS § 82 lg 4 mõttes, kuivõrd väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest ei ole möödunud nelja aastat. KarS § 72 lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Kuivõrd G.M ei tasunud rahatrahvi, on põhjendatud sellele asendamine arestiga. Isikule mõistetud kahekümnele trahviühikule vastab 2 päeva aresti, mistõttu asendati rahatrahv põhjendatult 2 päeva pikkuse arestiga.

Ringkonnakohus märgib, et võlgnikul on kohustus täita tähtaegselt väärteoasjas määratud rahatrahvi. G.M talle määratud kohustust ei täitnud ka pärast rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamist ja tal puudub vara, millele saaks pöörata sissenõuet. Ringkonnakohus leiab seetõttu, et maakohtu määrus G.M-i suhtes asenduskaristuse kohaldamise kohta on seega

õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuses esitatud argumentidel. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult rahuldanud kohtuvälise menetleja taotluse

asendada G.M-ile mõistetud rahatrahv, s.o 20 trahviühikut (80 eurot), 2 päeva pikkuse arestiga.

5. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes VTMS §-dest 192, 194, 196, 198 ja § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Urmas Reinola 3 3