1-09-1277/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Legislator headnote
AI generated1-09-1277/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Full text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprillil 2009. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-1277 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk Virge Harak Kriminaalasi süüdistus KarS § KarS § 263 p 1, 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Jane Pajus Süüdistatav H.R
elukoht: XXXXX X; isikukood: XXX;
varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata,
tõkend: elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 04.04.2008 kell 10.00- 11.45 Kaitsja advokaat Valli Murde
RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas:
Süüdi tunnistada H.R KarS § 263 p 1, 2 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6
(kuus) kuud vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 04.04.2008, s.o 1 päev, H.R-i poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
2 KarS § 74 lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui H.R ei pane 2 (kaks) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:
1. elab kohtu määratud alalises elukohas
2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda
registreerimisele;
3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma
kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui
viieteistkümneks päevaks;
5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.
Vastavalt KarS §-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.
Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista H.R-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha
6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Ekspertiisitasu 2875 krooni ja kaitsjale makstud tasu 1138.70 krooni jätta riigi kanda.
Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele
10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.
Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.
Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon
H.R süüdistatakse KarS § 263 p 1, 2 järgi selles, et tema
1. 03.07.2007 kella 20.00 paiku rikkus jämedalt avalikku korda sellega, et Tartus X asuva
Kodutute varjupaiga juures tänaval lõi teda valju häälega laulmise eest korrale kutsunud jalutule B.S. korduvalt rusikaga peaja keha piirkonda, seejärel võttis X maja rõdu äärest kaika, millega lõi B.S. pea piirkonda ja ühe korra vastu jalakönti, mispeale kaotas B.S. teadvuse. Löömist pealt näinud A.F. läks B.S. appi, aga H.R ründas tedagi ja lõi
talle rusikaga silma piirkonda ja jalaga põlve piirkonda, mispeale A.F. kukkus vasaku
3
küljega vastu trepiastmeid, lüües põlve vastu trepi nurka. Oma tegevusega põhjustas H.R B.S. füüsilist valu ning A.F. vasaku sääreluu välimise põnda sissekiilunud murru ja silma alla verevalumi.
2. 03.04.2008 kella 18:00 ajal Tartus Narva maanteel Orava bussipeatuses rikkus avalikku
korda sellega, et avalikus kohas ja kolmandate isikute juuresolekul lõi sõnagi lausumata talle eelnevalt Jänese poe juures suitsu andmisest keeldunud ja teda eemale tõrjunud M.S. neli korda rusikaga näkku, mille tagajärjel M.S. maha kukkus. Oma tegevusega põhjustas H.R M.S. ninaluude murru, vasaku kulmu põrutushaava ja näo marrastused.
Kokkulepe
Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud
süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
Prokurör nõutab süüdi tunnistada H.R KarS § 263 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõista 1
aasta 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 1 päev arvata karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 5 kuud ja 29 päeva vangistust.
KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täielikult täitmisele mitte pöörata, kui H.R ei pane 2-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.
Menetlus kohtus
Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.
Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. H.R tuleb süüdi tunnistada KarS § 263 p 1, 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole.
Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme
kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni), isiku kohtuarstliku ekspertiisi tasu 2875 krooni ja määratud kaitsjale
makstud tasu: kokkuleppe sõlmimisel prokuratuuris 991.20 krooni ja kohtumenetluses 147.50 krooni.
Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kohus leiab, et H.R-ile käib kõigi menetluskulude hüvitamine ilmselgelt üle, mistõttu
tuleb kaitsjatasu ja ekspertiisitasu jätta riigi kanda. Tegemist on ilma kindla eluja töökohata inimesega, kes elatub juhutöödest.
Ingeri Tamm Kohtunik