2-15-19445/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-15-19445 Määruse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2017, Tallinn

Kohtukoosseis Indrek Soots, Liis Arrak, Krista Kirspuu Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

Eesti Vabariigi (Kaitseväe kaudu) hagi AR, ER ja M- LR vastu eluruumi vabastamiseks ja AR vastu kahju hüvitamiseks

Harju Maakohtu 16.01.2017 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Apellatsioonkaebuse hind AR apellatsioonkaebus

3081,30 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja: Eesti Vabariik (Kaitseväe kaudu, registrikood 70008644), lepinguline esindaja vandeadvokaat Vesse Võhma

Kostja: AR (isikukood XXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon: 1. Keelduda menetlusse võtmast AR taotlust riigi õigusabi saamiseks ja AR apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 16.01.2017 otsuse peale. 2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. 3. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta AR kanda. Eesti Vabariigil (Kaitseväe kaudu) puuduvad ringkonnakohtu menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

2

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Määruse põhjendused 1. Harju Maakohus rahuldas 16.01.2017 otsusega hagiavalduse ning mõistis AR-lt (kostja) Eesti Vabariigi (Kaitseväe kaudu) (hageja) kasuks välja kahjuhüvitise 2868,54 eurot. Samuti kohustas maakohus kostjat, ER ja M-LR vabastama 30.04.2012 üürilepingu nr KVLogK-0.4-2.2/12/726 esemeks olev eluruum aadressil Tondi 54-4, Tallinn ja tagastama see hagejale. Maakohus jättis menetluskulud hagis ER ja M-LR vastu eluruumi vabastamiseks poolte endi kanda. Hagis kostja vastu eluruumi vabastamiseks ja kahju hüvitamiseks jättis maakohus menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt menetluskuludena välja 300 eurot riigituludesse ning hageja kasuks menetluskulud 1350 eurot.

2. 15.02.2017 esitas kostja Harju Maakohtu 16.01.2017 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks tagasi maakohtule. Koos apellatsioonkaebusega esitas kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks.

3. 09.03.2017 määrusega jättis ringkonnakohus TsMS § 3401 lg 1 alusel apellatsioonkaebuse ja riigi õigusabi taotluse käiguta ning andis kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (s.o allkirjastatud apellatsioonkaebuse ja riigi õigusabi taotluse esitamiseks, riigilõivu 300 eurot tasumiseks ning majandusliku seisundi kohta andmete esitamiseks, samuti palus kohus täpsustada, kas kaebus on esitatud ka alaealiste laste nimel) seitsme päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Kostja sai Tallinna Ringkonnakohtu 09.03.2017 määruse kätte 10.04.2017. Seega tuli kostjal apellatsioonkaebuse ja riigi õigusabi taotluse puudused kõrvaldada hiljemalt 17.04.2017. Ringkonnakohtu antud tähtaja jooksul ja kuni käesoleva määruse tegemise päevani ei ole kostja määruses nimetatud puuduseid kõrvaldanud.

4. Käesoleval juhul puudub apellatsioonkaebusel ja riigi õigusabi taotlusel kostja allkiri ning kostja ei ole apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasunud. TsMS § 637 lg 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine, muuhulgas pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel. TsMS § 637 lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõiv. Vastavalt TsMS § 3401 lg-le 2, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata.

5. Kuna kostja ei ole ringkonnkohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ega allkirjastatud apellatsioonkaebust ja riigi õigusabi taotlust esitanud ning riigilõivu apellatsioonkaebuselt tasunud, tuleb TsMS § 637 lg 1 p 3, TsMS § 637 lg 2 ja § 3401 lg 2

3

alusel apellatsioonkaebuse ja riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest keelduda. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Kuna apellatsioonkaebus ja riigi õigusabi taotlus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis puudub vajadus selle tagastamiseks.

6. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (TsMS § 168 lg 1). Kuna kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse ega edastada seda hagejale, siis puuduvad hagejal ringkonnakohtus menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots Liis Arrak

Krista Kirspuu