2-17-2249/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

20. aprill 2017, Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-17-2249 Tsiviilasi H.V. hagi E.V. vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja H.V., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx Kostja E.V., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg

19. aprill 2017 RESOLUTSIOON

Rahuldada H.V. hagi. Lahutada H.V.i (V., isikukood xxxxxxxxxxx) ja E.V.i (V., isikukood xxxxxxxxxxx) abielu, mis registreeriti Pärnu linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas xxxxxxxxxxx, abieluakt nr xxxxxxxxxxx. Abielu lahutamisel jääb E.V. perekonnanimeks „V.“. Saata kohtuotsus 10 päeva jooksul peale jõustumist Pärnu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnale. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Sisulised asjaolud

12.02.2017 esitas H.V. kohtule hagiavalduse E.V. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud Pärnu linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas xxxxxxxxxxx. Ühiseid alaealisi lapsi pooltel ei ole. Kooselu lõppes märtsis 1984.

Tsiviilasi nr 2-17-2249

2 (2) 13.03.2017 esitas kostja kirjaliku vastuse hagiavaldusele, milles teatas, et on lahutusega nõus. Kostja palus asja arutada ilma tema osavõtuta.

19.04.2017 kohtuistungil hageja jäi esitatud avalduse juurde. Hageja nõustus asja lahendamisega ilma kostja osavõtuta. Hageja kinnitas, et abielulised suhted lõppesid 1984 märtsis ja sellest ajast elavad pooled eraldi. Hageja oli seisukohal, et leppimine ei ole võimalik ja palus hagi rahuldada.

Kohtuotsuse põhjendused

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (PKS § 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3).

Kohus, kuulanud ära hageja ja tutvunud kostja kirjaliku seisukohaga, leiab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada, pealegi ei soovi pooled ise seda. Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus abinõude tarvitusele võtuks abielu taastamiseks, seda eriti veel olukorras, kus kostja elab Rootsis ja hageja Eestis. Ühiseid alaealisi lapsi pooltel ei ole. Abielueelse perekonnanime taastamist kostja ei ole soovinud. Seega rahuldab kohus hagi.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud hagilises abieluasjas jätta poolte endi kanda. Muul viisil menetluskulude jagamist ei ole pooled ka taotlenud. Teadaolevaks ainsaks menetluskuluks on hageja tasutud riigilõiv.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik