2-16-102926/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S RESOLUTSIOON 1. Keelduda CityHaldus OÜ apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 28.02.2017 otsuse peale menetlusse võtmisest. 2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. 3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Marko Kuiki kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 21.04.2017, Tallinn Kohtuasja number 2-16-102926 Kohtuasi CityHaldus OÜ hagi AL (L) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 28.02.2017 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik CityHaldus OÜ apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 0 eurot Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja CityHaldus OÜ (registrikood 10952612), lepinguline esindaja Alar Salu Kostja AL (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus

2

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja menetluse käik 1. CityHaldus OÜ (hageja) esitas 12.02.2016 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pärnu Maakohtule AL (kostja) vastu 101,67 euro saamiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 06.04.2016 kohtule edastatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 98,70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 6,69 eurot ja lisanduv viivis 0,07% päevas tasumata põhinõudelt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 2. Kostja hageja nõuet ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 3. 18.01.2017 toimunud istungil andis kohus hagejale menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja 20.01.2017 ja vastuväidete esitamiseks menetluskulude nimekirjale kolm päeva. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 23.01.2017. 4. Kostja palus jätta hilinenult esitatud menetluskulude nimekiri arvesse võtmata. Lisaks märkis kostja, et menetluskulude nimekirjas kajastatud kulud olid ebaproportsionaalselt suured: hagihind 101,67 eurot, kuid menetluskulud 950 eurot. 5. Maakohus rahuldas hagiavalduse ja mõistis kostjalt välja põhivõlgnevuse 98,70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 6,69 eurot ja alates 07.04.2016 viivise 0,07% päevas tasumata põhivõlgnevuselt kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 75 eurot. Hageja muude menetluskulude osas märkis kohus, et kuna hageja ei esitanud menetluskulude nimekirja tähtaegselt, s.o 20.01.2017 ja ei taotlenud ka tähtaja pikendamist või ennistamist, tuli hageja esitatud menetluskulude nimekiri vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §- le 66 jätta arvesse võtmata. Kuivõrd toimiku materjalidest nähtus, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluses ja hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku 75 eurot, mõistis kohus hageja kasuks kostjalt välja riigilõivu. 6. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, paludes maakohtu otsus osaliselt tühistada, s.o osas, milles kohus määras kindlaks hüvitatavad menetluskulud ja teha vaidlustatud osas uus lahend, millega määrata kindlaks hageja menetluskulud koos lepingulise esindaja kulude hüvitamisega. Hagejale anti kolm päeva menetluskulude nimekirja esitamiseks ja kuna tähtpäev langes puhkepäevale, kohustus hageja menetluskulude nimekirja kohtule esitama 23.01.2017. Seega ei hilinenud hageja menetluskulude nimekirja esitamisega. Kostja vastuväide hageja menetluskuludele esitati hilinenult, sest kostja kohustus esitama hageja menetluskulude nimekirjale seisukoha kolme päeva jooksul, s.o 26.01.2017, kuid kostja tegi seda 28.01.2017. Eelnevast sõltumata peab kohus menetluskulud kindlaks määrama ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle, sh juhul, kui menetluskulude nimekiri on kohtule esitatud hilinenult. Ringkonnakohtu seisukoht 7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel keelduda. TsMS § 637 lg 1 p 6 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust

3

menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Hageja esitas apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse osale, milles kohus määras kindlaks menetluskulud. Maakohtu otsust ei vaidlustatud osas, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks välja põhivõlg, sissenõutavaks muutunud viivised ja lisanduv viivis ning jäeti menetluskulud kostja kanda. Kirjeldatud osas on maakohtu otsus jõustunud. Hageja on apellatsioonkaebuses välja toonud kolm väidetavat maakohtu minetust: (1) kohus tuvastas valesti, et menetluskulude nimekiri esitati hilinenult, (2) kohus arvestas ebaõigesti kostja vastuväidetega hageja menetluskulude nimekirjale, sest need olid esitatud hilinenult, (3) maakohtul tulnuks omal initsiatiivil kindlaks määrata hageja vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud. Reeglina, kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine (TsMS § 176 lg 1). Riigikohus on 07.09.2016 otsuses nr 3-2-1-60-16 selgitanud lisaks, et menetlusosaline võib esitada kohtu määratud viimaseks menetluskulude esitamise tähtpäevaks korraga ka kõigi menetluses kantud menetluskulude nimekirja, mitte ainult istungiga seotud menetluskulude nimekirja. Toimiku materjalidest nähtuvalt kohustas kohus 18.01.2017 aset leidnud istungil hagejat esitama menetluskulude nimekiri 20.01.2017 (I kd lk 196). Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg-le 7, kui tähtpäeva saabumine on määratud teatud kuupäevaga, saabub tähtpäev sellel kuupäeval. Üksnes juhul, kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, lükkub tähtpäev edasi (TsÜS § 136 lg 8). Kohtu määratud tähtpäev ei langenud praegusel juhul riigipühale või muule puhkepäevale, mistõttu tuli hagejal esitada menetluskulude nimekiri 20.01.2017. Vastavalt TsMS § 176 lg-le 7 tuleb menetluskulude nimekiri teisele poolele kätte toimetada. Kohtumaterjalidest nähtuvalt tehti kostjale hageja menetluskulude nimekiri e-toimiku kaudu nähtavaks 25.01.2017 ja nimekirja kättesaamist nimetatud kuupäeval kinnitas ka kostja 05.02.2017 menetlusdokumendis (I kd lk 208). TsMS § 176 lg 8 järgi määrab kohus menetlusosalisele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Tähtaeg ei või olla pikem kui seitse päeva menetluskulude nimekirja ja tõendite kättetoimetamisest arvates. Vastavalt 18.01.2017 kohtuistungi protokollile anti kostjale aega vastuväidete esitamiseks menetluskulude nimekirjale kolm päeva (I kd lk 196). Vastuväite hageja menetluskulude nimekirjale esitas kostja 28.01.2017. TsÜS § 136 lg 6 kohaselt, kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval. Seega esitas kostja oma seisukoha tähtaegselt. Õige on hageja seisukoht, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks nt tsiviilasja materjalid. Eelnev ei tähenda, et kohus võib ise ilma igasuguste dokumentideta asuda hindama, kas ja kui palju võis menetlusosalise esindajal kuluda kohtumenetluses aega õigusabi osutamiseks. Sellises olukorras saab kohus kindlaks määrata ja kohustatud poolelt välja mõista üksnes need kulud, mille kandmine menetlusosalise poolt nähtub toimikust, s.o riigilõiv, kohtueksperdi kulu jms.

4

Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus, kaaludes kõiki kaebuses esitatud väiteid, jõudnud seisukohale, et kaebus ei kuuluks väidete õigsust eeldades rahuldamisele, s.t puudub esitatud faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Kuna apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis kohus kaebust hagejale ei tagasta. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda (TsMS § 168 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm Imbi Sidok-Toomsalu Indrek Soots