2-16-15405/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

21. aprill 2017, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-16-15405

Tsiviilasi

JS hagi Amrita Baltic OÜ vastu 274 euro ja viivise

nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 23. jaanuari 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Amrita Baltic OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

295,92 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): JS (isikukood XXXXXXXXX),

lepinguline esindaja advokaat Siiri Kuusk

Kostja (apellant): Amrita Baltic OÜ (registrikood

11730894), lepinguline esindaja Andrei Tšerednik

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kostja taotlus apellatsioonkaebusele lisatud uue tõendi

(20. veebruari 2017 remondi akt) vastuvõtmiseks.

2. Harju Maakohtu 23. jaanuari 2017 otsus jätta muutmata.

3. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.

5. Hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldada

osaliselt. Määrata hageja põhjendatud ja vajalike ringkonnakohtu menetlus-

kulude summaks 279 eurot ning mõista see summa kostjalt Amrita Baltic OÜ

(registrikood 11730894) hageja JS (isikukood XXXXXXXX) kasuks välja.

Eelmises lauses märgitud summalt tuleb kostjal tasuda hagejale viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni summa tasumiseni.

6. Rahuldada

hageja

taotlus

otsuse

täitmise

korra

kindlaksmääramiseks.

Menetluskulude hüvitis otsuse resolutsiooni punkti 5 alusel tuleb tasuda D.A.S.

Õigusabikulude Kindlustuse AS arveldusarvele nr EE472200221049641283

selgitusega ”Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-16-15405”.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale (välja arvatud resolutsiooni punkt 1) võib esitada kassatsioonkaebuse

vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie

2 (6)

kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigi-

kohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Kaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt asja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, milleks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. JS (hageja) esitas 12. oktoobril 2016 Harju Maakohtule hagi Amrita Baltic OÜ (kostja)

vastu 274 euro ja viivise nõudes.

Hagi alusena tõi hageja esile järgmised asjaolud:

 hageja ostis kostjalt 11. aprillil 2016 internetipoe www.e-kauplus.ee kaudu pesu-

masina LG F1096NDA3 (edaspidi „pesumasin“) ostuhinnaga 274 eurot, mille tasus

samal päeval pangaülekandega;

 pesumasin jõudis kostja esindusse Tallinnas 15. aprillil 2016 ja hageja volitatud isik

toimetas selle hagejale koju 19. aprillil 2016. Pesumasina üleandmisel pakendit ei

avatud ning pakendi välisel vaatlusel vigastusi ei paistnud;

 pakendi avamisel selgus, et pesumasin oli mõlkis, kuigi pakendil endiselt välised

kahjustused puudusid. Pakendi vaatluse käigus selgus, et pesumasina all oli

pehmenduskiht, kuid üleval see puudus;

 pesumasina puudusest teatas hageja koheselt kostjale ja saatis ka fotod pesumasinast;

seejärel tagastas hageja pesumasina kostjale;

 21. ja 22. aprillil 2016 pakkus kostja kahte lahendust: uus pesumasin 274 euro eest,

mis tulnuks hagejal uuesti tasuda, või pesumasina remont, millest kostja tasuks 50%;

 D.A.S Õigusabikulude Kindlustuse AS saatis 29. aprillil 2016 hageja nimel kostjale

nõudekirja, milles nõudis pesumasina remontimist kostja kulul või selle asendamist

samaväärse pesumasinaga. Kui kostja ei paranda ega asenda pesumasinat mõistliku aja

jooksul, siis taganeb hageja lepingust ja nõuab tagasi ostuhinna. Nõudekirjas anti

kostjale tähtaeg kuni 9. maini 2016;

 kostja keeldus hageja nõudmiste täitmisest.

2. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

 kostja andis üle tehase pakendis pesumasina. Tehases läbivad kõik pesumasinad

tehnilise ja visuaalse kontrolli ning need pakendatakse automaatselt. Pärast

pakendamist on kahjustused nähtavad ja tuvastatavad pakendi pealt. Pesumasin

transporditi kuni kostja laoni nõuetekohaselt;

 pesumasina laost kättesaamisel vaatas hageja volitatud vedaja pesumasina üle. Alates

pesumasina väljastamisest kostja laost läks hagejale üle asja juhusliku hävimise riisiko.

Kostja ei vastuta hageja korraldatud veoteenuse eest;

 fotodelt nähtub, et pesumasina ülemine osa ja külg on saanud tugeva löögi või

kukkunud. See mehaaniline vigastus pidi tekkima pärast pesumasina üleandmist.

Sellise kahjustuse puhul oleks pakendi ülaosa rikutud, mida üleandmisel ei tuvastatud.

3 (6)

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas 23. jaanuari 2017 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja 274 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 6,27 eurot ja tulevikus sisse-

nõutavaks muutuva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt alates 24. jaanuarist 2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja määras kindlaks hagejale hüvitatava summa.

4. Maakohus tuvastas vaidlustamata asjaoludena, et:

 hageja ostis kostjalt 11. aprillil 2016 internetipoe www.e-kauplus.ee kaudu pesu-

masina, ostuhind 274 eurot on tasutud;

 pesumasin anti hageja volitatud isikule üle 19. aprillil 2016, kusjuures pakendit ei

avatud ja pakendil puudusid välised kahjustused;

 hageja teatas kostjale 19. aprilli 2016, et pakendit avades selgus, et pesumasin oli

mõlkis, ja 21. aprilli 2016, et pesumasin ei võta vooluvõrku ühendamisel pilti ette;

 kostja nõustus 21. aprilli 2016 e-kirjas, et pesumasin vajab remonti, ja hageja tagastas

pesumasina kostjale;

 hageja esitas 29. aprillil 2016 kostjale nõudekirja, milles avaldas, et kui kostja

pesumasinat omal kulul ei remondi või ei asenda samaväärse pesumasinaga mõistliku

aja jooksul, siis taganeb hageja lepingust ja nõuab tagasi ostuhinna; kostja sai hageja

29. aprilli 2016 nõudekirja kätte, aga ei ole hagejale pesumasina ostuhinda tagastanud.

5. Maakohus kvalifitseeris pooltevahelise õigussuhte müügilepinguna ja leidis VÕS § 223

lg-le 1 tuginedes, et kostja on müügilepingut oluliselt rikkunud. Kuivõrd poolte vahel ei ole

vaidlust selles, et pesumasinal olid välised kahjustused (mõlgid), siis ei vastanud hagejale üle

antud asi lepingutingimustele kvaliteedi osas.

Hageja vaatas pesumasina üle selle kättesaamisel ja teavitas samal päeval kostjat puudusest.

Seega oli kostjal võimalik rikkumine VÕS § 107 kohaselt heastada. Kostja ei pakkunud

hagejale enda kulul pesumasina parandamist ega asendamist. Hageja andis kostjale täiendava

tähtaja asja parandamiseks või asendamiseks või raha tagastamiseks. Kuna kostja ei täitnud

täiendava tähtaja jooksul oma kohustust, võis hageja lugeda ennast 29. aprilli 2016

avaldusega müügilepingust taganenuks.

Maakohus tugines VÕS § 189 lg-le 1 ja leidis, et kuivõrd hageja on müügilepingust kehtivalt

taganenud, siis tuleb kostjal ostuhind 274 eurot hagejale tagastada. Hageja on pesumasina

kostjale juba varem tagastanud.

VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 101 lg 2 alusel on põhjendatud hageja viivisenõue.

6. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel ja määras TsMS § 177

lg 1 p 1 kohaselt kindlaks hagejale hüvitatavate kulude suuruse.

Hageja menetluskuludeks on riigilõiv (75 eurot) ja lepingulise esindaja kulu 1 575,24 eurot

(15,1 tunni eest tunnihinnaga 93 eurot, millele lisandub käibemaks). Kohtuvaidluse asjaolusid

(hagihind, esitatud menetlusdokumentide sisu ja maht) tervikuna arvestades pidas maakkohus

põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks õigusabi osutamist 10,5 tunni ulatuses

summas 1 171,80 eurot koos käibemaksuga. Kokku tuleb kostjal hagejale maakohtu

menetluskuludest hüvitada 1 246,80 eurot ( = 75 + 1171,80).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse

tühistada. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.

4 (6)

Kostja esitas apellatsioonkaebuses mh taotluse võtta tõendina vastu 20. veebruari 2017

remondi akt, millest nähtub, et pesumasinal on mehhaanilised vigastused, mis tekkisid ilmselt

kukkumise tagajärjel. Maakohus tuvastas, et pooled on nõus, et vigastused tekkisid

pesumasinale kukkumise tagajärjel, kuid jättis analüüsimata kukkumise põhjused ja tagajärjed.

Apellatsioonkaebuse kordab kostja oma seniseid vastuväiteid ja heidab ette, et maakohus:

 hindas tõendeid ebaõigesti ja jättis arvestamata kostja esile toodud asjaolud;

 jättis hagejalt välja nõudmata pakendi pildid ja jõudis väärale järeldusele, et pesumasin

oli kahjustatud enne hagejale üleandmist. Kostja esitatud pildid tõendavad, et

pesumasinal üleandmisel väliseid vigastusi ei olnud ja seega vastas pesumasin

lepingutingimustele. Hageja oleks pidanud tõendama vastupidist;

 rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse liiga suures ulatuses, sest

hageja esindaja loetletud kulud on vähemalt 2,5 korda ülepaisutatud.

8. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata

ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

10. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega kolm lisa. Neist kaks (nr 1 ja 2) olid maakohtule

juba esitatud fotod, mille kohta ringkonnakohus selgitas 24. märtsi 2017 määruses, et ei

käsitle fotode esitamist uue taotlusena, sest kostja ei põhjendanud fotode uuesti esitamise

vajadust. Kolmas lisa on 20. veebruaril 2017 koostatud akt, mille kohta kostja selgitas, et ta

tugines samasisulisele teabele juba maakohtus, aga tõendit siis ei esitanud. Hageja vaidles

uuele tõendile vastu.

TsMS § 652 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses

tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu,

millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta (p 1) või asjaolu või

tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või

muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele

teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus (p 2). Kumbki

neist tingimustest ei ole käesoleval juhul täidetud, sest kostjal ei olnud takistust korraldada

pesumasina remontimist ja lasta koostada selle kohta akt kas kohe pesumasina tagasisaamisel

või hiljemalt maakohtu menetluse ajal. Samuti ei esine TsMS § 652 lg 4 teises lauses

märgitud olukorda. Järelikult tuleb kostja taotlus täiendava tõendi toimikusse võtmiseks jätta

rahuldamata.

Kostja esitas kaebuse lisad elektrooniliselt, mistõttu ei ole neid vaja talle tagastada (nt

Riigikohtu 21. detsembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-16, p 20 teine lõik).

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei

korda neid. Maakohus kvalifitseeris pooltevahelise õigussuhte põhjendatult müügilepinguks.

Vaidlust ei ole selles, et hageja sai müügilepingu esemeks oleva pesumasina kätte ja teavitas

samal päeval kostjat selle puudustest. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses peamiselt

küsimuses, kas hageja võis müügilepingust taganeda.

12. Ringkonnakohus peab poolte esile toodud asjaoludel otstarbekas täiendavalt märkida, et

vaidluse põhjustanud müügileping on sidevahendi abil sõlmitud (tarbija)leping VÕS § 52 lg 1

tähenduses. Sellisel juhul annab VÕS § 56 lg 1 tarbijale õiguse 14 päeva jooksul lepingust

taganeda põhjust avaldamata. Maakohtu tuvastatud asjaoludel ja VÕS § 56 lg 1¹ järgi toimus

hageja taganemine 14 päeva jooksul. VÕS sätetest, mis käsitlevad sidevahendi abil sõlmitud

5 (6)

lepinguid, ei tulene, et tarbija kaotaks 14-päevase taganemisõiguse isegi juhul, kui asi saab

kahjustada tarbija valduses oleku ajal (nii nagu väidab kostja).

Vastavalt VÕS § 56² lg-le 4 vastutab tarbija tagastamisele kuuluva asja halvenemise korral

asja kasutamisest tingitud väärtuse vähenemise eest üksnes juhul, kui ta on asja kasutanud

muul viisil, kui on vaja asja olemuses, omadustes ja toimimises veendumiseks. Et veenduda

asja olemuses, omadustes ja toimimises, peaks tarbija käsitsema ja kasutama asja üksnes nii,

nagu tal lubataks tavapäraselt seda teha poes. Tarbija ei vastuta asja väärtuse vähenemise eest

juhul, kui ettevõtja ei ole vastavalt VÕS § 54 lg 1 p-dele 12 ja 13 juhtinud tarbija tähelepanu

taganemisõiguse olemasolule. VÕS § 56² lg 8 kohaselt piirduvad taganemisest tulenevad

ettevõtja nõuded tarbija vastu samas paragrahvis ja § 56¹ lg-s 3 sätestatuga.

Ringkonnakohtu õiguskäsitluse järgi tuleneb eelnevast, et tarbija taganemine sidevahendi abil

sõlmitud müügilepingust on kehtiv, kui see on tähtaegselt avaldatud. Siinjuures ei oma

tähtsust, kas tarbija tagastab müügilepingu eseme puudustega, sest ettevõtjal ei saa olla tarbija

suhtes muid õigusi peale VÕS §-s 56² ja § 56¹ lg-s 3 märgitu. Kostja ei ole tuginenud sellele,

et tal oleks viidatud sätetele vastav nõue, mida nt tasaarvestada hagetava ostuhinnaga.

Eelnevast tuleneb, et alternatiivselt oleks saanud hagi rahuldada VÕS § 56 lg 1 alusel

koosmõjus VÕS § 189 lg 1 esimese lausega. Selline teine õiguslik võimalus hagi

rahuldamiseks ei muuda maakohtu põhjendusi ebaõigeks.

13. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus täiendavalt järgmist.

Maakohus ei rikkunud menetlusnorme tõendite hindamisel, samuti on maakohus käsitlenud

kostja väiteid ja asjaolusid.

Ekslik on kostja arusaam, et hageja pidi tõendama pesumasinal puuduse esinemise. Poolte

vahel sõlmitud müügilepingu järgi oli kostjal kohustus anda hagejale üle puudusteta ja

lepingutingimustele vastav asi. Selle kohustuse kohase täitmise tõendamise koormist lasub

kostjal. Lisaks ei ole kostja arusaam käesoleval juhul põhjendatut eelmises p-s 12 märgitud

kaalutlustel, sest hageja ei vajanud müügilepingust taganemiseks mingit põhjust.

Ringkonnakohus ei nõustu ka kostja väitega, et hageja lepingulisele esindajale kulutuste

hüvitamisel on maakohus rikkunud TsMS § 175 lg 1. Maakohtu järeldus kostjalt

väljamõistetava vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb hagejale osutatud

õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil. Kostja on piirdunud üldsõnalise tõdemusega, et

hageja esindaja ajakulu on 2,5 korda ülepaisutatud, aga ei ole avaldanud, milliste toimingute

osas ta konkreetselt heidab maakohtule ette ebaõige lahendi tegemist.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu

23. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14, samuti selles näidetena viidatud

11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11, ja 18. mai 2010 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hageja

lepingulise esindaja antud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja

keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud.

14. Apellatsioonkaebuse lahendamisega seonduvad kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel

kostja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse

resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse.

15. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb lahendada hageja taotlus kulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks. Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist 10,3 tunni eest tasumääraga

111,60 eurot tunnis – kokku 1 092,72 eurot. Selle taotluse rahuldab ringkonnakohus osaliselt.

6 (6)

Kui menetlusosaline peab kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja 3. aprilli 2017 menetlusdokumendi p-s 4.3 loetletud toimingutest on apellatsiooni-

menetluses kokku 2,5 tunni ulatuses vajalikud ja põhjendatud järgmised:

 apellatsioonkaebusega tutvumine ja sellele vastamine 2 tunni ulatuses;

 kirjaliku menetluse määramise lahendiga tutvumine ja seisukohtade kujundamine

0,5 tunni ulatuses.

Ülejäänud hageja loetletud toimingud ja eeltoodut ületav ajakulu ei ole hageja õiguste

kaitseks ringkonnakohtu menetluses vajalik ega põhjendatud. Pooled vaidlevad samades

küsimustes nagu maakohtus, st sisuliste toimingute ajakulu ringkonnakohtus ei saanud olla

sedavõrd suur nagu märgitud hageja nimekirjas. Vastaspool ei pea hüvitama kõiki esindaja

tehniliste toimingutega seonduvaid kulusid ega ka menetluskulude nimekirja koostamise

kulusid (Riigikohtu 6. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 13 esimene lõik, ja selles

viidatud 11. novembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12).

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 111,60 eurot on vajalik ja põhjendatud. Seega on

hagejale hüvitatavate menetluskulude summa 279 eurot (= 2,5 ×111,60). Rahuldamata jääb

hageja taotlus 813,72 euro ulatuses ( = 1092,72 – 279).

Lisaks tuleb kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel mõistlikus ulatuses võtta arvesse

tsiviilasja hinda (vt Riigikohtu 6. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14 teine lõik).

Kaebuse hind on 295,92 eurot ja ringkonnakohus pidas põhjendatuks samas suurusjärgus

kulusid. Kuigi maakohtus on kostjalt menetluskulude hüvitisena välja mõistetud tsiviilasja

hinnast oluliselt suurem summa, ei tähenda see, et kostja ei peaks üldse enam hüvitama

apellatsioonimenetluse kulusid. Küll aga annab see alust hinnata pigem kriitiliselt

ringkonnakohtus tehtud toimingute põhjendatust ja vajalikkust.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib ringkonnakohus otsuse

resolutsioonis, et välja mõistetud menetluskulude hüvitiselt tuleb kostjal tasuda hagejale

viivist.

16. Hageja taotles menetluskulude hüvitamise osas otsuse täitmise korra kindlaksmääramist.

Kostja ei esitanud sellele vastuväiteid. Juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 rahuldab

ringkonnakohus hageja taotluse.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm