3-16-45/31 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Madis Ernits ja Agu Timmi

Otsuse avalikult teatavakstegemise

aeg ja koht

20.04.2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-45

Haldusasi

Roman Gorodivski kaebus Tartu Vangla

29.09.2015. a läbiotsimisel tekitatud

mittevaralise

kahju

eest

hüvitise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 20.04.2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Roman Gorodivski apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Roman Gorodivski

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Roman Gorodivski taotlus tõendite väljanõudmiseks rahuldamata.

2. Roman Gorodivski apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tühistada Tartu Halduskohtu 20.04.2016. a otsus ja teha uus otsus. Tunnistada

õigusvastaseks Tartu Vangla tegevus, mis seisnes Roman Gorodivski kaitsekinnasteta

läbiotsimises vanglaametniku poolt, kelle suhtes oli kehtestatud suhtlemispiirang

kaebajaga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 22.05.2017.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav Roman Gorodivski esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles

taotles talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist 5000 euro ulatuses. Taotluse kohaselt

kasutasid vanemvalvur Ervin Toots ja valvur Alex-Edward Raus 29.09.2015 kambri nr 1078

juures R. Gorodivski suhtes füüsilist jõudu, millega tekitati talle tugevat valu. R. Gorodivski

ei lubanud ametnikel ilma kaitsekinnasteta läbiotsimist teha ning valvur E. Tootsil on keelatud

temaga lävimine. Kambris käeraudade eemaldamisel löödi vastu kipsis jalga ning kasutati

sadistlikke meetmeid. See tekitas kinnipeetavale hingelise ja füüsilise valu ning

kehavigastused.

2. Tartu Vangla jättis 18.12.2015. a otsusega nr 1-13/294-2 R. Gorodivski kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata. Tartu Vangla leidis otsuses, et kaitsekinnaste puudumine ei õigusta

läbiotsimisest keeldumist. Kuivõrd R. Gorodivski läbiotsimine ilma jõudu kasutamata ei

osutunud võimalikuks, tuleb jõu kasutamist pidada õigustatuks ja ei ole alust pidada Tartu

Vangla tegevust õigusvastaseks.

Tervisekaardi andmetel ei tuvastatud R. Gorodivskil selliseid kehavigastusi, mis ületaksid jõu

ja ohjeldusmeetmete kasutamisega tavapäraselt kaasnevaid vigastusi. Ühestki tõendist ei

nähtu, et ametnikud oleksid kasutanud liigset füüsilist jõudu või tekitanud kinnipeetavale

rohkem kannatusi kui oli kinnipeetava enese käitumist arvestades vältimatult vajalik.

3. R. Gorodivski esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla toimingutega tekitatud

mittevaralise kahju eest hüvitise summas 5000 eurot väljamõistmiseks.

Kaebuse kohaselt tekitati kaebajale kahju seoses tema läbiotsimisega ilma kaitsekinnasteta

Tartu Vanglas 29.09.2015 ning sellele järgnenud jõu kasutamise ja kehavigastuste

tekitamisega. Kinnipeetava läbiotsimisel on kaitsekinnaste kasutamine ametniku poolt

kohustuslik. E. Toots pani kaebaja elukambrisse saatmisel kaebaja käed raudu ja hakkas teda

läbi otsima kaitsekinnasteta. Seega kaebaja läbiotsimisel ei järgitud Tartu Vangla direktori

28.01.2014. a käskkirja nr 1-1/15 „Tartu Vangla läbiotsimise juhend“.

Kuna ametnikud ei kasutanud läbiotsimisel kindaid, oli kaebajal õigus läbiotsimisest

keelduda. Valvurid sundisid kaebajat kükitama, kuid ta ei saanud seda tervislikel põhjustel

teha, kuna põlved on haiged ja vasak jalg oli kipsis. Kaebaja läbiotsimisel kasutati

ebaseaduslikult füüsilist jõudu, mis tekitas kaebajale füüsilist valu. Kaebaja suhtes kohaldati

käeraudu, mis ei olnud tavapärase keti, vaid valatud platvormiga, ning mis tekitasid suuremat

valu kui tavalised käerauad. Käeraudade eemaldamisega läbi trellukse tekitati kaebajale

väljakannatamatut valu. Valvur E. Tootsi tegevus kaebaja suhtes on õigusvastane. Lisaks

kinnaste puudumisele oli E. Tootsil keelatud kaebajaga kokku puutuda.

HALDUSKOHTU LAHEND

4. Tartu Halduskohus jättis 20.04.2016. a otsusega R. Gorodivski kaebuse rahuldamata

(resolutsiooni p 1) ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 2).

Kohtuotsuse kohaselt on tuvastatud, et 29.09.2015 kaebaja saatmisel kambrisse ning enne

kambrisse paigutamist toimunud läbiotsimisel ei kasutanud valvurid kaitsekindaid. Vastustaja

on tunnistanud, et ametnikud ei täitnud läbiotsimise juhendis sätestatud nõudeid. Nõustuda ei

saa vangla seisukohaga, mille kohaselt kaitsekinnaste mittekasutamine ei riku kaebaja õigusi,

sest läbiotsimisel piirduti üksnes kaebaja keha kompamisega läbi riiete ning kaitsekinnaste

kasutamine läbiotsimisel on seotud ametnike turvalisuse tagamisega, mis ei puuduta kaebaja

õigusi. Kaitsekinnaste kasutamise nõue tagab läbiotsija ja läbiotsitava tervise turvalisuse,

mitteei ole mitte ainult ametnike võimalike vigastuste ja tervisekahjustuste vältimiseks.

Vangla läbiotsimise juhendi p 2.2.1 viimane nõue kinnitab, et kaitsekinnaste kasutamine on

kohustuslik just selleks, et mitte levitada mikroobe läbiotsitava kehale, kui enne oli samade

kaitsekinnastega teostatud jalatsite läbiotsimist. Seega on tuvastatud, et ametnike poolt

kaebaja läbiotsimine ilma kaitsekinnasteta, rikkus kaebaja õigusi.

Tartu Vangla leidis 02.04.2015. a vastuses nr 6-24/1395-2, et kaebaja taotlus, keelata

ametnikel temaga lävimine, tuleb rahuldada ning märkis, et vangla on leidnud vajaliku olevat

tagada menetluse objektiivsus ning üksuse juhi korraldusega on vanglaametnikul E. Tootsil

keelatud kaebajaga lävimine juhul kui selleks ei ole äärmist teenistuslikku vajadust. See keeld

kehtib alates 02.04.2015 ja seega kehtis 29.09.2015 toimunud läbiotsimise ajal. Tuvastatud

on, et kaebaja, E. Toots ning A.-E. Raus olid keelu kehtimisest teadlikud. Nõustuda saab

vastustaja seisukohaga, et keeld ei ole absoluutne, kuid kirjalikus korralduses on märgitud, et

lävimine on keelatud, välja arvatud, kui selleks ei ole äärmist teenistuslikku vajadust.

Vastustaja ei ole esitanud kohtule andmeid selle kohta, kas E. Tootsi poolt kaebaja 29.09.2015

kell 15.30 saatmine ja läbiotsimine oli äärmine teenistuslik vajadus või E. Toots

vanemvalvurina otsustas ise selle vajalikkuse. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja kui Tartu

Vangla kinnipeetav ja vanemvalvur E. Toots kui Tartu Vangla ametnik, on menetlusosalised

kriminaalmenetluses ja nende vahel on erakorraline ja äärmuslik negatiivne hoiak. Seda

kinnitavad mitmed haldustoimikute materjalid (KIS andmetel 3-16-67, 3-15-1183, 3-15-863,

3-15-957 jt).

E. Tootsi ettekandes nr 5057 kajastatud kaebaja ütlemistega on kinnitatud, et kaebaja ei olnud

mitte läbiotsimise vastu, vaid selle vastu, et teda hakkas läbi otsima ametnik, kellel oli keeld

temaga kokku puutuda. Kaebaja õigusi rikuti läbiotsimisel, kuna läbiotsimist teostas isik,

kellel oli kaebajaga lävimise keeld. Kaebajaga kokkupuutumise keelu ilmselge mitmekordne

ignoreerimine vanglaametniku poolt, kellel on antud võim rikkumiste vältimiseks, kuid kes ei

hoolitse selle täitmise eest, annab koosseisu kaebaja alandavast kohtlemisest.

Tuvastatud on, et kaebaja keeldus läbiotsimise teostamisest, ei täitnud vanglaametnike

korraldusi ja läbiotsimise lõpule viimiseks pidid vanglaametnikud kasutama füüsilist jõudu.

Enne kambrisse sisenemist oli ametnikel kohustus kaebaja läbi otsida, mille täitmise osas

vanglateenistuse ametnikel kaalutlusõigus puudub. Seega on tuvastatud, et ametnikud täitsid

oma teenistusülesandeid ja kaebaja pidi täitma ametnike korraldusi. Kaitsekinnaste

puudumine ja ametniku poolt kokkupuutumise keelu rikkumine ei õigusta läbiotsimisest

keeldumist.

Nõustuda saab vastustajaga, et kaebaja suhtes füüsilise jõu kasutamine oli põhjendatud ning

vajalik teostamaks läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks, kuna on tuvastatud,

et kaebaja ei allunud korraldustele ning end läbi otsida ei lubanud.

Videosalvestiselt ei nähtu, et ametnikud kasutasid kaebaja suhtes nagu kaebaja leiab,

sadistlikke meetmeid ja käitusid seadusevastaselt. Ametnike T. Kiik, A.-E. Raus, E. Toots

selgitustest ei nähtu, et keegi ametnikest kasutas kaebaja suhtes füüsilist jõudu või oleks

käeraudade eemaldamisel käitunud õigusvastaselt. Seega ei leidnud tõendamist kaebaja väited

nagu oleks läbiotsimise käigus tema suhtes teostatud õigusvastaseid toiminguid.

Tutvudes haldusasja materjalidega ning hinnates kõiki kogutud tõendeid igakülgselt, täielikult

ja objektiivselt, ei ole usutav kaebaja väide, et teda löödi kambris. Välistada ei saa, et mõned

vanglaametnikud suhtuvad kaebajasse negatiivselt nagu väidab kaebaja. Kohtu seisukoha

kujundamist mõjutasid need asjaolud, mis on kajastatud mitmetes haldusasjades, millele

kohus eelnevalt käesolevas otsuses viitas. Sellest tulenevalt on kujunenud ettekujutus vaidluse

eset puudutavatest faktilistest asjaoludest ja kohus ei pea kaebaja väidet talle kehavigastuste

tekitamisest tõenäoliseks. Õde Irina Olenets on 29.09.2015 ettekandes 5057-A märkinud, et

kell 15.44 ta fikseeris, et objektiivselt nähtavaid kehavigastusi kaebajal ei esinenud.

Randmetel olid jäljed käeraudadest. Need jäljed võisid tekkida, kui kaebaja ei täitnud

ametnike korraldusi ja ametnikud vägisi panid käerauad ja teostasid läbiotsimise.

Kuigi kohus leidis, et vanemvalvurile E. Tootsile kehtestatud suhtlemise piirangu

ignoreerimine ja läbiotsimise teostamine ilma kaitsekinnasteta olid õigusvastased, ei tekitanud

need tegevused kaebajale varalist kahju, mis kuuluks vastavalt RVastS § 8 lg-le 1

hüvitamisele. Mainitud rikkumistega ei ole kaebajale tekitatud füüsilist valu ega

kehavigastusi. Suhtlemispiirangu ignoreerimine ja ilma kaitsekinnasteta läbiotsimine samuti

ei tekita iseenesest kehavigastusi ja valu isegi füüsilise jõu kasutamise puhul. Kaebaja oma

kaebuses ei ole nõudnud mittevaralist kahju seoses hingelise valuga ja seega kohtul ei ole

õigust väljuda kaebuse raamest ja analüüsida toimunut sellest aspektist.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. R. Gorodivski esitas apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 20.04.2016. a otsuse peale,

palus tema kaebus rahuldada ja menetluskulud jätta vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus ka 14.04.2016. a otsuses haldusasjas nr 3-16-67 tuvastanud, et

valvur E. Toots rikkus 28.09.2015 kirjalikku korraldust kaebajaga suhtlemise osas. E. Toots käitus ka 29.09.2015

provotseerivalt ja kaebaja inimväärikust rikkuvalt.

Kaebaja ei keeldunud 29.09.2015 enda läbiotsimisest, vaid palus mitu korda kasutada E. Tootsil kaitsekindaid. E.

Toots ignoreeris oma kohustuste täitmist. Provotseerimine on Tartu Vangla kodukorra p 1.2 järgi keelatud ka

vanglaametnikel. Füüsilise jõu kasutamine valvurite poolt oli õigusvastane, kuna kui nad oleks kasutanud

kaitsekindaid ja järginud kaebajaga lävimise keeldu, ei oleks olnud vaja füüsilist jõudu kasutada.

Arusaamatuks jääb, miks halduskohus arvestas ainult õe I. Olinets 29.09.2015 ettekannet nr 5057-A, kuid jättis

läbi vaatamata 29.09.2015 raviloo nr 160, 30.09.2015 raviloo nr 162 ja 18.03.2016 MRT uuringu vastuse. Tekib

küsimus, miks 29.09.2015 tuli kaebaja ninast verd, kuidas tekkisid sinikad tema vasakule õlale ja kuidas tekkis

vasaku meniski rebend. Kohus ei nõudnud vastustajalt välja kõiki materjale nagu kaebaja palus ning ei

analüüsinud näiteks 30.09.2015. a füüsilise jõu kasutamise protokolli nr 6-16/49.

Suhtlemispiirangu ignoreerimine ja ilma kaitsekinnasteta läbiotsimine ei tekita kehavigastusi ja valu isegi

füüsilise jõu kasutamise korral. Nõustuda ei saa kohtuga, et kaebaja ei nõudnud kaebuses mittevaralise kahju

hüvitamist seoses hingelise valuga. Vastustaja on 18.12.2015. a otsuses nr 1-13/294-2 ja halduskohus oma

otsuses tuvastanud, et kaebaja väidab, et füüsilise jõu kasutamisega tekitati talle hingelist ja füüsilist valu ning

kehavigastusi. Vastustaja käitus kaebajaga õigusvastaselt ja alandavalt, mis tõi kaasa inimväärikuse alandamise

ja vangistusseaduse (VangS) § 41 lg 1 rikkumise.

Kaebaja palub vastustajalt välja nõuda 30.09.2015. a raviloo nr 162, 18.03.2016. a MRT uuringu vastuse ja fotod

kambrist, kus kaebaja suhtes kasutati füüsilist jõudu.

6. Tartu Vangla palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

menetluskulud kaebaja enda kanda.

Vastuse kohaselt tulenes läbiotsimise kohustuslikkus justiitsministri 05.09.2011. a määruse

nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 32 p-st 5 ning ametnikel läbiotsimise teostamise osas

kaalutlusõigus puudus. Kaebaja tuli enne kambrisse lubamist läbi otsida ning kaebaja pidi

sellistele korraldustele alluma. Kaebaja tunnistab ise, et ta ei lasknud enne kambrisse

sisenemist end läbi otsida. Nimetatu nähtub ka videosalvestiselt. Kaebaja selline käitumine on

käsitletav läbiotsimisest keeldumisena. Kaebaja põhjendused kaitsekinnaste puudumise ning

vanemvalvur E. Tootsi lävimiskeelu kohta ei muuda faktilist olukorda, et kaebaja enda

läbiotsimisega ei nõustunud ja toimingut läbi viia ei lasknud. Seetõttu ei saa pidada

halduskohtu järeldust, et kaebaja keeldus läbiotsimisest, ebaõigeks.

Nõustuda ei saa järeldusega, et kaitsekinnaste puudumine rikkus kaebaja õigusi. Läbiotsimise

teostamise viisiks oli kaebaja keha kompamine läbi riiete veendumaks keelatud esemete või

ainete puudumises. Kaebaja ei pidanud läbiotsimiseks lahti riietuma ega jalanõusid ära võtma.

Sel viisil läbiotsimise teostamisel oleks kokkupuude kaebaja kehapinnaga pea olematu ning

kaitsekinnaste puudumine ei rikkunud kaebaja õigusi ja nimetatu ei andnud kaebajale õigust

keelduda läbiotsimisest.

Korraldus kaebaja ja valvur E. Tootsi omavahelise suhtlemise kohta anti kriminaalmenetluse

objektiivsuse tagamiseks. 2015. a maikuu keskpaigaks oli aktiivne tõendite kogumine

kriminaalmenetluses lõppenud ning materjalid edastati Lõuna Ringkonnaprokuratuuri. Sellega

langes ära ka töökorralduse muutmise põhjus ning kokkupuudete minimaliseerimise vajadus.

Seetõttu ei saa pidada Tartu Vangla 02.04.2015. a vastuskirjas nr 6-24/1395-2 kirjeldatud

töökorralduse muudatust kehtivaks ka vaidlusaluste toimingute teostamise ajal ning sellise

dokumendi olemasolu ei andnud kaebajale alust keelduda läbiotsimisest. Videosalvestiselt ei

nähtu, et vanemvalvur E. Toots oleks kaebajat kohelnud kohatult või lubamatult. Kaebaja ei

nõustunud seina poole pöörama ka siis kui valvur A.-E. Raus teda seina poole suunata üritas.

Jõu kasutamine oli põhjendatud ja vajalik teostamaks läbiotsimist keelatud esemete ja ainete

avastamiseks. Kui jõu kasutamine oli õiguspärane, siis sõltumata kaebajale saabunud

tagajärgedest, ei kuulu hüvitamisnõue rahuldamisele. Arusaamatuks jääb, milliste asjaoludega

seonduvalt pidanuks halduskohus Tartu Vangla 30.09.2015. a protokolli nr 6-16/49 analüüsima.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse välja nõuda täiendavalt tõendeid:

29.09.2015 raviloo nr 160, 30.09.2015 raviloo nr 162 ja 18.03.2016 MRT uuringu vastuse.

Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et 18.03.2016 MRT uuringu vastus on kohtu

toimikus olemas (tl 60), milles tõepoolest on tuvastatud kaebaja vasaku põlve mediaalse

meniski tagasarve rebend, kuid kaebaja ei ole selgitanud, millist puutumust omab see

29.09.2015 toimunud sündmusega. Samas leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotlused teiste

dokumentide väljanõudmiseks tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus on õigustatult lähtunud

meditsiiniõe I. Olenetsi ettekandest nr 5057-A, kes vaatas kaebaja läbi pärast füüsilise jõu ja

erivahendi kasutamist ja tuvastas, et kaebajal nähtavaid kehavigastusi ei esine ja randmetel on

jäljed käeraudadest (tl 34). Ringkonnakohtul puudub alus kahelda ettekandes toodu õigsuses.

Kaebaja on taotlenud lisaks välja nõuda ka fotod kambrist, kuid ka need ei anna 29.09.2015

toimunud intsidendi osas mingit tõenduslikku materjali.

8. Ringkonnakohus peab vajalikuks esmalt märkida, et halduskohtu otsus on vastuoluline. Kui

otsuse p-s 3 on halduskohus märkinud, et kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuses

taotlenud mittevaralise kahju hüvitist summas 5000 eurot seoses tema läbiotsimisega

29.09.2015, siis oma põhjendustes on halduskohus motiveerinud seda, miks ei kuulu kaebaja

kaebus rahuldamisele RVastS § 7 lg 1 ja § 8 lg 1 alusel. Kaebaja apellatsioonkaebusest

nähtuvalt on ta endiselt seisukohal, et tema inimväärikust on alandatud ning tal on õigus

nõuda selle eest mittevaralise kahju hüvitamist. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks

menetlusökonoomika põhimõttest lähtuvalt saata haldusasja uueks arutamiseks halduskohtule

ja leiab, et ringkonnakohtul on ise võimalik lahendada küsimus, kas kaebajal on õigus

mittevaralise kahju eest hüvitise saamiseks.

9. Asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebaja läbiotsimist teostas E. Toots ilma kinnasteta ja

E. Tootsi osas oli kehtestatud suhtlemise piirang kaebajaga. Vaidlus on ainult selles, et kas

selline läbiotsimine oli õigusvastane või mitte. Tartu Vangla direktori 28.01.2014. a

käskkirjaga nr 1-1/15 kinnitatud „Tartu Vangla läbiotsimise juhendi“ p 2.1.1 kohaselt on

läbiotsimisel kaitsekinnaste kasutamine kohustuslik. Ringkonnakohus ei nõustu vastustajaga,

et antud juhul ei olnud kaitsekinnaste kasutamine kohustuslik seetõttu, et läbiotsimine toimus

ainult läbi riiete kompamise teel. Sama juhendi p 2.1 määratleb läbiotsimise mõiste – ametnik

kompab mittelubatud esemete ja keelatud esemete leidmiseks isiku keha ja riided läbi. Kuna

käesoleval juhul toimus läbiotsimine just selliselt, siis oli ka sellel juhul kaitsekinnaste

kasutamine kohustuslik. Oluline ei ole asjaolu, kas kaitsekinnaste kasutamine on vajalik

ametniku või kinnipeetava turvalisuse tagamiseks, kuna juhend ei sätesta sellist vahetegemist.

Seega leiab ringkonnakohus, et kaebaja kaitsekinnasteta läbiotsimine oli õigusvastane.

10. Tartu Vangla 02.04.2015. a kirjaga nr 6-24/1395-2 on kaebajat teavitatud sellest, et üksuse

juhi korraldusega on E. Tootsil keelatud kaebajaga lävimine juhul kui selleks ei ole äärmist

teenistuslikku vajadust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et seda keeldu ei olnud

keegi tühistanud ja seega kehtis see ka 29.09.2015 toimunud läbiotsimise ajal. Seega oli see

E. Tootsi suhtes kehtiv ja ta oli kohustatud seda järgima. Vastustaja ei ole tõendanud, et

kaebaja läbiotsimine ja saatmine sellel päeval E. Tootsi poolt oli seotud äärmise teenistusliku

vajadusega. Kuna E. Toots on ettekandes nr 5057 kinnitanud, et kaebaja keeldus temapoolsest

läbiotsimisest korduvalt, kuid ta siiski teostas kaebaja läbiotsimise, siis on ringkonnakohtu

arvates ka selline tegevus käsitletav kaebaja õiguste rikkumisega. Ringkonnakohus ei saa seda

pidada õiguspäraseks käitumiseks.

11. Asja materjalidega on tuvastatud, et kaebaja keeldus läbiotsimisest, ei täitnud

vanglaametnike korraldusi ja läbiotsimise lõpule viimiseks pidid vanglaametnikud kasutama

kaebaja suhtes füüsilist jõudu ja paigaldama kaebajale käerauad. Õigusaktidest tulenevalt oli

ametnikel kohustus enne kambrisse sisenemist kaebaja läbi otsida. Seega oli füüsilise jõu

kasutamine põhjendatud ning õiguspärane ja puudub alus kaebuse rahuldamiseks sellel alusel.

12. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist

hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu ja

eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja

on leidnud, et tal on õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitist tema inimväärikuse alandamise

eest. Antud juhul leidis ringkonnakohus, et vangla ametnikud käitusid kaebaja suhtes

õigusvastaselt, kuna läbiotsimisel ei kasutatud kaitsekindaid ja läbiotsimise teostas isik, kellel

oli keelatud kaebajaga lävimine, välja arvatud äärmusliku teenistusvajaduse korral, mis aga

praegu puudus. Ringkonnakohus leiab, et selline vangla tegevus võis küll riivata kaebaja

inimväärikust, kuid seda mitte sellel määral, mis õigustaks vanglalt mittevaralise kahju

väljamõistmise. Ringkonnakohus leiab, et alati ei pea kaebaja õiguste rikkumine kaasa tooma

mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmist, vaid kohus võib piirduda ka ainult toimingute

õigusvastasuse tuvastamisega. Antud juhtumil on toimingute õigusvastasuse tuvastamine

kohtuotsusega piisav kaebaja õiguste kaitseks HKMS § 41 lg 5).

13. Eeltoodu alusel rahuldab ringkonnakohus R. Gorodivski apellatsioonkaebuse osaliselt.

Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 20.04.2016. a otsuse ja teeb uue otsuse, millega

tunnistab õigusvastaseks Tartu Vangla tegevuse, mis seisnes Roman Gorodivski

kaitsekinnasteta läbiotsimises vanglaametniku poolt, kelle suhtes oli kehtestatud

suhtlemispiirang kaebajaga.

14. Kuna kaebaja oli apellatsioonimenetluses vabastatud menetluskulud tasumisest, siis asjas

menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Madis Ernits

Agu Timmi