2-16-126523/8 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-16-126523

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Kohtujurist Sandri Laurand Määruse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2017.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-126523 Tsiviilasi Xxxx OÜ hagi Xxxxvastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 4277,70 eurot Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja tsiviilasjas menetluse lõpetamine ning riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Xxxx OÜ (registrikood xxxx, asukoht xxx) Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige Xxxx(e-post xxxx) Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja Xxxx OÜ ja kostja Xxxxvahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1. Harju Maakohtu menetluses on Xxxx OÜ (edaspidi hageja) hagi kostja vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. 20.01.2017 seisuga oli laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus koos lisandunud viivisega kokku 3539,30 eurot, mis koosneb tasumata põhivõlast summas 2539,30 eurot, tasumata intressist summas 248,01 eurot, tasumata haldustasudest summas 43,20 eurot, võlamenetlustasud 20 eurot, avaliku maksehäire teate tasu 15 eurot, leppetrahvist summas 126,97 eurot, kuni 20.01.2017.a arvestatud viivistest summas 543,74 eurot.

1.2. Pooled on kokku leppinud vähendada leppetrahvi 55 euro võrra. Pärast nõude korrigeerimist on leppetrahvi nõue 71,97 eurot.

1.3. Kostja tunnistab hageja nõuet tema vastu kogusummas 3481,22 eurot, mis koosneb tasumata põhivõlast summas 2539,30 eurot, tasumata intressist summas 248,01 eurot, tasumata haldustasudest summas 43,20 eurot, võlamenetlustasud 20 eurot, avaliku maksehäire teate tasu 15 eurot, leppetrahvist summas 71,97 eurot,

2-16-126523

kuni 20.01.2017.a arvestatud viivistest summas 543,74 eurot.

1.4. Kostja kohustub tasuma hagejale võlgnevuse katteks 3481,22 eurot ning pool riigilõivust summas 175 eurot, kokku kompromiss-summana 3656,22 eurot igakuiste maksetena hiljemalt 20. kuupäevaks alates 20.05.2017.a alljärgneva maksegraafiku alusel Xxxx OÜ arvelduskontole nr EExxxxxxxxxx AS-is SEB Pank, märkides selgitusse „XxxxXXXX”:

1.4.1. 20.05.2017.a - 20.10.2017.a igakuiselt 40 eurot;

1.4.2. 20.11.2017.a - 20.01.2018.a igakuiselt 60 eurot;

1.4.3. Alates 20.02.2018.a igakuiselt 80 eurot.

1.5. Pooled avaldavad, et kostja on kohustatud tasuma jooksvaid viiviseid 0,08% päevas tasumata põhivõlalt alates 21.01.2017.a kuni põhivõla tasumiseni, kuid arvestusega, et käesoleva otsusega välja mõistetud viivis ei ületaks põhivõla summat. Pooled lepivad kokku täiendava viivise ülevaatamisest pärast põhinõuete tasumist kostja poolt, kuid üldjuhul täiendava viivise summa vähendamisest kolmandiku (1/3) võrra. Ajavahemikus 21.01.2017.a - 17.04.2017.a arvestatud täiendav viivis määral 0,08% päevas on 176,74 eurot; vähendatud 1/3 võrra on täiendava viivise summa 117,83 eurot.

1.6. Kostjal on õigus kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.4 toodud summa tasuda hagejale ennetähtaegselt.

1.7. Juhul kui kostja hilineb maksegraafikus fikseeritud summade tasumisega (kasvõi ühe makse tasumisega) rohkem kui 10 (kümme) päeva või ei tasu neid üldse, on hagejal õigus nõuda kostjalt kogu võlgnevuse tasumata summas kohest tasumist ja õigus esitada käesolev kokkulepe täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda sissenõude pööramist kogu kostja varale. Kostja eelnev informeerimine käesoleva kokkuleppe täitmiseks esitamisest kohtutäiturile ei ole hagejale kohustuslik.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-16-15255.

3. Toimetada määrus poolte esindajatele kätte. Menetluskulude jaotus

1. Jätta kohtumääruse resolutsioonis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda.

2. Rahuldada hageja taotlus tagastada hagejale pool hagilt tasutud riigilõivust. Riigi Tugiteenuste Keskusel kanda määruse jõustumisel riigilõiv 175 eurot Xxxx OÜ arvelduskontole. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib avaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 5 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast.

MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu menetluses on Xxxx OÜ hagi Xxxx vastu võlgnevuse nõudes. 20.04.2017.a esitasid pooled kohtule kompromissi mille paluvad kinnitada ja tsiviilasjas menetluse lõpetada kirjalikus menetlus kohtuistungit pidamata. Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning

2-16-126523

kompromissi on võimalik täita. Kompromissi allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Ühtlasi on pooled kokku leppinud, et kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled paluvad lühendada määruskaebuse esitamise õiguse tähtaega viie päevani. Hageja taotleb tsiviilasjas poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu, s.o 175 euro tagastamist. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st

1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS §

430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus lühendab menetlusosaliste soovil käesoleva määruse peale esitatava määruskaebuse esitamise õiguse tähtaega (TsMS § 661 lg 4). Kohus selgitab, et kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohus tagastab hagejale tsiviilasjas tasutud riigilõivust pool, s.o 175 eurot.

2-16-126523

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel

kohtunik