4-17-1252/14 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1 (8)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2017.a. Pärnu Väärteoasja number 4-17-1252 Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekretär Jaanika Lusti Väärteoasi

G.J-i kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse vanemväärteomenetleja Aime Kask 14.02.2017.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2670,17,000146 Istungil osalenud isikud:

kaebuse esitajana

kohtuvälise menetleja ametnikuna

G.J (ik xxx; elukoht *, telefon *, e-post *

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu

politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse vanemväärteomenetleja Aime Kask

RESOLUTSIOON Juhindudes Liiklusseaduse

1 ning § 16 lg 2, § 45 lg 1 ja § 223 lg Väärteomenetluse seadustiku § 2, § 132 p 1, § 133

-135, kohus otsustas:

Jätta

G.J-i kaebus rahuldamata.

Jätta ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna Politseiennetusja

menetlustalituse vanemväärteomenetleja tehtud üldmenetluse Aime Kask poolt 14.02.2017.a otsuse väärteoasjas nr 2670,17,000146 muutmata.

Menetluskulud jätta G.J-i enda kanda.

Rahatrahv 80 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 №rdea pangas (viitenumber 10220175024215. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimeta tud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 11.04.2017.a.

Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

2 (8)

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 24.04.2017. a.

Asjaolud ja menetluskäik

15.01.2017.a. on koostat rteoprotokoll nr 20170115152601 selle kohta, et 10.01.2017 07:50 ud vää V tn *, Pärnu linnas, Pärnu maakonnas, juhtis G.J mootorsõidukit Pärnu linnas V tänaval, R tn ja

P tn vahelisel alal, kus sõidutee on jaotatud teekattemärgistega sõiduradadeks ja kuhu liikluskorralduslikult on vasakule poole tee äärde kujundatud parkimiseks mõeldud ala. Sõiduki juhtimisel liikus otsesuunas, väljus sõduraja piiridest ja ületas parkimiskohti tähistavat teekattemärgist nr

911 (ühekordne pidevjoon). Teekattemärgist nr 911 on lubatud ületada ainult parkimiskohale manööverdamiseks. G.J sõitis otsa vasakpoolsele sõidurajale manöövrit sooritavale sõiduautole

Mazda 6, mida juhtis P. P.. Menetlusaluse isiku liiklusreeglite rikkumine põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetus Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 45 lg 1 ja § 16 lg e. Antud teoga rikkus G.J nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 järgi. Menetlusalune isik on 24.01.2017 esitanud vastulause, mille kohaselt ei ole protok . olliga nõus 14.02.2017.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2670,17,000146 on määratud kohtuvälise menetleja poolt G.J-ile eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv rahviühiku

20 t ulatuses, so summas 80 eurot.

Kaebuse sisu

Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja Aimar L teostas kohapealse sündmuskoha vaatluse ja materjalide kogumise ühekülgselt. Kohale tulnud A L helistas oma ülemusele töösõidukist ja peale kõnet ütles, et keegi peab süüdi olema ja seek sõites ü ord on see G.J, sest letati parkimisjooni. Juba kohapeal juhtis kaebuse esitaja tähelepanu, et need jooned ei ole pimeda ajal ja tänavavalgustuse poolt tekitatud varjudega nähtavad. Oma sõidul juhindus kaebaja ainukesena antud hommikul kell 07:50 pimedas nähtavast liiklu P tänava foori kohal olevast liiklusmärgist, mis näitab kolme se reguleerijast - sõiduraja olemasolu ja kehtivust antud teelõigul. Antud teelõigul pole ühtegi sõiduteega risti asetsevat parkimist tähistavat liiklusmärki ja pimedas ei olnud võimalik tuvastada teekattemärgistust sõidu pealt. Kogu väärteo asja menetlemisel ei ole absoluutselt pööratud tähelepanu teise avarii osapoole tegevusele ja tegevusetusele. Kaebaja arvates on avarii toimumise ainsaks põhjuseks teise sõiduki juhi arvamine ja eeldamine, et kõik teised teavad ja teevad nii nagu tema teab (teise sõiduki juht väidab et tema teab kus maal teekattemärgistus algab ja lõpeb kuna ta elab seal kõrvalmajas). Liikluses ei ole mitte kellelgi õigust sooritada manöövreid selle ohutuses veendumata. Antud juhul ei vasta teekattemärgis mitte mingil juhul nähtavuse nõuetele, ka sõiduradasid tähistav teekattemärgis on teekattes sisuliselt eraldamatu. Kaebaja poolseid argumente ja märkeid teekattemärgistusele ignoreeriti täielikult nii koha peal kui tunnistusi andes. Lisaks väärteomenetlusel ei käsitletud ka kaebaja vastulauset.

Kohapeal vihjas politseinik A L, et kaebuse esitaja on kohalik ja peaks teadma parkimiskohtade märgistust linnas ei leidnud seadust, mis kä . Kaebaja siks teada kodulinna parkimiskohtade paiknemist linnas. Avarii teine osapool tuli V tänavale U tänavalt ja vahetas parempoolsest sõidurajast rida vasakpoolsetesse kaks rida korraga. Avarii toimus 100% alal, kus on kolm sõidurida. Kahjuks ei oska kaebaja lda, mitu meetrit tagasi ta vahetas rida keskmisest vasakule. Parkimiskohtade tumesinised öe jooned ei ole pimedas nähtavad ja vahetult enne viimaseid parkimiskohti on peatumise keelu ala, millel ei ole ka parkimiskohti. Väidetavat sõidurajast kõrvale kaldumist ei ole võimalik tuvastada, kuna sõiduraja piiriks on äärekivi. Tagantjärgi ca 1h peale avarii toimumist konkreetselt joonte pildistamine välguga A L poolt ei päde sündmuskoha vaatlusena ja selle alusel otsuse tegemiseks. v Avarii toimumise koha pealt sõidukite vigastused näitavad vastupidist sissesõitmist.

Kaebaja leiab, et teekattemärgise ja liiklusmärgi vastuolu korral on tähtsam liiklusmärk. Reavahetus on manööver, mille sooritas avarii teine osapool. Manöövri ohutuse eest vastutab selle sooritaja. Liikluses peab arvestama teiste liiklejatega ja kohapeal ei ole mitte ühtegi liiklusmärki, mis näitaks otsesõitjale parkimiskohtade olemasolu. Pimedas on sõidu pealt tuvastamatud ja kulunud tumesinised parkimisjooned. Lisaks teekattel on asfalteerimise liitekoht, mis paikneb paralleelselt teise ja kolmanda sõidurea liitekohal.

3 (8)

Avarii teine osapool mainis kohapeal, et tegu on problemaatilise kohaga, kus on pidevalt avariid. Olenemata asjaolust, et teise sõiduki juht teab antud koha probleemidest, käitub liikluses teistega mitte arvestavalt ja ei vaevu vaatama enda kõrvale, kui vahetab rida, põhjenduseks tuues, et seal on parkimiskohad ja sealt ei saa autosid tulla. Kaebuse esitaja taotleb väärteoasja lõpetamist ja õigeks mõistmist, sest avarii väidetavaks põhjuseks olev rikkumine on väheoluline ja ilmastiku ja teeolude halb kokkusattumus, mis eelnes avariile ja ei ole sellega otseses seoses. Avarii toimus ca 10m peale parkim isjooni kolmandas sõidureas. Kaebaja sõiduk on 3,45m pikk ja 1,67m reavahetuse teostamiseks piisab ka distantsist, mis on lühem kui auto pikkus. Kaebaja ei oska täpselt öelda, millal rida vahetas, kuid sisuliselt võrdsel kiirusel kõrvuti liikuvate autode puhul ei ole see ka oluline. Manusena lisatud vastulausena esitatud e-mail ja kaebaja-poolne sündmuskoha vaatlus, mis tehtud samal kellaaja . Kaebuse esitaja l, kui toimus avarii (küll teine kuupäev) pildi ülesvõtted on tehtud päeval, kui ilmaja teeolud olid sarnased avarii toimumise päevale näitamaks kaebaja poolt väljatoodud teeo lude

olemust (pimedas teekattemärgistuse nähtamatus, puude varjud, kollane tänavavalgus, teega ristiasetsevate liiklusmärkide puudumine, mis reguleerib nähtavalt liiklust/parkimist) ning põhjust, miks sõitis menetlusalune isik ainult kolmerealise liiklusmä sest muud ei olnud võimalik silmaga

rgi alusel - pimedas tuvastada.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse vanemväärteomenetleja .a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta Aime Kask oma 16.03.2017 otsus muutmata ja kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel. G.J on pannud toime tõsise liiklusseaduse nõuete rikkumise, millega põhjustas varalise kahjuga liik Tegu on tahtliku lusõnnetuse. Tegu ei ole väheolulise rikkumisega, mida isik kaebuses väidab.

rikkumisega, isik ületas parkimiskohti tähistavat teekattemärgist nr 911 ja sõitis otsa vasakpoolsele sõidurajale manõövrit sooritavale sõiduautole Mazda 6. Teisele osapoolele oli selline käitumine oot amata, sest teekattemärgist nr 911 on lubatud ületada ainult park manööverdamiseks. Antud tänaval imiskohale algab parkimisala tänava algusest ja lõpeb 44 meetrit enne ristmiku, kust tekib kolmas rida.

Kõik liikluskorralduslikud vahendid on võrdse kaaluga j iiklejatel arvestada, samuti a kõiki neid tuleb l

peavad liiklejad arvestama ilmastiku vaatlusprotokollist ja olude ja kaasliiklejatega. Sündmuskoha fototabelitest nähtub, et isik reastus ringi parkimisalal, kus see on lubamatu. Liikluses osalejad peavad olema kaasliiklejate suhtes hoolivad ja tähelepanelikud, mitte ainult nõudma seda kaasliiklejatelt.

Isiku vastulauset ei arvestatud otsuse tegemisel, sest fototabeli ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga oli tõendatud, et menetlusalune isik rikkus liiklusreegleid, mis tõi kaasa varalise kahjuga liiklusõ nnetuse.

Avariisündmuskohal on menetlejaks avariipolitseinik ja tema korraldusi tuleb täita kõikidel osapooltel. Avariipolitseinik fikseerib sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fotomaterjaliga, mis antud juhtumi puhul on tehtud korrektselt. Osapoolte enda kogutud tõendid ei ole arvestatavad sündmuse lahendamisel.

Karistuse määramisel arvestati teo tõsidust ja menetlusaluse isiku suhtumist toimepandud rikkumisse.

Karistus määrati a mise karistusmääras. Kohtuväline menetleja lla kesk

asub seisukohale, et tegu on tõendamist leidnud ja karistus määratud õiglaselt.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja G.J jäi kaebuses toodud seisukohtade juurde.

Kohtuväline menetleja esindaja Aime Kask leidis, et kaebaja süü antud väärteorikkumiste toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik, järgitud on väärteomenetlusõigust ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Esindaja tugineb kaebusele esitatud kirjalikus vastuses toodule. Tunnistajana kuulati kohtuistungil üle avariipolitseinik A L.

Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS § - -s 150 on

loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Käesolevaga kohus ei tuvastanud väärteomenetlusõiguse rikkumisi. Menetlusaluse isiku poolt esitatud vastulausega ei ole arvestatud, kuid

4 (8) menetleja on vastulausega arvestamata jätmist otsuses põhjendanud (vt VTMS § 74 lg 1p 8). Menetleja on otsuses sõnaselgelt välja öeldud, et kaebuse esitaja poolt vastulauses esitatut ei arvestata, otsuse tegija on otsuses põhjendanud, milliste tõenditega ja miks ta loeb menetlusaluse isiku poolt rikkumise tõendatuks. Samuti vastab koostatud vaatlusprotokoll KrMS § 87 lg 1 ja VTMS § 49 nõuetele ning vaatlusprotokollist ei ole võimalik teha järeldusi väärteomenetlusõiguse rikkumise kohta.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära osapoolte ja tunnistaja seletused, leidis, et G.J-i kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.

LS § 223 lg s 1 on sätestatud väärteo objektiivne koosseis muu hulgas mootorsõidukijuhi poolt - liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on menetlusalune isik sõiduauto juhina 10.01.2017 kell 07:50 V tn *, P linnas, liikunud otsesuunas V tänaval, R tn ja P tn vahelisel alal, väljudes sõduraja piiridest ja ületades parkimiskohti tähistavat teekattemärgist nr 911 (ühekordne pidevjoon). Teekattemärgist nr 911 on lubatud ületada ainult parkimiskohale manööverdamiseks. G.J sõitis otsa vasakpoolsele sõidurajale manöövrit sooritavale sõiduautole Mazda 6, mida juhtis P P. Menetlusaluse isiku liiklusreeglite rikkumine põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse.

Sündmuskoha vaatlusprotokoll tõendab usaldusväärselt, et 10.01.2017.a kella 07.50 paiku juhtis G.J P linnas V tänaval, R tn ja P tn vahelisel alal sõi , duautot Fiat 500 (registreerimismärgiga *). Ka on sündmuskoha vaatlusprotokolliga tuvastatud, et P P juhtis 10.01.2017.a kella 07.50 paiku Pärnu linnas V tänaval, R tn ja P tn sõiduautot (registreerimismärgiga vahelisel alal, Mazda 6 * Seega olid G.J ). ja P P liiklusõnnetuses osalenud mootorsõidukite juhid.

Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemi ja fotodega, samuti menetlusaluse isiku ning tunnistaja avariipolitseinik A L kohtus antud ütlused kinnitavad, et kokkupõrge sõiduautode Fiat Mazda vahel ja toimus situatsioonis, kus sõiduauto Fiat liikus parkimiseks kujundatud tee ala lõppemisel alguse saanud tee kolmandale sõidurajale ning jätkas sõidurajal sõitmist ristmiku poole, sõiduauto Mazda 6 otsesuunas

sooritas teiselt sõidurajalt kolman sõidurajale manöövrit (reastus ümber) ning selle tagajärjel said dale , kahjustada mõlemad sõidukid.

Kohtul tuleb hinnata tekkinud liiklussituatsiooni ja mõlema sõidukijuhi avariile vahetult eelnenud käitumist ning anda selle kaudu õiguslik hinnang menetlusaluse isiku teole, st kas viimane on rikkunud

LS § 45 lg 1 ja LS § 16 lg 2 sätestatud nõudeid ning kas selline tegu on kausaalses seoses tekkinud tagajärjega. LS § 45 lg 1 järgi tuleb eekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel sõita sõ t

iduraja piirides.

LS § 16 lg 2 järgi peab

liikleja juhinduma reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast.

G.J-ile heidetake ette, et enne liiklusõnnetuse toimumist ja liiklusõnnetuse toimumise kohale jõudmist sõitis ta sõidutee alal, milline on teekattemärgistega ära

kujundatud (jagatud pidevjoontega )

parkimisalaks. Isik alal ületas konkreetsel otsesuunas sõites parkimiskohti tähistavat teekattemärgist nr

911 ja sõitis otsa vasakpoolsele sõidurajale manöövrit sooritavale sõiduautole Mazda 6. Teisele osapoolele oli selline käitumine ootamatu, sest teekattemärgist nr 911 on lubatud ületada ainult parkimiskohale manööverdamis sõidurajalt eks. Te teiselt e vahetult parkimisala lõppemisel avanenud kolmandale rajale

ümber reastumisel ei osanud Mazda juht oodata tagantpoolt lähenevat sõidukit. K vastuse

ohtuvälise menetleja kirjaliku kohaselt algab antud tänaval parkimisala tänava algusest ja lõpeb

44 meetrit enne ristmiku, kust tekib kolmas sõidurada. G.J kohtule esitatud kaebuses selgitatu järgi ei eita tee kolmandal sõidurajal sõitmist, kuid märgib, et ei mä avale sõidurajale ümber reastus, samuti, et pimedal ajal leta, kui palju maad enne ristmikku ta vast ei olnud parkimiskohti tähistavad teekattemärgiseid näha ning et tema juhindus ristmikul kohal paiknevast liiklusmärgist, mis näitab kolme sõiduraja olemasolu ja kehtivust antud teelõigul. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja sellele lisatud fototabeli järgi toimus liiklusõnnetus sõidutee kolmandal rajal ning vahetult peale parkimisala tähistavate parkimisjoonte lõppu. Viimane parkimisjoon on nähtav

5 (8)

fototabeli fotol nr 8. Sõiduauto Mazda tagumine ratas asetseb avarii toimumise järgselt viimasest parkimisjoone alguspunktist liiklusõnnetuse skeemi kohaselt 0.66 m kaugusel kolmanda sõiduraja (

kogupikkus 44.05 39.1 4.29 = 0,66) – – . Toodu tähendab, et sõiduauto Mazda alustas ümberreastumist teiselt rajalt kolmandale rajale koheselt peale parkimisjoonte lõppu. Avarii toimumise järgselt on sõiduauto Mazda vigastanud auto esimest vasakpoolset nurka, ehk auto osa, mis ümberreastumisel esimesena kolmanda rajale le sõidu jõudis (fototabeli foto nr 7). Ümberreastumisel põrkas Mazda kokku konkreetsele rajale üle viimase parkimisjoone ikunud sõiduautoga Fiat. Fiatil otsesuunas li on

kokkupõrkekoht näha esimese parema ratta rattakoopa ees (pragu pamperil) kui ka sama rattakoopa tagumises osas, ehk kõrvalistuja ukse poolses servas. Velje küljest on ära tulnud kilp. Sõiduauto Mazda on liiklusõnnetuse toimumise järgselt seisma jäänud parkimisjoonte lõpule lähedasele tee alale. Küll tuleb arvestada, et sõiduauto Mazda ei liikunud ümberreastumisel üksnes mitte vasa kus suunas (so kolmanda sõiduraja suunas), vaid samal ajal ka otsesuunas ristmiku poole. Kohtu hinnangul ei saanud lisaks sõiduautole Fiat ka sõiduki peatumine olla avarii toimumise järgselt Mazda momentaalne. Seda kinnitab mh kauguse arvestamine, milline on fikseeritud iduautol Mazda sõ seisma jäämise hetkel tee

vasakpoolse ääre (äärekivi) ja sõiduauto vahel. Auto esimene vasakpoolne ratas on äärekivist 2.1 m kaugusel. Auto esimene vasakpoolne nurk on tee äärele veelgi lähemal. Sõiduauto Fiat juht ei ole märkinud, et ta oleks sõitnud tee kolmandas reas võimalikult tee ääre lähedal. Samuti ei ole kaebaja öelnud, et ta oleks märganud ümberreastuva sõiduki alustatud manöövrit ning püüdnud tee ääre pole hoides kokkupõrget vältida. Eeltoodu põhjal ei ole kohtul põhjust arvata, kokkupõrge oleks toimunud

et täpselt kohas, millele on liiklusõnnetuse skeemis märgitud sõiduauto Mazda ning et Fiat oleks liikunud kolmanda sõid tee ääre poolsesse serva jääval kahemeetrise laiusega alal. Pigem saab järeldada, et uraja

sõiduauto Fiat liikus liiklusõnnetuse toimumise eelselt eesseisva ristmiku poole otsejoones avanenud kolmanda sõiduraja keskosas paiknedes ning seega tegelik liiklusõnnetuse toimumise koht on fotot abelis

sõiduauto Mazda paiknemise kohast vähemalt 0,5 ja sellega ühtlasi ka kolmanda m jagu tagapool

sõiduraja teisele sõidurajale lähemas servas, mis omakorda andis Fiatile Mazdast möödumiseks kolmandas reas laiuselt suurema ruumi. Õnnetuse toimumise hetkel tagapool paiknemine tähendab aga, et Mazda ei olnud sel hetkel mitte üksnes teise sõiduraja pool vaid ka viimasele parkimisjoonele lähemal.

S

õiduauto Mazda vasakpoolne tagumine nurk oli seega liiklusõnnetuse toimumise hetkel viimase parkimisjoone tee keskosa poolse osaga praktiliselt kohakuti ning sõiduauto Fiat ei saanud sõiduautost

Mazda mööduda tee kolmandale sõidurajale parkimisjoont tähistavat muul moel kui viimast

teekattemärgist täies ulatuses risti ületades. Fiatil ei olnud tee teiselt rajalt kolmandale rajale võimalik

sõita nii, et sõiduk ei oleks sõites üle tee kolmandale rajale

tanud parkimiseks kujundatud ala, ehk ületanud parkimist tähistavat teekattemärgist.

LS § 6 lg 6 järgi iiklusmärkide ja teemärgiste (teekatte ja püstmärgised) tähendused l - kehtestab valdkonna

eest vastutav minister määrusega. Viidatud volitusnormi alusel on majandusja kommunikatsiooniminister välja andnud määruse nr 12 “Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele” (edaspidi määrus). Määruse § 25 lg 1 leiame teekattemärgise ühekordne pidevjoon tähenduse. Vastava joonega tähistatakse ka § 25 lg 1 p 4). Märgist tohib ületada parkimiskohti ( manööverdamisel. Parkimiskoha otsas olevat märgist tohib ületada ka parkimiskohale sõites ja sealt ära sõites. G.J ei ületanud märgist manööverdamisel, samuti mitte parkimiskohale sõitmiseks või sealt ära sõitmiseks. Kaebaja on öelnud, et sõitis sõi enda hinnangul dutee kolmandal rajal ning reastus sinna ristmikule lähenemis . Järelikult oli üle joone sõitmine määruse § 25 lg 1 p 4 nõuetega eks vastuolus

. Seega ei pidanud G.J kinni liikluskorraldusvahendi (teekattemärgise) nõuetest ning rikkus LS § 16 lg 2.

Kaebaja on tee teiselt sõidurajalt parkimisalale pööramise kohta andnud vastakaid ütlusi.

Kohtuistungil on kaebaja öelnud, et vahetas just vahetult sõidurada tee keskmiselt rajalt lle sõitis otsa kolmandasse, kui ta keskmiselt rajalt samale rajale oritav auto manöövrit so . Sama on kaebaja omakäeliselt kirja pannud ka väärteoprotokolli. Toodud ütlus ei ole aga kooskõ kõige ed las kaebaja poolt avaldatuga. Kohtueelses

menetluses antud tunnistuses kaebaja enda poolset vahetut manöövrit ei maini. Kohtueelses menetluses antud tunnistuses on kaebaja selgitanud, , et sõitis tee vasakpoolsel rajal kui talle sõitis otsa manöövrit sooritav auto. Kirjeldatust võib eeldada, et kaebaja sõitis antud mitte vahetu manöövri järgselt rajal , vaid sõitis viidatud te juba pikemalt. So kaebaja ütlustest on mõistetav, et tema sõitis enne liiklusõnnetus e alal e toimumist stabiilselt oma rajal (st parkimisalal ja edasi avanenud kolmandal sõidurajal) otsesuunas.

6 (8) Väärteoprotokollile esitatud vastulauses ei ole samuti menetlusalune isik öelnud, et oleks vahetult enne kokkupõrget tee teisest reast parkimisalale pööranud. Vastulauses on kirjeldatud, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduk liikus otse ning vähe aeglasemalt liikunud sõiduk Mazda keeras rida vahetades temale otsa. Kohtule esitatud kaebuses on kaebaja aga sootuks toonitanud kahel korral, et ei oska öelda, millal täpselt raja ahetas. ära v Kohtu hinnangul ei ole kaebaja maad enne ristmikku selgituste alusel seega täpselt tuvastatav, kui palju kaebaja parkimisalale kaldus ning mitmeid parkimisjooni ristmiku poole sõites ületas Ka ükski teine .

toimikusse kogutud materjal vastava asjaolu tuvastamisel oluliselt edasi ei aita. Kui siis on kaebaja kaebuses , et autod liikusid enne avarii toimumist (kaebaja tekst kaebuses, et: ka märkinud kõrvuti

„…kõrvuti liikuva Sõiduauto Mazda keeras V tänavale kaebuse te auto puhul ei ole see ka oluline.“).

kohaselt U tänavalt ning koheselt teise ritta reastudes, said autod tõe poolest enne Mazda reastuma asumist kolmandale sõidurajale sõita veidi maad peaaegu kõrvuti. Toodu annab aga aimu, et Fiat pidi teiselt sõidurajalt kalduma kolmandale rajale juba Uue tänava ristumiskoha juures Vee tänavaga või veidi peale seda.

Kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauses (väärteotoimiku lk 12) on menetlusalune isik kirjutanud, et peale U tn ristumiskoha järgset peatumise keelu märki on V tn „veel mõned parkimiskohad“. Kahes viimases lõigus arutatu ning täpse kaebaja parkimisalale pööramise koha tuvastamise võimatus ei välista aga vähemalt ühe parkimisjoone ületamist kaebaja poolt, sest nagu varasemalt on tuvastatud, ei olnud Fiatil võimalik tee teiselt sõidurajalt kolmandale rajale sõita nii, et sõiduk ei oleks tee kolmandale rajale sõites ületanud parkimiseks kujundatud ala.

Edasi ei ole usutav, et kaebaja kolmandat sõidurada läbivaid parkimisjooni vastavale alale suundudes ei oleks märganud. Sõidutee ei olnud vaatlusprotokolli fotode põhjal lörtsikihiga või kaetud nii ulatuslikult

vihmaveega, et jooned ei oleks märgatavad – sündmuskohast seda ei kinnita ka kaebaja hilisemalt tehtud ja kohtutoimikusse esitatud pildid. Kaebaja fotod on tehtud distantsilt ning ei välista kuidagi võimalust parkimisjooni märgata neile sõidukiga lähenedes või est ülesõitu alustades (põhimõtteliselt ei joon tunnista

kaebaja joone sellest hetkel k

ei märkamist ülesõidugi – ui ka möönda olukorda, et joon eemalt nähtav olnud ning hooga lähenenud kaebaja sõitis joonest kogemata üle).

Tõsi, tegemist oli küll pimedal ajal toimunud liiklusõnnetusega, kuid seda asula siseselt, kus teed valgustasid lisaks autotuledele ka tänavavalgustuslaternad. a nähtavuse esinemi Halv ne ja pime aeg ei õigusta isikut. Juht peab kohandama oma liikumiskiiruse ilmastikuoludele ja pimedale ajale vastavaks.

Erilist tähelepanu pidi kaebaja joontele pöörama just teiselt rajalt tee vasakpoolsele parkimisalale pööramise hetkel pöörataks ristmiku suunas sõit alale, milline on mõeldud , et ei mise kavatsusega

parkimiseks. Eespool paiknev teekattemärgis ei saanud jääda märkamatuks

. Veelgi enam, konkreetsel parkimiseks kujundatud alal on parkimisjooni palju (kohtuvälise menetleja istungil antud hinnangul alates

Kuninga tn ristumiskohast Vee tänavaga , mistõttu sai G.J vastavai pea 100 parkimiskohta) d

teekatemärgiseid silmata ka sõidurajal sõites ning teekattemärgistega kohakuti jõudes. Eeltoodu teisel

kokkuvõtteks asub kohus seisukohale, et G.J valis teise sõiduraja kõrval paiknenud parkimisala teel otse liikumiseks liiga varakult ( õigul sõiduks keelatud alal) sooviga ületada kiiremini tahtlikult, eesseisvat ristmikku. Tunnistaja A. L on ka istungil märkinud, et hommikuti on neil radadel ja ristmikul alati ummik, samuti on k menetleja esindaja ohtuvälise istungil tõdenud, et parkimiskohtadega sõidurada kasutatakse hommikuti, et kiiremini ristmikuni jõuda. Sellega, et teine juht ei veendunud manöövri ohutuses, ei saa õigustada oma rikkumist. Seaduse nõuetele vastavalt liigeldes eeldab liikleja, et ka teised juhid täidavad liiklusreegleid.

LS § 45 lg 1 järgi tuleb teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel sõita sõiduraja piirides. G.J on kaebuses ja kohtuistungil öelnud, et seda ta ka tegi, kuna tema liikumine tee kolmandal sõidurajal oli kooskõlas sõidusuuna suhtes eesseisva ristmiku kohal oleva liiklusmärgiga, mis näitab kolme sõiduraja olemasolu ja kehtivust antud teelõigul. Viidatud majandusja kommunikatsiooniministri mää määruse § 15 p 6 toodud märgiga. Märk näitab rööbasteta sõidukite ruse kohaselt on tegemist

asulas

sõiduradade arvu suunavööndi või kogu tee laiuses. Määruses on kirjas, et nne ristmikku või teega e külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohta pandud märgid 53 kehtivad kogu ristmiku või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise koha kohta, kui sinna pandud teised märgid 53 ei anna muid korraldusi.

7 (8) Kuna mä galdatud ristmiku kohale, saab järeldada, et märk kehtib kogu ristmiku alale rk oli pai . Küll aga ei

tähenda see, et vastav ristmiku kohal olev märk kehtiks alates sellest tee piirkonnast, kui ristmikule lähenevale G.J-ile märk nägemisulatusse jõudis. Üldreeglina kehtib liiklusmärk alates kohast, kuhu märk on paigaldatud. Märgi 53 puhul on määruses aga eraldi kirjas, et ristmiku ette pandud märk kehtib ka kogu ristmiku alale. Parkimisjoontega tähistatud ala, mis lõppes enam kui 44 meetri enne ristmikku, tähistas parkimiseks mõeldud ala ning vastavale alale ristmiku kohal olev liiklusmärk ei kehtinud. Parkimisala näol ei ole tegemist ristmikualaga. Seega ei olnud toodud kauguses ristmikust, kus G.J tee teiselt sõidurajalt väljus, nähtud tee osa ette otsesuunas liikumiseks. liiga Sõidutee teiselt rajalt

varajaselt enne ristmiku vasakule kaldudes eirates) rikkus G.J (mh parkimiskohta tähistavat pidevjoont

. LS § 45 lg 1

Õ pidada kohtuvälise menetleja tõdetut õik liikluskorralduslikud vahendid on võrd igeks ei saa , et k se kaaluga, kuna LS § 14 lg 5 sätestatult peab iiklusmärgi ja teemärgise nõuete vastuolu korral juhinduma l

liiklusmärgi nõudest. Antud juhul vastavat vastuolu ei esine, sest ristmiku kohal olev märk kehtib ristmikualale, avarii toimus aga enne ristmikuala ning G.J-i poolt parkimiseks mõeldud alalt avanenud kolmandale sõiduraja sõitmise tulemusena. Parkimisala lõppeb üle 40 meetri enne le

ristmikku ning seejärel hakkab teel kehtima peatumise parkimise keelu ala (toodut on kirjeldanud menetlusalune isik ja

esitatud kaebuses, fototabelis fotol nr

. Samalt maalt, so

8 on nähtav teeäärele kantud kollane märgis)

peale parkimisjoonte lõppu on sõidukitel võimalik reastuda ümber k , a alguse saanud kolmandale sõidurajale, et ületa kõrv

da otsesuunas kahel uti paikneval rajal (teine ja kolmas rada) ristmikku vastavalt ristmikualal kehtivale osutusmärgile. Esimene sõidurada on mõeldud ristmikult paremale keeramiseks.

Parkimisala ja parkimisjooned lõppevad kauguse mõistes piisavalt enne ristmikku, millega on liikluskorraldaja jätnud võimaluse reastuda sõidukitel enne ristmikku ristmiku ületamiseks kokku kolmele sõidurajale.

Eeltoodu alusel on tuvastatud, et G.J eiras LS § 45 lg 1 ja LS § 16 lg 2 nõudeid ning rikkumise tulemusena põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii .

tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on G.J täitnud LS § 223 lg 1 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest KarS § 18 lg 1 mõttes. Kohus leiab, et G.J pani liiklusnõuete rikkumise toime vähemalt kaudse tahtlusega (KarS § 16 lg 4)

.

Tahtluse saab välistada üksnes süüteokoosseisule vastava asjaolu mitteteadmine (KarS § 17 lg-d 1-2), mitte aga seaduse mittetundmine (KarS § § 14 lg 2 peab iga liikleja järgima

17 lg 3). Tulenevalt LS liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Kohtu hinnangul G.J märkas parkimisjooni parkimisalale kõrval sõites ja parkimisalale pöörates ning pidas teekattemärgiseid ületades võimalikuks, et täidab toodud juhtimisaktiga liiklusnõuete rikkumise ja vähemalt möönas G.J sai teiselt sõidurajalt vasakule

seda.

pöörates pidada tõenäoliseks parkimisjoone ületamist. järginud teekattemärgiseid Kui G.J oleks vastavalt LS tulenevatele kohustustele, siis ei oleks tema juhitav sõiduk teise sõidukiga kokku põrganud

.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. Seega süüdimõistmises tuleb G.J-i jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri andmete kohaselt G.J varasemad kehtivad karistused puuduvad. G.J-i käitumises puuduvad nii karistust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1).

8 (8) Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et tegemist ei ole väheolulise rikkumisega. Kui ka jaatada LS §

223 lg 1 tuleneva süüteo osas menetlusaluse isiku süü suuruse väiksust (isik pani süüteo toime kaudse tahtlusega, liiklusõnnetusega kellelegi tervisekahjustusi ei tekitatud), esineb teo puhul avalik menetlushuvi. Avalikkuse huvi liiklusohutuse ja liiklusnõuete rikkujate suhtes meetmete kohaldamise vastu on kõrgendatud. Kohtu hinnangul ei ole huvi kõrgendatud pelgalt mitte joobes juhtide ja kiiruseületajate suhtes, millised on kahtlemata enamlevinumateks liiklusalasteks õigusrikkumisteks, vaid raskemate liiklusohutuse alaste nõuete rikkumiste osas üldiselt. Selliste rikkumiste alla käib kohtu arvates ka liiklusõnnetuse põhjustamine, millega on kaasnenud varaline kahju. Liiklusõnnetuse põhjustamine on ühiskonnaohtlik tegu, millega seatakse ohtu teiste isikute vara, kaasinimeste elu ja tervis. Mootorsõiduk on liikluses suurema ohu allikas, mille valdaja (juht) peab liiklusnõuete järgimisel olema eriti tähelepanelik ning hoolikas.

Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Käesolevas asjas on karistusraam kuni 300 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on kohaldanud menetlusalusele isiku suhtes rahatrahvi minimaalses ulatuses, alla 1/10 sanktsiooni maksimaalmäärast

0 trahviühikut.

- 2

Kohtu hinnangul on karistuse liik ja määr vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ning arvestab teo toimepanija isikut. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et menetlusalusele isikule määratud karistus, rahatrahv 80 eurot, on igati põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. Väärteo toimepanemise asjaolusid arvestades peab kohus G.J-i karistamist eelviidatud rahatrahviga piisavaks tagamaks tema puhul KarS § 56 lg 1 ettenähtud eesmärkide täitmist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rubo Kikerpill Kohtunik