4-17-823/35 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

4-17-823

1

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2017. a Haapsalu kohtumaja

Kärdlas Väärteoasja number 4-17-823 Kohtunik Istungisekretärid Piia Jaaksoo Gerda Raidla, Kersti

Särgava Väärteoasi

Janno Leomar kaebus PPA Lääne Prefektuuri Kärdla

politseijaoskonna 24.01.2017 otsusele väärteoasjas nr 2390,16,000189, mille kohaselt karistati Janno Leomari KarS § 262 lg 1 alusel rahatrahviga 50 200 eurot trahviühikut s.o Menetlusosalised

Kaebuse esitaja Janno Leomar, isikukood 38709070253, elukoht *, telefon *, *, e-post: *

Kohtuväline menetleja PPA Lääne Prefektuuri Kärdla

politseijaoskond, asukoht , e-mail: Sadama 26 Kärdla laane@politsei.ee, esindaja K K RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Janno Leomar kaebus - tühistada PPA Lääne Prefektuuri Kärdla politseijaoskonna

24.01.2017 otsus väärteoasjas nr 2390,16,000189 ja lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel Janno

Leomar suhtes väärteomenetlus KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos. 2.

Edastada kohtuotsus J.Leomarile ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kaevatav otsus PPA Lääne Prefektuuri Kärdla politseijaoskonna 24.01.2017 otsusega väärteoasjas nr 2390,16,000189 karistati Janno Leomari 15.05.2016 kell 3.29 * järgmise rikkumise eest – Käina alevik Käina vald

Hiiu maakond Janno Leomar olles avalikus kohas „Luige“ aaris, lõi rusikahoopidega J K’ b le pea piirkonda. Käitudes vägivaldselt, seadis ohtu J K tervise ja häiris antud tegevusega baarikülastajate J

S, J S ja A S peomeeleolu.

4-17-823

2 Rikkus

Korrakitseseaduse § 55 lg 1 p 1. Väärteo kvalifikatsioon KarS § 262 lg 1. Janno Leomari karistati Kar 262 lg 1 alusel rahatrahviga 50 200 eurot. S trahviühikut s.o

Kaebus Janno Leomar esitas kohtule kaebuse /tl 5-7/, milles taotles otsuse tühistamist, leides, et menetlus ei ole läbi viidud mitmekülgselt, tema tunnistajaid ei ole küsitletud. Kohtuistungil avaldas lisaks, et otsus tuleb tühistada kuna teda rünnati ja tema ka

itses end.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja ei nõustunud esitatud kaebusega ja leidis / väärteo toimepanemine tl 14-17/, et on tõendatud kogutud tõenditega. Sündmus toimus avalikus kohas Luige baaris ja J.Leomar lüües ja kakeldes pani ohtu ja häiris teisi isikuid, rikkudes KorS § 55 lg 1 p 1 nimetatud käitumise üldnõudeid. Otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis ja

väärteootsuses olev teokirjeldus kattuvad. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Kohus uurib, kas Janno Leomar on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Kõigepealt täpsustab Väärteoprotokolli – kohus arutatava teo piirid . ja otsuse kohaselt arvatakse

J.L ta

i K rusikahoopidega ja eomarile süüks, et Luige baaris rikkus käitum se üldnõudeid, lüües J.

häirides sellega teiste isikute peomeeleolu. Kuigi nii J.Leomar kui tunnistajad on rääkinud, et

J.Leomari ja J.K Luige baari s.t vaheline konflikt jätkus õues, ei ole väljaspool õues käitumise

üldnõuete rikkumist J.Leomarile süüks arvatud ja kohus seda sündmust ei uuri kuna see sündmus väljub väärteoprotokollis kirjeldatud teo piiridest.

Janno Leomar on tunnistanud ga tekkis Luige baaris , et konflikt J K’ baarileti ääres, kuna J.K jõi

tema klaasist. Ütles J.K’le, et võib talle joogi osta, aga enda klaasist juua ei lubanud. Läks suitsuruumi

ja sinna li ka J.K, tahtis tuld, andis talle tuld, J.K

es tagasi tu võttis välgumihkli ära ja kui selle K kä võttis, siis J.K lõi vasakusse õlga parema rusikas käega, ründas. Lõi vastu enesekaitseks pea piirkonda, mille tagajärjel J kukkus. Suitsuruumis teisi isikuid ei olnud. Peale seda läks leti äärde, võttis lonksu

alkoholi ja läks õue, kuhu talle järgnes J.K ja tekitas uue konflikti. Tunnistaja J K rääkis kohtus, et käis 15.05 Luige baaris, kõik kaklesid seal, sees hakkas asi pihta ja kandus õue. Konflikt hakkas pihta, sest tema naine sai tooliga pihta. Vahepeal on suht hägune. Tunnistaja T S rääkis kohtus, et läks koos J.Leomariga 15.05 Luige baari, istusid, tellisid joogid, Janno võttis 8 cl viina klaasi sees. Teine isik arvas, et see on tema jook ja hakkas seda endale võtma. Janno ütles, et see on tema klaas ja telligu endale ka, see oli mingi 2 3 korda. Janno läks suitsuruumi -

ja see teine isik läks talle järgi. Ei tea, mis seal toimus, see teine isik oli püha viha täis. Janno tuli välja,

läksid koos õue, siis see teine isik tuli järgi, otsis Jannot, hakkas talle kallale minema, toimus kaklus. Tunnistaja J S kirjeldas, et oli sel õhtul Luige baaris, istusid õega leti ääres läksid se , Janno ja J al sõnavahetusse, nad olid su tsuruumis ja seal läks mingi madin lahti i (toolid hakkasid lendama ja keegi lendas vastu ust) ning siis läksid välja, ka Janno ja J olid väljas ja peksid seal edasi. J.S avaldas, et kui sees konflikt oli, siis oli ükskõik, ei häirinud.

4-17-823

3 Tunnistaja A S kirjeldas, et olid õega Luige baaris, nägi kui konflikt algas suitsuruumis, nägi siis kui löök oli juba toimunud ja J oli pikali maas. Siis nad läksid õue ja seal toimus kaklus nende kahe inimese vahel edasi. Tunnistaja J S kirjeldas, et 15.05 oli Luige baaris, oli tarvitanud alkoholi, suurt midagi ei mäleta. Kusagil suitsuruumi ees toimus kaklus, see lahutati ära ja korraks oli vaikus, siis läks mingil ajal õue, Janno ja J vahel oli kaklus jälle peal. Tunnistaja kirjeldas, et kui oleks vaja kakelda, siis tuleks ikka eemale minna, mitte baari vahetus läheduses seda teha.

Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et J.Leomar ja J.K vahel oli baarileti ääres sõnaline konflikt ja suitsuruumis päädis see füüsilise konfliktiga. Luige baar on avalik koht. Füüsilise konflikti kohta on kohtus ütlusi andnud ainult ründas teda ja J.Leomar, kes kinnitas, et J.K

t

lahkus suitsuruumist. J.K suitsuruumis ema enesekaitseks lõi J.K, misjärel J.K kukkus ja seejärel pikali olemist . on näinud ka tunnistaja A.S

Eelkirjeldatuga on tõendamist leidnud, et 15.05 Luige baari su umis J.Leomar lõi J.K’ itsuru t,

seega rikkus Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 nimetatud viisi, kuidas ei tohi avalikus kohas käituda – ei tohi teist isikut lüüa

.

Kohus kontrollib, kas esineb J.Leomar teo . õigusvastasust välistavaid asjaolusid J.Leomar kinnitas kohtus, et J.K J.K pihta oli enesekaitseks. ründas teda, et löök KarS § 28 lg 1 kohaselt tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut rünnet enda õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piire. Kohtuväline menetleja kohtuvaidlustes leidis, et J.Leomar on kohtus avaldanud uue asjaolu, et teda rünnati, enne ei ole sellest rääkinud. Kuna kohtuväline menetleja ei olnud sellele väitele enne toetunud uuendas kohus kohtuliku uurimise

ja avaldas J.Leomar kohtueelses menetluses antud ütlused /VTT tl 12/, et kontrollida kohtuvälise menetleja väidet.

Kohus leiab, et J.Leomar on ka kohtueelses menetluses rääkinud sündmusest nii nagu ta rääkis kohtuistungi teda suitsuruumis esimesena. l, et tülinorijaks oli J.K ja J.Kründas J.Leomar, tunnistajad T.S ja J.S on rääkinud, et J.Leomar ja J.K konflikt sai alguse baarileti ääres. Siis

läks J.Leomar suitsuruumi ja J.K järgnes talle. Suitsuruumis toimunut kõrvalised isikud pealt ei

näinud, kuid J.Leomar rääkis, et ründas teda ja tema lõi enesekaitseks, mis järel J.K lahkus suitsuruumist. J.K suitsuruumis toimunud sündmusest pole rääkinud, väites et sündmused on hägused. Kohus leiab, et J.Leomar ütluste usaldusväärsust saab hinnata ka läbi tunnistaja T.S ütluste. J.Leomar ja T.S olid koos ja seetõttu nad olid ka inimesed, kes tajusid konflikti arenemist vahetult. Mõlemad isikud on u et peale seda rääkinud sündm stest baarileti ääres ühte moodi. Samuti on nad avaldanud, kui J.Leomar tuli suitsuruumist välja, läksid nad õue ja neile järgnes T.S sõnade kohaselt J.K J.K.

otsis J.Leomari ja läks talle kallale. J.Leomar ise on rääkinud, et J.K järgnes talle õue ja tekitas uue

konflikti.. Nende ütlused konflikti jätkumise kohta on kokkulangevad ja ka teised tunnistajad

kirjeldavad konflikti arenemist samamoodiues. Kuid teised algul baaris sees ja siis jätkus õ tunnistajad ei olnud konflikti läheduses ja ei saanud tajuda asjaolusid vahetult, seega ei ole nad osanud ka kirjelldada, kes konflikti tekitas. Lähtudes eeltoodust J.Leomar ütlused on usaldusväärsed, ta on sündmustest algusest leiab kohus, et peale rääkinud ühtviisi, tema ütlused on riimuvad tunnistajate ütlustega. Seega on tõendamist leidnud, et J.K lõi suitsuruumis J.Leomari J.Leomar vastu toimus õigusvastane rünne, millega - J.K seadis ohtu tema tervise. Järgnevalt uurib kohus, kas J.Leomar, lüües J.K’t, tegutses kaitsetahtest lähtuvalt ja kas tema tegevus ründe tõrjumiseks oli sobiv. J.Leomar on ise öelnud, et J.K’t lüües kaitses ennast. Kohus uurib, kas objektiivne teopilt J.Leomar ütlusi kinnitab. J.K oli juba sõnaliselt kahel korral konflikti tekitanud (baarileti ääres ja suitsuruumis) ning seejärel ründas füüsiliselt J.Leomari. J,K tegevus muutus järjest

4-17-823

4

ohtlikumaks ja olukorras, kus ta lõi J.Leomari, oli J.Leomaril õigus kaitsetegevuseks, et rünne lõpetada. J.Leomar lõi ühel korral J.K, mille tagajärjel J.K kukkus ja J.Leomar lahkus suitsuruumist.

Kohu , et J.Leomaril oli soov s leiab, et ühekordne löömine ja konfliktikohast lahkumine näitavad konflikt lõpetada. Koh

– ühekordne löök ei ületanud hädakaitse piire. See, us leiab, et valitud vahend ,

e J.Leomar poolt t valitud vahend ei ületanud hädakaitse piire, näitab ka J. edasine käitumine. K Riigikohus on öelnud, et n kaitsevahend, mis tõrjub ründe lõplikult, lõpetab selle täielikult ja sobiv o otsekohe, ilma et kaitsja õigushüved ohtu jääksid või edaspidi ohtu satuksid ((RKKK 3-1-1-17-04).

J.Leomar ühekordne löök, mille tagajärjel J.K

kukkus, lasi tal suitsuruumist lahkuda. Ometi ei lõpetanud see löök rünnet tema tervisele lõplikult, sest J.K järgnes talle õue ja ründas teda uuesti. See

tähendab, et J.Leomar ei ületanud J.K’ üh l korral lüües hädakaitse piire, sest t suitsuruumis e see lasi tal konfliktolukorrast eemalduda (lõpetada konkreetne rünnak), kuid tema tegevus ei lõpetanud rünnet tema õigushüvedele.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Lu pani toime õigusvastase ründe ige baari suitsuruumis J.K J.Leomar vastu. J.Leomar tegutses ühel korral J.K lüües kaitsetahtest, tema tegevus oli suunatud ründe

lõpetamiseks ning ta ei ületanud J.K’t lüües hädakaitse piire.

Seega ei olnud J.Leomar tegu õigusvastane.

Kuna J.Leomar tegu ei olnud õigusvastne, tuleb PPA Lääne Prefektuuri Kärdla

politseijaoskonna 24.01.2017 otsus väärteoasjas nr 2 0189, mille järgi J.Leomari karistati KarS § 262 lg 1 järgi 390,16,00 tühistada ja J.Leomar suhtes lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel KarS § 262 lg 1

järgi kvalifitseeritavas väärteos.

Otsuse tegemisel juhindub kohus KarS § 2 lg 2, § 28 lg 1, VTMS § 29 lg 1 p 1, 87, 123 lg 2, 132 p 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik