3-16-1688/66 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

24.04.2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-1688

Haldusasi

Vladimir Fartõgini kaebus Tartu Vangla direktori

11.02.2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu

Vangla kodukorra punktide 4.6 (täielike läbiotsimiste

osas), 12.3 ja 16.9.18 tühistamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Vladimir Fartõgini määruskaebus Tartu Halduskohtu

29.03.2017. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Vladimir Fartõginile määruskaebusele lisatud ärakiri Tartu

Halduskohtu 29.03.2017. a määrusest.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.03.2017. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohus jättis 17.02.2017. a määrusega Vladimir Fartõgini kaebuse Tartu

Vangla kodukorra punktide 12.3 ja 16.9.18 (alates 01.08.2016 kehtima hakanud redaktsioonis)

tühistamisnõude osas läbi vaatamata.

2. V. Fartõgin esitas 26.02.2017 Tartu Halduskohtu 17.02.2017. a määruse peale

määruskaebuse.

3. Tartu Halduskohus jättis 16.03.2017. a määrusega V. Fartõgini määruskaebuse käiguta ja

andis kaebajale 5-päevase tähtaja alates määruskaebuse kättesaamisest määruskaebuses

esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohtu määruse kohaselt tuli kaebajal puuduste

kõrvaldamise korras esitada Tartu Halduskohtu 17.02.2017. a määruse tühistamiseks selgelt

väljendatud taotlus; määruskaebuse põhjendus, miks ta ei ole nõus 17.02.2017. a määruse

põhjendustega; ning tasuda määruskaebuse esitamisel riigilõiv summas 15 eurot või esitada

menetlusabi taotlus.

4. V. Fartõgin esitas 23.03.2017 Tartu Halduskohtule puuduste kõrvaldamise avalduse ning

menetlusabi taotluse.

5. Tartu Halduskohus jättis 29.03.2017. a määruse resolutsiooni punktiga 1 kaebaja

menetlusabi taotluse rahuldamata ning kohustas teda 15 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest tasuma määruskaebuse esitamisel riigilõivu summas 15 eurot. Määruse

resolutsiooni punktiga 2 jättis halduskohus määruskaebuse teistkordselt käiguta. Määruse

põhjenduste kohaselt on kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt kaebaja

kahekordne ühe kuu sissetulek, mis on arvutatud menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud

nelja kuu keskmine kuusissetuleku alusel vastavalt HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatule

21,76 eurot. Kuna kaebajal tuleb tasuda määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot, siis on

kaebaja majanduslikult suuteline riigilõivu tasuma ning menetlusabi andmine ei ole lubatud.

6. V. Fartõgin esitas 12.04.2017 Tartu Halduskohtu 29.03.2017. a määruse resolutsiooni

punkti 1 peale määruskaebuse, millega palus see tühistada. Kaebaja leiab, et halduskohus on

kohustanud kaebajat ebaõigesti riigilõivu tasuma, sest HKMS § 32 lg 2 kohaselt on

ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamine riigilõivuvaba. Kaebaja arvates on halduskohus

jätnud ebaõigesti tema määruskaebuse ringkonnakohtule edastamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. V. Fartõgin on lisanud 12.04.2017 esitatud määruskaebusele ka ärakirja Tartu

Halduskohtu 29.03.2017. a määrusest. Kuna nimetatud dokument on haldusasja materjalide

juures olemas, siis tagastab ringkonnakohus selle kaebajale, et kohtuasja toimikut mitte

asjatult koormata.

8. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti jätnud kaebaja menetlusabi taotluse

rahuldamata. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui

menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on

arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuu sissetuleku alusel ning millest

on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate

ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja

transpordile.

Halduskohus on õigesti leidnud, et HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel arvutatud kaebaja menetlusabi

taotluse esitamisele eelnenud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 21,76 eurot. Kuna

eeldatavaks menetluskuluks määruskaebuse esitamisel on määruskaebuse esitamisel tasuda

tulev riigilõiv 15 eurot, siis ei ole kaebajale HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt menetlusabi

andmine lubatud. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 6 tuleb määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu

15 eurot. Toimingud, mille eest kohtuasjas riigilõivu ei võeta, on sätestatud RLS § 22 lg-s 1.

Isikud, kes on riigilõivu tasumisest vabastatud, on sätestatud RLS § 22 lg-s 2.

Kaebaja on esitanud määruskaebuse Tartu Halduskohtu 17.02.2017. a määruse peale, millega

halduskohus jättis tema kaebuse osaliselt läbi vaatamata. Sellise määruse peale esitatud

määruskaebus ei ole RLS § 22 lg-s 1 loetletud riigilõivuvabade toimingute nimekirjas. Samuti

ei nähtu, et kaebaja kuuluks isikute hulka, kes on RLS § 22 lg-s 2 loetletud alustel riigilõivu

tasumise kohustusest vabastatud. Samuti ei ole õige määruskaebuse esitaja väide, et

määruskaebuse esitamine on riigilõivu vaba vastavalt HKMS § 32 lg-le 3. Nimetatud säte

reguleerib volitatud esindaja kvalifikatsiooni küsimust ning ei seondu riigilõivuga.

Halduskohus on seega õigesti leidnud, et kaebajal tuleb tasuda määruskaebuse esitamisel

riigilõivu 15 eurot.

RLS § 22 lg 1 p 10 kohaselt on menetlusabi taotluse läbivaatamise ja selles asjas

määruskaebuse esitamine riigilõivuvaba. Seetõttu ongi halduskohus kaebaja 12.04.2017. a

määruskaebuse õigesti võtnud menetlusse ilma riigilõivu tasumist nõudmata.

10. Vastavalt HKMS § 204 lg-le 1 esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult selle

halduskohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse. HKMS § 206 lg 1 teise

lause kohaselt kontrollib kohus pärast määruskaebuse saamist, kas määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete

kohaselt ja tähtajast kinni pidades. HKMS § 205 lg 1 kohaselt peavad määruskaebusesse

olema märgitud ka andmed riigilõivu tasumise kohta. HKMS § 206 lg 1 kolmanda lause

kohaselt kohaldatakse määruskaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse

ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui

riigilõiv on tasumata, jäetakse määruskaebus HKMS § 187 lg 4 ja HKMS § 206 lg 1 alusel

käiguta ja antakse tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks. HKMS § 206 lg-te 1 ja 5 kohaselt esitab

halduskohus määruskaebuse ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks üksnes

juhul, kui ta on määruskaebuse menetlusse võtnud ja jätnud rahuldamata.

Eeltoodust tulenevalt ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ka määruskaebuses esitatud

väited selle kohta, et kaebaja poolt 12.04.2017 esitatud määruskaebuse vaatab läbi sama

kohtunik, kes ei ole kaebaja eelmist määruskaebust menetlusse võtnud ega edastanud

ringkonnakohtule läbi vaatamiseks. Vastavalt HKMS § 206 lg-tele 1 ja 5 saab halduskohus

edastada kaebaja 26.02.2017 esitatud määruskaebuse ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja

lahendamiseks üksnes juhul, kui kaebaja on kõrvaldanud selle puudused, halduskohus on

määruskaebuse menetlusse võtnud ja jätnud rahuldamata.

11. V. Fartõgini 12.04.2017. a esitatud määruskaebus jääb rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

29.03.2017. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Agu Timmi

Maili Lokk